dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Päring

Andmekaitse Inspektsioon · 6. september 2022
Viit
1.2.-3/22/2147
Registreeritud
6. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pealinn
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2022
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
5. detsember 2022

Failid

  • 📎kiri.pdf156 KB

Sisu (failidest)

From: Virkko Lepassalu <[email protected]> Sent: Tuesday, September 6, 2022 10:37 AM To: Maire Iro <[email protected]> Subject: kommentaarisoov Pealinnalt Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere jõudu! Umbes poolteist aastat tagasi Te vahendasite kommentaare sellise teema kohta nagu võlgnike nn häbipostid sotsiaalmeedias. Jutt on gruppidest, mille liikmed riputavad FB vm taolistesse keskkondadesse võlgu jäänud isikute kohta infot – tavaliselt näopildi, nime, andmed võlgnevuse kohta jne. Kirjutan praegu eraisikute vahelistest laenusuhetest, kus FB ühtedes gruppides pakutakse laenu erinevates summades. Kui tagasi ei maksta kokku lepitud ajal, järgneb sellele avalikustamine võlgnike grupis, kusjuures selle kohta küsib võlausaldaja võlgnikult tavaliselt kinnituse tolle nõusoleku kohta, et võlgnik on nõus võlgu jäämisel avalikustamisega. Ehk palun kommenteeriksite siin mõnda momenti. Te viitasite: „Inimese võlaandmeid tohib kolmandatele isikutele edastada, kui on tuvastatud andmete saaja õigustatud huvi ja võlaandmete õigsus ning andmete edastamine on registreeritud. Sealjuures tuleb inimest, kelle andmeid avalikustatakse, teavitada. Inimese võla avalikustamisel internetis ehk kõigile nähtavavaks tegemisel ei ole võimalik neid nõudeid täita, mistõttu saab võlateavet avalikustada inimese nõusolekul. Tähele tuleb panna, et inimene võib nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks igal hetkel tagasi võtta ja sellest hetkest tema isikuandmeid, mida seni töödeldi nõusoleku alusel, enam edasi töödelda ei tohi.“ Teisisõnu, kui võlgnik ikkagi ei ole nõus enda andmete avalikustamisega ja võtab enda nõusoleku pärast võlgu jäämist tagasi teavitades sellest võlausaldajat näiteks kirjalikult - kas siis käitub võlausaldaja seadusvastaselt, kui juhtunu avalikustab? Pean silmas, kui ta teatab kirjalikult enne andmete avalikustamist? Viitate ka, et „kokkuvõtlikult ei tohi õigustatud huvi alusel andmete avalikustamine olla inimest ülemäära kahjustav.“ Mida selle ülemäärase kahjustatusse all silmas peetakse? Ehk veel ka täpsustaksite: „Inimese võla avalikustamine internetis kõigile nähtavana on vastuolus IKS §-ga 10.“ Teisalt viidatakse selles paragrahvis ju ikkagi, et isiku enda nõusolekul on see lubatav? (Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.) Ma saan aru, et võlgnikul on siiski õiguslik alus pöörduda enda võlaandmete avalikustamise järel kas AKI ja/või kohtu poole, kui ta otsustab, et ei soovi avalikustamist? Kas AKI on algatanud mingit laadi menetlusi võlgnike gruppide administraatorite suhtes, või neid kuidagi hoiatanud? Kas ja kui sageli pöördutakse AKI poole kõnealustes küsimustes? Kui saaksite palun homme kl 14-ks kommenteerida, oleks tore. Viide varem ilmunule on siin https://pealinn.ee/2021/02/22/habiposti-pidajad- eriti-nahaalsed-on-sarivolgnikud-sest-nad-arvavad-et-on-karistamatud/ Väga tänades Virkko Lepassalu vanemtoimetaja Pealinn 50 93 997
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →