dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Andmekaitse Inspektsioon · 8. september 2022
Viit
1.2.-3/22/2147
Registreeritud
8. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pealinn
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2022
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus.pdf126 KB

Sisu (failidest)

From: Maire Iro Sent: Thursday, September 8, 2022 12:48 PM To: 'Virkko Lepassalu' <[email protected]> Subject: RE: kommentaarisoov Pealinnalt Tere, Virkko! Aitäh, et selle teema kajastamise vastu huvi tunnete! Vastan järjest teie küsimustele, ent kuna tegemist on laiema teemaga, siis heal meelel annan omalt poolt täienduseks juurde pisut põhjalikumat taustainfot. Ehk saate siit midagi juurde, mida teema käsitlemisel arvesse võtta. Võlaandmete avalikustamine on läbi aegade olnud problemaatiline teema. Andmekaitse Inspektsioon on saanud arvukaid kaebusi seoses eraisikute võlaandmete avalikustamisega sotsiaalmeedias. Ehkki võlgnike andmete avalikustamine võib esmapilgul tunduda õigustatuna, on siin tegelikkuses mitmeid riske. Inspektsioon ei õigusta kindlasti võlgu jäämist ega lepingu rikkumist. Võlgniku sotsiaalmeedias avalikku häbiposti riputamine ei ole siin aga lahenduseks. Võlgade sissenõudmisele see kaasa ei aita, vaid pigem tekitab osapoolte vahele lisapingeid. Võlaandmete avaldamisele kehtivad väga selged reeglid. Piiramata inimeste hulgal, kellel konkreetse võlgnikuga igasugune seos puudub, ei ole seda infot vaja. Küll aga võib konkreetse inimese maksekäitumisest ülevaate saamine olla vajalik ja põhjendatud näiteks enne temaga laenulepingu sõlmimist või üürilepingu sõlmimise eel. Sellistes olukordades saab konkreetse inimese võlaandmeid kontrollida maksehäireregistritest, kus avaldatud info peab olema kontrollitud ja ligipääsetav ainult õigustatud huvi olemasolul. Facebookis on kontrollimata võlainfo nähtav kõigile. Sageli lisatakse postituste juurde ka solvavaid või halvustavaid kommentaare, naeruvääristatakse või ka lausa ähvardatakse oletatavat võlgnikku. See on kindlasti ülemäärane ja lubamatu. Solvangute ja ähvardustega liituvad postituste all tihtipeale ka võõrad inimesed, kellel endal kõnealuse inimesega mingisugust kokkupuudet ei ole. Sotsiaalmeedias teise inimese kohta info avalikustamisel ei ole mingisugust eelnevat kontrolli ja seega ei saa kunagi kindel olla, kas kontrollimata teave ka päriselt tõele vastab. Teadmatusest võib niimoodi teise inimese kohta jagada väärinfot, mis tema edasise elu täielikult ära rikub. Ka seda ei ole ju taustainfot teadmata kuidagi võimalik sotsiaalmeedias kindlaks teha, kas tegemist on päris murega või pahatahtliku laimuga. Teadmatusest või pahatahtlikkusest ausat inimest petturiks või võlgnikuks tembeldades ja seda infot edasi levitades mõjutame nii tema kui ta lähedaste elu. Siinkohal võiks igaüks mõelda, kuidas ta end tunneks, kui avastab ühel hetkel sotsiaalmeediast enda või oma lähedase kohta mõne taolise postituse. Vihahoos tehtud laimupostitus või ekslikult vale inimese kohta jagatud hoiatused ja kriitika tekitavad palju ebameeldivusi. Nii võib inimene tulevikus ilma jääda näiteks soovitud üürikorterist või uuest töökohast. See võib mõjutada tema suhteid ja elukäiku veel pikalt. Praktikas esineb olukordi, kus on internetist infot otsides sassi aetud ka nimekaimud, jagatud infot koos hoopis teise inimese pildi või andmetega. See kõik tekitab segadust ja ebameeldivusi inimestele, kes üldse asjasse ei puutu. Samuti peab inimestele jääma ka võimalus ennast parandada. Kui elus keerulisse olukorda sattunud inimene on oma võlad tasunud või teod heastanud, siis ei peaks vana info tema kohta igaveseks internetti ringlema jääma. Sotsiaalmeediasse postitatud info hakkab aga sageli oma elu elama ning seda hiljem tagasi võtta või heastada on praktiliselt võimatu. Võlaandmete avaldamisele kehtivad väga selged reeglid. Eraisikust võlgnike isikuandmete avalikustamine piiramata inimeste hulgale internetis ei ole ilma inimese enda nõusolekuta lubatud. Nõusolekust saame rääkida siis, kui see on vabatahtlik, konkreetne ja ühemõtteline tahteavaldus, millega inimene teadlikult lubab oma isikuandmete avalikustamist. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikult antuks olukorras, kus nõusoleku andnud inimene ja andmetöötleja on selgelt ebavõrdses olukorras ning on vähetõenäoline, et isik andis konkreetses olukorra nõusoleku vabatahtlikult. Näiteks ei saa laenulepingu sõlmimisel seada lepingu tingimuseks nõusoleku andmist andmete avalikustamiseks. Sel juhul ei ole nõusolek antud vabatahtlikult ning selline nõusolek ei ole kehtiv. Samuti peab nõusoleku puhul silmas pidama, et inimene võib nõusoleku igal hetkel tagasi võtta. Sel juhul tuleb andmete avalikustamine lõpetada. Facebooki gruppide puhul tähendab see postituste kustutamist. Nõusoleku andmisest saab lähemalt lugeda isikuandmete töötleja üldjuhendist: https://www.aki.ee/et/isikuandmete- tootleja-uldjuhendi-veebitekst#peat%C3%BCkk9.9 ja Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistest https://www.aki.ee/et/nousolek Võlaandmeid võib kolmandale isikule edastada krediidivõimelisuse hindamiseks, kui andmete õigsus ja edastamise õiguslik alus on kontrollitud, andmeedastus registreeritud ning kinni on peetud andmete töötlemisele seatud tähtaegadest (vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 10). Näiteks toimivad sel põhimõttel maksehäireregistrid, kust võib õigustatud huvi olemasolul konkreetse inimese võlaandmeid saada (nt laenulepingu sõlmimise eel). Sotsiaalmeediakanalites, foorumites, võlausaldaja kodulehel või mujal, kus info on nähtav laiale avalikkusele, ei ole lubatud eraisiku võlaandmeid avalikustada. Võlgnikul on võimalus nõuda andmete avalikustajalt info maha võtmist. Kui see ei anna soovitud tulemust, saab esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kelmuse ohvriks langemisel tuleks pöörduda politseisse. Möödunud aasta kevadel saatis Andmekaitse Inspektsioon seoses Facebooki gruppides võlaandmete avaldamisega järelepärimise seitsmele andmetöötlejale. Lähemalt saab lugeda siit: https://www.aki.ee/et/uudised/inspektsioon-ootab-facebooki-volgnike-gruppide- pidajatelt-selgitusi Kahe järelevalvemenetluse puhul lõpetati isikuandmete kaitse nõuete rikkumine inspektsiooni ettepaneku peale. Saime järelepärimisele ja tehtud ettepanekule vastused, et varasemad postitused on kustutatud ja isikuandmete töötlemine lõpetatud. Kontrollimisel tuvastasime, et need väited vastasid tõele ja rikkumised olid lõpetatud (grupp või postitused kustutatud). Seetõttu lõpetasime järelevalvemenetlused. Ülejäänud viies menetluses tegi inspektsioon ettekirjutuse. Seda, kuidas hinnata, et andmete avalikustamine ei riivaks inimese õiguseid ülemääraselt, saab põhjalikumalt lugeda õigustatud huvi juhendist: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_15052020.pdf Ma tahan omalt poolt kindlasti rõhutada, et andmekaitse nõuete eesmärk ei ole võlgnikke ja pettureid kuidagi kaitsta või õigustada. Igasuguseid olukordi võib elus ette tulla. Võlgade sissenõudmiseks või kelmustega tegelemiseks on aga omad kindlad protseduurid, mis aitavad neid olukordi lahendada ja ennetada. Loodan, et kõik küsimused said vastatud ja minu selgitusest on teema käsitlemisel abi. Kui midagi jäi segaseks või tekkis lisaküsimusi, siis andke julgelt teada. Eelinfona on hea teada, et sel sügisel tuleb välja ka inspektsiooni uuendatud juhendmaterjal maksehäirete avaldamise teemal. Annan märku, kui juhend avalikult kättesaadav on, ehk leiate sealt veel olulisi aspekte, mida teemaga seoses kajastada. Heade soovidega Maire Iro avalike suhete nõunik Andmekaitse Inspektsioon ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST [email protected] 627 4136, 5345 6900 Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti www.aki.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel