From: Maire Iro
Sent: Thursday, September 8, 2022 12:48 PM
To: 'Virkko Lepassalu' <
[email protected]>
Subject: RE: kommentaarisoov Pealinnalt
Tere, Virkko!
Aitäh, et selle teema kajastamise vastu huvi tunnete! Vastan järjest teie küsimustele, ent kuna
tegemist on laiema teemaga, siis heal meelel annan omalt poolt täienduseks juurde pisut
põhjalikumat taustainfot. Ehk saate siit midagi juurde, mida teema käsitlemisel arvesse võtta.
Võlaandmete avalikustamine on läbi aegade olnud problemaatiline teema. Andmekaitse
Inspektsioon on saanud arvukaid kaebusi seoses eraisikute võlaandmete avalikustamisega
sotsiaalmeedias. Ehkki võlgnike andmete avalikustamine võib esmapilgul tunduda
õigustatuna, on siin tegelikkuses mitmeid riske. Inspektsioon ei õigusta kindlasti võlgu jäämist
ega lepingu rikkumist. Võlgniku sotsiaalmeedias avalikku häbiposti riputamine ei ole siin aga
lahenduseks. Võlgade sissenõudmisele see kaasa ei aita, vaid pigem tekitab osapoolte vahele
lisapingeid.
Võlaandmete avaldamisele kehtivad väga selged reeglid. Piiramata inimeste hulgal, kellel
konkreetse võlgnikuga igasugune seos puudub, ei ole seda infot vaja. Küll aga võib
konkreetse inimese maksekäitumisest ülevaate saamine olla vajalik ja põhjendatud näiteks
enne temaga laenulepingu sõlmimist või üürilepingu sõlmimise eel. Sellistes olukordades
saab konkreetse inimese võlaandmeid kontrollida maksehäireregistritest, kus avaldatud info
peab olema kontrollitud ja ligipääsetav ainult õigustatud huvi olemasolul. Facebookis on
kontrollimata võlainfo nähtav kõigile. Sageli lisatakse postituste juurde ka solvavaid või
halvustavaid kommentaare, naeruvääristatakse või ka lausa ähvardatakse oletatavat
võlgnikku. See on kindlasti ülemäärane ja lubamatu. Solvangute ja ähvardustega liituvad
postituste all tihtipeale ka võõrad inimesed, kellel endal kõnealuse inimesega mingisugust
kokkupuudet ei ole.
Sotsiaalmeedias teise inimese kohta info avalikustamisel ei ole mingisugust eelnevat kontrolli
ja seega ei saa kunagi kindel olla, kas kontrollimata teave ka päriselt tõele vastab.
Teadmatusest võib niimoodi teise inimese kohta jagada väärinfot, mis tema edasise elu
täielikult ära rikub. Ka seda ei ole ju taustainfot teadmata kuidagi võimalik sotsiaalmeedias
kindlaks teha, kas tegemist on päris murega või pahatahtliku laimuga. Teadmatusest või
pahatahtlikkusest ausat inimest petturiks või võlgnikuks tembeldades ja seda infot edasi
levitades mõjutame nii tema kui ta lähedaste elu.
Siinkohal võiks igaüks mõelda, kuidas ta end tunneks, kui avastab ühel hetkel
sotsiaalmeediast enda või oma lähedase kohta mõne taolise postituse. Vihahoos tehtud
laimupostitus või ekslikult vale inimese kohta jagatud hoiatused ja kriitika tekitavad palju
ebameeldivusi. Nii võib inimene tulevikus ilma jääda näiteks soovitud üürikorterist või uuest
töökohast. See võib mõjutada tema suhteid ja elukäiku veel pikalt. Praktikas esineb olukordi,
kus on internetist infot otsides sassi aetud ka nimekaimud, jagatud infot koos hoopis teise
inimese pildi või andmetega. See kõik tekitab segadust ja ebameeldivusi inimestele, kes üldse
asjasse ei puutu.
Samuti peab inimestele jääma ka võimalus ennast parandada. Kui elus keerulisse olukorda
sattunud inimene on oma võlad tasunud või teod heastanud, siis ei peaks vana info tema
kohta igaveseks internetti ringlema jääma. Sotsiaalmeediasse postitatud info hakkab aga
sageli oma elu elama ning seda hiljem tagasi võtta või heastada on praktiliselt võimatu.
Võlaandmete avaldamisele kehtivad väga selged reeglid. Eraisikust võlgnike isikuandmete
avalikustamine piiramata inimeste hulgale internetis ei ole ilma inimese enda nõusolekuta
lubatud. Nõusolekust saame rääkida siis, kui see on vabatahtlik, konkreetne ja ühemõtteline
tahteavaldus, millega inimene teadlikult lubab oma isikuandmete avalikustamist. Nõusolekut
ei loeta vabatahtlikult antuks olukorras, kus nõusoleku andnud inimene ja andmetöötleja on
selgelt ebavõrdses olukorras ning on vähetõenäoline, et isik andis konkreetses olukorra
nõusoleku vabatahtlikult. Näiteks ei saa laenulepingu sõlmimisel seada lepingu tingimuseks
nõusoleku andmist andmete avalikustamiseks. Sel juhul ei ole nõusolek antud vabatahtlikult
ning selline nõusolek ei ole kehtiv. Samuti peab nõusoleku puhul silmas pidama, et inimene
võib nõusoleku igal hetkel tagasi võtta. Sel juhul tuleb andmete avalikustamine lõpetada.
Facebooki gruppide puhul tähendab see postituste kustutamist. Nõusoleku andmisest saab
lähemalt lugeda isikuandmete töötleja üldjuhendist: https://www.aki.ee/et/isikuandmete-
tootleja-uldjuhendi-veebitekst#peat%C3%BCkk9.9 ja Euroopa Andmekaitsenõukogu
suunistest https://www.aki.ee/et/nousolek
Võlaandmeid võib kolmandale isikule edastada krediidivõimelisuse hindamiseks, kui
andmete õigsus ja edastamise õiguslik alus on kontrollitud, andmeedastus registreeritud
ning kinni on peetud andmete töötlemisele seatud tähtaegadest (vastavalt isikuandmete
kaitse seaduse § 10). Näiteks toimivad sel põhimõttel maksehäireregistrid, kust võib
õigustatud huvi olemasolul konkreetse inimese võlaandmeid saada (nt laenulepingu
sõlmimise eel).
Sotsiaalmeediakanalites, foorumites, võlausaldaja kodulehel või mujal, kus info on nähtav
laiale avalikkusele, ei ole lubatud eraisiku võlaandmeid avalikustada. Võlgnikul on võimalus
nõuda andmete avalikustajalt info maha võtmist. Kui see ei anna soovitud tulemust, saab
esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
Kelmuse ohvriks langemisel tuleks pöörduda politseisse.
Möödunud aasta kevadel saatis Andmekaitse Inspektsioon seoses Facebooki gruppides
võlaandmete avaldamisega järelepärimise seitsmele andmetöötlejale. Lähemalt saab lugeda
siit: https://www.aki.ee/et/uudised/inspektsioon-ootab-facebooki-volgnike-gruppide-
pidajatelt-selgitusi Kahe järelevalvemenetluse puhul lõpetati isikuandmete kaitse nõuete
rikkumine inspektsiooni ettepaneku peale. Saime järelepärimisele ja tehtud ettepanekule
vastused, et varasemad postitused on kustutatud ja isikuandmete töötlemine lõpetatud.
Kontrollimisel tuvastasime, et need väited vastasid tõele ja rikkumised olid lõpetatud (grupp
või postitused kustutatud). Seetõttu lõpetasime järelevalvemenetlused. Ülejäänud viies
menetluses tegi inspektsioon ettekirjutuse.
Seda, kuidas hinnata, et andmete avalikustamine ei riivaks inimese õiguseid ülemääraselt,
saab põhjalikumalt lugeda õigustatud huvi juhendist:
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_15052020.pdf
Ma tahan omalt poolt kindlasti rõhutada, et andmekaitse nõuete eesmärk ei ole võlgnikke ja
pettureid kuidagi kaitsta või õigustada. Igasuguseid olukordi võib elus ette tulla. Võlgade
sissenõudmiseks või kelmustega tegelemiseks on aga omad kindlad protseduurid, mis aitavad
neid olukordi lahendada ja ennetada.
Loodan, et kõik küsimused said vastatud ja minu selgitusest on teema käsitlemisel abi. Kui midagi jäi
segaseks või tekkis lisaküsimusi, siis andke julgelt teada. Eelinfona on hea teada, et sel sügisel tuleb
välja ka inspektsiooni uuendatud juhendmaterjal maksehäirete avaldamise teemal. Annan märku, kui
juhend avalikult kättesaadav on, ehk leiate sealt veel olulisi aspekte, mida teemaga seoses kajastada.
Heade soovidega
Maire Iro
avalike suhete nõunik
Andmekaitse Inspektsioon
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
[email protected]
627 4136, 5345 6900
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
www.aki.ee