ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristel Ulp Teie 29.08.2022
Ida-Harju politseijaoskond
[email protected] Meie 08.09.2022 nr 2.1.-5/22/2083
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse, mille kohaselt pöördus Teie poole kaebusega
kodanik, kelle üheks mureks on see, et kortermaja ühe korteri omanikest paigaldanud aknalauale
valvekaamera. Olete suhelnud korteriühistuga ning saanud teada, et korteriühistu pole taolist
kaamerakasutust kooskõlastanud. Soovite teada, kas sellise probleemi lahendamine kuulub
Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse.
Selgitan, et kaamerad kortermajas ühiskasutatavates ruumides või territooriumil on olemuslikult
maja omanike (ühistu liikmete) vaheline valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida
korteriühistu siseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning
kodukorra reeglid. Kui liige on kaamera paigaldanud omavoliliselt, siis saab lahendada selliseid
probleeme üksnes ühistu ja Inspektsioon ei sekku. Korteriomanikud peavad omavahelistes
suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise
õigustatud huve.1
Seega saab korteriühistu vajadusel reguleerida ka kaamerate kasutamise kortermajas ja selle
territooriumil. Korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise ning kortermajas korteriomanike
poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise korra saab kehtestada korteriühistu üldkoosoleku
otsusega.
Seejuures on ühistul võimalik kehtestada reegel, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada
ei ole lubatud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-16-12460 on leitud, et selline reegel ei
kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele. Kui isik siis
ühiselt kokkulepitud reegleid rikub, oleks see sel juhul aluseks tema vastu kohtusse
pöördumiseks.
Selgitan, et Andmekaitse Inspektsioon ei reguleeri ühistu asemel nende siseasju. Inspektsioon
sekkub siis, kui ühistu rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu (st juhatuse liikmed ühistu
nimel) on kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta või toimub kedagi kolmandat isikut
riivav avaliku või teise kinnistu filmimine.
Oleme kaamerate teemal täpsemalt kirjutanud ka oma artiklis
https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel ning vajadusel saab tutvuda
1
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
juhendiga kaamerate kasutamise kohta siin:
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf.
Küll aga tahame välja tuua, et kaameravaidlusi (nii eramaja -kui ühistukaamerad) puudutavaid
kaebuste osakaal on väga suur. Kuna sarnaseid kaebusi on ka Teil palju, siis oleme igati
huvitatud teemat politseiga ka pikemalt arutama, kuidas saaks pakkuda probleemile lahendusi
või mida me saaks omavahelises koostöös parandada. Kuivõrd politsei kasutab palju ka isikutega
otse ühenduse võtmist, siis leiame, et see on hea praktika, kuna üldjuhul võetakse
politseiametnike ettepanekuid vabatahtlikult kuulda, misläbi saab isikuid edukalt suunata.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Geili Keppi
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)