Hinnang võimalusele kasutada Tilgu teed juurdepääsuna Meriküla keskusesse planeeritavale koolile
Koostanud Sven Kreek, juhtivlektor, transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juht, Tallinna
Tehnikakõrgkool
Mõned olulised faktid::
- Sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole
sõidutee ….. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-,
haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi.
- Projekteerimisel arvestatakse sõidukite laiuseks:
o bussid 2,55 meetrit, koos peeglitega 3,0 meetrit
o veoauto 2,5 meetrit
o sõiduauto 1,8 meetrit
- Projekteerimisel arvestatakse sõiduteede laiuseks:
o Kahesuunalise 1+1 liikluse korral min. 5,5 meetrit (2 x 2,75 m)
o Võimalik on kasutada ka 4,5 meetrist sõiduteed, aga siis peab olema võimalus:
▪ sõidukitel üksteisest möödumiseks kasutada teepeenart (NB! mitte haljasala)
▪ nähtavuse ulatuses sõita sõiduteeäärsesse „taskusse“, et võimaldada teisel
sõidukil mööduda
Vaadates Tilgu teed alates Klooga maanteest kuni Merikülani võib väita, et aktiivseks liikluseks on selle
kasutamine üsna problemaatiline, eriti juhul, kui seal peaks liikuma ka bussid. Kui Merikülasse
planeerida kool, siis teatud kellaaegadel tekivad sellel teel väga keerulised olukorrad, kus ohutu
liiklemine ei ole tagatud. Põhjendused:
- jalakäijatel puudub ohutu liiklemise võimalus, kuna:
o suuremas osas on tee valgustama
o puudub jalgtee, mistõttu jalakäijad peavad kõndima sõiduteel või väga kitsal teepeenral
o talvel lumehangede korral on jalgsi käimise ruum ainult sõiduteel
- ülaltoodud põhjustel ei ole ka jalgratastega / tõukeratastega liiklemine ohutu
- sõidukite üksteisest möödumiseks puudub vajalik ruum. Allpool on toodud mõned
mõõtmistulemused, mis näitavad ära, et nendes kohtades (ja need ei ole ainsad sellised kohad) on
sõidukite üksteisest möödumine kas võimatu või väga keeruline:
Foto 1: sõidutee laius 4,7 meetrit
Foto 2: sõidutee laius 4,2 meetrit
Foto 3: sõidutee laius 4,0 meetrit
Foto 4: sõidutee laius 4,6 meetrit
Foto 5: sõidutee laius 3,9 meetrit
Lisaks ülaltoodule tuleb arvestades veel seda, et:
- kõnealuse teelõigu pikkus on 4 km, mis juhul, kui kooliõpilane peaks seda läbima jalgsi, on liiga pikk
- lähimad bussipeatused hetkel on Tilgu tee – Klooga maantee ristmikust Maasika peatuseni 1 km ja
Sõrve tee peatuseni 0,8 km. Seega lisandub kooliteele veel 0,8 kuni 1 km.
Kokkuvõtteks: praegusel kujul Tilgu tee kasutamine õpilaste kooliteena ei ole mõistlik, kuna ei ole
tagatud ohutu liiklemise võimalused. Lisaks sellele jääb alles küsimus koolitee pikkuses nendele, kes
peavad seda läbima jalgsi.
Koostatud 8.jaanuar 2020
Ülle Madise
lasteombudsman
Kohtu 8, 15193 Tallinn
[email protected]
Mart Eensalu
Muraste Kool
hoolekogu esimees
[email protected]
+3725064505
Pöördumine seoses Muraste Kooli õpilaste koolitee murega 04. veebruar 2020
Pöördume lasteombudsmani poole, kuna leiame, et Harku vallavalitsuse tegevusega pannakse
ohtu laste turvaline ning mõistlik koolitee. Muraste Kooli III kooliastet ollakse kolimas
Meriküla Õppekompleksi ning lastele planeeritud koolitee saab olema äärmiselt ebamugav
ning tõenäoliselt ohtlik.
Harku vallavolikogu otsustas 28. veebruaril 2019, et Muraste Kool kasvab 9-klassiliseks
kooliks (https://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=309277&o=903&u=-
1&o2=149970&hdr=hp&tbs=all). Volikogu otsusega volitati vallavolikogu koostöös kooliga
leidma sobivat lahendust kuidas kooli laienemine füüsiliselt lahendatakse. Kahjuks
vallavalitsus ei ole teinud kooliga koostööd, hoolekoguga pole kordagi räägitud, koolijuhti on
paaril korral kuulatud, aga tema arvamusi ei ole arvestatud. Sellisel viisil huvigruppe
kaasamata on otsusteni jõutud väga kehva kvaliteediga analüüsile tuginedes. Tagantjärele
vaadates tundub, et analüüsi on üldse välditud, sest juba 25. juuni 2019 kirjas
Keskkonnaametile (https://dhs-adr-kea.envir.ee/Display.aspx?ID=290254&Root=290254) on
räägitud otsusest kindlas vormis, kuigi analüüsi protsess oli tollel hetkel algusjärgus. Selguse
huvides täpsustame ka, et lõplikku otsus formaalselt täna veel ei ole, kuid arvestades
vallavalitsuse käitumist ning kommunikatsiooni, siis sisuline otsus on langenud. 10. detsembri
kirjas (lisa 1) teatas vallavanem kooli personalile ning lapsevanematele üheselt: „Eelnevast
tulenevalt võeti vastu otsus, et Muraste Kool laieneb 2020. aasta sügisel Meriküla Spordi- ja
Õppekeskusesse.“ Selline otsus toob kaasa suurel hulgal probleeme, kuid käesolevas
pöördumises keskendume turvalisele ning lastele mõistlikule kooliteele, kuna leiame, et selles
valdkonnas on lasteombudsmanil võimalik võtta seisukoht lähtudes laste huvide kaitsest.
Meriküla õppekompleks asub praegusest Muraste Koolist linnulennult 1,3 kilomeetri kaugusel,
samuti asub see Muraste küla ning Suurupi küla servas, mis on peamised Muraste Koolis
käivate laste elukohad. Asukoht võiks olla aktsepteeritav, kuid probleemiks on asjaolu, et
Meriküla Õppekompleksile puuduvad mõistlikud ligipääsuteed. Autoga liikudes on Meriküla
õppekompleksi jõuda viisil, kus Murastest tuleb sõita 4 kilomeetrit mööda Klooga maanteed
Tallinna suunas ning seejärel 4 kilomeetrit tagasi Muraste suunas mööda Tilgu teed. Suurupist
tuleb samuti liikuda esmalt Murastesse ja sealt edasi samal viisil Muraste elanikega. Enamusele
lastele tähendab selline lahendus vähemalt 8 kilomeetri pikkust või pikemalt kooliteed.
Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et Tilgu tee seisukord ei ole kuidagi sobiv kooliteeks.
Teele on hinnangu andnud Tallinna Tehnikakõrgkooli juhtivlektor Sven Kreek (lisa 3), leides,
et sellises seisukorras tupiktee ei sobi kooliteeks, peamiseks probleemiks on tee laius, kohati
jääb laius alla 4 meetri, kuigi normide kohaselt peaks tee laius olema vähemalt 5,5 meetrit,
mööndustega oleks võimalik kasutada ka 4,5 meetri laiust teed, kui rajatud oleks
möödasõidukohad.
Kaks väljavõtet kuidas bussijuhid on tee sobivust hinnanud:
Kalev Kukk (19.12.19): „Ma ei tea, mis kirelõõm siin selle teega on lõõmanud ja eriti ei taha
teada ka, aga 15m pika reisibussiga ei olnud üldse lõbus seal liigelda, kui autod vastu tulid. Iga
kord, kui tuli tee äärde joonduda, mõtlesin, et kas tee alusmaterjal on piisavalt tugev, et peab
24t raskusele vastu. Sõiduauto ja buss mahuvad kohtuma seal, 2 bussi enam mitte ja taganeda
pole kummalgi. Reaalselt ja päriselt.“
(https://www.facebook.com/groups/108000992558063/permalink/2929975430360
591/)
Riho Peets (31.01.20): „Lugupeetud lapsevanemad ! Sõitsin täna koolibussiga mööda Tilgu
teed Meriküla kompleksini, nii katseks. Tõele au andes ei taha mina lapsi sinna vedada sest tee
on liiga kitsas. Kohati olid juba teeperved mudaseks sõidetud, seda kuni Tilgu sadamani. Sealt
edasi on teepervedki olematud. Kujutage nüüd ette kui mulle tulevad vastu sõiduautod (ja need
tulevad sest olenemata bussiliiklusest viivad vanemad ikkagi lapsi kooli ) nii kohalikud kui ka
laste issid-emmed, siis kes kellele teed annab. Igatahes mitte mina sest oma raske bussiga ma
asfaldilt maha ei sõida. Jumal tänatud, et tänavu on selline talv aga kui tuleb külma ja lund mis
siis saab. Siit ainus järeldus - seni kui pole korralikku teed või sootuks uut teed mis on ka kõne
all olnud, ei soostu mina ega ka ükski teine bussijuht laste elude eest vastutama. Et ma ei aja
niisama jama lepiks õige kokku Muraste kooli ja valla esindajatega mingil nädalavahetusel
koos sõita see Tilgu tee otsat lõpuni läbi. Andke märku kui selleks valmis olete.“
(https://www.facebook.com/groups/108000992558063/permalink/3009300989094701/)
Tee ohtlikust on analüüsitud ka CPTED Käsiraamatus Politseinikele
(https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Ennetus/cpted_kasiraamat_
politseinikele_et.pdf), kus lk 39-41 on käsitletud Tilgu tee ohtlikust. Tee on Maanteeameti
haldusalas ning Maanteeamet on parasjagu tellimas teele auditeerimist, kuna lisaks tee
ohtlikkusele tee kitsusest lähtudes on tee ka ohtlikus seisukorras, hinnangu koostamise
lähteülesandes (tehniline kirjeldus) (https://adr.rik.ee/mnt/dokument/6995942) on välja
toodud, et tee paikneb osaliselt kõrgel liivakivi klindi serval. Arvestades klindi järkjärgulist
lagunemist ilmastikutingimuste, mere ja selle lainetuse mõjul on ohustatud ka Tilgu tee ning
selle püsivus. Samuti lähtudes tee olukorrast soovib Maanteeamet hinnata tänast
liikluskorralduslikku olukorda (massipiirangud, kiiruspiirangud) seoses tee püsivusega ning
pakkuda välja võimalikke muudatusi liikluskorralduses, mida on mõistlik rakendada, et tagada
liiklejate ohutus. Teele on juba täna kehtestatud massipiirang 20 tonni.
Muraste vabatahtlikud päästjad on samuti hinnanud Tilgu teest tulenevaid riske (lisa 2), nende
kirjelduse kohaselt on esimesena probleem see, et Tilgu tee on ainuke ligipääsutee Meriküla
Õppekompleksile ning päästeauto saabumise aeg pikeneb (võrreldes Muraste Kooli praeguse
hoonega) igal juhul 10 minutit. Päästjad kirjeldavad seejuures ka tee praegust olukorda
järgmiselt: „Kitsad olud Tilgu teel tekitavad riski, et mõni auto, buss või päästesõiduk on kraavi
libisedes tee sulgenud. Sõidutee kõrval puudub ka jalakäijate ohutust tagav kergliiklustee, mida
operatiivressursid saaks häda korral kasutada. Oma praktikas ei meenu mulle ühtegi
lasteasutust, millele juurdepääs oleks sedavõrd piiratud.“
Päästjate hinnangul on kooli asukoht väga halb ka võimaliku kuritegeliku ründe korral:
„Eraldipaiknev koht ja operatiivjõudude halb juurdepääs võivad olla ohuks ka kuritegelikus
aspektis. Sisejulgeoleku- ja meditsiiniasutused on aastaid valmistunud „koolirünnakuks“ ning
mänginud läbi erinevaid stsenaariume. Äärmuslik, kuid näiteks massimõrvar Anders Breivik
valis kuritööks saare. Abi kiire juurdepääsu Merikülla saab tõkestada näiteks teele risti pargitud
veokiga. Meriküla kompleksi lõikavad abist kahest ilmakaarest meri ja pankrannik. Lapsi ei
saa võrrelda politseikadettidega või täiskasvanud inimestega, kes suudavad end ise abistada,
kaitsta või eriolukorras põgeneda.“.
Alternatiivse ligipääsuna nähakse vallavalitsuse poolt võimalust lastel liikuda jalgsi Murastest
Merikülla. Täna on selleks teoreetiline võimalus kasutades selleks Muraste vaateplatvormi
treppi (trepp on nähtav Delfi artikli juures pildil:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/muraste-rahvas-voitleb-kooli-kolimise-vastu-
tulevane-koolitee-on-lastele-liiga-ohtlik?id=88677763). Antud trepil puudub kasutusluba ning
ka oma olemuselt ei ole see kindlasti sobiv trepp laste kooliteeks, laste liikumine sellisel trepil
on eluohtlik. Vallavalitsus on väljendanud seisukohta, et antud trepi asemele ehitatakse lift
(Muraste Kooli hoolekogu laiendatud koosolek, lk 4
http://murastekool.edu.ee/documents/7082226/9497109/Merik%C3%BCla+16012020+kooso
leku+protokoll.pdf/3c141796-85ee-476e-8bdf-f9baffa729b3). Samas ei ole vallavalitsusel
täna selget nägemust kuidas see lift ehitatakse. Ehituse teevad keerukaks looduskaitse
piirangud, tegemist on Natura 2000 alaga. Vallavalitsus on pöördunud nii Keskkonnaametisse
kui Keskkonnaministeeriumisse ning saanud mõlemast asutusest vastused, mis ei võimalda
valla plaane ellu viia (Keskkonnaameti vastus https://dhs-adr-
kea.envir.ee/Display.aspx?ID=292099&Root=292099; Keskkonnaministeeriumi vastus:
https://dhs-adr-
kem.envir.ee/Display.aspx?ID=84091&Root=84091&fbclid=IwAR11dV1TLdz4O_uThhkt_
kX4OaXXbkQCeEFOPMmA1dDBoiFkohjIWrfjUlw). Olukorras kus 7 kuud enne kooliaasta
algust ei ole leitud looduskaitseala tingimusi järgivat lahendust ning seega pole seda isegi
projekteerima asutud, on selge, et 1. septembriks uue trepi või lifti ehitamine ei õnnestu.
Vallavanem on küll vastanud, et sellisel juhul tagatakse laste transport bussidega ((Muraste
Kooli hoolekogu laiendatud koosolek, lk 18
http://murastekool.edu.ee/documents/7082226/9497109/Merik%C3%BCla+16012020+kooso
leku+protokoll.pdf/3c141796-85ee-476e-8bdf-f9baffa729b3 ja TV 3 uudis, alates 2min 3sek
https://uudised.tv3.ee/et/eesti/uudis/2020/01/22/harku-vallas-valitsev-koolituli-seab-ohtu-
sajad-lapsed/?fbclid=IwAR0xmKUJa42_-mpWuOFyzp5I5nblHD2DTzE-
2fgfzXzRxDH_67IPK4PUdO8), kuid reaalsuses on väga raske tagada, et lapsed siiski sellele
trepile ei sattu.
Sellise äärmiselt puuduliku logistilise lahenduse juures tuleb täiendavalt arvestada, et lapsed
peaksid sellist kooliteed läbima mitte ainult koolipäeva alguses ja lõpus, vaid liikuma kahe
koolimaja vahel ka koolipäeva jooksul. Käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse tunnid
toimuksid kõigile Muraste Kooli praeguses majas (lisa 3, lk 2), samuti toimuksid seal vähemalt
osaliselt ka kehalise kasvatuse tunnid (Muraste Kooli hoolekogu laiendatud koosolek, lk 19
http://murastekool.edu.ee/documents/7082226/9497109/Merik%C3%BCla+16012020+kooso
leku+protokoll.pdf/3c141796-85ee-476e-8bdf-f9baffa729b3)
Kokkuvõttes leiame, et Harku Vallavalitsus on loomas lastele ebamõistlikku ning ebaturvalist
kooliteed. Muraste Kooli hoolekogu korraldas lapsevanemate seas küsitluse (lisa 4), kus 97,2%
lapsevanematest ei näinud Meriküla õppekompleksi mõistlikku lahendusena kooli III
kooliastme asukohana, sama väljendasid ligi 300 lapsevanemat vallavalitsusele hoolekogu
laiendatud koosolekul (Muraste Kooli hoolekogu laiendatud koosolek
http://murastekool.edu.ee/documents/7082226/9497109/Merik%C3%BCla+16012020+kooso
leku+protokoll.pdf/3c141796-85ee-476e-8bdf-f9baffa729b3), kooli viiv sõidutee on selgelt
ebaturvaline, jalgsi liikumise uut lahendust ei ole, olemasolev on aga eluohtlik. Selles olukorras
näeme, et vallavalitsus on laste suhtes käitumas äärmiselt hooletult ning sellise tegevuse
peatamiseks palume lasteombudsmani abi.
Lisa 1 – Vallavanem Eri Sandla pöördumine
Lisa 2 – Päästja arvamus Meriküla
Lisa 3 – Vastuskiri Muraste õpetajad
Lisa 4 – Muraste 2019 küsitluse vastused
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Mart Eensalu
Muraste Kool
hoolekogu esimees
[email protected]
+3725064505
HARKU VALLAVALITSUS
Hr Priit Jõe
Lp Muraste Kooli õpetajad
kuupäev digiallkirjas nr [nr]
Muraste Kooli laienemine 2020. aasta sügisel Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse
2. detsembril toimus Harku vallamajas vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetest koosnev hariduse
arengukava juhtrühma koosolek, kus otsustati välja selgitada võimalik sobivaim lahendus Muraste
kooli laienemise osas.
Juhtrühmal oli arutluse all neli valikut: juurdeehitus, konteinerklassid, kahes vahetuses õpe ning
endise Muraste Politsei- ja Piirivalvekolledži õppe- ja spordihoone kasutuselevõtt Merikülas.
Kuna järgnevate aastate jooksul kavandatakse koos riigiga suunata valla haridusinvesteeringutesse
ligi 22 miljonit eurot, siis Muraste koolimaja juurdeehitus (ca 2,5 miljonit eurot) valla eelarve
investeeringute kavasse enam ei mahu. Niisamuti nõuaks konteinerklasside ehk moodulite (kokku
2000 m2 täiendavat pinda) kasutuselevõtt täiendavat rahalist katteallikat (ca 1 miljon eurot
esimesel aastal), kuid mis veelgi olulisem, need ei lahenda üldkasutatavate ruumide nappuse
probleemi. Praegused ruumid, nagu garderoob, söökla ning aula jäävad ikkagi väikeseks ja kool
oleks endiselt ruumikitsikuses.
Kõiki rahastamisotsuseid tuleb vaadata vallaüleselt ja pikas perspektiivis kohalike elanike
arvamusi ning ka valla võimalusi arvestades. Kui kahes vahetuses õppe korraldamine kõrvale jätta,
siis on Meriküla õppe- ja spordihoone kasutuselevõtt (ca 0,34 miljonit eurot) ka vallaelanike
maksuraha kulutamise seisukohast selgelt kõige mõistlikum valik. Viimase kasuks räägib see, et
olemasolevas männimetsa ja merega piirnevas turvalises õppekompleksis on olemas kõik
vajalikud ja nõuetekohased ruumid õppetöö korraldamiseks, vajades üksnes erinevaid kohendusi
vastavalt sellele, milline kooliaste neid kasutama hakkab. Kooli juurde kuuluv avar spordihoone
ja matisaal pakuvad häid tingimusi tundide läbiviimiseks ning õpetajatele on loodud mitmekesised
Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636
Tabasalu alevik E-post:
[email protected] SEB IBAN EE601010002018894005
Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326
76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003
rekreatsioonivõimalused. Mugavate ja turvaliste koolibusside kasutuselevõtuga lahendatakse
õpilaste kompleksile ligipääsetavuse küsimus.
Eelnevast tulenevalt võeti vastu otsus, et Muraste Kool laieneb 2020. aasta sügisel Meriküla
Spordi- ja Õppekeskusesse.
Palun edastada käesolev kiri Muraste Koolis õppivate laste vanematele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Sandla
vallavanem
Koostaja:
Kristi Villand
Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
[email protected]
Arvamus Meriküla kompleksi asukohale ja juurdepääsule Tilgu tee kaudu võimaliku
kriisiolukorra vaates
Murastes 16.01.2020
Olen Tilgu tee ja Meriküla kompleksi juurdepääsu võimalustega tutvunud ja tuginen
kogemustele piirkonna päästesündmuste lahendamisel.
Toon välja olulised kitsaskohad, mida antud juurdepääsutee tähendab. Kaalumisel on laste
haridusasutuse viimine asukohta, kuhu operatiivressursside saabumine võib olla olulisel
määral raskendatud.
Teise juurdepääsuteeta või Muraste külast otse objektini viivat, pankrannikusse süvendatud
teeta, ei ole see sobilik asukoht igapäevasele lasteasutusele.
Alternatiivse juurdepääsutee puudumine on kuuldavasti olnud takistusteks ka varem, miks üks
või teine asutus või organisatsioon seal (turvakaalutlustel) alaliselt paikneda ei soovi. Antud
analüüsid on tõenäoliselt leitavad vastavate ministeeriumite haldusalast.
Praegusel juhul ei saa rääkida ainult ühest juurdepääsuteest vaid sisuliselt ühesuunalisest
juurdepääsuteest. Võimaliku õnnetuse korral peaksid kahe kuni kolme meetri laiused
operatiivsõidukid saama liikuda mõlemas suunas ilma vastastikku teineteist segamata. Kitsad
olud Tilgu teel tekitavad riski, et mõni auto, buss või päästesõiduk on kraavi libisedes tee
sulgenud. Sõidutee kõrval puudub ka jalakäijate ohutust tagav kergliiklustee, mida
operatiivressursid saaks häda korral kasutada. Oma praktikas ei meenu mulle ühtegi
lasteasutust, millele juurdepääs oleks sedavõrd piiratud.
Kohaliku päästeauto ehk kiireima abi saabumisaeg suureneb ligikaudu 10 minutit. Kohale
jõudmise aeg pikeneb samaks, mis Tallinnast või Keilast tuleval päästemeeskonnal - ca 15-20
minutit. Näiteks tulekahju korral on kiire tegutsemine tulekahju algfaasis ehk iga minut
otsustava tähtsusega.
Eraldipaiknev koht ja operatiivjõudude halb juurdepääs võivad olla ohuks ka kuritegelikus
aspektis. Sisejulgeoleku- ja meditsiiniasutused on aastaid valmistunud „koolirünnakuks“ ning
mänginud läbi erinevaid stsenaariume. Äärmuslik, kuid näiteks massimõrvar Anders Breivik
valis kuritööks saare.
Abi kiire juurdepääsu Merikülla saab tõkestada näiteks teele risti pargitud veokiga. Meriküla
kompleksi lõikavad abist kahest ilmakaarest meri ja pankrannik.
Lapsi ei saa võrrelda politseikadettidega või täiskasvanud inimestega, kes suudavad end ise
abistada, kaitsta või eriolukorras põgeneda.
Olen seisukohal, et laste haridusasutuse viimine Meriküla kompleksi, kuhu
operatiivteenistuste juurdepääs on võimalik üksnes Tilgu tee kaudu, toob kaasa kõrgema riski
laste suunas. Kiire abi saabumine peaks olema tagatud õppeasutuse juurde igast küljest,
kasvõi autoga üle põllu sõites. Seni, kuni ei ole lahendatud kitsa ja ohtliku juurdepääsutee
küsimus ja tagatud riski vähendav lisajuurdepääsutee, võib olla operatiivressursside
saabumine Meriküla kompleksi juurde raskendatud.
Lugupidamisega
/digiallkirjastatud/
Taavi Pragi
20-aastase päästeteenistuja töökogemusega operatiivalal
Muraste vabatahtliku päästekomando eestvedaja
MTÜ Harjumaa Päästeselts juhatuse liige
Taavi Pragi
[email protected]
5044003
Vastused Muraste Kooli õpetajate esitatud küsimustele
1. Miks vald loob tingimused õpetajate lahkumiseks või uute õpetajate leidmise
raskendamiseks olukorras, kus õpetajaid on kogu riigis niigi raske leida?
Meil on väga kahju, kui asjade käigust on jäänud vale mulje. Seetõttu peame vajalikuks
selgitada, et Harku valla 2020. aasta eelarves on arvestatud võimalusega täiendavate rahaliste
vahendite eraldamiseks, pakkumaks motivatsioonipaketti aineõpetajatele, kes peavad tunde
andma mitmes koolis või õppekohas. III kooliastme õppekava on ainekeskse ülesehitusega ega
häiri kuidagi enamuse klassiõpetajate tööd, kes vastavalt kvalifikatsioonile töötavad I ja II
kooliastmes. III kooliastme õpetajad saavad 2021./2022. õppeaastal täiskoormuse 7.–9. klassis
õpetades. Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses saab vajaduse tekkimisel pakkuda õpetajatele
majutamise teenust lisaks erinevatele rekreatsioonivõimalustele (spordisaal, jõusaal, ujula,
saun). Samuti on võimalik teha õpetajate leidmiseks koostööd Tabasalu Ühisgümnaasiumiga.
2. Kuidas tagatakse õpetajate liikumine Muraste kooli või oma elukoha ja Meriküla vahel
(koolile autod?, taksoteenus?)?
Iga õpetaja leiab endale sobivaima variandi Merikülla tööle minemiseks. Õpetaja võib kasutada
tööle minemiseks enda isiklikku sõiduvahendit või minna Meriküla kompleksi Muraste Kooli
juurest koolibussiga või kasutada soovi korral Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse
majutuskeskust. Isikliku sõiduauto kasutamise korral tekkivad lisakulud hüvitatakse eelpool
mainitud motivatsioonipaketi raames.
3. Miks peaksime uskuma, et turvaline ja paindlik transport saab korraldatud, kui hetkel
on vallas probleemid ka tavapäraste liinide korraldamisega?
Ühistransporditeenust vallasisestel ja valda läbivatel liinidel korraldab MTÜ Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus, kes vahetas möödunud sügisel problemaatilise vedaja välja. Harku valla
siseliine teenindab juba mitmendat kuud GO Bus, kellega ei ole probleeme olnud. Muraste-
Meriküla-Muraste liini jaoks teeme siseliinide osas lepingu täienduse.
4. Kui palju vahendeid ja millise personali värbamiseks on juurde planeeritud?
Harku valla 2020. aasta eelarves on arvestatud võimalusega täiendavate rahaliste vahendite
eraldamiseks. Sisendit konkreetsete ettepanekute osas ootame koolijuhilt.
5. Kas Merikülla on planeeritud rajada kaasaegse sisustusega õppeköök, labor,
tehnoloogiaõpetuse ja käsitööklassid?
Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse on plaanis rajada vajaliku sisustusega labor. Käsitöö,
kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse tunnid toimuksid Muraste koolimajas.
6. Kui palju vahendeid on lisaks planeeritud õppevahendite ostuks?
Sisend selleks tuleb koolijuhilt ja õpetajatelt.
7. Kui palju arvuteid, tahvelarvuteid ja muid IT-vahendeid on planeeritud Merikülla osta?
Neid vahendeid renditakse koolile nii palju kui on vaja vastava kooliastme õpilaste ja õpetajate
jaoks.
8. Millised on huvitegevuse võimalused Merikülas? Millised ringid on kavas seal avada?
Huvitegevuse ja Noorsootöö sihtasutus leiab, et tegemist on väga mitmekülgseid huviringide pakkumist
võimaldava majaga. Võimalik on korraldada erinevaid spordiringe, nagu näiteks saalihoki,
jalgpall, korvpall, võrkpall, sukeldumine. Kuna kompleksis asub ka korralik lasketiir, siis on
võimalik tegeleda ka laskespordiga. Lisaks kõikvõimalikud muud huviringid, mille järgi huvi
on ja mis ei sõltu kindlast ruumist.
9. Kellele me seda kooli õigupoolest teeme?
Harku valla hariduse arengukava juhtrühm pidas otsuse tegemisel silmas koolikohtade loomist
Ilmandu, Muraste, Meriküla, Suurupi, Vääna-Jõesuu, Naage piirkonna lastele.
10. Kelle arvamus on tõsiseltvõetav ja väärib arvestamist otsuste tegemisel kui mitte
kogukonna ja haridusvaldkonna ekspertide oma?
Kogukonna ja haridusvaldkonna ekspertidel on selles küsimuses erinevad arvamused, mis on
ära kuulatud, teadmiseks võetud ja otsuste tegemisel üheks sisendiks.
11. Millistele põhjendustele tuginevalt on see otsus tehtud?
Otsuse tegemisel lähtus hariduse arengukava juhtrühm väga selgelt õpilastest ja nendele
pakutavast õpetuse kvaliteedist, õppekeskkonnast ja taristust, mis on Meriküla kinnistul olemas.
Hariduskompleks on turvaline ja õppetööks sobiv, pakkudes head võimalust Meriküla elanikel
tunda ennast osana Harku vallast ning toob Meriküla-Muraste-Suurupi piirkonda laiemalt kaasa
arengu ja loob uusi võimalusi. Valla arengukava tegevuskavas oleme juba varasemalt
planeerinud uued juurdepääsuteed jalgsi ja rattaga liikumiseks Muraste ja Meriküla vahele,
mida saaksid aastaringselt kasutada kõik piirkonna elanikud. Uued rajatavad teelõigud
arvestavad kogu piirkonnaga tervikuna tagades parema ligipääsu Ilmandule, Murastele,
Suurupile ja Merikülale, sealhulgas ka Tilgu Sadamale. Vallavalitsusel on plaanis rajada
sõidutee koos kergliiklusteega Klooga maanteelt Muraste Paekivi platsi kõrvalt Tilgu teele.
Harku valla hariduse arengukava juhtrühm pidas otsuse tegemisel silmas koolikohtade loomist
Ilmandu, Muraste, Meriküla, Suurupi, Vääna-Jõesuu, Naage piirkonna lastele. Praegu on Harku
valla III kooliastme koolikohustuslikest õpilastest 53% (üksnes Tabasalu Ühisgümnaasiumis
on III kooliaste, kuid neil on hetkel ruumipuudus ja ülerahvastatusest tingituna pole piisaval
arvul õppekohti. Selle mure lahendab 2021. aastal valmiv hariduslinnak, kuhu ehitatakse uus
algklasside maja 500 õpilasele ning vanasse koolihoonesse tuleb III kooliastme õppekohti kuni
600 õpilasele) õppimas valla koolis, kuid aastaks 2024 on eesmärk seda suurendada 80%-le.
Seega planeerime Merikülla III kooliastet perspektiivselt kuni 300 lapsele.
12. Miks vald soodustab kolmanda kooliastme väljaarendamise ebaõnnestumist läbi õppeks
ebasobivate tingimuste loomise, soostumata põhjendatult ja avatult arutlema teiste
võimaluste üle ning külvates segadust ja tekitades ärevust nii lapsevanemate kui
õpetajate seas?
Usume, et pakutud lahendus võimaldab kogu piirkonnale Ilmandu, Muraste, Meriküla, Suurupi,
Vääna-Jõesuu, Naage vajaliku õppekohtade arvu loomist. Kooliastmete paiknemine eraldi
õppekohtades annab eakohase õpi- ja kasvukeskkonna nii nooremale kui vanemale
kooliastmele.
Mõistame, et muudatuse sisseviimine ei ole koolile kerge ning uue olukorraga kohanemine
võtab nii õpetajatel, lastel kui ka lapsevanematel paratamatult aega. Vallavalitsus soovib olla
selles protsessis kõigile osapooltele maksimaalselt toeks.
Hariduse arengukava juhtrühma ettepaneku “Muraste Kooli laienemine 2020. aasta sügisel
Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse” tühistamine ei ole vallavalitsuse otsustada.
Siinkohal peame vajalikuks täiendavalt selgitada, et Harku valla haridusvaldkonna arengukava
juhtrühma otsus laiendada Muraste Kooli III kooliaste Meriküla hariduskompleksi on üks osa
arengukava koostamise protsessist. Järgnevalt esitatakse juhtrühma ettepanek volikogu haridus-
ja kultuurikomisjonile. Seejärel toimub arengukava avalikustamine ning avalik arutelu, mille
raames on võimalik kõigil isikutel esitada täiendavaid ettepanekuid. Laekunud ettepanekuid
arutab nii volikogu haridus- ja kultuurikomisjon kui ka hariduse arengukava juhtrühm ning
esitab seejärel arengukava volikogule otsuse tegemiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Villand
Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
[email protected]
Muraste Kooli laienemise viise puudutava küsitluse tulemused
Küsitlusele vastas kokku 370 lapsevanemat.
Vastata võisid mõlemad vanemad, õpilasi on koolis 373, kuid paljudest peredest käib koolis
rohkem kui üks laps, seega saab väita, et vastanud on tugevalt üle poole kõigist vanematest.
Teema tähtsust kinnitab asjaolu, et väga aktiivselt on vastatud avatud küsimustele. Avatud
küsimusi oli 6 ning keskmiselt vastati avatud küsimustele 220 unikaalset vastust
(maksimaalselt sai vastuseid üks küsimus 275 korral ja minimaalselt 149, kokku oli avatud
vastustega küsimusetes kirjutatud kommentaare 1319).
Vastused:
1. Muraste Kooli kasvamisel on valikus täna 3 erinevat alternatiivi, millist alternatiivi
eelistad?
Antud küsimuse osas kommenteerisid vastajad avatud küsimuste all kõige rohkem asukohta.
Tänast asukohta peetakse heaks, Meriküla kompleksi ligipääsu peetakse väga halvaks. Ka neli
seitsemest Merikülla kolimise pooldajast viitasid seejuures vajadusele luua korralik ligipääs.
Kommentaarides kõlama jäänud üldine meelsus Merikülla kolimise osas oli kriitiline, üks
näide lapsevanemate arvamustest: „Osa kooli kolimine Meriküla õppekompleksi on üks
jaburamaid mõtteid mida välja on käidud. Sellisel puhul kaalume kooli vahetamist, sest
tegemist ei ole enam ju siis armsa Muraste kooliga vaid juriidilise käepikendusega. Kui
vallavolikogu esimees arutelul käis välja, et raha on olemas mõlema kooli ehitamiseks
(Tabasalu ja Muraste), siis milles üldse küsimus.“
Ligipääsu rajamise osas toodi välja selle potentsiaalset kõrget maksumust ning tõstatati
küsimus, kuidas seda läbi Muraste küla mõistlikul viisil üldse teha saab. Ligipääsu tänasele
kujule jätmise korral toodi välja ka tänase vaateplatvormi ohtlikus lastele.
Õhtuse vahetuse osas ollakse samuti väga kriitilised, väga paljud vastajad tõid välja asjaolu,
et huviringides käimine õhtuse vahetuse korral oleks väga keerukas.
Palju juhiti tähelepanu ka asjaolule, et kooli toimimine kahes eraldi asukohas oleks
problemaatiline, kooli ühtsus kaoks, sisuliselt oleks Merikülla loodav kool täiesti eraldiseisev
õppeasutus. Personali jagamine kahe kooli vahel oleks samuti äärmiselt keerukas.
2. Kui otsustatakse Muraste Kooli kasvamine praeguses asukohas, siis kas (palun anna oma
seisukoht olukorrale kui see eelnimetatud stsenaarium on osutunud valituks, ka siis kui see
polnud Sinu eelistus):
See küsimus on oli arusaadavalt vanematele raske vastata, kuna ei suudeta lõpuni ette
kujutada mida moodulitega lahendus reaalselt tähendab. Võib oletada et see on üheks
põhjuseks miks on kõrge protsent vastanuid, kes ei osanud eelistust välja tuua.
Vastajatest paljud selgitavad, et ennekõike peaks arvestama laste ja personali vajadustega.
Moodulite puhul tuuakse välja et: „See on kõige kiirem ja efektiivsem variant. Põhjamaades
väga eelistatud variant koolide ja lasteaedade näol. Moodulitega võimalik kiirelt kasvada ja
kahaneda vastavalt vajadusele. Kui ehitada juurdeehitus laiusesse või siis kõrgusesse, siis
need ruumid jäävad ning isegi kui ruumid kasutust ei leia, siis nende hooldamiseks püsikulud
ikkagi jäävad ( küte, elekter jms.). Mooduli lased ära viia (kui on rendi oma) või siis paisata
järelturule müüki ja sellega ka püsikulud kaovad.“ Samas oli ka skeptilisi arvamusi moodulite
osas, näiteks toodi välja et: „Mooduleid on “ajutiselt” TÜG-is kasutatud, aga tegelikult toimub
õppetöö seal juba mitmeid aastaid. Talvel on seal külmem, kui mujal koolimajas (osaliselt olid
õpilased jopedes), moodul ei ole tänapäevane õppekeskkond mitte ühestki otsast.“
Oluliseks peeti, et “ säiliks nö. väikese/vaikse hubase kodukooli tunnetus“, rõhutati et „Ühtne
õppehoone aitab luua ühtset tunnet ka lastes“ ning „Juurdeehitus või laiendus peaks säilitama
kooli kui keskkonna terviklikkuse.“ Rõhutati, et valmiv lahendus peaks silmas pidama, et
tagatud oleks kõik funktsioonid: sisetingimustes sportimine, aula, tualetid, parkimine ja muu
liiklusega seonduv.
Paljudel kordadel toodi siiski välja, et moodulid on hea lahedus lühemas perspektiivis või
ajutiselt ehituse ajaks, kuid üldiselt oleks ilus ja arhitektuuriliselt terviklik ja ümbruskonda
sobiv siiski korralik koolimaja kas kolmekorruselisena või lisahoonega. Vastustest jäi ka
kõlama (just eelistust mitte välja toonud vastajate seas), et moodulid oleks kompromiss
õhtuse vahetuse vältimiseks või Merikülla kolimisele. Mitmel korral rõhutati ka, et
otsustamisel tuleb kaasata spetsialistide abi pikaajalise demograafia ennustamiseks.
3. Kui otsustatakse, et Muraste Kooli õppetöö viiakse osaliselt üle Meriküla õppekompleksi
ruumidesse, siis milline kooliaste tuleks Merikülla üle viia? (palun anna oma seisukoht
olukorrale kui see eelnimetatud stsenaarium on osutunud valituks, kas siis kui see polnud
Sinu eelistus)
Selle küsimuse vastustest oli paljude vastuste puhul aru saada, et vastati kuna vastamine oli
kohustuslik, tegelikult selliseid valikuid teha ei soovitud. Väga paljudel kordadel toodi
(veelkord) välja, et Merikülla kolimist üldse ei pooldata või ollakse sellele tugevalt vastu. Toodi
ka välja, et kooli ei tohiks killustada ning korduvalt toodi välja, et Merikülas koolis käimise
asemel viiakse pigem lapse mujale kooli: „Meriküla on nii absurdne variant, et ennem leian
lapsele koha koolis käimiseks Tallinnas“.
Lapsevanemad leidsid ka, et kuna Meriküla variant ei ole kooli laienemise viisina nende jaoks
varasemalt kunagi arutlusel olnud: „Siis ilmselt vahetavad mõlemad lapsed kooli ja sellisel
puhul ei ole mul moraalset õigust kaasa rääkida. Seoses sellega julgen ka valjuhäälselt väita,
et kõiki lapsevanemaid on petetud. Meriküla õppekompleks ei ole Muraste kool vaid Meriküla
õppekompleks, millel on Muraste kooli koolitusluba.“
III kooliastme Merikülla viimise argumentideks oli, et vanemad lapsed saavad paremini ja
iseseisvamalt hakkama omal käel liikumisega, olgu see siis jalgrattaga, jalgsi või bussiga,
väiksemate iseseisvat liikumist hinnati keerulisemaks. Samuti toodi välja suuremate paremat
kohanemist.
I kooliastme Merikülla viimise argumendina tõid mõned vanemad välja, et neil on vaja päeva
jooksul peamiselt vaid ühte õpetajat. Samuti arvati et väiksemate puhul vanemad sõidutavad
neid niikuinii rohkem. Toodi välja ka, et Merikülas on väiksemate jaoks rahulikum
ümbruskond ning, et vanematel lastel on rohkem trenne ning huviringe- seega on väiksemate
üleviimine Merikülla parem variant. Samuti on väiksematel vaja vähem eriklasse.
Vastamise tegi keeruliseks ka teadmatus, kuidas täpselt saab ligipääs, liikluskorraldus ning
ühistranspordi graafik Meriküla puhul välja nägema. Toodi näiteks välja, et „Seda võiks
kaaluda vaid juhul, kui ehitatakse välja normaalmõõdus juurdepääsutee koos kergliiklustee ja
valgustusega ning ka ohutu trepp Muraste pangalt alla. Lisaks tuleks seda kooli ka laste
õppeasutuseks pisut kohendada.“
Paljud vanemad arutlesid selle küsimuse all ka juurdepääsu teede keerukuse üle, toodi välja
Tilgu tee ebasobivat laiust, Kolmiku tee laiust ja koormust, vaateplatvormi ohtlikust. Samuti
juurdepääsu teede rajamise ning üldse Merikülla kolimise hinda võrdluses kooli laiendamise
kuluga.
Toodi välja ka väidetavad varasemad Tilgu tee laiendamise plaanid: „Sisekaitseakadeemia dp
raames näitasid, et Tilgu tee ei ole võimeline vastu võtma sõidu koormust. Tee
ümberehitamine kunagi planeeritu järgi ei ole sellist investeeringut väärt. Väiksemad peaksid
saama käia kodu lähedal“.
Eraldi rõhutati vaateplatvormi trepi ohtlikust, üks emotsionaalsem kommentaar sellel teemal
oli järgmine: "Suurematel on ehk natuke ohutum mööda treppi liigelda. Aga siis kindlasti
tuleks uus trepp ehitada või olemasolevat oluliselt turvalisemaks teha. Ma siiralt loodan, et
vaateplatvormilt ei pea me kunagi leidma sadu põlevaid küünlaid. Pigem sellisel juhul
eelistaks õhtust vahetust.“
4. Kui otsustatakse, et Muraste Kooli õppetöö viiakse osaliselt üle Meriküla õppekompleksi
ruumidesse, siis kuidas hindate võimalikke juurdepääsu viise Meriküla õppekompleksile?
hindamisskaala 1 = väga mugav; 5 = väga ebamugav
Skaalal 1 oli kirjeldatud kui väga mugav ja 5 kui väga ebamugav. Keskmised vastused olid
järgmised: autoteega lahendus 3,09, jalgteega lahendus 3,94 ja liikumisega mööda tänaseid
teid 4,06. Ehk siis autoteega lahendus on saanud keskmiselt veidi halvema hinnangu kui
neutraalne (keskmine skaalal väga ebamugav kuni väga mugav). Teised lahendused on
hinnatud selgelt ebamugavaks ning kõige halvemaks peetakse liikumise korraldamist mööda
olemasolevaid teid.
Avatud vastustes peeti kõige olulisemaks, et lapse koolitee oleks turvaline ja ohutu.
Turvalisuse kõrval toodi palju välja ka kasutusmugavust. Vastajad, kes praegust teed
kirjeldasid, kasutasid väljendeid: pole tiheda liikluse jaoks, ohtlik, kitsas, ebamõistlik nii jalgsi
kui autoga, kurviline, kooliteena ei oleks arvestatav variant, väike, valgustamata, ei ole sellisel
määral koormatav, puudub kergliiklustee, kõige halvem variant, pikk.
Tee tegemist pangalt alla peavad paljud vastanutest ainsaks võimalikuks lahenduseks.
Seejuures tuuakse välja, et tee ehitamine on kallim, kui juurdeehitus Muraste Koolile. Väideti
ka, et Piirivalvekooli ära kolimise üheks põhjuseks oli ligipääsu arendamise võimaluste
puudulikkus.
Mitmed vastajat tõid välja, et liiklus, mis hakkaks käima mööda Kolmiku teed, ei oleks
aktsepteeritav. „Kolmiku tee on elurajoonivaheline tee, mis ei ole oma laiuse poolest ehitatud
kahesuunalise liikluse toimimiseks. Tegemist on õuealaga, kus ei sooviks näha erinevaid
transpordivahendeid. See on ei ole turvaline. Lisaks puudub platvormil piisav maa parkla ja
ringtee ehituseks (ümber pööramiseks). Seal asuvad eramaad. Palatvormist alla on ju samuti
kuni koolini vaja ehitada kergliiklustee Tilgu tee äärde, see pikkus on pea 900m. Transport
Tilgu teel ei tule kõne alla, tee on liiga kitsas ja selleks et laps kooli saaks pean sõitma kokku
üle 14km. Samuti ei usalda ma oma last transportfirma kätesse, kes lõpuks ei vastuta millegi
eest. Tee on käänuline ja pime ning talvel võib libedusega olla väga ohtlik. Tilgu tee näol on
tegemist ebapraktilise ühendusteega nii majanduslikult, kui ka turvakaalutlustel.“
Samuti kardetakse, et planeeritav tee on siiski liialt järsk, mis teeks selle läbimise
jalgsi/jalgrattaga ja eriti pimedal külmal ajal väga keeruliseks. Teekond oleks ka piisavalt pikk,
et pigem hakataks eelistama bussi/autot, mis aga ei lähe liikuma kutsuva kooli kuvandiga
kokku: „Liikumakutsuv kool ei saa endale lubada sellist olukorda, kus Muraste lapsed ei saa
iseseisvalt ja ohutult jalgrattaga kooli minna, vaid neid peab bussiga transportima punktist A
punkti B.“
Toodi välja ka, et ligipääsutee peaks tulema Merikülla ka Suurupi poolt, et sealt tulevad lapsed
saaksid jalgrattaga kooli.
5. Palun hinnake milliseid valikuid plaanite teha enda lapse õpingute jätkamise osas III
kooliastmes. Palun hinnake antud küsimust kõigi kooli laienemise valikuvariantide puhul:
Esiteks paistab selle küsimuse vastustest välja väga positiivne hinnang praegusele koolile.
Kooli jätkamisel praeguses asukohas jätkavad koolis 98% õpilastest, 1% läheb Tabasallu ja 1%
mujale.
Teistest võimalikest lahendustest vaid Murastest otse autotee rajamise puhul jätkaks üle
poole (57%) lastest Muraste koolis, muude lahenduste puhul oleks jätkajate protsent 41-42%.
Lahkujatest 59-65% jätkaksid väljaspool valda asuvas koolis.
Vabadest vastustest saab järeldada, et vanematel on raske anda ühest vastust kooli valiku
osas III kooliastmes, kui õpe peaks toimuma õhtuses vahetuses või Meriküla õppekompleksis.
Tuuakse välja, et soovitakse küll Muraste Koolis jätkata, aga oleks oluline aru saada, kui
ebamugavaks see võib osutuda, ehk vaja oleks täpsemat infot ligipääsude tagamise osas.
Lapsevanem on seda valikukohta kirjeldanud näiteks nii: „Taluvuspiir läheb umbes selle koha
pealt, kui lapsesõbralik lahendus leitakse Muraste-Meriküla ühendusele. Praegu
olemasolevate teede kasutamise jätkamine välistab Merikülas käimise.“
Samuti tuuakse valiku puhul välja Merikülla kolimisel kooli juhtimise ja õpetajate leidmise
problemaatika: „Lisaks lapse liikumise keerukusele tuleb siin arvestada ka õpetajate leidmise
võimalusi. Kui Muraste Koolis toimunud koosolekutel on vallajuhid kommenteerinud, et
Muraste Kooli on raske õpetajaid leida, siis selline kooli tükeldamine, arvestades ka Meriküla
asukohta, muudaks õpetajate leidmise oluliselt raskemaks. Kui kolimise otsust hakatakse
tegema, siis peaks tänase personali osas ka tegema küsitluse nende jätkamise soovi osas või
on seda juba uuritud?“. Juhitakse ka tähelepanu, et Muraste Kooli lapsed ei peaks olema
eksperimenteerimise objektid, sõnastades seda näiteks nii: „Laste jagamine 2 maja vahel on
meie pere arvates mõeldamatu. Oht on suur et sellisel juhul kaotab Muraste Kool oma tänase
näo ja kvaliteedi ning sellise muudatuse korral paneksime pigem oma lapsed linnakooli. Me
ei luba enda laste haridusega eksperimenteerida!“ või nii: „Kooli toimimine ja kõik sellega
seonduv on noore inimese kujunemises ülioluline. Iga muutus halvenemise suunas kutsub
muudatused esile ja meie pere ei soovi olla katsejänese rollis. Meil ei ole teada kooli
juhtkonna ja vallavalitsuse suutlikkus ümberkorralduste elluviimisel. Kohati jääb mulje, et
ametnikud vaatavad projekti nii, et läheb kuidas läheb.“
6. Kas teie hinnangul mingisugustel juhtudel tuleks kooli kasvamine 9-klassiliseks üldse
ära jätta? Palun hinnake antud küsimust kõigi valikuvariantide puhul:
Selle küsimusel vastusest on taas näha väga tugevat toetust kooli kasvamise jätkumisele. 99%
vastajatest leiab, et kui laienemine toimub praeguses asukohas, siis peaks kool kasvama.
Samas valikus olevaid teisi laienemise variante hinnatakse väga negatiivselt. Ka korraliku
autotee rajamisel Murastest Merikülla leiab veidi üle kolmandiku (36%) vastajatest, et kooli
laienemine tuleks ära jätta. Aga kõigi teiste versioonide puhul leiab juba keskmiselt peaaegu
pool (48%) vastajatest, et selliste lahenduste puhul tuleks juba pigem laienemine üldse ära
jätta.
Vastajad leiavad, et kooli jagamine kahe üksteisest kaugel asuva hoone vahel ei täida
eesmärki, mida kooli laiendamist soovides loodeti saada ning on kooliperele väga ebamugav.
Aarvamust on väljendatud näiteks selliselt: „Muraste Kooli kasvamise argumentidena on minu
jaoks kõlama jäänud esmasena kooli tänane hea kvaliteet ning seejärel alternatiivsed
rõhuasetused võrreldes teise vallas asuva sama astme kooliga, väiksus ning
kogukonnapõhisus (mitte territoriaalselt vaid sisuliselt). Esmase eesmärgi täitmine kooli
jagamisel Muraste ja Meriküla vahel on äärmiselt raske ning kannatavad ilmselt ka I ja II
kooliaste.“
Vastustest ilmneb, et vanemad ei saa aru miks selline teemapüstitus üldse vajalik on, ollakse
küll tugevalt Muraste Kooli laienemisotsuse taga, kuid soovitakse, et see laienemine viiakse
ellu Muraste Kooli praeguses asukohas ilma õhtuõppeta. Väljendatud on seda arvamust ka
üsna teravalt, näiteks: „MERIKÜLA VARIANT VÄLISTATUD. See on nii kooli, kogukonna kui ka
kogu regionaalpoliitika seisukohalt eriti oluline, et Muraste kool, laieneks juurdeehitusena 9
klassiliseks. Mõningate poliitikuhärrade isiklikud ambitsioonid ei tohi üles kaaluda
ühiskondlikke ja kogukondlikke huvisid.“, aga ka optimistlikumal viisil: „Muraste Kool on meie
pere hinnangul parim kool Harku vallas. Loodame, et kooli laienemine kindlasti jätkub ning
arvestatakse kogukonna ning koolipere soovidega.“
Ülle Madise lasteombudsman Kohtu 8, 15193 Tallinn
[email protected] Mart Eensalu Muraste Kool hoolekogu esimees
[email protected] +3725064505 Pöördumine seoses Muraste Kooli õpilaste koolitee murega 01 . aprill 2020 Tänud vastus e eest eelmisele pöördumisele , siiski sooviksin värskema info valguses uuesti pöörduda . Esiteks on tänaseks vallavolikogu vastu võtnud Muraste Kooli põhimääruse muudatuse, lisades sinna alates 01.09.2021 Meriküla Õppekompleksi aadressi, ehk minu hinnangul on see selge viide kooli kolimisele ning õiguskantsleril võiks nüüd olla võimalus menetlust alustada? Samas põhimäärust tutvustavas uudises on ka kirjas, et 2020/2021 toimub Meriküla õppekompleksis samuti õppetöö, seda küll Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel ( https://www.harku.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/7WOcbaKfFguz/content/id/27204384?redirect=https%3A%2F%2Fwww.harku.ee ), aga lapsed on tegelikult ikka samad meie kooli lapsed. Teiseks lisan kirjale Maanteeameti kirja (lisa 1) , kus tee omanik on selgelt öelnud, et Tilgu tee ei sobi kooliteeks isegi juhul kui sinna lisada möödasõidutaskud: „Maanteeameti hinnangul ei ole tänases kontekstis (juurdepääs koolile) möödasõidutaskutega lahendus liiklusohutuse kaalutlustel sobilik. Selgitame, et liikluslahendus peab tagama turvalisuse kõikidele liiklejagruppidele. Antud juhul ei taga kitsa sõiduosaga Tilgu teele (tee asfaltkatte laius on ca 5,0 meetrit, sellest sõidukitele markeeritud sõidetav osa ca 4,0 meetrit) möödasõidutaskute lisamine toimivat lahendust, st lahendus ei ole liiklejatele igas olukorras reaalselt kasutatav ning võib tuua kaasa ohtlikud olukorrad ja tekitada täiendavaid probleeme. Seda eriti tipptundidel, kus liiklussagedus on suur ning liiklusvoog pidev. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Tilgu teel liiklevad sõidukid ning kergliiklejad ühises liiklusruumis, st puudub jalgratta- ja jalgtee.“ Samuti küsisime täpsustust Päästeametilt, kuna viitasite oma kirjas, et Päästeamet peab teed sobilikuks. Lisas Päästeameti selgitav e-kiri (lisa 2) , mis täpsustab, et nemad on andnud seisukoha vaid lähtudes päästeauto ligipääsudele kehtestatud normidest. Normid on päästeauto ligipääsuteedele samasugused juhul kui selle tee otsas asub näiteks kahepereelamu või siis praegusel juhul 300 lapsele planeeritav koolimaja. Absurdseks muudab olukorra asjaolu, et koolijuht (kirja koopias) on esitanud koolipidajale lahendused kuidas tuleval õppeaastal on võimalik õppetöö läbi viia Muraste kooli praeguses hoones, kuid vallavalitsus sellist lahendust ei aktsepteeri. Selline lahendus annaks lisaaega otsimaks kokkuleppeid ja lahendusi mis võimaldaksid kooli hilisemat kolimist ning ka majanduslikult oleks selline lahendus kõige soodsam. Meie hinnangul ei ole vallavalitsus sellist lahendust aktsepteerinud vaid ühel põhjusel. Kui Muraste Kooli III kooliastme avamine Merikülas toimuks 1.sept 2021, siis see toimuks 1,5 kuud enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi ning vallajuhid mõistavad, et neil ei ole ka aasta pärast elanikele pakkuda mõistlikke lahendusi . S eetõttu soovitakse muudatused teha juba praegu, lootuses et valijad unustavad , aga see poliitilisest huvist lähtuv otsus on tehtud laste turvalisust ohtu seades . Kuna praegusel juhul saab kooli kolimine toimuda ka juhul kui ühtegi täiendavat õigusakti vastu ei võeta (kuigi arengukava ei ole veel muudetud) , siis loodan, et saate aidata meil meie laste huvide eest seista. Lisa 1 – Maanteeameti kiri Harku vallavalitsusele Lisa 2 – Päästeameti selgitav e-kiri Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Eensalu Muraste Kool hoolekogu esimees
[email protected] +3725064505
Harku Vallavalitsus Teie 27.01.2020
[email protected]
Kallaste tn 12 Meie 03.03.2020 nr 15-2/20/5419-2
Tabasalu, 76901, Harju maakond
Harku vallas riigiteel 11414 Tilgu km 2,07-3,22
möödasõidulaiendite rajamiseks nõuete
väljastamata jätmine
Olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid 11414 Tilgu teele km ca 2,07-3,22 möödasõidukohtade
projekteerimiseks vastavalt „Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning lähiala
detailplaneeringule“ (vt Lisa DP põhijoonis).
Maanteeamet on seisukohal, et antud juhul ei saa „Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee
ning lähiala detailplaneeringu“ liikluslahendust siduvaks lugeda, sest detailplaneering ei ole
jõudnud juurdepääsuteede osas kehtestamiseni. Samuti on peale detailplaneeringu koostamist
toimunud oluline sisuline muudatus - endise sisekaitseakadeemia asemele kavandatakse kooli,
mille puhul on tegemist liiklusohutuse seisukohalt tundliku objektiga. Nimetatud asjaoluga ei ole
detailplaneeringu koostamisel arvestatud.
Maanteeameti hinnangul ei ole tänases kontekstis (juurdepääs koolile) möödasõidutaskutega
lahendus liiklusohutuse kaalutlustel sobilik. Selgitame, et liikluslahendus peab tagama turvalisuse
kõikidele liiklejagruppidele.
Antud juhul ei taga kitsa sõiduosaga Tilgu teele (tee asfaltkatte laius on ca 5,0 meetrit, sellest
sõidukitele markeeritud sõidetav osa ca 4,0 meetrit) möödasõidutaskute lisamine toimivat
lahendust, st lahendus ei ole liiklejatele igas olukorras reaalselt kasutatav ning võib tuua kaasa
ohtlikud olukorrad ja tekitada täiendavaid probleeme. Seda eriti tipptundidel, kus liiklussagedus
on suur ning liiklusvoog pidev. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Tilgu teel liiklevad sõidukid
ning kergliiklejad ühises liiklusruumis, st puudub jalgratta- ja jalgtee.
Eeltoodust tulenevalt vajab detailplaneeringus välja pakutud Tilgu tee liikluslahendus
ajakohastamist ning arvestamist muutunud olukorraga (kooli rajamine).
Maanteeamet on seisukohal, et liiklusohutuse kaalutlustel tuleb Tilgu teed laiendada ca 1 m võrra,
so 6 meetrini, mis võimaldab nn „2-1 sõidurada“ markeeringu abil tagada ohutumad
liiklemistingimused sh täiendava liiklusruumi nii sõidukitele kui markeeritava sõiduosa kõrval
liiklevatele kergliiklejatele.
Lisaks tuleb teele ette näha täiendavad rahustavad meetmed (näiteks künnised vms).
Ühtlasi edastan teadmiseks info, et Maanteeameti tellimisel koostatakse 11414 Tilgu tee km 0,0-
3,778 püsivuse eksperthinnangut, mis valmib eeldatavalt juunis. Eksperthinnangus tehtavate
järelduste ning kavandatavate meetmetega tuleb liikluslahenduse kavandamisel arvestada.
Samuti edastan info, et riigitee tunnustele mittevastav 11414 Tilgu tee km 0,0-3,8 on kantud
kohaliku omavalitsuse üksustele üle antavate kõrvalmaanteede nimekirja.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisa: detailplaneeringu põhijoonis (dwg ja pdf formaadis)
Merike Joonsaar
6119375
[email protected]
2 (2)
Mailis Reps
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 13.04.2020 nr 16-5/200280/2002059
Muraste Kooli laienemine
Lugupeetud minister
Lähtudes õiguskantsleri seaduse § 25 lõikest 4, edastan Teile Muraste Kooli hoolekogu esimehe
06.02.2020 ja 02.04.2020 avaldused, milles hoolekogu leiab, et Meriküla Õppe- ja
Spordikeskusesse kavandatava Muraste Kooli õpilaste koolitee ei ole piisavalt turvaline. Varem
oleme saatnud ministeeriumile teadmiseks õiguskantsleri ametkonna selgitava vastuse
(04.03.2020) hoolekogu esimehele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 84 lg 1 kohaselt teeb Haridus- ja Teadusministeerium
haldusjärelevalvet koolide ja koolipidajate tegevuse õiguspärasuse üle. Järelevalve üks eesmärk
on tagada põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs.
Juurdepääsetavus hõlmab ka füüsilist ligipääsu.
Harku vald esitas 31.03.2020 Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse Muraste Koolis III
kooliastme avamiseks. Koolitusloa andmise otsustab haridus- ja teadusminister (PGS § 63 lg 1).
Muu hulgas hinnatakse koolitusloa taotluse menetluses, kas kooli tegevuseks vajalikud ruumid,
hooned ja maa-ala vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (PGS § 63 lg 3 p 6). Muraste Kooli
hoolekogu esimehe avaldustes esitatud teave aitab hinnata koolitusloa taotluse vastavust seaduse
nõuetele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisad: Muraste Kooli hoolekogu esimehe 04.02.2020 ja 01.04.2020 avaldused lisadega
Kristi Paron 6938411
[email protected]