Külli Tammur Teie nr
volikogu esimees
Lääne-Harju vald Meie 20.04.2020 nr 7-5/200640/2002230
[email protected]
Koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise kord
Lugupeetud volikogu esimees ja vallavanem
Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes palus selgitusi Laulasmaa lapsehoiuga lepingu
sõlmimise kohta. Avaldaja päringule vastamisel tõusetusid küsimused Lääne-Harju Vallavolikogu
17.12.2019. a kehtestatud määruse nr 31 „Koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise
kord“ (lapsehoiu määrus) § 3 lg 1 p-de 2, 3 ja 9 õiguspärasuse kohta.
Lasteaiateenuse saamise tingimused on sätestatud koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-
s 1. Selle sätte järgi loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni
seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt
ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni
kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada
lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
Seejuures ei tähenda vanema nõusolek seda, et ta on pandud sundvaliku ette jääda nõusse
lapsehoiuga.
Koolieelse lasteasutuse teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne. Seda
ülesannet võib kohalik omavalitsusüksus täita enda peetavate munitsipaallasteaedade kaudu, mille
tegevust sellisel juhul ka oma eelarvest finantseeritakse. Teine võimalus on osta koolieelse
lasteasutuse teenust mõnelt eraõiguslikult isikult kooskõlas halduskoostöö seadusega (HKTS) või
pakkuda teenust koostöös mõne teise kohaliku omavalitsusega.
Lasteaiateenust pakuvad ka eraõiguslikud isikud erakooliseaduse alusel. Erinevalt kohalikest
omavalitsustest pole eraõiguslik isik kohustatud eraõiguslikke lasteaedu pidama ja teenust
pakkuma. See on vabatahtlik tegevus, mida riik peab seaduses sätestatud tingimuste täitmisel
eraõiguslikule isikule võimaldama. Riik ja kohalikud omavalitsused pole põhiseaduse järgi
kohustatud eraõiguslikke lasteaedu finantseerima, nende tegevust ega seal käivaid peresid toetama.
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) 2. peatüki 2. jaos on sätestanud sotsiaalteenused, mida vald või
linn peab korraldama. Üks teenustest, mida kohalik omavalitsus on kohustatud korraldama, on
lapsehoiuteenus. SHS § 452 lg 1 järgi võimaldab vald või linn lapsehoiuteenust KELS § 10 lõike 1
alusel. See tähendab, et KELS-s on sätestatud teenust saama õigustatud inimeste ring (pooleteise-
kuni kolmeaastane laps, kes ise ja kelle vanem elavad antud valla või linna territooriumil ning kes
on nõus olnud, et lasteaiateenus asendatakse lapsehoiuteenusega). Samuti tuleb KELS-st teenuse
2
rahastamise regulatsioon (KELS § 27 lg 3 ja 4). SHS § 452 lg 5 järgi ei pea vald või linn ise
lapsehoiuteenust vahetult osutama, vaid lubatud on volitada lapsehoiuteenuse osutamine
halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku
omavalitsuse üksuse asutusele. Teenust võib sisse osta ka tsiviilõigusliku lepinguga eraõiguslikult
teenusepakkujalt.
Sarnaselt eralasteaiateenuse osutajatele võivad turul tegutseda eraõiguslikud lapsehoiuteenuse
osutajad, kelle kaudu vald või linn ei täida lapsehoiuteenuse korraldamise kohustust. Neile
teenuseosutajatele pole vald või linn kohustatud rahalist tuge pakkuma ega tagama, et teenuse
rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Samas, vald või linn võib soovi
korral ka neile rahalist toetust pakkuda ja toetada otseselt või kaudselt peret, kelle laps selles
teenuseosutaja juures käib. Ka lapsehoiuteenuse korraldamiseks võib vald või linn sõlmida
kokkuleppeid teise kohaliku omavalitsusega, et korraldada teenuseid koostöös (SHS § 452 lg 5).
Eelnevat silmas pidades palun teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Millisel õiguslikul alusel toetab vald lapsehoiu määruses nimetatud toetusega eralasteaedu ja
kaudselt vanemaid:
- kas kohalik omavalitsus ostab eraõiguslikult isikult lasteaiakohti lepingu alusel ja
kooskõlas HKTS regulatsiooniga, et täita KELS § 10 lg 1 tulenevat kohustust tagada lasteaia koht
kõigile seaduse järgi selle saamiseks õigustatud isikutele või
- kas lapsehoiuteenuse määrusega ettenähtud toetus on valla vabatahtlik toetus (sellega ei
täideta seadusest tulenevat kohustust).
2. Millisel õiguslikul alusel toetab vald lapsehoiu määruses nimetatud toetusega lapsehoiuteenuse
osutajaid ja kaudselt vanemaid:
- kas kohalik omavalitsus korraldab sellega lapsehoiuteenust SHS § 452 lg 1 järgi, et
võimaldada vanema soovil 1,5 kuni 3-aastaste laste vanematel asendada lasteaia koht lapsehoiu
kohaga, ja/või
- kas lapsehoiuteenuse määrusega ettenähtud toetus on valla vabatahtlik toetus (sellega ei
täideta seadusest tulenevat kohustust).
3. Lääne-Harju Vallavolikogu 27.12.2018 määruse nr 40 „Lapsevanema osalustasu kehtestamine
Lääne-Harju valla koolieelsetes lasteasutustes“ (lasteaia tasu määrus) § 2 lg 1 järgi on vanema
osalustasu ülemmäär lasteaias 65 eurot lapse kohta kuus.
Kui vald täidab lapsehoiu määrusega talle KELS § 10 lg 1 ja SHS § 452 lg 1 alusel pandud
kohustusi tagada lasteaiakoht või vanema soovil lapsehoiukoht, siis kas ja miks on teie hinnangul
õiguspärane, et lapsehoiu määruse alusel teenust saava lapse puhul võib vanemalt küsida rohkem
kui 65 eurot kuus (lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 9)?
Kui teie hinnangul võimaldab suuremat tasu võtta KELS § 27 lg 4 (vanema osalustasu võib olla
diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest),
siis selgitage palun, millise asjaolu tõttu on tasu diferentseeritud.
4. Lasteaia tasu määruse § 2 lg 2 järgi on võimalik saada lasteaia osalustasu soodustust, kui perest
käib lasteaias samaaegselt kaks või enam last. Sellisel juhul tasub lapsevanem osalustasu esimese
lapse eest 100%, teise lapse eest 50% kehtestatud ülemmäärast ja kolmanda ning järgnevate laste
eest osalustasu ei arvestata.
3
Kui vald täidab lapsehoiu määrusega talle KELS § 10 lg 1 ja SHS § 452 lg 1 alusel pandud
kohustusi tagada lasteaia koht või vanema nõusolekul lapsehoiukoht, siis miks on teie hinnangul
õiguspärane, et samasugust soodustust ei ole ette nähtud lapsehoiu määrusega (millega põhjendate
erinevat kohtlemist)?
5. Millisel õiguslikul alusel on vallavolikogu kehtestanud lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 2 ja p 3?
Nende sätete järgi rahastatakse teenust valla eelarvest tingimusel, et vanem ei saa vanemahüvitist ja
mõlemad vanemad töötavad või on hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega.
Palun teie selgitusi võimalusel hiljemalt 08.05.2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]