dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Andmekaitse Inspektsioon · 8. september 2022
Viit
1.2.-3/22/2131
Registreeritud
8. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS SL Õhtuleht
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2022
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus.pdf117 KB

Sisu (failidest)

From: Maire Iro Sent: Thursday, September 8, 2022 4:26 PM To: 'Asso Ladva' <[email protected]> Subject: RE: andmekaitsest koolides Tere, Asso! Aitäh, et selle teema kajastamise vastu huvi tunned! Püüan su küsimustele järgemööda vastused anda ja teemat ka pisut laiemalt avada. Kooliaasta algus on taas aktuaalseks muutnud küsimused andmekaitse nõuete kohta haridusasutustes. Koolid puutuvad oma tegevuse käigus igapäevaselt kokku väga suure hulga isikuandmetega. Siia alla kuuluvad nii õpilaste, lapsevanemate kui ka õpetajate ja koolitöötajate isikuandmed. Lisaks veel vilistlased, toetajad, hoolekogu liikmed ja paljud teised, kes ühel või teisel moel kooliellu kaasatud on. Suur osa neist andmetest on õppetöö korraldamiseks vältimatult vajalikud. Näiteks sisalduvad isikuandmed kooli astumise avalduses, klassitunnistustel, õppenõukogu käskkirjades, töölepingutes. Neid isikuandmeid on koolil vaja seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks ning nendega seotud nõuded on reguleeritud õigusaktides või valdkondlikes kordades. Peale selle puutub kool aga kokku ka paljude teiste isikuandmetega, mille kogumiseks ei ole seadustes eraldi alust, vaid mida töödeldakse muudel eesmärkidel, vajaduspõhiselt. Näiteks klassijuhataja mitteametlik otsesuhtlus lapsevanemaga, vanemate sotsiaalmeedia kontod, töökohtade ja ametikohtadega seotud info ja muud andmed, mille kogumine pole otseselt koolile kohustuslik, kuid mis võib olla vajalik koolitöö sujuvaks korraldamiseks, õpilase heaoluks ja turvalisuse tagamiseks. Kirjeldatud viisil võivad haridusasutuste töötajatele saada teatavaks ka lapse tervist puudutavad andmed. Ehkki sellised isikuandmed ei kajastu üldjuhul kooli ametlikes dokumentides, vastutab haridusasutuse pidaja siiski selle eest kogu koolipere andmed oleks hästi hoitud ning koolielu korraldamise juures osataks lugu pidada nii õpilaste kui õpetajate privaatsusest. Inimeste privaatsuse taju on väga erinev – mõni jagab heal meelel avalikult detaile oma eraelust, mõni teine aga ei avalda endast ega oma perest internetist mitte ühtegi pilti. Nende andmete osas, mis koolitöö korraldamiseks vältimatult vajalikud ei ole, saab kool lapsevanemate erinevaid soove arvesse võtta. Näiteks saab lapsevanem ise otsustada, kas lapse tervise ja heaolu huvides on vaja kooli teavitada lapse allergiast või muust terviseseisundist. Samas nõue esitada koolile lapse tervisekaart tuleneb seadusest. Lapsevanema nõusoleku alusel toimub näiteks ka: • õpilaste nimede avaldamine õppeasutuse kodulehel, • lapsevanemate e-postiaadressi lisamine klassi lapsevanemate meililisti, • andmete edastamine reisifirmale klassiekskursiooni või õppekäigu korraldamisel, • koolivälistes projektides või uuringutes osalemine, • õpilase menüüpiirangute (laktoosivaba, gluteenivaba, mõne toiduaine vaba) info kasutamine toitlustamisel. Nõusoleku sellisteks tegevusteks, mis on ette teada (näiteks kooliürituste fotografeerimine ning fotode avaldamine, õpilaste nimekirjade avaldamine veebilehel, lapsevanema meiliaadressi lisamine e-posti listi jne), võib võtta koos kooli astumise avaldusega. Seejuures tuleb aga tähele panna, et lapsevanemal peab olema selge võimalus nõusoleku andmisest keelduda ning antud nõusolek tagasi võtta. Väga paljudes koolides ongi tavapärane praktika küsida lapsevanemate nõusolekut kas koos kooli astumise avaldusega või iga kooliaasta alguses eraldi nõusoleku vormil. Koolid peavad järgima EL isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid üldisi nõudeid nagu kõik teisedki asutused, kes oma töös isikuandmetega kokku puutuvad. Lisaks võib neile tulla erinorme haridusvaldkonna seadustest (nt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, erakooliseadusest). 2018. aastal, kui Euroopa Liidus uus määrus kehtima hakkas, koostati Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel koolide toetamiseks ka ülevaatlik juhendmaterjal andmekaitsest haridusasutustes. Andmekaitse Inspektsioon andis juhendi valmimisse samuti oma panuse. Juhendit tutvustati koolidele ning see on jätkuvalt kättesaadav Haridus- ja Noorteameti kodulehel. 1996. aastal võttis Riigikogu vastu esimese isikuandmete kaitse seaduse ning sellest ajast on ka koolidel tulnud andmekaitse reegleid järgida. Andmekaitse Inspektsioon on läbi aja tutvustanud koolidele andmekaitsealaseid soovitusi. Viimastest aastatest nt: 2020. aastal saatsime koolidele ringkirja selgitamaks koduõppega ning virtuaalsete keskkondade kasutamisega seotud küsimusi koroonaperioodil. Viimasel paaril aastal ongi sagedasemad küsimused puudutanud distantsõpet ja virtuaalkeskkondasid. Samuti on läbi aja olnud levinud küsimused seoses sotsiaalmeedia kasutamisega ning (valve)kaameratega koolides. Sagedasematele koolielu korralduses ette tulevatele andmekaitsealastele küsimustele oleme vastused andnud oma kodulehel: https://www.aki.ee/et/uudised/andmekaitse-pole-raketiteadus Loodan, et neist selgitustest on teema avamisel abi. Kui tekkis täiendavaid küsimusi, võib julgelt uuesti ühendust võtta. Heade soovidega Maire Iro avalike suhete nõunik Andmekaitse Inspektsioon ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST [email protected] 627 4136, 5345 6900 Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti www.aki.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel