Ailar Lyra
Vladimir Arhipov Meie 13.04.2020 nr 6-11/200516/2002047
Maardu linn
[email protected]
[email protected]
Ettepanek Maardu ehitusmääruse seadusega kooskõlla viimiseks
Austatud volikogu esimees ja linnapea
1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt ei ole
linnadel ja valdadel enam õigust kehtestada ehitus- ja planeerimisvaldkonda korraldavaid
määruseid (edaspidi ehitusmäärused). Seoses sellega pidid vallad ja linnad hiljemalt 1. juuliks
2017 ehitusmäärused üle vaatama ja vajaduse korral seadusega kooskõlla viima (ehitusseadustiku
ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 7 lg 2). EhSRS § 7 lõige 1 võimaldas jätta
kehtima üksnes need ehitusmääruste sätted, mis ei ole seadusega vastuolus.
Riigi Teataja andmetel kehtib endiselt Maardu Linnavolikogu 28.01.2014 määrus nr 5 „Maardu
linna ehitusmääruse kehtestamine“, mida ei ole kehtivate seadustega kooskõlla viidud.
Maardu ehitusmäärusel puudub kehtiv seaduse volitusnorm, mistõttu on see määrus vastuolus
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lõikest 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega ja EhSRS § 7
lõigetega 1 ja 2. Kehtivad seadused on piisavalt täpsed ja ei näe enam ette, et vallad ja linnad
reguleeriksid planeerimis- ja ehitusvaldkonda määrustega. Kohalik omavalitsus saab määrusega
reguleerida näiteks oma asutuste pädevuse jaotust ja töökorraldust ning teisi kohaliku elu küsimusi
PS § 154 lõikes 1 sätestatud enesekorraldusõigusest tulenevalt, aga sedagi vaid seadusega
kooskõlas
Maardu ehitusmääruse kehtestamise aluseks olnud planeerimisseaduse § 5 ja ehitusseaduse § 19
lg 4 on praeguseks kehtetuks tunnistatud. Määruse kehtestamise aluseks on märgitud ka kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 29. KOKS § 6 lg-s 1 on loetletud
omavalitsusüksuse ülesanded ja seda sätet ei saa pidada määruse kehtestamise volituseks
olukorras, kus kehtivad seadused reguleerivad planeerimis- ja ehitusküsimuste lahendamist
piisavalt ammendavalt. KOKS § 22 lg 1 p 29 on nüüdseks kehtetu, pealegi ei olnud see
volitusnorm, vaid pädevusnorm, mille kohaselt oli ehitusmääruse kehtestamine volikogu
ainupädevuses. Määruse kehtestamise seaduslikuks aluseks ei saa olla ka Maardu linnavalitsuse
protokolliline otsus.
Kuna Maardu ehitusmäärus on koostatud varem kehtinud planeerimisseadust ja ehitusseadust
silmas pidades ja seda ei ole viidud kehtivate seadustega kooskõlla, on selles sätteid, mida enam
ei ole vaja või mida ei saa kehtivate seadustega kooskõlas rakendada. Määruses on mitmeid viiteid
2
kehtetutele õigusaktidele (nt ehitusmääruse § 17 lg 1, § 18 lg 1) ning on reguleeritud menetlusi,
mida seaduse kohaselt enam olla ei saa (nt ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused,
kirjaliku nõusoleku menetlus – ehitusmääruse §-d 20, 21). Ehitusmääruses on teistsugused
menetlustähtajad ja haldusaktide kehtivusajad, kui on seaduses (nt projekteerimistingimused
kehtivad ehitusmääruse kohaselt üldjuhul 2 aastat, EhS § 33 kohaselt aga 5 aastat; ehitusluba
ehitusmääruse § 22 lg 7 kohaselt 2 aastat, EhS § 45 lg 1 kohaselt aga 5 aastat).
Ehitusmääruse §-s 14 on sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused, millel on otsene mõju isikute
õigustele ja kohustustele, sest need riivavad PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. Isikute
põhiõigusi saab piirata üksnes kooskõlas seadusega. Seadus ei anna volitust kehtestada sellise
sisuga nõudeid määrusega. Riigikogu on selgelt soovinud, et kohalikud omavalitsused ei
kehtestaks maakasutus- ja ehitustingimusi määrusega ja seetõttu ei ole ka seadustes selleks enam
vastavat volitust (vt EhSRS seletuskirja). Kehtivate seaduste kohaselt ei saa kohalikud
omavalitsused määrusega sätestada ruumilist planeerimist otseselt mõjutavaid maakasutus- ja
ehitustingimusi, sealhulgas miljööväärtuslike alade ja objektide määramist ega ka krundi
minimaalsuurust. Neid nõudeid saab käsitleda üldplaneeringus (PlanS § 75 lg 1 p 18).
Isegi kui vald ei rakenda ehitusmäärust seadusega vastuolus, tuleb määrus seadusega kooskõlla
viia. Seadusega vastuolus olev määrus ei ole õigusriigile kohane. Selline määrus mõjub eksitavana,
ei taga õiguskindlust ega õigusselgust.
Arvestades seda, et määrus on koostatud varem kehtinud seadusi silmas pidades, on ulatuslikult
aegunud, sisaldab palju seadusega vastuolus olevaid sätteid ning praeguseks üleliigset
regulatsiooni, võib otstarbekam olla see kehtetuks tunnistada. Kehtiv ehitusseadustik,
planeerimisseadus ning nende alusel vastu võetud ministri ja Vabariigi Valitsuse määrused
reguleerivad ehitus- ja planeerimise valdkonda piisavalt täpselt.
Palun andke teada, kuidas otsustate kõnealuse määruse seadusega kooskõlla viia. Ootan Teie
vastust 1. juuliks 2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]