dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Lääne-Harju vald_teabe küsimine

Õiguskantsleri Kantselei · 20. aprill 2020
Viit
7-5/200640/2002230
Registreeritud
20. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Harju vald, J. S. v.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-5/200640
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎7-52006402002230 20.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc330 KB

Sisu (failidest)

Külli Tammur Teie nr volikogu esimees Lääne-Harju vald Meie 20.04.2020 nr 7-5/200640/2002230 [email protected] Koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise kord Lugupeetud volikogu esimees ja vallavanem Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes palus selgitusi Laulasmaa lapsehoiuga lepingu sõlmimise kohta. Avaldaja päringule vastamisel tõusetusid küsimused Lääne-Harju Vallavolikogu 17.12.2019. a kehtestatud määruse nr 31 „Koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise kord“ (lapsehoiu määrus) § 3 lg 1 p-de 2, 3 ja 9 õiguspärasuse kohta. Lasteaiateenuse saamise tingimused on sätestatud koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg- s 1. Selle sätte järgi loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Seejuures ei tähenda vanema nõusolek seda, et ta on pandud sundvaliku ette jääda nõusse lapsehoiuga. Koolieelse lasteasutuse teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne. Seda ülesannet võib kohalik omavalitsusüksus täita enda peetavate munitsipaallasteaedade kaudu, mille tegevust sellisel juhul ka oma eelarvest finantseeritakse. Teine võimalus on osta koolieelse lasteasutuse teenust mõnelt eraõiguslikult isikult kooskõlas halduskoostöö seadusega (HKTS) või pakkuda teenust koostöös mõne teise kohaliku omavalitsusega. Lasteaiateenust pakuvad ka eraõiguslikud isikud erakooliseaduse alusel. Erinevalt kohalikest omavalitsustest pole eraõiguslik isik kohustatud eraõiguslikke lasteaedu pidama ja teenust pakkuma. See on vabatahtlik tegevus, mida riik peab seaduses sätestatud tingimuste täitmisel eraõiguslikule isikule võimaldama. Riik ja kohalikud omavalitsused pole põhiseaduse järgi kohustatud eraõiguslikke lasteaedu finantseerima, nende tegevust ega seal käivaid peresid toetama. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) 2. peatüki 2. jaos on sätestanud sotsiaalteenused, mida vald või linn peab korraldama. Üks teenustest, mida kohalik omavalitsus on kohustatud korraldama, on lapsehoiuteenus. SHS § 452 lg 1 järgi võimaldab vald või linn lapsehoiuteenust KELS § 10 lõike 1 alusel. See tähendab, et KELS-s on sätestatud teenust saama õigustatud inimeste ring (pooleteise- kuni kolmeaastane laps, kes ise ja kelle vanem elavad antud valla või linna territooriumil ning kes on nõus olnud, et lasteaiateenus asendatakse lapsehoiuteenusega). Samuti tuleb KELS-st teenuse 2 rahastamise regulatsioon (KELS § 27 lg 3 ja 4). SHS § 452 lg 5 järgi ei pea vald või linn ise lapsehoiuteenust vahetult osutama, vaid lubatud on volitada lapsehoiuteenuse osutamine halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele. Teenust võib sisse osta ka tsiviilõigusliku lepinguga eraõiguslikult teenusepakkujalt. Sarnaselt eralasteaiateenuse osutajatele võivad turul tegutseda eraõiguslikud lapsehoiuteenuse osutajad, kelle kaudu vald või linn ei täida lapsehoiuteenuse korraldamise kohustust. Neile teenuseosutajatele pole vald või linn kohustatud rahalist tuge pakkuma ega tagama, et teenuse rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Samas, vald või linn võib soovi korral ka neile rahalist toetust pakkuda ja toetada otseselt või kaudselt peret, kelle laps selles teenuseosutaja juures käib. Ka lapsehoiuteenuse korraldamiseks võib vald või linn sõlmida kokkuleppeid teise kohaliku omavalitsusega, et korraldada teenuseid koostöös (SHS § 452 lg 5). Eelnevat silmas pidades palun teil vastata järgmistele küsimustele: 1. Millisel õiguslikul alusel toetab vald lapsehoiu määruses nimetatud toetusega eralasteaedu ja kaudselt vanemaid: - kas kohalik omavalitsus ostab eraõiguslikult isikult lasteaiakohti lepingu alusel ja kooskõlas HKTS regulatsiooniga, et täita KELS § 10 lg 1 tulenevat kohustust tagada lasteaia koht kõigile seaduse järgi selle saamiseks õigustatud isikutele või - kas lapsehoiuteenuse määrusega ettenähtud toetus on valla vabatahtlik toetus (sellega ei täideta seadusest tulenevat kohustust). 2. Millisel õiguslikul alusel toetab vald lapsehoiu määruses nimetatud toetusega lapsehoiuteenuse osutajaid ja kaudselt vanemaid: - kas kohalik omavalitsus korraldab sellega lapsehoiuteenust SHS § 452 lg 1 järgi, et võimaldada vanema soovil 1,5 kuni 3-aastaste laste vanematel asendada lasteaia koht lapsehoiu kohaga, ja/või - kas lapsehoiuteenuse määrusega ettenähtud toetus on valla vabatahtlik toetus (sellega ei täideta seadusest tulenevat kohustust). 3. Lääne-Harju Vallavolikogu 27.12.2018 määruse nr 40 „Lapsevanema osalustasu kehtestamine Lääne-Harju valla koolieelsetes lasteasutustes“ (lasteaia tasu määrus) § 2 lg 1 järgi on vanema osalustasu ülemmäär lasteaias 65 eurot lapse kohta kuus. Kui vald täidab lapsehoiu määrusega talle KELS § 10 lg 1 ja SHS § 452 lg 1 alusel pandud kohustusi tagada lasteaiakoht või vanema soovil lapsehoiukoht, siis kas ja miks on teie hinnangul õiguspärane, et lapsehoiu määruse alusel teenust saava lapse puhul võib vanemalt küsida rohkem kui 65 eurot kuus (lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 9)? Kui teie hinnangul võimaldab suuremat tasu võtta KELS § 27 lg 4 (vanema osalustasu võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest), siis selgitage palun, millise asjaolu tõttu on tasu diferentseeritud. 4. Lasteaia tasu määruse § 2 lg 2 järgi on võimalik saada lasteaia osalustasu soodustust, kui perest käib lasteaias samaaegselt kaks või enam last. Sellisel juhul tasub lapsevanem osalustasu esimese lapse eest 100%, teise lapse eest 50% kehtestatud ülemmäärast ja kolmanda ning järgnevate laste eest osalustasu ei arvestata. 3 Kui vald täidab lapsehoiu määrusega talle KELS § 10 lg 1 ja SHS § 452 lg 1 alusel pandud kohustusi tagada lasteaia koht või vanema nõusolekul lapsehoiukoht, siis miks on teie hinnangul õiguspärane, et samasugust soodustust ei ole ette nähtud lapsehoiu määrusega (millega põhjendate erinevat kohtlemist)? 5. Millisel õiguslikul alusel on vallavolikogu kehtestanud lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 2 ja p 3? Nende sätete järgi rahastatakse teenust valla eelarvest tingimusel, et vanem ei saa vanemahüvitist ja mõlemad vanemad töötavad või on hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega. Palun teie selgitusi võimalusel hiljemalt 08.05.2020. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Muller sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Aigi Kivioja 6938428 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →