Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Riigikogu
[email protected]
Riigikogu õiguskomisjon
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected]
[email protected]
[email protected]
8.4.2020
Arvamus abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust
põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu 170 SE paragrahvile 22
Austatud Riigikogu
Pöördun Teie poole Eesti Ravimihulgimüüjate Liidust (ERHL) seoses seaduseelnõuga 170SE. Teiste
seaduste hulgas muudetakse eelnõu §-ga 22 ka ravimiseadust.
Muudatusega antakse Ravimiametile õigus lubada hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises
seisuskorras ning sõjaseisukorras ravimiseaduse mittetäitmist. Sisulises mõttes tähendab see
õigust peatada ameti juhi otsusega teatud osas seaduse kohaldamine ehk materiaalses mõttes
peatada seaduse kehtivus. Ravimiamet saaks õiguse:
- lubada erandeid ravimite käitlemise nõuetest,
- ravimi müügiloa nõuetest,
- ravimi kliinilise uuringu nõuetest,
- ravimi ohustusalase teabe esitamise nõuetest,
- teabe edastamise nõuetest,
- ajutiselt piirata ravimite väljastamist,
- piirata ravimireklaami.
Tavalisele valitsusasutusele niivõrd avara otsustusõiguse andmine parlamendi poolt vastu võetud
kehtiva seaduse mitterakendamiseks ei ole proportsionaalne ega põhiseaduspärane. Eriti
probleemne on eelnõus täieliku loobumise võimalus ravimi käitlemisnõuetest. Käitlemiseks
loetakse ravimiseaduses (§ 3 lg 1) ravimi tootmine; hankimine; väljastamine; apteegis
valmistamine; sisse- ja väljavedu; turustamine ehk hulgimüük, jaemüük ja muul viisil tasu eest
või tasuta üle andmine; transportimine; säilitamine; turult kõrvaldamine; ning eelnevate
tegevuste kohta peetav arvestus ja aruandlus. Seega hõlmab käitlemine nii tervet ravimi „elutsüklit“
alates tootmisest ja Eestisse toomisest kuni ravimi patsiendile väljastamiseni kui ka ravimi käitlejaid
puudutavat ehk tegevuslubade, personali- jm nõudeid. Seaduses reguleerib käitlemist koos üldnormide
ja definitsioonidega kokku ca 2/3 normistikust. Seejuures on põhineb oluline osa normidest Eesti jaoks
siduvatel Euroopa Liidu direktiividel ja määrustel. Kuna eelnõuga antakse Ravimiametile õigus
„lubada erandeid ravimi käitlemise nõuetest“, siis sisuliselt tähendab see ainuüksi käitlemise osas
võimalust olulise osa seaduse mittekohaldamiseks. Kuna selle erandiga on lisaks seadusele endale
hõlmatud ka selle alusel kehtestatud nõuded, siis lisandub veel ca 35 ravimiseaduse alusel antud
valitsuse ja sotsiaalministri määrust. Sisuliselt on eelnõus toodud erandite loetelu tervikuna valdava
osa ravimiseaduse sisupeatükkide pealkirjade ümberkirjutus,. Seega praktikas antakse
Ravimiametile õigus oma valikul sisuliselt loobuda seaduse kohaldamisest.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Niivõrd ulatuslikku otsustusõigust ei ole hädaolukorra seaduse kohaselt isegi eriolukorra juhil
eriolukorras. Ka ühiskonda vähem ohustava „tavalise“ hädaolukorra puhul näevad seadused
isegi hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse volitustele ja pädevusele ette kitsamad piirid (vt
näiteks TTKS § 59 lg 4-7 tervisevaldkonnas). Erandite normistik peab olema sisuliselt võrreldav ja
proportsionaalne häda- ja eriolukorra lahendamist ametlikult juhtima määratud organite ja
asutuste eripädevusega. Isegi häda- ja eriolukorra erilist situatsiooni arvestades oleks
ebaproportsionaalne anda asutusele, kes ei juhi hädaolukorra lahendamist, sisuliselt piiramatu volitus
terve valdkonna seadusandlusest mööda minemiseks. Sõltuvalt Ravimiametile antava otsustusõiguse
ulatusest tuleks lisaks eristada ka ameti pädevust häda- ja eriolukordades. Ei oleks ilmselt
mõistlikult põhjendatav, et Ravimiamet võib samaväärses ulatuses loobuda ravimiseaduse
kohaldamisest nii juhul, kui Vabariigi Valitsus on välja kuulutanud erikorra epideemia puhul kui ka
juhul, kus näiteks politsei- ja piirivalveamet juhib merereostuse hädaolukorra lahendamist väljaspool
eriolukorra situatsiooni.
ERHL poolt mõistame ja toetame paindlikkust eri- ja hädaolukorra lahendamisel. Ravimite
kättesaadavus on inimeste elu ja tervise tagamiseks esmatähtis, eriti tervisevaldkonna hädaolukorras.
Praegune eriolukord Eestis, Euroopas ja terves maailmas on väga ilmekalt näidanud, et ravimite
kättesaadavaks tegemise tarneahelad vajavad just hädaolukorras erilist hoidmist ja tugevdamist.
Ravimikäitlemise terviksüsteemi lõhkumine töötakse sellele eesmärgile aga otse vastu.
Seepärast teeme ettepaneku piiritleda eelnõus täpsemalt, mis ulatuses ja piirides on Ravimiametil
õigus ravimiseaduse nõuetest erandeid lubada. Ravimite hulgitasandi vaatest on ERHL
hinnangul selline võimalus kindlasti põhjendatud näiteks ravimi kliinilise uuringu ja müügiloa
nõuetega, samuti müügiloata ravimite ja võõrkeelsete ravimipakendite Eestis kasutamise
lubamise ja seotud loamenetlustega, hädaolukorra lahendamiseks vajalike ravimivarude
säilitamis- ja transpordinõuetega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Teet Torgo
tegevdirektor
Teadmiseks:
Õiguskantsler,
[email protected]
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Saatja: Teet Torgo <
[email protected]>
Saadetud: 08.04.2020 09:16
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; Jaanus Karilaid
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] ERHL arvamus eelnõu 170 SE §-le 22
Manused: ERHL arvamus eelnõu 170 SE §-le 22 - 8.4.2020.asice
Tere,
Edastan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) arvamuse eelnõu 170 SE §-le ravimiseaduse muudatuste
kohta.
Lugupidamisega
Teet Torgo
ERHL
tegevjuht