ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 30.06.2022
Meie 28.09.2022 nr 2.1.-5/22/1624
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas andmekaitse
nõuetega on kooskõlas juristide koostatud töölepingus olev tekst, mille kohaselt on tööandjal
õigus kontrollida tema poolt töötaja kasutusse antud tehnoloogiliste seadmete või tööandja poolt
kasutatavate teenuste (e-post, telefon, internet) sihipärast kasutamist, et tagada tööülesannete
täitmine töötaja poolt ja vältida vastutust kolmandate isikute ees.
Antud juhul ei ole selge töötlemise eesmärk ehk mida tööandja kontrollida soovib – kas
tehnoloogiliste seadmete või tööandja poolt kasutatavate teenuste sihipärast kasutamist või
hoopiski tööülesannete täitmist. Samuti ei ole teada, millisel viisil seda teha plaanitakse, mistõttu
on keeruline ka vastata, kas säte töölepingus sellisel kujul on õige. Küll aga saab inspektsioon
anda juhiseid.
Esmalt selgitame, et isikuandmete töötlemisel tuleb alati lähtuda EL isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 toodud põhimõtetest, milleks muu hulgas on seaduslikkuse,
eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtted. Nende põhimõtete järgi peab
isikuandmete töötlemiseks olema alati õiguslik alus, töötlemine peab olema eesmärgipärane ja
andmeid töödeldakse ainult selle konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalikus ulatuses ning isikuid,
kelle andmeid töödeldakse, on töötlemisest teavitatud. Seega tuleb enne isikuandmete töötlemist
määratleda konkreetne eesmärk, milleks isikuandmeid on vaja töödelda. Eesmärgist tuleneb ka
andmekoosseis, mis on selle eesmärgi täitmiseks vajalik. Siinjuures märgime, et mida selgemini
on sõnastatud töötlemise eesmärk, seda lihtsam on ka töötajatel aru saada, milleks tööandja
nende isikuandmeid töötleb.
IKÜM artikkel 6 lõike 1 järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui
a) töötlemine toimub isiku enda nõusolekul, b) töötlemine on vajalik isikuga sõlmitud lepingu
täitmise tagamiseks, c) andmetöötleja täidab talle seadusega pandud kohustusi, d) tegemist on
eluliste huvide kaitsmisega, e) andmetöötleja täidab seadusest tulenevat avalikku ülesannet,
f) andmetöötlejal on andmete töötlemiseks olemas õigustatud huvi.
Töösuhtes saab reeglina isikuandmete töötlemine olla seaduslik, kui see on seotud lepinguliste
kohustuste või tööandjale seadusest tulenevate kohustuste täitmisega või kui tegemist on
tööandja või kolmanda isiku õigustatud huviga. Antud juhul saaks tööandja tugineda IKÜM
artikkel 6 lõike 1 punktidele b ja f, kuid silmas tuleb pidada seda, et punktile b (s.o lepinguliste
kohustuste täitmine) saab tugineda üksnes selliste töötlemistoimingute puhul, mis ongi reaalselt
vajalikud tööandjale töölepingu täitmiseks.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Siinjuures peame töötajate kontrollimise osas vajalikuks selgitada, et töölepingu seadusest
tulenevad töötajale kohustused, mida ta peab täitma ning nende kohustuste täitmist on tööandjal
õigus ka kontrollida. Samas kaasneb töötaja töökohustuste kontrollimisega paratamatult ka tema
isikuandmete töötlemine, mis tähendab, et tööandja peab kontrollimisel austama töötaja
privaatsust ja valima kontrollimiseks viise, mis ei riku töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lg 2 p 11).
Seega tuleb ka enne töötajate kontrollimist esmalt alati läbi mõelda, mida soovitakse
kontrollimisega saavutada (konkreetne eesmärk), milliseid viise on selle eesmärgi saavutamiseks
võimalik kasutada ning milline nendest viisidest on töötaja jaoks kõige vähemriivavam. Teie
pöördumises mainitud vahendite sihipärane jälgimine töötaja töökohustuste täitmise
kontrollimise eesmärgil on üldreeglina seadusega vastuolus ja seetõttu keelatud.
Tööandjal ei ole mingit takistust säilitada ja lugeda töötajale tööalaseks kasutamiseks loodud
nimelises e-postkastis töökohustuste täitmisega seotud e-kirju, mis on töösuhte (s.o töölepingu
kehtivuse) ajal sealt kaudu liikunud. Aga esmalt soovitame siiski kasutada teatud ametikohtadel
e-postiaadresse, mis ei sisalda isikute nimesid (nt ligipääs elektronpostkastile ongi rohkematel
töötajatel). Sealjuures kohustada töötajaid ise tõstma olulisi kirju kuskile võrgukettale vms kohta,
mis välistab üldse vajaduse siseneda töötaja nimelisse elektronpostkasti. Seega ei saa selline
elektronpostkastide sisuga tutvumine olla kindlasti regulaarne, aga tööandja saab ette näha
üksikjuhud, millal see on põhjendatud ja vajalik ning kindlasti tuleb töötajaid nendest juhtudest
teavitada kas töökorraldusreeglites või muul töötajatele lihtsasti kättesaadaval viisil.
Näiteks võib tööandjal tekkida põhjendatud vajadus ettevõtte tegevust puudutavale teabele
ligipääsuks töötaja töölt eemalviibimise perioodil (haigestunud töötaja). Aga ka siin tuleb silmas
pidada seda, et tööandjal ei ole õigust avada ega lugeda töötaja erakirju. Selle vältimiseks peaks
tööandja kehtestama korrektsed reeglid elektronpostkasti kasutamiseks. Näiteks võib
töökorraldusreeglites keelata tööalase e-postiaadressi kasutamise isiklikuks otstarbeks (mis
samas ei välista, et töötaja võib siiski saada isiklikke kirju) ning sätestada reeglid erakirjade
eraldi kaustas hoidmise ja kustutamise kohta. Samuti tuleb kehtestada reeglid selle kohta, kellel
(mis ametikohal töötaval isikul) ja millistel tingimustel on üldse õigus töötaja elektronpostikastis
oleva kirjavahetusega tutvuda.
Kindlasti aga kujutab igasuguste jälgimisseadmete või jälgimiseks mõeldud programmide
kasutamine, võrreldes teiste isikuandmete kogumise viisidega, kõige intensiivsemat eraelu riivet.
Selliste seadmete/programmide kasutamine saab toimuda ainult IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti f
ehk õigustatud huvi alusel. Siin tuleb aga silmas pidada seda, et selle sätte alusel on
isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja (tööandja) või kolmanda
isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti
huvid või põhiõigused ja -vabadused.
Seetõttu ei ole lubatud paigaldada töötaja arvutisse internetikasutust jälgivaid või töötaja telefoni
tema liikumist jälgivaid või ekraanipilti/kõnesid salvestavaid programme, ilma et selle vajadust
poleks eelnevalt põhjalikult analüüsitud ja töötajaid sellest teavitatud. Selleks tuleb tööandjal läbi
viia õigustatud huvi analüüs, mille raames hinnatakse kas korraga on täidetud järgmised
tingimused: 1) tööandjal või kolmandal isikul on andmetöötluseks õigustatud huvi; 2)
isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks; 3) tööandja ja/või kolmanda
isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava andmesubjekti (töötaja) huvid või põhiõigused ja -
vabadused. Siinjuures tuleb rõhutada, et vastutava töötleja õigustatud huvid ei kaalu automaatselt
üles kaitstavate isikute põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve.
Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on AKI selgitanud eraldi õigustatud huvi hindamise
juhendis. Tähtis on teada, et kui andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt
tegemata, on isikuandmete töötlemine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega.
Lisaks selgitame, et isikuandmete töötlemise läbipaistvuse põhimõte eeldab seda, et kogu
isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on töötajatele kergesti kättesaadavad,
2 (3)
arusaadavad ning lihtsalt sõnastatud. See tähendab, et koostatud peavad olema ka
andmekaitsetingimused. Teie ettevõtte veebilehelt on leitav ainult klientide isikuandmete
töötlemist puudutav, mistõttu ei ole teada, kuidas toimub ettevõttesiseselt töötajate teavitamine
nende isikuandmete töötlemisest. Samas peab tööandja isikuandmete vastutava töötlejana
teavitama ka töötajaid nende isikuandmete töötlemisest tuginedes IKÜM artiklitele 12-14. Lisaks
tuleb töötajatele kindlasti kättesaadavaks teha õigustatud huvi analüüsid.
Loodame, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)