From: Merike Ring <
[email protected]>
Sent: Thursday, September 8, 2022 3:58 PM
To: Elve Adamson <
[email protected]>
Subject: Andmekaitse isikute haridusandmete töötlemisel
Tere
Pöördun Teie poole seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679, mis
puudutab füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumist. Oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette valmistamas
elektrivaldkonnas üleminekut kahelt tunnistuste süsteemilt ühele. Täpsemalt soovime üle
minna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteemilt üle kutsetunnistustele. Murekoht on täna
kehtivat pädevustunnistust omavad projekteerijad ja auditeerijad, kellel ei ole kõrgharidust.
Majandus- ja taristuministri määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise
järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning
sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ § 9 lg 4 kohaselt on elektripaigaldise
projekteerimise alase kompetentsuse eelduseks elektrialane kõrgharidus. Erandina võib
sertifitseerimisasutus anda pädevusklassi piires projekteerimistöö tegemise õiguse, kui isik
tõestab veenvalt oma projekteerimistöö tegemise oskust ja sellealast varasemat töökogemust.
Sama määruse § 10 lg 3 kohaselt peab elektripaigaldise auditi tegijal olema vastava
elektrivaldkonna pädevusklass ja elektrialane kõrgharidus. Erandina võib
sertifitseerimisasutus anda pädevusklassi piires auditi tegemise õiguse, kui isik tõestab
veenvalt oma auditi tegemise oskust ja sellealast varasemat töökogemust. Elektrialaseks
kõrghariduseks võib lugeda ka enne 2002. aasta 1. juulit omandatud tehnik-elektriku diplomit.
Hinnanguliselt on meil täna 500-600 pädevustunnistusega projekteerijat ja auditeerijat, kes on
saanud pädevustunnistuse eeltoodud erisuste alusel ehk et neil ei ole kõrgharidust.
Oleme täna olukorras, kus mõjude hindamiseks vajame sertifitseerijatelt pädevustunnistusega
projekteerijate ja auditeerijate hariduse andmeid ja seda selleks, et kutsetele üleminekuks ja
oma erialase töö jätkamiseks, vajavad nimetatud isikud kutsesüsteemis kõrgharidust (üldjuhul
kutsetasemed 6-7). Küsisime sertifitseerijatelt pädevustunnistustega isikute hariduse andmeid
anonüümselt ehk et me ei vaja isiku nime, vaid andmeid, mis on seotud, kas tegemist on
projekteerija või auditeerijaga, tema vanust ja hariduse infot. Sertifitseerijad ei ole küsitud
andmeid meile nõus edastama, kuna see tähendab nende jaoks eraldi taotluste läbivaatamist,
sest digitaalsel kujul neil väidetavalt neid andmeid ei ole. Samuti ei ole nad nõus neid
taotluseid läbi vaatama, küll aga on nad nõus lubama meil endil taotlused läbi vaadata ja sealt
vajalik info võtta.
Kui tekib küsimus, miks me seda nii sihistatult tahame teha ja lihtsalt õigusakti muudatust ära
ei tee, siis meie esimene hirm on, et paljud kogenud pädevustunnistusega projekteerijad ja
auditeerijad jäävad nö hammasrataste vahele ja tõrjutakse tööturult kõrvale ning teiseks on
meil teada, et pädevustunnistusega projekteerijate ja auditeerijate puhul on üle 50a isikuid üle
60 %, mistõttu võib juhtuda, et tahtes muuta tunnistuste süsteemi lihtsamaks ja paremaks,
tekitame ise turul tööjõupuuduse.
Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse andmekaitse määrust, soovime teada, kas on kohane
ettevõtja nõusolekul MKMi töötajal, pädevustunnistuste taotluste info läbi töötada ja võtta
sealt vajalikud andmed: auditeerija või projekteerija, vanus ja haridus info. Ning kas piisab,
kui enne andmete läbi töötamist annan allkirja, et teen seda läbivaatamist kooskõlas
andmekaitse määrusega ja vajadusega neid andmeid kasutada mõjude hindamiseks? On see
võimalik ja/või on seal veel midagi, millega tuleks kindlasti arvestada?
Ette tänades ja tagasisidet ootama jäädes
Heade soovidega
Merike Ring
Tööstusohutuse nõunik
Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond
+372 625 6472
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Eesti