dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 1. september 2022
Viit
2.1.-5/22/2099
Registreeritud
1. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Vaba Kool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.1.-5222099 01.09.2022 Väljaminev kiri.bdoc273 KB

Sisu (failidest)

Lp Ilona Must Teie 30.08.2022 Direktor Meie 01.09.2022 nr 2.1-5/22/2099 Pärnu Vabakool Noorte väljak 2 80032 PÄRNU E-post: [email protected] Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas PGS § 55 lõige 1 kohustus koolil väljastada vanemale igakülgset infot tema lapse kohta kehtib eranditult, k.a ka juhul, kui ainuhooldusõigus haridus-, tervise ja elukoha küsimustes on kohtumäärusega antud teisele vanemale. Kui kohus annab ühele vanemale ainuhooldusõiguse, ei ole teisel vanemal enam lapse hooldusõigust (sealhulgas õigust määrata lapse viibimiskoht ega otsustada lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi ega esindada last neis küsimustes), kuid tal säilib kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda ning otsustada lapse igapäevaelu puudutavaid küsimusi ajal, kui laps viibib teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel tema juures. Samuti säilib vanemal ülalpidamiskohustus. Ehk siis vanemalt ei ole ära võetud vanemlikke õigusi. Riigikohus on asjas nr 2-20-1708 tehtud määruses sedastanud, et tuleb arvestada sellega, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui vaieldakse vaid kindla küsimuse üle, on kohtu sekkumine põhjendatud üksnes konkreetses vaidlusaluses küsimuses. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Ka ei tulene perekonnaseaduse 10. peatükist, milles on reguleeritud laste hooldus- ja esindusõiguse küsimused, et vanemal kellel puudub mingites küsimustes hooldus- ja esindusõigus, ei ole õigust saada ka selles osas lapse kohta teavet. Seega ei välista inspektsiooni hinnangul hooldus- ja esindusõiguse puudumine õigust saada koolilt lapse kohta teavet. Küll aga ei ole isikul õigus teha haridusküsimustes last puudutavaid otsuseid. Siiski tuleb alati Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 esikohale seda lapse huvid. Lisaks küsite, et kui vanemal säilib teabesaamise õigus lapse kohta ka ühise hooldusõiguseta, kas on põhjendatud, kui vanem nõuab infot just õppenõukogu protokolli vormis, kuigi sama info on juba olemas igapäevases õppeinfosüsteemis ja sellega on kool vanemale juba teabe edastanud. Selgitan, et nii isikuandmete kaitse üldmääruse kui ka avaliku teabe seaduse alusel saab küsida teavet sellisel kujul nagu see asutuses olemas on. Eelnimetatud seadused ei näe ette õigust nõuda teavet isiku poolt soovitud vormis, kui asutusel sellisel kujul teavet ei ole. Kui aga koolil on isiku poolt soovitud dokument olemas ning isik soovib koopiat olemasolevast dokumendist tervikuna, siis tuleks seda käsitleda teabenõudena avaliku teabe seaduse mõistes, kuna see sisaldab ilmselt peale tema lapse andmete ka muud teavet. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 17 lg 1 kohaselt täidab teabevaldaja teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil. AvTS § 22 lubab jätta soovitud viisil teabe väljastamata kui soovitud teave (antud juhul protokoll) on juba avalikustatud. Sellisel juhul võib teabevaldaja juhatada teabenõudja avalikustatud teabe juurde. Kui isik soovib just protokolli koopiat ning selles on ka piiranguga teavet, siis dokumendi väljastamisel tuleb piiranguga teave eemaldada/kinni katta ning väljastada dokument ulatuses, mis ei sisalda piiranguga andmeid. Ehk siis see, kas piisab ainult õppeinfosüsteemis teabe avaldamisest või tuleb ka protokoll väljastada oleneb sellest, mida isik on täpselt küsinud. Kuna inspektsioonile ei ole teada, kas isik soovis ainult oma lapse kohta teavet või protokolli täies ulatuses ning kas soovitud protokoll on olemas ja mis ulatuses on see õppeinfosüsteemis avalik, siis ei ole mul võimalik konkreetsemalt Teie küsimusele vastata. Loodan siiski, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Elve Adamson jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →