dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Rahandusministeerium_arvamuse küsimine

Õiguskantsleri Kantselei · 22. aprill 2020
Viit
01/2002307
Registreeritud
22. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
0 Sissetulev registreeritud kirjavahetus
Sari
01 Sissetulev kirjavahetus
Toimik
01
Vastutaja
Rait Sannik (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. aprill 2020

Failid

  • 📎1.1-102905-1 21.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc4580 KB

Sisu (failidest)

Aivar Kokk Riigikogu Rahanduskomisjon Meie 09.04.2020 nr 13-5.1/2620-1 [email protected] Täiendavate muudatusettepanekute esitamine eelnõule 130 SE Austatud rahanduskomisjon Esitame käesolevaga täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 130 SE (Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisa: Täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 130 SE Kati Tee 6113645 [email protected] Sören Meius 6113630 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 130 SE 1) muuta eelnõu § 1 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt: „6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele.“;“ 2) muuta eelnõu § 1 punkti 14 ja sõnastada see järgmiselt: „14) paragrahvi 9 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik: 1) kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või 2) kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse. (2) Kui tegelikku kasusaajat ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik kindlaks teha, on äriühingu tegelik kasusaaja selline füüsiline isik, kelle kõigi otseste ja kaudsete osaluste summa äriühingus ületab 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil. (3) Otsene osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus isiklikult. Kaudne osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu. (4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha, ja eeldusel, et sellise isiku olemasolu kahtlustamiseks puudub ka alus, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, loetakse tegelikuks kasusaajaks sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige.“;“ 3) muuta eelnõu § 1 punkti 15 ja sõnastada see järgmiselt: „15) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastab mitu isikut, sealhulgas siis, kui kõrgema juhtorgani liikmeid on mitu, kui on mitu kõrgemat juhtorganit või kui äriühingus omab osalust teine juriidiline isik ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu, siis käsitatakse tegeliku kasusaajana äriühingu üle faktilist kontrolli teostavat isikut või isikuid, kes teevad äriühingu osas strateegilisi otsuseid või selliste isikute puudumisel teostavad igapäevast ja regulaarset juhtimist. (42) Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks kõik käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikud.“;“ SELGITUS Tegemist on muudatustega, millega täpsustatakse tegelike kasusaajate käsitlust. 4) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 192 järgmises sõnastuses: „192) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada summalised piirmäärad, nõuded ärisuhte seirele või muud riskipõhised piirangud, mille eesmärk on maandada rahapesu või terrorismi rahastamise riske.“;“ SELGITUS Muudatusettepaneku eesmärgiks on anda ministrile õigus määrusega kehtestada summalisi piirmäärasid, nõudeid ärisuhte seirele või muid piiranguid riskipõhiselt ja eesmärgiga maandada rahapesu või terrorismi rahastamise riske. Kehtiva sõnastuse puhul on ministri määruse volitusnormis lisaks ka nõue, et need piirmäärad, nõuded jne peab veel olema tulnud riigi riskihinnangu alusel. Riikliku riskihinnanguga (§ 11) nagunii juba: 1) nähakse ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide, muude valdkonna ja sidusvaldkondade regulatsioonide ning järelevalveasutuste juhendite väljatöötamise ja muutmise vajadus; 2) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid, mida vajaduse korral täpsustatakse; 3) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem ning kus on võimalik rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid; 4) antakse juhiseid ministeeriumidele ning nende valitsemisala asutustele vahendite eraldamiseks ja prioriteetide seadmiseks rahapesuga võitlemisel ning terrorismi rahastamise tõkestamisel. Seetõttu ei ole ministri määrusega vaja täiendavalt antud olukorda reguleerida. Küll aga on hetkel kehtivas õiguses puudu võimalus vastavaid piirmäärasid ja nõudeid kehtestada paindlikult ja kiire vastusena ilmnenud asjaoludele ja praktikatele, mis teinekord vajaksid operatiivsemaid regulatiivseid suuniseid kui seda võimaldab riiklik riski-hinnang, mille kestus protsessina on umbes 7-8 kuud kuni 1 aasta. 5) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 481 järgmises sõnastuses: „481) paragrahvi 33 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tehingute sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtusele on kehtestatud piirmäär.“;“ 6) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 482 järgmises sõnastuses: 482) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) tooteid, mille puhul juhitakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski muude teguritega, nagu rahalised piirmäärad või läbipaistvust tõstvad meetmed;“;“ 7) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 483 järgmises sõnastuses: „483) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Krediidiasutus ja finantseerimisasustus rakendavad lihtsustatud hoolsusmeetmeid alati olukorras, kus ärisuhtes tehtavate tehingute sissetulevate ja väljaminevate maksete ühe kuu koguväärtus ei ületa krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt vahemikus 6000 kuni 12 000 eurot füüsilise isiku puhul ja 50 000 kuni 200 000 eurot juriidilise isiku puhul kehtestatavat piirmäära ning puudub alus hoolsusmeetmete kohaldamiseks tugevdatud korras ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada nimetatud vahemikku jäävat piirmäära ja vahemiku rakendamise tingimusi konkreetses sektoris, valdkonnas või tehingumahtude ja -liikide osas, eesmärgiga maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.“;“ SELGITUS Muudatusettepanekute eesmärgiks on kaotada lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamise eeldusena hetkel kehtiv rahaline piirmäär, mis nõuab, et ärisuhtes tehtavate tehingute sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtus aastas ei ületa 15 000 eurot. Direktiiv nõuab lihtsalt piirmäära kehtestamist kui ühte maandavat meedet ning summat ei täpsusta. 15 000 eurot aastas on väga madal piirmäär, mis ei võimalda lihtsustatud hoolsusmeetmeid rakendada ka madala riski tingimustes. Uus sõnastus võimaldaks krediidi- ja finantseerimisasutustel ise sobilikud ja nende riski-isule vastavad piirmäärad tootepõhiselt kehtestada. Lisaks muudetakse lihtsustatud hoolsusmeetmete rakendamine madalate käivetega ärisuhete puhul krediidi- ja finantseerimisasutustele kohustuslikuks. Direktiiv ei võimalda kohaldada lihtsustatud hoolsusmeetmeid olukorras, kus on rahapesu kahtlus või alus tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, mistõttu on see sõnaselgelt sättes ka nimetatud. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et madala riski tingimustes ei raisataks piiratud ressursse hoolsusmeetmetele, mis tuleks tegelikkuses suunata kõrgema riski hoolsusmeetmete täiendavaks tõhustamiseks, kindlustades seeläbi tõhusama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi. 8) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 1002 järgmises sõnastuses: „1002) seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses: „§ 791. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist (1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda registri vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist. (2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamise või tema täieliku teovõime taastamiseni. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, riigivõimu asutustele ning rahapesu andmebüroodele. (4) Registri vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning Euroopa Komisjonile.“;“ SELGITUS Muudatusettepaneku tagajärjel tuuakse RahaPTS-i AMLD V art 30 lõikes 9 toodud erand, mille kohaselt: „Siseriiklikus õiguses sätestatavatel erandlikel asjaoludel, kui lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c osutatud juurdepääsu [st juurdepääs kohustatud isikutele ja avalikkusele] tulemusel tekiks tegelikult kasu saava omaniku suhtes ebaproportsionaalselt suur kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise oht või kui tegelikult kasu saav omanik on alaealine või muul viisil juriidiliselt teovõimetu, võivad liikmesriigid üksikjuhtumipõhiselt erandkorras kehtestada tegelikult kasu saavat omanikku käsitlevale täielikule või osalisele teabele sellise juurdepääsu andmisel erandi. Liikmesriigid tagavad, et erandeid tehakse pärast asjaolude erandlikkuse põhjalikku hindamist. Tagatakse õigus erandi tegemise otsuse halduskorras läbivaatamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile. Erandeid teinud liikmesriik avaldab igal aastal statistilised andmed tehtud erandite arvu ja põhjuste kohta ning esitab need komisjonile. Käesoleva lõike esimese lõigu alusel tehtud erandeid ei kohaldata krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste suhtes ega artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunktis b osutatud kohustatud isikute suhtes, kes on ametiisikud [st notarite suhtes].“ Kohustatud isikutele aruandluse kehtestamine Vastu võetud XX.XX.XXXX jõustumine XX.XX.XXXX Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 541 lõike 3 punkti 7 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) esitamise korrale. § 2. Määruse kohaldamine Määruses välja toodud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus) ning Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad finantseerimisasutused ja finantseerimisasutuse filiaalid (edaspidi finantseerimisasutus). 2. peatükk Aruanded, nende koostamise põhimõtted ja esitamine § 3. Aruanded ja nende koostamine (1) Krediidi- ja finantseerimisasutused on kohustatud rahapesu andmebüroole esitama järgmised aruanded: 1) Eesti Panga Presidendi määruse „Krediidiasutuste maksebilansi aruandluse kehtestamine“, lisad 1 ja 2; 2) Eesti Panga Presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“, lisad 1– 4, 6-9 ja 11-12; 3) Eesti Panga Presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine“, lisa 3; 4) Eesti Panga Presidendi määruse „Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete esitamine“, lisad 1 ja 2; 5) Eesti Panga Presidendi määruse „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“, lisad 1, 2 ja 5; 6) Eesti Panga Presidendi määruse „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“, lisad 1-3. § 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad (1) Määruse § 3 nimetatud aruannete aruandeperiood ja esitamise tähtajad sätestatakse konkreetse aruande kohta koostatud Eesti Panga Presidendi määruses. § 5. Aruannete esitamine (1) Kohustatud isik esitab määruse § 3 nimetatud aruanded rahapesu andmebüroole vastavalt Eesti Panga Presidendi määruses sätestatud aruannete esitamise korrale ja esitamisele kehtivatele nõuetele. 3. peatükk Rakendussätted § 6. Määruse jõustumine ja kohaldamine (1) Määrus jõustub XX. XXXXX 20XX. Muudatusettepanekud eelnõule 130 SE 1) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 jäetakse välja lauseosa “kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest”;“ 2) muuta eelnõu § 1 punkti 8 ja sõnastada see järgmiselt: „8) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine.“;“ SELGITUS Uue RahaPTS jõustumisega 2017. a võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu õiguses sätestatud rahapesu definitsioon. KarS §-s 394 sätestatud rahapesu kuriteokoosseis sisustatakse läbi RahaPTS §-s 4 toodud rahapesu definitsiooni, mistõttu omab see tähtsust ka direktiivi ülevõtmisel. RahaPTS § 4 lõike 1 sissejuhatava lause kohaselt on rahapesu objektiks kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara. Asjaolu, et vara kuritegelik päritolu on teada, ei ole tarvis täiendavalt korrata lõike 1 punktides 1 ja 3. Seeläbi välditakse koosseisu sisustamisel tekkida võivaid tõlgendusraskusi. Kuivõrd rahapesu kuritegude uurimise ja menetlemisega tegelevad isikud omavad suuremat võimekust rahapesu skeeme avastada, on ajaga keerulisemaks muutunud ka skeemid, mida kasutatakse kuritegeliku tulu päritolu varjamiseks. Nimelt on rahapesu oma nüüdisaegsete keeruliste skeemidega rahvusvahelise haardega peitkuritegu ning skeemidesse kaasatud juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei tohiks olla võimalust varjuda selle taha, et veel jälgitava kriminaaltulu staadiumis ei ole neil vaja raha päritolu tuvastada ega selle kuritegelikust taustast teadlik olla. Rahapesuvastase võitluse seisukohalt on oluline, et üheselt karistatavaks peetakse ka sellist käitumist, kui rahapesusse kaasatud isik vähemalt möönab võimalust, et raha on kuritegeliku päritoluga. Muudatuste tulemusena tekib täiendav õigusselgus rahapesu kuriteokoosseisu sisustamise osas. Selline definitsioon on kooskõlas ka direktiivi artikli 3 lõigetega 1 ja 2. 3) muuta eelnõu § 1 punkti 14 ja sõnastada see järgmiselt: „14) paragrahvi 9 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik: 1) kellel on lõplik valitsev mõju teise isiku üle või 2) kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. (2) Äriühingu tegelik kasusaaja on ka selline füüsiline isik, kelle kõigi otseste ja kaudsete osaluste summa äriühingus ületab 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil. (3) Otsene osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus isiklikult. Kaudne osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu. (4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja puudub kahtlus, kas selline isik eksisteerib, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, käsitatakse juriidilise isiku tegelike kasusaajatena nõukogu esimeest ja juhatuse liikmeid või esimeest.“;“ SELGITUS Muudatusettepaneku tagajärjel muudetakse eelnõuga kavandatava RahaPTS § 9 lg 3 sõnastust nii, et termini „juriidiline isik“ asemel kasutatakse terminit „isik“, kuna füüsiline isik võib omada kaudset osalust äriühingus mitte üksnes juriidilise isiku kaudu, vaid ka näiteks seltsingu (teise seltsinglase) kaudu või põhjusel, et äriühingu osad või aktsiad on muul põhjusel ühisomandis. 4) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 191 järgmises sõnastuses: „191) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) antakse ülevaade rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra institutsioonilisest struktuurist ja menetlustest, samuti selleks eraldatud inimressurssidest ja rahalistest vahenditest.“;“ SELGITUS Muudatus tehakse direktiivi artikli 7 lõike 4 punktide g) ja f) ülevõtmiseks ning sellega täpsustatakse informatsiooni, mida peab sisaldama riiklik riskihinnang. 5) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 401 järgmises sõnastuses: „401) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Saajale makseteenuse pakkuja ei võta vastu anonüümse ettemaksekaardiga tehtavat makset, kui täidetud ei ole kõik järgnevad tingimused: 1) ettemaksekaart ei ole uuesti laetav ja sellel elektrooniliselt hoitava rahasumma suurus ei saa ületada 150 eurot; 2) ettemaksekaarti kasutatakse üksnes kaupade või teenuste ostmiseks; 3) ettemaksekaarti ei ole võimalik rahastada anonüümse e-rahaga; 4) ettemaksekaardi väljastaja jälgib piisavalt tehinguid või ärisuhet, et oleks võimalik teha kindlaks ebatavalisi või kahtlasi tehinguid; 5) makse suurus on mitte üle 50 euro.“;“ SELGITUS Muudatus tehakse direktiivi artikli 12 lõike 3 ülevõtmiseks, mis nõuab, et liikmesriikidelt, et kaardi aktsepteerijana tegutsevad krediidiasutused ja finantseerimisasutused võtavad vastu üksnes selliseid kolmandates riikides välja antud anonüümsete ettemaksekaartidega tehtud makseid, mis vastavad nõuetele. Ettemaksekaart kujutab endast e-raha makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 6 tähenduses. Ehkki Eesti õigus anonüümsete (isikustamata) ettemaksekaartide väljastamist ei võimalda, on need kasutusel paljudes kolmandates riikides. Kuna sellise kaardiga (nt kaupluses) maksja ei ole maksetehingut vastu võtva krediidiasutuse klient, ei laiene taolisele olukorral ka üldine RahaPTS § 20 kohane hoolsusmeetmete rakendamise kohustus. Muudatuse kohaselt ei tohi aga isik, kes pakub makse saajale maksetehingu vastuvõtmise teenust (MERAS § 3 lg 1 p 5 ja ja lg 21 p1) edaspidi võtta vastu anonüümse ettemaksekaardiga tehtavat makset, mis ei vasta mõnele kehtestatavas lõikes 21 loetletud tingimustest. Teenusepakkujal on nõuetele mittevastavaid anonüümsete ettemaksekaartide võimalik tuvastada kaardi numbri (BIN) põhjal, kuna ettemaksekaartide väljastajad (nt VISA, Mastercard), kasutavad nende eristamiseks kindlaid numbrite vahemikke, võimaldamaks AMLD V nõuete järgimist. 6) muuta eelnõu § 1 punkti 45 ja sõnastada see järgmiselt: 45) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse lauseosa „e-identimise süsteemi, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 9 alusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimekirja.“ lauseosaga „elektroonilist isiku tuvastamise vahendit, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud määruses.“;“ SELGITUS Muudatusettepaneku eesmärgiks on laiendada isikutuvastamise võimalusi selliselt, et neid oleks võimalik kasutada mitte ainult e-residentide ja EL kodanike, aga ka kolmandate riikide kodanike suhtes (sealhulgas selliste riikide, kes ei väljasta oma kodanikele elektroonilisi dokumente, mis on võrreldavad EL-is kasutusel olevate e-identimise vahenditega), kelle suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks §-s 31 kirjeldatud nõuded peamiselt ette nähtud ongi. 7) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 611 järgmises sõnastuses: „611) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;“ SELGITUS Kuna kavandatava eelnõuga muudetakse RahaPTS § 43 lõike 1 sõnastust ja mõtet, siis ei ole muudatustest tulenevalt enam asjakohane § 43 lõike 2 punkt 2. Kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks § 42 lõike 3 kohaselt, millisel juhul on kestvuslepingu ülesütlemine kohustatud isiku kohustus, mitte õigus. 8) muuta eelnõu § 1 punkti 66 ja sõnastada see järgmiselt: 66) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 ja §-des 21, 22 ja 46 nimetatud dokumentide originaale või koopiaid, § 46 kohaselt registreeritud teavet ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.“;“ SELGITUS Muudatusettepanekuga lisatakse terviklikkuse huvides RahaPTS § 47 lõikesse 1 viide sama eelnõuga seadusesse lisatavale RahaPTS § 20 lõikele 21, mis sätestab registreerimistõendi hankimise kohustuse. 9) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 691 järgmises sõnastuses: „691) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohustatud isikul on lubatud käesoleva seaduse rakendamisel kogutud isikuandmeid töödelda üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, mida käsitatakse avaliku huvi küsimusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 mõistes ning neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks turunduslikel eesmärkidel.“;“ SELGITUS Muudatusettepaneku eesmärgiks on direktiivi artikli 43 ülevõtmine. Viidatud artikli kohaselt tuleb direktiivi alusel toimuvat isikuandmete töötlemist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, nagu on osutatud artiklis 1, käsitada avaliku huvi küsimusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (GDPR) mõistes. 10) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 881 järgmises sõnastuses: „881) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui Finantsinspektsioonil tekib järelevalve käigus, eelkõige krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimise korralduse, ärimudeli või tegevuse hindamisel põhjendatud kahtlus, et kõnealuses krediidiasutuses või investeerimisühingus on toimunud või toimub rahapesu või terrorismi rahastamine või on toime pandud selle katse või on selleks olemas suurenenud risk, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata rahapesu andmebürood ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rahapesu või terrorismi rahastamise võimaliku suurenenud riski korral teevad Finantsinspektsioon ja rahapesu andmebüroo koostööd ning teavitavad oma ühisest hinnangust viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.“;“ SELGITUS Täiendusega täpsustatakse Finantsinspektsiooni ülesandeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alases tegevuses. Täiendus tugineb kapitalinõuete direktiivi (CRDV ) artikli 97 lõikele 6. Krediidiasutuse või investeerimisühingu rahapesus ja terrorismi rahastamises osalemise paljastamisel võib olla mõju tema elujõulisusele ja finantssüsteemi stabiilsusele. Finantsinspektsioonil on finantssektori ettevõtjatele tegevuslubade andmise ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, sealhulgas puuduste tuvastamisel ja nende eest karistuste määramisel, otsustav roll. Finantsinspektsioon peaks rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvaid kaalutlusi järjepidevalt arvesse võtma, muuhulgas järelevalvealase hindamise ja läbivaatamise protsessides, krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimise korralduse, protseduuride ja eri kordade piisavuse hindamisel ning juhtorgani liikmete sobivuse hindamisel, teatama tuvastatud asjaoludest rahapesu andmebüroole. 11) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 891 järgmises sõnastuses: „891) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eraõiguslik juriidiline isik kogub ja hoiab andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teavet tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. Tegeliku kasusaaja andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus tegelike kasusaajate andmekogus.“;“ SELGITUS Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate andmekogus. 12) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 941 järgmises sõnastuses: „941) paragrahvi 76 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) filiaalile.“;“ SELGITUS Tegemist on õigusselguse huvides tehtava tehnilise iseloomuga muudatusega. Filiaalidelt ei nõuta ka praegu viidatud andmete esitamist. 13) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 942 järgmises sõnastuses: „942) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses: „§ 761. Tegelike kasusaajate andmekogu (1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond). (3) Andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 771 kohaselt tehtud märgete infot.“;“ SELGITUS Paragrahviga luuakse volitusnorm tegelike kasusaajate andmekogu asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Samuti sätestatakse vastutav töötleja ja see, milliseid andmeid ja märkeid andmekogus säilitatakse. Lisatud on ka rakendusakti eelnõu kavand. 14) muuta eelnõu § 1 punkti 95 ja sõnastada see järgmiselt: „95) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.“;“ SELGITUS Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate andmekogus. 15) täiendada eelnõu § 1 punktiga 961 ja sõnastada see järgmiselt: „961) paragrahvi 77 lõiked 2 ja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta. (3) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta; 3) sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning elukohariiki iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas märgitud.“;“ SELGITUS Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate andmekogus. 16) muuta eelnõu § 1 punkti 97 ja sõnastada see järgmiselt: „97) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1 kuni 5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi. (32) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva ja riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud.“;“ SELGITUS Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate andmekogus. 17) muuta eelnõu § 1 punkti 100 ja sõnastada see järgmiselt: „100) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses: „§ 771. Andmete õigsuse tagamine (1) Kui käesoleva seaduse § 77 kohaselt andmete esitamiseks kohustatud isik pole selles paragrahvis nimetatud kohustust täitnud, teavitab registriosakond teda sellest ja nõuab andmete esitamist. (2) Andmete esitamiseks kohustatud isik peab andmed esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse saamisest arvates 10 tööpäeva jooksul. (3) Kui registriosakond saab käesoleva seaduse § 20 lõike 22 alusel esitatud ja asjakohaselt põhistatud teate tegelike kasusaajate andmete ebaõigsuse kohta, teavitab ta sellest andmete esitamiseks kohustatud isikut ning teeb andmete juurde märke, et esineb kahtlus nende õigsuses. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud märge kustutatakse automaatselt andmete õigsuse kinnitamisel või nende muutmisel.“;“ SELGITUS Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate andmekogus. 18) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 1001 ja sõnastada see järgmiselt: „1001) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegeliku kasusaaja andmed ja nende kohta tehtud märked avalikustatakse äriregistri infosüsteemis.“;“ SELGITUS Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et andmeid tegeliku kasusaaja kohta hakatakse koguma ja hoidma eelnõuga loodavas tegelike kasusaajate andmekogus. 19) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 1031 ja sõnastada see järgmiselt: „1031) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) käesoleva paragrahvi tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaks määratud standardile ja standardile EVS 876:2016 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto liikmesriigis.“;“ SELGITUS Tegemist on täpsustava muudatusega, millele juhtis tähelepanu Eesti Standardikeskus finantsvaldkonna väärteokaristuste eelnõu 771 SE raames (langes menetlusest välja Riigikogu koosseisu vahetumise tõttu). § 81 lõike 2 muudatus on kavandatud ka eelnõus 111 SE, kuid kuna eelnõu põhifookuses on väärteokoosseisude muudatused, siis otsustati see viimati nimetatud eelnõust välja jätta ja menetleda käesoleva eelnõuga. 20) muuta eelnõu § 1 punkti 106 ja sõnastada see järgmiselt: „106) paragrahvi 83 pealkiri ja lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 83. Anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka avamine (1) Käesolevas seaduses sätestatud anonüümse konto, hoiuraamatu või -laeka avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest, kui kohustatud isik oli krediidi- või finantseerimisasutus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;“ SELGITUS Kehtiv karistusseadustik (KarS) võimaldab füüsilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut ja juriidilisele isikule 100–400 000 eurot, mistõttu ei ole võimalik enne finantsvaldkonna väärteokaristuste reformi jõustumist sätestada seaduses eelviidatust kõrgemaid või teistsuguseid sanktsioonimäärasid. 21) muuta eelnõu § 1 punkti 111 ja sõnastada see järgmiselt: „111) seadust täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses: „§ 1001. Tegeliku kasusaaja andmete kontrollimine Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 nimetatud hoolsusmeedet klientide suhtes, kellega neil on loodud kestev ärisuhe enne käesoleva paragrahvi jõustumist, ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.“;“ SELGITUS Muudatuse eesmärgiks on täpsustada, et viidatud hoolsusmeedet tuleb rakendada üksnes juhul, kui varasemalt loodud ärisuhe kestab edasi ka pärast käesoleva paragrahvi jõustumist. Klientide kohta, kellega varasemalt loodud ärisuhe on lõpetatud või lõpetatakse ühe aasta jooksul, tegelike kasusaajate registri väljavõtet hankima ei pea. 22) muuta eelnõu § 1 punkti 112 ja sõnastada see järgmiselt: „112) seadust täiendatakse §-dega 1041 ja 1042 järgmises sõnastuses: „§ 1041. Teenuse osutamise keelu kohaldamine Käesoleva seaduse §-s 751 nimetanud isik, kes on samas paragrahvis nimetatud teenuste osutamist alustanud enne selle jõustumist, viib oma tegevuse selle paragrahvi nõuetega vastavusse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks. § 1042. Andmetele juurdepääsu tagamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud kohustusi täita alates 2020. aasta 10. septembrist.“;“ SELGITUS Paragrahvi 1042 täiendatakse viitega § 81 lõikele 5, mis oli sellest ekslikult välja jäänud. 23) täiendada eelnõud uue paragrahviga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi § 394 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Sama teo eest: 1) grupi poolt; 2) vähemalt teist korda; 3) suures ulatuses või 4) kui see on pandud toime kohustatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.”;“ 2) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22—30).” SELGITUS Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu voĩ tlemise kohta kriminaaloĩ guse abil.1 Direktiivi eesmärgiks on näha ette Euroopa Liidus reeglid ja miinimumstandardid rahapesukuriteo ning nende eest ette nähtud karistuste osas. Direktiivi sätted on Eesti õiguses suures osas juba kaetud. Samas on vajalik täpsustada rahapesu mõistet ning näha ette täiendav raskendav asjaolu rahapesu kuriteokoosseisu osas. Vastavalt direktiivi artikli 6 lõike 1 punktile 2 peavad liikmesriigid ette nägema raskendava asjaoluna olukorra, kus süüteo toimepanija on kohustatud isik direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 tähenduses ning on sooritanud süüteo ametialase tegevuse käigus. Seega täiendatakse KarS § 394 lõiget 2 uue raskendava asjaoluga punktis 4 (rahapesu toimepanemine kohustatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus). Ülejäänud raskendavad asjaolud (KarS § 394 lõike 2 punktid 1-3) jäävad võrreldes kehtiva õigusega samaks. Kohustatud isikud on loetletud nii direktiivi 2015/849 artiklis 2 kui ka RahaPTS §-s 2. KarS-i muudatuse tulemusena nähakse ette raskendav asjaolu ning raskem karistus juhul, kui rahapesu pannakse toime füüsilise isiku poolt kohustatud isikuks oleva subjekti majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus. Seadustiku normitehnilise märkuse täiendamise nõue tuleb direktiivi artikli 13 lõikest 1. 24) muuta eelnõu § 5 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi § 88 lõiget 5 täiendatakse punktidega 31 ja 12 järgmises sõnastuses: „31) rahapesu andmebüroole tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;“; „12) rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud ulatuses.“;“ SELGITUS Kavandatava muudatusettepaneku eesmärgiks on luua KAS-i sõnaselge alus, millele tuginedes võivad krediidiasutused KAS § 88 lõike 5 punktides 1-4 nimetatud asutuste ja 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1581057690970&uri=CELEX:32018L1673 RAB-i järelepärimiste vastusena väljastada ka tegelike kasusaajate andmeid. Uuele punktile antakse number 31, mille tagajärjel laienevad sellele automaatselt ka KAS § 88 lõiked 61 ja 62: „(61) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse, kui järelepärimises märgitud kliendi kohta on esitatud vähemalt: 1) andmed kliendi maksekonto, maksekaardi või muu maksevahendi või makseinstrumendi tunnuse või lepingu kohta või 2) muud andmed, mis võimaldavad identifitseerida kliendi isiku. (62) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse: 1) järelepärimises märgitud kliendi maksekonto suhtes esindusõigust omava isiku kohta; 2) kliendi kohta, kelle maksekonto suhtes järelepärimises märgitud isik esindusõigust omab“ Kehtivas KAS § 88 lõikes 5 eksisteerib juba punkt 11, mida eelnõuga ei kaotata. Seega peaks eelnõuga kavandatavast KAS § 88 lõike 5 punktist 11 saama punkt 12. Samuti tuleks selguse huvides asendada sõna „korras“ sõnaga „ulatuses“, kuna RahaPTS § 81 ei ole käsitatav eraldiseisva õigusliku alusena päringute tegemiseks. 25) täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) paragrahvi § 88 lõiget 62 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kliendi tegeliku kasusaaja kohta.“;“ SELGITUS Muudatus tehakse õigusselguse huvides – kuna vajalik on väljastada andmed ka kliendi tegeliku kasusaaja kohta ning konto suhtes esindusõigusliku isiku andmeid on käsitletud mitte osana kliendi andmetest, vaid neist eraldi, viidatakse eraldi ka kliendi tegeliku kasusaaja andmetele. 26) täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 22 järgmises sõnastuses: „22) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 91–93 järgmises sõnastuses: „(91) Kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti peab krediidiasutus põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu üles ütlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta. (92) Käesoleva paragrahvi lõikes 91 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta keeldumise või ülesütlemise kehtivust, kuid kahjustatud poolele tuleb hüvitada õigusevastaselt tekitatud kahju. (93) Tarbijaga makseteenuselepingu sõlmimisest keeldumisel või lepingu ülesütlemisest teavitab krediidiasutus tarbijat õigusest sõlmida põhimakseteenuse leping vastavalt võlaõigusseaduse § 7101 lõikele 2.“;“ SELGITUS Käesolevaga lisatakse KAS §-i 89 uued lõiked 91–93, mille eesmärgiks on eelkõige panna pankadele senisest suurem kohustus põhjendada, miks ühel või teisel juhul ei soovita nii füüsilisele kui juriidilisele isikule kontot avada või miks juba olemasoleva kliendiga maksekonto osutamise teenus lõpetatakse. Isikud saavad siis soovi korral ka neid otsuseid kohtus vaidlustada. Seepeaks omakorda motiveerima panka põhjalikult kaaluma, kas ja miks ei ole mõistlik kontosuhet alustada või kas on ikkagi põhjust olemasolev suhe lõpetada. KAS § 89 sätestab panga kliendi kaitse põhimõtted, kehtestades kaitsenormid kliendile kui nõrgemale lepingupoolele, eelkõige puudutab see erineva teabe andmist kliendile. Tasakaalustamaks panga huve majandustegevuses on selle §-i lõike 9 sätestatud vastukaaluks panga õigus otsustada, kes teenindamisele võtta ehk pank on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See kehtib nii füüsilisest isikutest kui juriidilistest isikutest klientide suhtes. Samas erinorm, mis siiski ei anna pangale õigust vabalt klienti valida tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 7101, mille kohaselt on pangal kohustus sõlmida tarbijaga põhimakseteenuse leping. Ehk sisuliselt peab pank füüsilisele isikule ehk tarbijale pakkuma viimase soovi korral nn elementaarseid või isegi elulisi pangateenuseid arvestades tänapäeval toimivat ühiskonnakorraldust – konto avamist ja ülekannete teostamist (nn maksekontoteenused). Vastav kohustus tuleneb otse EL direktiivist (2014/92/EL). See direktiiv kohaldub aga üksnes tarbijatele osutatavatele maksekontoteenustele. Lisaks tuleneb direktiivist lähenemine, et selliseid teenuseid tuleb osutada mõistliku tasu eest või hoopis tasuta. Samas direktiivist tulenev kohustus tarbijale maksekontoteenuseid pakkuda ei ole absoluutne. Nimelt ei pea pank avama kontot, kui tarbijal on juba samasisuline konto selles riigis. Samuti tuleb pangal lükata konto avamise taotluse tagasi juhul, kui sellise konto avamise tulemusel rikutaks rahapesu vältimise ja terrorismi rahastamise takistamise nõudeid või riigi julgeoleku ja avaliku korraga seotud põhjustel. Seeläbi kohaldub ka FATF soovitusest 21 tuleneb põhimõte, mille kohaselt kohustatud isikul ei ole lubatud teavitada kliendile, et on tekkinud kahtlused, millest kavandatakse Rahapesu andmebüroole (RAB) teate saatmist. Direktiivist tulenevad maksekontoteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise põhjused on kajastatud VÕS §s 7101 lõikes 6. Selle kohaselt kitsendab teavituskohustust Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) tulenev konfidentsiaalsuskohustus, ehk kui rahapesu hoolsusnõuete täitmisel on selgunud asjaolud, mis viitavad kuritegevusele ja millest tuleb teavitada RAB-i, ei ole lubatud sellise teate esitamisest klienti teavitada ega ka seda siis konto avamisest keeldumise põhjenduses välja tuua. Nagu eespool märgitud, siis on Eesti õiguses direktiivi ülevõtmisega seotud erinormid seoses maksekontoteenuse osutamisega sätestatud VÕS-s. Seetõttu on KAS § 89 lõige 9 üldnormi staatuses. Olukorras, kus tarbijale keeldutakse põhimaksekontona käsitatava konto avamisest, on pangal kohustus järgida VÕS-st tulenevaid lepinguvabaduse piiranguid, aga ka täiendavaid teavitamise kohustusi. Arvestada tuleb aga, et põhimakseteenuse leping on nii direktiivi kui seda üle võtva VÕS-i kohaselt piiratud (konkreetsete) teenustega seotud konto (VÕS § 709 lõige 151). KAS § 89 lõige 9 kui panga kliendisuhte loomisel eelkõige panga riskiisust lähtuvat valikuvabadust võimaldav lõige puudutab panga ja kliendi suhteid laiemalt (näiteks lisaks pangateenustele ka investeerimisteenuste kliendiga lepingu sõlmimine). Eelnõuga KAS-i lisatavate lõigete 91 kuni 93 näol piiratakse mõnevõrra panga valikuvabadust klienti valida, kuid seda üksnes maksekontoteenuse ostumaisel. Uus lõige 91 kohustab panka nii füüsilistest isikutest kui juriidilistest isikutest kliente teavitama lepingu sõlmimisest keeldumise või lepingu ülesütlemise põhjustest, välja arvatud juhul kui seaduses pole ette nähtud teisiti (nt juhul, kui seda keelab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus). Ehk sisuliselt saab keelduda põhjendustest nendel samadel alustel, mis on sätestatud juba täna VÕS § 7101 lõikes 6. RahaPTS § 10 sätestab riskiisu, mille kohaselt on riskiisu vastava isiku riskide taseme ja riskide tüüpide kogum, mida ta on valmis oma tegevuse käigus võtma oma majandustegevuse ja strateegiliste eesmärkide elluviimise nimel ja mille kinnitab tema kõrgem juhtkond kirjalikus vormis. Antud juhul ei pea aga pank hakkama täpselt põhjendama, mis on tema riskiisu kuna see läheks vastuollu RahaPTS-s sätestatuga. Lisaks vastavalt RahaPTS §-le 51 ei või pank kui kohustatud isik, teavitada teisi osapooli nende kohta RAB-le esitatud teatest, sellise teate esitamise plaanist või esitamise toimumisest. Ehk lihtsustatult ei saa ega ka või pank põhjendada makseteenuselepingu ülesütlemist eelnimetatud kahtlustega seoses. Samuti tasub märkida, et jätkuvalt jääb kehtima VÕS § 720 lõige 2, mis puudutab lepingu korralist ülesütlemist tarbijate puhul ehk seda on võimalik praktikas jätkuvalt kohaldada, kui lepingus on korraline ülesütlemine kokku lepitud. Lisatava uue lõike 92 näol nähakse ette, et juhul kui pank ei ole kliendile piisavaid põhjendusi andnud, siis sellise kohustuse rikkumine ei mõjuta samas keeldumise või ülesütlemise kehtivust. Sel juhul peab üks pool hüvitama teisele poole õigusevastaselt tekitatud kahju. Keeldumise või ülesütlemise põhjendus on seega kohtus vaidlustatav – kohus saab ka olukorras, kus põhjendust ei ole ülesütlemisel esitatud (tulenevalt seega nt VÕS-st) vastavat õigus kontrollida, kuid tulemusena ei saa ka kohus kohustada kontot avama, vaid põhjendatud nõude korral mõista välja kahju. Kokkuvõttes ei pea kohus hindama riske või kahtlusi, vaid seda, kas lepinguline suhte praktikas vastab kokkulepitud tingimustele. Tarbijate puhul on eelnõuga lisatava lõike 93 näol rõhutatud isiku eriõigust põhimaksekontole, millest teadlikkuse tõstmiseks tuleneb pangale informeerimiskohustus VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuste kasutamise võimalustest (konto avamine ja kasutamine, sh sularaha väljavõtmine, samuti ülekanded). 27) eelnõu § 10 täiendatakse punktiga 2 järgmises sõnastuses: „2) paragrahvi 64 punkt 131, paragrahvi 149 lõige 6 ja § 151 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks“. SELGITUS Muudatuste eesmärgiks on osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõude säilitamine, mis on vajalik, säilitamaks tehingute õiguskindlus ja võimalus saada usaldusväärne ülevaade osaühingu osanike ringist, samuti rahvusvaheliste finantssanktsioonide ja rahapesu tõkestamise nõuete täitmise võimaldamiseks. EELNÕU MÄÄRUS Rahandusministri PP.KK.AAAA. a määrus nr X, „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus“ Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 761 lõike 1 alusel. § 1. Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine Määrusega asutatakse andmekogu nimetusega „Tegelike kasusaajate andmekogu“ (edaspidi andmekogu). Andmekogu ametlik lühend on „TEKSA“. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk (1) Andmekogu pidamise eesmärk on koguda, hoida ja avalikustada teavet: 1) Eesti äriregistris registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute tegelike kasusaajate kohta; 2) Eestis elavate või Eesti äriregistris registreeritud usaldushaldurite ja nende poolt hallatavate usaldushalduste kohta. (2) Juurdepääs andmekogule toimub e-teenuse keskkonna „e-äriregister” kaudu. Andmekogu on muudest andmekogudest õiguslikult sõltumatu. § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. (2) Andmekogu volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi teenindav asutus) ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja). (3) Vastutav töötleja: 1) lahendab andmekogu puudutavaid õiguslikke küsimusi; 2) teavitab volitatud töötlejaid andmekogu pidamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja andmekogu pidamist reguleerivate õigusaktide muutmise kavatsusest; 3) vastutab andmekogu pidamise, järelevalve toimimise ning andmete väljastamise õiguspärasuse eest; 4) määrab andmekogu turvanõuded. (4) Teenindav asutus: 1) võimaldab e-äriregistri kaudu selleks määratud isikutel kanda andmekogusse andmeid, nendega tutvuda ning nõustab andmekogu kasutajaid tehnilistes küsimustes; 2) korraldab andmekogu andmete säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele; 3) teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult andmekogu pidamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja annab vastutavale töötlejale andmekogu pidamise kohta aru. (5) Registripidaja: 1) teavitab andmeesitajaid andmete esitamise kohustusest; 2) teeb andmete õigsuse suhtes esineva põhjendatud kahtluse korral nende juurde sellekohase märke. § 4. Andmekogusse sisestatud andmete õiguslik tähendus Andmekogusse sisestatud andmetel on informatiivne tähendus. § 5. Andmekogu ülesehitus ja andmete töötlemine (1) Andmekogu koosneb tegelike kasusaajate ja usaldushalduste andmetest (edaspidi digitaalne andmebaas). (2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T1S0. (3) Andmekogu on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga ning see kuulub riigi infosüsteemi koosseisu. (4) Andmekogu andmetele tagatakse käideldavus, kättesaadavus avalikkusele ning terviklus, välistades andmete õigustamatu või tahtmatu muutmise. (5) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse infosüsteemide kolmeastmelises etalonturbes ette nähtud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. § 6. Andmekogu andmed ja andmeandjad (1) Eestis registreeritud aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu või tulundusühistu esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse § 77 lõigetes 1 ja 11 nimetatud andmed. (2) Eestis registreeritud mittetulundusühingu esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud andmed. (3) Eestis registreeritud sihtasutuse esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse § 77 lõikes 3 nimetatud andmed. (4) Eestis elav või Eesti äriregistris registreeritud usaldushaldur või tema esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse § 77 lõigetes 3 ja 31 nimetatud andmed. (5) Registripidaja töötajad, kellele teenindav asutus on andnud vajalikus ulatuses andmekogu kasutajaõigused, teevad digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse § 771 lõikes 3 nimetatud märkeid. § 7. Andmete ristkasutus (1) Andmete andmekogusse kandmisel esitatakse päringuid ja saadakse andmeid sellega liidestatud andmekogudest. (2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. § 8. Andmete esitamise kord (1) Andmete esitamine on andmete andmekogusse sisestamine ja sellesse kantud andmete muutmine. (2) Andmete esitaja identifitseeritakse autentimise teenuse alusel. (3) Andmete esitamisel registreeritakse automaatselt: 1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi; 2) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg. § 9. Andmete ajalugu (1) Andmete ajaloo moodustavad muudetud andmed ja nende muutmise aeg, sealhulgas kustunud hoiatusmärked ning nende tegemise ja kustumise aeg. (2) Andmete ajalugu säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest. § 10. Andmete kustutamine Digitaalsest andmebaasist kustutatakse andmed vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse §-s 80 sätestatule. § 11. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele Andmekogusse kantud andmetele ja andmete ajaloole võimaldatakse juurdepääs ja andmekogust väljastatakse andmeid õigusaktides sätestatu kohaselt. § 12. Andmete logimine ja logiandmete säilitamine (1) Andmete töötlemine andmekogus logitakse. (2) Andmekogu logiandmeid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler Hr Aivar Kokk Riigikogu Rahanduskomisjon Meie 09.03.2020 nr 1.1-10/1669-1 [email protected] Muudatusettepanekute esitamine eelnõule 130SE Austatud rahanduskomisjon Esitame käesolevaga täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 130 SE (Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus) ning kaks rakendusakti kavandit eelnõu seletuskirja juurde. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu SE 130 muudatusettepanekud 2. Rahandusministri määruse „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus“ kavand 3. Siseministri määruse „Kohustatud isikutele aruandluse kehtestamine“ kavand Taivo Põrk 6113583, [email protected] Kati Tee 6113645, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Audiitorkogu Meie 21.04.2020 nr 1.1-10/2905-1 Eesti Advokatuur Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Pangaliit Eesti Pank Finantsinspektsioon Justiitsministeerium Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda MTÜ FinanceEstonia Notarite Koda Rahapesu Andmebüroo Siseministeerium Õiguskantsler Arvamuse küsimine eelnõu 130 SE kohta Austatud koostööpartner Vastavalt 21. aprillil 2020. a toimunud Riigikogu rahanduskomisjoni istungil saadud suunistele, edastame Teile arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumi poolt eelnõu 130 SE II lugemise käigus esitatud muudatusettepanekud ning Rahandusministeeriumi kirjalikud selgitused, kus on adresseeritud seni menetluse käigus esitatud huvigruppide tagasisidet. Viidatud materjalid on kättesaadavad ka Riigikogu kodulehel.1 Palume hiljemalt 29. aprilli 2020. a kl 10.00ks teavitada oma senise menetluse käigus veel esitamata vastuväidetest muudatusettepanekutele või vastuväidetest Rahandusministeeriumi poolt tabelis esitatud selgitustele, kui te eelnõud/muudatusettepanekut sellisel kujul toetada ei saa. Vastust ootame e-kirja teel aadressile [email protected]. Juhul, kui teil on tekkinud ettepanekuid tegelike kasusaajate juhendi täpsustamiseks tulenevalt teie praktikas ette tulevate juhtumitega, oleme meeleldi valmis neid kaaluma esimesel võimalusel.2 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/69421167-7e69-4383-b2f8- b9f2912a13e6/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20ja%20t eiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (21.04.2020). 2 Hetkel kehtiv kõige hilisem versioon juhisest on kättesaadav: https://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/tegelike_kasusaajate_andmete_esitamise_ju his.pdf (21.04.2020). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Vapper osakonnajuhataja Ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond Lisa(d): 1. Rahandusministeeriumi I muudatusettepanekute pakett 2. Rahandusministeeriumi II muudatusettepanekute pakett 3. Rahandusministeeriumi selgitused koos lisadega 2 3 Rahandusministeeriumi vastused huvigruppide tagasisidele seoses eelnõuga 130 SE Arvamus Rahandusministeeriumi kommentaar Eesti Advokatuur (17.03.2020) 1. 1. Seaduseelnõu arvestatav muutmine Selgitame. eelnõu menetluse lõpufaasis Oleme analüüsinud ja leiame, et Advokatuur on juba eelnevalt väljendanud tehtud muudatusettepanekud ei seisukohta, et niivõrd olulise seaduseelnõu muuda sisuliselt eelnõu põhimõtteid, koostamine ilma eelneva kuid täpsustavad äärmiselt olulisi väljatöötamiskavatsuseta ja põhjalike aspekte, mis on vajalikud direktiivi üle analüüsideta ei ole aktsepteeritav. võtmiseks, lisaks oleme tulnud vastu Hetkeolukord, kus eelnõuga võetakse üle mitmetele eelnõu menetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 tehtud pöördumistele ja direktiiv (EL) 2018/843 (direktiiv) ning seeläbi ettepanekutele (mh turuosalistelt), ja tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise teinud omapoolsed tõkestamist Eesti Vabariigis, mh laiem eesmärk muudatusettepanekud. MONEYVAL-i järgmise hindamise edukas läbimine, on eelnõu menetluse lõpufaasis mahukate lõpuni läbi analüüsimata muudatuste väljakäimine lubamatu. 2. 2. Karistusõiguslike normide muutmine Selgitame. Rahandusministeeriumi poolt esitatud Tegemist on Justiitsministeeriumi muudatusettepanekute hulgas on esitatud soovil lisatud ettepanekuga, millega KarS § 394 lõike 2 muudatusettepanek, mille saab üle võtta vastava karistusõigust kohaselt karistatakse rahapesu eest, kui see on puudutava direktiivi. Menetluse pandud toime kohustatud isiku majandus-, ökonoomika mõistes on soovitav neid kutse- või ametitegevuse käigus, kahe- kuni muudatusi koos menetleda, kuivõrd kümneaastase vangistusega. Eesti Vabariigil on mõlemad direktiivid vaja siiski üle võtta. Muudatusettepanek on koostatud lähtuvalt direktiivi nõudest, mille kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema raskendava asjaoluna olukorra, kus süüteo toimepanija on kohustatud isik ning süütegu on sooritatud ametialase tegevuse käigus. Advokatuur juhib tähelepanu, et direktiivist kantud muudatusettepanek on viidatud KarS-i koosseisu osas (karistuse määr ning selle põhjendus) õigusteoreetiliselt läbi analüüsimata. 3. 3. Krediidiasutustele kehtestatava Selgitame. teatamiskohustuse ebaselgus Muudatusettepaneku eesmärk on Muudatusettepanekute kohaselt täiendatakse parandada hetkeolukorda, kus 1 3 KAS §-i 89 lõigetega 9 -9 , mille eesmärgiks on kliendid ei saa krediidiasutustelt eelkõige panna pankadele senisest suurem piisavalt põhjendusi, miks nendega kohustus konto avamisest keeldumist või lepinguid ei sõlmita või need 1 olemasoleva maksekonto teenuse lõpetamist katkestatakse. Kui on võimalik põhjendada. erinevate õigusaktide vahekorda Advokatuur juhib tähelepanu KAS, VÕS ja paremini sätestada, siis toetaksime RahaPTS sätete vahekorra ebaselgusele. selliseid ettepanekuid. Konkreetsete juhtumite korral on keerukas hinnata, millistest sätetest täpsemalt juhinduma peab. KAS § 89 lg 9 kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindada või mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 7101 sätestab aga tarbija õiguse makseteenusele, kuid samas kohustab krediidiasutust makseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma RahaPTS § 42 lg 1 sätestatud alustel ning keeldumine peab olema põhjendatud. Rahapesu kahtlusega juhtumite piiritlemine on tihtipeale problemaatiline, st iga vähegi normist kõrvale kalduva tehingu puhul võib tekkida olukord, kus pank keeldub makseteenusest ning isikul puudub makseteenusele juurdepääs. Seega ei ole sätted oma koostoimes piisavalt selged, et tagada tarbija juurdepääs arvelduskontole ning makseteenustele. Viidatud sätete ebaselgele vahekorrale on viidanud ka Õiguskantsleri Kantselei oma 10.03.2020 märgukirjas põhimakseteenuste tagamise kohta, mida Eesti Advokatuur ka toetab. Lisaks juhib advokatuur tähelepanu, et Rahandusministeeriumi muudatusettepaneku kohaselt KAS §-i 89 täiendamine lõigetega 91- 93 tekitab olukorra, mil ühelt poolt on krediidiasutusel kohustus isikule põhjendada makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu üles ütlemist ning samas teisalt RahaPTS 51 lõike 1 kohaselt ei tohi kliendile anda infot Rahapesu Andmebüroosse tehtud teavitust kahtlase tehingu osas, siis nimetatud olukorras kliendile põhjenduste mitteesitamine kannab juba iseendas kaudselt infot, et Rahapesu Andmebürood on teavitatud. 4. 4. Kohustatud isikutele aruandluse Toetame. kehtestamine RahaPTS § 541 lõike 3 alusel Nõustume delegatsiooninormi viite 1 Eelnõu § 54 lõike 3 alusel kehtestab rahapesu veaga ning parandame selle. andmebüroole esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise korra valdkonna eest Siseministeerium märgib olulise vastutav minister määrusega. asjaoluna, et oleme pidamas aktiivset Rahandusministeeriumi poolt koostatud ja konstruktiivset arutelu strateegilise 2 vastava määruse kavandi § 2 kohaselt on analüüsivõimekuse määruse määruses välja toodud aruandeid kohustatud koostamisel meie partneritega ning koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad kokkulepe kohaselt liigume edasi krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid määruse juriidiliste ja tehniliste ning Finantsinspektsiooni järelevalve alla detailide täpsustamisega, mille kuuluvad finantseerimisasutused ja edenemist riigis kehtestatud finantseerimisasutuste filiaalid. eriolukord mõnevõrra pärsib. Saame Rahandusministeeriumi poolt 10.03 aset siiski kinnitada, et oleme jõudsalt leidnud arutelul antud selgituste kohaselt ei panustamas lõpliku kontseptsiooni ole ministeeriumil kavas aruandekohustust valmimisse. laiemale ringkonnale kui finantssektor, kehtestada. RahaPTS eelnõu sätte 541 eesmärk ei ole sätestada turuosalistele Sellest tulenevalt teeb advokatuur ettepaneku täiendavaid kohustusi, vaid tekitada finantssektorile aruandekohustuse RAB-ile õiguslik alus juba Eesti kehtestamise piiritleda juba RahaPTS-is. pangale ja FI-le edastatavate teatud Seaduseelnõus toodud volitusnorm on liiga andmete saamiseks. Sellest tulenevalt avar ning annab allapoole liiga ebamäärased oleme määruses viidanud, et volitused, kui hetkel ei ole siiski selge, andmete esitamise kord, mille on millistele kohustatud subjektidele seda kehtestanud Eesti Pank, oleks identne tulevikus rakendada plaanitakse. ka RAB-ile edastatavate andmete osas (mis esmalt esitataksegi Eesti Advokatuur rõhutab veelkord varasemalt Pangale), millega ei tekitata esitatud seisukohta, et kui eelnõu § 541 lõike 3 turuosalistele täiendava aruannete näol on tegemist intra legem määrusega, mis esitamise kohustust. Konkreetsete juhul volituse eesmärk, sisu ja ulatus võib olla kohustatud isikute liikide välistamist ka seadusest tõlgendamise teel tuletatav ning me otstarbekaks ei pea – intra legem korras antud määrus ei tohi normitehniliselt saaks välistuste väljuda volitusnormi sisaldava seaduse loetelu pikk, sest ilmselt leiaks ka reguleerimiseseme raamidest, siis seaduse teiste kohustatud isikute liikide seast reguleerimiseseme mõtte kohaselt ei tohiks veel subjekte, kellele seda määrust minister määrusega advokaatidele aruannete mitte laiendada. esitamise kohustust panna. Eelnõu sõnastus on siiski ebaselge ning kui see säte jääb, soovime selgesõnaliselt välistada vähemalt advokaadid taolise aruandluskohustuse alt (arvestades ka, et advokaatide üle teostab järelevalvet advokatuur). Eelnõule lisatud määruse kavandi kohaselt on soov piirduda finantssektoriga, seetõttu, kui ka säte sisse jääb, tuleks ka seaduse sõnastust vastavalt kitsendada, keda selline kohustus saab puudutada. Samuti juhime tähelepanu, et siseministri määruse „Kohustatud isikutele aruandluse kehtestamine“ kavand viitab, et määrus on kehtestatud RahaPTS § 541 lõike 3 punkt 7 alusel, kuid eelnõus on §-is 541 vaid 3 lõiget ning mitte ühtegi alapunkti, seega on viide punktile 7 ebakorrektne. 3 5. 5. Tegelike kasusaajate info Ei toeta. registreerimistõendi või registri väljavõtte esitamine Direktiivi artikli 14 lõige 1 nõuab järgnevat: „/…/ peavad kohustatud Eelnõu § 20 lõike 21 kohaselt kui kohustatud isikud saama registreerimistõendi või isik loob ärisuhte kliendiga, kelle tegelike kasu- registri väljavõtte.“ (ik „the obliged saajate info tuleb Euroopa Liidu liikmesriigi entities shall collect proof of seaduse kohaselt sellele riigile esitada või seal registration or an excerpt of the registreerida, peab ta saama asjakohase register.“) registreerimistõendi või registri väljavõtte. Kuivõrd digitaalsed dokumendid on Kuna suure tõenäosusega sooviksid paljud paberkandjal dokumentidega kohustatud isikud võimalusel kasutada võrdsustatud, (HMS § 5 lg 6, erinevate infotehnoloogiliste vahendite abi eraõiguses mh näiteks tehingu vorm välisriikide registrist tegelike kasusaajate TsüS § 80), siis leiame, et olemasolev andmete alla laadimiseks, siis teeb advokatuur sõnastus ei tähenda, et nõuda saaks ettepaneku, et seaduse sõnastus sätestaks või peaks paberkandjal dokumenti või asjakohaste andmete saamise, mitte sõnastust tõendit. piiritleda registreerimistõendi või registri väljavõttega. Praegune sõnastus lubab arvata, et registrist on tingimata tarvis saada paberkujul dokumenti või tõendit. Eesti Pank (24.03.2020) 6. 1) Esmalt juhime tähelepanu, et määruse Toetame. kavand viitab delegatsiooninormina RahaPTS § 541 lõike 3 punktile 7, kuid lõikel 3 Nõustume, et viiteviga tuleb alapunktid puuduvad. parandada. 7. 2) Määrusel peaks olema täiendav Toetame. volitusnorm riikliku statistika seaduse §301. RahaPTS muutmise seaduse eelnõu Oleme ettepanekuga nõus ja seletuskirja kohaselt juhindutakse määruse täiendame viitenormi riikliku kehtestamisel RahaPTSi § statistika seaduse §301 osas. 541 ja riikliku statistika seaduses § 301 sätestatud integreeritud andmete kogumise põhimõtetest, mis tähendab eelkõige seda, et RABi ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid kogutakse koos riikliku statistika tegemiseks vajalike andmetega ning silmas peetakse kõikide andmesaajate vajadusi. 8. 3) Lähtuvalt integreeritud andmekogumise Toetame osaliselt. põhimõtetest peavad andmete kogumise eesmärgid olema andmeesitajale teada, Siseministeerium on selgitanud, et on mistõttu tuleks määruses selgelt välja tuua, punkti Eesti Pangaga arutanud ning milleks kogutavaid andmeid kasutatakse. leiavad, et kuigi hetkel on andmete kogumise eesmärk kirjeldatud Eesti Panga enda määrustest, millele viitame (vajadusega kasutada infot RAB-i ülesannete täitmiseks), siis võimaliku juriidiliste nüansside täpsustumisel, st kui kehtima jääb 2 määrust (nii Eesti Panga kui 4 Siseministeeriumi oma) tuleb normitehniliselt täpsustada, kas Siseministri määruse osas kogutavate andmete eesmärgi sõnastamine määruse tasandil on õigustehniliselt korrektne, Selgitame omalt poolt, et Siseministri määruse eesmärk on sätestatud RahaPTS § 541 lõikes 1, mis viitab RahaPTS § 54 lg 1 sätestatud RAB ülesannetele, millega sätestatakse kohustatud isikutele aruannete kogumise eesmärk. Märgime veel ka, et andmete kogumise õigusliku aluse dubleerivalt kordamine suurendab üle reguleerimist ning peaks olema pigem seletuskirjas välja toodud nüanss. 9. 4) Eesti Panga hinnangul ei ole korrektne Selgitame. kehtestada aruandlus viidetega Eesti Panga presidendi määrustele. Siseministri määruse Viitamise vajaduse tingis olukord, kus jõustumisel hakatakse andmeid koguma RAB vajab oma ülesannete täitmiseks sellest määrusest lähtuvalt ning Eesti Panga Eesti Panga määruste lisades toodud määrused tunnistatakse vastavates osades andmestikke, mida ei ole Eesti Panga kehtetuks. Sellest tulenevalt ei ole võimalik sõnul võimalik RAB-le edastada. neile ka viidata. Eesti Pank on oma Sellest lähtuvalt on eelnõu sätte § 541 andmekogumise kogemusele tuginedes valmis sõnastatud nõnda, et andmed pakkuma igakülgset abi vastavate esitatakse tulevikus RAB-le, rakendusaktide väljatöötamisel. Esmalt tuleb sealjuures viidates alamaktis igale siiski siseministeeriumil ja rahapesu andme koosseisule eraldi. Oleme andmebürool selgeks teha, milliseid andmeid määruste kehtestuks tunnistamise nad oma ülesannete täitmiseks vajavad. problemaatikat Eesti Pangaga Hetkel jääb mulje, et siseministri määrusele analüüsimas ning koostöös leidmas tuginedes soovitakse koguda pea kõiki lahenduse, mis delegatsiooninormi andmeid, mida Eesti Pank statistika toimimise ka tagab. Võimaliku tegemiseks kogub. Ka siin olema me valmis juriidilise probleemina näeme siin igakülgset abi pakkuma, et selgitada praegu asjaolu, kus Eesti Panga määruste Eesti Panga kogutavate andmete sisu. kehtetuks tunnistamise üheks valupunktiks on asjaolu, et Eesti Panga määruste ülesanne ning raamistik, sh ka taustatöö on palju laiem, kui RAB ülesanded rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Audiitorkogu (26.03.2020) 5 10. Audiitorkogu juhatus teeb ettepaneku Ei toeta. seadust täiendada, lisades RahaPTS § 2 lõikes 1 punkti 7, et audiitor on kohustatud subjekt Audiitorite osas on FATFi sõnastus raamatupidamise aastaaruande auditi ja järgmine: „Countries are strongly ülevaatuse korral. Nimetatud ettepanekust encouraged to extend the reporting tulenevalt palume koostajal hinnata ka teisi requirement to the rest of the seaduses sätestatavaid audiitoritele professional activities of accountants, kohustuslikke nõudeid ja õigusselguse including auditing.“ saavutamiseks ning ebaühtluse vältimiseks teha vajalikud muudatused. Niisiis on selle all tegelikult mõeldud I Direktiivi nõuetest tulenevalt peab audiitor pigem kõiki sarnaseid tegevusi, mida rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise raamatupidamisnõustajad jne teevad, nõudeid täitma tulenevalt oma peamisest sh auditeerimist. Sisuliselt tähendaks tegevusalast, kuid Eesti seadus ei piiritle see teiste teenustega teistel alustel nõuete täitmise kohustust audiitori peamise kohustatud isikuteks olemist. tegevusalaga II Audiitorteenuse eripära ei ole eelnõus piisavalt arvesse võetud, mistõttu on audiitori suhtes kavandatud seaduse nõuded ebaselged või ebaühtlased II a Audiitorkogu esitatud ettepanekud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise turuosaliste nõukoja liikmena, mida eelnõu koostaja on osaliselt arvesse võtnud II b Eelnõus kavandatud erinormid audiitorite kohta ei ole piisavad, et oleks üheselt selge, missuguste teenuste osutamisel on audiitor RahaPTS tähenduses kohustatud isik. Ebaühtluse vältimiseks audiitori rolli määratlemisel teeme ettepaneku ka nimetatud õigusnormi sõnastamisel arvesse võtta, et audiitor on seaduse nõuete täitmisel kohustatud isik tulenevalt oma peamisest tegevusalast, s.o raamatupidamise aastaaruande auditist ja ülevaatusest. Rõhutame veel kord, et oluline on seaduse õigusselgus. Audiitorteenuse eripära arvesse võtmine seaduse nõuete täitmisel väljendub eelnõus vaid mõnede erinormidena. Leiame, et eelnõus kavandatud üksikud erinormid ei ole piisavad audiitori kui kohustatud isiku positsiooni määratlemisel nõuete täitmisel. Kõikide õigusnormide kehtestamisel, mis sätestavad audiitori õigusi ja kohustusi ning keelde, tuleb arvesse võtta audiitorteenuse eripära ja peamist tegevusvaldkonda – raamatupidamise audit ja ülevaatus. Seda nii hoolsuskohustuse täitmisel, sh tegeliku kasusaaja kindlakstegemisel; nõuetest rahapesu 6 kahtluse ja teavitamiskohustuste ning vastutuse puhul. Seetõttu tuleb hinnata kõiki seaduses sätestatavaid audiitoritele laienevaid seaduse nõudeid ja õigusselguse saavutamiseks ning ebaühtluse vältimiseks teha vajalikud muudatused. Audiitori roll ja tegevusvaldkond kohustatud isikuna seaduse nõuete täitmisel peab olema selgelt määratletud juba seaduse esimestes sätetes – §-s 2, kus on nimetatud kohustatud isikud ja tegevusvaldkonnad ning tehingud, millal isik on kohustatud isikud seaduse tähenduses. 7 Finantsinspektsioon (27.03.2020) 11. 1. Eelnõu § 1 uus punkt 881 - RahaPTS § 67 Toetame. täiendatakse lõigetega 11 ja 12 Kapitalidirektiivi (edaspidi CRD V) art 97 lõike 6 Oleme nõus muudatusettepanekust kohaselt teavitavad muudatusettepanekus sellisel kujul käesoleva eelnõu kirjeldatud olukordadest vaid pädevad menetluses loobuma. asutused Euroopa Pangandusjärelevalvet. Nimetatud direktiivi säte ei sea Finantsinspektsioonile selgesõnalist rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) teavitamiskohustust, nagu muudatusettepaneku sõnastus on ette näinud. Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve vahel on sõlmitud koostööleping Multilateral agreement on the practical modalities for exchange of information pursuant to article 57a (2) of Directive (EU) 2015/849 (edaspidi MoU). MoU art. 3, p. 1 reguleerib vaid FI ja Euroopa Pangandusjärelevalve vahelist infovahetust. Eeltoodust tulenevalt on Finantsinspektsioon seisukohal, et eelnõu muudatusettepanek osas, mille kohaselt teavitavad Finantsinspektsioon ja RAB Euroopa Pangandusjärelevalvet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest ühiselt, ei ole asjakohane. Finantsinspektsiooni teavitamiskohustus RAB-le on juba reguleeritud hetkel kehtivas RahaPTS § 67 lõikes 1 ja RahaPTS § 47 sätestatud alustel. 2. Määrus “Kohustatud isikutele aruandluse kehtestamine” 12. 2.1. RahaPTS § 541 lõike 3 punkt 7 Toetame. Määruses “Kohustatud isikutele aruandluse kehtestamine” (edaspidi Määrus) on märgitud, Nõustume tähelepanekuga. Viide et Määrus kehtestatakse RahaPTS § 541 lõike 3 punktile 7 ei ole korrektne, punkti 7 alusel. Finantsinspektsioon juhib parandame delegatsiooninormi vea tähelepanu, et eelnõus ega ka selle (punkt 7 tuleb kustutada eelnõu seletuskirjas ei ole näha, et RahaPTS § 541 lõike projektist). 3 all oleks alapunkte. Palume see osa täpsuse huvides üle kontrollida. 13. 2.2. Määruse § 2 Nõustume osaliselt. Finantsinspektsioon on seisukohal, et selguse huvides võiks krediidiasutuste ja Arutelu finantseerimisasutusi finantseerimisasutuste juures viidata puudutavate aruannete sisu osas RahaPTS-le. Just finantseerimisasutuste puhul jätkub koostöös võib tekkida küsimus, kellele see määrus Finantsinspektsiooniga. suunatud on. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku muuta Määruse §-i 2 järgnevalt: “Määruses välja toodud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad RahaPTS § 6 8 lõike 1 mõistes krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus) ning Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad RahaPTS § 6 lõike 2 mõistes finantseerimisasutused ja finantseerimisasutuse filiaalid (edaspidi finantseerimisasutus)”. 14. 2.3. Määruse § 3 Nõustume osaliselt. Finantsinspektsiooni järelevalve all olevatele finantseerimisasutustele kehtestada Nõustume, et krediidiasutustele krediidiasutustega sarnane aruandlus ei ole kehtestatud aruandeid otstarbekas. Tegemist on selgelt täiendava finantseerimisasutused ei esita ja aruandluskoormusega, kuna hetkel sellist laiendust ei ole ka määruse finantseerimisasutsed ei esitada projektis ette nähtud. Küll aga vajab krediidasutuste poolt esitamisele kuuluvaid RAB oma ülesannete täitmiseks aruandeid. Krediidiasutuste aruanded on välja aruandlusinfot ka töötatud, et need sisaldaksid Eesti Panga poolt finantseerimisasutuste osas. Euroopa Liidu (edaspidi EL) nõuetele vastava rahandus- ja maksebilansistatistika 3. märtsil 2020 toimus arutelu FI ja koostamiseks ning Finantsinspektsiooni poolt SIM (RAB) vahel ning lepiti kokku, et finantsjärelevalve teostamiseks vajalikku jätkub aktiivne koostöö tuvastamaks informatsiooni. See teeb enamiku aruannetest FI järelevalve all olevate ülesehituselt ja sisult mahukateks ja finantseerimisasutuste poolt keerulisteks. Pealegi on erinevatele esitatavate aruannete skoopi, mille finantseerimisasutustele juba kehtestatud sätestamine määrusesse on poolte regulaarne aruandlus kas rahandusministri hinnangul vajalik. määrustega või EL otsekohalduva määrusega ja täiendava aruandluskohustuse kehtestamine määruse eelnõu § 3 lõikes 1 nimetatud aruannete kogumi näol tähendaks teatud andmelõigete osas topelt aruandluskohustust. Kindlasti on ka krediidiasutustele mõeldud aruandluse detailsus mõnede järelevalvesubjektide gruppide puhul selgelt ebaproportsionaalne ja tegevusvaldkonnast tulenevalt kas tarbetu või sobimatu. RAB-i andmevajadusi silmas pidades oleks otstarbekas läbi viia erinevatele järelevalve subjektigruppidele kehtiva aruandluse analüüs, kaardistada neis puudujääv ning teha muudatusi olemasolevas aruandluses. Aruandluse kehtestamine samadel alustel krediidiasutustega ei ole valikuna kõige ratsionaalsem, küll on aga järelevalve subjektidele vaieldamatult kõige kulukam ja äärmiselt koormav. 15. 2.4. Määruse § 5 Nõustume osaliselt. Eelnõuga tutvudes jäi arusaamatuks, kuidas on kavas korraldada aruannete esitamine RAB-le? Vajalike tehniliste lahenduste ning Kas subjektid saadavad aruanded RAB-le otse vajadusel tehnilise võimekuse või läbi Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni tõstmine töötatakse välja poolte ja 9 ning mis formaadis (sarnaselt XML, XBRL või koostööpartnerite poolt. Lahenduste midagi muud)? Kui RAB soovib andmeid otse märkimine eeldab eelnevalt õiguslike saada, siis peab ta endale tagama samasuguse aspektide lahendamist. tehnilise võimekuse, nagu praegu on Finantsinspektsioonil ja Eesti Pangal. Isegi, kui RAB saavutab vajaliku tehnilise võimekuse, tekib küsimus andmete parandamises. Näiteks Finantsinspektsioon ja Eesti Pank kontrollivad esitatud andmete kvaliteeti ja sageli parandavad subjektid andmeid teatud aja jooksul. Samuti on juhtumeid, kus subjektid parandavad vea leidmisel andmeid omal algatusel. Määrus ei täpsusta, kuidas tuleks käsitleda esitatud andmete parandamist. Kui RAB soovib saada andmeid läbi Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni, siis peab määrus vastavaid Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni kohustusi reguleerima, sh millises vormis ja mis ajaks, millise detailsusega andmeid esitada tuleb. Kõik need küsimused on praegu määrusega reguleerimata. Ühtlasi tuleks täpsustada andmete edastamise tehnilised tingimused. Määruse eelnõu kohaselt tuleb kohustatud isikutel aruanded esitada vastavalt Eesti Panga Presidendi määruses sätestatud aruannete esitamise korrale. Eesti Panga Presidendi määrustega on sätestatud, et krediidiasutuste aruannete aruandlusperiood on 1 kuu (valdavalt). Samuti jääb arusaamatuks, kas määruse eelnõu mõte on koguda kõikidelt kohustatud isikutelt aruandeid ühesuguse sagedusega. Erinevate seadustega on reguleeritud, et määruse eelnõus kohustatud isikuteks olevate järelevalvesubjektide (nt makse ja e-raha asutused, fondivalitsejad, krediidiandjad ja - vahendajad, osad investeerimisühingud) järelevalvelise aruandluse aruandlusperioodiks on kvartal. Kui soovitakse jääda Eesti Panga Presidendi määrustes sätestatud aruannete esitamise sageduse juurde, siis palub Finantsinspektsioon selgitust, millel see nõue põhineb. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (30.03.2020) 16. Seoses RahaPTS ja teiste seaduste muutmise Selgitame. seaduse aruteluga oleme jõudnud taas kord tõdemuseni, et kinnisvaramaaklerina Rahandusministeerium ei oleks töötamine vajab kiiremas korras reguleerimist kinnisvaramaaklerite kutse seadusandlikul tasemel. Täna puudub reguleerimisele vastu, kuid ilmselt ei igasugune regulatsioon kinnisvaravahenduse ole tegemist teemaga, mida oleks alal töötamiseks. Kinnisvaramaaklerina võib 10 töötada igaüks, kes seda soovib, omamata kohane käesoleva eelnõu vähimatki erialast ettevalmistust ja pädevust. menetlemise raames lahendada. Samas on riigi poolt RahaPTS-ga pandud maakleritele kui kohustatud isikutele rida kohustusi, kuid asjaolu, et kinnisvaramaaklerina võivad töötada ka ilma ettevalmistuseta ning erialase pädevuseta isikud, kes tahtmatult ja mitteteadlikult astuvad seadusandlusega vastuollu, seab ohtu ka RahaPTS eesmärkide saavutamise. 17. RahaPTS §78 lg 3 kohaselt väljastatakse Selgitame. tegeliku kasusaaja andmeid kohustatud isikutele tasuta. Täna on info tegelike RahaPTS § 78 lg 3 kehtib kõikidele kasusaajate kohta kantud Äriregistrisse, kuid kohustatud isikute liikidele, kuidas info ei ole kahjuks sealt senini seda tehniliselt kõige otstarbekam on kinnisvaramaakleritele tasuta kättesaadav. lahendada, tuleb kokku leppida Lisaks on riik loomas tegelike kasusaajate vastutava ja volitatud töötlejate andmekogu ja sellele peaks tulevikus olema koostöös. samuti kohustatud isikutel tasuta ligipääs. Tekib küsimus, kuidas tuvastada kinnisvaramaaklerina töötavat isikut, kellel peaks olema õigustatud huvi andmekogus leiduva info tasuta saamiseks 18. RahaPTS §16 kohaselt teevad kohustatud Selgitame. isikud omavahel koostööd, edastades või vahetades omavahel teavet, mida üks on Ka antud sätte praktikas rakendamine kogunud ja teine vajab hoolsusmeetmete tuleb subjektidel omavahel kokku kohaldamiseks. Ilmselgelt kõige enam infot leppida. Paragrahv 16 on RM RahaPTS mõttes omavad krediidiasutused. Ja ettepanekul sõnastatud lubavas jällegi tekib küsimus, kuidas krediidiasutus vormis, s.t koostööd võib teha (kuid suudab tuvastada, kas isik, kes temalt selleks pole kohustust) ning nimetatud seaduse alusel teavet küsib, töötab loomulikult ei saagi koostöö ka tegelikult kinnisvaramaaklerina või mitte. igapäevast rakendust seaduse tasandil reguleerida. Leiame, et sellises sõnastuses nagu see hetkel on, on tegemist siiski proportsionaalse ja tasakaalus sättega, mis annab koostöö tegemiseks õigusliku aluse, kuid koostöö peaks olema poolte vahel eraldi kokku lepitav. 19. Nimetatud probleemide valguses kerkib Selgitame. paratamatult üles küsimus, kuidas tuvastada RahaPTS mõistes kinnisvara ostu-müüki Kehtiva seaduse § 2 lg 1 preambul vahendavad isikud. Kas isik, kes hommikul ütleb, et „seadust kohaldatakse ärgates otsustab hakata kinnisvaramaakleriks järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ning registreerib ennast äriregistris FIE-na, ametitegevuses:“ märkides oma tegevusalaks Subjektide puhul, kelle kohustatud kinnisvaravahenduse, on automaatselt isiku staatus ei sõltu tegevusloa õigustatud tegema päringuid teistele olemasolust, vaadeldakse nende kohustatud isikutele (nt krediidiasutused, faktilist tegutsemist nimetatud 11 notarid) ning saama neilt kolmandate isikute valdkonnas. Kindlasti on selliste kohta mitteavalikku infot, mida RahaPTS ette subjektide üle järelevalve teostamine näeb? Seega sisuliselt luuakse olukord, kus mõnevõrra keerulisem (ka krediidiasutuste ja notarite valduses olevale järelevalveasutusele), kuid praktikas delikaatsele informatsioonile tekib on see siiski sel viisil toiminud (vt ka nõudeõigus igaühel, nii igapäevaselt näiteks pandimajapidajad, kauplejad). kinnisvaramaaklerina tegutseval kutselisel Järelevalvet teostatakse riskipõhiselt: maakleril kui ka isikul, kes ei pruugi andmete s.t järelevalvetoimingute ulatus ja käsitlemise hoolsusmeetmetega kursis olla (nt tihedus (regulaarsus) määratakse isikul, kelle tegevus antud valdkonnas on eelkõige kaasuva rahapesu ja kaootiline ja vähene). terrorismi rahastamise riski kaudu. Samuti on jääb arusaamatuks, mil moel Samas ei tähenda järelevalve suudab riik tagada järelevalve, kui on selgelt teostamine, et seaduse nõudeid määratlemata, kelle üle üldse järelevalvet teha tuleks/ei tuleks täita – seadus on siiski oleks võimalik ja millistele nõuetele järelevalve kohustuslik, olenemata järelevalve subjekt peaks vastama. Või mil moel suudab teostamise keerukusest. riik tagada kinnisvaramaakleritest kohustatud Juurdepääs andmebaasidele tuleb isikutele tasuta juurdepääsu tegelike tehnilise lahendusena saavutada kasusaajate andmebaasile, kui nimetatud vastutava ja volitatud töötlejate tegevus ei ole ühegi seadusega reguleeritud? koostöös. 20. Lisaks eeltoodule annab tänane olukord, kus Selgitame. maakleritegevus on seadusandlikult reguleerimata, võimaluse turul tegutseda Rahandusministeerium ei oleks kõigil, vaatamata nende pädevusele. Samas on kinnisvaramaaklerite kutse maakleril oma kliendi ees usaldusseisund ja reguleerimisele vastu, kuid ilmselt ei võimalus (ka kohustus) anda soovitusi vara ole tegemist teemaga, mida oleks väärtuse ja tehingu juriidiliste aspektide kohta. kohane käesoleva eelnõu See tähendab, et ebapädevad soovitused menetlemise raames lahendada. võivad tarbijale tähendada kümned kui mitte sadu tuhandeid eurosid kahju. Samuti annab see võimaluse pakkuda teenust isikutel, kelle eesmärgiks on klientide petmine või isikutel, kes suure tõenäosusega ei maksa riiklikke makse ega täida RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Tänases reguleerimata olukorras ei ole võimalik nende tegevust takistada ega kontrollida, sh ka MTA-l ja RAB-l. Eesti Pangaliit (31.03.2020) 21. 1. Tegelikud kasusaajad Võtame teadmiseks. Pangaliit tervitab tegeliku kasusaaja mõiste täpsustamist ning plaani luua tegelike Rahandusministeerium on teadlik, et kasusaajate andmekogu ja sätestada riigi roll seoses eriolukorraga võivad tekkida tegeliku kasusaaja andmete õigsuse takistused planeeritud kuupäevade tagamiseks. Toetame neid muudatusi eelnõus tegeliku rakendamisega. sätestatud kujul. Peame vajalikuks märkida, et tegelike kasusaajate puhul lahknevustest Meie ettepanekud eelnõu teavitamise tähtaeg 10.11.2020 ei ole jõustumistähtaegade osas on lisatud realistlik, arvestades eriolukorda riigis ning et eraldi failis. tehniliste arenduste tegemine nõuab rohkem aega nagu oleme kogenud e-aresti arenduste rakendamisel. 12 22. 2. Eelnõu punkt 22, millega muudetakse Võtame teadmiseks. RahaPTS § 16 ning seonduvalt § 51 lõige 5 ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse Allpool esitatud ettepanekuid, mis on muutmine kooskõlas Rahandusministeeriumi RahaPTS § 16 reguleerib kohustatud isikute üldise eesmärgiga tõhustada vahelist koostööd, teabevahetust ja kohustatud isikute vahelist koostööd, päringutele vastamist. Nimetatud sätet tuleb võime põhimõtteliselt toetada (vt vaadata koosmõjus RahaPTS § 51 lõikega 5, selgitused allpool). mis sätestab, et krediidi- ja finantseerimisasutused võivad omavahel vahetada teavet kõrge riskiga klientide ja kuriteokahtlusega tehingute kohta. Pangaliit nõustub Eelnõu seletuskirjas välja toodud põhjendustega, miks niisuguse koostöö võimaldamine on väga oluliseks instrumendiks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhustamisel. Samas leiame, et infovahetuse sätteid tuleks muuta paindlikumaks ja asjakohasemaks. Näiteks ei piisa ainult info vahetamisest kõrge riskiga kliendi, kuriteo kahtluse puhul, tegelike kasusaajate ja riikliku taustaga isikute osas. 23. 1) RahaPTS § 51 lõike 5 muutmine Toetame. Teeme ettepaneku muuta RahaPTS § 51 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: Ettepanek on kooskõlas „(5) Krediidi- ja finantseerimisasutused võivad Rahandusministeeriumi üldise omavahel vahetada teavet klientide kohta, eesmärgiga tõhustada kohustatud kelle osas rakendatakse tugevdatud isikute vahelist koostööd, seega hoolsusmeetmeid ja kuriteokahtlusega võime seda põhimõtteliselt toetada. tehingute kohta rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.“ 24. 2) Finantseerimisasutuse piiritlemine Ei toeta. Teeme ettepaneku sätestada seaduses, et finantseerimisasutus RahaPTS § 51 lg 5 Rahandusministeerium ei pea kontekstis on finantseerimisasutus, mis finantseerimisasutuse mõiste tegutseb Eestis või Euroopa piiramist antud olukorras õigustatuks Majanduspiirkonnas välja antud tegevusloa – seda enam, et tegemist on alusel ja mis allub pädeva ametiasutuse võimaluse, mitte kohustusega teavet järelevalvele, Eesti puhul vahetada. Finantsinspektsioonile. 25. 3) Täpsustused kohustatud isiku, vahetatava Ei toeta. teabe sisu, vormi ja meetodi osas Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, Seletuskirja antud ajahetkel enam kuidas peaks infovahetus praktikas toimuma täpsustada võimalik ei ole. Kõik hakkama. Ei ole selge, kas infot võib jagada nimetatud küsimused on praktikas vaid kirjalikus või kirjalikku taasesitamist lahendatavad seaduse tavapärase võimaldavas vormis esitatud järelepärimise tõlgendamise teel, vajadusel on vastusena või on mõeldud eraldi IT-alast võimalik antud asjaolusid täpsustada lahendust info jagamiseks. Samuti palume juhendis. seletuskirjas avada: 13 1) Kuidas kindlaks määrata, kas vastaspool on käsitletav seaduses nimetatud kohustatud isikuna (kas vastavalt äriregistri tegevusalale?) 2) Missugustel alustel (põhjusel) on kohustatud isikul õigus esitada päring teabe saamiseks 3) Missuguses vormis peab päring ja vastus sellele olema vormistatud 4) Kas see õigus laieneb ka välisriigi kohustatud isikutele 5) Kui tegelik kasusaaja on kolmandast riigist pärit isik, kas tema kohta teabe vahetamisel on tegemist pangasaladuse sätete rikkumisega KAS § 88 valguses. Eelpool kirjeldatud kitsaskohtadele juhtisime tähelepanu juba oma kirjas RMile 28.10.2019 eelnõu ettevalmistamise protsessi käigus. 26. 4) Vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu Ei toeta. määrusele (EL) 2016/679 (IKÜM) Eelnõu seletuskirjas analüüsitakse § 16 lõike 2 Antud etapis enam seletuskirja ei vastavust IKÜM-le ja asutakse seisukohale, et täpsusta. IKÜM lõikes 2 ettenähtud tegevus on kooskõlas tõlgendusküsimustega saab IKÜM. Teeme ettepaneku täiendada pöörduda vastava järelevalveasutuse seletuskirja viisil, et see seisukoht laieneks ka poole. tegevuse § 16 lõike 1 ja § 51 lõike 5 raames. Leiame, et tegemist on avaliku huvi § 16 ja § 51 lõike 5 kontekstis palume õigustatud alusel andmete seletuskirjas täiendavalt selgitada andmete töötlemisega ja § 16 lg 2 ei olegi töötlemise õiguslikku alust. Praeguses mõeldud erisättena IKÜM-ile, vaid kontekstis ei ole tegemist seadusest tuleneva siseriiklikele õigusnormidele. IKÜM kohustusega, s.t andmetöötluse alus saaks on piisavalt paindlik, et ei vaja sellist sellisel juhul olla kas õigustatud või avalik huvi. täpsustust. Kuidas tuleks rakendada § 16 kontekstis IKÜM- st tulenevaid andmetöötluse printsiipe? Kas andmesubjekte tuleb andmetöötlusest teavitada? Kuidas suhestub § 16 pangasaladuse väljastamise alustega? GDPR-i otsekohalduvust arvesse võttes ei saa kohustatud isikud rakendada isikuandmete osas § 16 lõikes 2 sisalduvat lauseosa: „sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust.“ 27. 5) Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse Ei toeta. muutmine Infovahetuse konteksti kuulub ka Rahandusministeerium ei pea informatsiooni vahetamine rahvusvahelise endiselt seda ettepanekut kohaseks. sanktsiooni seaduse raames. Kahjuks ei Tegemist on Välisministeeriumi arvestanud rahandusministeerium Pangaliidu poliitikavaldkonna teemaga, kes ei ole 14 ettepanekut näha ette võimalus RSanS § 2 lg 1 OFAC sanktsiooninimekirju siiani mitte toodud sanktsiooninimekirjadega (nt soovinud RSanS skoopi lisada. OFAC) seotud isikute osas infovahetuseks kohustatud isikute vahel ja järelevalveasutustega. Teeme ettepaneku eelpool kirjeldatud informatsioonivahetuse õigus sätestada muutes rahvusvahelise sanktsiooni seadust ning menetleda seda muudatusettepanekut Eelnõu 130SE raames. 28. 3. RM muudatusettepanek 24, millega Toetame. muudetakse muuta eelnõu § 5 punkti 1 Muudatusettepanekuga soovitakse täiendada Tegemist on tehnilise veaga, mida on krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lõiget 5 pakutud viisil võimalik parandada. punktidega 31 ja 12 järgmises sõnastuses: „31) rahapesu andmebüroole tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;“; „12) rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §- s 81 sätestatud ulatuses.“;“ Juhime tähelepanu, et kui RABi poolt päringute tegemise õigus lisatakse § 88 lg 5 täiendava alapunktina 3¹, siis ei ole üldse vajadust alapunkti 12 järele. Kui alapunkt 12 soovitakse ikkagi sisse jätta, siis tuleb see sõnastada nii, et see kataks ka kõiki uurimisasutusi, kes e-aresti süsteemi kaudu päringuid saavad teha. Praegu viitab see ainult RAB-ile ja see on eksitav, sest jätab mulje nagu lubaks KAS vaid RABile avaldada RahaPTS § 81 korras andmeid. Kui me varasemalt juhtisime tähelepanu, et KASi sõnastuses võiks täpsustada, millised asutused võivad RahaPTS § 81 nimetatud andmeid saada, siis oli RM ettepanekute tabelis kommenteerinud, et ei näe selleks vajadust, kuna see on kaetud lg 5 p. 1-4 nimetatud asutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. Kui nüüd RABi jaoks tehakse eraldi alapunkt 3¹, siis jääb arusaamatuks alapunkti 12 vajadus. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku muuta eelnõu § 5 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §- s 81 sätestatud ulatuses.“;“ 15 29. 4. Eelnõu p 63, millega tunnistatakse Selgitame. kehtetuks RahaPTS § 44 lõike 2 2. lause. Kehtiva RahaPTS § 44 lõike 2 2.lause: Rahandusministeerium on “Käesoleva lõike rakendamisel ei kohaldata põhjendanud eelnõu seletuskirjas, et võlaõigusseaduse § 720 lõikes 6 sätestatut.“) VÕS § 720 lõike 6 rakendamata RahaPTS-i 3. peatüki 5 jagu, mis reguleerib jätmisel tekitatakse kliendile niigi hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse keerulises olukorras põhjendamatu tagajärgi - kõikidel §-des 42 ja 43 ettenähtud kahju. Väheoluline pole ka see, et juhtudel, mil kohustatud isik ütleb kliendisuhte kuna rahapesukahtlusest ei tohi üles hoolsusmeetmete kohaldamise käigus klienti teavitada, pole tal võimalik § selgunud asjaoludel (kas klient ei tee koostööd 720 lõike 6 rakendamata jätmist ette hoolsusmeetmete täitmisel ja ei uuenda näha. andmeid või ei esita oma raha/vara päritolu kohta andmeid või tehingus kasutatava raha päritolu kohta andmeid ja see viib kliendisuhte lõpetamiseni) peab olema tagatud, et krediidiasutusele ei kohalduks VÕS § 720 lõikes 6 sätestatud kohustus võtta veel 1 kuu jooksul pärast makseteenuse lepingu lõpetamist vastu laekumisi suletud kontole. Pangaliit leiab, et ei ole absoluutselt põhjendatud, et klient, kellega krediidiasutus on kohustatud RahaPTSi alusel lepingud erakorraliselt lõpetama, peaks saama veel 1 kuu jooksul krediidiasutuse kaudu arveldada. Sätte kehtetuks tunnistamisega kaasneb oht rahapesu kahtlusega vahenditega arveldamiseks. 30. 5. Ettepanek täiendada eelnõu § 1 uue Ei toeta. punktiga 61¹ Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 uue Paragrahv sisaldab tulevikus nii punktiga 61¹ järgmises sõnastuses: edasilükkamise õiguse sätet kui ka „61¹) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 2 ärisuhte lõpetamise õigust („§ 43. tunnistatakse kehtetuks;“ Tehingu edasilükkamise ja ärisuhte SELGITUS lõpetamise õigus). Kuna kavandatava eelnõuga muudetakse RahaPTS § 43 lõike 1 sõnastust ja mõtet, siis ei Lõige 1 räägib tõesti eelnõu kohaselt ole muudatustest tulenevalt enam asjakohane vaid edasilükkamisest. Lõige 2 samas § 43 lõike 2 punkt 2. Kliendi poolt annab kohustatud isikule õiguse hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku ärisuhte aluseks olev kestvusleping teabe või dokumentide andmisest keeldumine üles öelda, mh punktis 2 nimetatud loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks § 42 juhul, mis viitab lõikele 1 (millel on lõike 3 kohaselt, millisel juhul on uus sisu). Seega ei ole tehnilist kestvuslepingu ülesütlemine kohustatud isiku vajadust selliseks muudatuseks ning kohustus, mitte õigus. sisulise muudatuse eesmärk jääb ebaselgeks – miks peaks ülesütlemise õigust täiendavalt piirama? RM leiab, et ei pea. 31. 6. RM muudatusettepanek 5, millega Toetame. soovitakse täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 401. 16 Muudatusettepanek puudutab Meie ettepanekud eelnõu ettemaksukaartide regulatsiooni. jõustumistähtaegade osas on lisatud Juhime tähelepanu, et selle sätte jõustumiseks eraldi failis. ei ole ette nähtud rakendamise tähtaega (AMLDV nt näeb ette selleks 10.07.2020). Teeme ettepaneku mitte rakendada üldist tähtaega, vaid pikemat, kuna tegemist on täiesti uue regulatsiooniga võrreldes algse Eelnõuga. 17 32. 7. RM muudatusettepanekuga 26 soovitakse - Need sätted sobiksid VÕS § 7101 täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 22. juurde. Muudatusettepanekuga soovitakse täiendada KAS 89 lõigetega 9¹– 93. Vastatud. Kui rahanduskomisjon RM Mööname, et kõnealused sätted muudatusettepanekut printsiibis siiski toetab, sobiksid sisuliselt ka VÕS siis palume arvestada Pangaliidu järgnevate makseteenuse lepingu juurde. Teema märkuste ja ettepanekutega: on päevakajaline ja vajab lahendust, - Need sätted sobiksid VÕS § 7101 samas ei ole olnud päevakorras juurde. Killustatus teeb olukorra segaseks ja VÕS muutmine, seetõttu pakuti SE raskesti hoomatavaks. Makseteenuse 130 raames lahendus välja lepingute ring on väga lai. Selgitavast tekstist krediidiasutuse seaduse kui saame aru, et reguleerida soovitakse konto kliendisuhte ühe poole regulatsiooni teenust, mitte kõiki makseteenuseid, mis on ka ja kohustuste kaudu. Sisuliselt mõistlik. Leiame, et teenuse lepingute osas täiendavad KAS § 89 lõiked 91 ja 92 võiks siiski jääda lepingu vabaduse põhimõte VÕS-st tulenevat üldnormi (v.a põhimakseteenused). - Ei näe lisaväärtust lõikel 93, sest Eestis makseteenuse lepingu sõlmimiseks § on makseteenuse lepingud võrdsustatud 7101 lõige 1. KAS-s saab olema põhimakseteenuse lepinguga. Praktikas on erinorm pankadele. tegemist samade lepingutega, mistõttu jääb Analüüsime VÕS ja KAS normide arusaamatuks viitamine samale lepingule. Kui koosmõju edaspidi tervikuna eesmärk on tagada isikule põhimakseteenuse põhimaksekontoga seotud küsimuste olemasu, siis seda saab teha ka läbi lg 91 valguses ja pakume välja tervikliku täiendamise viitega sh põhimakseteenuse lahenduse. lepingule; - Vajalik on olulisel määral täiendada - Ei näe lisaväärtust lõikel 93, sest seletuskirja põhistades seaduse muutmise Eestis on makseteenuse lepingud eesmärki ja vajalikkust, lisada majandusliku võrdsustatud põhimakseteenuse mõju analüüs ning selgitada täpsemalt lepinguga. seadusandja mõtet erinevate sätete koosmõju toimimise osas ning anda turuosalistele Toetame. indikatsioon, kuidas toimida viisil, et mitte vastuollu teiste sätetega (nt RABi teate Nõustume, et juhul, kui pangad konfidentsiaalsus). võrdsustavad praktikas tarbija maksekonto lepingu põhimaksekonto lepinguga, ei ole vajadust eraldi § 89 lõike 93 järele. Sellest tulenevalt palume rahanduskomisjonil eelnõust välja jätta KAS § 89 lõige 93 ja võimalusel täiendada KAS § 89 lõike 91 selgitust järgnevalt: „Kuna lähtuvalt SE-le 130 antud Pangaliidu tagasisidest on Eestis tarbijaga sõlmitavad makseteenuse lepingud võrdsustatud põhimakseteenuse lepinguga, kohalduvad tarbijaga lepingu sõlmimisele või sellest keeldumisele 18 VÕS § 7101 sellekohased erinormid ning eelnõuga ei ole eraldi rõhutatud makseteenuse lepingust keeldumise korral põhimakseteenuse lepingu pakkumise vajadust. Tarbija sooviavalduse korral makseteenuse lepingut sõlmida tuleb lähtuda VÕS § 7101 lõikest 4, mille kohaselt krediidiasutus on kohustatud viivitamata, kuid hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel tarbija nõuetekohase taotluse saamisest sõlmima tarbijaga põhimakseteenuse lepingu või teavitama teda lepingu sõlmimisest keeldumisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.“ - Vajalik on olulisel määral täiendada seletuskirja põhistades seaduse muutmise eesmärki ja vajalikkust. Selgitame. Analüüsime jätkuvalt rahapesu regulatsiooni praktikas rakendamise võimalusi ja samuti seoseid makseteenuse osutamisega, samuti kaalume täiendavalt vajadust täpsustada põhimaksekonto regulatsiooni, seega hindame võimalikke vastuolusid edasise regulatiivse töö käigus terviklikult. Arvestades ühelt poolt probleemi tõsidust maksekontode avamisega seoses ning teisalt SE 130 menetlemise ajaraami ja selle seotust direktiivi ülevõtmise tähtaegadega ei ole võimalust võtta täiendavalt aega sellekohase analüüsi tegemiseks ja eelnõusse lisamiseks. 19 33. 8. Muudatused karistus- ja äriõiguses Selgitame. RM muudatusettepanekuga 23 soovitakse täiendada Eelnõud uue paragrahviga 2¹, Muudatused on vajalikud direktiivide millega muudetakse KarS § 394 lõiget 2, mille ülevõtmiseks. Kinnitame, et kohaselt karistatakse rahapesu eest, kui see on Rahandusministeeriumi eesmärgiks ei pandud toime kohustatud isiku majandus-, ole õigusaktide eelnõudesse midagi kutse- või ametitegevuse käigus, kahe- kuni „peita“ – see oleks ka suhteliselt kümneaastase vangistusega. ebatõhus, kuivõrd õigusaktid on Pangaliidu hinnangul on kahetsusväärne, et ei avalikud ja nende täitmise tõhusus ole eelnevalt toimunud laiemalt tihti seotud osapoolte ja avalikkuse kooskõlastusringi ning eelnõu ettepanekutes teadlikkusega kehtivatest normidest. on ka peidetult äriseadustiku muudatused, mis on samuti eelneva kooskõlastamiseta lisatud. Enne täiendavaid muudatusettepanekuid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (03.02.2020) 34. 1. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite jaoks on Toetame. olulisim RPTS § 100’ lg 1: „Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 2’ Rahandusministeerium on RAHK-ile nimetatud hoolsusmeedet klientide suhtes, esitanud muudatusettepaneku nr 21, kellega neil on loodud ärisuhe enne käesoleva mille sisuks on muuta eelnõu § 1 paragrahvi jõustumist, ühe aasta jooksul punkti 111 ja sõnastada see käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.“ järgmiselt: Seletuskirja kohaselt pannakse kohustatud „111) seadust täiendatakse §-ga 1001 isikutele kohustus kontrollida, kas nende järgmises sõnastuses: seaduse jõustumise eelsest ajast pärit „§ 1001. Tegeliku kasusaaja andmete juriidilisest isikust klientide kohta on kontrollimine äriregistris avaldatud tegelike kasusaajate Kohustatud isikud rakendavad info. Kohustatud isikule antakse õigus käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 lõpetada taolise kliendiga, kes ei ole andmeid nimetatud hoolsusmeedet klientide avaldanud, ärisuhe RPTS § 43 alusel. suhtes, kellega neil on loodud kestev Koda palub siinkohal selgitada, kuidas RPTS § ärisuhe enne käesoleva paragrahvi 100’ lg 1 rakendada kohtutäiturite ameti- ja jõustumist, ühe aasta jooksul pankrotihaldurite kutsetegevuses, kus käesoleva paragrahvi jõustumisest taolisteks klientideks saavad olla valdavalt arvates.“;“ võlgniku vara enampakkumise võitjad. Võlgniku vara enampakkumiste võitjatega Muudatuse eesmärgiks on tehakse ühekordseid, mitte kestvaid tehinguid täpsustada, et viidatud ning RPTS § 43 sanktsioon ei tähenda hoolsusmeedet tuleb rakendada arusaadavalt tehingu tagasikutsumist. üksnes juhul, kui varasemalt loodud Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ärisuhe kestab edasi ka pärast kohustamine määramata ajaperioodi jooksul käesoleva paragrahvi jõustumist. minevikus toimunud tehingupartnerite Klientide kohta, kellega varasemalt andmete kontrollimisele kohustamine ei ole loodud ärisuhe on lõpetatud või proportsionaalne saavutada soovitava lõpetatakse ühe aasta jooksul, eesmärgiga – ühingute tegelike kasusaajate tegelike kasusaajate registri andmete kõikne avaldamine. Koda teeb väljavõtet hankima ei pea. ettepaneku muuta RPTS § 100’ lg 1 sõnastust, et see kehtiks vaid kestvate ärisuhete kohta, ja sõnastada see järgmiselt: „Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 2’ nimetatud hoolsusmeedet klientide suhtes, 20 kellega neil on loodud kestev ärisuhe enne käesoleva paragrahvi jõustumist, ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.“ 35. 2. Koda palub üle vaadata ka RPTS § 54’: Toetame. „Kohustatud isik esitab rahapesu andmebüroole seaduses sätestatud Rahandusministeerium on RAHK-ile ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid esitanud rakendusakti kavandi. sisaldavad aruanded.“ Arvestades, et täite- ja pankrotimenetlus on väheriskantsed valdkonnad ja et kohtutäitureid ega pankrotihaldureid ei finantseerita ei riigieelarvest ega vabalt kujundatavate tasude alusel, siis kohtutäituritelt ja pankrotihalduritelt nõutavate aruannete esitamine peab olema äärmiselt põhjendatud tegevus ning suunatud konkreetse küsimuse lahendamisele, mitte aga üldhuvi rahuldamisele. Koda peab vajalikuks, et eelnõu materjalide juurde lisatakse ministri rakendusakti eelnõu, millele viitab sama paragrahvi lõige 3. 36. 3. Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu Vastus: e-aresti arendustööd on rahapesu valdkonna andmevajaduse käesolevaks ajaks jõudnud juba rahuldamine (RPTS § 58 lg 11) on hea idee ja mitmetel osapooltel testimise faasi, väärib realiseerimist. Koda juhib tähelepanu teisalt ootavad arendused ka eelnõu asjaolule, et momendil ei ole e-arestiga 130SE vastuvõtmist, eriti oluline on liitunud mitte kõik krediidiasutused ning see erasektori arenduste seega vajab AMLDV artikli 32a lõikes 1 seatud planeerimise jaoks. ülesande täitmiseks tõhustama tööd Mis puudutab ühiskontode krediidiasutuste liitumiseks. Kojale kasutamist makseasutustes, siis teadaolevalt viljelevad teatud makseasutused kuuluvad need FI järelevalve alla ja ka nn ühiskontode kasutamist, kus hoolsusmeetmete rakendamise maksekontol on korraga mitmeid omanikke kohustuste ulatust saab vajadusel ning vaid nemad teavad, kuidas ja kelle vahel täpsustada ka FI juhendis. kontol olev raha parasjagu jaotub. Seega on vajalik töötada välja regulatsioon, kuidas taolistel juhtudel tuvastada raha kuuluvus. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) (05.02.2020 ja 05.03.2020) 37. 05.02.2020: Ei toeta. EKMK esitas Rahandusministeeriumile ettepaneku leebemate hooldusmeetmete Rahandusministeerium on eelnõu kehtestamiseks kinnsisvaravahendajatele, kui kooskõlastamisel selgitanud, et kuna tehingus osaleb notar ja/või krediidiasutus. kinnisvaramaakler pole reeglina vara Nimetatud ettepanekule on nseaduse eelnõu võõrandamistehingu osapooleks, ei koostaja andnud ka omapoolse selgituse, pea maakler sellisel juhul kohaldama viidates RahaPTS §32 lõikele 1. Sellele ka konkreetse tehinguga seotud vaatamata on EKMK seisukohal, et hoolsusmeetmeid, nt hankima teavet kinnisvaramaakleritel puudub võimalus tehingus kasutatava vara päritolu kontrollida tehingus kasutatava raha päritolu, kohta. Sellises olukorras piirduvad kui klient on kasuatavad rahalised vahendid maaklerilt nõutavad 21 hoiustanud krediidiasutuses ning tehing hoolsusmeetmed oma kliendi, tema sooritatakse pangaülekannetega. Sellisel juhul esindaja ning tegeliku kasusaaja ja peame eeldama, et krediidiasutus on eelnevalt riikliku tausta kindlaksmääramisega. juba raha päritolu omapoolselt kontrollinud. Vastavalt RahaPTS § 32 lõikele 1 võib Sellest lähtuvalt teeb EKMK ettepaneku kohustatud isik kohaldada täiendada RahaPTS järgmiselt: hoolsusmeetmeid lihtsustatud korras, Kinnisvaravahendusega tegelevad isikud ei kui käesoleva seaduse § 20 lõike 7 pea hankima teavet kliendi raha päritolu kohta alusel ning §-dele 11, 13 ja 34 juhul, kui võõrandamistehingus kantakse raha tuginedes koostatud riskihinnangus üle pangaülekandega. on tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist tavapärasest madalama rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga. 38. 05.03.2020: Ei toeta, vt eelmist põhjendust. Palume viia seadusesse sisse erisus, mis: 1. lubaks isikutel, kes vahendavad kinnisvara Lisaks juhime tähelepanu erinevatele omandamise või kasutusõigusega seotud koostöö-alastele võimalustele, tehinguid isikusamasuse tuvastamisel näiteks võib kohustatud isik teise isiku tugineda vahendatava lepingu tõestanud andmetele tugineda ja vajadusel notari poolsele isikusamasuse tuvastamisele sõlmida ka hoolsusmeetmete (st, kui notar on tehingu osapoole isiku rakendamise edasiandmise lepingu tuvastanud, loetakse tehingut vahendanud (vt § 24). isiku hoolsuskohustus isiku tuvastamise osas täidetuks); Juhime tähelepanu ka eelnõu punktile 2. vabastaks isikud, kes vahendavad kinnisvara 67, millega kehtestatakse, et omandamise või kasutusõigusega seotud kohustatud isik ei pea isikusamasuse tehinguid isikusamasuse tuvastamise aluseks tuvastamise ja esitatud teabe olevate dokumentide koopiate säilitamisest, kontrollimise aluseks olevate kui kinnisvara omandamise või dokumentide originaale ega koopiad kasutusõigusega seotud lepingu tõestanud säilitama, kui: notar on tehingu osapoole isikusamasuse 1) isikusamasus tuvastati e-identimise tuvastanud. ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil või 2) dokument on kohustatud isikule riigi elektroonilises andmekogus kättesaadav kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul.“; Tõenäoliselt võiks punktis 2 sätestatu vähendada halduskoormust ka kinnisvara-vahendajatel. Eesti Pangaliit (05.02.2020) 39. Pangaliidu ettepanekud: Põhimõtteliselt toetame ettepanekut. Kehtivas KAS § 88 lõikes 5 eksisteerib juba punkt 11. See lisati Tarbijakaitse ja Tehnilise Rahandusministeerium on RAHK-ile Järelevalve Ametile päringute tegemise õiguse esitanud muudatusettepanekud andmiseks ja jõustus 17.01.2020. (09.03.2020 RAHK-ile esitatud RahaPTS § 81 ei ole käsitatav eraldiseisva dokumendi muudatusettepanekud nr õiguslikku alusena päringute tegemiseks. 22 RahaPTS § 81 sätestab vaid andmete liigid, 24 ja 25), milles nimetatud mida krediidiasutused on kohustatud tähelepanekuid arvestatakse. elektroonilise arestimissüsteemi kaudu esitatud päringute puhul kättesaadavaks Samuti toetab Rahandusministeerium tegema. RABi poolt päringu esitamise Eesti Pangaliidu 31.03.2020 kirjas õiguslikuks aluseks on RahaPTS § 58 lõiked 1 ja RAHK-ile esitatud seonduvat 11, mis annab õiguse järelepärimisi esitada, sh ettepanekut, milles Juhime elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. tähelepanu, et kui RABi poolt Seetõttu tuleb muuta lisatavas sättes sisalduv päringute tegemise õigus lisatakse § viide. 88 lg 5 täiendava alapunktina 3¹, siis ei ole üldse vajadust alapunkti 12 järele. Pangaliit on oma varasemas arvamuses ja tehakse ettepanek muuta eelnõu § rõhutanud, et kliendi volitatud esindajad ja 5 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: tegelikud kasusaajad on eraldiseisvad „1) paragrahvi § 88 lõiget 5 füüsilised isikud, kelle pangasaladust täiendatakse punktiga 31 järgmises krediidiasutus peab kaitsma. Seetõttu peab sõnastuses: KAS-ist selgelt välja tulema, et päringute „31) rahapesu andmebüroole vastusena on krediidiasutus õigustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise edastama ka tegelike kasusaajate infot. Kuna tõkestamise seaduse §-s 81 krediidiasutuste käsutuses on ka sellist sätestatud ulatuses.“;“ tegelike kasusaajate infot, mis avalikest andmebaasidest kättesaadav ei ole (ennekõike kolmandate riikide residentideks olevate isikute tegelikud kasusaajad), siis ei saa asuda seisukohale, et tegelike kasusaajate info on alati avalik info, mis ei kuulu pangasaladuse kaitsealasse. Seetõttu palume täiendada KAS sõnastust nii, et krediidiasutused võivad § 88 lõike 5 punktides 1-4 nimetatud asutuste ja RABi järelepärimiste vastusena väljastada ka tegelike kasusaajate andmeid. Muudatus Eelnõus on vajalik õiguskindluse tagamiseks, sest kliendi volitatud esindajate kohta info väljastamise osas on seadusandja pidanud vajalikuks eriregulatsiooni KASi lisada. Nii on kehtiva KAS § 88 lõike 62 kohaselt krediidiasutus õigustatud § 88 lõike 5 punktides 1-4 nimetatud järelepärimise vastusena väljastama kliendi volitatud isikute infot. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku täiendada KAS § 88 lg 62 järgmiselt (muudatused allajoonitult): (62) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 ja 12 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse: 23 1) järelepärimises märgitud kliendi tegeliku kasusaaja või maksekonto suhtes esindusõigust omava isiku kohta; Kuna RAB lisatakse eraldiseisvalt § 88 lg 5 asutuste loetellu, siis teeme ettepaneku täiendada ka lg 61 sõnastust (muudatus allajoonitud): (61) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 ja 12 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse, kui järelepärimises märgitud kliendi kohta on esitatud vähemalt: ...“ 40. RahaPTS § 104² Toetame. Eelnõusse lisatakse RahaPTS § 104², kuid selles Rahandusministeerium on RAHK-ile puudub viide § 81 lõikele 5. 09.03.2020 kirjas esitanud muudatusettepaneku nr 22 sisuga Teeme ettepanku sõnastada säte järgevalt muuta eelnõu § 1 punkti 112, mille (muudatus allajoonitud): tagajärjel täiendatakse paragrahvi 1042 viitega § 81 lõikele 5, mis oli 2 § 104 . Andmetele juurdepääsu tagamine sellest ekslikult välja jäänud. elektroonilise arestimissüsteemi kaudu Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud kohustusi täita alates 2020. aasta 10. septembrist.“. 41. RahaPTS § 44 Ei toeta. Eelnõu kohaselt: Tegemist oleks ebaproportsionaalselt 62) paragrahvi 44 lõike 1 teises lauses piirava meetmega, arvestades asendatakse lauseosa „ei anna teistsugust asjaolu, et kõnealusel juhul on korraldust“ lauseosaga „ei kehtesta käesoleva tegemist veel rahapesukahtlusega. seaduse §-s 57 nimetatud piirangut“; 63) paragrahvi 44 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; Muudatus puudutab regulatsiooni kuhu võib kanda kliendi vara, kui kliendisuhe on RahaPTS-ist tulenevatel põhjusel erakorraliselt üles öeldud. Seletuskirja kohaselt on põhjenduseks toodud: „Lõike 2 viimane lause tunnistatakse kehtetuks. VÕS § 720 lõike 6 rakendamata jätmisel tekitatakse kliendile niigi keerulises olukorras põhjendamatu kahju. Väheoluline pole ka see, et kuna rahapesukahtlusest ei tohi klienti teavitada, pole tal võimalik § 720 lõike 6 rakendamata jätmist ette näha. „ 24 Pangaliit ei toeta RahaPTS § 44 lõike 2 teise lause kehtetuks tunnistamist. Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt: “Käesoleva lõike rakendamisel ei kohaldata võlaõigusseaduse § 720 lõikes 6 sätestatut.“ Teeme ettepaneku kohaldada allajoonitud lause mitte üksnes selle konkreetse lõike kohta, vaid kogu RahaPTS-i 3. peatüki 5 jao kohta, mis reguleerib hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tagajärgi. Ehk siis kõikidel §-des 42 ja 43 ettenähtud juhtudel, mil kohustatud isik ütleb kliendisuhte üles hoolsusmeetmete kohaldamise käigus selgunud asjaoludel (kas klient ei tee koostööd hoolsusmeetmete täitmisel ja ei uuenda andmeid või ei esita oma raha/vara päritolu kohta andmeid või tehingus kasutatava raha päritolu kohta andmeid ja see viib kliendisuhte lõpetamiseni) peab olema tagatud, et krediidiasutusele ei kohalduks VÕS § 720 lõikes 6 sätestatud kohustus võtta veel 1 kuu jooksul pärast makseteenuse lepingu lõpetamist vastu laekumisi suletud kontole. Pangaliit leiab, et ei ole absoluutselt põhjendatud, et klient, kellega krediidiasutus on kohustatud RahaPTSi alusel lepingud erakorraliselt lõpetama, peaks saama veel 1 kuu jooksul krediidiasutuse kaudu arveldada ( sh oht et arveldatakse rahapesu kahtlusega rahaga). Eelmises RahaPTS-is, mis kehtis enne 17.11.2017 jõustunud versiooni, see oli nii kirjas, aga uue seaduse vastuvõtmisel on see säte ekslikult kitsendatud ja nüüd soovitakse see üldse välja jätta. MTÜ FinanceEstonia (05.02.2020) 42. 1. Eelnõu § 1 p 12 näeb ette RahaPTS Ei toeta. täiendamise paragrahviga § 71, mis defineerib usaldushalduse mõiste. Kui tegemist on juriidilise isikuga, siis Sellega seoses leiame, et vajalike andmete on esindusõiguslik isik äriregistris kiiremaks tuvastamiseks oleks kasulik lisada kirjas. Äriregistri registrikaardile juriidilisest isikust Samuti ei ole põhjendatud sätte usaldushalduri eraisikust esindusõiguslik isik. asukoha muutmine, kuna § 8 räägib Ettepanek: lisada seadusesse nõue, et usaldushaldurist ning seega on Äriregistri registrikaardile lisataks juriidilisest normitehniliselt põhjendatud see mõiste enne defineerida. 25 isikust usaldushalduri eraisikust esindusõiguslik isik. Tehnilise poole pealt leiame, et sätte number ei vasta seaduse ülesehituse loogikale ning lisaks ei oma usaldushaldused ja korrespondentsuhted mingit omavahelist seost, mistõttu ei ole ka loogiline need ühe paragrahvinumbri all sätestada. Ettepanek: parandada seaduse ülesehituse tehniline viga ning asendada sätte number 71 numbriga 81. 43. 2. Eelnõu § 1 p 14 näeb ette RahaPTS § 9 lg 1- Toetame. 4 sõnastuse muudatuse. Lg 3 sätestab, et kaudne osalus tähendab, et Rahandusministeerium on esitanud füüsiline isik omab äriühingus osalust ühe või RAHK-ile 09.03.2020 kirjas mitme juriidilise isiku või juriidiliste isikute muudatusettepaneku nr 3, mille ahela kaudu. sisuks on muuta eelnõuga Ettepanek: Soovitame muuta lõike sõnastust, kavandatava RahaPTS § 9 lg 3 kasutades juriidiliste isikute asemel terminit sõnastust nii, et termini „juriidiline “isik”. Vastasel juhul on sätestatud, et isik“ asemel kasutatakse terminit kasusaaja on üksnes füüsiline isik, kes omab „isik“, kuna füüsiline isik võib omada mõju üksnes juriidiliste isikute ahelate kaudu, kaudset osalust äriühingus mitte mitte muude vormide kaudu, nt seltsing. üksnes juriidilise isiku kaudu, vaid ka Niisamuti on see vastuolus RahaPTS § 1 lg 2 p näiteks seltsingu (teise seltsinglase) 4 kustutamise eesmärgiga, kuna lisaks kaudu või põhjusel, et äriühingu osad juriidilistele isikutele on kasusaajad ka muudel või aktsiad on muul põhjusel isikutel ja kogumikel, nt usaldusfond ehk ühisomandis. usaldushaldus. 44. Lg 4 uus sõnastus toob kaasa olukorra, kus Ei toeta. kunstlikult suureneb isikute ring, keda tuleb/on võimalik määratleda tegelike Kui anda võimalus määratleda ainult kasusaajatena, seda tegelikult olemata. üks tegelik kasusaaja, võib see Praktilist väärtust omamata suureneb põhjustada lahknevusi andmetes. kohustatud isikute halduskoormus, kuivõrd antud infot on seaduse eelnõu kohaselt kohustatud isik kohustatud jagama ka teiste kohustatud isikutega ning vajadusel esitama vastavasisulise informatsiooni ka tegelike kasusaajate registrisse (kui registrist nähtav informatsioon ei ühti kohustatud isiku poolt läbi viidud analüüsi tulemusel tuvastatud isikutega). Ettepanek: kaaluda § 9 lg 4 sõnastuse muutmist selliselt, et määratletud oleks üks tegelik kasusaaja (ning samal põhjusel muuta § 9 lg 41 sõnastust). 45. 3. Eelnõu § 1 p 15 näeb ette RahaPTS Selgitame. täiendamise paragrahviga § 9 lg 41, mis sätestab, et kui äriühing kuulub kontserni, 26 käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 Rahandusministeerium on esitanud nimetatud juhul äriühingu tegelike täiendavad muudatusettepanekud, kasusaajatena emaettevõtja nõukogu ja mille tagajärjel muutub tegelike juhatuse liikmeid. kasusaajate käsitlus kontsernis. Üldiselt pooldame igati antud sätte põhimõtet, kuid leiame, et sätte sõnastust tuleks korrigeerida. Leiame, et pakutud sõnastus võib kaasa tuua praktilisi probleeme, sest näiteks investeerimisühingutel on suur hulk korrespondente, mille vahendusel investeerimisühing tegutseb (nt Interactive Brokers kauplemaks USA börsidel või Deutsche Börse AG kontserni kuuluv Clearstream jne), mille lõplike emaühingute näol on tegu börsiühingutega ja millel seega puudub klassikaline tegelik kasusaaja. Kuigi nende juhtorgani liikmete nimed on üldjuhul võimalik avalikest allikatest (nt kodulehtedelt) kätte saada, keelduvad taolised korrespondendid üldjuhul kategooriliselt mistahes täiendava info (elukoht, sünniriik, dokumendi koopia vms) võimaldamisest taoliste juhtide kohta. Kuna suhe nendega on investeerimisühingu tegevuseks möödapääsmatult vajalik, siis on Eesti investeerimisühing nö võta või jäta olukorras. Ettepanek: lähtuda seaduse sõnastamisel rahandusministri soovitustest, milles kirjeldatakse kasusaaja tuvastamise ja raporteerimise mudelit. Alternatiivselt võiks (kasvõi seletuskirjas) lisada selgituse, et a. taolistes olukordades piisab juhtorgani liikme avalikust allikast saadud nimest ja mingit muud infot vaja ei ole; või b. siis ei ole taoliste olukordade näol tegemist situatsioonidega, kus puudub kahtlus tegeliku kasusaaja olemasolus, ja seega ei ole § 9 lg 4 kohaselt juhtorgani liikme märkimine tegelikuks kasusaajaks vajalik (vt nt Finantsinspektsiooni juhendi punkti 4.3.3.4). Lisaks leiame, et antud sätte efektiivsemaks toimimiseks oleks kasulik, kui Äriregistri kui ka Tegelike Kasusaajate Registri registrikaardil oleks kontserni info nähtav. Ettepanek: lisada sättele nõue, et toimimiseks kontserni info (minimaalselt emaettevõtja nimi ja registrikood) lisataks nii Äriregistri kui ka Tegelike Kasusaajate Registri registrikaardile. 27 46. 4. Eelnõu § 1 p 18 näeb ette RahaPTS Ei toeta. täiendamise paragrahviga § 91, mis sätestab uue riikliku taustaga isiku definitsiooni. Teatud olukordades, näiteks siis, kui RahaPTS §-s 41 kirjeldatud tugevdatud äriühingu juhatuse liikmeks on PEP, hoolsusmeetmete kohustus kohaldub nii võib sellega kaasneda see, et PEP-i juriidilise isiku kasusaajate kui ka juhatuse võiks tegeliku kasusaajana käsitleda, liikmete puhul ehk isikute puhul, kellel on kuid selline olukord ei pruugi alati aset õigus juriidilist isikut esindada. Praktikas on leida (näiteks kontsernides). nimetatud säte tekitanud arusaamatusi, kuna PEP/RCA-na käsitletakse eeskätt üksnes tegelikke kasusaajaid või teatud juhtudel tehingus osalevaid isikuid, kuid mitte neid isikuid kellel on õigus juriidilist isikut esindada kuid kõnealuses tehingus seda ei tee. Üksnes asjaolu, et juhatuse liige, kes on PEP/RCA, ei esinda juriidilist isikut suhtes mõnes kohustatud isikuga, ei langeta äriühingu riskiastet ning kohustatud isiku kohustust tugevdatud hoolsusmeetmeid rakendada. Liigutades PEP/RCA sätted tegeliku kasusaaja paragrahvi, süvendab kohustatud isikute seas väärarvamust, et kõnealune tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus kehtib üksnes tegelike kasusaajate mitte juhatuse liikmete osas, sh konkreetses tehingus või suhtes mitteosalevate isikute suhtes. Ettepanek: muuta PEP/RCA sätete asukoht selliselt, et ei tekiks muljet, et tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus kehtib üksnes tegelike kasusaajate mitte juhatuse liikmete osas. 47. Ettepanek: Käsitleda juriidilisi isikuid, mille Ei toeta. juhatuses on PEP-id kõrgema riskiga klientidena, kelle suhtes on tugvedatud Kui direktiiv räägib ainult kliendist või hoolsusmeetmete kohaldamine kohustuslik. tegelikust kasusaajast, siis juriidiline Mh kirjaldada seadusetasandil või isik ei saa PEP olla. seletuskirja tasandil, et sellisel juhul tuleb tugevdatud hoolsusmeetmeid kohaldada. 48. Lisaks leiame, et ajalise kriteeriumi täielik Ei toeta. puudumine PEP/RCA määratlemiseks on problemaatiline. Kuigi tegemist on Ajaline mõõde tuleb AMLD IV artiklist teadatuntud sättega kohustatud isikute jaoks, 22 (vähemalt 12 kuud kuni sisuliselt siis kohustatud isiku klientide seas tekitab igavesti). ajalise kriteeriumi puudumine seaduses üksnes pahameelt, sest kliendid ei saa aru, miks kohustatud isik neilt suuremas mahus dokumente ja andmeid küsib, kui seadus valdkonnavälisele isikule konkreetselt sätestab, et isik ei ole enam PEP/RCA ja antud 28 kõrgendatud hoolsuskohustust rakendama ei pea. Ettepanek: taastada seaduses PEP/RCA staatuse kehtivuse ajaline määratlus osaliselt, st PEP/RCA staatust ei käsitleta enam sama riskifaktorina, kui isik ei ole vastaval ametipositsioonil enam olnud 12 kuud. 49. Lisaks on arusaamatu § 91 lg 8 p 3. Kui Selgitame: kuivõrd riikliku taustaga usaldushalduse tegelikuks kasusaajaks ei ole isik on spetsiifiline termin, mis viitab riikliku taustaga isik, siis on keeruline mõista, nn poliitilise tähendusega kuidas see saab olla loodud riikliku taustaga ametikohtadele, siis võibki reaalselt isiku huvides. Sätte aluseks olev direktiivi esineda olukordi, kus sellise isiku artikli 3 lg 11 p b kasutab usaldushalduse majanduslik huvi ei ühti tema muude kasusaava isiku tähistamiseks erinevat huvidega. Tegeliku kasusaaja mõiste terminit „tegelikust kasusaajast“ (viimane on aga otsib spetsiifiliselt majanduslikku defineeritud artikli 3 lg-s 6), kusjuures erinevus kasu, huvi või ka kontrolli teostamist. on olemas nii eestikeelses kui ka ingliskeelses Samuti võib tegelik kasusaaja versioonis. tulenevalt %-põhisest määratlusest RahaPTS-i praegune versioon (§ 3 lg 14) teatud ühinguliikide puhul kiiresti sisaldab vastavat vahetegu. Seaduse-eelnõus muutuda, samas kui „kellegi huvides see eemaldatakse ilma selgituseta, kas muutus loodud olemine“, on ajalise on sisuline või mitte. Nt mis juhtub olukorras, määratlusena avaram. kui Euroopa Kohus peaks leidma, et direktiivi artikli 3 lg 11 p b ei viita mitte tegelikule Rahandusministeerium on esitanud kasusaajale artikli 3 lg 6 tähenduses, vaid tegeliku kasusaaja mõiste osas kasusaaja teistsugusele tehnilisele mõistele, täiendavad ettepanekud. mis on kasutuses usaldushaldusi reguleerivate riikide siseõiguses tähistamaks isikut, kellele võib usaldushalduse alusdokumendi alusel teha väljamakseid (arvestades tegeliku kasusaaja mõiste ulatust – eelnõus eelkõige § 9 lg 1 p 2 – on keeruline ette kujutada, kuidas saab usaldushaldus olla riikliku taustaga isiku kasuks ilma, et ta oleks selle tegelikuks kasusaajaks; seda eriti nüüd, kus § 9 lg-s 1 on selgelt välja toodud, et p-des 1 ja 2 sätestatud variandid on alternatiivsed ja mitte kumulatiivsed)? 29 50. 5. Eelnõu § 1 p 22 näeb ette RahaPTS § 16 Ei toeta. täiendamise lg 2-ga, mille kohaselt võivad kõik kohustatud isikud omavahel vahetada teavet, Kohustatud isikutel ei ole mida üks neist vajab ja teine on hankinud infovahetuse kohustust. Lõike 2 hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse muudatuse eesmärk on see, et täitmiseks. kohustatud isikud võivad kliendi Ettepanek: Täiendada RahaPTS § 16 lg-s 2 isikut, tegelikku kasusaajat ja PEP-i kirjeldatud teabeliikide ulatust viidetega staatust puudutavat teavet omavahel RahaPTS § 20 lg 1 p-le 4 ja/või lg-le 2, kuid jagada, kui nad seda soovivad ja piirata seda repondentasutuste huvide seadus seda ei keela. kaitseks, nt kouhstatud korrespondentasutust omama põhjendatud huvi, mis tuleb repondentasutusele ära põhjendada ning jättes respondentasutusele õiguse esitada asjakohsele päringule vastuväiteid. Alternatiivselt täiendada vastavas ulatuses RahaPTS §-i 40, mis käesoleval juhul kirjeldab lihtustsatult üksnes respondentasutuse protseduurireegleid ja nende täitmist ning nende klientide kasusaajate tuvastamist. Ettepanek: täpsustada § 16 lg 2 teksti või seletuskirja, et selgitada täpsemalt kohustatud isikute kohustused. Ettepanek: luua keskne register või digitaalne infovahetuse keskkond kohustatud isikute infovahetuse hõlbustamiseks. 51. Ettepanek: täiendada teabe hulka, mida Ei toeta. kohustatud isikud tohivad omavahel jagada. Lisada võiks järgneva teabe: Ettepanekus kajastatud teabe hulga a. Esindusõiguslikud isikud; täiendamine tähendaks olulist ohtu b. Asukohariik; pangasaladusele. Oluline on silmas c. Identifitseerimisandmed; pidada, et kohustatud isikute ring võib d. Varade allikad; olla praktiliselt lõputu. e. Finantsandmed; f. Hooldusmeetmete rakendamise käigus omandatud negatiivne info (nt valeandmete esitamise fakt). 52. 6. Eelnõu § 1 p 27 näeb ette RahaPTS § 20 Selgitame. täiendamise lg 21-23-ga järgmises sõnastuses: „Kui kohustatud isik loob ärisuhte kliendiga, a. Rahandusministeerium on kelle tegelike kasusaajate kohta tuleb info 09.03.2020 kirjas RAHK-ile esitanud kliendi päritoluriigi seaduse kohaselt sellele muudatusettepaneku nr 8, millega riigile esitada või seal registreerida, hangib ta muudetakse eelnõu § 1 punkti 66 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 lisatakse terviklikkuse huvides rakendamise raames asjakohase RahaPTS § 47 lõikesse 1 viide sama registreerimistõendi või registri väljavõtte. eelnõuga seadusesse lisatavale Loetelu käesoleva lõike esimeses lauses RahaPTS § 20 lõikele 21, mis sätestab nimetatud riikidest avalikustab rahapesu registreerimistõendi hankimise andmebüroo;“ ning: „Kui kohustatud isikule kohustuse. saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 30 rakendamisel teatavaks andmed, mis b. Tõendeid uuendatakse lahknevad regulaarselt. See, millise tihedusega käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri seda tegema peaks, sõltub infosüsteemis avaldatutest, teeb kohustatud riskiastmest ja peaks tulema isik sisemistest protseduuridest andmete juurde käesoleva seaduse §-s 781 (riskihinnag, kliendiprofiil jne). nimetatud hoiatusmärke;“ Seoses lg 21 tekstiga soovime täpsustada registreerimistõendi hankimise kohustust. a. Kas tõendit peab säilitama (ei § 46 ega § 47 § 20 lg-le 21 ei viita)? b. Kas mingi perioodilisusega peab tõendit uuendama? Tõenäoliselt ei paku suurem osa asjaomaseid registreid nö muudatusest teavitamise teenust. Seega tekib juhul, kui tõendi perioodiline uuendamine on vajalik, küsimus, millise tihedusega peaks seda tegema (arvestades, et kõigi registrite pidev jälgimine kujutaks vähemalt krediidiasutustest väiksemate kohustatud isikute jaoks ebaproportsionaalset halduskoormust). 53. 7. Eelnõu § 1 p 33 näeb ette RahaPTS § 25 Ei toeta. täiendamise lg 11-12-ga järgmises sõnastuses: „Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad Isegi kui Eesti ei ole FATF-i iseseisev ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või liige, oleme Moneyvali liige, mistõttu vahendamisel kohaldama hoolsusmeetmeid, oleme endale võtnud FATF-i kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või soovituste järgmise kohustuse. sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena ühe kuu jooksul;“ ning: „Valuutavahetusteenust võib osutada tehingus osalevat isikut tuvastamata, kui sularahas vahetatava summa väärtus ühekordses tehingus või seotud tehingutena ei ületa 1000 eurot;“ Lähtudes virtuaalvääringute pseudonüümsest loomusest ning blockchaini tööpõhimõttest, ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkujal võimalik enne tehingu täitmist tuvastada kõikide tehingupoolte isikusamasust. Tegemist ei ole kohustusega, mis pärineks direktiivi artikli 11 punkti b alapunktist ii vaid FATFi soovituste artikli 16 selgitustega, mis kinnitati 21.06.2019. Kuna Eesti õigus sõltub ELi õigusest ning Eesti ei ole FATFi iseseisev liige, ei ole mõistlik, et Eestis kehtivad FATFi soovitustel põhinevad nõuded enne seda, kui seda tehakse liidutasandil. Seetõttu ei ole asjakohane kohustada Eestis registreeritud ja Eestis 31 tegevuskohta omavaid virtuaalvääringute teenuse pakkujaid tuvastama tehingupoolte isikusamasust. Virtuaalvääringu teenuse pakkujatel on niikuinii kohustus kohaldada oma klientide suhtes kõiki hoolsusmeetmeid, mis on sätestatud ka direktiivi 2018/843 artikli 1 punkti c alapunktides g ja h. Kehtestades Eestis taolise nõude enne selle liidutasandil vastvõtmist, kaotavad kõik Eestis registreeritud virtuaalvääringute teenusepakkujad oma konkurentsieelise teiste liidus registreeritud teenuse pakkujate ees, kuna üksnes Eesti äriühingud on kuni asjakohaste ELi normide jõustumiseni kohustatud nimetatud kohustust järgima. Ettepanek: võtta arvesse virtuaalvääringute tehingute erisust ning kohaldada neile erand kuni taolist nõuet ei ole kehtestatud liidu tasandil. 54. 8. Eelnõu § 1 p 36 näeb ette RahaPTS § 31 lg 1 Ei toeta. sõnastuse muutmise, mille kohaselt muudetakse varasemalt ebaõnnestunud Sama asja saab öelda ka nii, nagu sõnastust. eelnõus välja pakutud, või sedasi, Tulenevalt selgitusest on tegemist on nagu FI juhendis kehtestatud – sisu vastuoluga kehtiva seaduse ja sellest ei muutu. Normitehniliselt on Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi soovitatud kehtestada kohustusi „Krediidi- ja finantseerimisasutuste üldiselt siiski kohustusena, mitte „ei organisatsiooniline lahend ning ennetavad pea“-kirjaviisis, mistõttu me seda meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise märkust asjakohaseks ei pea. tõkestamiseks“ p-ga 4.3.1.14(ii). Ettepanek: asendada p-de 1 ja 2 vahel termin “või” terminiga “ja”. Kuna sätte muutmise eesmärk on “ebaõnnestunud sõnastuse parandamine”, siis soovitame Rahandusministeeriumil võtta eeskuju eespool viidatud Finantsinspektsiooni juhendi p-st 4.3.1.14(ii) ning sätestada kohustus moel, et oleks üheselt selge, et kui isik on pärit EEA lepinguriigist või tema elukoht on seal ning kuiste väljamaksete kogusumma on vähem kui 15000 või 25000 eurot, siis ei pea tuvastama isikusamasust näost-näkku või infotehnoloogiliste vahendite abil. 32 55. Märgime, et RahaPTS § 31 alusel kehtestatud Selgitame. rakendusmääruse näol tegemist õigusaktiga, mille osas meile teadaolevalt ühtegi Rahandusministeerium on rakendusjuhtu senini esinenud ei ole. 09.03.2020 kirjas esitanud Igasuguse rakenduspraktika puudumine annab muudatusettepaneku nr 6 sisuga hinnangu ka määruse alusel kehtestatud muuta eelnõu § 1 punkti 45 ja regulatsiooni praktilise teostatavuse osas. Kui sõnastada see järgmiselt: Euroopa Majanduspiirkonna riikide osas on 45) paragrahvi 31 lõikes 3 lootust, et mõnede riikide e-identimise asendatakse lauseosa „e-identimise süsteemid kunagi eIDAS Määruse artikli 9 süsteemi, mis on kantud Euroopa alusel Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) avaldatud nimekirja jõuavad, siis ülejäänud nr 910/2014 e-identimise ja e- maailma osas sellist ootust ei ole. Eelnevast tehingute jaoks vajalike järeldub, et eelnõu jõustumisel ei saa meie usaldusteenuste kohta siseturul ja virtuaalvääringu teenuse pakkujad laieneda millega tunnistatakse kehtetuks USA, Aasia ja teistele suurtele turgudele ning direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, peavad oma senise tegevuse eelduslikult 28.08.2014, lk 73–114) artikli 9 alusel lõpetama. Euroopa Liidu Teatajas avaldatud Ettepaneku alternatiiv I: sätestada eelnõus nimekirja.“ lauseosaga „elektroonilist erisus, et virtuaalse teenuse puhul isiku tuvastamise vahendit, mis on kohalduvad küll muud nimetatud käesoleva paragrahvi lõike „finantseerimisasutustele“ kohalduvad 6 alusel kehtestatud määruses.“;“ nõuded, kuid erandina ei kohalduks virtuaalse olemusega kooskõlas mitteolev Muudatusettepaneku eesmärgiks on „näost näkku“ kohtumise nõue või rakendub laiendada isikutuvastamise võimalusi video teel tuvastamise nõue. selliselt, et neid oleks võimalik Ettepaneku alternatiiv II: rahapesu ja kasutada mitte ainult e-residentide ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse EL kodanike, aga ka kolmandate § 31 ning rahandusministri 23.05.2018 riikide kodanike suhtes (sealhulgas määruse nr 25 „infotehnoloogiliste vahendite selliste riikide, kes ei väljasta oma abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kodanikele elektroonilisi dokumente, kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“ § 2 mis on võrreldavad EL-is kasutusel ja § 5 muutmiseks. olevate e-identimise vahenditega), kelle suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks §-s 31 kirjeldatud nõuded peamiselt ette nähtud ongi. Oleme käesoleva eelnõu menetlemisega paralleelselt koostamas ka RahaPTS § 31 lõike 6 alusel antava rakendusakti muutmise kavandit, mille koostamisel ootame ka huvigruppide sisendit. 56. Ettepanek: Eristada Rahandusministri Oleme käesoleva eelnõu Määruse §-s 2 krediidiasutusi ja menetlemisega paralleelselt finantseerimisasutusi või alternatiivselt koostamas ka RahaPTS § 31 lõike 6 finantseerimisasutusi ja virtuaalvääringu alusel antava rakendusakti muutmise teenusepakkujaid, et virtuaalvääringu kavandit, mille koostamisel ootame teenusepakkujatele ei kohalduks ka huvigruppide sisendit. digitaalallkirjastamise nõue ehk lepingule ei oleks seadusetasandil määratud kohustuslik kirjalik vorm TsÜS § 80 järgi. 33 57. Eelnõu § 1 p 61 kohaselt kaotatakse RahaPTS § Ei toeta. 43 lg-s 1 sätestatud kohustatud isiku õigus keelduda tehingu tegemisest, asendades see Selgitame, et turuosalisel ei ole mitte õigusega tehingu tegemine edasi lükata. ainult õigus keelduda tehingu Oleme seisukohal, et rahandusministeerium tegemisest, vaid kohustus selle on sätte sõnastamisel ekslikult kaotanud tegemisest keelduda nii kaua, kuni on turuosalise õiguse keelduda tehingu saadud vajalik info. Kuni pole piisavalt tegemisest. Lisaks edasilükkamisele peaks selgitusi, tehingut ei tehta. Kui turuosalisel olema õigus ka. tehingu vaatamata vastavale hoiatusele ei ole tegemisest keeldumiseks (viimast pooldab ka mõistliku aja vältel andmeid või RABi uus teadete esitamise keskkond), dokumente esitatud, siis võib ärisuhte lõpetamata RahaPTS § 42 alusel üles öelda. kohustuslikus korras ärisuhet. Hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus ei viita koheselt rahapesu kahtlusele ega kliendi eesmärkidele hoiduda hooldudmeetmete täitmisest, vaid loogiliselt võttes võib olla üksnes ebamõistlikult tülikas tegevus, mis ilmtingimata ei tohiks päädida lepingu erakorralise lõpetamisega (eeskätt olukorras, kus tegemist on pikaajalise kliendiga, kellega selline probleem esindeb esmakorsdelt). Ettepanek: Lähtudes eelnevast soovitame tuua RahaPTS § 43 lg 1 sõnastusse tagasi kohustatud isiku õigus keelduda tehingu tegemisest (lisaks õigusele tehingu tegemine edasi lükata). 58. 10. Eelnõu § 1 p 70 näeb ette RahaPTS § 48 Toetame. täiendamise lõigetega 21 ja 22 Ettepanek: Vastavalt direktiivile 2018/843 Rahandusministeerium on ning asjaolule, et selle ülevõtmise tähtaeg oli 09.03.2020 kirjas RAHK-ile esitanud 01.10.2020 soovitame sõnastada RahaPTS § muudatusettepaneku nr 9, millega 48 lg 2 selliselt, et isikuandmete töötlemise muudetakse § 48 lõike 2 sõnastust nii, alus vastaks direktiivi artikli 43 sõnastusega, et sellega võetakse üle direktiivi st isikuandmete töötlemist rahapesu ja artikkel 43. Viidatud artikli kohaselt terrorismi rahastamise tõkestamise tuleb direktiivi alusel toimuvat eesmärgil tuleb käsitada avaliku huvi isikuandmete töötlemist rahapesu ja küsimusena. terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, nagu on osutatud artiklis 1, käsitada avaliku huvi küsimusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (GDPR) mõistes. 59. 11. Eelnõu § 1 p 77 näeb ette RahaPTS § 75 Ei toeta. täiendamise punktiga 4, mille kohaselt tunnistab RAB tegevusloa kehetetuks ka juhul, Selgitame, et tegutsedes peab kui ettevõtja (enam) ei vasta tegevusloa põhimõtteliselt kogu aeg olema väljastamise tingimustele ning mittevastavust vastavuses nõuetega. Kui ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega tegutsemine on nõuetele antud tähtaja jooksul. mittevastav, siis antakse mõistlik 34 Ettepanek: soovitame, lähtudes mõistlikkuse tähtaeg nõuetega kooskõla põhimõttest ning eeskätt eespool kirjeldatud saavutamiseks. Majandustegevuse olukordadest, tegevusluba esmalt peatada peatamine toimub eelkõige juhul, kui ning hiljem peale täiendava tähtaja andmist tegevuse jätkamisega kaasneks tegevusluba kehtetuks tunnistada. oluline oht. Taoline lähenemine oleks kooskõlas ka VÕS § 116 ja § 195 sätestatud lepingust taganemise ja erakorralise ülesütlemise nõudega anda teisele poolele täiendav tähtaeg VÕS § 114 alusel. 60. 12. Eelnõu rakendussätete all puudub siiani Selgitame. säte, mis kirjaldaks tähtaega, mis ajaks peavad virtuaalvääringu teenusepakkujad oma 8SE on juba vastu võetud ja tegevuse kooskõlla viima jõustunud. finantseerimiasutustele kohalduvate Käesoleva seaduseelnõu puhul täiendavate nõuetega. Vaatamata sellele, et kuuluvad rakendussätted Eelnõuga 8SE võrdsustati virtuaalvääringu ülevaatamisele, arvestades, et eelnõu teenusepakkujad finantseerimisasutustega väljatöötaja algselt planeeritud RahaPTS mõttes, ei selgitatud vastavad tähtajad on juba osaliselt möödunud. eelnõus tähtaega, millal tegevus tuleb kooskõlla viia. Vaatamata seaduse (8SE) jõustumise tähtajale, so 10.03.2020, ei ole loogiline, et kogu ettevõtte tegevus rahapesu tõkestamisel tuleb viia kooskõlla tunduvalt karmimate finantseerimisasutuste nõuetega samaks ajaks, kui sama eelnõuga nähti ette, et tunduvalt leebemate nõuetega, mis lihtustatult puudutab ettevõttega seotud isikute fit & proper dokumete, so § 70 lõike 3 p-d 9–11 ning § 72 lg 1 p-d 11, 4, 5 ja 6, peab äriühing olema kooskõlas hiljemalt 01.07.2020. Ettepanek: Ülaltoodust tulenevalt palume selgitada, mis ajaks peab virtuaalvääringu teenusepakkuja oma tegevuse viima kooskõlla finantseerimisasutustele kohalduvate nõuetega. Finantsinspektsioon (06.02.2020) 61. 1. Eelnõu § 1 punkt 14 kuni 17 – RahaPTS § 9 Selgitame. (tegeliku kasusaaja mõiste) muutmine Juhime tähelepanu Finantsinspektsiooni Rahandusministeerium teeb koostöös 4.11.2019 ettepanekus väljatoodud Finantsinspektsiooniga probleemidele (tähelepanek nr 3) tegeliku ettevalmistatud kasusaaja mõiste muutmisel. RahaPTS-i muudatusettepanekud tegeliku vastavad sätted peaksid suunama reaalse kasusaaja mõiste parandamiseks. tegeliku kasusaaja tuvastamiseni, mitte piirduma seaduses sätestatud rollide tuvastamisega ehk mitmete erinevate nö formaalsete tegelike kasusaajate tuvastamisega. Selliselt peaks Finantsinspektsiooni hinnangul olema 35 RahaPTS-is vaid astmeline test ning kohustatud isik peaks selle kaudu tuvastama tegeliku kasusaaja. FATF-i soovitustes on selgitatud tegeliku kasusaaja määramise põhimõtted ja eesmärk ning viidatud astmelisele testile ja kohustusele astuda järgmisi samme vaid siis, kui esimesest ei selgu tegelik kasusaaja. Meetme eesmärgiks ei ole lihtsalt tuvastada isikute ringi, mis vastab teatud kriteeriumitele, vaid isik või isikud, kes on ka päriselt tegelikud kasusaajad. Seega jääme esitatud seisukoha juurde ja palume siinjuures arvestada FATF-i soovitustega. Arvestatud ei ole ka Finantsinspektsiooni tähelepanekuga kõrgema juhtkonna mõiste asendamise kohta nõukogu ja juhatuse liikmega. Finantsinspektsiooni hinnangul ei tähenda asjaolu, et “[t]aoliste strateegiliste otsuste tegemine kuulub igal juhul nõukogu ja/või selle puudumisel juhatuse ülesannete hulka”, selliseid ülesandeid ei võiks väita ka teised isikud või organid, eriti teiste riikide ühinguõigusest tulenevalt. Praegu on sellised teised isikud ja organid seaduse mõttes välistatud ning suure tõenäosusega näevad selliselt seda normi ka MONEYVAL-i hindajad, kes ongi teiste õigusruumide taustaga ja kelle ülesandeks on vaadata Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi efektiivsust ja FATF-i 40 soovituse täitmist rahvusvahelises kontekstis. 62. 2. FATF-i soovitustele vastavus Nõustume põhimõttega. Juhime tähelepanu Finantsinspektsiooni Oleme RM täiendavate 4.11.2019 ettepanekus välja toodud muudatusettepanekute tegemisel probleemidele (tähelepanek nr 9) FATF-i seda arvestanud. soovitustele vastavuse ja MONEYVAL-i hindamise osas. Eelnõu koostaja vastuses on märgitud, et “[s]oovituste sõnasõnaline ülevõtmine võib riigi jaoks hindamise läbimist lihtsustada, kuid see ei õigusta seaduse koormamist sisulise tähenduseta sätetega.” MONEYVAL on siiski Eestile varem ette heitnud just sõnaselgete kohustuste puudumist. Toonitame, et negatiivse hinnangu saamine MONEYVAL-i hindamise protsessis tähendab märkimisväärset halduskoormust Review Process-i läbimisel ja võimaliku ohuna näiteks FATF-i riskiriikide nimekirja sattumist koos Põhja-Korea ja Iraaniga. Palume hinnata RahaPTS-i vastavust ka FATF-i 40 soovitusele ning kehtestada siiski 36 soovitustega kooskõlas olevad sõnaselged kohustused ja keelud. Eesti Kirikute Nõukogu (07.02.2020) 63. Tooksime EKN-i poolt varem tehtud 1) Selgitame. ettepanekute hulgast siiski esile kaks, milledele palume komisjonil võimalusel Eelnõu Viidatud piirmäär kehtestati RahaPTS menetlemise käigus tähelepanu pöörata (neid vastuvõtmisel 2017. aastal; mõlemat on Eelnõu algataja poolt seletuskirjas toodi välja, et Eestile on kooskõlastustabelis küll selgitatud, kuid MONEYVAL nii III kui ka IV võimalik, et komisjoni menetluse käigus hindamisvoorus tehtud märkused võiksid siiski ehk komisjoni ja algataja koostöös seoses sektori üle teostatava tekkida lahendused, millega on võimalik EKN-i järelevalve ebapiisavusega. Eelnõu poolt esitatut arvestada): koostamisel kaaluti mittetulundussektori piirmäära 1) Eelnõu seletuskirja lisa 2, lk 16, märkus ühtlustamist kauplejatele kehtiva RahaPTS § 2 lg 3 kohta: piirmääraga, kuid peeti esialgu Olgugi et Eelnõuga seda sätet ei muudeta, kohaseks lähtuda vastava otsuse tõstatame küsimuse rahapesu ja terrorismi tegemisel 2020. aastal toimuva rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § riikliku riskihinnangu tulemustest. 2 lõike 3 kohta. Kui direktiivi 2015/849, mida on muudetud direktiiviga 2018/843 artikli 2 2) Selgitame. punktist 3e tuleneb, et kehtestatavad regulatsioonid laieneksid „muudele isikutele, Vajalik on andmete kinnitamine MTÜ kes kauplevad kaupadega, kui see hõlmab poolt, kuid kirjeldatud probleem on vähemalt 10 000 euro väärtuses arusaadav ja lahendatav registri sularahamakse tegemist või saamist, automaatse meeldetuletuste sõltumata sellest, kas tehingu eest süsteemi abil. Eesmärgiks on seaduse arveldatakse ühe maksega või mitme tasandil kehtestada olulisemad maksega, mis näivad olevat seotud“, siis põhimõtted ning registri tehniliste RahaPTS § 2 lg-s 3 on sätestatud muudatuste ettevalmistamisel on miinimumsummana 5000 eurot. Millisele võimalik arvestada konkreetete kaalukale argumentatsioonile tuginedes on ühingutüüpide eripäradega. RahaPTS-s kehtestatud kaks korda madalam määr kui tuleneks direktiivist? 2) Eelnõu seletuskirja lisa 2, lk 53, märkus RahaPTS § 77 lg 3 kohta: Kas ei oleks siiski mõeldav kaaluda lahendust, et registris on märgitud tegelike kasusaajatena vaikimisi juhatuse liikmed, ning teisiti määratakse ühingu avalduse alusel juhul, kui ühing seda vastavalt seadusest tulenevale soovib. See kergendaks ühingute halduskoormust ning väldiks olukorda, kus tegelike kasusaajate esitamata jätmise tõttu (nt juhatuse liikmete muutumisel muudetakse need registris küll juhatuse koosseisus, kuid unustatakse teha samasugune muudatus tegelike kasusaajate nimekirjas) ähvardaks ühingut karistamise oht. Eesti Advokatuur (10.02.2020) 37 64. 1. Tõkestamise süsteemi tarbetu Toetame. ebaefektiivsus: advokatuuri ettepanekut kompetentsikeskuse loomiseks ei ole arvesse Viidatud arvamust on arvestatud RM võetud, seevastu aga luuakse eelnõuga riigi täiendavates aktiivsel sekkumisel põhinev mehhanism muudatusettepanekutes: tegelike kasusaajate andmetes tuvastatud suurendades äriregistri pidaja rolli ja lahknevuste kõrvaldamiseks. Sisuliselt seisneb reguleerides tegelike kasusaajate see selles, et kohustatud isik peab tagama andmekogu vastutava ja volitatud andmete õigsuse ning selle kohustuse töötlejad, on vahetu eesmärk võtta rikkumisel on ette nähtud tagajärjed (eelnõu § suurem vastutus andmete õigsuse 20 lg 22, § 77 lg1 , § 951). tagamisel ja pakkuda kohustatud isikutele suuremat lisaväärtust. On kahetsusväärne, et rahapesu vastases Kohustatud isikute aktiivset võitluses ei ole riik ise valmis kasutusele võtma sekkumist eeldav regulatsioon täiendavaid meetmeid ning võtma vastutust tuleneb osaliselt siiski direktiivist ja andmete õigsuse kontrollimiseks. Lisaks peaks tegemist on suhteliselt loogilise riik turuosaliste suhtes olema ka abistaja rollis, lähenemisega, arvestades, et just võttes arvesse ajas järjest kasvavat kohustatud isikud on esimesed, kes turuosalistele pandavate kohustuste hulka praktikas ebakõlad avastavad, ning keerukust, milles on turuosalistel järjest järelikult on kõige tõhusam, kui nad raskem orienteeruda. Puudub selgelt huvi ja puudustest ka teada annavad. Sellise tahe panna riigile kohustust tagada teada andmise süsteemi on mõistlik registriandmete õigsus. Rõhutame veelkord, üles ehitada automatiseeritult, sest et see omakorda pärsib tegelikku rahapesu selliselt on Eestis äriregistri ja vastases võitluses saada võivat tegelikku kasu. ettevõtjaportaali arendusi traditsiooniliselt kujundatud. 65. 2. Nõuete täitmise ebaselgus: advokatuur on Selgitame. varasemas arvamusavalduses rõhutanud, et seaduses puuduvad selged kriteeriumid, millal RM on varasemalt vastanud, et on kohustatud isik hoolsuskohustusi piisavalt järelevalveasutuste kui rakendamise täitnud ja millal mitte. Lahendus on üle vahetult vastutavatel organitel väljapakutud viisil, et täpsemate juhendite ja (kelle hulka kuulub advokaatide osas soovituste väljatöötamine on ka Advokatuur) on rahapesu järelevalveasutuste ülesanne. Jääme oma tõkestamise süsteemis suur roll. eelneva seisukoha juurde, et taoline Peame äärmiselt oluliseks, et kõik reguleerimine soodustab jõudsalt over- järelevalveasutused rakendaksid compliance probleemi süvenemist kuna riskipõhist järelevalvet, mis eeldab kohustatud isikute seas on ebakindlus osas, sektori riskide hindamist ja kas hoolsusmeetmeid on ikka korrektselt järelevalvesammude sisulist täidetud ning samuti on hirm karmide plaanimist vastavalt tuvastatud sanktsioonide ees. riskidele. Sel viisil on võimalik ka nn „over-compliance“ probleemi vähendada. Riskipõhise lähenemise juures on oluline, et ressursid ja tegevused suunataks sinna, kus riskid on suuremad (ja, vastupidi, neid ei suunataks sinna, kus riskid on madalamad). Järelevalveasutuste pädevuses on hinnata seda, kas järelevalvesubjektid on sarnaseid põhimõtteid rakendanud oma riskipõhise lähenemise, 38 protseduurireeglite jne ettevalmistamisel. 66. 3. Karistuste ebaproportsionaalne Selgitame. suurendamine: on positiivne, et eelnõu täiendamisel ei ole krediidi- ja Kehtiv karistusseadustik (KarS) finantseerimisasutustele suunatud trahvide võimaldab füüsilisele isikule väärteo ülemmäärasid teistele valdkondadele eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni laiendatud. Küll aga sooviksime üle täpsustada kolmsada trahviühikut ja juriidilisele eelnõu (võttes aluseks dokumendi seletuskirja isikule 100–400 000 eurot, mistõttu ei lisa 1 trackidega eelnõu versiooni) § 93 ja § 96 ole võimalik enne finantsvaldkonna sätestatu. Kas võib olla eksimus, et antud väärteokaristuste reformi jõustumist paragrahvides on endiselt samad sätestada seaduses eelviidatust trahvimäärad nii krediidi- ja kõrgemaid või teistsuguseid finantseerimisasutustele kui ka teistele sanktsioonimäärasid. valdkondadele või on siin tegemist tahtliku reguleerimisega? Peame endiselt põhjendatuks sektoripõhiselt karistusmäärasid diferentseerida. 67. 4. Seaduse eesmärk: vastavalt eelnõu Selgitame. kooskõlastustabelile on advokatuuri arvamus jäetud arvestamata väitega, et RahaPTS §-s 1 Drektiivi eesmärk ei arvesta nn toodud eesmärk hõlmab eneses direktiivi ühinguõiguslikku puutumust, kuivõrd vastava eesmärgi. Antud selgitus jääb kahjus direktiivis on kohustus tegelike arusaamatuks, mida on märkuses „direktiivi kasusaajate muudatused kehtestada vastava eesmärgi“ all täpsemalt silmas peetud. üldistatult – et see oleks rakendatav Direktiivi eesmärgiks on rahapesu ja terrorismi kõikides liikmesriikides, olenemata rahastamise tõkestamise, avastamise ja nende õigussüsteemist. Eesti puhul uurimise abil finantssüsteemi kaitsmine (nii on tegelike kasusaajate nagu ka soovitas advokatuur seaduse eesmärki kontseptsioon puutumuses sõnastada). Puudub mõistlik põhjendus ühinguõigusega, mis omakorda omab kunstlikult seaduse eesmärki laiendada, kui suuremat mõju kogu meie sisuliselt on tegemist direktiivide ülevõtmisega majandusruumile. Sellest tulenevalt siseriiklikku õigusesse. Ebaõigesti sõnastatud ongi vajalik RahaPTS seaduse eesmärk loob moonutatud tõlgenduste eesmärgi lai sõnastus. Tulenevalt tekkimise ohu. direktiivi siseriiklikult rakendavate õigusaktide sisust, mõjust ja ulatusest, on asjakohane vastavad täpsustused teha. Siin ei puutu ka asjasse teiste riikide regulatsioonid, kuna paljudel juhtudel on AMLD üle võetud väga mitme õigusaktiga (erinevates valdkondades), Eestis on peaaegu kõik sätted aga paigutatud ühte seadusesse—RahaPTSi. 68. 5. Rahapesu andmebüroole esitatavad Ei nõustu, et eelnõu sõnastus on andmed: eelnõus § 541 lg 3 väljapakutud ebaselge ja SIM koostöös EP-ga on ka bürokraatlikku aruandluskohustust AML V määruse eelnõu kavandit direktiiv ette ei näe ja seega direktiivi täpsustamas. Me ei pea mõistlikuks nõuetekohaseks ülevõtmiseks see vajalik ei sellise välistuse tegemist ühele ole. Seetõttu esmalt soovitaksime aruannetest konkreetsele kohustatud isiku liigile ja üldse loobuda. Teiseks, kooskõlastustabelis volitusnormi sisustamisel lähtutakse 39 antud selgituse kohaselt on eelnõu § 541 lõike kindlasti erinevate kohustatud isikute 3 näol tegemist intra legem määrusega, mis eripäradest. juhul volituse eesmärk, sisu ja ulatus võib olla ka seadusest tõlgendamise teel tuletatav ning intra legem korras antud määrus ei tohi väljuda volitusnormi sisaldava seaduse reguleerimiseseme raamidest. Antud selgituse ning seaduse reguleerimiseseme mõtte kohaselt ei tohiks minister määrusega advokaatidele aruannete esitamise kohustust panna. Eelnõu sõnastus on siiski ebaselge ning kui see säte jääb, soovime selgesõnaliselt välistada vähemalt advokaadid taolise aruandluskohustuse alt (arvestades ka, et advokaatide üle teostab järelevalvet advokatuur). Samuti peab advokatuur vajalikuks, et sättest mitteloobumisel oleks eelnõu menetluse raames koostatud ning kättesaadav ministri määruse eelnõu, millele viitab nimetatud § 541 lõige 3. 69. 6. Alusetu kiirustamine: advokatuur peab Võtame teadmiseks. vajalikuks veelkord rõhutada, et seaduseelnõusid, eriti niivõrd olulist ja Rahandusministeeriumi eesmärgiks keerukat nagu seda on rahapesu tõkestamise oli tähtaegselt direktiivi ülevõtmine. teemaline seaduseelnõu, ei tohi vastu võtta ilma eelneva väljatöötamiskavatsuseta ja põhjalike analüüsideta. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse rakendamine annab turuosalistele võimaluse olla kaasatud juba väga varases etapis, kuid vastupidine protsess annab signaali nagu riik ei oleks altis tegemaks turuosalistega koostööd probleemide lahendamise nimel. 40 Rahandusministeeriumi ettepanekud eelnõu 130SE jõustumisetähtaegadeks Eelnõu 130 SE §-s 11 olid sätestatud üldise jõustumise ajast erandina kavandatud jõustumise tähtajad. Valdavalt oli hilisema jõustumisaja sätestamise kaalutluseks vajadus anda normi adressaatidele pikem aeg valmistuda normist tulenevate nõuete täitmiseks või ennast nendega kooskõlla viia. Kuna eelnõu menetlus on võtnud planeeritust kauem, peab Rahandusministeerium vajalikuks ajakohastada ka planeeritavaid 130 SE jõustumise tähtaegu. Eelnõu 130 SE § 11 lõike 1 kohaselt: Käesoleva seaduse § 1 punktid 31, 93–94 ja 96–101 jõustuvad 10. novembril 2020. Tegemist on muudatustega, mis käsitlevad usaldushalduse tegelike kasusaajate informatsiooni esitamist, kohustatud isikute poolt tegeliku kasusaaja andmete lahknevustest teatamist ja teadete lahendamist. Usaldushaldust puudutavad muudatused paragrahvides 76 ja 77 tuli direktiivi kohaselt üle võtta 10. märtsiks 2020. Samas oli sellega seotud tehniline probleem, kuna olemasolev „tegelike kasusaajate register“ on üles ehitatud selliselt, et andmeid saab esitada üksnes Eesti äriregistrisse kantud juriidilise isiku kohta. See lahendus ei sobi välisriigi usaldushalduse tegelikke kasusaajaid puudutava info kogumiseks. Seetõttu olid paragrahvides 76, 77 ja 771 esitatud muudatused kavandatud jõustuma 10. novembril 2020 (vt 130 SE seletuskiri lk 30). Rahandusministeeriumi ettepanek: Rahandusministeerium leiab, et kui eelnõu esialgses versioonis olid kirjeldatud muudatused planeeritud jõustuma direktiivi vastuvõtmise tähtajast (ehk eelduslikult ka eelnõu jõustumise planeeritud tähtajast) 10 kuud hiljem, tuleks ka käesoleval juhul lähtuda viidatud tähtajast ja kehtestada neile eelnõu vastuvõtmisest 10 kuud hilisem jõustumise tähtaeg. Samuti tuleks terviklikkuse huvides hoomata hilisema jõustumise alla viidatud sätetega mõtteliselt seotud 130 SE § 1 punkt 95. Eelnõu 130 SE § 11 lõike 2 kohaselt: Käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 43–45 ja 48 jõustuvad 10. märtsil 2020. Tegemist on muudatustega, mis käsitlevad kaugtuvastamisega seotud nõuete muudatusi. Muudatused olid erandina eelnõu üldise jõustumise ajast kavandatud jõustuma 10. märtsil 2020. Täiendav aeg oli vajalik, töötamaks välja põhimõtted, mille alusel kaugtuvastamise vahendid § 31 lõike 6 alusel antava määruse lisasse kanda (vt 130 SE seletuskiri lk 20). Paragrahv 10 on eeltoodud muudatustega mõtteliselt seotud: Seoses muudatustega §-s 31, mille kohaselt e-residentsust iseeneses ei käsitleta enam riski suurendava asjaoluna (st et teisest Euroopa Liidu riigist pärit e-residenti ei tule tingimata käsitleda kõrgema riskiga isikuna, kui teist samast riigist pärinevat isikut, kes aga pole e-residentsust omandanud), jäetakse viide e-residentidele välja ka käesoleva paragrahvi lõikest 4 (vt 130 SE seletuskiri lk 12). Rahandusministeeriumi ettepanek: Rahandusministeerium leiab, et kui eelnõu esialgses versioonis olid kirjeldatud muudatused planeeritud jõustuma direktiivi vastuvõtmise tähtajast (ehk eelduslikult ka eelnõu jõustumise planeeritud tähtajast) 2 kuud hiljem, tuleks ka käesoleval juhul lähtuda viidatud tähtajast ja kehtestada neile eelnõu vastuvõtmisest 2 kuud hilisem jõustumise tähtaeg. Samuti tuleks terviklikkuse huvides hoomata hilisema jõustumise alla viidatud sätetega mõtteliselt seotud 130 SE § 1 punkt 46. Eelnõu 130 SE § 11 lõike 3 kohaselt: Käesoleva seaduse § 1 punktid 80 ja 81 ning § 9 punktid 3–5 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. Tegemist on muudatustega, mis käsitlevad rahapesu andmebüroo andmekoguga RABIS seonduva regulatsiooni korrastamist, mistõttu olid need 1 kavandatud hiljem , kuna seoses mh kavandatava strateegilise analüüsi keskuse loomisega vajab uue põhimääruse väljatöötamine täiendavat aega (vt 130 SE seletuskiri lk 28). Samuti oli tegemist muudatustega, mis käsitlevad järelevalveliste pädevuste muutmist rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, mille tähtaeg sõlmiti kokkuleppes Finantsinspektsiooniga. Rahandusministeeriumi hinnangul ei vaja need sätted hilisemat jõustumistähtaega. Samuti on Eesti Pangaliit 31.03.2020 arvamuses välja toonud asjaolu, et Rahandusministeeriumi 09.03.2020 muudatusettepaneku 5, millega soovitakse täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 401 (puudutab ettemaksukaartide regulatsiooni) jõustumiseks ei ole ette nähtud rakendamise tähtaega (AMLDV nt näeb ette selleks 10.07.2020). Nõustume ettepanekuga mitte rakendada üldist tähtaega, vaid pikemat. Leiame, et selleks peaks olema vähemalt direktiivis ette nähtud tähtaeg ehk 10.07.2020. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku kehtestada järgmised üldise jõustumise korrast erinevad jõustumise tähtajad: (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 31, 93–101 jõustuvad n (seaduse eeldatav jõustumine) + 10 kuud. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 43–46 ja 48 jõustuvad n (seaduse eeldatav jõustumine) + 2 kuud. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 80 ja 81 ning § 9 punktid 3–5 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. (4) Käesoleva seaduse § 1 lisatav punkt 401 jõustub 10. juulil 2020. 2 EELNÕU 09.04.2020 MÄÄRUS Rahandusministri 23 mai 2018. a määruse nr 25 "Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord" muutmine Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõike 8 ja § 31 lõike 6 alusel. § 1. Rahandusministri 23. mai 2018. a määruses nr 25 "Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord" tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatakse elektroonilisi vahendeid, mis võimaldavad otsest video voogesitust ühel järgmistest viisidest: 1) pädeva asutuse välja antud isikut tõendava originaaldokumendi näitamine ja lindistamine otsese video voogesituse ajal ning kliendi isikutuvastus kinnitatakse vähemalt elektroonilise allkirja abil, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e- identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artiklis 26 sätestatud nõuetele või 2) kliendi näokujutise ja pädeva asutuse välja antud isikut tõendava originaaldokumendi näitamine video voogesituse käigus.“; 2) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „(1) Teenusepakkuja koostab § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendite ja protseduurireeglite alusel ning muu kättesaadava informatsiooni ning andmete süstematiseeritud kogumise, analüüsimise ja asjaolude selgitamise põhjal kliendiprofiili ja selle ühe osana riskiprofiili.“ 3) paragrahvid 10 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Ankeetküsitlus (1) Ankeetküsitlusega võib välja selgitada füüsilise isiku elukoha aadressi, tegevusprofiili, tegevusala, ärisuhte loomise eesmärgi ja iseloomu, isiku majanduslike või perekondlike huvide seose Eestiga, asjakohasel juhul isiku kasutatavate teenuste prognoositavad mahud, tegeliku kasusaaja, samuti selle, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga, ja muu olulise informatsiooni. (2) Ankeetküsitlusega võib välja selgitada juriidilise isiku ärinime, registrikoodi, asukoha ja tegevuskohad, sealhulgas välisriigis asuvad filiaalid, isiku õigusliku vormi, õigusvõime, seadusjärgsed ja lepingulised esindajad, tegelik(ud) kasusaaja(d) ja asjakohasel juhul, kas tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, majanduslikud seosed Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja kolmandate riikidega, olulisemad äripartnerid, juriidilise isiku tegevusprofiili, põhi- ja kõrvaltegevusalad, ärisuhte loomise eesmärgi ja iseloomu ning muu olulise informatsiooni. (3) Teenusepakkuja loal võib füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja ankeetküsitluse läbiviimisel tekkinud tehniliste probleemide kõrvaldamiseks kasutada teise isiku kaasabi. (4) Ankeetküsitluse läbiviimisel on teenusepakkuja töötaja kohustatud hindama saadud vastuseid ja kajastama nii hinnangu kui ka selle aluseks olevad asjaolud §-s 9 nimetatud kliendi- ja riskiprofiilis. (5) Teenusepakkuja võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud informatsiooni koguda ja selle tõelevastavust kontrollida ka muul viisil, eeskätt intervjuu käigus. § 11. Intervjuu (1) Kliendiprofiili kindlaksmääramiseks vajaliku informatsiooni ja andmete kogumiseks ja kontrollimiseks viib teenusepakkuja töötaja läbi intervjuu, mille käigus esitab osaliselt struktureeritud küsimusi. (2) Teenusepakkuja töötaja peab ärisuhte loomisel kohustusliku intervjuu läbi viima reaalajas. (3) Teenusepakkuja loal võib füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja intervjuu ajal tekkinud tehniliste probleemide kõrvaldamiseks kasutada teise isiku kaasabi. (4) Teenusepakkuja töötaja on kohustatud hindama intervjuu käigus kliendi reageeringut, saadud info ja andmete usaldusväärsust ja kooskõla muude protseduuridega saadud informatsiooni või andmetega ning kajastama nii hinnangu kui ka selle aluseks olevad asjaolud §-s 9 nimetatud kliendi- ja riskiprofiilis.“ 4) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. 5) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) tegevusjuhendit ankeetküsitluste ja intervjuude rakendamise kohta;“ § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub xxxxx. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel