Hr Hannes Liivak Teie nr
Tallinna Vangla
[email protected] Meie 08.04.2020 nr 7-7/200463/2001980
Kontrollkäik Tallinna Vangla emade ja laste osakonda
Austatud härra direktor
Õiguskantsleri nõunikud külastasid 06.03.2020 Tallinna Vangla emade ja laste osakonda.
Külastuse ajal oli osakonnas üks ema aasta ja kolme kuuse lapsega. Nõunikud vaatasid üle
osakonna ruumid, vestlesid emaga ning vangla direktori asetäitjaga.
Järgnevad soovitused on suunatud naiskinnipeetavate ja laste õiguste paremale tagamisele
eelkõige vangla tavaolukorras toimimise ajal ega eelda täielikku järgimist Vabariigi
Valitsuse 12.03.2020 korraldusega välja kuulutatud eriolukorras ning sellest tingitud
täiendavate meetmete1 kohaldamise ajal vanglas.
Üldine mulje osakonnast oli hea. Siiski tuleks vanglal paremini hoolitseda selle eest, et luua
osakonnas võimalikult kodusarnane, laste tervist ja heaolu kaitsev keskkond. Osakonna
mängunurk tuleks kohandada ohutumaks, mugavamaks ja arendavamaks. Õuemineku peaks
muutma hõlpsamaks. Ametnikud ja töötajad peavad alati esikohale seadma osakonnas olevate laste
huvid.
Osakonnas viibiva ema kinnipidamine on olude sunnil kujunenud sisuliselt üksikvangistuse
sarnaseks. Vangla peab looma emale rohkem tähenduslikke suhtlemisvõimalusi. Emal peaks
olema teiste naistega võrdsed võimalused osaleda sotsiaalprogrammides ning huvi- ja vaba aja
tegevustes (nt spordisaali kasutamine, juhendatud treeningud, kunsti- ja käsitööringides osalemine
jms). Selleks ajaks peab emal olema võimalik jätta laps sobiva inimese juurde hoida.
I. Lapse kasvukeskkond
ÜRO Bangkoki reeglite art 51 lg 2 kohaselt peab emaga vanglas viibiva lapse kasvukeskkond
olema võimalikult sarnane vabaduses oleva lapse kasvukeskkonnaga. Reeglite art 42 lg 2 sätestab,
et vanglarežiim peab olema emade-laste suhtes paindlik. Ka Euroopa vanglareeglistiku art 36 lg 3
1
Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkiri nr 1-1/20/11.
2
ütleb, et väikelapsed tuleb paigutada nende heaolu tagavatesse ruumidesse. CPT standardite
punktis 29 toonitatakse, et eesmärgiks tuleks seada emaga vanglas olevale lapsele lapsekeskse
elukeskkonna rajamine, mis oleks vaba vangistuse nähtavatest tunnustest, nagu vormiriietus ja
kilisevad võtmed. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituste CM/Rec(2018)5 art 37 näeb
muu hulgas ette, et vanglas viibiva lapse kasvukeskkond peaks olema ohutu ning et lapsel oleks
vaba juurdepääs õuealale. Soovituste artiklid 46−48 rõhutavad lastega kokku puutuvate
vanglaametnike ja töötajate erilise väljaõppe olulisust, nende tähtsat ülesannet laste toetamisel,
laste vajaduste austamisel ning laste õiguste esikohale seadmisel.
Osakonnas viibiv ema kurtis, et kuna aknaid avada ei saa, on osakonnas palav, vähe õhku ning
madal õhuniiskus. Probleemi möönis ka direktori asetäitja. Emale on antud ventilaator ning vangla
kinnitusel on tellitud ka õhuniisutaja.
Osakonna mängunurk tuleks kohandada lastele ohutumaks, mugavamaks ja arendavamaks. See
võib tähendada, et põrandapind tuleb täiendavalt katta vaibaga. Kaaluda võiks diivani ja/või kott-
toolide soetamist, lapse kasvades tema arengut toetavate mänguasjade muretsemist mängunurka.
Ema väitis, et õue ja tagasi pääsemiseks tuleb tal tihti kaua oodata. Eriti ebamugav on see talvisel
ajal, kui toas oodates on lapsel hakanud talveriietes palav ja õues oodates on hakanud külm. Samuti
muretses ema, et lapse kasvades võib tekkida vajadus lapsega õuest kiiresti tualetti minna, ent
praeguse korralduse juures oleks see keeruline. Ka direktori asetäitja möönis, et ootamist võib ette
tulla, kuna töötajaid on vähe ning nad on hõivatud teiste tööülesannetega: näiteks naiste saatmisega
tööle, kooli, programmides osalema jms.
Kahjuks ei ole vangla projekteerimisel loodud võimalust, et emad ja lapsed saaksid vabalt ja otse
liikuda õuealale. See võimalus vähendanuks ametnike koormust, laste kokkupuudet vangla
tavakeskkonnaga ning võimaldanuks emadel ja lastel käia õues vastavalt nende soovile. Juba ühe
ema ja lapse saatmine õue ja tagasi on tekitanud mõningaid probleeme. Kui osakonnas on lapsi
rohkem, võib emade ja laste õue ja tagasi saatmisele kuluda väga palju ametnike tööaega.
Vanglal tuleks kaaluda võimalust teha ümberehitusi, mis tagaks, et emad ja lapsed saaksid vabalt
õue minna. Vanglaametnikel tuleks tööülesannete täitmisel seada esikohale lapse parimad huvid
ning pidada lapsega seotud liikumisi teistest ülesannetest tähtsamaks.
II. Ema kinnipidamisrežiim
Ema on koos lapsega osakonnas üksi alates 25.09.2019. Tema ainsaks tegevuseks on lapse eest
hoolitsemine. Kord nädalas tuleb osakonda kolmeks tunniks naiskinnipeetav, kes hoiab last ja
vestleb emaga. Lapsehoidjat saab ema kasutada ka siis, kui tal on vaja minna nt
meditsiiniosakonda.
Töötajatest puutub ema kokku valvuritega, inspektor-kontaktisikuga, sotsiaaltöötaja ja
meditsiiniõega. Ema sõnul on need kohtumised formaalsed, ametnikel ja töötajatel on alati kiire
ega ole aega süveneda sellesse, kuidas emal tegelikult läheb. Ema tunnistas, et tal on raske taluda
rutiinset argipäeva, kus on vaid päevast päeva korduvad lapsega seotud tegevused. Õiguskantsleri
nõunikega vesteldes oli ema silmanähtavalt stressis ja rahulolematu. Ema on esitanud vanglale
palju kaebusi.
3
Osakonna olmetingimused on võrreldes tavaosakonnaga mugavamad ning režiim paindlikum.
Siiski on emal väga piiratud võimalused enda emotsionaalsete ja sotsiaalsete põhivajaduste
rahuldamiseks, mis on mh kuuluvustunde kogemine, võimalus luua ja hoida suhteid, saada teistelt
tuge ja tagasisidet jmt. Olude sunnil on ema kinnipidamine kujunenud üksikvangistuse sarnaseks.
Pikaajalise üksikvangistuse kahjulikud mõjud on teaduslikult tõestatud.2 Vähesest suhtlusest
tekkiv stress võib väljenduda mh selles, et üksikvangistuses inimene on rahutu, kergesti ärrituv
ning otsib ükskõik millist (sh negatiivset) tähelepanu ja kontakti – näiteks vanglale pidevalt
kaebusi esitades.3 Tuleb arvestada, et ema üksikvangistuse negatiivsed mõjud võivad seada ohtu
ka lapse vaimse ja füüsilise tervise, kui ema ei ole võimeline parimal moel lapse eest hoolitsema,
väljendama empaatiat, olema toetav ja kannatlik jmt. Seega sõltub ema heaolust suuresti ka lapse
heaolu.
Vangla peab looma osakonnas viibivale emale rohkem tähenduslikke suhtlemisvõimalusi. Näiteks
võiks naiskinnipeetav, kes last hoiab, käia osakonnas sagedamini. Kaaluda võiks ka võimalust
lubada teistel naiskinnipeetavatel emaga suhelda. Teistes riikides kasutatakse sotsiaalse
isolatsiooni leevendamiseks ja enesetappude ennetamiseks näiteks kaaskinnipeetavast
„kuulaja/sõbra“ meedet.4 Selline tugi ja seltsi pakkumine haavatavale või isolatsioonis
kinnipeetavale on käsitletav vangla tasustatava tööna, nagu see on erivajadusega kinnipeetavale
hooldaja määramisel. Kaaluda võiks võimalust paigutada mõni selleks sobiv naiskinnipeetav
emade-laste osakonda, kui seal on vaid üks ema lapsega. Ametnikud ja töötajad peavad emaga
pidevalt kontaktis olema ning teda sisuliselt ja empaatiliselt toetama.
Vanglal tuleb jälgida ka seda, et lapse eest hoolitsemise tõttu ei jääks ema ilma võimalusest osaleda
vanglas teistele naistele pakutavates taasühiskonnastavates ning huvi- ja vaba aja tegevustes. ÜRO
Mandela reeglite artikli 29 lg 1 p-s (a), ÜRO Bangkoki reeglite art 42 lg-s 2 ja Euroopa
vanglareeglistiku art 36 lg-s 2 on rõhutatud, et lastega vanglas viibivatele emadele tuleb tagada
teiste naistega võrdväärsed võimalused. Selleks peab emale vanglas looma lapsehoiu võimaluse.
Ka CPT standardite p 29 ütleb, et lapsehoid vanglas lubab naistel rohkem osaleda töös ja teistes
vanglasisestes tegevustes.
Vanglas viibivate emade jaoks on kooselu oma lapsega vaieldamatult elus edasiviivaks jõuks ning
oluliseks mõjutajaks õiguskuulekale teele naasmisel. Samas ei piisa ainuüksi lapse eest
hoolitsemisest ja lapsega kiindumussuhte loomisest naise kriminogeensete riskide maandamiseks.
Vastupidi, kuivõrd lapsega naiskinnipeetav vastutab vanglast vabanedes lisaks enda ka lapse
heaolu eest, on äärmiselt oluline, et vangla võimaldaks sarnaselt teiste kinnipeetavatega ka lastega
naistele tegevusi (nt õppimist, töötamist, rehabiliteerivates tegevustes osalemist jmt), mis
soodustaksid nende sujuvat vabadusse naasmist ja vabaduses hakkamasaamist. Lisaks aitab eri
tegevustes osalemine leevendada üksinda emade-laste osakonnas viibiva ema vähesest suhtlusest
tekkivaid muresid – stressi, depressiooni, ärevust jmt.
2
J. Lobel, P. Scharff Smith (Eds.) Solitary Confinement: Effects, Practices, and Pathways Towards Reform. Oxford
University Press 2020, lk 129−243; C. Haney. Restricting the Use of Solitary Confinement. Annual Review of
Criminology, 2018, lk 285–310.
3
L. A. Bassett. The Constitutionality of Solitary Confinement: Insights from Maslow’s Hierarchy of Needs. Health
Matrix: The Journal of Law-Medicine, 2016 Vol 26/1.
4
World Health Organization. Preventing suicide in jails and prisons. 2007, lk 15-16.
4
Emal peaks olema teiste naistega võrdväärsed võimalused osaleda sotsiaalprogrammides ning
huvi- ja vaba aja tegevustes. Selleks ajaks peab emal olema võimalik jätta laps sobiva inimese
juurde hoida.
Ootan tagasisidet soovitustele 29.05.2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404
[email protected]