dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Justiitsministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 16. aprill 2020
Viit
7-7/200489/2002154
Registreeritud
16. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-7 Omaalgatuslik riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-7/200489
Vastutaja
Ksenia Žurakovskaja-Aru (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎Justiitsministeerium, 16.04.2020.bdoc406 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 06.04.2020 nr 7-7/200489/2001899 Õiguskantsleri Kantselei Meie 16.04.2020 nr 11-3/2276-2 [email protected] Vastus soovitusele COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamise meetmete kohta Lugupeetud õiguskantsler Tänan Teid tehtud soovituse ja tunnustuse eest, et vanglates rakendatud meetmete toel on suudetud vältida viiruse jõudmist kinnipeetavate sekka. Nõustun, et viirus ei tohi sattuda vanglasse külastajate ega saastunud pindade kaudu või muul viisil ega levida kinnipeetavate seas. Meie kindel soov on, et abinõusid viiruse vältimiseks kasutataks nii lühikese aja vältel kui võimalik ning et saaksime neid järk-järgult leevendama asuda, kui tervishoiuekspertide hinnangud seda võimaldavad. Pandeemia levik on ülemaailmselt jätkuvalt kasvutrendis1, mistõttu võtab vanglateenistus eriolukorras kasutusele võimalikult tõhusad meetmed, mis aitavad kaitsta vanglas viibivate isikute tervist ja elu parimal viisil. Vanglad on ühed enim ohustatud isikute kõrge kontsentratsiooniga asutused. ÜRO Peaassamblee kiitis ühehäälselt heaks resolutsiooni, milles tunnistatakse koronaviiruse pandeemia "enneolematuid tagajärgi" ja kutsutakse üles intensiivistama rahvusvahelist koostööd COVID-19 ohjeldamiseks ja leevendamiseks.2 Resolutsioonis rõhutatakse muuhulgas vangide kui haavatava grupi seisundit ja vajadust võtta kasutusele meetmeid nende kaitseks. Maailmas on vange peetud eriti ohustatud grupiks oma sageli esinevate diagnooside tõttu, nagu HIV ja C-hepatiit, tuberkuloos.3 Nende diagnoosidega isikuid on ka Eesti vanglapopulatsioonist suur osa. Kui algselt peeti ohustatud grupiks eelkõike eakaid, siis WHO on rõhutanud, et viirusega tegelemisel ei peaks keskenduma vaid eakatele kui riskigrupile, vaid arvesse tuleb võtta kaasnevaid haigusi. 4 WHO andmetel oli enamikul viirusest saadud haiguse tõttu surnutest vähemalt üks kaasnev haigus, eriti südame-veresoonkonna haigused ja diabeet. Eriti ohustatud on kaasuvate või mitme diagnoosiga isikud, kuna nende puhul tõuseb viiruse potentsiaalne eluohtlikkus drastiliselt, võrreldes nendega, kellel on diagnoositud vaid üks krooniline haigus.5 Vangid on teadaolevalt juba vanglasse saabudes keskmisest halvema tervisega, samuti on tegu kõrgema riskikäitumisega inimestega. 1 Eestis on juhtumeid kokku 1373, millest surnuid 31, maailmas on juhtumeid kokku 1 929 227, millest surnuid 119 759. Ülevaated kuupäevade kaupa kättesaadavad veebilehel: https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/situation-reports/ 2 Kättesaadav veebilehel: https://unsdg.un.org/sites/default/files/2020-03/SG-Report-Socio-Economic-Impact-of- Covid19.pdf 3 Flattening the Curve for Incarcerated Populations — Covid-19 in Jails and Prisons. M.J. Akiyama, M.D., A. C. Spaulding, M.D., J. D. Rich, M.D. DOI: 10.1056/NEJMp2005687. Kättesaadav veebilehel: https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMp2005687?query=featured_coronavirus 4 Kättesaadav veebilehel: https://www.who.int/news-room/q-a-detail/q-a-coronaviruses 5 Preventing the Spread of COVID-19 to Nursing Homes: Experience from a Singapore Geriatric Centre. Doi:10.1111/jgs.16447. Kättesaadav arvutivõrgus: https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1111/jgs.16447 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Vanglates on kokku umbes 300 HI-viiruse ja ligikaudu 700 C-hepatiidi kandjat ning mitmeid teisi, kelle viirusesse nakatumine võiks osutuda eluohtlikuks. Enam kui kolmandikul 300 kinnipeetavast, kel on diagnoositud HIV, on samaaegselt ka C-hepatiidi diagnoos. Kokku on vanglates 194 vangi, kellel on diagnoositud nii C-hepatiit kui HI-viirus. Eriti ohustatud grupiks on peetud ka suitsetajaid ja endisi suitsetajaid. Endisi suitsetajaid on vanglates kokku 1328. Vanglates on kokku üle tuhande vangi, kellele viirus võib nende nõrga tervise või kõrge vanuse pärast saada elukardetavaks. Suur hulk kinnipeetavaid kuulub riskigruppi oma vanuse või tervisliku seisundi (kroonilised haigused) tõttu, mistõttu on neil isikutel kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamise suhtes. Nende kaitseks tuleb riigil võtta kasutusele tõhusad meetmed. Kui suhtlus- ja liikumispiiranguid ei rakendataks, siis tähendaks see kiiret viiruse levikut kinnipeetavate hulgas. Piirangud on hädavajalikud, et takistada viiruse levimist. Vanglaametnike haigestumise korral satuks aga ohtu vangistuse nõuetekohane täideviimine ning kinnipeetavate õiguste ja vangla julgeoleku tagamine. See oleks vastuolus avalike huvide ja isikute õigustatud ootusega riigi kohustuse täitmise suhtes, st elu ja tervise kaitsmisel. PS § 16 sätestatud õigust elule võib pidada kõige olulisemaks põhiõiguseks, sest see on eeldus kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele.6 Riik peab kaitsma inimest ka teistest inimestest lähtuva terviseohu eest (PS § 28 lg 1).7 PS § 28 lg 1 paneb riigile soorituspõhiõigusena kohustuse kaitsta inimese tervist, st riigil tuleb rakendada õigeaegselt meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu. Vältida tuleb inimeste haigestumist (nt nakkushaigustesse) ja surma. 8 Riigi positiivne soorituskohustus PS § 28 lg 1 mõttes hõlmab vajalike ja proportsionaalsete meetmete rakendamist nii, et need omaksid eesmärgipärast mõju. Riigi positiivne soorituskohustus põhiseaduslikku järku õigushüve kaitsmisel tähendab ka vajadusel isikutele tavaolukorras kohalduvate selliste subjektiivsete õiguste piiramist (nt jalutuskäik, kokkusaamised), mille piiramata jätmine võib otseselt soodustada viiruse levikut. Selliste õiguste piiramine pandeemia tõkestamiseks on möödapääsmatu. Riigil lasub põhiseaduslik elu ja tervise kaitse kohustus – elu ja tervis õigushüvena kaaluvad oma olulisuse tõttu üles isiku muud põhiõigused (nt isiku õigus liikumisvabadusele, õigus perekonnaelule), mille eelduseks need on. Isegi juhul kui nende õigushüvede kaitsmisel riivatakse mõnd teist õigushüve, on see õigustatud. Üleriigiliselt võetakse praegu kasutusele järjest rangemaid meetmeid inimeste liikumisvabaduse piiramiseks. Eriolukorra juhi korraldusega 9 on tänaseks kehtestatud liikumispiirangud hoolekandeasutustes, kus viibivad ühed enim ohustatud gruppi kuuluvad isikud. Vanglad on hoolekandeasutuste kõrval asutustest, kus viibivad samuti eriti ohustatud gruppi kuuluvad isikud. Leian, et riigi kohustus põhiseaduslikku järku õigushüvede kaitseks, nagu seda on elu ja tervis, hõlmab enamat kui minimaalsed meetmed. Põhiseadus kohustab riiki selliste isikute grupi puhul rakendama erilisi kaitsemeetmeid ja kahtluse korral kohaldama neid meetmeid, mis aitavad eesmärki saavutada suurema tõenäosusega. Kui leebemate meetmete puhul ei saa öelda, et see tõsikindlalt välistab viiruse leviku, siis tähendaks see riigipoolse soorituskohustuse rikkumist – riik ei saa lähtuda otsuse tegemisel juhuslikkusest. Leian, et epideemia puhul, millele ei ole ravi ja mis võib u 1000 vangile, kes oma terviseseisundi tõttu on eriliselt ohustatud, olla potentsiaalselt surmav, ei saa teha kaitsemeetmetes järeleandmisi. Üleilmse pandeemia korral ei saa riik lootma jääda juhuslikkusele, vaid prognoosotsused peavad lähtuma sellest, mida kaasaja teadus otsustuste alusena annab. Sealjuures, kui ajakohane teadusinfo annab aluse arvata, et viiruse levik tooks kaasa ohu väga paljude isikute elule ja tervisele, tuleb ohu ennetamiseks võtta kasutusele tõhusad meetmed. Kindlasti saab öelda, et seadusandja mõte VangS § 55 lg 2 kohaldamisel ei ole olnud absoluutne – kasvõi näiteks vanglas toimuva massirahutuse, tulekahju või mõnd sarnast laadi olukorra puhul, mille järelmid on lihtsamini prognoositavad kui COVID-19 haigust põhjustava viiruse puhul. Täie tõsidusega võib öelda, et ülemaailmse epideemia puhul, kus teadusinfo viiruse leviku kohta on kiiresti ajas muutuv, tuleb rakendada riigi positiivse soorituskohustuse täitmiseks pigem rangemaid meetmeid, kus kaitsemeetmete mõju on ka vahetumalt tajutav. Valitsusasutus saab täita oma põhiseadusliku soorituskohustuse vaid siis, kui on kindel, et ka 6 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, paragrahvi 16 kommentaar, p 1. Kättesaadav veebilehel: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=21&p=16 7 Vt samas. 8 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017. Paragrahvi 28 kommentaar, p 5, p 8. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=33&p=28. 9 Peaministri 03.04.2020. a korraldus nr 58 „Eriolukorra juhi korraldus hoolekandeasutustes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta“, Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/303042020008 vähemate meetmetega toimib viiruse tõkestamine sama mõjusalt. Kahjuks ei saa seda praegu, arvestades viiruse kohta teadaolevat, veel kinnitada. Uuem teaduskirjandus kinnitab, et viirus on sedavõrd nakkusohtlik, et kriitiliste juhtumite arv võib osutuda ohuks tervele tervishoiusüsteemile ja seda väga lühikese ajaperioodi jooksul. 10 Seetõttu on rangete meetmete kohaldamine möödapääsmatu. Teadaolevalt võib nakatunu olla nakkusohtlik ka siis, kui tal igasugused sümptomid puuduvad 11. Arvestades, et teadusuuringutes seostatakse uute viirusjuhtumite langust vaid rahvastiku kasvava teadlikkusega ja varajaste sekkumismeetmetega, siis selleks, et saada COVID-19 viirus kontrolli alla ja vältida selle edasisi katastroofilisi mõjusid tervishoiusüsteemile, on riikidel vaja võtta kasutusele jõulisi ja otsustavaid sekkumismeetmed. Uuringud näitavad, et ilma selliste resoluutsete sekkumismeetmeteta (eelkõige igasuguste sotsiaalsete kontaktide vähendamiseta) võinuks viiruse levik päädida 40 miljoni surmaga aastal 2020.12 Ka vaid eakate nakatumise vältimisele suunatud meetmete rakendamise korral õnnestuks arvutuste pinnalt vähendada seda 20 miljonini, kuid ka see tähendaks tervishoiusüsteemi kokkukukkumist. Riikliku tervishoiusüsteemi toimevõime säilimine on avalik huvi, mis teenib nii kollegiaalset eesmärki kui individuaalselt igaühe põhiõiguse kaitse eesmärki, s.o elu ja tervise kaitset (PS § 16 ja § 28). Viiruse praeguse leviku järgi võib prognoosida haiglaravi vajavate isikute arvu suurenemist lähinädalatel, mis on haiglatele suur koormus. Kuna esmajärjekorras sekkumist vajavate juhtumite arv on COVID-19 tõttu kasvanud, siis tähendab see ümberkorraldusi kogu tervishoiusüsteemis. Haiglasse võidakse nakatunu sõltuvalt sümptomite tõsidusest paigutada keskmiselt kaheks nädalaks kuni kaheks kuuks.13 Nakatumise ja selle tagajärjel haiglaravi vajav vang tuleb toimetada vanglast välja haiglaravile, mis tähendab lisakoormust kogu tervishoiusüsteemile. Kui viirus hakkab vangide seas levima, juhtub see kahtlemata kiiresti ja haiglaravi vajajad tuleb toimetada haiglatesse üle Eesti. See tähendab märkimisväärset koormust riiklikule tervishoiusüsteemile. Osalist isoleerimist ei ole peetud piisavalt mõjusaks meetmeks, kuna ka sel juhul on viiruse leviku tõenäosus liiga kõrge, samas mitme ennetusmeetme kombineerimist peetakse tõhusaimaks.14 Sotsiaalse distantseerumise meetme jätkamist on peetud uue viirusepuhangu (ehk nn teise laine) ennetamiseks15 ja tervishoiusüsteemi ülekurnamise vältimiseks sobivaks meetmeks.16 Eesti haiglate tervishoiutöötajate nakatumiste arv on näidanud, et ka kontrollitud tingimustes ja kaitsevahendite kasutamise korral ei pruugi see tagada täielikku kaitstust viiruse leviku vastu. Näiteks on Kuressaare haigla 42 töötajat (avastatud mitme nädala jooksul) andnud positiivse koroonaproovi. 17 Hiljutised uuringud näitavad, et viiruse osakesed võivad õhus püsida arvatust kauem 18 (nakkusoht püsib kauem), mistõttu soovitatakse vältida viibimist ruumides, kus on palju liikumist. Andmed näitavad, et viiruse levik toimub nii piisknakkuse kui ka aerosoolnakkuse teel. 10 The early phase of the COVID-19 outbreak in Lombardy, Italy. Cereda D, Tirani M, Rovida F, Demicheli V, Ajelli M, Poletti P, Trentini F, Guzzetta G, Marziano V, Barone A, Magoni M, Deandrea S, Diurno G, Lombardo M, Faccini M, Pan A, Bruno R, Pariani E, Grasselli G, Piatti A, Gramegna M, Baldanti F, Melegaro A, Merler SarXiv:2003.09320. Kättesaadav arvutivõrgus: https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/2003/2003.09320.pdf 11 Covert coronavirus infections could be seeding new outbreaks Scientists are rushing to estimate the proportion of people with mild or no symptoms who could be spreading the pathogen. doi: 10.1038/d41586-020-00822-x. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.nature.com/articles/d41586-020-00822-x 12 Report 12: The Global Impact of COVID-19 and Strategies for Mitigation and Suppression. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.imperial.ac.uk/mrc-global-infectious-disease-analysis/news--wuhan-coronavirus/; vt ka Coronavirus latest: pandemic could have killed 40 million without any action https://www.nature.com/articles/d41586-020-00154-w 13 https://ourworldindata.org/coronavirus 14 Deciphering the power of isolation in controlling COVID-19 outbreaks. Yan Niu, Fujie Xu, The Lancet Global Health. Kättesadav arvutivõrgus::https://doi.org/10.1016/S2214-109X(20)30085-1; vt ka Interventions to mitigate early spread of SARS-CoV-2 in Singapore: a modelling study. J. R. Koo, A. R. Cook, M. Park, Y. Sun, H. Sun, J. T. Lim et al. The Lancet. Infectious deseases. DOI::https://doi.org/10.1016/S1473-3099(20)30162-6 15 Offline: COVID-19—what countries must do now. R. Horton. The Lancet, DOI::https://doi.org/10.1016/S0140- 6736(20)30787-X 16 COVID-19: extending or relaxing distancing control measures. Colbourn, T. The Lancet Public Health. DOI::https://doi.org/10.1016/S2468-2667(20)30072-4 17 Kättesaadav veebilehel: https://www.err.ee/1072373/kuressaare-haigla-ravijuht-koormus-pole-veel-vaga-suur- olukord-voib-muutuda-jargmine-nadal 18 Kättesaadav veebilehel: https://www.aalto.fi/en/news/researchers-modelling-the-spread-of-the-coronavirus- emphasise-the-importance-of-avoiding-busy Aerosoolnakkuse puhul ei ole ka nt kaitsemaskide kandmine andnud samaväärselt tõhusat kaitset kui piisknakkuse puhul.19 Samuti näitab viimasel ajal kogutud info, et kui inimene kõnnib, jookseb või teeb sporti, siis võib viirus levida ka oluliselt kaugemalt distantsilt kui seni arvatud. 20 See tähendab, et mistahes vanglas liikumised tuleb hoida minimaalsena ja seda ka isikukaitsevahendite kasutamise korral. Kuna viirus võib levida ka ilma sümptomiteta isikult, on oluline, et igasuguseid inim- ja pindkontakte oleks võimalikult vähe. Selleks tuleb kehtestada ranged piirangud. Riikides, kus ei ole täielikke piiranguid kehtestanud, on viirusest põhjustatud haigusdiagnoose nii vangidel kui ametnikel. Näiteks Belgias on tuvastatud viirus seitsmel vangil ja 32 ametnikul, Hispaanias 36 vangil ja 206 ametnikul.21 Nakatunute arvu kasvu tõttu on kasvanud ka töötajate arv, kes peavad lähikontakti tõttu nakatunuga jääma ka ise karantiini. Nende näidete pinnalt võib öelda, et meetmed ei ole osutunud piisavaks või pole neid rakendatud õigeaegselt. Viiruse tuvastamise juhtudel või selle kahtluse korral tuleb ametnikel olla 14 päeva karantiinis. Selliste juhtumite arv tuleb hoida võimalikult madalal, et säilitada ka eriolukorras vangla toimevõime tagamiseks piisava arvu ametnike olemasolu. Vangide jalutusboksidesse viimine tõstaks nende nakatumise riski oluliselt. Selliseid põhjendamatuid riske ei tohi praeguses olukorras võtta. Vangi tuleb alati jalutusboksi saata, mistõttu on kontakt ametnikuga vältimatu. Kuna vangi tuleb jalutuste ajal alati valvata, siis tähendaks see rohkemaid inimkontakte ametnike ja vangide ning kinnipeetavate vahel, samuti võib tekkida vajadus reageerida korrarikkumistele, kasutades vajadusel vahetut sundi, millistel juhtudel inimkontakt võib olla vältimatu. Lisaks tuleb kõik pinnad ja alad, kus vang on viibinud, desinfitseerida enne jalutuskäiku. Vanglates koha peal viibiva personali hulk on eriolukorra tõttu viidud hädavajaliku miinimumini. Kuna korraga ei saaks jalutusele viia mitut vangi, siis tähendaks jalutuste lubamine seda, et vanglas tööl olevad ametnikud jõuaksid ajaliselt tegeleda vaid jalutustele viimisega. Selline töökorraldus ei ole otstarbekas. Samuti kui näiteks jalutuskäike läbi viiv ametnik on nakatunud, kuid tal puuduvad haigussümptomid, võib ta nakkusohtlik olla väga paljudele vangidele. Kõik sellised ohud tuleb kahtlemata viia miinimumini. Nakkusohu vältimiseks on osutunud tõhusaks meetmeks isikute isoleerimine.22 04.04.2020 sai viirusest põhjustatud haiguse diagnoosi ka üks Tartu Vangla ametnik. Kuna vangi nakatumise risk on eriti suur just pind- ja inimkontakti kaudu, siis on oluline viia sellised kontaktid miinimumini. Kuna risk, et viirus võib jõuda vangini ametniku kaudu, on suur, siis on kõik vanglad juba teinud muudatusi ka ametnike töökorralduses, kehtestades vabatahtlikkuse alusel töökorra, mille kohaselt viibivad ametnikud viis tööpäeva vanglas koha peal, territooriumilt lahkumata.23 Selline töökorraldus vähendab võimalust, et viirus võiks ametnike kaudu vanglasse jõuda. Kõik see on eesmärgiga vähendada ka ametnikest lähtuvat nakkusohtu. Kõik vanglateenistujad ja vangid kuuluvad prioriteetsesse rühma, kellelt viiruskahtluse korral võetakse koroonaviiruse proov esmajärjekorras. Samuti testitakse vanglateenistujaid, kellel viiruskahtlus puudub, juhuvalimi alusel. Seega teevad vanglad kõik endast oleneva ja võtavad kasutusele vajalikud meetmed, et tõkestada viiruse levikut. Vanglad on piirangute seadmisel tegutsenud nii individuaaleesmärgiga vangide endi elu ja tervise kaitseks kui kollektiivse eesmärgiga avaliku huvi kaitseks. Kuna vanglad lähtuvad vangide puhul piisava riski määratlusest (mis vangide kui eriti ohustatud grupi puhul on olemas), siis ei saa öelda, et meetmete kohaldamine oleks ebaproportsionaalne. Kohtupraktikas on seni kinnitatud, et praegusel juhul on ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste massilist haigestumist vältida. Tartu ja Tallinna Halduskohtud ning Tallinna Ringkonnakohus24 on leidnud, et praegu on isikute elu ja tervise kaitseks kasutusele võetud 19 Respiratory virus shedding in exhaled breath and efficacy of face masks. Leung, N.H.L., Chu, D.K.W., Shiu, E.Y.C. et al. Nat Med (2020): https://doi.org/10.1038/s41591-020-0843-2 Vt ka: https://www.livescience.com/coronavirus-can-spread-as-an-aerosol.html 20 Kättesaadav veebilehelt: http://www.urbanphysics.net/COVID19_Aero_Paper.pdf 21 Mõlemas riigis on kehtestatud külastuskeeld. 22 What the cruise-ship outbreaks reveal about COVID-19. Close confines help the virus to spread, but closed environments are also an ideal place to study how the new coronavirus behaves. doi: 10.1038/d41586-020- 00885-w. 26.03.2020, kättesaadav arvutivõrgus: https://www.nature.com/articles/d41586-020-00885-w 23 Kättesaadav veebilehel: https://www.postimees.ee/6941858/eesti-vanglad-lahevad-eriolukorras-ule-viiepaevasele-graafikule 24 Vt Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-521, Tallinna Halduskohtu 26. märtsi 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-523, Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-563. Tartu Ringkonnakohus tagastas asjas nr 3-20-521 kaebaja määruskaebuse 08.04.2020. a määrusega, leides, et kaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. meetmed vajalikud ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Kohtud on pidanud oluliseks, et kolmandatel isikutel ehk ülejäänud kinnipeetavatel ja vanglateenistujatel on õigustatud ootus tervise kaitsele. Seejuures tuleb arvestada, et suur hulk kinnipeetavaid kuulub oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu riskigruppi, mistõttu on neil isikutel kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamise suhtes. Vanglaametnike haigestumise korral satuks aga ohtu vangistuse nõuetekohane täideviimine ning kinnipeetavate õiguste ja vangla julgeoleku tagamine. Mõistagi võib piirangute kohaldamine pika aja vältel osutuda ebaproportsionaalseks, nt eeldusel, et piirangute kohaldamisega saadav potentsiaalne kasu ei ületa piirangute tühistamisega tekkida võivat kahju. Kuivõrd praeguses eriolukorras ei ole aga veel põhjust rääkida piirangute leevendamisest, siis seni kohaldavad vanglad asjakohaseid meetmeid, mis leevendavad piirangute mõju. Leevendusmeetmed Vanglaväline suhtlus, kohtumised kaplani ja psühholoogiga Nõustun, et olukorras, kus kinnipidamisasutustes on kehtestatud külastuskeeld, on oluline, et suhtlusvõimalus saaks tagatud muul viisil, nt telefoni teel. Juhin tähelepanu, et kuigi üks kord nädalas helistamise võimalus oli absoluutne miinimum, millest vanglad võimaldasid helistamist ka rohkemal määral, siis alates 13.04 võimaldatakse kõikides vanglates erakõnesid teha vähemalt kaks korda nädalas kestusega 15 – 20 minutit. Miinimumnõude eesmärk on tagada, et kõikidel vangidel oleksid võrdsed võimalused lähedastele helistamiseks ja vajalike kõnede tegemiseks. See, kui palju on võimalik oma lähedastega suhelda, sõltub ka sellest, kui palju nad kasutavad õigust helistada riigiasutustesse, mida ei ole piiratud. Vanglad kannavad helistamiseks raha (laadivad 3 euro väärtuses kõneaega) nende vangide kontodele, kellel ei ole vähemalt 3 eurot ei isikuarvel ega kõnekaardil. Seega on tagatud suhtlusvõimalus ka neile, kellel rahalisi vahendeid endal selleks ei ole. Lähedastega suhtlemiseks annavad vanglad tasuta kirjatarbeid (sh paberit, ümbrikke) ja vangide kirjad saadetakse vangla kulul. Lisaks on vanglas jätkuvalt võimalus kohtuda kaplani ja psühholoogiga. Vestlused ja psühholoogiline tugi vanglateenistujatelt aitavad paremini mõista piirangute põhjusi ja tagada vangidele mõtestatud suhtlust. Kui varem külastas kaplan kinnipeetavaid vähemalt korra nädalas, siis eriolukorrast tingitud vanglate töökorralduse muudatuse tõttu viibib ka kaplan vanglas koha peal viiel tööpäeval järjest, mis tähendab, et selle aja jooksul on võimalik läbi viia oluliselt rohkem hingehoidlikke vestlusi. Kaplanitel on väljaõpe ka mittereligioosseks hingehoiuks, nii et nad saavad vangidega töötada sõltumata nende usulistest veendumustest. Kaplanid on vangidele jaganud religioonialast kirjandust ja pühadeaegseid läkituskirju. Tegevused, õppematerjalid, raadio, ajakirjandus, televisioon Kuna kontaktõpet ei toimu, siis on õppematerjalid jagatud kambritesse. Samuti saavad kinnipeetavad näha hulgaliselt lisatelekanaleid ja lugeda erinevat kirjandust. Vanglad võimaldavad jätta kambrite raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni sisselülitatuks ööpäevaringselt (sealjuures on kinnipeetavad vabastatud elektriseadme kasutamise kuludest). Kõikides vanglates on võimalik vaadata ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3, TV6, Kanal 11, Kanal 12, TV3+ (vene keeles), BBC World News (inglise keeles), EuroNews RUS (vene keeles) kanaleid. Lisaks eelnevatele on Tartu Vanglas võimalik vaadata järgmisi kanaleid: Eurosport (inglise keeles), 3 SAT, RTL, Pro7, Delux Music, MTV (saksa keeles), TBN (vene keeles), Fauna vene/ukraina keeles ja Serbia RTS Cvet (serbia keeles), Life TV, TV3 Film, TV 1000, TV 1000 Action ja TV 1000 Rus Kino. Viru Vanglas on võimalik vaadata lisaks järgmisi kanaleid: WDR Köln, Euro News, ZDF, VOX 6, 3 SAT, News One, DW, Viasat Nature, Viasat Explore, Viasat History. Tallinna vanglas on lisaks võimalik vaadata järgmisi kanaleid: Viasat History (vene ja inglise keeles), Viasat Explorer (vene ja inglise keeles), Viasat Nature (vene ja inglise keeles), BBC World News (inglise keeles) ja EuroNews RUS (vene keeles), TV3 Film, TV 1000, TV 1000 Action ja TV 1000 Kino (vene keeles). Kõigile on tagatud ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimalus ning kasutada saab ka raamatukogu teenust. Vanglad on suurendanud ajalehtede „Postimees“ ja „Novaja Gazeta“ tellimusi, Viru Vangla ka „Severnoje Poberežije“ tellimust. Uudistega on võimalik kursis olla ka raadio vahendusel. Kõikides elukambrites on terminalide vahendusel võimalik kuulata nelja raadiokanalit: Vikerraadio, Raadio 2, Retro FM ja Raadio 4 (vene keeles), Tallinna Vanglas ka Sky Plus. Lisaks on kambris vaba aja veetmiseks antud soovijaile mänge nagu sudoku, lahendamiseks ristsõnu, värvimiseks mandala töölehti ning seni huvitegevuse raames kasutatud puslesid ja lauamänge. Kehakultuuriga tegelemiseks on soovijatele väljastatud treeningharjutuste lehed. Vanglad jätkavad huvitegevuseks täiendavate võimaluste loomisega. Õigusaktidega saab vang tutvuda taotluse alusel, mille järel antakse vangile väljatrükk soovitud õigusaktist. Sealjuures jälgitakse nakkusohu vältimiseks vähemalt 48-tunnist vahet enne väljatrüki järgmisesse kambrisse andmist. Raamatukoguteenust kasutades on võimalik tutvuda ka soovitava õiguskirjandusega. Toitlustus Kinnipeetavad saavad lisatoitu, nt šokolaadi (50-100 g), kuivatatud puuvilja (100 g). Lisatoidu andmisel lähtutakse nakkusohu vähendamise printsiibist – näiteks pakendamata puuviljade kätteandmine on suurem nakkusoht kui muu pakendatud lisatoidu jagamine. Lisatoitlustamine on tagatud ka toiduallergiaga isikutele (nt diabeet, laktoosi- või gluteenitalumatus), kellele pakutakse sobiva alternatiivina näiteks kuivatatud puuvilju. Vangid saavad täiendavalt ka D-vitamiini. Hügieen Kõikides vanglates on enamikes kambrites olemas dušivõimalus. Kambrite puhul, kus seda võimalust ei ole, on kraanikauss, st kraanist saab igal ajal sooja vett elementaarseteks hügieenitoiminguteks. Samuti tagatakse ka neil juhtudel duši kasutamise võimalus osakonna duširuumis. Ühtlasi, kuna vangla poe vahendusel ei ole hetkel võimalik osta pesemisvahendeid, siis tagab need vangla omal kulul. Seega on kohased pesemis- ja hügieenivõimalused vanglates ka piirangute ajal tagatud. Kokkuvõte Kokkuvõttes leian, arvestades Eestis kehtestatud eriolukorda, juba Eesti Vabariigi territooriumil kehtivaid piiranguid ja teadlaste poolt esitatud prognoose COVID-19 viiruse leviku kohta, et piirangute kehtestamine on proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede. Lisaks sellele, et vanglal on kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida neid õigusi võimalikult paremini kaitsvad abinõud, on praegusel juhul ka väga suur avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste haigestumist vältida. Igal kinnipeetaval on õigustatud ootus, et tema elu ja tervis on parimal moel kaitstud ning igal vanglatöötajal huvi töötada maksimaalselt ohututes tingimustes. Kuna isikute tervislik seisund ja nende suhtes kohaldatavate meetmete kestus võib sõltuvalt nende vanglasse paigutamise ajast olla erinev, siis selle kohta, kas konkreetse isiku puhul on kohaldatud riskide maandamine osutunud parimat kaasaja teadusinfot arvesse võttes proportsionaalseks või mitte, saab otsustada kohus. Näeme kõiki vanglas kasutatavaid piiranguid ajutistena ning oleme huvitatud nende lõpetamisest või leevendamisest nii pea, kui muutunud olukord või meditsiiniekspertide hinnangud seda võimaldavad. Anname Teile kohe teada, kui meil on võimalik täpsemalt öelda, millal me ühest või teisest piirangust loobuda saame. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Koopia: Tartu Vangla Tallinna Vangla Viru Vangla Laura Glaase 620 8219 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel