dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 28. september 2022
Viit
2.1.-5/22/1624
Registreeritud
28. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
CINAMON
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.pdf344 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 30.06.2022 Meie 28.09.2022 nr 2.1.-5/22/1624 Vastus pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas andmekaitse nõuetega on kooskõlas juristide koostatud töölepingus olev tekst, mille kohaselt on tööandjal õigus kontrollida tema poolt töötaja kasutusse antud tehnoloogiliste seadmete või tööandja poolt kasutatavate teenuste (e-post, telefon, internet) sihipärast kasutamist, et tagada tööülesannete täitmine töötaja poolt ja vältida vastutust kolmandate isikute ees. Antud juhul ei ole selge töötlemise eesmärk ehk mida tööandja kontrollida soovib – kas tehnoloogiliste seadmete või tööandja poolt kasutatavate teenuste sihipärast kasutamist või hoopiski tööülesannete täitmist. Samuti ei ole teada, millisel viisil seda teha plaanitakse, mistõttu on keeruline ka vastata, kas säte töölepingus sellisel kujul on õige. Küll aga saab inspektsioon anda juhiseid. Esmalt selgitame, et isikuandmete töötlemisel tuleb alati lähtuda EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 toodud põhimõtetest, milleks muu hulgas on seaduslikkuse, eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtted. Nende põhimõtete järgi peab isikuandmete töötlemiseks olema alati õiguslik alus, töötlemine peab olema eesmärgipärane ja andmeid töödeldakse ainult selle konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalikus ulatuses ning isikuid, kelle andmeid töödeldakse, on töötlemisest teavitatud. Seega tuleb enne isikuandmete töötlemist määratleda konkreetne eesmärk, milleks isikuandmeid on vaja töödelda. Eesmärgist tuleneb ka andmekoosseis, mis on selle eesmärgi täitmiseks vajalik. Siinjuures märgime, et mida selgemini on sõnastatud töötlemise eesmärk, seda lihtsam on ka töötajatel aru saada, milleks tööandja nende isikuandmeid töötleb. IKÜM artikkel 6 lõike 1 järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui a) töötlemine toimub isiku enda nõusolekul, b) töötlemine on vajalik isikuga sõlmitud lepingu täitmise tagamiseks, c) andmetöötleja täidab talle seadusega pandud kohustusi, d) tegemist on eluliste huvide kaitsmisega, e) andmetöötleja täidab seadusest tulenevat avalikku ülesannet, f) andmetöötlejal on andmete töötlemiseks olemas õigustatud huvi. Töösuhtes saab reeglina isikuandmete töötlemine olla seaduslik, kui see on seotud lepinguliste kohustuste või tööandjale seadusest tulenevate kohustuste täitmisega või kui tegemist on tööandja või kolmanda isiku õigustatud huviga. Antud juhul saaks tööandja tugineda IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktidele b ja f, kuid silmas tuleb pidada seda, et punktile b (s.o lepinguliste kohustuste täitmine) saab tugineda üksnes selliste töötlemistoimingute puhul, mis ongi reaalselt vajalikud tööandjale töölepingu täitmiseks. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Siinjuures peame töötajate kontrollimise osas vajalikuks selgitada, et töölepingu seadusest tulenevad töötajale kohustused, mida ta peab täitma ning nende kohustuste täitmist on tööandjal õigus ka kontrollida. Samas kaasneb töötaja töökohustuste kontrollimisega paratamatult ka tema isikuandmete töötlemine, mis tähendab, et tööandja peab kontrollimisel austama töötaja privaatsust ja valima kontrollimiseks viise, mis ei riku töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lg 2 p 11). Seega tuleb ka enne töötajate kontrollimist esmalt alati läbi mõelda, mida soovitakse kontrollimisega saavutada (konkreetne eesmärk), milliseid viise on selle eesmärgi saavutamiseks võimalik kasutada ning milline nendest viisidest on töötaja jaoks kõige vähemriivavam. Teie pöördumises mainitud vahendite sihipärane jälgimine töötaja töökohustuste täitmise kontrollimise eesmärgil on üldreeglina seadusega vastuolus ja seetõttu keelatud. Tööandjal ei ole mingit takistust säilitada ja lugeda töötajale tööalaseks kasutamiseks loodud nimelises e-postkastis töökohustuste täitmisega seotud e-kirju, mis on töösuhte (s.o töölepingu kehtivuse) ajal sealt kaudu liikunud. Aga esmalt soovitame siiski kasutada teatud ametikohtadel e-postiaadresse, mis ei sisalda isikute nimesid (nt ligipääs elektronpostkastile ongi rohkematel töötajatel). Sealjuures kohustada töötajaid ise tõstma olulisi kirju kuskile võrgukettale vms kohta, mis välistab üldse vajaduse siseneda töötaja nimelisse elektronpostkasti. Seega ei saa selline elektronpostkastide sisuga tutvumine olla kindlasti regulaarne, aga tööandja saab ette näha üksikjuhud, millal see on põhjendatud ja vajalik ning kindlasti tuleb töötajaid nendest juhtudest teavitada kas töökorraldusreeglites või muul töötajatele lihtsasti kättesaadaval viisil. Näiteks võib tööandjal tekkida põhjendatud vajadus ettevõtte tegevust puudutavale teabele ligipääsuks töötaja töölt eemalviibimise perioodil (haigestunud töötaja). Aga ka siin tuleb silmas pidada seda, et tööandjal ei ole õigust avada ega lugeda töötaja erakirju. Selle vältimiseks peaks tööandja kehtestama korrektsed reeglid elektronpostkasti kasutamiseks. Näiteks võib töökorraldusreeglites keelata tööalase e-postiaadressi kasutamise isiklikuks otstarbeks (mis samas ei välista, et töötaja võib siiski saada isiklikke kirju) ning sätestada reeglid erakirjade eraldi kaustas hoidmise ja kustutamise kohta. Samuti tuleb kehtestada reeglid selle kohta, kellel (mis ametikohal töötaval isikul) ja millistel tingimustel on üldse õigus töötaja elektronpostikastis oleva kirjavahetusega tutvuda. Kindlasti aga kujutab igasuguste jälgimisseadmete või jälgimiseks mõeldud programmide kasutamine, võrreldes teiste isikuandmete kogumise viisidega, kõige intensiivsemat eraelu riivet. Selliste seadmete/programmide kasutamine saab toimuda ainult IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti f ehk õigustatud huvi alusel. Siin tuleb aga silmas pidada seda, et selle sätte alusel on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja (tööandja) või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused. Seetõttu ei ole lubatud paigaldada töötaja arvutisse internetikasutust jälgivaid või töötaja telefoni tema liikumist jälgivaid või ekraanipilti/kõnesid salvestavaid programme, ilma et selle vajadust poleks eelnevalt põhjalikult analüüsitud ja töötajaid sellest teavitatud. Selleks tuleb tööandjal läbi viia õigustatud huvi analüüs, mille raames hinnatakse kas korraga on täidetud järgmised tingimused: 1) tööandjal või kolmandal isikul on andmetöötluseks õigustatud huvi; 2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks; 3) tööandja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava andmesubjekti (töötaja) huvid või põhiõigused ja - vabadused. Siinjuures tuleb rõhutada, et vastutava töötleja õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate isikute põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve. Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on AKI selgitanud eraldi õigustatud huvi hindamise juhendis. Tähtis on teada, et kui andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata, on isikuandmete töötlemine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega. Lisaks selgitame, et isikuandmete töötlemise läbipaistvuse põhimõte eeldab seda, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on töötajatele kergesti kättesaadavad, 2 (3) arusaadavad ning lihtsalt sõnastatud. See tähendab, et koostatud peavad olema ka andmekaitsetingimused. Teie ettevõtte veebilehelt on leitav ainult klientide isikuandmete töötlemist puudutav, mistõttu ei ole teada, kuidas toimub ettevõttesiseselt töötajate teavitamine nende isikuandmete töötlemisest. Samas peab tööandja isikuandmete vastutava töötlejana teavitama ka töötajaid nende isikuandmete töötlemisest tuginedes IKÜM artiklitele 12-14. Lisaks tuleb töötajatele kindlasti kättesaadavaks teha õigustatud huvi analüüsid. Loodame, et selgitustest on abi. Lugupidamisega Terje Enula jurist peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel