Teie: 18.08.2022 nr 2.2.-
1/22/14
Andmekaitse Inspektsioon
Meie: 1.09.2022 nr 1.1-
10.4/22/3104-6
PIAACi AKI loa taotluse puuduste kõrvaldamine
Austatud Virve Lans
Saadame teile täiendatud AKI loa taotluse PIAACi uuringu läbiviimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
Lisa:
1. PIAACi uuringu AKI loa taotlus
Elsa Trumm
735 0152
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Haridus- ja Teadusministeerium
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 lõikes 5 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu
PIAAC põhiuuring
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Tegemist on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International
Assessment of Adult Competencies) põhiuuringuga, mida viiakse OECD eestvedamisel läbi 32
riigis. PIAAC uuringu põhifookuses on täiskasvanute peamised kognitiivsed oskused -
funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus ning küsimused
oskuste kujunemise ning oskuste väljundite kohta nii tööturul kui sotsiaalses sfääris. PIAAC
uuringut Eestis koordineerib Haridus- ja teadusministeerium (HTM), uuringu partneriks on
Statistikaamet (SA), kes võtab valimi ja kogub ja kodeerib andmed. Põhiuuringule eelnes
prooviuuring, mille raames koguti andmeid juunist septembrini 2021. aastal ning mille eesmärgiks
oli hinnata põhiuuringus kasutatavate mõõtmisvahendite kvaliteeti, uuringu läbiviimiseks vajalike
tehniliste lahenduste kvaliteeti, küsitlemisega seotud protseduuride asjakohasust ja toimimist,
skaleerimist ja mõõtmisvahendi psühhomeetrilisi näitajaid.
Isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuringu valimisse
kaasatakse valim konkreetsetest inimestest (16000 inimest), kellele saadetakse posti teel ettepanek
uuringus osalemiseks, teavituskiri ja voldik, milles on informatsioon uuringu (sh konfidentsiaalsuse)
kohta. Informatsioon edastatakse nii posti kui ka e-posti teel. Seejärel läheb küsitleja valimiisiku
aadressile. Kui küsitleja on ennast ja uuringut tutvustanud ning teinud kindlaks, et ta suhtleb
valimiisikuga, küsib küsitleja, kas valimiisik on nõus uuringus osalema. Kui valimiisik on nõus
uuringus osalema, esitab küsitleja valimiisikule nõusolekulehe (mustand esitatud lisas 2) tema
andmete kasutamiseks pseudonümiseeritult Haridus- ja teadusministeeriumis ning anonümiseeritud
kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikus ning anonümiseeritud kujul Statistikaameti teadlase töölaua
teenuse kaudu teadlaste poolt, kes on sõlminud konfidetsiaalsusleppe. Kui valimiisik on
nõusolekulehe täitnud ning allkirjastanud, annab ta selle tagasi küsitlejale ning järgmiseks
alustatakse küsitlusega, kasutades tahvelarvutit, milles on taustaküsimustik, mida on eeltäidetud eri
registritest pärit tunnustega (vt ka lisa 3). Kui valimiisik keeldub uuringus osalemast, siis märgitakse
ta mittevastajaks ning tema andmeid analüüsitakse vaid mittevastamise nihke arvutamise kontekstis.
Valimi võtab Rahvastikuregistrist Statistikaameti andmehõive ja töötluse osakonna juhtivspetsialist.
Mittevastamise nihke arvutamiseks ja andmete kaalumiseks on vajalik teada, millised inimesed
vastasid ja millised mitte. Samuti on isiku tuvastamist võimaldavate andmete (valimiisiku nimi,
aadress, vanus) töötlemine vajalik selleks, et küsitlejad leiaksid valimiisikud üles ning viiksid
küsitluse läbi vaid valimisse määratud isikutega. Lisaks on isiku tuvastamise võimalus vajalik, kuna
uuringu käigus vastajatelt kogutud andmeid siduda registriandmetega, see on plaanis 2023 kevadel.
Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti
uuringuga seotud konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel ja volitatud isikutel ning valimiisiku
nõusolekul Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel (kuid siiski
vaid pseudonümiseeritud kujul). Kõik uuringuga seotud isikud on alla kirjutanud
konfidentsiaalsusleppele ning küsitlejate koolitus sisaldab eraldi moodulit uuringu eetika- ja
konfidentsiaalsuspõhimõtete kohta.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu:
PIAAC uuring on rahvusvaheline teadusprojekt, mis toimub teist korda (esimene uuring toimus
aastatel 2008-2013, andmekorje aastatel 2011-2012) ning milles osaleb sel korral 32 riiki.
Põhiuuringu tulemusena valmib riiklik raport (ning temaatilised lisaraportid) koos
poliitikakujunduse soovitustega, Eesti tulemusi kajastatakse rahvusvahelistes raportites ning
koostöös Põhjamaadega valmib Põhjamaade raport. PIAACi andmeid kasutatakse erinevate haridust
ja oskusi puudutavate indikaatorite väljatöötamisel nii OECDs, Euroopa Komisjonis kui ka
siseriiklikult. PIAAC uuring pole algatatud kui tavaline teadusuuring, vaid ennekõike kui
alusmaterjali kogumine ja analüüsimine tõenduspõhiseks haridus- ja tööelu poliitikakujunduseks.
Eesti liitus PIAAC uuringu teise lainega Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 26.06.2017.a
kirjaga. Uuringu läbiviimist toetavad nii teised ministeeriumid (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium) kui ka HTMi hallatavad asutused (SA Kutsekoda, HARNO jt)
ning teised asutused (ülikoolid, uuringufirmad, Eesti Töötukassa). HTM eestvedamisel on loodud
uuringu nõukogu, kuhu nimetatud asutuste esindajad kuuluvad. Samuti toetab uuringu läbiviimist
Euroopa Komisjon, tasudes suure osa uuringu osavõtutasust.
Eesti osaleb PIAAC uuringus teist korda. Eelmisel korral koguti Eestis kokku 7632 16-65-aastase
täiskasvanu kohta andmeid aastatel 2011-2012. Tulemuste põhjal avaldas Haridus- ja
Teadusministeerium kokku 8 erinevaid teemasid kajastavat aruannet (kättesaadavad veebilehel
www.hm.ee/piaac) ning lisaks toimus koostöö Põhjamaadega, mille tulemusena ilmus PIAAC
Põhjamaade raport ning valmis küsitlusandmete ja registriandmete ühendandmebaas. PIAAC
uuringu andmeid on kasutatud ka muudes uuringutes (nt TLÜ ja Praxis) ning väga erinevates
üliõpilastöödes. Samuti on andmeid kasutanud teised ministeeriumid (nt Sotsiaalministeerium).
OECD on avaldanud arvukalt aruandeid. Eelmise PIAAC uuringu tulemusi on HTM kasutanud
tõenduspõhise poliitika kujundamiseks (nt kasutati tulemusi elukestva õppe strateegia koostamisel,
sh täiskasvanute täienduskoolituste tellimuse kujundamisel).
PIAAC andmete baasil luuakse 2 avalikuks kasutuseks mõeldud andmebaasi, et anda laiemale
teadlaste ringile võimalus andmete edasiseks analüüsiks. See loob aluse, et lisaks koostatud
raportitele valmivad andmete baasil ka teadusartiklid ja erineval tasemel lõputööd. OECD poolt
koostatavas andmebaasis on 32 riigi küsitlusandmed, Põhja- ja Baltimaade andmebaasis on 6 riigi
küsitlusandmed ja registriandmed.
PIAACi andmete registriandmetega sidumine annab võimaluse uurida põhjuslikke seoseid, avardab
oluliselt analüüsivõimalusi ning on ka Põhja- ja Baltimaade koostöö põhifookus. Põhja ja
Baltimaade nõukogu on oluline ka välispoliitiliselt: see on läbimurre positsioneerimaks ennast
riikide hulgas, kus on maailmas enim hinnatud haridussüsteemid. PIAAC Põhja- ja Baltimaade
võrgustik (Eesti, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Läti) tegutseb Põhjamaade Ministrite Nõukogu
toetusel, koostööprojekti sisuks on registriandmetega täiendatud andmebaas, mida saavad kasutada
teadlased, ühisele andmebaasile baseeruv Põhja- ja Baltimaade raport, esmane tulemusi tutvustav
seminar ja konverents.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes
analüüsivad mittevastamise nihet ning seovad kogutud andmeid registriandmetega. Analüüsi jaoks
kasutatavas andmebaasis on isikukoodid eemaldatud ning vähendatud isikute kaudse tuvastamise
võimalust tunnuseid töödeldes/ümber kodeerides. Kui kaudse tuvastamise võimalust ei ole võimalik
välistada, siis sõlmitakse andmete kasutajatega konfidentsiaalsuslepingud. Haridus- ja
Teadusministeerium saab nende inimeste, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud,
pseudonümiseeritud andmestiku töötlemata tunnustega, eemaldatud on elukoha aadress,
telefoninumber, isiku nimi ning isikukood on asendatud PERSID-tunnusega.
Avalikuks kasutamiseks mõeldud OECD andmebaasis ning koostöös Põhjamaade ja Baltimaade
loodavas andmebaasis võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vähendada veelgi isiku
kaudse tuvastamisvõimaluse riski, nt PIAACi esimese laine andmebaasides ei ole näidatud isiku
elukohta suurema täpsusega kui Eesti ja asustustihedus, doktorikraad on ühendatud
magistrikraadiga, laste arvu üle 4 ei näidata.
PIAAC Põhjamaade andmebaas hakkab paiknema Taani Statistikaametis. Seda andmebaasi saavad
kasutada vaid Taani Statistikaametiga lepingu sõlmijad kaugpöördumise teel ehk mikroandmeid
pole võimalik alla laadida.
Eesti andmebaasi saavad kasutada lepingu (sh konfidentsiaalsuslepingu) alusel Eesti uurijad PIAAC
raportite koostamiseks ja PIAACiga seotud teadustööks.
Üheski avalikus raportis ei näidata tulemusi väiksema kui 30 inimeselise grupi kohta.
Kuna oskuste mõõtmisel on kasutatud üksikvastuste teooriat, (ühe inimese vastused genereeritakse
tema tegelike vastuste ning taustatunnuste alusel, kasutades üldkogumi tulemusi) siis oskusi polegi
võimalik analüüsida üksikindiviidide kohta.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Valimi võtab rahvastikuregistrist Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav isik.
Valimiisikule määratakse unikaalne 12-numbriline ID (PERSID). Küsitlejad kasutavad
küsitlusandmete kogumisel tahvelarvutit, milles asub küsitlusrakendus (International Case
Management System, iCMS). Küsitlusrakendus koosneb kahest osast: 1) iCMS Client, mis töötab
küsitleja tahvelarvutis; 2) iCMS Administration System, mis on rakendus, mille abil saab
Statistikaameti uuringuga seotud meeskond jälgida küsitluse edenemist. iCMS-is on piiratud
juurdepääsuga andmed (isikuandmed) krüpteeritud ning ligipääs on vaid Statistikaameti uuringuga
seotud meeskonnal, muud andmed (küsitlusandmed) on krüpteeritud ning kättesaadavad Eesti
uuringumeeskonnale ning teatud konsortsiumi liikmetele. Selleks, et küsitleja saaks minna
valimiisiku juurde, sisaldab iCMS Client valimiisiku aadressi. Esimese sammuna tuleb küsitlejal üle
kontrollida, kas tegemist on õige valimiisikuga. Seega kontrollitakse üle valimiisiku nimi, vanus,
sugu ja aadress. Kui tegemist on õige valimiisikuga, tutvustatakse valimiisikule uuringut
(valimiisikule on eelnevalt posti teel saadetud teavituskiri ja uuringut puudutava informatsiooniga
voldik) ning valimiisik saab nõusolekulehe tema andmete edastamise pseudonümiseeritud kujul
HTMi PIAACi tiimile ja anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikule lubamiseks või
mittelubamiseks. Kui nõusoleku leht on täidetud, alustatakse küsitlemisega. Intervjuu käigus
kogutud andmed (taustaküsimustiku vastused) sisestab Statistikaameti küsitleja tahvelarvutis
olevasse küsitlusprogrammi (PIAAC Delivery System, PDS), mis asub küsitlusrakenduses (iCMS
Client). Kognitiivsete ülesannete lahendused sisestab tahvelarvutisse valimiisik. Peale vastuste
sisestamist PDS-i ei ole küsitlejal võimalik kogutud andmeid vaadata ega täiendada. Statistikaameti
küsitleja laeb päeva lõpus tahvelarvutis olevad andmed krüpteeritud kujul Frankfurdis asuvasse
serverisse. OECD on koos osalevate riikidega organisatsioonidega (nt Eestis Haridus- ja
Teadusministeerium, kes on vastutav töötleja PIAAC uuringu läbiviimiseks Eestis) PIAACI uuringu
vastutav töötleja ning konsortsium volitatud töötleja (sätestatud OECD ja konsortsiumi vahel
sõlmitud lepingu punktis 20.2.21 ). Sama lepingu punkt 20.2.32 ütleb: osapooled on teadlikud ja
nõustuvad, et osalevate riikide poolne isikuandmete töötlemine (sh andmete kogumine ja
edastamine) toimub vastavalt riiklikule seadusandlusele. Konsortsium ega OECD ei pääse ligi
iCMS-is olevatele isikuandmetele (aadress, nimi, kontaktandmed), krüptovõti on olemas ainult
Statistikaametil.
iCMS-ist laeb Statistikaameti andmetöötleja (National Data Manager, NDM) andmed
andmetöötlusprogrammi Data Management Expert (DME). DME on samuti rollipõhise ligipääsuga
rakendus, st riigid saavad vajalikud andmed töödelda, eemaldada, lukustada, kokku suruda jne, ning
seejärel saavad riigi poolt lubatud andmeid (st andmeid, mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset
tuvastamist) analüüsiks kasutada IEA-s PIAAC uuringuga töötavad inimesed. IEA puhastab andmed
ning edastab need ETS-ile analüüsiks, kaalumiseks ja mittevastamisest tingitud nihke analüüsiks
Westatile, taustaküsimustiku andmete ülevaatamiseks ROA-le ja GESIS-ele ning OECDle
ülevaatamiseks ning analüüsiks. Isikuandmeid kolmandatele osapooltele ei avaldata.
1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Haridus- ja Teadusministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis -
1.3 Registrikood või isikukood 70000740
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Munga 18,
registrikandega) 50088 Tartu
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Telefon: 735 0222
e-post:
[email protected]
Uuringu kontaktisik: Analüüsiosakonna
analüütik ja PIAAC uuringu
projektikoordinaator Triin Savisto
e-post:
[email protected]
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus-
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
keelepoliitika kavandamine ning sellega
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti
seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-,
avamise otsus, leping vms kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja
arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja
erinoorsootöö ja keele valdkondade
korraldamine ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9:
Haridus-ja Teadusministeerium osaleb riikliku
teaduspoliitika elluviimises ja tellib
haridusalaseid uurimistöid.
3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus
§ 5 lg 3:
Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju
analüüsimine, uuringute korraldamine ja
statistika koostamine.
Eesti kutsuti PIAACi uuringut läbi viima 17.
oktoobril 2008 saabunud OECD kirjaga
(AG/2008.646.ma) Haridus- ja
Teadusministeeriumile.
Programm „PIAAC-Eesti“ kinnitati 16.
veebruaril 2010. a haridus- ja teadusministri
käskkirjaga nr 135.
PIAACi uuringu teine laine on kinnitatud
haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015
käskkirjaga 235 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse
edendamine ja õppimisvõimaluste
avardamine“ elluviimine“.
PIAACi läbiviimine on Täiskasvanuhariduse
programmi 2019-2022 tegevuseks nr 2.5.
3. Uuringu tellija -
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Antud taotlus on esitatud:
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud Ilma valimiisiku nõusolekuta töödeldakse
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine isikuandmeid valimiisikuga kontakteerumiseks
ning tema isiku kindlakstegemiseks.
Ülejäänud andmetöötlus toimub valimiisiku
nõusolekul PIAACi uuringu läbiviimiseks.
PIAACi eesmärk on poliitikaotsuste jaoks
vajalike andmete kogumine.
Allpool on toodud mõned peamised küsimused,
millele PIAAC andmed annavad võimaluse
vastata:
Millisel tasemel on Eesti täiskasvanute
oskused, võrreldes teiste riikidega ning
võrreldes 10-aastase taguse mõõtmisega?
Kuidas on oskused jagunenud Eesti
elanike hulgas soo, vanuse, piirkondade
ja tegevusalade lõikes?
Kuidas saab oskusi arendada: millised
tegevused, milline haridus ja
töökeskkond toetavad enim oskuste
paranemist?
Kas ja kuidas on oskused seotud inimese
majandusliku edu ja sotsiaalse
toimetulekuga (sh poliitilise ja
kodanikuaktiivsusega, tervise-
käitumisega, usaldusega)?
Oskused ja töötasu. Kas töötasu on
seotud enam oskuste, hariduse, ameti,
tegevusvaldkonnaga jne?
Riikidevahelised erinevused. Kas oskuste
erinevused aitavad selgitada palgalõhet?
Kuidas oskustesse investeerimine
ühiskonnale tagasi toob: majanduskasv,
tervisekulutused, sotsiaalne sidusus jm?
Kas sama haridustasemega inimeste
oskused on riigisiseselt ja riikide vahel
võrreldavad? Kui suured on erinevused
hariduse kvaliteedis?
Kas mõned grupid (immigrandid,
vähemused, naised – mehed, teatud
piirkonnad jne) on jäetud oskuste
arendamisel vaeslapse ossa?
Hariduse ja sotsiaalmajandusliku tausta
tähtsuse võrdlus oskuste arengul? Kas
mõned riigid tulevad paremini toime
sotsiaalsete lõhede kaotamisega?
Oskuste kasutamine eri riikides – kui
palju oskusi on rakendamata?
Riikidevahelised erinevused noorte ja
vanemate inimeste oskustes – kas
võrreldes PISA tulemustega erinevused
riikide vahel süvenevad või taanduvad?
Oskuste vähenemine vanematel
inimestel, kas see erineb riigiti?
Täiskasvanuõppe roll seejuures.
Milline on hariduse/koolituse,
töökogemuse ja töökoha roll oskuste
omandamisel ja hoidmisel? Formaalse vs
informaalse õppe roll? Üldharidus vs
erialaharidus?
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Valimisse kuuluvad 16-65 aastased Eesti
töödeldakse ning valimi suurus elanikud, va inimesed, kes elavad
institutsioonides (nt vangla, haigla,
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning vanadekodu); 16000 inimest.
kui palju neid on
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Õigete valimiisikute leidmiseks on vajalik
valimiisiku aadress, ees- ja perekonnanimi, sugu
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, ja vanus. Need andmed võtab Statistikaameti
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
valimi moodustamise eest vastutav töötaja
Rahvastikuregistrist.
Enne valimiisiku nõusoleku saamist võetakse
valimiisikuga kontakteerumiseks ning tema isiku
kindlakstegemiseks järgmised andmed:
Rahvastikuregister:
Nimi
Vanus
Sünniaasta
Sugu
Aadress
Telefoni nr
Lisaks võetakse enne valimiisikuga kohtumist
ja temalt nõusoleku saamist hariduse ja
ametikoha andmed, kuna need tuleb väga kindla
kodeerimisraamistiku järgi kodeerida. Täpsed
andmeväljad on:
EHIS:
Kõrgeim haridustase
TÖR:
Praegune/viimane ametikoht
Ülejäänud andmekogumine (PIAACi
küsitlusega) toimub vastaja nõusolekul. Samuti
toimub vastaja nõusolekul tema
küsitlusandmete ühendamine registriandmetega
(loetelu lisas 3) pärast küsitluse lõppu.
***
Andmed, mis kogutakse PIAACi küsitlusega:
Delikaatseks küsimusteks küsitlusandmetes on
enesehinnanguline küsimus vastaja tervise kohta.
Lisaks on tausta-küsimustikus küsimused vastaja
hariduse, töökogemuse, keele, tehnoloogia ja
oskuste kasutamise ning demograafilise tausta
kohta. Küsimustikus on 11 osa (A–K) ning selle
täitmiseks kulub umbes 45 minutit. Allpool on
lühike ülevaade igast osast.
A. sotsiaal-demograafiline taust.
Küsimused on vastaja vanuse, soo,
sünniriigi, vanemate sünniriigi, õpitud ja
koduste keelete kohta.
B. Haridus ja koolitus. Küsimused vastaja
formaal- (kõrgeim lõpetatud haridustase,
õppevaldkond jne) ja
mitteformaalhariduse kohta (sh läbitud
koolitused, saadud tunnistused jne).
C. Tööalane seisund ja tööajalugu.
Küsimused vastaja tööalase seisundi
kohta küsitluse ajal, tööajaloo jne kohta.
D. Praegune töökoht (tasustatud või
tasustamata). Küsimused vastaja ameti ja
sissetuleku, organisatsiooni suuruse,
töölepingu tüübi, töökohustuste jne
kohta.
E. Viimane töökoht (vastaja ei tööta, aga
tal oli viimase viie aasta jooksul
töökoht). Küsimused vastaja viimase töö
kohta, mittetöötamise põhjused jne.
F. Töötavate või viimase 12 kuu jooksul
tasustatud tööd teinud vastajate
kasutatavad oskused. Küsimused
vastaja lugemis-, arvutamis- ja
tehnoloogiaoskuste kasutamise kohta
töökohal.
G. Igapäevaelus kasutatavad oskused.
Küsimused arvuti ja muude digiseadmete
(nt nutitelefonid) kasutamise kohta
väljaspool tööd.
H. Töökeskkond (töötavad või viimase 12
kuu jooksul tasustatud tööd teinud
vastajad). Küsimused vastaja töötavade
ja iseseisvuse kohta töökohal;
töökeskkond, meeskonnatöö, tulemuste
ülevaatamine jne.
I. Küsimused vastaja kohta. Küsimused
vastaja hoiakute ja tegevuste kohta, sh
vabatahtliku töö, eluga rahulolu, tervise
jne kohta.
J. Taustainfo. Küsimused vastaja
vanemate, elukaaslaste, laste, vanemate
hariduse jne kohta.
K. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused.
Küsimused vastaja sotsiaalsete ja
emotsionaalsete oskuste kohta, mida
näitavad meeldiv käitumine, avatus
kogemustele, emotsionaalne stabiilsus
jne.
Uuringu teises osas lahendab vastaja ülesandeid,
mille kaudu mõõdetakse funktsionaalset lugemis-
oskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi-
lahendusoskust.
6. Isikuandmete allikad Küsitlusandmed. Taustaküsimustikku
eeltäidetakse (täidab Statistikaameti valimi
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, moodustamise eest vastutav isik)
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
registriandmetega (sünniaasta ja –kuu, sugu,
kõrgeim omandatud haridustase, ametinimetus).
Õigete valimiisikute leidmiseks ja tuvastamiseks
vajalikud andmed võetakse Rahvastikuregistrist.
Eeltäitmiseks vajalikud andmed saadakse
Rahvastikuregistrist ja Töötamise Registrist.
Valim laetakse iCMS-i üles SCF vormi
kasutades. SCF vorm on Exceli tabel, mis
sisaldab erinevaid kirjeid (täpne andmekoosseis
on toodud lisas 3). SCF vormil olevatest
andmetest on nimi, aadress ja telefoninumber
samuti krüpteeritud ning nähtavad ainult
siseriiklikult, st Statistikaameti töötajatel.
Registriandmed, millega eeltäidetakse
taustaküsimustik (sünniaasta ja –kuu, sugu,
kõrgeim omandatud haridustase ja
ametinimetus), tuleb iCMS süsteemi sisestada
JSON koodi kirjutamise teel.
PIAACi andmed ühendatakse andmetega teistest
registritest. Plaanis on küsida andmeid
järgmistest registritest:
Äriregister
Töötukassa registrid
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
Rahvastikuregister
Pensionikindlustuse register
Haigekasse ravikindlustusregister
Eest Maksu- ja Tolliameti register
Töötamise register
Rahvastiku statistiline register (Statistikaametis)
SKA andmekogu
Kasutatavate tunnuste loend on esitatud lisas 3.
7. Uuringu vajadusteks kogutud Jah, isikuandmeid säilitatakse
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus pseudonümiseeritud kujul 20 aastat, et
andmeid oleks võimalik vaadata läbi aja ehk
teha longituuduuringuid. Kuna PIAACi uuringut
viiakse läbi iga 10 aasta tagant, tähendab see
seda, et võrrelda on võimalik kolme eri laine
andmeid. Väiksem võrdlusbaas vähendaks
oluliselt meie võimet prognoosida muutusi ning
suunata ressursid täiskasvanute oskuste vaatest
kõige optimaalsemalt. Andmete
tagasipööramise võti säilitatakse samuti 20
aastat põhjusel, et oleks võimalik
registriandmeid värskendada ehk siduda aja
jooksul uued andmed samadest registritest.
Andmekoosseisu ei muudeta. Selline
registriandmete „värskendamine“ annab meile
võimaluse vaadata, kuidas on erinevate
oskustega inimeste tööturustaatus, haridustase
jne muutunud pärast uuringut ning kuidas see
väljendub uutes PIAACi tulemustes.
Üksikisikute tulemusi erinevates PIAACi
lainetes ei ühendata ning läbi aja ei vaadata.
On ka vähe neid inimesi, kes satuvad PIAACi
uuringusse mitu korda. Pärast registriandmete
värskendamist andmed jälle
pseudonümiseeritakse ning tulemusi
vaadatakse vaid rühmade kohta. Võtit
hoitakse Statistikaametis ning sellele on ligipääs
ainult ühel volitatud töötlejal. Võtit kellelegi
teisele ei jagata. Registriandmeid
värskendatakse vaid juhul, kui see on
möödapääsmatult vajalik konkreetse
teadusuuringu või mõjuanalüüsi jaoks.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete kodeerimisteenuse osutaja ehk
(kodeerimise) viib läbi ... Statistikaamet
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Säilitatakse küsitlusandmetest moodustatud
säilitatakse andmebaas, tuvastamist võimaldavad tunnused
on eemaldatud, isikule on omistatud 12-kohaline
PERSID tunnus.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole
töötlemisest võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik
üldistus;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust;
nõusolekut küsitakse isikuandmete
töötlemiseks, sh küsitlusega kogutud andmed
ning registritest juurde seotavad andmed.
______________________________________
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja
enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib
kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja
enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib
ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Jah
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav -
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Nõusolekulehe näidis X
Lisa 3: Registriandmete eeldatav koosseis X
Lisa 4: Teavituskirja näidis X
kantsler ____________________
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Statistikaamet
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 70000332
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed PIAAC uuringu projektijuht
Maria Ratassepp,
[email protected], 5563
telefon, e-post 5404
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
Lisa nr 2
Nõusolekulehe mustand
Austatud vastaja!
Haridus- ja Teadusministeerium korraldab sel aastal koostöös Statistikaametiga ülemaailmse
täiskasvanute oskuste uuringut (PIAAC). Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute
igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia
kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Uuringu tulemusena saame ülevaate lahendamist
vajavatest kitsaskohtadest, et inimeste ettevalmistus vastaks paremini tööturu vajadustele.
Küsime Teilt nõusolekut PIAACi uuringus osalemiseks. Küsitlusega kogutud andmeid haldab Eestis
Statistikaamet ning teie andmeid hoitakse turvaliselt vastavalt isikuandmete kaitse reeglitele.
Statistikaameti spetsialist seob teie vastused teie andmetega erinevatest Eesti asutuste registritest.
Seotavad andmed sisaldavad infot teie praeguse ja endiste töökohtade, pere (sh vanemate sünniriik,
laste arv, abielustaatus), kodakondsuse, päritolu ja elukoha, haridustee, sissetuleku, töövõime ning
saadud toetuste, hüvitiste ning kindlustuste kohta. Kui see on teaduslikul eesmärgil vajalik,
uuendatakse teie andmeid eri registritest konkreetse uuringu tarbeks. Andmekoosseisu ehk tunnuseid,
mida registritest päritakse, ei muudeta. Pärast andmete sidumist teie andmed pseudonümiseeritakse
(eemaldatakse teie nimi, isikukood ja kogu muu info, mis võimaldab andmeid otseselt teie isikuga
seostada). PIAACi andmebaas loodakse vaid pseudonümiseeritud andmetest. Teie andmeid on
võimalik analüüsida üksnes koos teiste vastanute andmetega ning andmestik väljastatakse vaid
teaduslikul eesmärgil ning ainult isikutele, kellega on sõlmitud konfidentsiaalsuslepe.
Selleks, et kogutud andmestikust saadav info jõuaks võimalikult kiiresti meie haridusmaastikku
puudutavatesse otsustesse, palume ka nõusolekut Teie andmete edastamiseks pseudonümiseeritud
kujul PIAACi koordinaatoritele Eestis (Haridus- ja Teadusministeerium).
Teie andmeid säilitatakse pseudonümiseeritult 20 aastat, et oleks võimalik saadud tulemusi võrrelda
kahe järgneva PIAACi uuringu tulemustega ning vaadelda muutusi ajas ja hinnata Eesti inimeste elu
puudutavate (haridus)poliitiliste otsuste mõju.
Loodame heale koostööle!
Kontaktandmed: Haridus- ja Teadusministeeriumi PIAACi projekti koordineerija Triin Savisto, e-
post
[email protected].
________________________________________________________________________
Kinnitan, et olen lugenud läbi ülaltoodud info PIAACi uuringu kohta ning annan oma allkirjaga
nõusoleku (nõustumiseks tuleb ära märkida vastav lahter veerus „Nõustun“):
Nõustun
PIAACi uuringus osalemiseks
Uuringu koordinaatoritele (Statistikaamet ja Haridus- ja Teadusminis-
teerium) oma isikuandmete töötlemiseks PIAACi uuringu raames
Teaduslikel eesmärkidel oma vastuste sidumiseks oma andmetega
teiste riigiasutuste registritest
Allkiri: _____________________
Kuupäev: ________________________ Nimi: _______________________
Lisa nr 3
PIAACi andmetega ühendatavate registriandmete loend
Erinevate registrite andmepäringud on PIAACi uuringu üks äärmiselt tähtis osa. Kuna PIAACi
uuring on väga mahukas ja laia haardega (sh riikide osas), on andmete kasutusvõimalusi väga palju.
Need on ainsad otseselt oskusi näitavad andmed, mis meil täiskasvanute kohta on. Oluline on
silmas pidada, et PIAACit korraldatakse iga 10 aasta tagant ehk praegu kogutavad andmed
saavad meie otsustamise aluseks järgmise kümne aasta vältel. Eelmise PIAACi uuringu põhjal
koostati 7 põhjalikku temaatilist analüüsi (oskuste kasulikkus tööturul; infotöötlusoskuste tipud ja
mahajääjad; Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selitamisel jpm teemadel), lisaks
on PIAACi andmeid kasutatud väga mitmetes lõputöödes sotsiaalteaduste valdkonnas ning nende
põhjal on teinud uuringuid ka erinevad uuringuasutused. Ingliskeelseid väljaandeid on samuti
vähemalt üle 15 ja üheks oluliseks uuringuks oli neist „Täiskasvanute oskused Põhjamaades“, mille
koostas Põhja- ja Baltimaade võrgustik, mille osa on Eesti ka sel korral. Aruannetega on võimalik
tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
PIAAC ei ole seda tüüpi uuring, nagu on mõne ministeeriumi tellitud ja uuringuasutuse poolt
läbiviidud uuringud kindlal teemal. PIAAC on väga karmilt reglementeeritud ja väga mahukas
täiskasvanute tausta kirjeldav ja nende oskusi mõõtev metoodika. PIAACi tulemiks on küll iga riigi
aruanne OECDle, kuid põhitulemiks on andmestik ise. PIAACi andmed võimaldavad vastata väga
paljudele eri küsimustele ning Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsivaldkonnas hakkavad alates
2024. a algusest kindlad analüütikud ainult PIAACi põhjal analüüse kirjutama. Hetkel on
planeeritud vähemalt 7 temaatilist analüüsi, millele lisandub suur Eesti raport OECDle ning
Põhja- ja Baltimaade võrgustiku ühine raport. Seega on hetkel juba planeeritud analüüsid
erinevatel teemadel, mistõttu on seotavate registrite arv suur. Paljud teemad tulenevad eelmise
PIAACi andmete põhjal kirjutatud uuringutest, sest nende puhul on võimalik hinnata muutusi ajas.
Nende nimetatud raportite hulka mitte kuuluvate uuringute (nt üliõpilaste või uuringuasutuste
analüüsid) puhul väljastab Statistikaamet anonümiseeritud PIAACi andmed koos ainult nende
anonümiseeritud registriandmetega, mis on kindla teadustöö jaoks vajalikud. Iga
andmepäringu vaatab Statistikaamet eraldi üle ning hindab isikute kaudse tuvastamise võimalust.
Liiga väikese vastanute arvuga rühmade andmeid ei väljastata (alla 10).
Allpool on kirjeldatud küsitavate tunnuste vajalikkust sellest vaatest, mis aruandeid on juba
planeeritud ning mis info järele on olemas konkreetne vajadus (nt mõni asutus on väljendanud
selle info vajalikkust). Potentsiaalseid analüüse või mõtteid „mida oleks tore uurida“ ei ole
arvestatud kuivõrd ei ole selliste analüüside puhul kindlat tellijat.
1. ÄRIREGISTER
1.1. Isikukood
1.2. Ettevõtjale kuuluva ettevõtte registrikood
1.3. Ettevõtte tegevusala
1.4. Sektor
1.5. Töötajate arv
1.6. Ettevõtte käive
Põhjendus: PIAACi andmete ühendamisel äriregistri andmetega on võimalik vaadata, kuidas on
erinevate oskustega inimesed jaotunud majandussektoritesse. Millised sektorid võidavad tugevate
oskustega töötajatest ning millised sektorid saaksid kasvada töötajate oskuste parandamisega.
Tähtis on ka analüüsida, millise tausta ja oskustega on meie ettevõtjad ja kuidas on see seotud
ettevõtte edukusega.
2. TÖÖTUKASSA REGISTRID
2.1. Isikukood
2.2. Registreeritud töötus (30.11.2023 seisuga)
2.3. Registreeritud töötuse periood
2.4. Töötuskindlustushüvitiste maksmise periood
2.5. Töötuskindlustushüvitisena välja makstud summa
2.6. Töötutoetuse maksmise periood
2.7. Töötutoetusena välja makstud summa
2.8. Rakendatud tööturumeetmed
2.9. Töövõime hindamine
2.10. Töötukassa teenused
Põhjendus: Selleks et analüüsida, kuidas oskused mõjutavad inimese konkurentsivõimet tööturul,
on lisaks töötamise infole vaja teada ka töötuseperioodide kohta. PIAACi andmed võimaldavad
vaadata, kas madalamad oskused suurendavad ohtu töötuks jääda ja millistes sektorites see nii on
ja millistes ei ole. Kas olulisem on haridustase või oskused? Lisaks on oluline vaadata, millised
töötud jäävad pikaajalisteks töötuteks. Saame infot selle kohta, kas teatud oskuste arendamine (nt
riigi poolt rahastatud koolituste näol) vähendavad tõenäosust jääda pikaajaliseks töötuks. Kui
koolitustest oleks kasu, siis kelle puhul. Küsimus on, kas madalama töövõimega inimesi aitavad
pigem töötukasse teenused või kindla valdkonna koolitused. Erinevate asutuste teenus- ja
toetuspakettide võrdlemisel on võimalik näha, kas teatud oskustetasemega inimestele pakutakse
kindlaid teenuseid või on teenuste määramisel oluline midagi muud (nt töökogemus, hariduslik
taust vms). PIAACi andmetele toetudes vastatakse, millised teenus- ja toetuspakid on teatud
inimrühmale kõige efektiivsemad.
3. STAR_SIS
3.1. Isikukood
3.2. Toimetulekutoetused
3.3. KOVi toetused
Põhjendus: STAR_SIS andmebaasist seome PIAACi andmetega toimetulekutoetuse ja KOVi toetuste
info osana võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud ning selle võimalikule
mõjule inimese elus (sh nt töömotivatsioon).
4. SKA
4.1. Isikukood
4.2. Vanemahüvitis päevades
4.3. Vanemahüvitis rahas
4.4. Töövõimetuspension
4.5. Töövõimetuspensioni saamise algusaeg
4.6. Puudetoetused
4.7. Puudetoetuse liik
4.8. Puude raskusaste
4.9. Rakendatud SKA toetused ja teenused
Põhjendus: SKA andmebaasist seome vanemahüvitise, töövõimetuspensioni, puudetoetuse ning
rakendatud SKA teenuste ja toetuste info PIAACi andmetega osana võimalikust teenus- ja
toetustepaketist, mis on inimesele suunatud ning selle võimalikule mõjule inimese elus (sh nt
töömotivatsioon). SKA andmebaasist küsime delikaatseid andmeid nagu puudetoetuse liik ja
raskusaste. Seda infot on vaja teada seepärast, et puudetoetusi on mitmeid erinevaid. On toetusi,
mis on üldisemad toimetulekut soodustavad toetused, nagu näiteks toetus puudega õppurile või
puudega täiskasvanule, aga on ka kindlama eesmärgiga toetusi, nagu näiteks täienduskoolitus-
toetus. Olenevalt puudetoetuse liigist, võib see inimese konkurentsivõimele tööturul väga erineval
moel mõjuda. Lisaks saame tunnuse järgi teada, et inimesel on mingi puue, mis võib väga oluliselt
mõjutada seda, kuidas suudetakse PIAACi ülesandeid lahendada. Selline info on tulemuste
tõlgendamisel väga vajalik. Puude raskusastet on vaja teada samal põhjusel. Eesmärk on välja
selgitada, kas näiteks kerge puudega inimeste edukust tööturul mõjutavad oluliselt tema oskused
ning kuidas erineva raskusega puudega inimeste tulemused erinevad ning suures plaanis on
eesmärk leida viisid, kuidas puudega inimeste konkurentsivõimet suurendada, nt mõni kindel
täienduskoolituste pakett.
5. RAHVASTIKUREGISTER
5.1. Nimi
5.2. Isikukood
5.3. Elukoha aadress
5.4. Telefoninumber
5.5. Vanus
5.6. Sugu
5.7. Kodakondsus
5.8. Ema sünniriik
5.9. Isa sünniriik
5.10. Immigratsioonistaatus
5.11. Abielustaatus
5.12. Laste arv
5.13. Alla 18-aastaste laste arv
5.14. Alla 7-aastaste laste arv
5.15. Regioon - NUTS3
5.16. Elukoha asustustüüp - DEGURBA
5.17. Elukoha maakond
5.18. Selle maakonna nimi, mis käib kõige esimese selle isiku kohta registris oleva
elukohainfo kohta
5.19. Elukoha tüüp
5.20. Praeguses abielustaatuses oldud aastate arv
5.21. Riiki immigreerumise aeg
Põhjendus: Isiku nime, telefoninumbrit ja elukoha aadressi on vaja selleks, et valimisse sattunud
isikuga ühendust võtta. Küsitlejad helistavad valimiisikule ning selleks, et tuvastada, kas tegemist
on õige inimesega, kinnitavad nad üle isiku nime, elukoha, soo ja vanuse, mis on sisestatud
küsitlejarakendusse. Kui valimiisikut on võimalik telefoni teel kätte saada, lepitakse kohtumine
kokku valimiisikuga suheldes, kui aga telefoni teel ei õnnestu valimiisikut kätte saada (tehtud on
vähemalt kaks katset), läheb küsitleja rahvastikuregistrist saadud aadressile ning püüab
valimiisikuga seal kohtuda. PIAACi vastamismäär peab usaldusväärsete tulemuste saamiseks
olema kõrge ning mitte ükski valimiisik ei ole asendatav, mistõttu peavad küsitleja kasutama
erinevaid meetodeid, et vähemalt inimesega kontakti saada, isegi kui ta siis uuringus osalemisest
keeldub.
Isiku kodakondsus, ema ja isa sünniriiki ja immigratsioonistaatust ja riiki immigreerumise aega on
vaja teada selleks, et analüüsida meie haridussüsteemi ühte suurimat proovikivi – eri õppekeelega
õpilaste erinevad tulemused. Vene õppekeelega õpilased on pidevalt saanud madalamaid tulemusi,
nt PISA testis ja ka riigieksamitel. Oluline on analüüsida, kas mitte-eestlasest isiku staatus
ühiskonnas on seotud tema oskustega; sellega, millal ta on riiki immigreerunud; kuhu ta on elama
asunud või kultuurist, kust ta pärineb (ema ja isa sünniriik). Selline teadmine võimaldab meil
senisest palju täpsemini määratleda rühmad, kes vajavad eriti toetust ja nt ka rühmad, kelle
oskused ei vasta sellele, milline staatus neil on ühiskonnas võrreldes sarnase taustaga eestlastega.
Elukoha andmeid on vaja selleks, et analüüsida oskusi ja nende seost konkurentsivõimega
regionaalsel tasandil. Lisaks õppekeelele, erinevad õpilaste tulemused kohati ka regiooniti. Vaja on
analüüsida selle põhjuseid, et oleks võimalik välja töötada lahendusi. Lisaks kasutatakse elukoha
tüüpi tihti sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsimiseks.
6. PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER
6.1. Kas inimene sai 01.09.2022 seisuga pensioni
6.2. Kas inimene sai 2022. aastal varajast pensioni
6.3. II ja III sammas
Põhjendus: Pensionikindlustuse registrist seome PIAACi andmetega pensioni info osana
võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud. Analüüsime, kuidas erineva
tööturustaatusega inimeste oskused erinevad ning lisaks on pension osa sissetulekust, mille põhjal
analüüsitakse erineva sissetulekuga rühmade vahelisi erinevusi oskustes ja konkurentsivõimes.
7. HAIGEKASSA RAVIKINDLUSTUSREGISTER
7.1. Töövõimetuslehe periood
7.2. Töövõimetuslehe liik
7.3. Haigekassa poolt makstud haigushüvitiste summa
Põhjendus: PIAACi uuringus küsitakse, kas isik on viibinud töölt eemal pikaajaliselt ning
analüüsitakse selle võimalikku mõju oskustele või mil määral oskused eemalolekut prognoosivad.
Nagu puudetoetuse puhul, võib töövõimetuslehe liik anda olulist informatsiooni, mis suudab
rühmadevahelisi erinevusi selgitada. Analüüside eesmärk ei ole ainult erinevuste tuvastamine, vaid
ka nende selgitamine.
8. EMTA
8.1. Kogu sissetulek
8.2. Kasutatav sissetulek
8.3. Palk tööandjalt 1
8.4. Palk tööandjalt 2
8.5. jne
8.6. Dividenditulu
Põhjendus: Haridussüsteemi vaates on äärmiselt oluline, kas paremad oskused viivad parema
tööni, sh suurema sissetulekuni. Kas oskustesse panustamine suudab tõsta konkurentsivõimet.
Teades inimese tausta kohta mitmesugust infot (kust on valimiisik pärit, mis on tema emakeel,
milline oli lapsena tema kodune keskkond, milline on tema töötamise ajalugu jne) ja seda, kuhu see
taust on viinud – kui suur on sissetulek, on võimalik põhjalikult analüüsida, „mis on edu valem“ ja
milline on hariduse ja oskuste roll inimese edukuses. Meie soov ei ole analüüsida kõiki
sissetulekuallikaid eraldi, vaid erinevad sissetuleku andmed koondatakse – vaadatakse töötamise
eest saadud tasu, toetusi, dividende, pensionit. Siiski analüüsitakse ka kui mitmekesised need
sissetulekud on ning kas sissetulekute mitmekesisus on seotud inimeste oskustega – mis sorti ja mis
tasemel oskused prognoosivad, millistest allikatest inimese sissetulek pärineb. Kas selles on üldse
seos.
9. TÖR
9.1. Töötamise liik
9.2. Töösuhte algus ja lõpp
9.3. Töösuhte lõpetamise alus
9.4. Tööandja kood (kodeeritud Äriregistrist)
9.5. Töösuhte peatamise lõpp ja algus
9.6. Töösuhte peatamise alus
9.7. Ametikoht
9.8. Töökoha asukoht KOVi täpsusega
9.9. Tööaja määr
Põhjendus: Üks Haridus- ja Teadusministeeriumi olulisemaid küsimuskohti, millele PIAACi
andmetest vastust oodatakse, on oskuste ja hariduse seosed ja teine on oskuste ja karjääri seosed.
PIAACi andmetelt vaadatakse, mis prognoosib inimese tööalast edukast. Milline roll on oskustel.
Kas on oskusi, mis on olulisemad kui teised. Kui tähtsad on oskused taustatunnuste kõrval ehk kas
rohkem määrab nt kodune keel või ikkagi konkreetsed oskused. Kas see erinev sektoriti. Kas
väiksemate oskustega inimesed peavad tööd otsides olema paindlikumad (nt otsima tööd teisest
KOVist), kas väiksemate oskustega inimesed töötavad pigem muu lepinguga, kui suuremate
oskustega inimesed. Kas oskused prognoosivad, millised on inimese töösuhted.
Kuna ametikohtade kategoriseerimine TÖRis on väga keeruline ja täpne, eeltäidetakse ametikoha
info taustaküsimustikus ning vastaja saab ametinimetuse kas kinnitada või täpsustada. See
kindlustab, et ei teki vastuolu vastaja vastuse ja TÖRi andmete vahel.
10. EHIS
10.1. Kõrgeim omandatud haridustase
10.2. Kõrgeima omandatud hariduse valdkond
10.3. Kõrgeima omandatud haridustaseme omandamise aeg
10.4. Õppekava keel kõrgeima omandatud haridustaseme omandamisel
10.5. Kõige hiljutisemalt omandatud haridustase
10.6. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse valdkond
10.7. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse omandamise aasta
10.8. Õppekava keel, milles omandati kõige hiljutisemalt omandatud haridus
10.9. Hetkel omandatav haridustase
10.10. Eriala, millel hetkel omandatavat haridustaset omandatakse
10.11. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise algusaasta
10.12. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise õppekeel
10.13. Põhihariduse omandamise aasta
10.14. Põhihariduse omandamise keel
10.15. Keskhariduse omandamise aasta
10.16. Keskhariduse omandamise keel
10.17. (Enamiku) gümnaasiumi lõpueksamite sooritamise aasta
10.18. Kohustuslike gümnaasiumi lõpueksamite tulemused
10.19. Kõigi sooritatud gümnaasiumi lõpueksamite keskmine tulemus
Põhjendus: Ühelt poolt on EHISe andmeid vaja seetõttu, et Eesti haridusmaastik on üsna keeruline.
Haridustaseme nimetused ja üldine süsteem on mitmeid kordi muutunud, mistõttu tuleb kontrollida
inimese poolt antud vastust PIAACi küsitluses. Samal põhjusel eeltäidetakse taustaküsimustiku kõr-
geima haridustaseme info ning vastaja saab registris oleva info kinnitada või seda parandada. See
kindlustab, et vastaja saab haridustasemetest samamoodi aru, nagu need on käsitletud registris
ning andmed ei lähe omavahel vastuollu. Küsitluses on vaja aga haridust küsida selle tõttu, et EHIS
teatud vanusest vanemate inimeste andmeid ei sisalda ning nende kohta pole muud võimalust info
saamiseks. Teiselt poolt tehakse PIAACi andmetele toetudes väga olulisi hariduspoliitilise otsuseid.
Näiteks esimese PIAACi uuringu tulemustele toetudes Pöörati Elukestva õppe strateegias erilist tä-
helepanu digipöördele: täiendavalt suunati vahendeid täiskasvanuhariduse valdkonnas täiendus-
koolitusteks (eelarve aastatel 2016-2023 on kokku 27,6 miljonit ning tänu sellele on koolitustel oma
oskusi uuendanud 66 500 täiskasvanut); täiendati laialdaselt kutsehariduse õppekavasid jne. Seega
püütakse PIAACi andmetele toetudes vastata väga paljudele haridust puudutavatele küsimustele.
Analüüsitakse nii kõrgeima haridustaseme ja oskuste seoseid, kui ka haridustee tervikuna ja oskuste
seost. Tulemusi analüüsitakse ka sellest vaatenurgast, et meie haridussüsteem on palju muutunud
ning uuritakse, kas see on oskustele mõju avaldanud. Lisaks kõrvutatakse õpitulemusi oskustega, et
näha, kui hästi meie hindamine koolides tegelikult oskusi hindab.
Lisa nr 4
«KONTAKTISIK»
«Aadress1»
«Aadress2» Kuupäev
Hea «KONTAKTISIK»!
Eesti täiskasvanud on funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses veidi paremad kui teiste riikide täiskasvanud kesk-
miselt.
80% Eesti elanikest peab haridust edukaks toimetulekuks oluliseks.
Enam kui veerand kõrgharitutest ei vaja aga tänase töö saamiseks omandatud haridustaset.
Umbes 13% Eesti täiskasvanutest jääb hätta väga lihtsaid infotöötlusoskusi nõudvate ülesannetega.
Need andmed on killuke kümme aastat tagasi korraldatud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemustest. Et
selgitada välja, kuidas on Eesti täiskasvanute oskused ja kogemused kümnendiga muutunud, palume Teie abi. Olete valitud
osalema 2022. aasta täiskasvanute oskuste uuringus. Statistikaamet küsitleb selles uuringus 13 000 Eesti elanikku vanuses 16–
65 aastat.
Kõik küsimustikud lõpuni täitnud osalejad saavad tänutäheks 20-eurose Coopi kinkekaardi.
Uuringu küsimustikule saate vastata silmast-silma intervjuul ajavahemikus 1.09.2022–30.04.2023.
Teid külastab väljaõppe saanud Statistikaameti küsitleja «kysitleja», kellel on ameti töötõend.
Uuringuga seotud küsimuste ja ettepanekute korral palun pöörduge statistikaameti klienditoe poole. Võimalusel palume Teil edastada
statistikaametile oma toimiv telefoninumber ja eelistus küsitluse aja kohta
helistades «kysitleja» telefonil «kys_telefon»,
statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30) või
statistikaameti klienditoe e-posti aadressil
[email protected].
Juhul kui Te oma telefoninumbrit ja eelistust küsitluse aja kohta meile edastanud ei ole, helistab küsitleja Teile intervjuu aja
kokkuleppimiseks rahvastikuregistrist saadud telefoninumbril küsitlusperioodi jooksul.
Turvalise küsitlemise kohta saate lähemalt lugeda kirjale lisatud infolehelt.
Uuringu kohta saab lisainfot kirjale lisatud infovoldikust, Statistikaameti kodulehelt rubriigist „Esita andmeid“ > „Andmete
esitamisest“ > „Isiku-uuringud“ või PIAAC-i veebilehelt www.hm.ee/piaac. Uuringus osalemine on vabatahtlik.
ISIKUANDMETE KAITSE JA TURVALISUS
Kogutud andmeid hoitakse turvaliselt isikuandmete kaitse reeglite järgi ning neid ei seostata mingil viisil Teie isikuga, vaid
analüüsitakse üldistatud kujul. Isikuandmete töötlemise kohta saab lähemalt lugeda siit: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-
ja-statistika/piaac/isikuandmete-tootlemine-piaaci-uuringus-eestis
Tegusat koostööd soovides ja tänades
Urmet Lee
peadirektor
Statistikaamet