dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon · 5. september 2022
Viit
2.2.-1/22/14
Registreeritud
5. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2022
Vastutaja
Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.2.-12214 05.09.2022 Väljaminev kiri.bdoc1274 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 lõikes 5 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC põhiuuring A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Tegemist on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) põhiuuringuga, mida viiakse OECD eestvedamisel läbi 32 riigis. PIAAC uuringu põhifookuses on täiskasvanute peamised kognitiivsed oskused - funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus ning küsimused oskuste kujunemise ning oskuste väljundite kohta nii tööturul kui sotsiaalses sfääris. PIAAC uuringut Eestis koordineerib Haridus- ja teadusministeerium (HTM), uuringu partneriks on Statistikaamet (SA), kes võtab valimi ja kogub ja kodeerib andmed. Põhiuuringule eelnes prooviuuring, mille raames koguti andmeid juunist septembrini 2021. aastal ning mille eesmärgiks oli hinnata põhiuuringus kasutatavate mõõtmisvahendite kvaliteeti, uuringu läbiviimiseks vajalike tehniliste lahenduste kvaliteeti, küsitlemisega seotud protseduuride asjakohasust ja toimimist, skaleerimist ja mõõtmisvahendi psühhomeetrilisi näitajaid. Isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuringu valimisse kaasatakse valim konkreetsetest inimestest (16000 inimest), kellele saadetakse posti teel ettepanek uuringus osalemiseks, teavituskiri ja voldik, milles on informatsioon uuringu (sh konfidentsiaalsuse) kohta. Informatsioon edastatakse nii posti kui ka e-posti teel. Seejärel läheb küsitleja valimiisiku aadressile. Kui küsitleja on ennast ja uuringut tutvustanud ning teinud kindlaks, et ta suhtleb valimiisikuga, küsib küsitleja, kas valimiisik on nõus uuringus osalema. Kui valimiisik on nõus uuringus osalema, esitab küsitleja valimiisikule nõusolekulehe (mustand esitatud lisas 2) tema andmete kasutamiseks pseudonümiseeritult Haridus- ja teadusministeeriumis ning anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikus ning anonümiseeritud kujul Statistikaameti teadlase töölaua teenuse kaudu teadlaste poolt, kes on sõlminud konfidetsiaalsusleppe. Kui valimiisik on nõusolekulehe täitnud ning allkirjastanud, annab ta selle tagasi küsitlejale ning järgmiseks alustatakse küsitlusega, kasutades tahvelarvutit, milles on taustaküsimustik, mida on eeltäidetud eri registritest pärit tunnustega (vt ka lisa 3). Kui valimiisik keeldub uuringus osalemast, siis märgitakse ta mittevastajaks ning tema andmeid analüüsitakse vaid mittevastamise nihke arvutamise kontekstis. Valimi võtab Rahvastikuregistrist Statistikaameti andmehõive ja töötluse osakonna juhtivspetsialist. Mittevastamise nihke arvutamiseks ja andmete kaalumiseks on vajalik teada, millised inimesed vastasid ja millised mitte. Samuti on isiku tuvastamist võimaldavate andmete (valimiisiku nimi, aadress, vanus) töötlemine vajalik selleks, et küsitlejad leiaksid valimiisikud üles ning viiksid küsitluse läbi vaid valimisse määratud isikutega. Lisaks on isiku tuvastamise võimalus vajalik, kuna uuringu käigus vastajatelt kogutud andmeid siduda registriandmetega, see on plaanis 2023 kevadel. Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti uuringuga seotud konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel ja volitatud isikutel ning valimiisiku nõusolekul Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel (kuid siiski vaid pseudonümiseeritud kujul). Kõik uuringuga seotud isikud on alla kirjutanud konfidentsiaalsusleppele ning küsitlejate koolitus sisaldab eraldi moodulit uuringu eetika- ja konfidentsiaalsuspõhimõtete kohta. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu: PIAAC uuring on rahvusvaheline teadusprojekt, mis toimub teist korda (esimene uuring toimus aastatel 2008-2013, andmekorje aastatel 2011-2012) ning milles osaleb sel korral 32 riiki. Põhiuuringu tulemusena valmib riiklik raport (ning temaatilised lisaraportid) koos poliitikakujunduse soovitustega, Eesti tulemusi kajastatakse rahvusvahelistes raportites ning koostöös Põhjamaadega valmib Põhjamaade raport. PIAACi andmeid kasutatakse erinevate haridust ja oskusi puudutavate indikaatorite väljatöötamisel nii OECDs, Euroopa Komisjonis kui ka siseriiklikult. PIAAC uuring pole algatatud kui tavaline teadusuuring, vaid ennekõike kui alusmaterjali kogumine ja analüüsimine tõenduspõhiseks haridus- ja tööelu poliitikakujunduseks. Eesti liitus PIAAC uuringu teise lainega Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 26.06.2017.a kirjaga. Uuringu läbiviimist toetavad nii teised ministeeriumid (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) kui ka HTMi hallatavad asutused (SA Kutsekoda, HARNO jt) ning teised asutused (ülikoolid, uuringufirmad, Eesti Töötukassa). HTM eestvedamisel on loodud uuringu nõukogu, kuhu nimetatud asutuste esindajad kuuluvad. Samuti toetab uuringu läbiviimist Euroopa Komisjon, tasudes suure osa uuringu osavõtutasust. Eesti osaleb PIAAC uuringus teist korda. Eelmisel korral koguti Eestis kokku 7632 16-65-aastase täiskasvanu kohta andmeid aastatel 2011-2012. Tulemuste põhjal avaldas Haridus- ja Teadusministeerium kokku 8 erinevaid teemasid kajastavat aruannet (kättesaadavad veebilehel www.hm.ee/piaac) ning lisaks toimus koostöö Põhjamaadega, mille tulemusena ilmus PIAAC Põhjamaade raport ning valmis küsitlusandmete ja registriandmete ühendandmebaas. PIAAC uuringu andmeid on kasutatud ka muudes uuringutes (nt TLÜ ja Praxis) ning väga erinevates üliõpilastöödes. Samuti on andmeid kasutanud teised ministeeriumid (nt Sotsiaalministeerium). OECD on avaldanud arvukalt aruandeid. Eelmise PIAAC uuringu tulemusi on HTM kasutanud tõenduspõhise poliitika kujundamiseks (nt kasutati tulemusi elukestva õppe strateegia koostamisel, sh täiskasvanute täienduskoolituste tellimuse kujundamisel). PIAAC andmete baasil luuakse 2 avalikuks kasutuseks mõeldud andmebaasi, et anda laiemale teadlaste ringile võimalus andmete edasiseks analüüsiks. See loob aluse, et lisaks koostatud raportitele valmivad andmete baasil ka teadusartiklid ja erineval tasemel lõputööd. OECD poolt koostatavas andmebaasis on 32 riigi küsitlusandmed, Põhja- ja Baltimaade andmebaasis on 6 riigi küsitlusandmed ja registriandmed. PIAACi andmete registriandmetega sidumine annab võimaluse uurida põhjuslikke seoseid, avardab oluliselt analüüsivõimalusi ning on ka Põhja- ja Baltimaade koostöö põhifookus. Põhja ja Baltimaade nõukogu on oluline ka välispoliitiliselt: see on läbimurre positsioneerimaks ennast riikide hulgas, kus on maailmas enim hinnatud haridussüsteemid. PIAAC Põhja- ja Baltimaade võrgustik (Eesti, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Läti) tegutseb Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel, koostööprojekti sisuks on registriandmetega täiendatud andmebaas, mida saavad kasutada teadlased, ühisele andmebaasile baseeruv Põhja- ja Baltimaade raport, esmane tulemusi tutvustav seminar ja konverents. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes analüüsivad mittevastamise nihet ning seovad kogutud andmeid registriandmetega. Analüüsi jaoks kasutatavas andmebaasis on isikukoodid eemaldatud ning vähendatud isikute kaudse tuvastamise võimalust tunnuseid töödeldes/ümber kodeerides. Kui kaudse tuvastamise võimalust ei ole võimalik välistada, siis sõlmitakse andmete kasutajatega konfidentsiaalsuslepingud. Haridus- ja Teadusministeerium saab nende inimeste, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud, pseudonümiseeritud andmestiku töötlemata tunnustega, eemaldatud on elukoha aadress, telefoninumber, isiku nimi ning isikukood on asendatud PERSID-tunnusega. Avalikuks kasutamiseks mõeldud OECD andmebaasis ning koostöös Põhjamaade ja Baltimaade loodavas andmebaasis võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vähendada veelgi isiku kaudse tuvastamisvõimaluse riski, nt PIAACi esimese laine andmebaasides ei ole näidatud isiku elukohta suurema täpsusega kui Eesti ja asustustihedus, doktorikraad on ühendatud magistrikraadiga, laste arvu üle 4 ei näidata. PIAAC Põhjamaade andmebaas hakkab paiknema Taani Statistikaametis. Seda andmebaasi saavad kasutada vaid Taani Statistikaametiga lepingu sõlmijad kaugpöördumise teel ehk mikroandmeid pole võimalik alla laadida. Eesti andmebaasi saavad kasutada lepingu (sh konfidentsiaalsuslepingu) alusel Eesti uurijad PIAAC raportite koostamiseks ja PIAACiga seotud teadustööks. Üheski avalikus raportis ei näidata tulemusi väiksema kui 30 inimeselise grupi kohta. Kuna oskuste mõõtmisel on kasutatud üksikvastuste teooriat, (ühe inimese vastused genereeritakse tema tegelike vastuste ning taustatunnuste alusel, kasutades üldkogumi tulemusi) siis oskusi polegi võimalik analüüsida üksikindiviidide kohta. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Valimi võtab rahvastikuregistrist Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav isik. Valimiisikule määratakse unikaalne 12-numbriline ID (PERSID). Küsitlejad kasutavad küsitlusandmete kogumisel tahvelarvutit, milles asub küsitlusrakendus (International Case Management System, iCMS). Küsitlusrakendus koosneb kahest osast: 1) iCMS Client, mis töötab küsitleja tahvelarvutis; 2) iCMS Administration System, mis on rakendus, mille abil saab Statistikaameti uuringuga seotud meeskond jälgida küsitluse edenemist. iCMS-is on piiratud juurdepääsuga andmed (isikuandmed) krüpteeritud ning ligipääs on vaid Statistikaameti uuringuga seotud meeskonnal, muud andmed (küsitlusandmed) on krüpteeritud ning kättesaadavad Eesti uuringumeeskonnale ning teatud konsortsiumi liikmetele. Selleks, et küsitleja saaks minna valimiisiku juurde, sisaldab iCMS Client valimiisiku aadressi. Esimese sammuna tuleb küsitlejal üle kontrollida, kas tegemist on õige valimiisikuga. Seega kontrollitakse üle valimiisiku nimi, vanus, sugu ja aadress. Kui tegemist on õige valimiisikuga, tutvustatakse valimiisikule uuringut (valimiisikule on eelnevalt posti teel saadetud teavituskiri ja uuringut puudutava informatsiooniga voldik) ning valimiisik saab nõusolekulehe tema andmete edastamise pseudonümiseeritud kujul HTMi PIAACi tiimile ja anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikule lubamiseks või mittelubamiseks. Kui nõusoleku leht on täidetud, alustatakse küsitlemisega. Intervjuu käigus kogutud andmed (taustaküsimustiku vastused) sisestab Statistikaameti küsitleja tahvelarvutis olevasse küsitlusprogrammi (PIAAC Delivery System, PDS), mis asub küsitlusrakenduses (iCMS Client). Kognitiivsete ülesannete lahendused sisestab tahvelarvutisse valimiisik. Peale vastuste sisestamist PDS-i ei ole küsitlejal võimalik kogutud andmeid vaadata ega täiendada. Statistikaameti küsitleja laeb päeva lõpus tahvelarvutis olevad andmed krüpteeritud kujul Frankfurdis asuvasse serverisse. OECD on koos osalevate riikidega organisatsioonidega (nt Eestis Haridus- ja Teadusministeerium, kes on vastutav töötleja PIAAC uuringu läbiviimiseks Eestis) PIAACI uuringu vastutav töötleja ning konsortsium volitatud töötleja (sätestatud OECD ja konsortsiumi vahel sõlmitud lepingu punktis 20.2.21 ). Sama lepingu punkt 20.2.32 ütleb: osapooled on teadlikud ja nõustuvad, et osalevate riikide poolne isikuandmete töötlemine (sh andmete kogumine ja edastamine) toimub vastavalt riiklikule seadusandlusele. Konsortsium ega OECD ei pääse ligi iCMS-is olevatele isikuandmetele (aadress, nimi, kontaktandmed), krüptovõti on olemas ainult Statistikaametil. iCMS-ist laeb Statistikaameti andmetöötleja (National Data Manager, NDM) andmed andmetöötlusprogrammi Data Management Expert (DME). DME on samuti rollipõhise ligipääsuga rakendus, st riigid saavad vajalikud andmed töödelda, eemaldada, lukustada, kokku suruda jne, ning seejärel saavad riigi poolt lubatud andmeid (st andmeid, mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset tuvastamist) analüüsiks kasutada IEA-s PIAAC uuringuga töötavad inimesed. IEA puhastab andmed ning edastab need ETS-ile analüüsiks, kaalumiseks ja mittevastamisest tingitud nihke analüüsiks Westatile, taustaküsimustiku andmete ülevaatamiseks ROA-le ja GESIS-ele ning OECDle ülevaatamiseks ning analüüsiks. Isikuandmeid kolmandatele osapooltele ei avaldata. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Haridus- ja Teadusministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis - 1.3 Registrikood või isikukood 70000740 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Munga 18, registrikandega) 50088 Tartu maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Telefon: 735 0222 e-post: [email protected] Uuringu kontaktisik: Analüüsiosakonna analüütik ja PIAAC uuringu projektikoordinaator Triin Savisto e-post: [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus- 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, avamise otsus, leping vms kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö ja keele valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9: Haridus-ja Teadusministeerium osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid. 3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus § 5 lg 3: Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju analüüsimine, uuringute korraldamine ja statistika koostamine. Eesti kutsuti PIAACi uuringut läbi viima 17. oktoobril 2008 saabunud OECD kirjaga (AG/2008.646.ma) Haridus- ja Teadusministeeriumile. Programm „PIAAC-Eesti“ kinnitati 16. veebruaril 2010. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 135. PIAACi uuringu teine laine on kinnitatud haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirjaga 235 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimine“. PIAACi läbiviimine on Täiskasvanuhariduse programmi 2019-2022 tegevuseks nr 2.5. 3. Uuringu tellija - Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Antud taotlus on esitatud: Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud Ilma valimiisiku nõusolekuta töödeldakse hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine isikuandmeid valimiisikuga kontakteerumiseks ning tema isiku kindlakstegemiseks. Ülejäänud andmetöötlus toimub valimiisiku nõusolekul PIAACi uuringu läbiviimiseks. PIAACi eesmärk on poliitikaotsuste jaoks vajalike andmete kogumine. Allpool on toodud mõned peamised küsimused, millele PIAAC andmed annavad võimaluse vastata:  Millisel tasemel on Eesti täiskasvanute oskused, võrreldes teiste riikidega ning võrreldes 10-aastase taguse mõõtmisega?  Kuidas on oskused jagunenud Eesti elanike hulgas soo, vanuse, piirkondade ja tegevusalade lõikes?  Kuidas saab oskusi arendada: millised tegevused, milline haridus ja töökeskkond toetavad enim oskuste paranemist?  Kas ja kuidas on oskused seotud inimese majandusliku edu ja sotsiaalse toimetulekuga (sh poliitilise ja kodanikuaktiivsusega, tervise- käitumisega, usaldusega)?  Oskused ja töötasu. Kas töötasu on seotud enam oskuste, hariduse, ameti, tegevusvaldkonnaga jne? Riikidevahelised erinevused. Kas oskuste erinevused aitavad selgitada palgalõhet?  Kuidas oskustesse investeerimine ühiskonnale tagasi toob: majanduskasv, tervisekulutused, sotsiaalne sidusus jm?  Kas sama haridustasemega inimeste oskused on riigisiseselt ja riikide vahel võrreldavad? Kui suured on erinevused hariduse kvaliteedis?  Kas mõned grupid (immigrandid, vähemused, naised – mehed, teatud piirkonnad jne) on jäetud oskuste arendamisel vaeslapse ossa?  Hariduse ja sotsiaalmajandusliku tausta tähtsuse võrdlus oskuste arengul? Kas mõned riigid tulevad paremini toime sotsiaalsete lõhede kaotamisega?  Oskuste kasutamine eri riikides – kui palju oskusi on rakendamata?  Riikidevahelised erinevused noorte ja vanemate inimeste oskustes – kas võrreldes PISA tulemustega erinevused riikide vahel süvenevad või taanduvad?  Oskuste vähenemine vanematel inimestel, kas see erineb riigiti? Täiskasvanuõppe roll seejuures.  Milline on hariduse/koolituse, töökogemuse ja töökoha roll oskuste omandamisel ja hoidmisel? Formaalse vs informaalse õppe roll? Üldharidus vs erialaharidus? 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Valimisse kuuluvad 16-65 aastased Eesti töödeldakse ning valimi suurus elanikud, va inimesed, kes elavad institutsioonides (nt vangla, haigla, Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning vanadekodu); 16000 inimest. kui palju neid on 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Õigete valimiisikute leidmiseks on vajalik valimiisiku aadress, ees- ja perekonnanimi, sugu Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, ja vanus. Need andmed võtab Statistikaameti terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) valimi moodustamise eest vastutav töötaja Rahvastikuregistrist. Enne valimiisiku nõusoleku saamist võetakse valimiisikuga kontakteerumiseks ning tema isiku kindlakstegemiseks järgmised andmed: Rahvastikuregister:  Nimi  Vanus  Sünniaasta  Sugu  Aadress  Telefoni nr Lisaks võetakse enne valimiisikuga kohtumist ja temalt nõusoleku saamist hariduse ja ametikoha andmed, kuna need tuleb väga kindla kodeerimisraamistiku järgi kodeerida. Täpsed andmeväljad on: EHIS:  Kõrgeim haridustase TÖR:  Praegune/viimane ametikoht Ülejäänud andmekogumine (PIAACi küsitlusega) toimub vastaja nõusolekul. Samuti toimub vastaja nõusolekul tema küsitlusandmete ühendamine registriandmetega (loetelu lisas 3) pärast küsitluse lõppu. *** Andmed, mis kogutakse PIAACi küsitlusega: Delikaatseks küsimusteks küsitlusandmetes on enesehinnanguline küsimus vastaja tervise kohta. Lisaks on tausta-küsimustikus küsimused vastaja hariduse, töökogemuse, keele, tehnoloogia ja oskuste kasutamise ning demograafilise tausta kohta. Küsimustikus on 11 osa (A–K) ning selle täitmiseks kulub umbes 45 minutit. Allpool on lühike ülevaade igast osast. A. sotsiaal-demograafiline taust. Küsimused on vastaja vanuse, soo, sünniriigi, vanemate sünniriigi, õpitud ja koduste keelete kohta. B. Haridus ja koolitus. Küsimused vastaja formaal- (kõrgeim lõpetatud haridustase, õppevaldkond jne) ja mitteformaalhariduse kohta (sh läbitud koolitused, saadud tunnistused jne). C. Tööalane seisund ja tööajalugu. Küsimused vastaja tööalase seisundi kohta küsitluse ajal, tööajaloo jne kohta. D. Praegune töökoht (tasustatud või tasustamata). Küsimused vastaja ameti ja sissetuleku, organisatsiooni suuruse, töölepingu tüübi, töökohustuste jne kohta. E. Viimane töökoht (vastaja ei tööta, aga tal oli viimase viie aasta jooksul töökoht). Küsimused vastaja viimase töö kohta, mittetöötamise põhjused jne. F. Töötavate või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajate kasutatavad oskused. Küsimused vastaja lugemis-, arvutamis- ja tehnoloogiaoskuste kasutamise kohta töökohal. G. Igapäevaelus kasutatavad oskused. Küsimused arvuti ja muude digiseadmete (nt nutitelefonid) kasutamise kohta väljaspool tööd. H. Töökeskkond (töötavad või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajad). Küsimused vastaja töötavade ja iseseisvuse kohta töökohal; töökeskkond, meeskonnatöö, tulemuste ülevaatamine jne. I. Küsimused vastaja kohta. Küsimused vastaja hoiakute ja tegevuste kohta, sh vabatahtliku töö, eluga rahulolu, tervise jne kohta. J. Taustainfo. Küsimused vastaja vanemate, elukaaslaste, laste, vanemate hariduse jne kohta. K. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Küsimused vastaja sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kohta, mida näitavad meeldiv käitumine, avatus kogemustele, emotsionaalne stabiilsus jne. Uuringu teises osas lahendab vastaja ülesandeid, mille kaudu mõõdetakse funktsionaalset lugemis- oskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi- lahendusoskust. 6. Isikuandmete allikad Küsitlusandmed. Taustaküsimustikku eeltäidetakse (täidab Statistikaameti valimi Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, moodustamise eest vastutav isik) küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse registriandmetega (sünniaasta ja –kuu, sugu, kõrgeim omandatud haridustase, ametinimetus). Õigete valimiisikute leidmiseks ja tuvastamiseks vajalikud andmed võetakse Rahvastikuregistrist. Eeltäitmiseks vajalikud andmed saadakse Rahvastikuregistrist ja Töötamise Registrist. Valim laetakse iCMS-i üles SCF vormi kasutades. SCF vorm on Exceli tabel, mis sisaldab erinevaid kirjeid (täpne andmekoosseis on toodud lisas 3). SCF vormil olevatest andmetest on nimi, aadress ja telefoninumber samuti krüpteeritud ning nähtavad ainult siseriiklikult, st Statistikaameti töötajatel. Registriandmed, millega eeltäidetakse taustaküsimustik (sünniaasta ja –kuu, sugu, kõrgeim omandatud haridustase ja ametinimetus), tuleb iCMS süsteemi sisestada JSON koodi kirjutamise teel. PIAACi andmed ühendatakse andmetega teistest registritest. Plaanis on küsida andmeid järgmistest registritest: Äriregister Töötukassa registrid Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Rahvastikuregister Pensionikindlustuse register Haigekasse ravikindlustusregister Eest Maksu- ja Tolliameti register Töötamise register Rahvastiku statistiline register (Statistikaametis) SKA andmekogu Kasutatavate tunnuste loend on esitatud lisas 3. 7. Uuringu vajadusteks kogutud Jah, isikuandmeid säilitatakse isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus pseudonümiseeritud kujul 20 aastat, et andmeid oleks võimalik vaadata läbi aja ehk teha longituuduuringuid. Kuna PIAACi uuringut viiakse läbi iga 10 aasta tagant, tähendab see seda, et võrrelda on võimalik kolme eri laine andmeid. Väiksem võrdlusbaas vähendaks oluliselt meie võimet prognoosida muutusi ning suunata ressursid täiskasvanute oskuste vaatest kõige optimaalsemalt. Andmete tagasipööramise võti säilitatakse samuti 20 aastat põhjusel, et oleks võimalik registriandmeid värskendada ehk siduda aja jooksul uued andmed samadest registritest. Andmekoosseisu ei muudeta. Selline registriandmete „värskendamine“ annab meile võimaluse vaadata, kuidas on erinevate oskustega inimeste tööturustaatus, haridustase jne muutunud pärast uuringut ning kuidas see väljendub uutes PIAACi tulemustes. Üksikisikute tulemusi erinevates PIAACi lainetes ei ühendata ning läbi aja ei vaadata. On ka vähe neid inimesi, kes satuvad PIAACi uuringusse mitu korda. Pärast registriandmete värskendamist andmed jälle pseudonümiseeritakse ning tulemusi vaadatakse vaid rühmade kohta. Võtit hoitakse Statistikaametis ning sellele on ligipääs ainult ühel volitatud töötlejal. Võtit kellelegi teisele ei jagata. Registriandmeid värskendatakse vaid juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik konkreetse teadusuuringu või mõjuanalüüsi jaoks. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete kodeerimisteenuse osutaja ehk (kodeerimise) viib läbi ... Statistikaamet Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Säilitatakse küsitlusandmetest moodustatud säilitatakse andmebaas, tuvastamist võimaldavad tunnused on eemaldatud, isikule on omistatud 12-kohaline PERSID tunnus. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole töötlemisest võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust; nõusolekut küsitakse isikuandmete töötlemiseks, sh küsitlusega kogutud andmed ning registritest juurde seotavad andmed. ______________________________________ Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Jah Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav - töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Nõusolekulehe näidis X Lisa 3: Registriandmete eeldatav koosseis X Lisa 4: Teavituskirja näidis X kantsler ____________________ (allkirjastatud digitaalselt) 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed PIAAC uuringu projektijuht Maria Ratassepp, [email protected], 5563 telefon, e-post 5404 Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Lisa nr 2 Nõusolekulehe mustand Austatud vastaja! Haridus- ja Teadusministeerium korraldab sel aastal koostöös Statistikaametiga ülemaailmse täiskasvanute oskuste uuringut (PIAAC). Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Uuringu tulemusena saame ülevaate lahendamist vajavatest kitsaskohtadest, et inimeste ettevalmistus vastaks paremini tööturu vajadustele. Küsime Teilt nõusolekut PIAACi uuringus osalemiseks. Küsitlusega kogutud andmeid haldab Eestis Statistikaamet ning teie andmeid hoitakse turvaliselt vastavalt isikuandmete kaitse reeglitele. Statistikaameti spetsialist seob teie vastused teie andmetega erinevatest Eesti asutuste registritest. Seotavad andmed sisaldavad infot teie praeguse ja endiste töökohtade, pere (sh vanemate sünniriik, laste arv, abielustaatus), kodakondsuse, päritolu ja elukoha, haridustee, sissetuleku, töövõime ning saadud toetuste, hüvitiste ning kindlustuste kohta. Kui see on teaduslikul eesmärgil vajalik, uuendatakse teie andmeid eri registritest konkreetse uuringu tarbeks. Andmekoosseisu ehk tunnuseid, mida registritest päritakse, ei muudeta. Pärast andmete sidumist teie andmed pseudonümiseeritakse (eemaldatakse teie nimi, isikukood ja kogu muu info, mis võimaldab andmeid otseselt teie isikuga seostada). PIAACi andmebaas loodakse vaid pseudonümiseeritud andmetest. Teie andmeid on võimalik analüüsida üksnes koos teiste vastanute andmetega ning andmestik väljastatakse vaid teaduslikul eesmärgil ning ainult isikutele, kellega on sõlmitud konfidentsiaalsuslepe. Selleks, et kogutud andmestikust saadav info jõuaks võimalikult kiiresti meie haridusmaastikku puudutavatesse otsustesse, palume ka nõusolekut Teie andmete edastamiseks pseudonümiseeritud kujul PIAACi koordinaatoritele Eestis (Haridus- ja Teadusministeerium). Teie andmeid säilitatakse pseudonümiseeritult 20 aastat, et oleks võimalik saadud tulemusi võrrelda kahe järgneva PIAACi uuringu tulemustega ning vaadelda muutusi ajas ja hinnata Eesti inimeste elu puudutavate (haridus)poliitiliste otsuste mõju. Loodame heale koostööle! Kontaktandmed: Haridus- ja Teadusministeeriumi PIAACi projekti koordineerija Triin Savisto, e- post [email protected]. ________________________________________________________________________ Kinnitan, et olen lugenud läbi ülaltoodud info PIAACi uuringu kohta ning annan oma allkirjaga nõusoleku (nõustumiseks tuleb ära märkida vastav lahter veerus „Nõustun“): Nõustun PIAACi uuringus osalemiseks Uuringu koordinaatoritele (Statistikaamet ja Haridus- ja Teadusminis- teerium) oma isikuandmete töötlemiseks PIAACi uuringu raames Teaduslikel eesmärkidel oma vastuste sidumiseks oma andmetega teiste riigiasutuste registritest Allkiri: _____________________ Kuupäev: ________________________ Nimi: _______________________ Lisa nr 3 PIAACi andmetega ühendatavate registriandmete loend Erinevate registrite andmepäringud on PIAACi uuringu üks äärmiselt tähtis osa. Kuna PIAACi uuring on väga mahukas ja laia haardega (sh riikide osas), on andmete kasutusvõimalusi väga palju. Need on ainsad otseselt oskusi näitavad andmed, mis meil täiskasvanute kohta on. Oluline on silmas pidada, et PIAACit korraldatakse iga 10 aasta tagant ehk praegu kogutavad andmed saavad meie otsustamise aluseks järgmise kümne aasta vältel. Eelmise PIAACi uuringu põhjal koostati 7 põhjalikku temaatilist analüüsi (oskuste kasulikkus tööturul; infotöötlusoskuste tipud ja mahajääjad; Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selitamisel jpm teemadel), lisaks on PIAACi andmeid kasutatud väga mitmetes lõputöödes sotsiaalteaduste valdkonnas ning nende põhjal on teinud uuringuid ka erinevad uuringuasutused. Ingliskeelseid väljaandeid on samuti vähemalt üle 15 ja üheks oluliseks uuringuks oli neist „Täiskasvanute oskused Põhjamaades“, mille koostas Põhja- ja Baltimaade võrgustik, mille osa on Eesti ka sel korral. Aruannetega on võimalik tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. PIAAC ei ole seda tüüpi uuring, nagu on mõne ministeeriumi tellitud ja uuringuasutuse poolt läbiviidud uuringud kindlal teemal. PIAAC on väga karmilt reglementeeritud ja väga mahukas täiskasvanute tausta kirjeldav ja nende oskusi mõõtev metoodika. PIAACi tulemiks on küll iga riigi aruanne OECDle, kuid põhitulemiks on andmestik ise. PIAACi andmed võimaldavad vastata väga paljudele eri küsimustele ning Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsivaldkonnas hakkavad alates 2024. a algusest kindlad analüütikud ainult PIAACi põhjal analüüse kirjutama. Hetkel on planeeritud vähemalt 7 temaatilist analüüsi, millele lisandub suur Eesti raport OECDle ning Põhja- ja Baltimaade võrgustiku ühine raport. Seega on hetkel juba planeeritud analüüsid erinevatel teemadel, mistõttu on seotavate registrite arv suur. Paljud teemad tulenevad eelmise PIAACi andmete põhjal kirjutatud uuringutest, sest nende puhul on võimalik hinnata muutusi ajas. Nende nimetatud raportite hulka mitte kuuluvate uuringute (nt üliõpilaste või uuringuasutuste analüüsid) puhul väljastab Statistikaamet anonümiseeritud PIAACi andmed koos ainult nende anonümiseeritud registriandmetega, mis on kindla teadustöö jaoks vajalikud. Iga andmepäringu vaatab Statistikaamet eraldi üle ning hindab isikute kaudse tuvastamise võimalust. Liiga väikese vastanute arvuga rühmade andmeid ei väljastata (alla 10). Allpool on kirjeldatud küsitavate tunnuste vajalikkust sellest vaatest, mis aruandeid on juba planeeritud ning mis info järele on olemas konkreetne vajadus (nt mõni asutus on väljendanud selle info vajalikkust). Potentsiaalseid analüüse või mõtteid „mida oleks tore uurida“ ei ole arvestatud kuivõrd ei ole selliste analüüside puhul kindlat tellijat. 1. ÄRIREGISTER 1.1. Isikukood 1.2. Ettevõtjale kuuluva ettevõtte registrikood 1.3. Ettevõtte tegevusala 1.4. Sektor 1.5. Töötajate arv 1.6. Ettevõtte käive Põhjendus: PIAACi andmete ühendamisel äriregistri andmetega on võimalik vaadata, kuidas on erinevate oskustega inimesed jaotunud majandussektoritesse. Millised sektorid võidavad tugevate oskustega töötajatest ning millised sektorid saaksid kasvada töötajate oskuste parandamisega. Tähtis on ka analüüsida, millise tausta ja oskustega on meie ettevõtjad ja kuidas on see seotud ettevõtte edukusega. 2. TÖÖTUKASSA REGISTRID 2.1. Isikukood 2.2. Registreeritud töötus (30.11.2023 seisuga) 2.3. Registreeritud töötuse periood 2.4. Töötuskindlustushüvitiste maksmise periood 2.5. Töötuskindlustushüvitisena välja makstud summa 2.6. Töötutoetuse maksmise periood 2.7. Töötutoetusena välja makstud summa 2.8. Rakendatud tööturumeetmed 2.9. Töövõime hindamine 2.10. Töötukassa teenused Põhjendus: Selleks et analüüsida, kuidas oskused mõjutavad inimese konkurentsivõimet tööturul, on lisaks töötamise infole vaja teada ka töötuseperioodide kohta. PIAACi andmed võimaldavad vaadata, kas madalamad oskused suurendavad ohtu töötuks jääda ja millistes sektorites see nii on ja millistes ei ole. Kas olulisem on haridustase või oskused? Lisaks on oluline vaadata, millised töötud jäävad pikaajalisteks töötuteks. Saame infot selle kohta, kas teatud oskuste arendamine (nt riigi poolt rahastatud koolituste näol) vähendavad tõenäosust jääda pikaajaliseks töötuks. Kui koolitustest oleks kasu, siis kelle puhul. Küsimus on, kas madalama töövõimega inimesi aitavad pigem töötukasse teenused või kindla valdkonna koolitused. Erinevate asutuste teenus- ja toetuspakettide võrdlemisel on võimalik näha, kas teatud oskustetasemega inimestele pakutakse kindlaid teenuseid või on teenuste määramisel oluline midagi muud (nt töökogemus, hariduslik taust vms). PIAACi andmetele toetudes vastatakse, millised teenus- ja toetuspakid on teatud inimrühmale kõige efektiivsemad. 3. STAR_SIS 3.1. Isikukood 3.2. Toimetulekutoetused 3.3. KOVi toetused Põhjendus: STAR_SIS andmebaasist seome PIAACi andmetega toimetulekutoetuse ja KOVi toetuste info osana võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud ning selle võimalikule mõjule inimese elus (sh nt töömotivatsioon). 4. SKA 4.1. Isikukood 4.2. Vanemahüvitis päevades 4.3. Vanemahüvitis rahas 4.4. Töövõimetuspension 4.5. Töövõimetuspensioni saamise algusaeg 4.6. Puudetoetused 4.7. Puudetoetuse liik 4.8. Puude raskusaste 4.9. Rakendatud SKA toetused ja teenused Põhjendus: SKA andmebaasist seome vanemahüvitise, töövõimetuspensioni, puudetoetuse ning rakendatud SKA teenuste ja toetuste info PIAACi andmetega osana võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud ning selle võimalikule mõjule inimese elus (sh nt töömotivatsioon). SKA andmebaasist küsime delikaatseid andmeid nagu puudetoetuse liik ja raskusaste. Seda infot on vaja teada seepärast, et puudetoetusi on mitmeid erinevaid. On toetusi, mis on üldisemad toimetulekut soodustavad toetused, nagu näiteks toetus puudega õppurile või puudega täiskasvanule, aga on ka kindlama eesmärgiga toetusi, nagu näiteks täienduskoolitus- toetus. Olenevalt puudetoetuse liigist, võib see inimese konkurentsivõimele tööturul väga erineval moel mõjuda. Lisaks saame tunnuse järgi teada, et inimesel on mingi puue, mis võib väga oluliselt mõjutada seda, kuidas suudetakse PIAACi ülesandeid lahendada. Selline info on tulemuste tõlgendamisel väga vajalik. Puude raskusastet on vaja teada samal põhjusel. Eesmärk on välja selgitada, kas näiteks kerge puudega inimeste edukust tööturul mõjutavad oluliselt tema oskused ning kuidas erineva raskusega puudega inimeste tulemused erinevad ning suures plaanis on eesmärk leida viisid, kuidas puudega inimeste konkurentsivõimet suurendada, nt mõni kindel täienduskoolituste pakett. 5. RAHVASTIKUREGISTER 5.1. Nimi 5.2. Isikukood 5.3. Elukoha aadress 5.4. Telefoninumber 5.5. Vanus 5.6. Sugu 5.7. Kodakondsus 5.8. Ema sünniriik 5.9. Isa sünniriik 5.10. Immigratsioonistaatus 5.11. Abielustaatus 5.12. Laste arv 5.13. Alla 18-aastaste laste arv 5.14. Alla 7-aastaste laste arv 5.15. Regioon - NUTS3 5.16. Elukoha asustustüüp - DEGURBA 5.17. Elukoha maakond 5.18. Selle maakonna nimi, mis käib kõige esimese selle isiku kohta registris oleva elukohainfo kohta 5.19. Elukoha tüüp 5.20. Praeguses abielustaatuses oldud aastate arv 5.21. Riiki immigreerumise aeg Põhjendus: Isiku nime, telefoninumbrit ja elukoha aadressi on vaja selleks, et valimisse sattunud isikuga ühendust võtta. Küsitlejad helistavad valimiisikule ning selleks, et tuvastada, kas tegemist on õige inimesega, kinnitavad nad üle isiku nime, elukoha, soo ja vanuse, mis on sisestatud küsitlejarakendusse. Kui valimiisikut on võimalik telefoni teel kätte saada, lepitakse kohtumine kokku valimiisikuga suheldes, kui aga telefoni teel ei õnnestu valimiisikut kätte saada (tehtud on vähemalt kaks katset), läheb küsitleja rahvastikuregistrist saadud aadressile ning püüab valimiisikuga seal kohtuda. PIAACi vastamismäär peab usaldusväärsete tulemuste saamiseks olema kõrge ning mitte ükski valimiisik ei ole asendatav, mistõttu peavad küsitleja kasutama erinevaid meetodeid, et vähemalt inimesega kontakti saada, isegi kui ta siis uuringus osalemisest keeldub. Isiku kodakondsus, ema ja isa sünniriiki ja immigratsioonistaatust ja riiki immigreerumise aega on vaja teada selleks, et analüüsida meie haridussüsteemi ühte suurimat proovikivi – eri õppekeelega õpilaste erinevad tulemused. Vene õppekeelega õpilased on pidevalt saanud madalamaid tulemusi, nt PISA testis ja ka riigieksamitel. Oluline on analüüsida, kas mitte-eestlasest isiku staatus ühiskonnas on seotud tema oskustega; sellega, millal ta on riiki immigreerunud; kuhu ta on elama asunud või kultuurist, kust ta pärineb (ema ja isa sünniriik). Selline teadmine võimaldab meil senisest palju täpsemini määratleda rühmad, kes vajavad eriti toetust ja nt ka rühmad, kelle oskused ei vasta sellele, milline staatus neil on ühiskonnas võrreldes sarnase taustaga eestlastega. Elukoha andmeid on vaja selleks, et analüüsida oskusi ja nende seost konkurentsivõimega regionaalsel tasandil. Lisaks õppekeelele, erinevad õpilaste tulemused kohati ka regiooniti. Vaja on analüüsida selle põhjuseid, et oleks võimalik välja töötada lahendusi. Lisaks kasutatakse elukoha tüüpi tihti sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsimiseks. 6. PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER 6.1. Kas inimene sai 01.09.2022 seisuga pensioni 6.2. Kas inimene sai 2022. aastal varajast pensioni 6.3. II ja III sammas Põhjendus: Pensionikindlustuse registrist seome PIAACi andmetega pensioni info osana võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud. Analüüsime, kuidas erineva tööturustaatusega inimeste oskused erinevad ning lisaks on pension osa sissetulekust, mille põhjal analüüsitakse erineva sissetulekuga rühmade vahelisi erinevusi oskustes ja konkurentsivõimes. 7. HAIGEKASSA RAVIKINDLUSTUSREGISTER 7.1. Töövõimetuslehe periood 7.2. Töövõimetuslehe liik 7.3. Haigekassa poolt makstud haigushüvitiste summa Põhjendus: PIAACi uuringus küsitakse, kas isik on viibinud töölt eemal pikaajaliselt ning analüüsitakse selle võimalikku mõju oskustele või mil määral oskused eemalolekut prognoosivad. Nagu puudetoetuse puhul, võib töövõimetuslehe liik anda olulist informatsiooni, mis suudab rühmadevahelisi erinevusi selgitada. Analüüside eesmärk ei ole ainult erinevuste tuvastamine, vaid ka nende selgitamine. 8. EMTA 8.1. Kogu sissetulek 8.2. Kasutatav sissetulek 8.3. Palk tööandjalt 1 8.4. Palk tööandjalt 2 8.5. jne 8.6. Dividenditulu Põhjendus: Haridussüsteemi vaates on äärmiselt oluline, kas paremad oskused viivad parema tööni, sh suurema sissetulekuni. Kas oskustesse panustamine suudab tõsta konkurentsivõimet. Teades inimese tausta kohta mitmesugust infot (kust on valimiisik pärit, mis on tema emakeel, milline oli lapsena tema kodune keskkond, milline on tema töötamise ajalugu jne) ja seda, kuhu see taust on viinud – kui suur on sissetulek, on võimalik põhjalikult analüüsida, „mis on edu valem“ ja milline on hariduse ja oskuste roll inimese edukuses. Meie soov ei ole analüüsida kõiki sissetulekuallikaid eraldi, vaid erinevad sissetuleku andmed koondatakse – vaadatakse töötamise eest saadud tasu, toetusi, dividende, pensionit. Siiski analüüsitakse ka kui mitmekesised need sissetulekud on ning kas sissetulekute mitmekesisus on seotud inimeste oskustega – mis sorti ja mis tasemel oskused prognoosivad, millistest allikatest inimese sissetulek pärineb. Kas selles on üldse seos. 9. TÖR 9.1. Töötamise liik 9.2. Töösuhte algus ja lõpp 9.3. Töösuhte lõpetamise alus 9.4. Tööandja kood (kodeeritud Äriregistrist) 9.5. Töösuhte peatamise lõpp ja algus 9.6. Töösuhte peatamise alus 9.7. Ametikoht 9.8. Töökoha asukoht KOVi täpsusega 9.9. Tööaja määr Põhjendus: Üks Haridus- ja Teadusministeeriumi olulisemaid küsimuskohti, millele PIAACi andmetest vastust oodatakse, on oskuste ja hariduse seosed ja teine on oskuste ja karjääri seosed. PIAACi andmetelt vaadatakse, mis prognoosib inimese tööalast edukast. Milline roll on oskustel. Kas on oskusi, mis on olulisemad kui teised. Kui tähtsad on oskused taustatunnuste kõrval ehk kas rohkem määrab nt kodune keel või ikkagi konkreetsed oskused. Kas see erinev sektoriti. Kas väiksemate oskustega inimesed peavad tööd otsides olema paindlikumad (nt otsima tööd teisest KOVist), kas väiksemate oskustega inimesed töötavad pigem muu lepinguga, kui suuremate oskustega inimesed. Kas oskused prognoosivad, millised on inimese töösuhted. Kuna ametikohtade kategoriseerimine TÖRis on väga keeruline ja täpne, eeltäidetakse ametikoha info taustaküsimustikus ning vastaja saab ametinimetuse kas kinnitada või täpsustada. See kindlustab, et ei teki vastuolu vastaja vastuse ja TÖRi andmete vahel. 10. EHIS 10.1. Kõrgeim omandatud haridustase 10.2. Kõrgeima omandatud hariduse valdkond 10.3. Kõrgeima omandatud haridustaseme omandamise aeg 10.4. Õppekava keel kõrgeima omandatud haridustaseme omandamisel 10.5. Kõige hiljutisemalt omandatud haridustase 10.6. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse valdkond 10.7. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse omandamise aasta 10.8. Õppekava keel, milles omandati kõige hiljutisemalt omandatud haridus 10.9. Hetkel omandatav haridustase 10.10. Eriala, millel hetkel omandatavat haridustaset omandatakse 10.11. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise algusaasta 10.12. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise õppekeel 10.13. Põhihariduse omandamise aasta 10.14. Põhihariduse omandamise keel 10.15. Keskhariduse omandamise aasta 10.16. Keskhariduse omandamise keel 10.17. (Enamiku) gümnaasiumi lõpueksamite sooritamise aasta 10.18. Kohustuslike gümnaasiumi lõpueksamite tulemused 10.19. Kõigi sooritatud gümnaasiumi lõpueksamite keskmine tulemus Põhjendus: Ühelt poolt on EHISe andmeid vaja seetõttu, et Eesti haridusmaastik on üsna keeruline. Haridustaseme nimetused ja üldine süsteem on mitmeid kordi muutunud, mistõttu tuleb kontrollida inimese poolt antud vastust PIAACi küsitluses. Samal põhjusel eeltäidetakse taustaküsimustiku kõr- geima haridustaseme info ning vastaja saab registris oleva info kinnitada või seda parandada. See kindlustab, et vastaja saab haridustasemetest samamoodi aru, nagu need on käsitletud registris ning andmed ei lähe omavahel vastuollu. Küsitluses on vaja aga haridust küsida selle tõttu, et EHIS teatud vanusest vanemate inimeste andmeid ei sisalda ning nende kohta pole muud võimalust info saamiseks. Teiselt poolt tehakse PIAACi andmetele toetudes väga olulisi hariduspoliitilise otsuseid. Näiteks esimese PIAACi uuringu tulemustele toetudes Pöörati Elukestva õppe strateegias erilist tä- helepanu digipöördele: täiendavalt suunati vahendeid täiskasvanuhariduse valdkonnas täiendus- koolitusteks (eelarve aastatel 2016-2023 on kokku 27,6 miljonit ning tänu sellele on koolitustel oma oskusi uuendanud 66 500 täiskasvanut); täiendati laialdaselt kutsehariduse õppekavasid jne. Seega püütakse PIAACi andmetele toetudes vastata väga paljudele haridust puudutavatele küsimustele. Analüüsitakse nii kõrgeima haridustaseme ja oskuste seoseid, kui ka haridustee tervikuna ja oskuste seost. Tulemusi analüüsitakse ka sellest vaatenurgast, et meie haridussüsteem on palju muutunud ning uuritakse, kas see on oskustele mõju avaldanud. Lisaks kõrvutatakse õpitulemusi oskustega, et näha, kui hästi meie hindamine koolides tegelikult oskusi hindab. Lisa nr 4 «KONTAKTISIK» «Aadress1» «Aadress2» Kuupäev Hea «KONTAKTISIK»!  Eesti täiskasvanud on funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses veidi paremad kui teiste riikide täiskasvanud kesk- miselt.  80% Eesti elanikest peab haridust edukaks toimetulekuks oluliseks.  Enam kui veerand kõrgharitutest ei vaja aga tänase töö saamiseks omandatud haridustaset.  Umbes 13% Eesti täiskasvanutest jääb hätta väga lihtsaid infotöötlusoskusi nõudvate ülesannetega. Need andmed on killuke kümme aastat tagasi korraldatud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemustest. Et selgitada välja, kuidas on Eesti täiskasvanute oskused ja kogemused kümnendiga muutunud, palume Teie abi. Olete valitud osalema 2022. aasta täiskasvanute oskuste uuringus. Statistikaamet küsitleb selles uuringus 13 000 Eesti elanikku vanuses 16– 65 aastat. Kõik küsimustikud lõpuni täitnud osalejad saavad tänutäheks 20-eurose Coopi kinkekaardi. Uuringu küsimustikule saate vastata silmast-silma intervjuul ajavahemikus 1.09.2022–30.04.2023. Teid külastab väljaõppe saanud Statistikaameti küsitleja «kysitleja», kellel on ameti töötõend. Uuringuga seotud küsimuste ja ettepanekute korral palun pöörduge statistikaameti klienditoe poole. Võimalusel palume Teil edastada statistikaametile oma toimiv telefoninumber ja eelistus küsitluse aja kohta  helistades «kysitleja» telefonil «kys_telefon»,  statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30) või  statistikaameti klienditoe e-posti aadressil [email protected]. Juhul kui Te oma telefoninumbrit ja eelistust küsitluse aja kohta meile edastanud ei ole, helistab küsitleja Teile intervjuu aja kokkuleppimiseks rahvastikuregistrist saadud telefoninumbril küsitlusperioodi jooksul. Turvalise küsitlemise kohta saate lähemalt lugeda kirjale lisatud infolehelt. Uuringu kohta saab lisainfot kirjale lisatud infovoldikust, Statistikaameti kodulehelt rubriigist „Esita andmeid“ > „Andmete esitamisest“ > „Isiku-uuringud“ või PIAAC-i veebilehelt www.hm.ee/piaac. Uuringus osalemine on vabatahtlik. ISIKUANDMETE KAITSE JA TURVALISUS Kogutud andmeid hoitakse turvaliselt isikuandmete kaitse reeglite järgi ning neid ei seostata mingil viisil Teie isikuga, vaid analüüsitakse üldistatud kujul. Isikuandmete töötlemise kohta saab lähemalt lugeda siit: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud- ja-statistika/piaac/isikuandmete-tootlemine-piaaci-uuringus-eestis Tegusat koostööd soovides ja tänades Urmet Lee peadirektor Statistikaamet ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2-1/22/14 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori Otsuse tegija volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2022 Tallinnas Kristi Vinter-Nemvalts Taotluse esitaja Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC põhiuuring“ 02.09.2022 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus ning arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega. 2. esitada algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 7. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse Lisas „Taotlus Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC põhiuuring“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Juhin Haridus- ja Teadusministeeriumi tähelepanu andmesubjektilt võetavale nõusolekule. Andmekaitsealase nõusoleku nõuded on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 7. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne ja arusaadav ning antud aktiivses vormis. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 7 sätestab andmetöötlejale kohustuse enne nõusoleku võtmist andmesubjekti teavitada õigusest nõusolek igal ajal tagasi võtta. Inspektsioonile esitatud nõusoleku vormis sellist teavet sees ei ole. Taotluse kohaselt päritakse registritest lisaandmeid ka andmesubjekti nõusoleku alusel, seega korrektne oleks võtta nõusolek nii andmete pärimiseks kui ka nende kasutamiseks konkreetses uuringus. Lisaks sellele tuleks andmesubjektile selgitada täpselt ja arusaadavalt, millistest registritest ja mis andmeid nõusoleku alusel soovitakse töödelda. Sellega tagatakse, et andmesubjekt ka saab selgelt aru, millises ulatuses ta nõusoleku enda andmete töötlemiseks annab. Seega tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumil veel kord üle vaadata nõusoleku vorm ning viia see kooskõlla isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 7. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on 02.09.2022 inspektsioonile esitatud taotluses. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel Lisa: „Taotlus Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC põhiuuring“. 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel