From: Virkko Lepassalu <
[email protected]>
Sent: Tuesday, September 6, 2022 10:37 AM
To: Maire Iro <
[email protected]>
Subject: kommentaarisoov Pealinnalt
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere jõudu! Umbes poolteist aastat tagasi Te vahendasite kommentaare sellise
teema kohta nagu võlgnike nn häbipostid sotsiaalmeedias. Jutt on gruppidest,
mille liikmed riputavad FB vm taolistesse keskkondadesse võlgu jäänud isikute
kohta infot – tavaliselt näopildi, nime, andmed võlgnevuse kohta jne. Kirjutan
praegu eraisikute vahelistest laenusuhetest, kus FB ühtedes gruppides
pakutakse laenu erinevates summades. Kui tagasi ei maksta kokku lepitud ajal,
järgneb sellele avalikustamine võlgnike grupis, kusjuures selle kohta küsib
võlausaldaja võlgnikult tavaliselt kinnituse tolle nõusoleku kohta, et võlgnik on
nõus võlgu jäämisel avalikustamisega.
Ehk palun kommenteeriksite siin mõnda momenti.
Te viitasite: „Inimese võlaandmeid tohib kolmandatele isikutele edastada, kui on
tuvastatud andmete saaja õigustatud huvi ja võlaandmete õigsus ning andmete
edastamine on registreeritud. Sealjuures tuleb inimest, kelle andmeid
avalikustatakse, teavitada. Inimese võla avalikustamisel internetis ehk kõigile
nähtavavaks tegemisel ei ole võimalik neid nõudeid täita, mistõttu saab
võlateavet avalikustada inimese nõusolekul. Tähele tuleb panna, et inimene võib
nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks igal hetkel tagasi võtta ja sellest
hetkest tema isikuandmeid, mida seni töödeldi nõusoleku alusel, enam edasi
töödelda ei tohi.“
Teisisõnu, kui võlgnik ikkagi ei ole nõus enda andmete avalikustamisega ja võtab
enda nõusoleku pärast võlgu jäämist tagasi teavitades sellest võlausaldajat
näiteks kirjalikult - kas siis käitub võlausaldaja seadusvastaselt, kui juhtunu
avalikustab? Pean silmas, kui ta teatab kirjalikult enne andmete avalikustamist?
Viitate ka, et „kokkuvõtlikult ei tohi õigustatud huvi alusel andmete
avalikustamine olla inimest ülemäära kahjustav.“ Mida selle ülemäärase
kahjustatusse all silmas peetakse?
Ehk veel ka täpsustaksite: „Inimese võla avalikustamine internetis kõigile
nähtavana on vastuolus IKS §-ga 10.“ Teisalt viidatakse selles paragrahvis ju
ikkagi, et isiku enda nõusolekul on see lubatav? (Isikuandmete töötlemine on lubatud
üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.)
Ma saan aru, et võlgnikul on siiski õiguslik alus pöörduda enda võlaandmete
avalikustamise järel kas AKI ja/või kohtu poole, kui ta otsustab, et ei soovi
avalikustamist?
Kas AKI on algatanud mingit laadi menetlusi võlgnike gruppide administraatorite
suhtes, või neid kuidagi hoiatanud?
Kas ja kui sageli pöördutakse AKI poole kõnealustes küsimustes?
Kui saaksite palun homme kl 14-ks kommenteerida, oleks tore.
Viide varem ilmunule on siin https://pealinn.ee/2021/02/22/habiposti-pidajad-
eriti-nahaalsed-on-sarivolgnikud-sest-nad-arvavad-et-on-karistamatud/
Väga tänades Virkko Lepassalu
vanemtoimetaja
Pealinn
50 93 997