Väljaminev kiriAvalik
MTÜ Tartu Eakate Nõukoda_vastus
Õiguskantsleri Kantselei · 3. aprill 2020
- Viit
- 14-1/200553/2001853
- Registreeritud
- 3. aprill 2020
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- MTÜ Tartu Eakate Nõukoda
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
- Sari
- 14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
- Toimik
- 14-1/200553
- Vastutaja
- Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)
Sisu (failidest)
Tiina Mürk Teie 02.04.2020 nr
MTÜ Tartu Eakate Nõukoda
[email protected] Meie 03.04.2020 nr 14-1/200553/2001853
Proua Tiina Mürk
Küsisite õiguskantslerilt korteriühistus viivise arvestamise kohta.
Õiguskantsleri pädevuses ei ole anda õigusalaseid selgitusi ega õigusabi. Õigusalaseid selgitusi
korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kui ka võlaõigusseaduse sätete kohta annab Justiitsministeerium.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) 01.01.2018 jõustumisel jätkasid olemasolevad
korteriühistud oma tegevust, sh jäi kehtima põhikiri. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, tuleb
kohaldada seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, tuleb kohaldada
kokkuleppes sätestatut (KrtS § 17 lg 2 laused 2 ja 3). Põhikirja saab muuta seaduses sätestatud korras.
Kui korteriomanikud ei soovi KrtS-s sätestatust erinevaid reegleid kehtestada, siis on võimalik tegutseda
ka ilma põhikirjata. KrtS ei nõua korteriühistult põhikirja olemasolu (vt § 17 lg 1).
Viivise nõudmist on reguleeritud KrtS §-s 42. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude
tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses
sätestatud suuruses. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas (VÕS
§ 113 lg 1 lause 2, § 94). Käesoleval ajal on korteriühistul õigus nõuda korteriomanikult
majandamiskulude tasumisega viivitamise korral viivist 8% aastas.
Viivise arvestamisel tuleb lähtuda seadusest (vt VÕS § 88). Riigikohus on 14.02.2012 määruses asjas
nr 3-2-1-174-11 (p 12) märkinud, et „VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole
määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks
esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. […]. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui
võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on
toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse
katteks. […] Intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi). […]“.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8404, [email protected]