From: Maire Iro
Sent: Thursday, September 8, 2022 4:26 PM
To: 'Asso Ladva' <
[email protected]>
Subject: RE: andmekaitsest koolides
Tere, Asso!
Aitäh, et selle teema kajastamise vastu huvi tunned! Püüan su küsimustele järgemööda vastused
anda ja teemat ka pisut laiemalt avada.
Kooliaasta algus on taas aktuaalseks muutnud küsimused andmekaitse nõuete kohta
haridusasutustes. Koolid puutuvad oma tegevuse käigus igapäevaselt kokku väga suure hulga
isikuandmetega. Siia alla kuuluvad nii õpilaste, lapsevanemate kui ka õpetajate ja
koolitöötajate isikuandmed. Lisaks veel vilistlased, toetajad, hoolekogu liikmed ja paljud
teised, kes ühel või teisel moel kooliellu kaasatud on.
Suur osa neist andmetest on õppetöö korraldamiseks vältimatult vajalikud. Näiteks
sisalduvad isikuandmed kooli astumise avalduses, klassitunnistustel, õppenõukogu
käskkirjades, töölepingutes. Neid isikuandmeid on koolil vaja seadustest tulenevate
ülesannete täitmiseks ning nendega seotud nõuded on reguleeritud õigusaktides või
valdkondlikes kordades.
Peale selle puutub kool aga kokku ka paljude teiste isikuandmetega, mille kogumiseks ei ole
seadustes eraldi alust, vaid mida töödeldakse muudel eesmärkidel, vajaduspõhiselt. Näiteks
klassijuhataja mitteametlik otsesuhtlus lapsevanemaga, vanemate sotsiaalmeedia kontod,
töökohtade ja ametikohtadega seotud info ja muud andmed, mille kogumine pole otseselt
koolile kohustuslik, kuid mis võib olla vajalik koolitöö sujuvaks korraldamiseks, õpilase
heaoluks ja turvalisuse tagamiseks. Kirjeldatud viisil võivad haridusasutuste töötajatele saada
teatavaks ka lapse tervist puudutavad andmed.
Ehkki sellised isikuandmed ei kajastu üldjuhul kooli ametlikes dokumentides, vastutab
haridusasutuse pidaja siiski selle eest kogu koolipere andmed oleks hästi hoitud ning koolielu
korraldamise juures osataks lugu pidada nii õpilaste kui õpetajate privaatsusest. Inimeste
privaatsuse taju on väga erinev – mõni jagab heal meelel avalikult detaile oma eraelust, mõni
teine aga ei avalda endast ega oma perest internetist mitte ühtegi pilti. Nende andmete osas,
mis koolitöö korraldamiseks vältimatult vajalikud ei ole, saab kool lapsevanemate erinevaid
soove arvesse võtta. Näiteks saab lapsevanem ise otsustada, kas lapse tervise ja heaolu
huvides on vaja kooli teavitada lapse allergiast või muust terviseseisundist. Samas nõue
esitada koolile lapse tervisekaart tuleneb seadusest.
Lapsevanema nõusoleku alusel toimub näiteks ka:
• õpilaste nimede avaldamine õppeasutuse kodulehel,
• lapsevanemate e-postiaadressi lisamine klassi lapsevanemate meililisti,
• andmete edastamine reisifirmale klassiekskursiooni või õppekäigu korraldamisel,
• koolivälistes projektides või uuringutes osalemine,
• õpilase menüüpiirangute (laktoosivaba, gluteenivaba, mõne toiduaine vaba) info
kasutamine toitlustamisel.
Nõusoleku sellisteks tegevusteks, mis on ette teada (näiteks kooliürituste fotografeerimine
ning fotode avaldamine, õpilaste nimekirjade avaldamine veebilehel, lapsevanema
meiliaadressi lisamine e-posti listi jne), võib võtta koos kooli astumise avaldusega. Seejuures
tuleb aga tähele panna, et lapsevanemal peab olema selge võimalus nõusoleku andmisest
keelduda ning antud nõusolek tagasi võtta. Väga paljudes koolides ongi tavapärane praktika
küsida lapsevanemate nõusolekut kas koos kooli astumise avaldusega või iga kooliaasta
alguses eraldi nõusoleku vormil.
Koolid peavad järgima EL isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest
tulenevaid üldisi nõudeid nagu kõik teisedki asutused, kes oma töös isikuandmetega kokku
puutuvad. Lisaks võib neile tulla erinorme haridusvaldkonna seadustest (nt põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, erakooliseadusest).
2018. aastal, kui Euroopa Liidus uus määrus kehtima hakkas, koostati Haridus- ja
Teadusministeeriumi tellimusel koolide toetamiseks ka ülevaatlik juhendmaterjal
andmekaitsest haridusasutustes. Andmekaitse Inspektsioon andis juhendi valmimisse samuti
oma panuse. Juhendit tutvustati koolidele ning see on jätkuvalt kättesaadav Haridus- ja
Noorteameti kodulehel.
1996. aastal võttis Riigikogu vastu esimese isikuandmete kaitse seaduse ning sellest ajast on
ka koolidel tulnud andmekaitse reegleid järgida.
Andmekaitse Inspektsioon on läbi aja tutvustanud koolidele andmekaitsealaseid soovitusi.
Viimastest aastatest nt: 2020. aastal saatsime koolidele ringkirja selgitamaks koduõppega
ning virtuaalsete keskkondade kasutamisega seotud küsimusi koroonaperioodil.
Viimasel paaril aastal ongi sagedasemad küsimused puudutanud distantsõpet ja
virtuaalkeskkondasid. Samuti on läbi aja olnud levinud küsimused seoses sotsiaalmeedia
kasutamisega ning (valve)kaameratega koolides. Sagedasematele koolielu korralduses ette
tulevatele andmekaitsealastele küsimustele oleme vastused andnud oma kodulehel:
https://www.aki.ee/et/uudised/andmekaitse-pole-raketiteadus
Loodan, et neist selgitustest on teema avamisel abi. Kui tekkis täiendavaid küsimusi, võib julgelt
uuesti ühendust võtta.
Heade soovidega
Maire Iro
avalike suhete nõunik
Andmekaitse Inspektsioon
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
[email protected]
627 4136, 5345 6900
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
www.aki.ee