Aivar Kokk
Riigikogu Rahanduskomisjon Meie 09.04.2020 nr 13-5.1/2620-1
[email protected]
Täiendavate muudatusettepanekute
esitamine eelnõule 130 SE
Austatud rahanduskomisjon
Esitame käesolevaga täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 130 SE (Rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Lisa: Täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 130 SE
Kati Tee 6113645
[email protected]
Sören Meius 6113630
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 130 SE
1) muuta eelnõu § 1 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt:
„6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva seaduse 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja
usaldushalduritele.“;“
2) muuta eelnõu § 1 punkti 14 ja sõnastada see järgmiselt:
„14) paragrahvi 9 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik:
1) kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või
juriidilise isiku üle või
2) kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse.
(2) Kui tegelikku kasusaajat ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik
kindlaks teha, on äriühingu tegelik kasusaaja selline füüsiline isik, kelle kõigi otseste ja
kaudsete osaluste summa äriühingus ületab 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või
-osade kujul või muul viisil.
(3) Otsene osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus isiklikult. Kaudne osalus
tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu.
(4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha, ja eeldusel, et sellise isiku olemasolu
kahtlustamiseks puudub ka alus, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik
kasusaaja, loetakse tegelikuks kasusaajaks sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani
liige.“;“
3) muuta eelnõu § 1 punkti 15 ja sõnastada see järgmiselt:
„15) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastab mitu isikut, sealhulgas
siis, kui kõrgema juhtorgani liikmeid on mitu, kui on mitu kõrgemat juhtorganit või kui
äriühingus omab osalust teine juriidiline isik ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu, siis
käsitatakse tegeliku kasusaajana äriühingu üle faktilist kontrolli teostavat isikut või isikuid, kes
teevad äriühingu osas strateegilisi otsuseid või selliste isikute puudumisel teostavad igapäevast
ja regulaarset juhtimist.
(42) Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks
kõik käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikud.“;“
SELGITUS
Tegemist on muudatustega, millega täpsustatakse tegelike kasusaajate käsitlust.
4) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 192 järgmises sõnastuses:
„192) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada summalised piirmäärad,
nõuded ärisuhte seirele või muud riskipõhised piirangud, mille eesmärk on maandada rahapesu
või terrorismi rahastamise riske.“;“
SELGITUS
Muudatusettepaneku eesmärgiks on anda ministrile õigus määrusega kehtestada summalisi
piirmäärasid, nõudeid ärisuhte seirele või muid piiranguid riskipõhiselt ja eesmärgiga
maandada rahapesu või terrorismi rahastamise riske. Kehtiva sõnastuse puhul on ministri
määruse volitusnormis lisaks ka nõue, et need piirmäärad, nõuded jne peab veel olema tulnud
riigi riskihinnangu alusel. Riikliku riskihinnanguga (§ 11) nagunii juba:
1) nähakse ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide, muude
valdkonna ja sidusvaldkondade regulatsioonide ning järelevalveasutuste juhendite
väljatöötamise ja muutmise vajadus;
2) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral
riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud
hoolsusmeetmeid, mida vajaduse korral täpsustatakse;
3) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid, kus rahapesu ja
terrorismi rahastamise risk on väiksem ning kus on võimalik rakendada lihtsustatud
hoolsusmeetmeid;
4) antakse juhiseid ministeeriumidele ning nende valitsemisala asutustele vahendite
eraldamiseks ja prioriteetide seadmiseks rahapesuga võitlemisel ning terrorismi rahastamise
tõkestamisel.
Seetõttu ei ole ministri määrusega vaja täiendavalt antud olukorda reguleerida. Küll aga on
hetkel kehtivas õiguses puudu võimalus vastavaid piirmäärasid ja nõudeid kehtestada
paindlikult ja kiire vastusena ilmnenud asjaoludele ja praktikatele, mis teinekord vajaksid
operatiivsemaid regulatiivseid suuniseid kui seda võimaldab riiklik riski-hinnang, mille kestus
protsessina on umbes 7-8 kuud kuni 1 aasta.
5) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 481 järgmises sõnastuses:
„481) paragrahvi 33 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) tehingute sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtusele on kehtestatud
piirmäär.“;“
6) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 482 järgmises sõnastuses:
482) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) tooteid, mille puhul juhitakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski muude teguritega,
nagu rahalised piirmäärad või läbipaistvust tõstvad meetmed;“;“
7) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 483 järgmises sõnastuses:
„483) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Krediidiasutus ja finantseerimisasustus rakendavad lihtsustatud hoolsusmeetmeid alati
olukorras, kus ärisuhtes tehtavate tehingute sissetulevate ja väljaminevate maksete ühe kuu
koguväärtus ei ületa krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt vahemikus 6000 kuni 12 000 eurot
füüsilise isiku puhul ja 50 000 kuni 200 000 eurot juriidilise isiku puhul kehtestatavat piirmäära
ning puudub alus hoolsusmeetmete kohaldamiseks tugevdatud korras ning rahapesu või
terrorismi rahastamise kahtlus. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada
nimetatud vahemikku jäävat piirmäära ja vahemiku rakendamise tingimusi konkreetses
sektoris, valdkonnas või tehingumahtude ja -liikide osas, eesmärgiga maandada rahapesu ja
terrorismi rahastamise riske.“;“
SELGITUS
Muudatusettepanekute eesmärgiks on kaotada lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamise
eeldusena hetkel kehtiv rahaline piirmäär, mis nõuab, et ärisuhtes tehtavate tehingute
sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtus aastas ei ületa 15 000 eurot. Direktiiv
nõuab lihtsalt piirmäära kehtestamist kui ühte maandavat meedet ning summat ei täpsusta.
15 000 eurot aastas on väga madal piirmäär, mis ei võimalda lihtsustatud hoolsusmeetmeid
rakendada ka madala riski tingimustes. Uus sõnastus võimaldaks krediidi- ja
finantseerimisasutustel ise sobilikud ja nende riski-isule vastavad piirmäärad tootepõhiselt
kehtestada. Lisaks muudetakse lihtsustatud hoolsusmeetmete rakendamine madalate käivetega
ärisuhete puhul krediidi- ja finantseerimisasutustele kohustuslikuks. Direktiiv ei võimalda
kohaldada lihtsustatud hoolsusmeetmeid olukorras, kus on rahapesu kahtlus või alus
tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, mistõttu on see sõnaselgelt sättes ka nimetatud.
Muudatuse eesmärgiks on tagada, et madala riski tingimustes ei raisataks piiratud ressursse
hoolsusmeetmetele, mis tuleks tegelikkuses suunata kõrgema riski hoolsusmeetmete
täiendavaks tõhustamiseks, kindlustades seeläbi tõhusama rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise süsteemi.
8) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 1002 järgmises sõnastuses:
„1002) seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses:
„§ 791. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist
(1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks
tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise,
väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema
esindajal õigus taotleda registri vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse
piiramist.
(2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja
esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja
täisealiseks saamise või tema täieliku teovõime taastamiseni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid
avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, riigivõimu asutustele ning
rahapesu andmebüroodele.
(4) Registri vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud
otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning
Euroopa Komisjonile.“;“
SELGITUS
Muudatusettepaneku tagajärjel tuuakse RahaPTS-i AMLD V art 30 lõikes 9 toodud erand, mille
kohaselt: „Siseriiklikus õiguses sätestatavatel erandlikel asjaoludel, kui lõike 5 esimese lõigu
punktides b ja c osutatud juurdepääsu [st juurdepääs kohustatud isikutele ja avalikkusele]
tulemusel tekiks tegelikult kasu saava omaniku suhtes ebaproportsionaalselt suur kelmuse,
inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise oht või kui
tegelikult kasu saav omanik on alaealine või muul viisil juriidiliselt teovõimetu, võivad
liikmesriigid üksikjuhtumipõhiselt erandkorras kehtestada tegelikult kasu saavat omanikku
käsitlevale täielikule või osalisele teabele sellise juurdepääsu andmisel erandi. Liikmesriigid
tagavad, et erandeid tehakse pärast asjaolude erandlikkuse põhjalikku hindamist. Tagatakse
õigus erandi tegemise otsuse halduskorras läbivaatamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile.
Erandeid teinud liikmesriik avaldab igal aastal statistilised andmed tehtud erandite arvu ja
põhjuste kohta ning esitab need komisjonile.
Käesoleva lõike esimese lõigu alusel tehtud erandeid ei kohaldata krediidiasutuste ja
finantseerimisasutuste suhtes ega artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunktis b osutatud kohustatud
isikute suhtes, kes on ametiisikud [st notarite suhtes].“
Kohustatud isikutele aruandluse kehtestamine
Vastu võetud XX.XX.XXXX
jõustumine XX.XX.XXXX
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 541 lõike 3 punkti 7 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) esitamise korrale.
§ 2. Määruse kohaldamine
Määruses välja toodud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad
krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus) ning Finantsinspektsiooni järelevalve
alla kuuluvad finantseerimisasutused ja finantseerimisasutuse filiaalid (edaspidi finantseerimisasutus).
2. peatükk
Aruanded, nende koostamise põhimõtted ja esitamine
§ 3. Aruanded ja nende koostamine
(1) Krediidi- ja finantseerimisasutused on kohustatud rahapesu andmebüroole esitama järgmised aruanded:
1) Eesti Panga Presidendi määruse „Krediidiasutuste maksebilansi aruandluse kehtestamine“, lisad 1 ja 2;
2) Eesti Panga Presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“, lisad 1–
4, 6-9 ja 11-12;
3) Eesti Panga Presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine“, lisa 3;
4) Eesti Panga Presidendi määruse „Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete esitamine“, lisad 1 ja 2;
5) Eesti Panga Presidendi määruse „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“, lisad 1, 2
ja 5;
6) Eesti Panga Presidendi määruse „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“, lisad 1-3.
§ 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad
(1) Määruse § 3 nimetatud aruannete aruandeperiood ja esitamise tähtajad sätestatakse konkreetse aruande
kohta koostatud Eesti Panga Presidendi määruses.
§ 5. Aruannete esitamine
(1) Kohustatud isik esitab määruse § 3 nimetatud aruanded rahapesu andmebüroole vastavalt Eesti Panga
Presidendi määruses sätestatud aruannete esitamise korrale ja esitamisele kehtivatele nõuetele.
3. peatükk
Rakendussätted
§ 6. Määruse jõustumine ja kohaldamine
(1) Määrus jõustub XX. XXXXX 20XX.
Muudatusettepanekud eelnõule 130 SE
1) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 jäetakse välja lauseosa “kui on teada, et selline vara on
saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest”;“
2) muuta eelnõu § 1 punkti 8 ja sõnastada see järgmiselt:
„8) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse
varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine.“;“
SELGITUS
Uue RahaPTS jõustumisega 2017. a võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu õiguses sätestatud
rahapesu definitsioon. KarS §-s 394 sätestatud rahapesu kuriteokoosseis sisustatakse läbi
RahaPTS §-s 4 toodud rahapesu definitsiooni, mistõttu omab see tähtsust ka direktiivi
ülevõtmisel.
RahaPTS § 4 lõike 1 sissejuhatava lause kohaselt on rahapesu objektiks kuritegelikust
tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara. Asjaolu, et vara kuritegelik päritolu on
teada, ei ole tarvis täiendavalt korrata lõike 1 punktides 1 ja 3. Seeläbi välditakse koosseisu
sisustamisel tekkida võivaid tõlgendusraskusi.
Kuivõrd rahapesu kuritegude uurimise ja menetlemisega tegelevad isikud omavad suuremat
võimekust rahapesu skeeme avastada, on ajaga keerulisemaks muutunud ka skeemid, mida
kasutatakse kuritegeliku tulu päritolu varjamiseks. Nimelt on rahapesu oma nüüdisaegsete
keeruliste skeemidega rahvusvahelise haardega peitkuritegu ning skeemidesse kaasatud
juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei tohiks olla võimalust varjuda selle taha, et veel jälgitava
kriminaaltulu staadiumis ei ole neil vaja raha päritolu tuvastada ega selle kuritegelikust
taustast teadlik olla. Rahapesuvastase võitluse seisukohalt on oluline, et üheselt karistatavaks
peetakse ka sellist käitumist, kui rahapesusse kaasatud isik vähemalt möönab võimalust, et raha
on kuritegeliku päritoluga.
Muudatuste tulemusena tekib täiendav õigusselgus rahapesu kuriteokoosseisu sisustamise
osas. Selline definitsioon on kooskõlas ka direktiivi artikli 3 lõigetega 1 ja 2.
3) muuta eelnõu § 1 punkti 14 ja sõnastada see järgmiselt:
„14) paragrahvi 9 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik:
1) kellel on lõplik valitsev mõju teise isiku üle või
2) kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse.
(2) Äriühingu tegelik kasusaaja on ka selline füüsiline isik, kelle kõigi otseste ja kaudsete
osaluste summa äriühingus ületab 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade
kujul või muul viisil.
(3) Otsene osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus isiklikult. Kaudne osalus
tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu.
(4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja puudub kahtlus, kas selline isik
eksisteerib, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, käsitatakse
juriidilise isiku tegelike kasusaajatena nõukogu esimeest ja juhatuse liikmeid või esimeest.“;“
SELGITUS
Muudatusettepaneku tagajärjel muudetakse eelnõuga kavandatava RahaPTS § 9 lg 3 sõnastust
nii, et termini „juriidiline isik“ asemel kasutatakse terminit „isik“, kuna füüsiline isik võib
omada kaudset osalust äriühingus mitte üksnes juriidilise isiku kaudu, vaid ka näiteks seltsingu
(teise seltsinglase) kaudu või põhjusel, et äriühingu osad või aktsiad on muul põhjusel
ühisomandis.
4) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 191 järgmises sõnastuses:
„191) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) antakse ülevaade rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra institutsioonilisest
struktuurist ja menetlustest, samuti selleks eraldatud inimressurssidest ja rahalistest
vahenditest.“;“
SELGITUS
Muudatus tehakse direktiivi artikli 7 lõike 4 punktide g) ja f) ülevõtmiseks ning sellega
täpsustatakse informatsiooni, mida peab sisaldama riiklik riskihinnang.
5) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 401 järgmises sõnastuses:
„401) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Saajale makseteenuse pakkuja ei võta vastu anonüümse ettemaksekaardiga tehtavat
makset, kui täidetud ei ole kõik järgnevad tingimused:
1) ettemaksekaart ei ole uuesti laetav ja sellel elektrooniliselt hoitava rahasumma suurus ei saa
ületada 150 eurot;
2) ettemaksekaarti kasutatakse üksnes kaupade või teenuste ostmiseks;
3) ettemaksekaarti ei ole võimalik rahastada anonüümse e-rahaga;
4) ettemaksekaardi väljastaja jälgib piisavalt tehinguid või ärisuhet, et oleks võimalik teha
kindlaks ebatavalisi või kahtlasi tehinguid;
5) makse suurus on mitte üle 50 euro.“;“
SELGITUS
Muudatus tehakse direktiivi artikli 12 lõike 3 ülevõtmiseks, mis nõuab, et liikmesriikidelt, et
kaardi aktsepteerijana tegutsevad krediidiasutused ja finantseerimisasutused võtavad vastu
üksnes selliseid kolmandates riikides välja antud anonüümsete ettemaksekaartidega tehtud
makseid, mis vastavad nõuetele.
Ettemaksekaart kujutab endast e-raha makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 6
tähenduses. Ehkki Eesti õigus anonüümsete (isikustamata) ettemaksekaartide väljastamist ei
võimalda, on need kasutusel paljudes kolmandates riikides. Kuna sellise kaardiga (nt
kaupluses) maksja ei ole maksetehingut vastu võtva krediidiasutuse klient, ei laiene taolisele
olukorral ka üldine RahaPTS § 20 kohane hoolsusmeetmete rakendamise kohustus. Muudatuse
kohaselt ei tohi aga isik, kes pakub makse saajale maksetehingu vastuvõtmise teenust (MERAS
§ 3 lg 1 p 5 ja ja lg 21 p1) edaspidi võtta vastu anonüümse ettemaksekaardiga tehtavat makset,
mis ei vasta mõnele kehtestatavas lõikes 21 loetletud tingimustest. Teenusepakkujal on nõuetele
mittevastavaid anonüümsete ettemaksekaartide võimalik tuvastada kaardi numbri (BIN) põhjal,
kuna ettemaksekaartide väljastajad (nt VISA, Mastercard), kasutavad nende eristamiseks
kindlaid numbrite vahemikke, võimaldamaks AMLD V nõuete järgimist.
6) muuta eelnõu § 1 punkti 45 ja sõnastada see järgmiselt:
45) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse lauseosa „e-identimise süsteemi, mis on kantud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT
L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 9 alusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimekirja.“
lauseosaga „elektroonilist isiku tuvastamise vahendit, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi
lõike 6 alusel kehtestatud määruses.“;“
SELGITUS
Muudatusettepaneku eesmärgiks on laiendada isikutuvastamise võimalusi selliselt, et neid
oleks võimalik kasutada mitte ainult e-residentide ja EL kodanike, aga ka kolmandate riikide
kodanike suhtes (sealhulgas selliste riikide, kes ei väljasta oma kodanikele elektroonilisi
dokumente, mis on võrreldavad EL-is kasutusel olevate e-identimise vahenditega), kelle suhtes
hoolsusmeetmete rakendamiseks §-s 31 kirjeldatud nõuded peamiselt ette nähtud ongi.
7) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 611 järgmises sõnastuses:
„611) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;“
SELGITUS
Kuna kavandatava eelnõuga muudetakse RahaPTS § 43 lõike 1 sõnastust ja mõtet, siis ei ole
muudatustest tulenevalt enam asjakohane § 43 lõike 2 punkt 2. Kliendi poolt hoolsusmeetmete
rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine loetakse oluliseks lepingu
rikkumiseks § 42 lõike 3 kohaselt, millisel juhul on kestvuslepingu ülesütlemine kohustatud isiku
kohustus, mitte õigus.
8) muuta eelnõu § 1 punkti 66 ja sõnastada see järgmiselt:
66) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise
aluseks olevate käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 ja §-des 21, 22 ja 46 nimetatud dokumentide
originaale või koopiaid, § 46 kohaselt registreeritud teavet ja ärisuhte loomise aluseks olevaid
dokumente viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.“;“
SELGITUS
Muudatusettepanekuga lisatakse terviklikkuse huvides RahaPTS § 47 lõikesse 1 viide sama
eelnõuga seadusesse lisatavale RahaPTS § 20 lõikele 21, mis sätestab registreerimistõendi
hankimise kohustuse.
9) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 691 järgmises sõnastuses:
„691) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohustatud isikul on lubatud käesoleva seaduse rakendamisel kogutud isikuandmeid
töödelda üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, mida käsitatakse
avaliku huvi küsimusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 mõistes ning
neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks
turunduslikel eesmärkidel.“;“
SELGITUS
Muudatusettepaneku eesmärgiks on direktiivi artikli 43 ülevõtmine. Viidatud artikli kohaselt
tuleb direktiivi alusel toimuvat isikuandmete töötlemist rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise eesmärgil, nagu on osutatud artiklis 1, käsitada avaliku huvi küsimusena Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (GDPR) mõistes.
10) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 881 järgmises sõnastuses:
„881) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Finantsinspektsioonil tekib järelevalve käigus, eelkõige krediidiasutuse või
investeerimisühingu juhtimise korralduse, ärimudeli või tegevuse hindamisel põhjendatud
kahtlus, et kõnealuses krediidiasutuses või investeerimisühingus on toimunud või toimub
rahapesu või terrorismi rahastamine või on toime pandud selle katse või on selleks olemas
suurenenud risk, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata rahapesu andmebürood ja
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rahapesu või terrorismi rahastamise
võimaliku suurenenud riski korral teevad Finantsinspektsioon ja rahapesu andmebüroo
koostööd ning teavitavad oma ühisest hinnangust viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve
Asutust.“;“
SELGITUS
Täiendusega täpsustatakse Finantsinspektsiooni ülesandeid rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise alases tegevuses. Täiendus tugineb kapitalinõuete direktiivi (CRDV )
artikli 97 lõikele 6. Krediidiasutuse või investeerimisühingu rahapesus ja terrorismi
rahastamises osalemise paljastamisel võib olla mõju tema elujõulisusele ja finantssüsteemi
stabiilsusele. Finantsinspektsioonil on finantssektori ettevõtjatele tegevuslubade andmise ja
usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, sealhulgas puuduste tuvastamisel ja nende eest
karistuste määramisel, otsustav roll. Finantsinspektsioon peaks rahapesu ja terrorismi
rahastamisega seonduvaid kaalutlusi järjepidevalt arvesse võtma, muuhulgas järelevalvealase
hindamise ja läbivaatamise protsessides, krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimise
korralduse, protseduuride ja eri kordade piisavuse hindamisel ning juhtorgani liikmete
sobivuse hindamisel, teatama tuvastatud asjaoludest rahapesu andmebüroole.
11) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 891 järgmises sõnastuses:
„891) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eraõiguslik juriidiline isik kogub ja hoiab andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta,
sealhulgas teavet tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. Tegeliku kasusaaja
andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus tegelike kasusaajate andmekogus.“;“
SELGITUS
Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku
kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate
andmekogus.
12) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 941 järgmises sõnastuses:
„941) paragrahvi 76 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) filiaalile.“;“
SELGITUS
Tegemist on õigusselguse huvides tehtava tehnilise iseloomuga muudatusega. Filiaalidelt ei
nõuta ka praegu viidatud andmete esitamist.
13) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 942 järgmises sõnastuses:
„942) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses:
„§ 761. Tegelike kasusaajate andmekogu
(1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud
töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi
registriosakond).
(3) Andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 771 kohaselt
tehtud märgete infot.“;“
SELGITUS
Paragrahviga luuakse volitusnorm tegelike kasusaajate andmekogu asutamiseks ja selle
põhimääruse kehtestamiseks. Samuti sätestatakse vastutav töötleja ja see, milliseid andmeid ja
märkeid andmekogus säilitatakse. Lisatud on ka rakendusakti eelnõu kavand.
14) muuta eelnõu § 1 punkti 95 ja sõnastada see järgmiselt:
„95) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing,
usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike
kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning
elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.“;“
SELGITUS
Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku
kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate
andmekogus.
15) täiendada eelnõu § 1 punktiga 961 ja sõnastada see järgmiselt:
„961) paragrahvi 77 lõiked 2 ja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab mittetulundusühing äriregistri
infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised
andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning
elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.
(3) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu
tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning
elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;
3) sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga
soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega
ja -kohta ning elukohariiki iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on sihtasutuse
põhikirjas märgitud.“;“
SELGITUS
Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku
kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate
andmekogus.
16) muuta eelnõu § 1 punkti 97 ja sõnastada see järgmiselt:
„97) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse
kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1 kuni 5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või
registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha
ning elukohariigi.
(32) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka
usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva ja riigi nime, mille õiguse alusel on
usaldushaldus loodud.“;“
SELGITUS
Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku
kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate
andmekogus.
17) muuta eelnõu § 1 punkti 100 ja sõnastada see järgmiselt:
„100) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses:
„§ 771. Andmete õigsuse tagamine
(1) Kui käesoleva seaduse § 77 kohaselt andmete esitamiseks kohustatud isik pole selles
paragrahvis nimetatud kohustust täitnud, teavitab registriosakond teda sellest ja nõuab andmete
esitamist.
(2) Andmete esitamiseks kohustatud isik peab andmed esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud teavituse saamisest arvates 10 tööpäeva jooksul.
(3) Kui registriosakond saab käesoleva seaduse § 20 lõike 22 alusel esitatud ja asjakohaselt
põhistatud teate tegelike kasusaajate andmete ebaõigsuse kohta, teavitab ta sellest andmete
esitamiseks kohustatud isikut ning teeb andmete juurde märke, et esineb kahtlus nende õigsuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud märge kustutatakse automaatselt andmete õigsuse
kinnitamisel või nende muutmisel.“;“
SELGITUS
Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku
kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate
andmekogus.
18) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 1001 ja sõnastada see järgmiselt:
„1001) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tegeliku kasusaaja andmed ja nende kohta tehtud märked avalikustatakse äriregistri
infosüsteemis.“;“
SELGITUS
Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku
kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate
andmekogus.
19) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 1031 ja sõnastada see järgmiselt:
„1031) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) käesoleva paragrahvi
tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaks määratud standardile ja
standardile EVS 876:2016 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt
identifitseeritakse konkreetne konto liikmesriigis.“;“
SELGITUS
Tegemist on täpsustava muudatusega, millele juhtis tähelepanu Eesti Standardikeskus
finantsvaldkonna väärteokaristuste eelnõu 771 SE raames (langes menetlusest välja Riigikogu
koosseisu vahetumise tõttu). § 81 lõike 2 muudatus on kavandatud ka eelnõus 111 SE, kuid kuna
eelnõu põhifookuses on väärteokoosseisude muudatused, siis otsustati see viimati nimetatud
eelnõust välja jätta ja menetleda käesoleva eelnõuga.
20) muuta eelnõu § 1 punkti 106 ja sõnastada see järgmiselt:
„106) paragrahvi 83 pealkiri ja lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 83. Anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka avamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud anonüümse konto, hoiuraamatu või -laeka avamise otsuse
tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest, kui kohustatud isik oli krediidi- või
finantseerimisasutus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;“
SELGITUS
Kehtiv karistusseadustik (KarS) võimaldab füüsilisele isikule väärteo eest kohaldada
rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut ja juriidilisele isikule 100–400 000 eurot, mistõttu
ei ole võimalik enne finantsvaldkonna väärteokaristuste reformi jõustumist sätestada seaduses
eelviidatust kõrgemaid või teistsuguseid sanktsioonimäärasid.
21) muuta eelnõu § 1 punkti 111 ja sõnastada see järgmiselt:
„111) seadust täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses:
„§ 1001. Tegeliku kasusaaja andmete kontrollimine
Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 nimetatud hoolsusmeedet
klientide suhtes, kellega neil on loodud kestev ärisuhe enne käesoleva paragrahvi jõustumist,
ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.“;“
SELGITUS
Muudatuse eesmärgiks on täpsustada, et viidatud hoolsusmeedet tuleb rakendada üksnes juhul,
kui varasemalt loodud ärisuhe kestab edasi ka pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.
Klientide kohta, kellega varasemalt loodud ärisuhe on lõpetatud või lõpetatakse ühe aasta
jooksul, tegelike kasusaajate registri väljavõtet hankima ei pea.
22) muuta eelnõu § 1 punkti 112 ja sõnastada see järgmiselt:
„112) seadust täiendatakse §-dega 1041 ja 1042 järgmises sõnastuses:
„§ 1041. Teenuse osutamise keelu kohaldamine
Käesoleva seaduse §-s 751 nimetanud isik, kes on samas paragrahvis nimetatud teenuste
osutamist alustanud enne selle jõustumist, viib oma tegevuse selle paragrahvi nõuetega
vastavusse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks.
§ 1042. Andmetele juurdepääsu tagamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu
Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud
kohustusi täita alates 2020. aasta 10. septembrist.“;“
SELGITUS
Paragrahvi 1042 täiendatakse viitega § 81 lõikele 5, mis oli sellest ekslikult välja jäänud.
23) täiendada eelnõud uue paragrahviga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi § 394 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(2) Sama teo eest:
1) grupi poolt;
2) vähemalt teist korda;
3) suures ulatuses või
4) kui see on pandud toime kohustatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.”;“
2) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu
võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22—30).”
SELGITUS
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673, 23. oktoober
2018, rahapesu vastu voĩ tlemise kohta kriminaaloĩ guse abil.1
Direktiivi eesmärgiks on näha ette Euroopa Liidus reeglid ja miinimumstandardid
rahapesukuriteo ning nende eest ette nähtud karistuste osas. Direktiivi sätted on Eesti õiguses
suures osas juba kaetud. Samas on vajalik täpsustada rahapesu mõistet ning näha ette täiendav
raskendav asjaolu rahapesu kuriteokoosseisu osas.
Vastavalt direktiivi artikli 6 lõike 1 punktile 2 peavad liikmesriigid ette nägema raskendava
asjaoluna olukorra, kus süüteo toimepanija on kohustatud isik direktiivi (EL) 2015/849 artikli
2 tähenduses ning on sooritanud süüteo ametialase tegevuse käigus. Seega täiendatakse KarS
§ 394 lõiget 2 uue raskendava asjaoluga punktis 4 (rahapesu toimepanemine kohustatud isiku
majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus). Ülejäänud raskendavad asjaolud (KarS § 394
lõike 2 punktid 1-3) jäävad võrreldes kehtiva õigusega samaks.
Kohustatud isikud on loetletud nii direktiivi 2015/849 artiklis 2 kui ka RahaPTS §-s 2. KarS-i
muudatuse tulemusena nähakse ette raskendav asjaolu ning raskem karistus juhul, kui
rahapesu pannakse toime füüsilise isiku poolt kohustatud isikuks oleva subjekti majandus-,
kutse- või ametitegevuse käigus.
Seadustiku normitehnilise märkuse täiendamise nõue tuleb direktiivi artikli 13 lõikest 1.
24) muuta eelnõu § 5 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) paragrahvi § 88 lõiget 5 täiendatakse punktidega 31 ja 12 järgmises sõnastuses:
„31) rahapesu andmebüroole tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus
ulatuses;“;
„12) rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81
sätestatud ulatuses.“;“
SELGITUS
Kavandatava muudatusettepaneku eesmärgiks on luua KAS-i sõnaselge alus, millele tuginedes
võivad krediidiasutused KAS § 88 lõike 5 punktides 1-4 nimetatud asutuste ja
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1581057690970&uri=CELEX:32018L1673
RAB-i järelepärimiste vastusena väljastada ka tegelike kasusaajate andmeid. Uuele punktile
antakse number 31, mille tagajärjel laienevad sellele automaatselt ka KAS § 88 lõiked 61 ja 62:
„(61) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud
järelepärimise vastusena pangasaladuse, kui järelepärimises märgitud kliendi kohta on
esitatud vähemalt:
1) andmed kliendi maksekonto, maksekaardi või muu maksevahendi või makseinstrumendi
tunnuse või lepingu kohta või
2) muud andmed, mis võimaldavad identifitseerida kliendi isiku.
(62) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud
järelepärimise vastusena pangasaladuse:
1) järelepärimises märgitud kliendi maksekonto suhtes esindusõigust omava isiku kohta;
2) kliendi kohta, kelle maksekonto suhtes järelepärimises märgitud isik esindusõigust omab“
Kehtivas KAS § 88 lõikes 5 eksisteerib juba punkt 11, mida eelnõuga ei kaotata. Seega peaks
eelnõuga kavandatavast KAS § 88 lõike 5 punktist 11 saama punkt 12.
Samuti tuleks selguse huvides asendada sõna „korras“ sõnaga „ulatuses“, kuna RahaPTS §
81 ei ole käsitatav eraldiseisva õigusliku alusena päringute tegemiseks.
25) täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) paragrahvi § 88 lõiget 62 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kliendi tegeliku kasusaaja kohta.“;“
SELGITUS
Muudatus tehakse õigusselguse huvides – kuna vajalik on väljastada andmed ka kliendi tegeliku
kasusaaja kohta ning konto suhtes esindusõigusliku isiku andmeid on käsitletud mitte osana
kliendi andmetest, vaid neist eraldi, viidatakse eraldi ka kliendi tegeliku kasusaaja andmetele.
26) täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 22 järgmises sõnastuses:
„22) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 91–93 järgmises sõnastuses:
„(91) Kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti peab krediidiasutus põhjendama isikule
makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu üles ütlemist käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist
puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta.
(92) Käesoleva paragrahvi lõikes 91 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta keeldumise või
ülesütlemise kehtivust, kuid kahjustatud poolele tuleb hüvitada õigusevastaselt tekitatud kahju.
(93) Tarbijaga makseteenuselepingu sõlmimisest keeldumisel või lepingu ülesütlemisest
teavitab krediidiasutus tarbijat õigusest sõlmida põhimakseteenuse leping vastavalt
võlaõigusseaduse § 7101 lõikele 2.“;“
SELGITUS
Käesolevaga lisatakse KAS §-i 89 uued lõiked 91–93, mille eesmärgiks on eelkõige panna
pankadele senisest suurem kohustus põhjendada, miks ühel või teisel juhul ei soovita nii
füüsilisele kui juriidilisele isikule kontot avada või miks juba olemasoleva kliendiga maksekonto
osutamise teenus lõpetatakse. Isikud saavad siis soovi korral ka neid otsuseid kohtus
vaidlustada. Seepeaks omakorda motiveerima panka põhjalikult kaaluma, kas ja miks ei ole
mõistlik kontosuhet alustada või kas on ikkagi põhjust olemasolev suhe lõpetada.
KAS § 89 sätestab panga kliendi kaitse põhimõtted, kehtestades kaitsenormid kliendile kui
nõrgemale lepingupoolele, eelkõige puudutab see erineva teabe andmist kliendile.
Tasakaalustamaks panga huve majandustegevuses on selle §-i lõike 9 sätestatud vastukaaluks
panga õigus otsustada, kes teenindamisele võtta ehk pank on vaba otsustama, keda teenindada
või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See kehtib nii füüsilisest isikutest kui
juriidilistest isikutest klientide suhtes.
Samas erinorm, mis siiski ei anna pangale õigust vabalt klienti valida tuleneb võlaõigusseaduse
(VÕS) §-st 7101, mille kohaselt on pangal kohustus sõlmida tarbijaga põhimakseteenuse leping.
Ehk sisuliselt peab pank füüsilisele isikule ehk tarbijale pakkuma viimase soovi korral nn
elementaarseid või isegi elulisi pangateenuseid arvestades tänapäeval toimivat
ühiskonnakorraldust – konto avamist ja ülekannete teostamist (nn maksekontoteenused).
Vastav kohustus tuleneb otse EL direktiivist (2014/92/EL). See direktiiv kohaldub aga üksnes
tarbijatele osutatavatele maksekontoteenustele. Lisaks tuleneb direktiivist lähenemine, et
selliseid teenuseid tuleb osutada mõistliku tasu eest või hoopis tasuta.
Samas direktiivist tulenev kohustus tarbijale maksekontoteenuseid pakkuda ei ole absoluutne.
Nimelt ei pea pank avama kontot, kui tarbijal on juba samasisuline konto selles riigis. Samuti
tuleb pangal lükata konto avamise taotluse tagasi juhul, kui sellise konto avamise tulemusel
rikutaks rahapesu vältimise ja terrorismi rahastamise takistamise nõudeid või riigi julgeoleku
ja avaliku korraga seotud põhjustel. Seeläbi kohaldub ka FATF soovitusest 21 tuleneb
põhimõte, mille kohaselt kohustatud isikul ei ole lubatud teavitada kliendile, et on tekkinud
kahtlused, millest kavandatakse Rahapesu andmebüroole (RAB) teate saatmist.
Direktiivist tulenevad maksekontoteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise põhjused on
kajastatud VÕS §s 7101 lõikes 6. Selle kohaselt kitsendab teavituskohustust Rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) tulenev konfidentsiaalsuskohustus,
ehk kui rahapesu hoolsusnõuete täitmisel on selgunud asjaolud, mis viitavad kuritegevusele ja
millest tuleb teavitada RAB-i, ei ole lubatud sellise teate esitamisest klienti teavitada ega ka
seda siis konto avamisest keeldumise põhjenduses välja tuua.
Nagu eespool märgitud, siis on Eesti õiguses direktiivi ülevõtmisega seotud erinormid seoses
maksekontoteenuse osutamisega sätestatud VÕS-s. Seetõttu on KAS § 89 lõige 9 üldnormi
staatuses. Olukorras, kus tarbijale keeldutakse põhimaksekontona käsitatava konto avamisest,
on pangal kohustus järgida VÕS-st tulenevaid lepinguvabaduse piiranguid, aga ka täiendavaid
teavitamise kohustusi. Arvestada tuleb aga, et põhimakseteenuse leping on nii direktiivi kui
seda üle võtva VÕS-i kohaselt piiratud (konkreetsete) teenustega seotud konto (VÕS § 709 lõige
151).
KAS § 89 lõige 9 kui panga kliendisuhte loomisel eelkõige panga riskiisust lähtuvat
valikuvabadust võimaldav lõige puudutab panga ja kliendi suhteid laiemalt (näiteks lisaks
pangateenustele ka investeerimisteenuste kliendiga lepingu sõlmimine). Eelnõuga KAS-i
lisatavate lõigete 91 kuni 93 näol piiratakse mõnevõrra panga valikuvabadust klienti valida,
kuid seda üksnes maksekontoteenuse ostumaisel.
Uus lõige 91 kohustab panka nii füüsilistest isikutest kui juriidilistest isikutest kliente teavitama
lepingu sõlmimisest keeldumise või lepingu ülesütlemise põhjustest, välja arvatud juhul kui
seaduses pole ette nähtud teisiti (nt juhul, kui seda keelab rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seadus). Ehk sisuliselt saab keelduda põhjendustest nendel samadel alustel, mis on
sätestatud juba täna VÕS § 7101 lõikes 6. RahaPTS § 10 sätestab riskiisu, mille kohaselt on
riskiisu vastava isiku riskide taseme ja riskide tüüpide kogum, mida ta on valmis oma tegevuse
käigus võtma oma majandustegevuse ja strateegiliste eesmärkide elluviimise nimel ja mille
kinnitab tema kõrgem juhtkond kirjalikus vormis. Antud juhul ei pea aga pank hakkama täpselt
põhjendama, mis on tema riskiisu kuna see läheks vastuollu RahaPTS-s sätestatuga.
Lisaks vastavalt RahaPTS §-le 51 ei või pank kui kohustatud isik, teavitada teisi osapooli nende
kohta RAB-le esitatud teatest, sellise teate esitamise plaanist või esitamise toimumisest. Ehk
lihtsustatult ei saa ega ka või pank põhjendada makseteenuselepingu ülesütlemist eelnimetatud
kahtlustega seoses.
Samuti tasub märkida, et jätkuvalt jääb kehtima VÕS § 720 lõige 2, mis puudutab lepingu
korralist ülesütlemist tarbijate puhul ehk seda on võimalik praktikas jätkuvalt kohaldada, kui
lepingus on korraline ülesütlemine kokku lepitud.
Lisatava uue lõike 92 näol nähakse ette, et juhul kui pank ei ole kliendile piisavaid põhjendusi
andnud, siis sellise kohustuse rikkumine ei mõjuta samas keeldumise või ülesütlemise kehtivust.
Sel juhul peab üks pool hüvitama teisele poole õigusevastaselt tekitatud kahju. Keeldumise või
ülesütlemise põhjendus on seega kohtus vaidlustatav – kohus saab ka olukorras, kus põhjendust
ei ole ülesütlemisel esitatud (tulenevalt seega nt VÕS-st) vastavat õigus kontrollida, kuid
tulemusena ei saa ka kohus kohustada kontot avama, vaid põhjendatud nõude korral mõista
välja kahju. Kokkuvõttes ei pea kohus hindama riske või kahtlusi, vaid seda, kas lepinguline
suhte praktikas vastab kokkulepitud tingimustele.
Tarbijate puhul on eelnõuga lisatava lõike 93 näol rõhutatud isiku eriõigust põhimaksekontole,
millest teadlikkuse tõstmiseks tuleneb pangale informeerimiskohustus VÕS § 709 lõikes 151
nimetatud põhimakseteenuste kasutamise võimalustest (konto avamine ja kasutamine, sh
sularaha väljavõtmine, samuti ülekanded).
27) eelnõu § 10 täiendatakse punktiga 2 järgmises sõnastuses:
„2) paragrahvi 64 punkt 131, paragrahvi 149 lõige 6 ja § 151 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks“.
SELGITUS
Muudatuste eesmärgiks on osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõude
säilitamine, mis on vajalik, säilitamaks tehingute õiguskindlus ja võimalus saada
usaldusväärne ülevaade osaühingu osanike ringist, samuti rahvusvaheliste
finantssanktsioonide ja rahapesu tõkestamise nõuete täitmise võimaldamiseks.
EELNÕU
MÄÄRUS
Rahandusministri PP.KK.AAAA. a määrus nr
X, „Tegelike kasusaajate andmekogu
asutamine ja põhimäärus“
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 761 lõike 1 alusel.
§ 1. Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine
Määrusega asutatakse andmekogu nimetusega „Tegelike kasusaajate andmekogu“ (edaspidi
andmekogu). Andmekogu ametlik lühend on „TEKSA“.
§ 2. Andmekogu pidamise eesmärk
(1) Andmekogu pidamise eesmärk on koguda, hoida ja avalikustada teavet:
1) Eesti äriregistris registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute tegelike kasusaajate kohta;
2) Eestis elavate või Eesti äriregistris registreeritud usaldushaldurite ja nende poolt hallatavate
usaldushalduste kohta.
(2) Juurdepääs andmekogule toimub e-teenuse keskkonna „e-äriregister” kaudu. Andmekogu
on muudest andmekogudest õiguslikult sõltumatu.
§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium.
(2) Andmekogu volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi teenindav
asutus) ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja).
(3) Vastutav töötleja:
1) lahendab andmekogu puudutavaid õiguslikke küsimusi;
2) teavitab volitatud töötlejaid andmekogu pidamist puudutavate kohustuste täitmist
takistavatest asjaoludest ja andmekogu pidamist reguleerivate õigusaktide muutmise
kavatsusest;
3) vastutab andmekogu pidamise, järelevalve toimimise ning andmete väljastamise
õiguspärasuse eest;
4) määrab andmekogu turvanõuded.
(4) Teenindav asutus:
1) võimaldab e-äriregistri kaudu selleks määratud isikutel kanda andmekogusse andmeid,
nendega tutvuda ning nõustab andmekogu kasutajaid tehnilistes küsimustes;
2) korraldab andmekogu andmete säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele;
3) teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult andmekogu pidamist puudutavate kohustuste
täitmist takistavatest asjaoludest ja annab vastutavale töötlejale andmekogu pidamise kohta aru.
(5) Registripidaja:
1) teavitab andmeesitajaid andmete esitamise kohustusest;
2) teeb andmete õigsuse suhtes esineva põhjendatud kahtluse korral nende juurde sellekohase
märke.
§ 4. Andmekogusse sisestatud andmete õiguslik tähendus
Andmekogusse sisestatud andmetel on informatiivne tähendus.
§ 5. Andmekogu ülesehitus ja andmete töötlemine
(1) Andmekogu koosneb tegelike kasusaajate ja usaldushalduste andmetest (edaspidi digitaalne
andmebaas).
(2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T1S0.
(3) Andmekogu on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga ning see kuulub riigi
infosüsteemi koosseisu.
(4) Andmekogu andmetele tagatakse käideldavus, kättesaadavus avalikkusele ning terviklus,
välistades andmete õigustamatu või tahtmatu muutmise.
(5) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks
rakendatakse infosüsteemide kolmeastmelises etalonturbes ette nähtud organisatsioonilisi,
füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
§ 6. Andmekogu andmed ja andmeandjad
(1) Eestis registreeritud aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu või tulundusühistu
esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse § 77
lõigetes 1 ja 11 nimetatud andmed.
(2) Eestis registreeritud mittetulundusühingu esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi
rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud andmed.
(3) Eestis registreeritud sihtasutuse esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja
terrorismi rahastamise seaduse § 77 lõikes 3 nimetatud andmed.
(4) Eestis elav või Eesti äriregistris registreeritud usaldushaldur või tema esindaja kannab
digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse § 77 lõigetes 3 ja 31
nimetatud andmed.
(5) Registripidaja töötajad, kellele teenindav asutus on andnud vajalikus ulatuses andmekogu
kasutajaõigused, teevad digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse §
771 lõikes 3 nimetatud märkeid.
§ 7. Andmete ristkasutus
(1) Andmete andmekogusse kandmisel esitatakse päringuid ja saadakse andmeid sellega
liidestatud andmekogudest.
(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
§ 8. Andmete esitamise kord
(1) Andmete esitamine on andmete andmekogusse sisestamine ja sellesse kantud andmete
muutmine.
(2) Andmete esitaja identifitseeritakse autentimise teenuse alusel.
(3) Andmete esitamisel registreeritakse automaatselt:
1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi;
2) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg.
§ 9. Andmete ajalugu
(1) Andmete ajaloo moodustavad muudetud andmed ja nende muutmise aeg, sealhulgas
kustunud hoiatusmärked ning nende tegemise ja kustumise aeg.
(2) Andmete ajalugu säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
§ 10. Andmete kustutamine
Digitaalsest andmebaasist kustutatakse andmed vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise
seaduse §-s 80 sätestatule.
§ 11. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele
Andmekogusse kantud andmetele ja andmete ajaloole võimaldatakse juurdepääs ja
andmekogust väljastatakse andmeid õigusaktides sätestatu kohaselt.
§ 12. Andmete logimine ja logiandmete säilitamine
(1) Andmete töötlemine andmekogus logitakse.
(2) Andmekogu logiandmeid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
Kantsler
Hr Aivar Kokk
Riigikogu Rahanduskomisjon Meie 09.03.2020 nr 1.1-10/1669-1
[email protected]
Muudatusettepanekute esitamine
eelnõule 130SE
Austatud rahanduskomisjon
Esitame käesolevaga täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 130 SE (Rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus) ning kaks
rakendusakti kavandit eelnõu seletuskirja juurde.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu SE 130 muudatusettepanekud
2. Rahandusministri määruse „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja
põhimäärus“ kavand
3. Siseministri määruse „Kohustatud isikutele aruandluse kehtestamine“ kavand
Taivo Põrk 6113583,
[email protected]
Kati Tee 6113645,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Audiitorkogu Meie 21.04.2020 nr 1.1-10/2905-1
Eesti Advokatuur
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda
Eesti Kirikute Nõukogu
Eesti Pangaliit
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Justiitsministeerium
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
MTÜ FinanceEstonia
Notarite Koda
Rahapesu Andmebüroo
Siseministeerium
Õiguskantsler
Arvamuse küsimine eelnõu 130 SE
kohta
Austatud koostööpartner
Vastavalt 21. aprillil 2020. a toimunud Riigikogu rahanduskomisjoni istungil saadud
suunistele, edastame Teile arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumi poolt eelnõu 130
SE II lugemise käigus esitatud muudatusettepanekud ning Rahandusministeeriumi kirjalikud
selgitused, kus on adresseeritud seni menetluse käigus esitatud huvigruppide tagasisidet.
Viidatud materjalid on kättesaadavad ka Riigikogu kodulehel.1
Palume hiljemalt 29. aprilli 2020. a kl 10.00ks teavitada oma senise menetluse käigus veel
esitamata vastuväidetest muudatusettepanekutele või vastuväidetest Rahandusministeeriumi
poolt tabelis esitatud selgitustele, kui te eelnõud/muudatusettepanekut sellisel kujul toetada ei
saa. Vastust ootame e-kirja teel aadressile
[email protected].
Juhul, kui teil on tekkinud ettepanekuid tegelike kasusaajate juhendi täpsustamiseks tulenevalt
teie praktikas ette tulevate juhtumitega, oleme meeleldi valmis neid kaaluma esimesel
võimalusel.2
1
Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/69421167-7e69-4383-b2f8-
b9f2912a13e6/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20ja%20t
eiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (21.04.2020).
2
Hetkel kehtiv kõige hilisem versioon juhisest on kättesaadav:
https://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/tegelike_kasusaajate_andmete_esitamise_ju
his.pdf (21.04.2020).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Vapper
osakonnajuhataja
Ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond
Lisa(d):
1. Rahandusministeeriumi I muudatusettepanekute pakett
2. Rahandusministeeriumi II muudatusettepanekute pakett
3. Rahandusministeeriumi selgitused koos lisadega
2
3
Rahandusministeeriumi vastused huvigruppide tagasisidele seoses eelnõuga 130 SE
Arvamus Rahandusministeeriumi
kommentaar
Eesti Advokatuur (17.03.2020)
1. 1. Seaduseelnõu arvestatav muutmine Selgitame.
eelnõu menetluse lõpufaasis
Oleme analüüsinud ja leiame, et
Advokatuur on juba eelnevalt väljendanud tehtud muudatusettepanekud ei
seisukohta, et niivõrd olulise seaduseelnõu muuda sisuliselt eelnõu põhimõtteid,
koostamine ilma eelneva kuid täpsustavad äärmiselt olulisi
väljatöötamiskavatsuseta ja põhjalike aspekte, mis on vajalikud direktiivi üle
analüüsideta ei ole aktsepteeritav. võtmiseks, lisaks oleme tulnud vastu
Hetkeolukord, kus eelnõuga võetakse üle mitmetele eelnõu menetluse käigus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 tehtud pöördumistele ja
direktiiv (EL) 2018/843 (direktiiv) ning seeläbi ettepanekutele (mh turuosalistelt), ja
tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise teinud omapoolsed
tõkestamist Eesti Vabariigis, mh laiem eesmärk muudatusettepanekud.
MONEYVAL-i järgmise hindamise edukas
läbimine, on eelnõu menetluse lõpufaasis
mahukate lõpuni läbi analüüsimata
muudatuste väljakäimine lubamatu.
2. 2. Karistusõiguslike normide muutmine Selgitame.
Rahandusministeeriumi poolt esitatud Tegemist on Justiitsministeeriumi
muudatusettepanekute hulgas on esitatud soovil lisatud ettepanekuga, millega
KarS § 394 lõike 2 muudatusettepanek, mille saab üle võtta vastava karistusõigust
kohaselt karistatakse rahapesu eest, kui see on puudutava direktiivi. Menetluse
pandud toime kohustatud isiku majandus-, ökonoomika mõistes on soovitav neid
kutse- või ametitegevuse käigus, kahe- kuni muudatusi koos menetleda, kuivõrd
kümneaastase vangistusega. Eesti Vabariigil on mõlemad
direktiivid vaja siiski üle võtta.
Muudatusettepanek on koostatud lähtuvalt
direktiivi nõudest, mille kohaselt peavad
liikmesriigid ette nägema raskendava
asjaoluna olukorra, kus süüteo toimepanija on
kohustatud isik ning süütegu on sooritatud
ametialase tegevuse käigus. Advokatuur juhib
tähelepanu, et direktiivist kantud
muudatusettepanek on viidatud KarS-i
koosseisu osas (karistuse määr ning selle
põhjendus) õigusteoreetiliselt läbi
analüüsimata.
3. 3. Krediidiasutustele kehtestatava Selgitame.
teatamiskohustuse ebaselgus
Muudatusettepaneku eesmärk on
Muudatusettepanekute kohaselt täiendatakse parandada hetkeolukorda, kus
1 3
KAS §-i 89 lõigetega 9 -9 , mille eesmärgiks on kliendid ei saa krediidiasutustelt
eelkõige panna pankadele senisest suurem piisavalt põhjendusi, miks nendega
kohustus konto avamisest keeldumist või lepinguid ei sõlmita või need
1
olemasoleva maksekonto teenuse lõpetamist katkestatakse. Kui on võimalik
põhjendada. erinevate õigusaktide vahekorda
Advokatuur juhib tähelepanu KAS, VÕS ja paremini sätestada, siis toetaksime
RahaPTS sätete vahekorra ebaselgusele. selliseid ettepanekuid.
Konkreetsete juhtumite korral on keerukas
hinnata, millistest sätetest täpsemalt
juhinduma peab. KAS § 89 lg 9 kohaselt on
krediidiasutus vaba otsustama, keda
teenindada või mitte, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. VÕS § 7101 sätestab aga
tarbija õiguse makseteenusele, kuid samas
kohustab krediidiasutust makseteenuse
lepingu sõlmimisest keelduma RahaPTS § 42 lg
1 sätestatud alustel ning keeldumine peab
olema põhjendatud. Rahapesu kahtlusega
juhtumite piiritlemine on tihtipeale
problemaatiline, st iga vähegi normist kõrvale
kalduva tehingu puhul võib tekkida olukord,
kus pank keeldub makseteenusest ning isikul
puudub makseteenusele juurdepääs. Seega ei
ole sätted oma koostoimes piisavalt selged, et
tagada tarbija juurdepääs arvelduskontole
ning makseteenustele.
Viidatud sätete ebaselgele vahekorrale on
viidanud ka Õiguskantsleri Kantselei oma
10.03.2020 märgukirjas põhimakseteenuste
tagamise kohta, mida Eesti Advokatuur ka
toetab.
Lisaks juhib advokatuur tähelepanu, et
Rahandusministeeriumi muudatusettepaneku
kohaselt KAS §-i 89 täiendamine lõigetega 91-
93 tekitab olukorra, mil ühelt poolt on
krediidiasutusel kohustus isikule põhjendada
makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist
või lepingu üles ütlemist ning samas teisalt
RahaPTS 51 lõike 1 kohaselt ei tohi kliendile
anda infot Rahapesu Andmebüroosse tehtud
teavitust kahtlase tehingu osas, siis nimetatud
olukorras kliendile põhjenduste
mitteesitamine kannab juba iseendas kaudselt
infot, et Rahapesu Andmebürood on
teavitatud.
4. 4. Kohustatud isikutele aruandluse Toetame.
kehtestamine RahaPTS § 541 lõike 3 alusel
Nõustume delegatsiooninormi viite
1
Eelnõu § 54 lõike 3 alusel kehtestab rahapesu veaga ning parandame selle.
andmebüroole esitatavate aruannete sisu,
esitaja ja esitamise korra valdkonna eest Siseministeerium märgib olulise
vastutav minister määrusega. asjaoluna, et oleme pidamas aktiivset
Rahandusministeeriumi poolt koostatud ja konstruktiivset arutelu strateegilise
2
vastava määruse kavandi § 2 kohaselt on analüüsivõimekuse määruse
määruses välja toodud aruandeid kohustatud koostamisel meie partneritega ning
koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad kokkulepe kohaselt liigume edasi
krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid määruse juriidiliste ja tehniliste
ning Finantsinspektsiooni järelevalve alla detailide täpsustamisega, mille
kuuluvad finantseerimisasutused ja edenemist riigis kehtestatud
finantseerimisasutuste filiaalid. eriolukord mõnevõrra pärsib. Saame
Rahandusministeeriumi poolt 10.03 aset siiski kinnitada, et oleme jõudsalt
leidnud arutelul antud selgituste kohaselt ei panustamas lõpliku kontseptsiooni
ole ministeeriumil kavas aruandekohustust valmimisse.
laiemale ringkonnale kui finantssektor,
kehtestada. RahaPTS eelnõu sätte 541 eesmärk ei
ole sätestada turuosalistele
Sellest tulenevalt teeb advokatuur ettepaneku täiendavaid kohustusi, vaid tekitada
finantssektorile aruandekohustuse RAB-ile õiguslik alus juba Eesti
kehtestamise piiritleda juba RahaPTS-is. pangale ja FI-le edastatavate teatud
Seaduseelnõus toodud volitusnorm on liiga andmete saamiseks. Sellest tulenevalt
avar ning annab allapoole liiga ebamäärased oleme määruses viidanud, et
volitused, kui hetkel ei ole siiski selge, andmete esitamise kord, mille on
millistele kohustatud subjektidele seda kehtestanud Eesti Pank, oleks identne
tulevikus rakendada plaanitakse. ka RAB-ile edastatavate andmete osas
(mis esmalt esitataksegi Eesti
Advokatuur rõhutab veelkord varasemalt Pangale), millega ei tekitata
esitatud seisukohta, et kui eelnõu § 541 lõike 3 turuosalistele täiendava aruannete
näol on tegemist intra legem määrusega, mis esitamise kohustust. Konkreetsete
juhul volituse eesmärk, sisu ja ulatus võib olla kohustatud isikute liikide välistamist
ka seadusest tõlgendamise teel tuletatav ning me otstarbekaks ei pea –
intra legem korras antud määrus ei tohi normitehniliselt saaks välistuste
väljuda volitusnormi sisaldava seaduse loetelu pikk, sest ilmselt leiaks ka
reguleerimiseseme raamidest, siis seaduse teiste kohustatud isikute liikide seast
reguleerimiseseme mõtte kohaselt ei tohiks veel subjekte, kellele seda määrust
minister määrusega advokaatidele aruannete mitte laiendada.
esitamise kohustust panna.
Eelnõu sõnastus on siiski ebaselge ning kui see
säte jääb, soovime selgesõnaliselt välistada
vähemalt advokaadid taolise
aruandluskohustuse alt (arvestades ka, et
advokaatide üle teostab järelevalvet
advokatuur). Eelnõule lisatud määruse kavandi
kohaselt on soov piirduda finantssektoriga,
seetõttu, kui ka säte sisse jääb, tuleks ka
seaduse sõnastust vastavalt kitsendada, keda
selline kohustus saab puudutada.
Samuti juhime tähelepanu, et siseministri
määruse „Kohustatud isikutele aruandluse
kehtestamine“ kavand viitab, et määrus on
kehtestatud RahaPTS § 541 lõike 3 punkt 7
alusel, kuid eelnõus on §-is 541 vaid 3 lõiget
ning mitte ühtegi alapunkti, seega on viide
punktile 7 ebakorrektne.
3
5. 5. Tegelike kasusaajate info Ei toeta.
registreerimistõendi või registri väljavõtte
esitamine Direktiivi artikli 14 lõige 1 nõuab
järgnevat: „/…/ peavad kohustatud
Eelnõu § 20 lõike 21 kohaselt kui kohustatud isikud saama registreerimistõendi või
isik loob ärisuhte kliendiga, kelle tegelike kasu- registri väljavõtte.“ (ik „the obliged
saajate info tuleb Euroopa Liidu liikmesriigi entities shall collect proof of
seaduse kohaselt sellele riigile esitada või seal registration or an excerpt of the
registreerida, peab ta saama asjakohase register.“)
registreerimistõendi või registri väljavõtte.
Kuivõrd digitaalsed dokumendid on
Kuna suure tõenäosusega sooviksid paljud paberkandjal dokumentidega
kohustatud isikud võimalusel kasutada võrdsustatud, (HMS § 5 lg 6,
erinevate infotehnoloogiliste vahendite abi eraõiguses mh näiteks tehingu vorm
välisriikide registrist tegelike kasusaajate TsüS § 80), siis leiame, et olemasolev
andmete alla laadimiseks, siis teeb advokatuur sõnastus ei tähenda, et nõuda saaks
ettepaneku, et seaduse sõnastus sätestaks või peaks paberkandjal dokumenti või
asjakohaste andmete saamise, mitte sõnastust tõendit.
piiritleda registreerimistõendi või registri
väljavõttega. Praegune sõnastus lubab arvata,
et registrist on tingimata tarvis saada
paberkujul dokumenti või tõendit.
Eesti Pank (24.03.2020)
6. 1) Esmalt juhime tähelepanu, et määruse Toetame.
kavand viitab delegatsiooninormina RahaPTS
§ 541 lõike 3 punktile 7, kuid lõikel 3 Nõustume, et viiteviga tuleb
alapunktid puuduvad. parandada.
7. 2) Määrusel peaks olema täiendav Toetame.
volitusnorm riikliku statistika seaduse §301.
RahaPTS muutmise seaduse eelnõu Oleme ettepanekuga nõus ja
seletuskirja kohaselt juhindutakse määruse täiendame viitenormi riikliku
kehtestamisel RahaPTSi § statistika seaduse §301 osas.
541 ja riikliku statistika seaduses § 301
sätestatud integreeritud andmete kogumise
põhimõtetest, mis tähendab eelkõige seda, et
RABi ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid
kogutakse koos riikliku statistika tegemiseks
vajalike andmetega ning silmas peetakse
kõikide andmesaajate vajadusi.
8. 3) Lähtuvalt integreeritud andmekogumise Toetame osaliselt.
põhimõtetest peavad andmete kogumise
eesmärgid olema andmeesitajale teada, Siseministeerium on selgitanud, et on
mistõttu tuleks määruses selgelt välja tuua, punkti Eesti Pangaga arutanud ning
milleks kogutavaid andmeid kasutatakse. leiavad, et kuigi hetkel on andmete
kogumise eesmärk kirjeldatud Eesti
Panga enda määrustest, millele
viitame (vajadusega kasutada infot
RAB-i ülesannete täitmiseks), siis
võimaliku juriidiliste nüansside
täpsustumisel, st kui kehtima jääb 2
määrust (nii Eesti Panga kui
4
Siseministeeriumi oma) tuleb
normitehniliselt täpsustada,
kas Siseministri määruse osas
kogutavate andmete eesmärgi
sõnastamine määruse tasandil on
õigustehniliselt korrektne, Selgitame
omalt poolt, et Siseministri määruse
eesmärk on sätestatud RahaPTS § 541
lõikes 1, mis viitab RahaPTS § 54 lg 1
sätestatud RAB ülesannetele, millega
sätestatakse kohustatud isikutele
aruannete kogumise eesmärk.
Märgime veel ka, et andmete
kogumise õigusliku aluse dubleerivalt
kordamine suurendab üle
reguleerimist ning peaks olema pigem
seletuskirjas välja toodud nüanss.
9. 4) Eesti Panga hinnangul ei ole korrektne Selgitame.
kehtestada aruandlus viidetega Eesti Panga
presidendi määrustele. Siseministri määruse Viitamise vajaduse tingis olukord, kus
jõustumisel hakatakse andmeid koguma RAB vajab oma ülesannete täitmiseks
sellest määrusest lähtuvalt ning Eesti Panga Eesti Panga määruste lisades toodud
määrused tunnistatakse vastavates osades andmestikke, mida ei ole Eesti Panga
kehtetuks. Sellest tulenevalt ei ole võimalik sõnul võimalik RAB-le edastada.
neile ka viidata. Eesti Pank on oma Sellest lähtuvalt on eelnõu sätte § 541
andmekogumise kogemusele tuginedes valmis sõnastatud nõnda, et andmed
pakkuma igakülgset abi vastavate esitatakse tulevikus RAB-le,
rakendusaktide väljatöötamisel. Esmalt tuleb sealjuures viidates alamaktis igale
siiski siseministeeriumil ja rahapesu andme koosseisule eraldi. Oleme
andmebürool selgeks teha, milliseid andmeid määruste kehtestuks tunnistamise
nad oma ülesannete täitmiseks vajavad. problemaatikat Eesti Pangaga
Hetkel jääb mulje, et siseministri määrusele analüüsimas ning koostöös leidmas
tuginedes soovitakse koguda pea kõiki lahenduse, mis delegatsiooninormi
andmeid, mida Eesti Pank statistika toimimise ka tagab. Võimaliku
tegemiseks kogub. Ka siin olema me valmis juriidilise probleemina näeme siin
igakülgset abi pakkuma, et selgitada praegu asjaolu, kus Eesti Panga määruste
Eesti Panga kogutavate andmete sisu. kehtetuks tunnistamise üheks
valupunktiks on asjaolu, et Eesti
Panga määruste ülesanne ning
raamistik, sh ka taustatöö on palju
laiem, kui RAB ülesanded rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamisel.
Audiitorkogu (26.03.2020)
5
10. Audiitorkogu juhatus teeb ettepaneku Ei toeta.
seadust täiendada, lisades RahaPTS § 2 lõikes
1 punkti 7, et audiitor on kohustatud subjekt Audiitorite osas on FATFi sõnastus
raamatupidamise aastaaruande auditi ja järgmine: „Countries are strongly
ülevaatuse korral. Nimetatud ettepanekust encouraged to extend the reporting
tulenevalt palume koostajal hinnata ka teisi requirement to the rest of the
seaduses sätestatavaid audiitoritele professional activities of accountants,
kohustuslikke nõudeid ja õigusselguse including auditing.“
saavutamiseks ning ebaühtluse vältimiseks
teha vajalikud muudatused. Niisiis on selle all tegelikult mõeldud
I Direktiivi nõuetest tulenevalt peab audiitor pigem kõiki sarnaseid tegevusi, mida
rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise raamatupidamisnõustajad jne teevad,
nõudeid täitma tulenevalt oma peamisest sh auditeerimist. Sisuliselt tähendaks
tegevusalast, kuid Eesti seadus ei piiritle see teiste teenustega teistel alustel
nõuete täitmise kohustust audiitori peamise kohustatud isikuteks olemist.
tegevusalaga
II Audiitorteenuse eripära ei ole eelnõus
piisavalt arvesse võetud, mistõttu on
audiitori suhtes kavandatud seaduse nõuded
ebaselged või ebaühtlased
II a Audiitorkogu esitatud ettepanekud
rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise turuosaliste nõukoja liikmena,
mida eelnõu koostaja on osaliselt arvesse
võtnud
II b Eelnõus kavandatud erinormid audiitorite
kohta ei ole piisavad, et oleks üheselt selge,
missuguste teenuste osutamisel on audiitor
RahaPTS tähenduses kohustatud isik.
Ebaühtluse vältimiseks audiitori rolli
määratlemisel teeme ettepaneku ka
nimetatud õigusnormi sõnastamisel arvesse
võtta, et audiitor on seaduse nõuete täitmisel
kohustatud isik tulenevalt oma peamisest
tegevusalast, s.o raamatupidamise
aastaaruande auditist ja ülevaatusest.
Rõhutame veel kord, et oluline on seaduse
õigusselgus. Audiitorteenuse eripära arvesse
võtmine seaduse nõuete täitmisel väljendub
eelnõus vaid mõnede erinormidena. Leiame,
et eelnõus kavandatud üksikud erinormid ei
ole piisavad audiitori kui kohustatud isiku
positsiooni määratlemisel nõuete täitmisel.
Kõikide õigusnormide kehtestamisel, mis
sätestavad audiitori õigusi ja kohustusi ning
keelde, tuleb arvesse võtta audiitorteenuse
eripära ja peamist tegevusvaldkonda –
raamatupidamise audit ja ülevaatus. Seda nii
hoolsuskohustuse täitmisel, sh tegeliku
kasusaaja kindlakstegemisel; nõuetest
rahapesu
6
kahtluse ja teavitamiskohustuste ning
vastutuse puhul. Seetõttu tuleb hinnata kõiki
seaduses sätestatavaid audiitoritele laienevaid
seaduse nõudeid ja õigusselguse
saavutamiseks ning ebaühtluse vältimiseks
teha vajalikud muudatused.
Audiitori roll ja tegevusvaldkond kohustatud
isikuna seaduse nõuete täitmisel peab olema
selgelt määratletud juba seaduse esimestes
sätetes – §-s 2, kus on nimetatud kohustatud
isikud ja tegevusvaldkonnad ning tehingud,
millal isik on kohustatud isikud seaduse
tähenduses.
7
Finantsinspektsioon (27.03.2020)
11. 1. Eelnõu § 1 uus punkt 881 - RahaPTS § 67 Toetame.
täiendatakse lõigetega 11 ja 12
Kapitalidirektiivi (edaspidi CRD V) art 97 lõike 6 Oleme nõus muudatusettepanekust
kohaselt teavitavad muudatusettepanekus sellisel kujul käesoleva eelnõu
kirjeldatud olukordadest vaid pädevad menetluses loobuma.
asutused Euroopa Pangandusjärelevalvet.
Nimetatud direktiivi säte ei sea
Finantsinspektsioonile selgesõnalist rahapesu
andmebüroo (edaspidi RAB)
teavitamiskohustust, nagu
muudatusettepaneku sõnastus on ette
näinud. Finantsinspektsiooni ja Euroopa
Pangandusjärelevalve vahel on sõlmitud
koostööleping Multilateral agreement on the
practical modalities for exchange of
information pursuant to article 57a (2) of
Directive (EU) 2015/849 (edaspidi MoU). MoU
art. 3, p. 1 reguleerib vaid FI ja Euroopa
Pangandusjärelevalve vahelist infovahetust.
Eeltoodust tulenevalt on Finantsinspektsioon
seisukohal, et eelnõu muudatusettepanek
osas, mille kohaselt teavitavad
Finantsinspektsioon ja RAB Euroopa
Pangandusjärelevalvet rahapesu või terrorismi
rahastamise kahtlusest ühiselt, ei ole
asjakohane. Finantsinspektsiooni
teavitamiskohustus RAB-le on juba
reguleeritud hetkel kehtivas RahaPTS § 67
lõikes 1 ja RahaPTS § 47 sätestatud alustel.
2. Määrus “Kohustatud isikutele aruandluse kehtestamine”
12. 2.1. RahaPTS § 541 lõike 3 punkt 7 Toetame.
Määruses “Kohustatud isikutele aruandluse
kehtestamine” (edaspidi Määrus) on märgitud, Nõustume tähelepanekuga. Viide
et Määrus kehtestatakse RahaPTS § 541 lõike 3 punktile 7 ei ole korrektne,
punkti 7 alusel. Finantsinspektsioon juhib parandame delegatsiooninormi vea
tähelepanu, et eelnõus ega ka selle (punkt 7 tuleb kustutada eelnõu
seletuskirjas ei ole näha, et RahaPTS § 541 lõike projektist).
3 all oleks alapunkte. Palume see osa täpsuse
huvides üle kontrollida.
13. 2.2. Määruse § 2 Nõustume osaliselt.
Finantsinspektsioon on seisukohal, et selguse
huvides võiks krediidiasutuste ja Arutelu finantseerimisasutusi
finantseerimisasutuste juures viidata puudutavate aruannete sisu osas
RahaPTS-le. Just finantseerimisasutuste puhul jätkub koostöös
võib tekkida küsimus, kellele see määrus Finantsinspektsiooniga.
suunatud on.
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku muuta
Määruse §-i 2 järgnevalt: “Määruses välja
toodud aruandeid on kohustatud koostama ja
esitama kõik Eestis tegutsevad RahaPTS § 6
8
lõike 1 mõistes krediidiasutused ja
krediidiasutuse filiaalid (edaspidi
krediidiasutus) ning Finantsinspektsiooni
järelevalve alla kuuluvad RahaPTS § 6 lõike 2
mõistes finantseerimisasutused ja
finantseerimisasutuse filiaalid (edaspidi
finantseerimisasutus)”.
14. 2.3. Määruse § 3 Nõustume osaliselt.
Finantsinspektsiooni järelevalve all olevatele
finantseerimisasutustele kehtestada Nõustume, et krediidiasutustele
krediidiasutustega sarnane aruandlus ei ole kehtestatud aruandeid
otstarbekas. Tegemist on selgelt täiendava finantseerimisasutused ei esita ja
aruandluskoormusega, kuna hetkel sellist laiendust ei ole ka määruse
finantseerimisasutsed ei esitada projektis ette nähtud. Küll aga vajab
krediidasutuste poolt esitamisele kuuluvaid RAB oma ülesannete täitmiseks
aruandeid. Krediidiasutuste aruanded on välja aruandlusinfot ka
töötatud, et need sisaldaksid Eesti Panga poolt finantseerimisasutuste osas.
Euroopa Liidu (edaspidi EL) nõuetele vastava
rahandus- ja maksebilansistatistika 3. märtsil 2020 toimus arutelu FI ja
koostamiseks ning Finantsinspektsiooni poolt SIM (RAB) vahel ning lepiti kokku, et
finantsjärelevalve teostamiseks vajalikku jätkub aktiivne koostöö tuvastamaks
informatsiooni. See teeb enamiku aruannetest FI järelevalve all olevate
ülesehituselt ja sisult mahukateks ja finantseerimisasutuste poolt
keerulisteks. Pealegi on erinevatele esitatavate aruannete skoopi, mille
finantseerimisasutustele juba kehtestatud sätestamine määrusesse on poolte
regulaarne aruandlus kas rahandusministri hinnangul vajalik.
määrustega või EL otsekohalduva määrusega
ja täiendava aruandluskohustuse
kehtestamine määruse eelnõu § 3 lõikes 1
nimetatud aruannete kogumi näol tähendaks
teatud andmelõigete osas topelt
aruandluskohustust. Kindlasti on ka
krediidiasutustele mõeldud aruandluse
detailsus mõnede järelevalvesubjektide
gruppide puhul selgelt ebaproportsionaalne ja
tegevusvaldkonnast tulenevalt kas tarbetu või
sobimatu. RAB-i andmevajadusi silmas pidades
oleks otstarbekas läbi viia erinevatele
järelevalve subjektigruppidele kehtiva
aruandluse analüüs, kaardistada neis
puudujääv ning teha muudatusi olemasolevas
aruandluses. Aruandluse kehtestamine
samadel alustel krediidiasutustega ei ole
valikuna kõige ratsionaalsem, küll on aga
järelevalve subjektidele vaieldamatult kõige
kulukam ja äärmiselt koormav.
15. 2.4. Määruse § 5 Nõustume osaliselt.
Eelnõuga tutvudes jäi arusaamatuks, kuidas on
kavas korraldada aruannete esitamine RAB-le? Vajalike tehniliste lahenduste ning
Kas subjektid saadavad aruanded RAB-le otse vajadusel tehnilise võimekuse
või läbi Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni tõstmine töötatakse välja poolte ja
9
ning mis formaadis (sarnaselt XML, XBRL või koostööpartnerite poolt. Lahenduste
midagi muud)? Kui RAB soovib andmeid otse märkimine eeldab eelnevalt õiguslike
saada, siis peab ta endale tagama samasuguse aspektide lahendamist.
tehnilise võimekuse, nagu praegu on
Finantsinspektsioonil ja Eesti Pangal. Isegi, kui
RAB saavutab vajaliku tehnilise võimekuse,
tekib küsimus andmete parandamises. Näiteks
Finantsinspektsioon ja Eesti Pank kontrollivad
esitatud andmete kvaliteeti ja sageli
parandavad subjektid andmeid teatud aja
jooksul. Samuti on juhtumeid, kus subjektid
parandavad vea leidmisel andmeid omal
algatusel. Määrus ei täpsusta, kuidas tuleks
käsitleda esitatud andmete parandamist. Kui
RAB soovib saada andmeid läbi Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooni, siis peab määrus
vastavaid Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni
kohustusi reguleerima, sh millises vormis ja
mis ajaks, millise detailsusega andmeid esitada
tuleb. Kõik need küsimused on praegu
määrusega reguleerimata. Ühtlasi tuleks
täpsustada andmete edastamise tehnilised
tingimused. Määruse eelnõu kohaselt tuleb
kohustatud isikutel aruanded esitada vastavalt
Eesti Panga Presidendi määruses sätestatud
aruannete esitamise korrale. Eesti Panga
Presidendi määrustega on sätestatud, et
krediidiasutuste aruannete aruandlusperiood
on 1 kuu (valdavalt). Samuti jääb
arusaamatuks, kas määruse eelnõu mõte on
koguda kõikidelt kohustatud isikutelt
aruandeid ühesuguse sagedusega. Erinevate
seadustega on reguleeritud, et määruse
eelnõus kohustatud isikuteks olevate
järelevalvesubjektide (nt makse ja e-raha
asutused, fondivalitsejad, krediidiandjad ja -
vahendajad, osad investeerimisühingud)
järelevalvelise aruandluse
aruandlusperioodiks on kvartal. Kui soovitakse
jääda Eesti Panga Presidendi määrustes
sätestatud aruannete esitamise sageduse
juurde, siis palub Finantsinspektsioon
selgitust, millel see nõue põhineb.
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (30.03.2020)
16. Seoses RahaPTS ja teiste seaduste muutmise Selgitame.
seaduse aruteluga oleme jõudnud taas kord
tõdemuseni, et kinnisvaramaaklerina Rahandusministeerium ei oleks
töötamine vajab kiiremas korras reguleerimist kinnisvaramaaklerite kutse
seadusandlikul tasemel. Täna puudub reguleerimisele vastu, kuid ilmselt ei
igasugune regulatsioon kinnisvaravahenduse ole tegemist teemaga, mida oleks
alal töötamiseks. Kinnisvaramaaklerina võib
10
töötada igaüks, kes seda soovib, omamata kohane käesoleva eelnõu
vähimatki erialast ettevalmistust ja pädevust. menetlemise raames lahendada.
Samas on riigi poolt RahaPTS-ga pandud
maakleritele kui kohustatud isikutele rida
kohustusi, kuid asjaolu, et
kinnisvaramaaklerina võivad töötada ka ilma
ettevalmistuseta ning erialase pädevuseta
isikud, kes tahtmatult ja mitteteadlikult
astuvad seadusandlusega vastuollu, seab ohtu
ka RahaPTS eesmärkide saavutamise.
17. RahaPTS §78 lg 3 kohaselt väljastatakse Selgitame.
tegeliku kasusaaja andmeid kohustatud
isikutele tasuta. Täna on info tegelike RahaPTS § 78 lg 3 kehtib kõikidele
kasusaajate kohta kantud Äriregistrisse, kuid kohustatud isikute liikidele, kuidas
info ei ole kahjuks sealt senini seda tehniliselt kõige otstarbekam on
kinnisvaramaakleritele tasuta kättesaadav. lahendada, tuleb kokku leppida
Lisaks on riik loomas tegelike kasusaajate vastutava ja volitatud töötlejate
andmekogu ja sellele peaks tulevikus olema koostöös.
samuti kohustatud isikutel tasuta ligipääs.
Tekib küsimus, kuidas tuvastada
kinnisvaramaaklerina töötavat isikut, kellel
peaks olema õigustatud huvi andmekogus
leiduva info tasuta saamiseks
18. RahaPTS §16 kohaselt teevad kohustatud Selgitame.
isikud omavahel koostööd, edastades või
vahetades omavahel teavet, mida üks on Ka antud sätte praktikas rakendamine
kogunud ja teine vajab hoolsusmeetmete tuleb subjektidel omavahel kokku
kohaldamiseks. Ilmselgelt kõige enam infot leppida. Paragrahv 16 on RM
RahaPTS mõttes omavad krediidiasutused. Ja ettepanekul sõnastatud lubavas
jällegi tekib küsimus, kuidas krediidiasutus vormis, s.t koostööd võib teha (kuid
suudab tuvastada, kas isik, kes temalt selleks pole kohustust) ning
nimetatud seaduse alusel teavet küsib, töötab loomulikult ei saagi koostöö
ka tegelikult kinnisvaramaaklerina või mitte. igapäevast rakendust seaduse
tasandil reguleerida. Leiame, et
sellises sõnastuses nagu see hetkel
on, on tegemist siiski
proportsionaalse ja tasakaalus
sättega, mis annab koostöö
tegemiseks õigusliku aluse, kuid
koostöö peaks olema poolte vahel
eraldi kokku lepitav.
19. Nimetatud probleemide valguses kerkib Selgitame.
paratamatult üles küsimus, kuidas tuvastada
RahaPTS mõistes kinnisvara ostu-müüki Kehtiva seaduse § 2 lg 1 preambul
vahendavad isikud. Kas isik, kes hommikul ütleb, et „seadust kohaldatakse
ärgates otsustab hakata kinnisvaramaakleriks järgmiste isikute majandus-, kutse- ja
ning registreerib ennast äriregistris FIE-na, ametitegevuses:“
märkides oma tegevusalaks Subjektide puhul, kelle kohustatud
kinnisvaravahenduse, on automaatselt isiku staatus ei sõltu tegevusloa
õigustatud tegema päringuid teistele olemasolust, vaadeldakse nende
kohustatud isikutele (nt krediidiasutused, faktilist tegutsemist nimetatud
11
notarid) ning saama neilt kolmandate isikute valdkonnas. Kindlasti on selliste
kohta mitteavalikku infot, mida RahaPTS ette subjektide üle järelevalve teostamine
näeb? Seega sisuliselt luuakse olukord, kus mõnevõrra keerulisem (ka
krediidiasutuste ja notarite valduses olevale järelevalveasutusele), kuid praktikas
delikaatsele informatsioonile tekib on see siiski sel viisil toiminud (vt ka
nõudeõigus igaühel, nii igapäevaselt näiteks pandimajapidajad, kauplejad).
kinnisvaramaaklerina tegutseval kutselisel Järelevalvet teostatakse riskipõhiselt:
maakleril kui ka isikul, kes ei pruugi andmete s.t järelevalvetoimingute ulatus ja
käsitlemise hoolsusmeetmetega kursis olla (nt tihedus (regulaarsus) määratakse
isikul, kelle tegevus antud valdkonnas on eelkõige kaasuva rahapesu ja
kaootiline ja vähene). terrorismi rahastamise riski kaudu.
Samuti on jääb arusaamatuks, mil moel Samas ei tähenda järelevalve
suudab riik tagada järelevalve, kui on selgelt teostamine, et seaduse nõudeid
määratlemata, kelle üle üldse järelevalvet teha tuleks/ei tuleks täita – seadus on siiski
oleks võimalik ja millistele nõuetele järelevalve kohustuslik, olenemata järelevalve
subjekt peaks vastama. Või mil moel suudab teostamise keerukusest.
riik tagada kinnisvaramaakleritest kohustatud Juurdepääs andmebaasidele tuleb
isikutele tasuta juurdepääsu tegelike tehnilise lahendusena saavutada
kasusaajate andmebaasile, kui nimetatud vastutava ja volitatud töötlejate
tegevus ei ole ühegi seadusega reguleeritud? koostöös.
20. Lisaks eeltoodule annab tänane olukord, kus Selgitame.
maakleritegevus on seadusandlikult
reguleerimata, võimaluse turul tegutseda Rahandusministeerium ei oleks
kõigil, vaatamata nende pädevusele. Samas on kinnisvaramaaklerite kutse
maakleril oma kliendi ees usaldusseisund ja reguleerimisele vastu, kuid ilmselt ei
võimalus (ka kohustus) anda soovitusi vara ole tegemist teemaga, mida oleks
väärtuse ja tehingu juriidiliste aspektide kohta. kohane käesoleva eelnõu
See tähendab, et ebapädevad soovitused menetlemise raames lahendada.
võivad tarbijale tähendada kümned kui mitte
sadu tuhandeid eurosid kahju. Samuti annab
see võimaluse pakkuda teenust isikutel, kelle
eesmärgiks on klientide petmine või isikutel,
kes suure tõenäosusega ei maksa riiklikke
makse ega täida RahaPTS-st tulenevaid
kohustusi. Tänases reguleerimata olukorras ei
ole võimalik nende tegevust takistada ega
kontrollida, sh ka MTA-l ja RAB-l.
Eesti Pangaliit (31.03.2020)
21. 1. Tegelikud kasusaajad Võtame teadmiseks.
Pangaliit tervitab tegeliku kasusaaja mõiste
täpsustamist ning plaani luua tegelike Rahandusministeerium on teadlik, et
kasusaajate andmekogu ja sätestada riigi roll seoses eriolukorraga võivad tekkida
tegeliku kasusaaja andmete õigsuse takistused planeeritud kuupäevade
tagamiseks. Toetame neid muudatusi eelnõus tegeliku rakendamisega.
sätestatud kujul. Peame vajalikuks märkida, et
tegelike kasusaajate puhul lahknevustest Meie ettepanekud eelnõu
teavitamise tähtaeg 10.11.2020 ei ole jõustumistähtaegade osas on lisatud
realistlik, arvestades eriolukorda riigis ning et eraldi failis.
tehniliste arenduste tegemine nõuab rohkem
aega nagu oleme kogenud e-aresti arenduste
rakendamisel.
12
22. 2. Eelnõu punkt 22, millega muudetakse Võtame teadmiseks.
RahaPTS § 16 ning seonduvalt § 51 lõige 5 ja
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse Allpool esitatud ettepanekuid, mis on
muutmine kooskõlas Rahandusministeeriumi
RahaPTS § 16 reguleerib kohustatud isikute üldise eesmärgiga tõhustada
vahelist koostööd, teabevahetust ja kohustatud isikute vahelist koostööd,
päringutele vastamist. Nimetatud sätet tuleb võime põhimõtteliselt toetada (vt
vaadata koosmõjus RahaPTS § 51 lõikega 5, selgitused allpool).
mis sätestab, et krediidi- ja
finantseerimisasutused võivad omavahel
vahetada teavet kõrge riskiga klientide ja
kuriteokahtlusega tehingute kohta.
Pangaliit nõustub Eelnõu seletuskirjas välja
toodud põhjendustega, miks niisuguse
koostöö võimaldamine on väga oluliseks
instrumendiks rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise tõhustamisel. Samas
leiame, et infovahetuse sätteid tuleks muuta
paindlikumaks ja asjakohasemaks. Näiteks ei
piisa ainult info vahetamisest kõrge riskiga
kliendi, kuriteo kahtluse puhul, tegelike
kasusaajate ja riikliku taustaga isikute osas.
23. 1) RahaPTS § 51 lõike 5 muutmine Toetame.
Teeme ettepaneku muuta RahaPTS § 51 lõiget
5 ja sõnastada see järgmiselt: Ettepanek on kooskõlas
„(5) Krediidi- ja finantseerimisasutused võivad Rahandusministeeriumi üldise
omavahel vahetada teavet klientide kohta, eesmärgiga tõhustada kohustatud
kelle osas rakendatakse tugevdatud isikute vahelist koostööd, seega
hoolsusmeetmeid ja kuriteokahtlusega võime seda põhimõtteliselt toetada.
tehingute kohta rahapesu või terrorismi
rahastamise tõkestamise eesmärgil.“
24. 2) Finantseerimisasutuse piiritlemine Ei toeta.
Teeme ettepaneku sätestada seaduses, et
finantseerimisasutus RahaPTS § 51 lg 5 Rahandusministeerium ei pea
kontekstis on finantseerimisasutus, mis finantseerimisasutuse mõiste
tegutseb Eestis või Euroopa piiramist antud olukorras õigustatuks
Majanduspiirkonnas välja antud tegevusloa – seda enam, et tegemist on
alusel ja mis allub pädeva ametiasutuse võimaluse, mitte kohustusega teavet
järelevalvele, Eesti puhul vahetada.
Finantsinspektsioonile.
25. 3) Täpsustused kohustatud isiku, vahetatava Ei toeta.
teabe sisu, vormi ja meetodi osas
Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, Seletuskirja antud ajahetkel enam
kuidas peaks infovahetus praktikas toimuma täpsustada võimalik ei ole. Kõik
hakkama. Ei ole selge, kas infot võib jagada nimetatud küsimused on praktikas
vaid kirjalikus või kirjalikku taasesitamist lahendatavad seaduse tavapärase
võimaldavas vormis esitatud järelepärimise tõlgendamise teel, vajadusel on
vastusena või on mõeldud eraldi IT-alast võimalik antud asjaolusid täpsustada
lahendust info jagamiseks. Samuti palume juhendis.
seletuskirjas avada:
13
1) Kuidas kindlaks määrata, kas
vastaspool on käsitletav seaduses
nimetatud kohustatud isikuna (kas
vastavalt äriregistri tegevusalale?)
2) Missugustel alustel (põhjusel) on
kohustatud isikul õigus esitada päring
teabe saamiseks
3) Missuguses vormis peab päring ja
vastus sellele olema vormistatud
4) Kas see õigus laieneb ka välisriigi
kohustatud isikutele
5) Kui tegelik kasusaaja on kolmandast
riigist pärit isik, kas tema kohta teabe
vahetamisel on tegemist
pangasaladuse sätete
rikkumisega KAS § 88 valguses.
Eelpool kirjeldatud kitsaskohtadele juhtisime
tähelepanu juba oma kirjas RMile 28.10.2019
eelnõu ettevalmistamise protsessi käigus.
26. 4) Vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu Ei toeta.
määrusele (EL) 2016/679 (IKÜM)
Eelnõu seletuskirjas analüüsitakse § 16 lõike 2 Antud etapis enam seletuskirja ei
vastavust IKÜM-le ja asutakse seisukohale, et täpsusta. IKÜM
lõikes 2 ettenähtud tegevus on kooskõlas tõlgendusküsimustega saab
IKÜM. Teeme ettepaneku täiendada pöörduda vastava järelevalveasutuse
seletuskirja viisil, et see seisukoht laieneks ka poole.
tegevuse § 16 lõike 1 ja § 51 lõike 5 raames. Leiame, et tegemist on avaliku huvi
§ 16 ja § 51 lõike 5 kontekstis palume õigustatud alusel andmete
seletuskirjas täiendavalt selgitada andmete töötlemisega ja § 16 lg 2 ei olegi
töötlemise õiguslikku alust. Praeguses mõeldud erisättena IKÜM-ile, vaid
kontekstis ei ole tegemist seadusest tuleneva siseriiklikele õigusnormidele. IKÜM
kohustusega, s.t andmetöötluse alus saaks on piisavalt paindlik, et ei vaja sellist
sellisel juhul olla kas õigustatud või avalik huvi. täpsustust.
Kuidas tuleks rakendada § 16 kontekstis IKÜM-
st tulenevaid andmetöötluse printsiipe? Kas
andmesubjekte tuleb andmetöötlusest
teavitada? Kuidas suhestub § 16
pangasaladuse väljastamise alustega?
GDPR-i otsekohalduvust arvesse võttes ei saa
kohustatud isikud rakendada isikuandmete
osas § 16 lõikes 2 sisalduvat lauseosa:
„sõltumata üheski muus seaduses sätestatud
panga-, ameti-, kutse- või muu saladuse
hoidmise kohustusest või info jagamise
piirangust.“
27. 5) Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse Ei toeta.
muutmine
Infovahetuse konteksti kuulub ka Rahandusministeerium ei pea
informatsiooni vahetamine rahvusvahelise endiselt seda ettepanekut kohaseks.
sanktsiooni seaduse raames. Kahjuks ei Tegemist on Välisministeeriumi
arvestanud rahandusministeerium Pangaliidu poliitikavaldkonna teemaga, kes ei ole
14
ettepanekut näha ette võimalus RSanS § 2 lg 1 OFAC sanktsiooninimekirju siiani
mitte toodud sanktsiooninimekirjadega (nt soovinud RSanS skoopi lisada.
OFAC) seotud isikute osas infovahetuseks
kohustatud isikute vahel ja
järelevalveasutustega.
Teeme ettepaneku eelpool kirjeldatud
informatsioonivahetuse õigus sätestada
muutes rahvusvahelise sanktsiooni seadust
ning menetleda seda muudatusettepanekut
Eelnõu 130SE raames.
28. 3. RM muudatusettepanek 24, millega Toetame.
muudetakse muuta eelnõu § 5 punkti 1
Muudatusettepanekuga soovitakse täiendada Tegemist on tehnilise veaga, mida on
krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lõiget 5 pakutud viisil võimalik parandada.
punktidega 31 ja 12 järgmises sõnastuses:
„31) rahapesu andmebüroole tema seaduses
sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus
ulatuses;“;
„12) rahapesu andmebüroole rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-
s 81 sätestatud ulatuses.“;“
Juhime tähelepanu, et kui RABi poolt
päringute tegemise õigus lisatakse § 88 lg 5
täiendava alapunktina 3¹, siis ei ole üldse
vajadust alapunkti 12 järele.
Kui alapunkt 12 soovitakse ikkagi sisse jätta,
siis tuleb see sõnastada nii, et see kataks ka
kõiki uurimisasutusi, kes e-aresti süsteemi
kaudu päringuid saavad teha. Praegu viitab see
ainult RAB-ile ja see on eksitav, sest jätab
mulje nagu lubaks KAS vaid RABile avaldada
RahaPTS § 81 korras andmeid. Kui me
varasemalt juhtisime tähelepanu, et KASi
sõnastuses võiks täpsustada, millised
asutused võivad RahaPTS § 81 nimetatud
andmeid saada, siis oli RM ettepanekute
tabelis kommenteerinud, et ei näe selleks
vajadust, kuna see on kaetud lg 5 p. 1-4
nimetatud asutuste seadusest tulenevate
ülesannete täitmisega.
Kui nüüd RABi jaoks tehakse eraldi alapunkt 3¹,
siis jääb arusaamatuks alapunkti 12 vajadus.
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku
muuta eelnõu § 5 punkti 1 ja sõnastada see
järgmiselt:
„1) paragrahvi § 88 lõiget 5 täiendatakse
punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) rahapesu andmebüroole rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-
s 81 sätestatud ulatuses.“;“
15
29. 4. Eelnõu p 63, millega tunnistatakse Selgitame.
kehtetuks RahaPTS § 44 lõike 2 2. lause.
Kehtiva RahaPTS § 44 lõike 2 2.lause: Rahandusministeerium on
“Käesoleva lõike rakendamisel ei kohaldata põhjendanud eelnõu seletuskirjas, et
võlaõigusseaduse § 720 lõikes 6 sätestatut.“) VÕS § 720 lõike 6 rakendamata
RahaPTS-i 3. peatüki 5 jagu, mis reguleerib jätmisel tekitatakse kliendile niigi
hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse keerulises olukorras põhjendamatu
tagajärgi - kõikidel §-des 42 ja 43 ettenähtud kahju. Väheoluline pole ka see, et
juhtudel, mil kohustatud isik ütleb kliendisuhte kuna rahapesukahtlusest ei tohi
üles hoolsusmeetmete kohaldamise käigus klienti teavitada, pole tal võimalik §
selgunud asjaoludel (kas klient ei tee koostööd 720 lõike 6 rakendamata jätmist ette
hoolsusmeetmete täitmisel ja ei uuenda näha.
andmeid või ei esita oma raha/vara päritolu
kohta andmeid või tehingus kasutatava raha
päritolu kohta andmeid ja see viib kliendisuhte
lõpetamiseni) peab olema tagatud, et
krediidiasutusele ei kohalduks VÕS § 720
lõikes 6 sätestatud kohustus võtta veel 1 kuu
jooksul pärast makseteenuse lepingu
lõpetamist vastu laekumisi suletud kontole.
Pangaliit leiab, et ei ole absoluutselt
põhjendatud, et klient, kellega krediidiasutus
on kohustatud RahaPTSi alusel lepingud
erakorraliselt lõpetama, peaks saama veel 1
kuu jooksul krediidiasutuse kaudu arveldada.
Sätte kehtetuks tunnistamisega kaasneb oht
rahapesu kahtlusega vahenditega
arveldamiseks.
30. 5. Ettepanek täiendada eelnõu § 1 uue Ei toeta.
punktiga 61¹
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 uue Paragrahv sisaldab tulevikus nii
punktiga 61¹ järgmises sõnastuses: edasilükkamise õiguse sätet kui ka
„61¹) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 2 ärisuhte lõpetamise õigust („§ 43.
tunnistatakse kehtetuks;“ Tehingu edasilükkamise ja ärisuhte
SELGITUS lõpetamise õigus).
Kuna kavandatava eelnõuga muudetakse
RahaPTS § 43 lõike 1 sõnastust ja mõtet, siis ei
Lõige 1 räägib tõesti eelnõu kohaselt
ole muudatustest tulenevalt enam asjakohane vaid edasilükkamisest. Lõige 2 samas
§ 43 lõike 2 punkt 2. Kliendi poolt annab kohustatud isikule õiguse
hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku ärisuhte aluseks olev kestvusleping
teabe või dokumentide andmisest keeldumine üles öelda, mh punktis 2 nimetatud
loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks § 42 juhul, mis viitab lõikele 1 (millel on
lõike 3 kohaselt, millisel juhul on uus sisu). Seega ei ole tehnilist
kestvuslepingu ülesütlemine kohustatud isiku vajadust selliseks muudatuseks ning
kohustus, mitte õigus. sisulise muudatuse eesmärk jääb
ebaselgeks – miks peaks ülesütlemise
õigust täiendavalt piirama? RM leiab,
et ei pea.
31. 6. RM muudatusettepanek 5, millega Toetame.
soovitakse täiendada eelnõu § 1 uue punktiga
401.
16
Muudatusettepanek puudutab Meie ettepanekud eelnõu
ettemaksukaartide regulatsiooni. jõustumistähtaegade osas on lisatud
Juhime tähelepanu, et selle sätte jõustumiseks eraldi failis.
ei ole ette nähtud rakendamise tähtaega
(AMLDV nt näeb ette selleks 10.07.2020).
Teeme ettepaneku mitte rakendada üldist
tähtaega, vaid pikemat, kuna tegemist on
täiesti uue regulatsiooniga võrreldes algse
Eelnõuga.
17
32. 7. RM muudatusettepanekuga 26 soovitakse - Need sätted sobiksid VÕS § 7101
täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 22. juurde.
Muudatusettepanekuga soovitakse täiendada
KAS 89 lõigetega 9¹– 93. Vastatud.
Kui rahanduskomisjon RM Mööname, et kõnealused sätted
muudatusettepanekut printsiibis siiski toetab, sobiksid sisuliselt ka VÕS
siis palume arvestada Pangaliidu järgnevate makseteenuse lepingu juurde. Teema
märkuste ja ettepanekutega: on päevakajaline ja vajab lahendust,
- Need sätted sobiksid VÕS § 7101 samas ei ole olnud päevakorras
juurde. Killustatus teeb olukorra segaseks ja VÕS muutmine, seetõttu pakuti SE
raskesti hoomatavaks. Makseteenuse 130 raames lahendus välja
lepingute ring on väga lai. Selgitavast tekstist krediidiasutuse seaduse kui
saame aru, et reguleerida soovitakse konto kliendisuhte ühe poole regulatsiooni
teenust, mitte kõiki makseteenuseid, mis on ka
ja kohustuste kaudu. Sisuliselt
mõistlik. Leiame, et teenuse lepingute osas
täiendavad KAS § 89 lõiked 91 ja 92
võiks siiski jääda lepingu vabaduse põhimõte
VÕS-st tulenevat üldnormi
(v.a põhimakseteenused).
- Ei näe lisaväärtust lõikel 93, sest Eestis makseteenuse lepingu sõlmimiseks §
on makseteenuse lepingud võrdsustatud 7101 lõige 1. KAS-s saab olema
põhimakseteenuse lepinguga. Praktikas on erinorm pankadele.
tegemist samade lepingutega, mistõttu jääb Analüüsime VÕS ja KAS normide
arusaamatuks viitamine samale lepingule. Kui koosmõju edaspidi tervikuna
eesmärk on tagada isikule põhimakseteenuse põhimaksekontoga seotud küsimuste
olemasu, siis seda saab teha ka läbi lg 91 valguses ja pakume välja tervikliku
täiendamise viitega sh põhimakseteenuse lahenduse.
lepingule;
- Vajalik on olulisel määral täiendada - Ei näe lisaväärtust lõikel 93, sest
seletuskirja põhistades seaduse muutmise Eestis on makseteenuse lepingud
eesmärki ja vajalikkust, lisada majandusliku võrdsustatud põhimakseteenuse
mõju analüüs ning selgitada täpsemalt lepinguga.
seadusandja mõtet erinevate sätete koosmõju
toimimise osas ning anda turuosalistele Toetame.
indikatsioon, kuidas toimida viisil, et mitte
vastuollu teiste sätetega (nt RABi teate Nõustume, et juhul, kui pangad
konfidentsiaalsus). võrdsustavad praktikas tarbija
maksekonto lepingu põhimaksekonto
lepinguga, ei ole vajadust eraldi § 89
lõike 93 järele.
Sellest tulenevalt palume
rahanduskomisjonil eelnõust välja
jätta KAS § 89 lõige 93 ja võimalusel
täiendada KAS § 89 lõike 91 selgitust
järgnevalt: „Kuna lähtuvalt SE-le 130
antud Pangaliidu tagasisidest on
Eestis tarbijaga sõlmitavad
makseteenuse lepingud võrdsustatud
põhimakseteenuse lepinguga,
kohalduvad tarbijaga lepingu
sõlmimisele või sellest keeldumisele
18
VÕS § 7101 sellekohased erinormid
ning eelnõuga ei ole eraldi rõhutatud
makseteenuse lepingust keeldumise
korral põhimakseteenuse lepingu
pakkumise vajadust. Tarbija
sooviavalduse korral makseteenuse
lepingut sõlmida tuleb lähtuda VÕS §
7101 lõikest 4, mille kohaselt
krediidiasutus on kohustatud
viivitamata, kuid hiljemalt kümne
arvelduspäeva möödumisel tarbija
nõuetekohase taotluse saamisest
sõlmima tarbijaga põhimakseteenuse
lepingu või teavitama teda lepingu
sõlmimisest keeldumisest, kui
seaduses ei ole ette nähtud teisiti.“
- Vajalik on olulisel määral täiendada
seletuskirja põhistades seaduse
muutmise eesmärki ja vajalikkust.
Selgitame.
Analüüsime jätkuvalt rahapesu
regulatsiooni praktikas rakendamise
võimalusi ja samuti seoseid
makseteenuse osutamisega, samuti
kaalume täiendavalt vajadust
täpsustada põhimaksekonto
regulatsiooni, seega hindame
võimalikke vastuolusid edasise
regulatiivse töö käigus terviklikult.
Arvestades ühelt poolt probleemi
tõsidust maksekontode avamisega
seoses ning teisalt SE 130
menetlemise ajaraami ja selle seotust
direktiivi ülevõtmise tähtaegadega ei
ole võimalust võtta täiendavalt aega
sellekohase analüüsi tegemiseks ja
eelnõusse lisamiseks.
19
33. 8. Muudatused karistus- ja äriõiguses Selgitame.
RM muudatusettepanekuga 23 soovitakse
täiendada Eelnõud uue paragrahviga 2¹, Muudatused on vajalikud direktiivide
millega muudetakse KarS § 394 lõiget 2, mille ülevõtmiseks. Kinnitame, et
kohaselt karistatakse rahapesu eest, kui see on Rahandusministeeriumi eesmärgiks ei
pandud toime kohustatud isiku majandus-, ole õigusaktide eelnõudesse midagi
kutse- või ametitegevuse käigus, kahe- kuni „peita“ – see oleks ka suhteliselt
kümneaastase vangistusega. ebatõhus, kuivõrd õigusaktid on
Pangaliidu hinnangul on kahetsusväärne, et ei avalikud ja nende täitmise tõhusus
ole eelnevalt toimunud laiemalt tihti seotud osapoolte ja avalikkuse
kooskõlastusringi ning eelnõu ettepanekutes teadlikkusega kehtivatest normidest.
on ka peidetult äriseadustiku muudatused, mis
on samuti eelneva kooskõlastamiseta lisatud.
Enne täiendavaid muudatusettepanekuid
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (03.02.2020)
34. 1. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite jaoks on Toetame.
olulisim RPTS § 100’ lg 1: „Kohustatud isikud
rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 2’ Rahandusministeerium on RAHK-ile
nimetatud hoolsusmeedet klientide suhtes, esitanud muudatusettepaneku nr 21,
kellega neil on loodud ärisuhe enne käesoleva mille sisuks on muuta eelnõu § 1
paragrahvi jõustumist, ühe aasta jooksul punkti 111 ja sõnastada see
käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.“ järgmiselt:
Seletuskirja kohaselt pannakse kohustatud „111) seadust täiendatakse §-ga 1001
isikutele kohustus kontrollida, kas nende järgmises sõnastuses:
seaduse jõustumise eelsest ajast pärit „§ 1001. Tegeliku kasusaaja andmete
juriidilisest isikust klientide kohta on kontrollimine
äriregistris avaldatud tegelike kasusaajate Kohustatud isikud rakendavad
info. Kohustatud isikule antakse õigus käesoleva seaduse § 20 lõikes 21
lõpetada taolise kliendiga, kes ei ole andmeid nimetatud hoolsusmeedet klientide
avaldanud, ärisuhe RPTS § 43 alusel. suhtes, kellega neil on loodud kestev
Koda palub siinkohal selgitada, kuidas RPTS § ärisuhe enne käesoleva paragrahvi
100’ lg 1 rakendada kohtutäiturite ameti- ja jõustumist, ühe aasta jooksul
pankrotihaldurite kutsetegevuses, kus käesoleva paragrahvi jõustumisest
taolisteks klientideks saavad olla valdavalt arvates.“;“
võlgniku vara enampakkumise võitjad.
Võlgniku vara enampakkumiste võitjatega Muudatuse eesmärgiks on
tehakse ühekordseid, mitte kestvaid tehinguid täpsustada, et viidatud
ning RPTS § 43 sanktsioon ei tähenda hoolsusmeedet tuleb rakendada
arusaadavalt tehingu tagasikutsumist. üksnes juhul, kui varasemalt loodud
Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ärisuhe kestab edasi ka pärast
kohustamine määramata ajaperioodi jooksul käesoleva paragrahvi jõustumist.
minevikus toimunud tehingupartnerite Klientide kohta, kellega varasemalt
andmete kontrollimisele kohustamine ei ole loodud ärisuhe on lõpetatud või
proportsionaalne saavutada soovitava lõpetatakse ühe aasta jooksul,
eesmärgiga – ühingute tegelike kasusaajate tegelike kasusaajate registri
andmete kõikne avaldamine. Koda teeb väljavõtet hankima ei pea.
ettepaneku muuta RPTS § 100’ lg 1 sõnastust,
et see kehtiks vaid kestvate ärisuhete kohta, ja
sõnastada see järgmiselt: „Kohustatud isikud
rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 2’
nimetatud hoolsusmeedet klientide suhtes,
20
kellega neil on loodud kestev ärisuhe enne
käesoleva paragrahvi jõustumist, ühe aasta
jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest
arvates.“
35. 2. Koda palub üle vaadata ka RPTS § 54’: Toetame.
„Kohustatud isik esitab rahapesu
andmebüroole seaduses sätestatud Rahandusministeerium on RAHK-ile
ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid esitanud rakendusakti kavandi.
sisaldavad aruanded.“ Arvestades, et täite- ja
pankrotimenetlus on väheriskantsed
valdkonnad ja et kohtutäitureid ega
pankrotihaldureid ei finantseerita ei
riigieelarvest ega vabalt kujundatavate tasude
alusel, siis kohtutäituritelt ja
pankrotihalduritelt nõutavate aruannete
esitamine peab olema äärmiselt põhjendatud
tegevus ning suunatud konkreetse küsimuse
lahendamisele, mitte aga üldhuvi
rahuldamisele. Koda peab vajalikuks, et eelnõu
materjalide juurde lisatakse ministri
rakendusakti eelnõu, millele viitab sama
paragrahvi lõige 3.
36. 3. Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu Vastus: e-aresti arendustööd on
rahapesu valdkonna andmevajaduse käesolevaks ajaks jõudnud juba
rahuldamine (RPTS § 58 lg 11) on hea idee ja mitmetel osapooltel testimise faasi,
väärib realiseerimist. Koda juhib tähelepanu teisalt ootavad arendused ka eelnõu
asjaolule, et momendil ei ole e-arestiga 130SE vastuvõtmist, eriti oluline on
liitunud mitte kõik krediidiasutused ning see erasektori arenduste
seega vajab AMLDV artikli 32a lõikes 1 seatud planeerimise jaoks.
ülesande täitmiseks tõhustama tööd Mis puudutab ühiskontode
krediidiasutuste liitumiseks. Kojale kasutamist makseasutustes, siis
teadaolevalt viljelevad teatud makseasutused kuuluvad need FI järelevalve alla ja
ka nn ühiskontode kasutamist, kus hoolsusmeetmete rakendamise
maksekontol on korraga mitmeid omanikke kohustuste ulatust saab vajadusel
ning vaid nemad teavad, kuidas ja kelle vahel täpsustada ka FI juhendis.
kontol olev raha parasjagu jaotub. Seega on
vajalik töötada välja regulatsioon, kuidas
taolistel juhtudel tuvastada raha kuuluvus.
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) (05.02.2020 ja 05.03.2020)
37. 05.02.2020: Ei toeta.
EKMK esitas Rahandusministeeriumile
ettepaneku leebemate hooldusmeetmete Rahandusministeerium on eelnõu
kehtestamiseks kinnsisvaravahendajatele, kui kooskõlastamisel selgitanud, et kuna
tehingus osaleb notar ja/või krediidiasutus. kinnisvaramaakler pole reeglina vara
Nimetatud ettepanekule on nseaduse eelnõu võõrandamistehingu osapooleks, ei
koostaja andnud ka omapoolse selgituse, pea maakler sellisel juhul kohaldama
viidates RahaPTS §32 lõikele 1. Sellele ka konkreetse tehinguga seotud
vaatamata on EKMK seisukohal, et hoolsusmeetmeid, nt hankima teavet
kinnisvaramaakleritel puudub võimalus tehingus kasutatava vara päritolu
kontrollida tehingus kasutatava raha päritolu, kohta. Sellises olukorras piirduvad
kui klient on kasuatavad rahalised vahendid maaklerilt nõutavad
21
hoiustanud krediidiasutuses ning tehing hoolsusmeetmed oma kliendi, tema
sooritatakse pangaülekannetega. Sellisel juhul esindaja ning tegeliku kasusaaja ja
peame eeldama, et krediidiasutus on eelnevalt riikliku tausta kindlaksmääramisega.
juba raha päritolu omapoolselt kontrollinud. Vastavalt RahaPTS § 32 lõikele 1 võib
Sellest lähtuvalt teeb EKMK ettepaneku kohustatud isik kohaldada
täiendada RahaPTS järgmiselt: hoolsusmeetmeid lihtsustatud korras,
Kinnisvaravahendusega tegelevad isikud ei kui käesoleva seaduse § 20 lõike 7
pea hankima teavet kliendi raha päritolu kohta alusel ning §-dele 11, 13 ja 34
juhul, kui võõrandamistehingus kantakse raha tuginedes koostatud riskihinnangus
üle pangaülekandega. on tuvastatud, et selle majandus- või
kutsetegevuse, valdkonna või
asjaolude korral on tegemist
tavapärasest madalama rahapesu või
terrorismi rahastamise riskiga
olukorraga.
38. 05.03.2020: Ei toeta, vt eelmist põhjendust.
Palume viia seadusesse sisse erisus, mis:
1. lubaks isikutel, kes vahendavad kinnisvara Lisaks juhime tähelepanu erinevatele
omandamise või kasutusõigusega seotud koostöö-alastele võimalustele,
tehinguid isikusamasuse tuvastamisel näiteks võib kohustatud isik teise isiku
tugineda vahendatava lepingu tõestanud andmetele tugineda ja vajadusel
notari poolsele isikusamasuse tuvastamisele sõlmida ka hoolsusmeetmete
(st, kui notar on tehingu osapoole isiku rakendamise edasiandmise lepingu
tuvastanud, loetakse tehingut vahendanud (vt § 24).
isiku hoolsuskohustus isiku tuvastamise osas
täidetuks); Juhime tähelepanu ka eelnõu punktile
2. vabastaks isikud, kes vahendavad kinnisvara 67, millega kehtestatakse, et
omandamise või kasutusõigusega seotud kohustatud isik ei pea isikusamasuse
tehinguid isikusamasuse tuvastamise aluseks tuvastamise ja esitatud teabe
olevate dokumentide koopiate säilitamisest, kontrollimise aluseks olevate
kui kinnisvara omandamise või dokumentide originaale ega koopiad
kasutusõigusega seotud lepingu tõestanud säilitama, kui:
notar on tehingu osapoole isikusamasuse 1) isikusamasus tuvastati e-identimise
tuvastanud. ja e-tehingute usaldusteenuste
vahendite abil või
2) dokument on kohustatud isikule
riigi elektroonilises andmekogus
kättesaadav kogu käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud
perioodi jooksul.“;
Tõenäoliselt võiks punktis 2 sätestatu
vähendada halduskoormust ka
kinnisvara-vahendajatel.
Eesti Pangaliit (05.02.2020)
39. Pangaliidu ettepanekud: Põhimõtteliselt toetame ettepanekut.
Kehtivas KAS § 88 lõikes 5 eksisteerib juba
punkt 11. See lisati Tarbijakaitse ja Tehnilise Rahandusministeerium on RAHK-ile
Järelevalve Ametile päringute tegemise õiguse esitanud muudatusettepanekud
andmiseks ja jõustus 17.01.2020. (09.03.2020 RAHK-ile esitatud
RahaPTS § 81 ei ole käsitatav eraldiseisva dokumendi muudatusettepanekud nr
õiguslikku alusena päringute tegemiseks.
22
RahaPTS § 81 sätestab vaid andmete liigid, 24 ja 25), milles nimetatud
mida krediidiasutused on kohustatud tähelepanekuid arvestatakse.
elektroonilise arestimissüsteemi kaudu
esitatud päringute puhul kättesaadavaks Samuti toetab Rahandusministeerium
tegema. RABi poolt päringu esitamise Eesti Pangaliidu 31.03.2020 kirjas
õiguslikuks aluseks on RahaPTS § 58 lõiked 1 ja RAHK-ile esitatud seonduvat
11, mis annab õiguse järelepärimisi esitada, sh ettepanekut, milles Juhime
elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. tähelepanu, et kui RABi poolt
Seetõttu tuleb muuta lisatavas sättes sisalduv päringute tegemise õigus lisatakse §
viide. 88 lg 5 täiendava alapunktina 3¹, siis ei
ole üldse vajadust alapunkti 12 järele.
Pangaliit on oma varasemas arvamuses ja tehakse ettepanek muuta eelnõu §
rõhutanud, et kliendi volitatud esindajad ja 5 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
tegelikud kasusaajad on eraldiseisvad „1) paragrahvi § 88 lõiget 5
füüsilised isikud, kelle pangasaladust täiendatakse punktiga 31 järgmises
krediidiasutus peab kaitsma. Seetõttu peab sõnastuses:
KAS-ist selgelt välja tulema, et päringute „31) rahapesu andmebüroole
vastusena on krediidiasutus õigustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise
edastama ka tegelike kasusaajate infot. Kuna tõkestamise seaduse §-s 81
krediidiasutuste käsutuses on ka sellist sätestatud ulatuses.“;“
tegelike kasusaajate infot, mis avalikest
andmebaasidest kättesaadav ei ole (ennekõike
kolmandate riikide residentideks olevate
isikute tegelikud kasusaajad), siis ei saa asuda
seisukohale, et tegelike kasusaajate info on
alati avalik info, mis ei kuulu pangasaladuse
kaitsealasse.
Seetõttu palume täiendada KAS sõnastust nii,
et krediidiasutused võivad § 88 lõike 5
punktides 1-4 nimetatud asutuste ja
RABi järelepärimiste vastusena väljastada ka
tegelike kasusaajate andmeid.
Muudatus Eelnõus on vajalik õiguskindluse
tagamiseks, sest kliendi volitatud esindajate
kohta info väljastamise osas on seadusandja
pidanud vajalikuks eriregulatsiooni KASi
lisada. Nii on kehtiva KAS § 88 lõike 62 kohaselt
krediidiasutus õigustatud § 88 lõike 5
punktides 1-4 nimetatud järelepärimise
vastusena väljastama kliendi volitatud isikute
infot.
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku
täiendada KAS § 88 lg 62 järgmiselt
(muudatused allajoonitult):
(62) Krediidiasutus avaldab käesoleva
paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 ja 12
nimetatud järelepärimise vastusena
pangasaladuse:
23
1) järelepärimises märgitud kliendi tegeliku
kasusaaja või maksekonto suhtes
esindusõigust omava isiku kohta;
Kuna RAB lisatakse eraldiseisvalt § 88 lg 5
asutuste loetellu, siis teeme ettepaneku
täiendada ka lg 61 sõnastust (muudatus
allajoonitud):
(61) Krediidiasutus avaldab käesoleva
paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 ja 12
nimetatud järelepärimise vastusena
pangasaladuse, kui järelepärimises märgitud
kliendi kohta on esitatud vähemalt: ...“
40. RahaPTS § 104² Toetame.
Eelnõusse lisatakse RahaPTS § 104², kuid selles Rahandusministeerium on RAHK-ile
puudub viide § 81 lõikele 5. 09.03.2020 kirjas esitanud
muudatusettepaneku nr 22 sisuga
Teeme ettepanku sõnastada säte järgevalt muuta eelnõu § 1 punkti 112, mille
(muudatus allajoonitud): tagajärjel täiendatakse paragrahvi
1042 viitega § 81 lõikele 5, mis oli
2
§ 104 . Andmetele juurdepääsu tagamine sellest ekslikult välja jäänud.
elektroonilise arestimissüsteemi kaudu
Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb
käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3, 4 ja 5
nimetatud kohustusi täita alates 2020. aasta
10. septembrist.“.
41. RahaPTS § 44 Ei toeta.
Eelnõu kohaselt: Tegemist oleks ebaproportsionaalselt
62) paragrahvi 44 lõike 1 teises lauses piirava meetmega, arvestades
asendatakse lauseosa „ei anna teistsugust asjaolu, et kõnealusel juhul on
korraldust“ lauseosaga „ei kehtesta käesoleva tegemist veel rahapesukahtlusega.
seaduse §-s 57 nimetatud piirangut“;
63) paragrahvi 44 lõike 2 teine lause
tunnistatakse kehtetuks;
Muudatus puudutab regulatsiooni kuhu võib
kanda kliendi vara, kui kliendisuhe on
RahaPTS-ist tulenevatel põhjusel erakorraliselt
üles öeldud.
Seletuskirja kohaselt on põhjenduseks toodud:
„Lõike 2 viimane lause tunnistatakse
kehtetuks. VÕS § 720 lõike 6 rakendamata
jätmisel tekitatakse kliendile niigi keerulises
olukorras põhjendamatu kahju. Väheoluline
pole ka see, et kuna rahapesukahtlusest ei tohi
klienti teavitada, pole tal võimalik § 720 lõike 6
rakendamata jätmist ette näha. „
24
Pangaliit ei toeta RahaPTS § 44 lõike 2 teise
lause kehtetuks tunnistamist.
Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt: “Käesoleva
lõike rakendamisel ei kohaldata
võlaõigusseaduse § 720 lõikes 6 sätestatut.“
Teeme ettepaneku kohaldada allajoonitud
lause mitte üksnes selle konkreetse lõike
kohta, vaid kogu RahaPTS-i 3. peatüki 5 jao
kohta, mis reguleerib hoolsusmeetmete
kohaldamise võimatuse tagajärgi. Ehk siis
kõikidel §-des 42 ja 43 ettenähtud juhtudel, mil
kohustatud isik ütleb kliendisuhte üles
hoolsusmeetmete kohaldamise käigus
selgunud asjaoludel (kas klient ei tee koostööd
hoolsusmeetmete täitmisel ja ei uuenda
andmeid või ei esita oma raha/vara päritolu
kohta andmeid või tehingus kasutatava raha
päritolu kohta andmeid ja see viib kliendisuhte
lõpetamiseni) peab olema tagatud, et
krediidiasutusele ei kohalduks VÕS § 720
lõikes 6 sätestatud kohustus võtta veel 1 kuu
jooksul pärast makseteenuse lepingu
lõpetamist vastu laekumisi suletud kontole.
Pangaliit leiab, et ei ole absoluutselt
põhjendatud, et klient, kellega krediidiasutus
on kohustatud RahaPTSi alusel lepingud
erakorraliselt lõpetama, peaks saama veel 1
kuu jooksul krediidiasutuse kaudu arveldada (
sh oht et arveldatakse rahapesu kahtlusega
rahaga).
Eelmises RahaPTS-is, mis kehtis enne
17.11.2017 jõustunud versiooni, see oli nii
kirjas, aga uue seaduse vastuvõtmisel on see
säte ekslikult kitsendatud ja nüüd soovitakse
see üldse välja jätta.
MTÜ FinanceEstonia (05.02.2020)
42. 1. Eelnõu § 1 p 12 näeb ette RahaPTS Ei toeta.
täiendamise paragrahviga § 71, mis defineerib
usaldushalduse mõiste. Kui tegemist on juriidilise isikuga, siis
Sellega seoses leiame, et vajalike andmete on esindusõiguslik isik äriregistris
kiiremaks tuvastamiseks oleks kasulik lisada kirjas.
Äriregistri
registrikaardile juriidilisest isikust Samuti ei ole põhjendatud sätte
usaldushalduri eraisikust esindusõiguslik isik. asukoha muutmine, kuna § 8 räägib
Ettepanek: lisada seadusesse nõue, et usaldushaldurist ning seega on
Äriregistri registrikaardile lisataks juriidilisest normitehniliselt põhjendatud see
mõiste enne defineerida.
25
isikust usaldushalduri eraisikust
esindusõiguslik isik.
Tehnilise poole pealt leiame, et sätte number
ei vasta seaduse ülesehituse loogikale ning
lisaks ei
oma usaldushaldused ja korrespondentsuhted
mingit omavahelist seost, mistõttu ei ole ka
loogiline need ühe paragrahvinumbri all
sätestada.
Ettepanek: parandada seaduse ülesehituse
tehniline viga ning asendada sätte number 71
numbriga 81.
43. 2. Eelnõu § 1 p 14 näeb ette RahaPTS § 9 lg 1- Toetame.
4 sõnastuse muudatuse.
Lg 3 sätestab, et kaudne osalus tähendab, et Rahandusministeerium on esitanud
füüsiline isik omab äriühingus osalust ühe või RAHK-ile 09.03.2020 kirjas
mitme juriidilise isiku või juriidiliste isikute muudatusettepaneku nr 3, mille
ahela kaudu. sisuks on muuta eelnõuga
Ettepanek: Soovitame muuta lõike sõnastust, kavandatava RahaPTS § 9 lg 3
kasutades juriidiliste isikute asemel terminit sõnastust nii, et termini „juriidiline
“isik”. Vastasel juhul on sätestatud, et isik“ asemel kasutatakse terminit
kasusaaja on üksnes füüsiline isik, kes omab „isik“, kuna füüsiline isik võib omada
mõju üksnes juriidiliste isikute ahelate kaudu, kaudset osalust äriühingus mitte
mitte muude vormide kaudu, nt seltsing. üksnes juriidilise isiku kaudu, vaid ka
Niisamuti on see vastuolus RahaPTS § 1 lg 2 p näiteks seltsingu (teise seltsinglase)
4 kustutamise eesmärgiga, kuna lisaks kaudu või põhjusel, et äriühingu osad
juriidilistele isikutele on kasusaajad ka muudel või aktsiad on muul põhjusel
isikutel ja kogumikel, nt usaldusfond ehk ühisomandis.
usaldushaldus.
44. Lg 4 uus sõnastus toob kaasa olukorra, kus Ei toeta.
kunstlikult suureneb isikute ring, keda
tuleb/on võimalik määratleda tegelike Kui anda võimalus määratleda ainult
kasusaajatena, seda tegelikult olemata. üks tegelik kasusaaja, võib see
Praktilist väärtust omamata suureneb põhjustada lahknevusi andmetes.
kohustatud isikute halduskoormus, kuivõrd
antud infot on seaduse eelnõu kohaselt
kohustatud isik kohustatud jagama ka teiste
kohustatud isikutega ning vajadusel esitama
vastavasisulise informatsiooni ka tegelike
kasusaajate registrisse (kui registrist nähtav
informatsioon ei ühti kohustatud isiku poolt
läbi viidud analüüsi tulemusel tuvastatud
isikutega).
Ettepanek: kaaluda § 9 lg 4 sõnastuse
muutmist selliselt, et määratletud oleks üks
tegelik kasusaaja (ning samal põhjusel muuta
§ 9 lg 41 sõnastust).
45. 3. Eelnõu § 1 p 15 näeb ette RahaPTS Selgitame.
täiendamise paragrahviga § 9 lg 41, mis
sätestab, et kui äriühing kuulub kontserni,
26
käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 Rahandusministeerium on esitanud
nimetatud juhul äriühingu tegelike täiendavad muudatusettepanekud,
kasusaajatena emaettevõtja nõukogu ja mille tagajärjel muutub tegelike
juhatuse liikmeid. kasusaajate käsitlus kontsernis.
Üldiselt pooldame igati antud sätte põhimõtet,
kuid leiame, et sätte sõnastust tuleks
korrigeerida.
Leiame, et pakutud sõnastus võib kaasa tuua
praktilisi probleeme, sest näiteks
investeerimisühingutel on suur hulk
korrespondente, mille vahendusel
investeerimisühing tegutseb (nt Interactive
Brokers kauplemaks USA börsidel või Deutsche
Börse AG kontserni kuuluv Clearstream jne),
mille lõplike emaühingute näol on tegu
börsiühingutega ja millel seega puudub
klassikaline tegelik kasusaaja. Kuigi nende
juhtorgani liikmete nimed on üldjuhul võimalik
avalikest allikatest (nt kodulehtedelt) kätte
saada, keelduvad taolised korrespondendid
üldjuhul kategooriliselt mistahes täiendava
info (elukoht, sünniriik, dokumendi koopia
vms) võimaldamisest taoliste juhtide kohta.
Kuna suhe nendega on investeerimisühingu
tegevuseks möödapääsmatult vajalik, siis on
Eesti investeerimisühing nö võta või jäta
olukorras.
Ettepanek: lähtuda seaduse sõnastamisel
rahandusministri soovitustest, milles
kirjeldatakse kasusaaja tuvastamise ja
raporteerimise mudelit.
Alternatiivselt võiks (kasvõi seletuskirjas)
lisada selgituse, et
a. taolistes olukordades piisab juhtorgani
liikme avalikust allikast saadud nimest ja
mingit muud infot vaja ei ole; või
b. siis ei ole taoliste olukordade näol tegemist
situatsioonidega, kus puudub kahtlus
tegeliku kasusaaja olemasolus, ja seega ei ole
§ 9 lg 4 kohaselt juhtorgani liikme
märkimine tegelikuks kasusaajaks vajalik (vt
nt Finantsinspektsiooni juhendi punkti
4.3.3.4).
Lisaks leiame, et antud sätte efektiivsemaks
toimimiseks oleks kasulik, kui Äriregistri kui ka
Tegelike Kasusaajate Registri registrikaardil
oleks kontserni info nähtav.
Ettepanek: lisada sättele nõue, et
toimimiseks kontserni info (minimaalselt
emaettevõtja nimi
ja registrikood) lisataks nii Äriregistri kui ka
Tegelike Kasusaajate Registri registrikaardile.
27
46. 4. Eelnõu § 1 p 18 näeb ette RahaPTS Ei toeta.
täiendamise paragrahviga § 91, mis sätestab
uue riikliku taustaga isiku definitsiooni. Teatud olukordades, näiteks siis, kui
RahaPTS §-s 41 kirjeldatud tugevdatud äriühingu juhatuse liikmeks on PEP,
hoolsusmeetmete kohustus kohaldub nii võib sellega kaasneda see, et PEP-i
juriidilise isiku kasusaajate kui ka juhatuse võiks tegeliku kasusaajana käsitleda,
liikmete puhul ehk isikute puhul, kellel on kuid selline olukord ei pruugi alati aset
õigus juriidilist isikut esindada. Praktikas on leida (näiteks kontsernides).
nimetatud säte tekitanud arusaamatusi, kuna
PEP/RCA-na käsitletakse eeskätt üksnes
tegelikke kasusaajaid või teatud juhtudel
tehingus osalevaid isikuid, kuid mitte neid
isikuid kellel on õigus juriidilist isikut esindada
kuid kõnealuses tehingus seda ei tee. Üksnes
asjaolu, et juhatuse liige, kes on PEP/RCA, ei
esinda juriidilist isikut suhtes mõnes
kohustatud isikuga, ei langeta äriühingu
riskiastet ning kohustatud isiku kohustust
tugevdatud hoolsusmeetmeid rakendada.
Liigutades PEP/RCA sätted tegeliku kasusaaja
paragrahvi, süvendab kohustatud isikute seas
väärarvamust, et kõnealune tugevdatud
hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus
kehtib üksnes tegelike kasusaajate mitte
juhatuse liikmete osas, sh konkreetses
tehingus või suhtes mitteosalevate isikute
suhtes.
Ettepanek: muuta PEP/RCA sätete asukoht
selliselt, et ei tekiks muljet, et tugevdatud
hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus
kehtib üksnes tegelike kasusaajate mitte
juhatuse liikmete osas.
47. Ettepanek: Käsitleda juriidilisi isikuid, mille Ei toeta.
juhatuses on PEP-id kõrgema riskiga
klientidena, kelle suhtes on tugvedatud Kui direktiiv räägib ainult kliendist või
hoolsusmeetmete kohaldamine kohustuslik. tegelikust kasusaajast, siis juriidiline
Mh kirjaldada seadusetasandil või isik ei saa PEP olla.
seletuskirja tasandil, et sellisel juhul tuleb
tugevdatud hoolsusmeetmeid kohaldada.
48. Lisaks leiame, et ajalise kriteeriumi täielik Ei toeta.
puudumine PEP/RCA määratlemiseks on
problemaatiline. Kuigi tegemist on Ajaline mõõde tuleb AMLD IV artiklist
teadatuntud sättega kohustatud isikute jaoks, 22 (vähemalt 12 kuud kuni sisuliselt
siis kohustatud isiku klientide seas tekitab igavesti).
ajalise kriteeriumi puudumine seaduses
üksnes pahameelt, sest kliendid ei saa aru,
miks kohustatud isik neilt suuremas mahus
dokumente ja andmeid küsib, kui seadus
valdkonnavälisele isikule konkreetselt
sätestab, et isik ei ole enam PEP/RCA ja antud
28
kõrgendatud hoolsuskohustust rakendama ei
pea.
Ettepanek: taastada seaduses PEP/RCA
staatuse kehtivuse ajaline määratlus
osaliselt, st PEP/RCA staatust ei käsitleta
enam sama riskifaktorina, kui isik ei ole
vastaval ametipositsioonil enam olnud 12
kuud.
49. Lisaks on arusaamatu § 91 lg 8 p 3. Kui Selgitame: kuivõrd riikliku taustaga
usaldushalduse tegelikuks kasusaajaks ei ole isik on spetsiifiline termin, mis viitab
riikliku taustaga isik, siis on keeruline mõista, nn poliitilise tähendusega
kuidas see saab olla loodud riikliku taustaga ametikohtadele, siis võibki reaalselt
isiku huvides. Sätte aluseks olev direktiivi esineda olukordi, kus sellise isiku
artikli 3 lg 11 p b kasutab usaldushalduse majanduslik huvi ei ühti tema muude
kasusaava isiku tähistamiseks erinevat huvidega. Tegeliku kasusaaja mõiste
terminit „tegelikust kasusaajast“ (viimane on aga otsib spetsiifiliselt majanduslikku
defineeritud artikli 3 lg-s 6), kusjuures erinevus kasu, huvi või ka kontrolli teostamist.
on olemas nii eestikeelses kui ka ingliskeelses Samuti võib tegelik kasusaaja
versioonis. tulenevalt %-põhisest määratlusest
RahaPTS-i praegune versioon (§ 3 lg 14) teatud ühinguliikide puhul kiiresti
sisaldab vastavat vahetegu. Seaduse-eelnõus muutuda, samas kui „kellegi huvides
see eemaldatakse ilma selgituseta, kas muutus loodud olemine“, on ajalise
on sisuline või mitte. Nt mis juhtub olukorras, määratlusena avaram.
kui Euroopa Kohus peaks leidma, et direktiivi
artikli 3 lg 11 p b ei viita mitte tegelikule Rahandusministeerium on esitanud
kasusaajale artikli 3 lg 6 tähenduses, vaid tegeliku kasusaaja mõiste osas
kasusaaja teistsugusele tehnilisele mõistele, täiendavad ettepanekud.
mis on kasutuses usaldushaldusi reguleerivate
riikide siseõiguses tähistamaks isikut, kellele
võib usaldushalduse alusdokumendi alusel
teha väljamakseid (arvestades tegeliku
kasusaaja mõiste ulatust – eelnõus eelkõige §
9 lg 1 p 2 – on keeruline ette kujutada, kuidas
saab usaldushaldus olla riikliku taustaga isiku
kasuks ilma, et ta oleks selle tegelikuks
kasusaajaks; seda eriti nüüd, kus § 9 lg-s 1 on
selgelt välja toodud, et p-des 1 ja 2 sätestatud
variandid on alternatiivsed ja mitte
kumulatiivsed)?
29
50. 5. Eelnõu § 1 p 22 näeb ette RahaPTS § 16 Ei toeta.
täiendamise lg 2-ga, mille kohaselt võivad kõik
kohustatud isikud omavahel vahetada teavet, Kohustatud isikutel ei ole
mida üks neist vajab ja teine on hankinud infovahetuse kohustust. Lõike 2
hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse muudatuse eesmärk on see, et
täitmiseks. kohustatud isikud võivad kliendi
Ettepanek: Täiendada RahaPTS § 16 lg-s 2 isikut, tegelikku kasusaajat ja PEP-i
kirjeldatud teabeliikide ulatust viidetega staatust puudutavat teavet omavahel
RahaPTS § 20 lg 1 p-le 4 ja/või lg-le 2, kuid jagada, kui nad seda soovivad ja
piirata seda repondentasutuste huvide seadus seda ei keela.
kaitseks, nt kouhstatud
korrespondentasutust omama põhjendatud
huvi, mis tuleb repondentasutusele ära
põhjendada ning jättes respondentasutusele
õiguse esitada asjakohsele päringule
vastuväiteid.
Alternatiivselt täiendada vastavas ulatuses
RahaPTS §-i 40, mis käesoleval juhul kirjeldab
lihtustsatult üksnes respondentasutuse
protseduurireegleid ja nende täitmist ning
nende klientide kasusaajate tuvastamist.
Ettepanek: täpsustada § 16 lg 2 teksti või
seletuskirja, et selgitada täpsemalt
kohustatud isikute kohustused.
Ettepanek: luua keskne register või digitaalne
infovahetuse keskkond kohustatud isikute
infovahetuse hõlbustamiseks.
51. Ettepanek: täiendada teabe hulka, mida Ei toeta.
kohustatud isikud tohivad omavahel jagada.
Lisada võiks järgneva teabe: Ettepanekus kajastatud teabe hulga
a. Esindusõiguslikud isikud; täiendamine tähendaks olulist ohtu
b. Asukohariik; pangasaladusele. Oluline on silmas
c. Identifitseerimisandmed; pidada, et kohustatud isikute ring võib
d. Varade allikad; olla praktiliselt lõputu.
e. Finantsandmed;
f. Hooldusmeetmete rakendamise käigus
omandatud negatiivne info (nt
valeandmete esitamise fakt).
52. 6. Eelnõu § 1 p 27 näeb ette RahaPTS § 20 Selgitame.
täiendamise lg 21-23-ga järgmises sõnastuses:
„Kui kohustatud isik loob ärisuhte kliendiga, a. Rahandusministeerium on
kelle tegelike kasusaajate kohta tuleb info 09.03.2020 kirjas RAHK-ile esitanud
kliendi päritoluriigi seaduse kohaselt sellele muudatusettepaneku nr 8, millega
riigile esitada või seal registreerida, hangib ta muudetakse eelnõu § 1 punkti 66 ja
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 lisatakse terviklikkuse huvides
rakendamise raames asjakohase RahaPTS § 47 lõikesse 1 viide sama
registreerimistõendi või registri väljavõtte. eelnõuga seadusesse lisatavale
Loetelu käesoleva lõike esimeses lauses RahaPTS § 20 lõikele 21, mis sätestab
nimetatud riikidest avalikustab rahapesu registreerimistõendi hankimise
andmebüroo;“ ning: „Kui kohustatud isikule kohustuse.
saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3
30
rakendamisel teatavaks andmed, mis b. Tõendeid uuendatakse
lahknevad regulaarselt. See, millise tihedusega
käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri seda tegema peaks, sõltub
infosüsteemis avaldatutest, teeb kohustatud riskiastmest ja peaks tulema
isik sisemistest protseduuridest
andmete juurde käesoleva seaduse §-s 781 (riskihinnag, kliendiprofiil jne).
nimetatud hoiatusmärke;“
Seoses lg 21 tekstiga soovime täpsustada
registreerimistõendi hankimise kohustust.
a. Kas tõendit peab säilitama (ei § 46 ega § 47
§ 20 lg-le 21 ei viita)?
b. Kas mingi perioodilisusega peab tõendit
uuendama? Tõenäoliselt ei paku suurem osa
asjaomaseid registreid nö muudatusest
teavitamise teenust. Seega tekib juhul, kui
tõendi perioodiline uuendamine on vajalik,
küsimus, millise tihedusega peaks seda
tegema (arvestades, et kõigi registrite pidev
jälgimine kujutaks vähemalt krediidiasutustest
väiksemate kohustatud isikute jaoks
ebaproportsionaalset halduskoormust).
53. 7. Eelnõu § 1 p 33 näeb ette RahaPTS § 25 Ei toeta.
täiendamise lg 11-12-ga järgmises sõnastuses:
„Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad Isegi kui Eesti ei ole FATF-i iseseisev
ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või liige, oleme Moneyvali liige, mistõttu
vahendamisel kohaldama hoolsusmeetmeid, oleme endale võtnud FATF-i
kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või soovituste järgmise kohustuse.
sellega võrdväärne summa muus vääringus,
sõltumata sellest, kas rahaline kohustus
täidetakse tehingus ühe maksena või mitme
omavahel seotud maksena ühe kuu jooksul;“
ning: „Valuutavahetusteenust võib osutada
tehingus osalevat isikut tuvastamata, kui
sularahas vahetatava summa väärtus
ühekordses tehingus või seotud tehingutena ei
ületa 1000 eurot;“
Lähtudes virtuaalvääringute pseudonüümsest
loomusest ning blockchaini tööpõhimõttest, ei
ole virtuaalvääringu teenuse pakkujal võimalik
enne tehingu täitmist tuvastada kõikide
tehingupoolte isikusamasust. Tegemist ei ole
kohustusega, mis pärineks direktiivi artikli 11
punkti b alapunktist ii vaid FATFi soovituste
artikli 16 selgitustega, mis kinnitati
21.06.2019.
Kuna Eesti õigus sõltub ELi õigusest ning Eesti
ei ole FATFi iseseisev liige, ei ole mõistlik, et
Eestis kehtivad FATFi soovitustel põhinevad
nõuded enne seda, kui seda tehakse
liidutasandil. Seetõttu ei ole asjakohane
kohustada Eestis registreeritud ja Eestis
31
tegevuskohta omavaid virtuaalvääringute
teenuse pakkujaid tuvastama tehingupoolte
isikusamasust. Virtuaalvääringu teenuse
pakkujatel on niikuinii kohustus kohaldada
oma klientide suhtes kõiki hoolsusmeetmeid,
mis on sätestatud ka direktiivi 2018/843 artikli
1 punkti c alapunktides g ja h.
Kehtestades Eestis taolise nõude enne selle
liidutasandil vastvõtmist, kaotavad kõik Eestis
registreeritud virtuaalvääringute
teenusepakkujad oma konkurentsieelise teiste
liidus registreeritud teenuse pakkujate ees,
kuna üksnes Eesti äriühingud on kuni
asjakohaste ELi
normide jõustumiseni kohustatud nimetatud
kohustust järgima.
Ettepanek: võtta arvesse virtuaalvääringute
tehingute erisust ning kohaldada neile erand
kuni taolist nõuet ei ole kehtestatud liidu
tasandil.
54. 8. Eelnõu § 1 p 36 näeb ette RahaPTS § 31 lg 1 Ei toeta.
sõnastuse muutmise, mille kohaselt
muudetakse varasemalt ebaõnnestunud Sama asja saab öelda ka nii, nagu
sõnastust. eelnõus välja pakutud, või sedasi,
Tulenevalt selgitusest on tegemist on nagu FI juhendis kehtestatud – sisu
vastuoluga kehtiva seaduse ja sellest ei muutu. Normitehniliselt on
Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi soovitatud kehtestada kohustusi
„Krediidi- ja finantseerimisasutuste üldiselt siiski kohustusena, mitte „ei
organisatsiooniline lahend ning ennetavad pea“-kirjaviisis, mistõttu me seda
meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise märkust asjakohaseks ei pea.
tõkestamiseks“ p-ga 4.3.1.14(ii).
Ettepanek: asendada p-de 1 ja 2 vahel termin
“või” terminiga “ja”. Kuna sätte muutmise
eesmärk on “ebaõnnestunud sõnastuse
parandamine”, siis soovitame
Rahandusministeeriumil võtta eeskuju
eespool viidatud Finantsinspektsiooni
juhendi p-st 4.3.1.14(ii) ning sätestada
kohustus moel, et oleks üheselt selge, et kui
isik on pärit EEA lepinguriigist või tema
elukoht on seal ning kuiste väljamaksete
kogusumma on vähem kui 15000 või 25000
eurot, siis ei pea tuvastama isikusamasust
näost-näkku või infotehnoloogiliste
vahendite abil.
32
55. Märgime, et RahaPTS § 31 alusel kehtestatud Selgitame.
rakendusmääruse näol tegemist õigusaktiga,
mille osas meile teadaolevalt ühtegi Rahandusministeerium on
rakendusjuhtu senini esinenud ei ole. 09.03.2020 kirjas esitanud
Igasuguse rakenduspraktika puudumine annab muudatusettepaneku nr 6 sisuga
hinnangu ka määruse alusel kehtestatud muuta eelnõu § 1 punkti 45 ja
regulatsiooni praktilise teostatavuse osas. Kui sõnastada see järgmiselt:
Euroopa Majanduspiirkonna riikide osas on 45) paragrahvi 31 lõikes 3
lootust, et mõnede riikide e-identimise asendatakse lauseosa „e-identimise
süsteemid kunagi eIDAS Määruse artikli 9 süsteemi, mis on kantud Euroopa
alusel Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
avaldatud nimekirja jõuavad, siis ülejäänud nr 910/2014 e-identimise ja e-
maailma osas sellist ootust ei ole. Eelnevast tehingute jaoks vajalike
järeldub, et eelnõu jõustumisel ei saa meie usaldusteenuste kohta siseturul ja
virtuaalvääringu teenuse pakkujad laieneda millega tunnistatakse kehtetuks
USA, Aasia ja teistele suurtele turgudele ning direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257,
peavad oma senise tegevuse eelduslikult 28.08.2014, lk 73–114) artikli 9 alusel
lõpetama. Euroopa Liidu Teatajas avaldatud
Ettepaneku alternatiiv I: sätestada eelnõus nimekirja.“ lauseosaga „elektroonilist
erisus, et virtuaalse teenuse puhul isiku tuvastamise vahendit, mis on
kohalduvad küll muud nimetatud käesoleva paragrahvi lõike
„finantseerimisasutustele“ kohalduvad 6 alusel kehtestatud määruses.“;“
nõuded, kuid erandina ei kohalduks
virtuaalse olemusega kooskõlas mitteolev Muudatusettepaneku eesmärgiks on
„näost näkku“ kohtumise nõue või rakendub laiendada isikutuvastamise võimalusi
video teel tuvastamise nõue. selliselt, et neid oleks võimalik
Ettepaneku alternatiiv II: rahapesu ja kasutada mitte ainult e-residentide ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse EL kodanike, aga ka kolmandate
§ 31 ning rahandusministri 23.05.2018 riikide kodanike suhtes (sealhulgas
määruse nr 25 „infotehnoloogiliste vahendite selliste riikide, kes ei väljasta oma
abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kodanikele elektroonilisi dokumente,
kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“ § 2 mis on võrreldavad EL-is kasutusel
ja § 5 muutmiseks. olevate e-identimise vahenditega),
kelle suhtes hoolsusmeetmete
rakendamiseks §-s 31 kirjeldatud
nõuded peamiselt ette nähtud ongi.
Oleme käesoleva eelnõu
menetlemisega paralleelselt
koostamas ka RahaPTS § 31 lõike 6
alusel antava rakendusakti muutmise
kavandit, mille koostamisel ootame
ka huvigruppide sisendit.
56. Ettepanek: Eristada Rahandusministri Oleme käesoleva eelnõu
Määruse §-s 2 krediidiasutusi ja menetlemisega paralleelselt
finantseerimisasutusi või alternatiivselt koostamas ka RahaPTS § 31 lõike 6
finantseerimisasutusi ja virtuaalvääringu alusel antava rakendusakti muutmise
teenusepakkujaid, et virtuaalvääringu kavandit, mille koostamisel ootame
teenusepakkujatele ei kohalduks ka huvigruppide sisendit.
digitaalallkirjastamise nõue ehk lepingule ei
oleks seadusetasandil määratud kohustuslik
kirjalik vorm TsÜS § 80 järgi.
33
57. Eelnõu § 1 p 61 kohaselt kaotatakse RahaPTS § Ei toeta.
43 lg-s 1 sätestatud kohustatud isiku õigus
keelduda tehingu tegemisest, asendades see Selgitame, et turuosalisel ei ole mitte
õigusega tehingu tegemine edasi lükata. ainult õigus keelduda tehingu
Oleme seisukohal, et rahandusministeerium tegemisest, vaid kohustus selle
on sätte sõnastamisel ekslikult kaotanud tegemisest keelduda nii kaua, kuni on
turuosalise õiguse keelduda tehingu saadud vajalik info. Kuni pole piisavalt
tegemisest. Lisaks edasilükkamisele peaks selgitusi, tehingut ei tehta. Kui
turuosalisel olema õigus ka. tehingu vaatamata vastavale hoiatusele ei ole
tegemisest keeldumiseks (viimast pooldab ka mõistliku aja vältel andmeid või
RABi uus teadete esitamise keskkond), dokumente esitatud, siis võib ärisuhte
lõpetamata RahaPTS § 42 alusel üles öelda.
kohustuslikus korras ärisuhet.
Hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus ei
viita koheselt rahapesu kahtlusele ega kliendi
eesmärkidele hoiduda hooldudmeetmete
täitmisest, vaid loogiliselt võttes võib olla
üksnes
ebamõistlikult tülikas tegevus, mis
ilmtingimata ei tohiks päädida lepingu
erakorralise lõpetamisega (eeskätt olukorras,
kus tegemist on pikaajalise kliendiga, kellega
selline probleem esindeb esmakorsdelt).
Ettepanek: Lähtudes eelnevast soovitame
tuua RahaPTS § 43 lg 1 sõnastusse tagasi
kohustatud isiku õigus keelduda tehingu
tegemisest (lisaks õigusele tehingu tegemine
edasi lükata).
58. 10. Eelnõu § 1 p 70 näeb ette RahaPTS § 48 Toetame.
täiendamise lõigetega 21 ja 22
Ettepanek: Vastavalt direktiivile 2018/843 Rahandusministeerium on
ning asjaolule, et selle ülevõtmise tähtaeg oli
09.03.2020 kirjas RAHK-ile esitanud
01.10.2020 soovitame sõnastada RahaPTS § muudatusettepaneku nr 9, millega
48 lg 2 selliselt, et isikuandmete töötlemise muudetakse § 48 lõike 2 sõnastust nii,
alus vastaks direktiivi artikli 43 sõnastusega,
et sellega võetakse üle direktiivi
st isikuandmete töötlemist rahapesu ja artikkel 43. Viidatud artikli kohaselt
terrorismi rahastamise tõkestamise
tuleb direktiivi alusel toimuvat
eesmärgil tuleb käsitada avaliku huvi isikuandmete töötlemist rahapesu ja
küsimusena. terrorismi rahastamise tõkestamise
eesmärgil, nagu on osutatud artiklis 1,
käsitada avaliku huvi küsimusena
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2016/679 (GDPR)
mõistes.
59. 11. Eelnõu § 1 p 77 näeb ette RahaPTS § 75 Ei toeta.
täiendamise punktiga 4, mille kohaselt
tunnistab RAB tegevusloa kehetetuks ka juhul, Selgitame, et tegutsedes peab
kui ettevõtja (enam) ei vasta tegevusloa põhimõtteliselt kogu aeg olema
väljastamise tingimustele ning mittevastavust vastavuses nõuetega. Kui
ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega tegutsemine on nõuetele
antud tähtaja jooksul. mittevastav, siis antakse mõistlik
34
Ettepanek: soovitame, lähtudes mõistlikkuse tähtaeg nõuetega kooskõla
põhimõttest ning eeskätt eespool kirjeldatud saavutamiseks. Majandustegevuse
olukordadest, tegevusluba esmalt peatada peatamine toimub eelkõige juhul, kui
ning hiljem peale täiendava tähtaja andmist tegevuse jätkamisega kaasneks
tegevusluba kehtetuks tunnistada. oluline oht.
Taoline lähenemine oleks kooskõlas ka VÕS §
116 ja § 195 sätestatud lepingust taganemise
ja erakorralise ülesütlemise nõudega anda
teisele poolele täiendav tähtaeg VÕS § 114
alusel.
60. 12. Eelnõu rakendussätete all puudub siiani Selgitame.
säte, mis kirjaldaks tähtaega, mis ajaks peavad
virtuaalvääringu teenusepakkujad oma 8SE on juba vastu võetud ja
tegevuse kooskõlla viima jõustunud.
finantseerimiasutustele kohalduvate Käesoleva seaduseelnõu puhul
täiendavate nõuetega. Vaatamata sellele, et kuuluvad rakendussätted
Eelnõuga 8SE võrdsustati virtuaalvääringu ülevaatamisele, arvestades, et eelnõu
teenusepakkujad finantseerimisasutustega väljatöötaja algselt planeeritud
RahaPTS mõttes, ei selgitatud vastavad tähtajad on juba osaliselt möödunud.
eelnõus tähtaega, millal tegevus tuleb
kooskõlla viia. Vaatamata seaduse (8SE)
jõustumise tähtajale, so 10.03.2020, ei ole
loogiline, et kogu ettevõtte tegevus rahapesu
tõkestamisel tuleb viia kooskõlla tunduvalt
karmimate finantseerimisasutuste nõuetega
samaks ajaks, kui sama eelnõuga nähti ette, et
tunduvalt leebemate nõuetega, mis
lihtustatult puudutab ettevõttega seotud
isikute fit & proper dokumete, so § 70 lõike 3
p-d 9–11 ning § 72 lg 1 p-d 11, 4, 5 ja 6, peab
äriühing olema kooskõlas hiljemalt
01.07.2020.
Ettepanek: Ülaltoodust tulenevalt palume
selgitada, mis ajaks peab virtuaalvääringu
teenusepakkuja oma tegevuse viima
kooskõlla finantseerimisasutustele
kohalduvate nõuetega.
Finantsinspektsioon (06.02.2020)
61. 1. Eelnõu § 1 punkt 14 kuni 17 – RahaPTS § 9 Selgitame.
(tegeliku kasusaaja mõiste) muutmine
Juhime tähelepanu Finantsinspektsiooni Rahandusministeerium teeb koostöös
4.11.2019 ettepanekus väljatoodud Finantsinspektsiooniga
probleemidele (tähelepanek nr 3) tegeliku ettevalmistatud
kasusaaja mõiste muutmisel. RahaPTS-i muudatusettepanekud tegeliku
vastavad sätted peaksid suunama reaalse kasusaaja mõiste parandamiseks.
tegeliku kasusaaja tuvastamiseni, mitte
piirduma seaduses sätestatud rollide
tuvastamisega ehk mitmete erinevate nö
formaalsete tegelike kasusaajate
tuvastamisega. Selliselt peaks
Finantsinspektsiooni hinnangul olema
35
RahaPTS-is vaid astmeline test ning
kohustatud isik peaks selle kaudu tuvastama
tegeliku kasusaaja.
FATF-i soovitustes on selgitatud tegeliku
kasusaaja määramise põhimõtted ja eesmärk
ning viidatud astmelisele testile ja kohustusele
astuda järgmisi samme vaid siis, kui esimesest
ei selgu tegelik kasusaaja. Meetme eesmärgiks
ei ole lihtsalt tuvastada isikute ringi, mis vastab
teatud kriteeriumitele, vaid isik või isikud, kes
on ka päriselt tegelikud kasusaajad. Seega
jääme esitatud seisukoha juurde ja palume
siinjuures arvestada FATF-i soovitustega.
Arvestatud ei ole ka Finantsinspektsiooni
tähelepanekuga kõrgema juhtkonna mõiste
asendamise kohta nõukogu ja juhatuse
liikmega. Finantsinspektsiooni hinnangul ei
tähenda asjaolu, et “[t]aoliste strateegiliste
otsuste tegemine kuulub igal juhul nõukogu
ja/või selle puudumisel juhatuse ülesannete
hulka”, selliseid ülesandeid ei võiks väita ka
teised isikud või organid, eriti teiste riikide
ühinguõigusest tulenevalt. Praegu on sellised
teised isikud ja organid seaduse mõttes
välistatud ning suure tõenäosusega näevad
selliselt seda normi ka MONEYVAL-i hindajad,
kes ongi teiste õigusruumide taustaga ja kelle
ülesandeks on vaadata Eesti rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi
efektiivsust ja FATF-i 40 soovituse täitmist
rahvusvahelises kontekstis.
62. 2. FATF-i soovitustele vastavus Nõustume põhimõttega.
Juhime tähelepanu Finantsinspektsiooni Oleme RM täiendavate
4.11.2019 ettepanekus välja toodud muudatusettepanekute tegemisel
probleemidele (tähelepanek nr 9) FATF-i seda arvestanud.
soovitustele vastavuse ja MONEYVAL-i
hindamise osas. Eelnõu koostaja vastuses on
märgitud, et “[s]oovituste sõnasõnaline
ülevõtmine võib riigi jaoks hindamise läbimist
lihtsustada, kuid see ei õigusta seaduse
koormamist sisulise tähenduseta sätetega.”
MONEYVAL on siiski Eestile varem ette heitnud
just sõnaselgete kohustuste puudumist.
Toonitame, et negatiivse hinnangu saamine
MONEYVAL-i hindamise protsessis tähendab
märkimisväärset halduskoormust Review
Process-i läbimisel ja võimaliku ohuna näiteks
FATF-i riskiriikide nimekirja sattumist koos
Põhja-Korea ja Iraaniga.
Palume hinnata RahaPTS-i vastavust ka FATF-i
40 soovitusele ning kehtestada siiski
36
soovitustega kooskõlas olevad sõnaselged
kohustused ja keelud.
Eesti Kirikute Nõukogu (07.02.2020)
63. Tooksime EKN-i poolt varem tehtud 1) Selgitame.
ettepanekute hulgast siiski esile kaks,
milledele palume komisjonil võimalusel Eelnõu Viidatud piirmäär kehtestati RahaPTS
menetlemise käigus tähelepanu pöörata (neid vastuvõtmisel 2017. aastal;
mõlemat on Eelnõu algataja poolt seletuskirjas toodi välja, et Eestile on
kooskõlastustabelis küll selgitatud, kuid MONEYVAL nii III kui ka IV
võimalik, et komisjoni menetluse käigus hindamisvoorus tehtud märkused
võiksid siiski ehk komisjoni ja algataja koostöös seoses sektori üle teostatava
tekkida lahendused, millega on võimalik EKN-i järelevalve ebapiisavusega. Eelnõu
poolt esitatut arvestada): koostamisel kaaluti
mittetulundussektori piirmäära
1) Eelnõu seletuskirja lisa 2, lk 16, märkus ühtlustamist kauplejatele kehtiva
RahaPTS § 2 lg 3 kohta: piirmääraga, kuid peeti esialgu
Olgugi et Eelnõuga seda sätet ei muudeta, kohaseks lähtuda vastava otsuse
tõstatame küsimuse rahapesu ja terrorismi tegemisel 2020. aastal toimuva
rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § riikliku riskihinnangu tulemustest.
2 lõike 3 kohta. Kui direktiivi 2015/849, mida
on muudetud direktiiviga 2018/843 artikli 2 2) Selgitame.
punktist 3e tuleneb, et kehtestatavad
regulatsioonid laieneksid „muudele isikutele, Vajalik on andmete kinnitamine MTÜ
kes kauplevad kaupadega, kui see hõlmab poolt, kuid kirjeldatud probleem on
vähemalt 10 000 euro väärtuses arusaadav ja lahendatav registri
sularahamakse tegemist või saamist, automaatse meeldetuletuste
sõltumata sellest, kas tehingu eest süsteemi abil. Eesmärgiks on seaduse
arveldatakse ühe maksega või mitme tasandil kehtestada olulisemad
maksega, mis näivad olevat seotud“, siis põhimõtted ning registri tehniliste
RahaPTS § 2 lg-s 3 on sätestatud muudatuste ettevalmistamisel on
miinimumsummana 5000 eurot. Millisele võimalik arvestada konkreetete
kaalukale argumentatsioonile tuginedes on ühingutüüpide eripäradega.
RahaPTS-s kehtestatud kaks korda madalam
määr kui tuleneks direktiivist?
2) Eelnõu seletuskirja lisa 2, lk 53, märkus
RahaPTS § 77 lg 3 kohta:
Kas ei oleks siiski mõeldav kaaluda lahendust,
et registris on märgitud tegelike kasusaajatena
vaikimisi juhatuse liikmed, ning teisiti
määratakse ühingu avalduse alusel juhul, kui
ühing seda vastavalt seadusest tulenevale
soovib. See kergendaks ühingute
halduskoormust ning väldiks olukorda, kus
tegelike kasusaajate esitamata jätmise tõttu
(nt juhatuse liikmete muutumisel muudetakse
need registris küll juhatuse koosseisus, kuid
unustatakse teha samasugune muudatus
tegelike kasusaajate nimekirjas) ähvardaks
ühingut karistamise oht.
Eesti Advokatuur (10.02.2020)
37
64. 1. Tõkestamise süsteemi tarbetu Toetame.
ebaefektiivsus: advokatuuri ettepanekut
kompetentsikeskuse loomiseks ei ole arvesse Viidatud arvamust on arvestatud RM
võetud, seevastu aga luuakse eelnõuga riigi täiendavates
aktiivsel sekkumisel põhinev mehhanism muudatusettepanekutes:
tegelike kasusaajate andmetes tuvastatud suurendades äriregistri pidaja rolli ja
lahknevuste kõrvaldamiseks. Sisuliselt seisneb reguleerides tegelike kasusaajate
see selles, et kohustatud isik peab tagama andmekogu vastutava ja volitatud
andmete õigsuse ning selle kohustuse töötlejad, on vahetu eesmärk võtta
rikkumisel on ette nähtud tagajärjed (eelnõu § suurem vastutus andmete õigsuse
20 lg 22, § 77 lg1 , § 951). tagamisel ja pakkuda kohustatud
isikutele suuremat lisaväärtust.
On kahetsusväärne, et rahapesu vastases Kohustatud isikute aktiivset
võitluses ei ole riik ise valmis kasutusele võtma sekkumist eeldav regulatsioon
täiendavaid meetmeid ning võtma vastutust tuleneb osaliselt siiski direktiivist ja
andmete õigsuse kontrollimiseks. Lisaks peaks tegemist on suhteliselt loogilise
riik turuosaliste suhtes olema ka abistaja rollis, lähenemisega, arvestades, et just
võttes arvesse ajas järjest kasvavat kohustatud isikud on esimesed, kes
turuosalistele pandavate kohustuste hulka praktikas ebakõlad avastavad,
ning keerukust, milles on turuosalistel järjest järelikult on kõige tõhusam, kui nad
raskem orienteeruda. Puudub selgelt huvi ja puudustest ka teada annavad. Sellise
tahe panna riigile kohustust tagada teada andmise süsteemi on mõistlik
registriandmete õigsus. Rõhutame veelkord, üles ehitada automatiseeritult, sest
et see omakorda pärsib tegelikku rahapesu selliselt on Eestis äriregistri ja
vastases võitluses saada võivat tegelikku kasu. ettevõtjaportaali arendusi
traditsiooniliselt kujundatud.
65. 2. Nõuete täitmise ebaselgus: advokatuur on Selgitame.
varasemas arvamusavalduses rõhutanud, et
seaduses puuduvad selged kriteeriumid, millal RM on varasemalt vastanud, et
on kohustatud isik hoolsuskohustusi piisavalt järelevalveasutuste kui rakendamise
täitnud ja millal mitte. Lahendus on üle vahetult vastutavatel organitel
väljapakutud viisil, et täpsemate juhendite ja (kelle hulka kuulub advokaatide osas
soovituste väljatöötamine on ka Advokatuur) on rahapesu
järelevalveasutuste ülesanne. Jääme oma tõkestamise süsteemis suur roll.
eelneva seisukoha juurde, et taoline Peame äärmiselt oluliseks, et kõik
reguleerimine soodustab jõudsalt over- järelevalveasutused rakendaksid
compliance probleemi süvenemist kuna riskipõhist järelevalvet, mis eeldab
kohustatud isikute seas on ebakindlus osas, sektori riskide hindamist ja
kas hoolsusmeetmeid on ikka korrektselt järelevalvesammude sisulist
täidetud ning samuti on hirm karmide plaanimist vastavalt tuvastatud
sanktsioonide ees. riskidele. Sel viisil on võimalik ka nn
„over-compliance“ probleemi
vähendada. Riskipõhise lähenemise
juures on oluline, et ressursid ja
tegevused suunataks sinna, kus riskid
on suuremad (ja, vastupidi, neid ei
suunataks sinna, kus riskid on
madalamad). Järelevalveasutuste
pädevuses on hinnata seda, kas
järelevalvesubjektid on sarnaseid
põhimõtteid rakendanud oma
riskipõhise lähenemise,
38
protseduurireeglite jne
ettevalmistamisel.
66. 3. Karistuste ebaproportsionaalne Selgitame.
suurendamine: on positiivne, et eelnõu
täiendamisel ei ole krediidi- ja Kehtiv karistusseadustik (KarS)
finantseerimisasutustele suunatud trahvide võimaldab füüsilisele isikule väärteo
ülemmäärasid teistele valdkondadele eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni
laiendatud. Küll aga sooviksime üle täpsustada kolmsada trahviühikut ja juriidilisele
eelnõu (võttes aluseks dokumendi seletuskirja isikule 100–400 000 eurot, mistõttu ei
lisa 1 trackidega eelnõu versiooni) § 93 ja § 96 ole võimalik enne finantsvaldkonna
sätestatu. Kas võib olla eksimus, et antud väärteokaristuste reformi jõustumist
paragrahvides on endiselt samad sätestada seaduses eelviidatust
trahvimäärad nii krediidi- ja kõrgemaid või teistsuguseid
finantseerimisasutustele kui ka teistele sanktsioonimäärasid.
valdkondadele või on siin tegemist tahtliku
reguleerimisega? Peame endiselt
põhjendatuks sektoripõhiselt
karistusmäärasid diferentseerida.
67. 4. Seaduse eesmärk: vastavalt eelnõu Selgitame.
kooskõlastustabelile on advokatuuri arvamus
jäetud arvestamata väitega, et RahaPTS §-s 1 Drektiivi eesmärk ei arvesta nn
toodud eesmärk hõlmab eneses direktiivi ühinguõiguslikku puutumust, kuivõrd
vastava eesmärgi. Antud selgitus jääb kahjus direktiivis on kohustus tegelike
arusaamatuks, mida on märkuses „direktiivi kasusaajate muudatused kehtestada
vastava eesmärgi“ all täpsemalt silmas peetud. üldistatult – et see oleks rakendatav
Direktiivi eesmärgiks on rahapesu ja terrorismi kõikides liikmesriikides, olenemata
rahastamise tõkestamise, avastamise ja nende õigussüsteemist. Eesti puhul
uurimise abil finantssüsteemi kaitsmine (nii on tegelike kasusaajate
nagu ka soovitas advokatuur seaduse eesmärki kontseptsioon puutumuses
sõnastada). Puudub mõistlik põhjendus ühinguõigusega, mis omakorda omab
kunstlikult seaduse eesmärki laiendada, kui suuremat mõju kogu meie
sisuliselt on tegemist direktiivide ülevõtmisega majandusruumile. Sellest tulenevalt
siseriiklikku õigusesse. Ebaõigesti sõnastatud ongi vajalik RahaPTS seaduse
eesmärk loob moonutatud tõlgenduste eesmärgi lai sõnastus. Tulenevalt
tekkimise ohu. direktiivi siseriiklikult rakendavate
õigusaktide sisust, mõjust ja
ulatusest, on asjakohane vastavad
täpsustused teha. Siin ei puutu ka
asjasse teiste riikide regulatsioonid,
kuna paljudel juhtudel on AMLD üle
võetud väga mitme õigusaktiga
(erinevates valdkondades), Eestis on
peaaegu kõik sätted aga paigutatud
ühte seadusesse—RahaPTSi.
68. 5. Rahapesu andmebüroole esitatavad Ei nõustu, et eelnõu sõnastus on
andmed: eelnõus § 541 lg 3 väljapakutud ebaselge ja SIM koostöös EP-ga on ka
bürokraatlikku aruandluskohustust AML V määruse eelnõu kavandit
direktiiv ette ei näe ja seega direktiivi täpsustamas. Me ei pea mõistlikuks
nõuetekohaseks ülevõtmiseks see vajalik ei sellise välistuse tegemist ühele
ole. Seetõttu esmalt soovitaksime aruannetest konkreetsele kohustatud isiku liigile ja
üldse loobuda. Teiseks, kooskõlastustabelis volitusnormi sisustamisel lähtutakse
39
antud selgituse kohaselt on eelnõu § 541 lõike kindlasti erinevate kohustatud isikute
3 näol tegemist intra legem määrusega, mis eripäradest.
juhul volituse eesmärk, sisu ja ulatus võib olla
ka seadusest tõlgendamise teel tuletatav ning
intra legem korras antud määrus ei tohi
väljuda volitusnormi sisaldava seaduse
reguleerimiseseme raamidest. Antud selgituse
ning seaduse reguleerimiseseme mõtte
kohaselt ei tohiks minister määrusega
advokaatidele aruannete esitamise kohustust
panna. Eelnõu sõnastus on siiski ebaselge ning
kui see säte jääb, soovime selgesõnaliselt
välistada vähemalt advokaadid taolise
aruandluskohustuse alt (arvestades ka, et
advokaatide üle teostab järelevalvet
advokatuur). Samuti peab advokatuur
vajalikuks, et sättest mitteloobumisel oleks
eelnõu menetluse raames koostatud ning
kättesaadav ministri määruse eelnõu, millele
viitab nimetatud § 541 lõige 3.
69. 6. Alusetu kiirustamine: advokatuur peab Võtame teadmiseks.
vajalikuks veelkord rõhutada, et
seaduseelnõusid, eriti niivõrd olulist ja Rahandusministeeriumi eesmärgiks
keerukat nagu seda on rahapesu tõkestamise oli tähtaegselt direktiivi ülevõtmine.
teemaline seaduseelnõu, ei tohi vastu võtta
ilma eelneva väljatöötamiskavatsuseta ja
põhjalike analüüsideta. Eelnõu
väljatöötamiskavatsuse rakendamine annab
turuosalistele võimaluse olla kaasatud juba
väga varases etapis, kuid vastupidine protsess
annab signaali nagu riik ei oleks altis tegemaks
turuosalistega koostööd probleemide
lahendamise nimel.
40
Rahandusministeeriumi ettepanekud eelnõu 130SE jõustumisetähtaegadeks
Eelnõu 130 SE §-s 11 olid sätestatud üldise jõustumise ajast erandina kavandatud jõustumise
tähtajad. Valdavalt oli hilisema jõustumisaja sätestamise kaalutluseks vajadus anda normi
adressaatidele pikem aeg valmistuda normist tulenevate nõuete täitmiseks või ennast nendega
kooskõlla viia. Kuna eelnõu menetlus on võtnud planeeritust kauem, peab
Rahandusministeerium vajalikuks ajakohastada ka planeeritavaid 130 SE jõustumise tähtaegu.
Eelnõu 130 SE § 11 lõike 1 kohaselt: Käesoleva seaduse § 1 punktid 31, 93–94 ja 96–101
jõustuvad 10. novembril 2020. Tegemist on muudatustega, mis käsitlevad usaldushalduse
tegelike kasusaajate informatsiooni esitamist, kohustatud isikute poolt tegeliku kasusaaja
andmete lahknevustest teatamist ja teadete lahendamist. Usaldushaldust puudutavad
muudatused paragrahvides 76 ja 77 tuli direktiivi kohaselt üle võtta 10. märtsiks 2020. Samas
oli sellega seotud tehniline probleem, kuna olemasolev „tegelike kasusaajate register“ on üles
ehitatud selliselt, et andmeid saab esitada üksnes Eesti äriregistrisse kantud juriidilise isiku
kohta. See lahendus ei sobi välisriigi usaldushalduse tegelikke kasusaajaid puudutava info
kogumiseks. Seetõttu olid paragrahvides 76, 77 ja 771 esitatud muudatused kavandatud
jõustuma 10. novembril 2020 (vt 130 SE seletuskiri lk 30).
Rahandusministeeriumi ettepanek: Rahandusministeerium leiab, et kui eelnõu esialgses
versioonis olid kirjeldatud muudatused planeeritud jõustuma direktiivi vastuvõtmise tähtajast
(ehk eelduslikult ka eelnõu jõustumise planeeritud tähtajast) 10 kuud hiljem, tuleks ka
käesoleval juhul lähtuda viidatud tähtajast ja kehtestada neile eelnõu vastuvõtmisest 10 kuud
hilisem jõustumise tähtaeg. Samuti tuleks terviklikkuse huvides hoomata hilisema jõustumise
alla viidatud sätetega mõtteliselt seotud 130 SE § 1 punkt 95.
Eelnõu 130 SE § 11 lõike 2 kohaselt: Käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 43–45 ja 48
jõustuvad 10. märtsil 2020. Tegemist on muudatustega, mis käsitlevad kaugtuvastamisega
seotud nõuete muudatusi. Muudatused olid erandina eelnõu üldise jõustumise ajast kavandatud
jõustuma 10. märtsil 2020. Täiendav aeg oli vajalik, töötamaks välja põhimõtted, mille alusel
kaugtuvastamise vahendid § 31 lõike 6 alusel antava määruse lisasse kanda (vt 130 SE
seletuskiri lk 20). Paragrahv 10 on eeltoodud muudatustega mõtteliselt seotud: Seoses
muudatustega §-s 31, mille kohaselt e-residentsust iseeneses ei käsitleta enam riski suurendava
asjaoluna (st et teisest Euroopa Liidu riigist pärit e-residenti ei tule tingimata käsitleda kõrgema
riskiga isikuna, kui teist samast riigist pärinevat isikut, kes aga pole e-residentsust omandanud),
jäetakse viide e-residentidele välja ka käesoleva paragrahvi lõikest 4 (vt 130 SE seletuskiri lk
12).
Rahandusministeeriumi ettepanek: Rahandusministeerium leiab, et kui eelnõu esialgses
versioonis olid kirjeldatud muudatused planeeritud jõustuma direktiivi vastuvõtmise tähtajast
(ehk eelduslikult ka eelnõu jõustumise planeeritud tähtajast) 2 kuud hiljem, tuleks ka käesoleval
juhul lähtuda viidatud tähtajast ja kehtestada neile eelnõu vastuvõtmisest 2 kuud hilisem
jõustumise tähtaeg. Samuti tuleks terviklikkuse huvides hoomata hilisema jõustumise alla
viidatud sätetega mõtteliselt seotud 130 SE § 1 punkt 46.
Eelnõu 130 SE § 11 lõike 3 kohaselt: Käesoleva seaduse § 1 punktid 80 ja 81 ning § 9
punktid 3–5 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. Tegemist on muudatustega, mis käsitlevad rahapesu
andmebüroo andmekoguga RABIS seonduva regulatsiooni korrastamist, mistõttu olid need
1
kavandatud hiljem , kuna seoses mh kavandatava strateegilise analüüsi keskuse loomisega
vajab uue põhimääruse väljatöötamine täiendavat aega (vt 130 SE seletuskiri lk 28). Samuti oli
tegemist muudatustega, mis käsitlevad järelevalveliste pädevuste muutmist rahvusvahelise
sanktsiooni seaduses, mille tähtaeg sõlmiti kokkuleppes Finantsinspektsiooniga.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei vaja need sätted hilisemat jõustumistähtaega.
Samuti on Eesti Pangaliit 31.03.2020 arvamuses välja toonud asjaolu, et
Rahandusministeeriumi 09.03.2020 muudatusettepaneku 5, millega soovitakse täiendada
eelnõu § 1 uue punktiga 401 (puudutab ettemaksukaartide regulatsiooni) jõustumiseks ei ole ette
nähtud rakendamise tähtaega (AMLDV nt näeb ette selleks 10.07.2020). Nõustume
ettepanekuga mitte rakendada üldist tähtaega, vaid pikemat. Leiame, et selleks peaks olema
vähemalt direktiivis ette nähtud tähtaeg ehk 10.07.2020.
Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku kehtestada järgmised üldise jõustumise korrast
erinevad jõustumise tähtajad:
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 31, 93–101 jõustuvad n (seaduse eeldatav jõustumine)
+ 10 kuud.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 43–46 ja 48 jõustuvad n (seaduse eeldatav
jõustumine) + 2 kuud.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 80 ja 81 ning § 9 punktid 3–5 jõustuvad 1. jaanuaril
2021.
(4) Käesoleva seaduse § 1 lisatav punkt 401 jõustub 10. juulil 2020.
2
EELNÕU
09.04.2020
MÄÄRUS
Rahandusministri 23 mai 2018. a määruse
nr 25 "Infotehnoloogiliste vahendite abil
isikusamasuse tuvastamise ja andmete
kontrollimise tehnilised nõuded ja kord"
muutmine
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõike 8 ja
§ 31 lõike 6 alusel.
§ 1. Rahandusministri 23. mai 2018. a määruses nr 25 "Infotehnoloogiliste vahendite abil
isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord" tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete
kontrollimiseks kasutatakse elektroonilisi vahendeid, mis võimaldavad otsest video
voogesitust ühel järgmistest viisidest:
1) pädeva asutuse välja antud isikut tõendava originaaldokumendi näitamine ja lindistamine
otsese video voogesituse ajal ning kliendi isikutuvastus kinnitatakse vähemalt elektroonilise
allkirja abil, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-
identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artiklis 26
sätestatud nõuetele või
2) kliendi näokujutise ja pädeva asutuse välja antud isikut tõendava originaaldokumendi
näitamine video voogesituse käigus.“;
2) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„(1) Teenusepakkuja koostab § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendite ja protseduurireeglite
alusel ning muu kättesaadava informatsiooni ning andmete süstematiseeritud kogumise,
analüüsimise ja asjaolude selgitamise põhjal kliendiprofiili ja selle ühe osana riskiprofiili.“
3) paragrahvid 10 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Ankeetküsitlus
(1) Ankeetküsitlusega võib välja selgitada füüsilise isiku elukoha aadressi, tegevusprofiili,
tegevusala, ärisuhte loomise eesmärgi ja iseloomu, isiku majanduslike või perekondlike
huvide seose Eestiga, asjakohasel juhul isiku kasutatavate teenuste prognoositavad mahud,
tegeliku kasusaaja, samuti selle, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga, ja muu olulise
informatsiooni.
(2) Ankeetküsitlusega võib välja selgitada juriidilise isiku ärinime, registrikoodi, asukoha ja
tegevuskohad, sealhulgas välisriigis asuvad filiaalid, isiku õigusliku vormi, õigusvõime,
seadusjärgsed ja lepingulised esindajad, tegelik(ud) kasusaaja(d) ja asjakohasel juhul, kas
tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, majanduslikud seosed Eesti, Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriikide ja kolmandate riikidega, olulisemad äripartnerid, juriidilise
isiku tegevusprofiili, põhi- ja kõrvaltegevusalad, ärisuhte loomise eesmärgi ja iseloomu ning
muu olulise informatsiooni.
(3) Teenusepakkuja loal võib füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja
ankeetküsitluse läbiviimisel tekkinud tehniliste probleemide kõrvaldamiseks kasutada teise
isiku kaasabi.
(4) Ankeetküsitluse läbiviimisel on teenusepakkuja töötaja kohustatud hindama saadud
vastuseid ja kajastama nii hinnangu kui ka selle aluseks olevad asjaolud §-s 9 nimetatud
kliendi- ja riskiprofiilis.
(5) Teenusepakkuja võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud informatsiooni koguda ja selle
tõelevastavust kontrollida ka muul viisil, eeskätt intervjuu käigus.
§ 11. Intervjuu
(1) Kliendiprofiili kindlaksmääramiseks vajaliku informatsiooni ja andmete kogumiseks ja
kontrollimiseks viib teenusepakkuja töötaja läbi intervjuu, mille käigus esitab osaliselt
struktureeritud küsimusi.
(2) Teenusepakkuja töötaja peab ärisuhte loomisel kohustusliku intervjuu läbi viima reaalajas.
(3) Teenusepakkuja loal võib füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja intervjuu
ajal tekkinud tehniliste probleemide kõrvaldamiseks kasutada teise isiku kaasabi.
(4) Teenusepakkuja töötaja on kohustatud hindama intervjuu käigus kliendi reageeringut,
saadud info ja andmete usaldusväärsust ja kooskõla muude protseduuridega saadud
informatsiooni või andmetega ning kajastama nii hinnangu kui ka selle aluseks olevad
asjaolud §-s 9 nimetatud kliendi- ja riskiprofiilis.“
4) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.
5) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) tegevusjuhendit ankeetküsitluste ja intervjuude rakendamise kohta;“
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub xxxxx.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
Kantsler