From: Ulvi Vinter <
[email protected]>
Sent: Thursday, September 1, 2022 4:19 PM
To: Signe Kerge <
[email protected]>
Subject: RE: Sisekoolitus
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Tänan, vastuse eest. Jään teie materjale põnevusega ootama.
Olen vahepeal teile/AKI-le saatnud paar küsimust:
Tutvusime AKI veebilehe kaudu juhenditega: Isikuandmete töötlemine töösuhtes ja töötajate
arvutikasutuse privaatsus.
Tekkisid siiski täiendavad küsimused:
1. Töökohas on kasutusel arvutid (nt haigla osakonna õepostis), mida võivad kasutada sh sisse
logida määramatu arvul töötajaid, mitte ei kasuta kindel töötaja/d. Kas neis arvutites võib
piirata teatud lehekülgede kasutamist internetis, nt suhtlusportaalid, eesmärgiga, et töötajad
keskenduksid tööle, klientidele/patsientidele, st tööülesannetele ja, et ei kahjustaks tööandja
vara (nt mingi viiruse allalaadimisega arvutisse)?
2. Kas tohiks tööandja lasta välja logisid, et vaadata, palju tööajast ja kas põhjendatult, st mis
interneti lehekülgi töötaja/d vaatavad, kui see ülevaade tuleb üldine, mitte isikustatud? IT
osakonna sõnul näeb IT osakonna vastav töötaja, siis logisid suhtlusportaali kasutaja
tunnustega, nt „kiisumiisu“ või isikute täisnimedega, kui kontrollida ühte töötajat, tulevad
logina kaasa ka teiste, kes sel päeval nt suhtlusportaali kasutanud andmed. Samas kasutavad
töötajad tööalaseks suhtlemiseks Teamis, Zoomi ka FB jm portaale.
ja
3. Haigla alkoüksuses plaanitakse pikajalist uuringut, kus soovitakse monitoorida patsientide
seisundit reaalajas. See tähendab, te osalejad kannavad käel alkoholi- ja pulsiandurit
https://research.bactrack.com/
ning andmed edastatakse üle mobiiltelefoni reeaalajas, koos asukohaandmetega haigla
serverisse. Alkoandur ei ole haigla oma vaid haigla ostab teenuse, mille eest maksab iga kuu tasu.
Milliseid probleeme võib tekkida sellisel moel andmete kogumise, töötlemise ja säilitamisega?
Millised punktid peaks olema uuringus osalemise nõusolekuvormis?
Haiglates kasutataks ka teisi aparaate uuringute teostamiseks: uneuuring, südame rütmihäirete
uuring, mille käigus paigaldatakse patsiendi külge apraat, patsient käib ringi või on kodus 1-3
päeva, aparaat kogub andmeid, patsient tagastab haiglasse aparaadi, millest siis spetsialistid
saavad andmed, mille alusel nääratakse diagnoos ja ravi.
4. SA Viljandi Haigla on muutmas oma videovalvesüsteemide kasutamise korda ning seoses
sellega on tekkinud mitmeid küsimusi, eelkõige, mis puudutab EMO- erakorralise meditsiini
vastuvõttu, kuhu pöörduvad kliendid ise, kui toimetatakse kiirabiga ja toob ka politsei.
SA Viljandi Haigla on tutvunud järgnevate õiguskantsleri seisukohtadega:
12.09.2018 nr 7-9/180833/1803840 Kontrollkäik SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku
laste ja noorukite vaimse tervise keskusesse:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20SA%2
0Tartu%20%C3%9Clikooli%20Kliinikumi%20Ps%C3%BChhiaatriakliiniku%20laste%20ja%20nooruk
ite%20vaimse%20tervise%20keskusesse.pdf
02.06.2020 nr 7-9/191759/2003242 Kontrollkäik SA Pärnu Haigla psühhiaatrikliinikusse;
01.07.2020 nr 7-9/200245/2003814 Kontrollköik Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatrikliinikusse;
01.06.2021 nr 7-9/201640/2103717 Kontrollkäik SA Viljandi Haigla psühhiaatrikliinuku sundravi
osakonda jt
Kontrollkäikude kokkuvõtetes kajastub läbivalt õiguskantsleri järgnev seisukoht:
„....Videovalvega palatisse paigutamise põhjendused peaksid kajastuma ka patsiendi
haigusloos. Raviarsti ülesanne on selgitada patsiendile, miks on tema pidev videojälgimine
vajalik, ning hea oleks teha haiguslukku kanne, et patsient on palatis rakendatava
videovalvega nõus. Patsiendile peab muu hulgas olema selge, kellel on juurdepääs videovalve
edastatavale pildile ning kui kaua salvestisi säilitatakse. Videovalvest ja selle ulatusest tuleb
patsiente paremini teavitada. Vabatahtlikult ravil viibivalt patsiendilt tuleb küsida, kas ta on
videojälgimisega nõus. Sellega kaasneb vältimatult patsiendi teavitamine, miks
videojälgimine on vajalik.“
„Õiguskantsler palub, et kliinik hindaks videojälgimise vajalikkust iga patsiendi puhul eraldi
ning rakendaks seda palatites vaid siis, kui see on möödapääsmatult tarvilik. Vabatahtlikult
ravil viibivalt patsiendilt tuleb küsida videojälgimiseks nõusolekut, mis tähendab, et
patsiendile tuleb vältimatult selgitada, miks tema palatis on videojälgimine vajalik.“
Kokkuvõtetest ei selgu, kas patsiendilt peab olema videovalve kasutamise kohta võetud nõusolek
kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis.
Hetkel on SA Viljandi Haigla videovalvesüsteemide kastutamise korra uue versiooni projekti lisas
märgitud: Erakorralise meditsiini osakond (EMO)
1. EMO-s on patsientide seisundist tulenevalt kasutusel kaamerad ka jälgimispalatis ja
musta EMO jälgimispalatites.
2. Personal on kohustatud patsienti teavitama, et ruumis kasutatakse videovalvet ja
patsiendilt võetakse palatis videoseadme kasutamise kohta nõusolek (v.a
otsusevõimetu patsient ja eestkoste puhul kliendi eestkostjalt) (VHA/__ „Palatis
kaameta(te) kasutamisest teavitamise ja nõusoleku vorm).
3. Raviarst on kohustatud patsiendile selgitama palatis videovalve seadme kasutamise
põhjuseid (miks on patsiendi videojälgimine vajalik) ning dokumenteerima patsiendi
nõusoleku tema haigusloos. Patsienti tuleb ka teavitada, sellest kellel on juurdepääs
videovalvet edastatavale pildile ning kui kaua selle salvestise koopiat säilitatakse.
Olme saanud EMO juhatajalt tagasiside vormis järgneva kommentaari: Ei ole ühelgi viisil
praktiline, et hakkame EMOs küsima videojälgimise nõusolekuid. See ei ole patsientide
kogust arvestades võimalik. Olemas on korralikud teavitussildid ja voodikaamerad.
EMO jälgimispalatis viibiva patsiendi videovalvest teavitamine, nõusoleku vorm, kas ja kuidas
peaks olema?
Kaasus: patsient, kes toodi EMO-sse ja jäeti ravile, patsient suri. Patsiendi lähedane ja hõimlane
töötasid haiglas. Kaugem hõimlane sai teada surmast, helistas patsiendi perele koju, jagas
suhtlusportaalis vestluses infot, ka haiguse/surma põhjuse kohta. Teie patsiendi lähedane, kes
töötas haiglas pöördus haigla poole, miks isik, kellele ei ole patsient info jagamise kohta nõusolekut
andnud jagas infot edasi nii telefoni teel kui messengeris.
Kaasus: haiglas töötaja poolt teatud ajavahemikul korduvalt oma naabrinaise/tuttava haigusloo
(lapse sünd, ema ja lapse tervise andmeid) vaatamine, väid väidetav mure nende tervise pärast,
tehnilistel põhjustel tuli kogemata välja, , andmed kuskile ei edastatud ega kasutatud.
Kaasus : Psühhiaatriliste haigete/sh sundravil viibiva patsiendi haiglas viibimise fakti kohta jm info
edastamine, kellele (KOV, SKA jm asutused, eraisikud) ja mis vormis? Telefoni teel üldse patsiendi
kohta info edastamine nt raviarsti poolt, surmast teavitamine.
Haiglas/Psühhiaatriakliinikus lapsed, nende tervise kohta info edastamine, haigla ei näe, kas on
piiratud emal või isal lapse hooldusõigusi ( isikuõigusi), ei näe ka, kas on määratud eestkostja.
Kaasus: haigla töötajate buss, mis sõidab Tartu-Viljandi-Tartu liinil, töötajate jutud bussis, arutatakse
patsientide lugusi, naerdakse kellegi üle, info, et kellegil arstil vt töötajal sündis laps, keegi suri,
lahutas jne töötajate isiklikud elud.
Pildistamine haiglas, piltide jagamine, sh alaealiste/laste poolt. Lapselaps istub vanaemaga haigal
voodil, taamal ei paista teisi isikuid. Patsient istub ootab arsti ukse taga vastuvõtule minekut, kõrval
teised patsiendid või mõni meditsiinitöötaja. Töötaja pildistab patsienti, et tõendada pärast arstile,
et näe see patsient suutis küll WC minna, muidu ei saa voodist väidetavalt välja. Arst vaatas fotot.
Patsient soovib koos arstiga pilti teha, jagab seda FB, meilis lähedasele.
Pildistamise keeld haigla territooriumil (va kokkuleppel juhtkonnaga), nt Jämejala park, kus liiguvad
psühhiaatriakliiniku patsiendid.
Neid küsimusi võib ka käsitleda koolitusel.
Parimatega
Ulvi Vinter
jurist
SA Viljandi Haigla