ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Monika Ojakivi Teie 20.09.2022
Eesti Maaülikool
[email protected] Meie 26.09.2022 nr 2.1.-3/22/1930
Vastus täiendavale pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Eesti Maaülikooli pöördumise, mille kohaselt soovib ülikool saada
vastused järgnevatele küsimustele:
1. Kas töösuhte pinnalt tekkinud dokumendid (töölepingu seaduse järgi töölepingud ning
teised töölepingu tingimusi puudutavad dokumendid nagu atesteerimised, hindamised
jne) on käsitletavad avaliku teabena AvTS § 3 lg 1 tähenduses, st millist ülesannet
täidavad avaliku teabe mõistes inimeste töölepingud ning töösuhetest tekkinud
dokumendid?
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mistahes viisil ja mistahes
teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või
selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Ülikool on avalik-õiguslik
juriidiline isik ning kogu teave, mis on ülikooli valduses ongi avalik teave.
Erinevad töölepingud ja selle tingimusi puudutavad dokumendid on sõlmitud selleks, et
reguleerida, millised õigused ja kohustused on töötajatel ülikoolil kui avaliku ülesannet täitvat
asutuse ees. Seega on töölepingud ja taolised lisad loodud avalikke ülesandeid täites.
See ei tähenda seda, et ülikool peab aktiivselt neid dokumente avaldama. Küll aga tuleb vastavalt
vajadusele määrata neile juurdepääsupiirangud. Teabe passiivse avalikustamise korral
(teabenõuetele vastamisega) tuleb hinnata, mis osas kehtib dokumendile juurdepääsupiirang ja
vastavad osad enne teabe väljastamist kinni katta.
2. Palume täpsustada, kas juurdepääsupiirang töösuhetest tekkivale teabele (töölepingud,
lapsehoolduspuhkuse avaldused, nimevahetused, arenguvestlused, kaebused,
hindamiste arutelud jms) AvTs § 35 lg 1 p 12 alusel on ebakorrektne ja vastuolus AvTs
põhimõtetega? Ülikool peab siinkohal vajalikuks märkida, et sama piiranguga on kõik
ülikooli personalialased dokumendid piiratud.
Ei, selliste dokumentide puhul võib enamasti tõesti juurdepääsupiirangu alus tuleneda AvTS §
35 lg 1 p-st 12.
3. Kas töötajate töölepingud ja töötasu kuulub avalikustamisele?
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
AvTS eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääs
ning anda avalikkusele võimalus kontrollida avalike ülesannete täitmist. AvTS § 36 lõike 1 punkt
9 keelab avalik-õiguslikul juriidilisel isikul tunnistada asutusesiseseks dokumente, mis
kajastavad asutuse eelarvevahendite kasutamist ja töölepinguga töötajatele makstud tasusid ja
hüvitisi. Kuivõrd AvTS § 36 lõike 1 punkt 9 räägib avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest,
kehtib nimetatud keeld ka avalik-õiguslike ülikoolide kohta. Eesti Maaülikooli seaduse § 2 lõike
2 kohaselt Eesti Maaülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik.
Nagu ka muude dokumentide puhul, tuleb ka töölepingud piirata vastavalt sisalduvatele
andmetele korrektse juurdepääsupiirangu alusega. Reeglina on selleks aluseks AvTS § 35 lõike 1
punkt 12. Seega on teabenõude korras (passiivne avalikustamine) andmed töötasu suuruse kohta
avalikustatavad, kuivõrd nende näol on tegemist eelarvevahendite kasutamisega.
4. Ülikool palub ka AKI-lt juhiseid, kuidas ja kas üldse tuleb/saab ülikoolil töötajate
töösuhetest tulenevaid dokumente edaspidi piirata?
Inspektsioon järelevalveasutusena ei saa teabevaldajale öelda, milliseid piiranguid dokumentidel
kasutada, sest juurdepääsupiirangu vajalikkust tuleb igas olukorras ja iga dokumendi puhul eraldi
kaaluda, lähtudes dokumendi sisust. Küll aga rõhutame taaskord, et näiteks AvTS § 35 lg 1 p 12
kasutamine juurdepääsupiirangu alusena on põhjendatud, kui dokumendis sisalduva teabe
avalikustamine kahjustaks oluliselt mõne isiku eraelu puutumatust.
5. Samuti juhime AKI tähelepanu asjaolule, et kõik avalik-õiguslikud ülikoolid on
vastavasisulised protokollid ning töösuhetest tuleneva info piiranud AvTs § 35 lg 1 p 12
alusel. Eesti Maaülikooli hinnangul on vajalik, et Eesti kõrgharidusmaastikul oleks
antud teema lahendatud ühte moodi, kuna käesolevala ajal on tekkinud olukord, kus
Eesti Maaülikooli töötajad on pandud võrreldes teiste avalik-õiguslike kõrgkoolide
töötajatega ebavõrdsesse 20.09.2022 nr 5.1-14/4503 olukorda. Selleks, et tekkinud
ebavõrdus kõrvaldada palume AKI-il juhtida ka teistele avalikõiguslikele ülikoolidele
tähelepanu asjaolule, kas nende protokollide piirangu on kooskõlas AvTs põhimõtetega.
Inspektsioon on korduvalt selgitanud, et protokollide sisu võib teatud juhtudel kahjustada isikute
eraelu puutumatust ja sellisel juhul ongi võimalik kasutada AvTS § 35 lg 1 p 12 tulenevat
juurdepääsupiirangu alust. Inspektsioon ei ole kordagi viidanud, et AvTS § 35 lg 1 p 12
kasutamine juurdepääsupiirangu alusena on vale.
AvTS § 38 lõike 2 alusel tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist,
mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Seega peab iga teabenõude korral teabevaldaja enne
teabe väljastamist protokollid üle vaatama ja kinni katma piirangu aluseks oleva sõna, lauseosa,
lause või lõigu. Muus osas tuleb teave väljastada.
See tähendab, et kui protokollidele on märgitud juurdepääsupiirangu alusena AvTS § 35 lg 1 p
12, siis peab ülikool enne teabenõudele vastamist katma kinni selle osa, mis ülikooli hinnangul
kahjustab eraelu puutumatust. Aga see ei anna alust üldse teabe väljastamisest keeldumiseks kui
teavet teabenõude korras soovitakse.
Lisaks märgin, et vaideotsuses ja ettekirjutus-hoiatuses nr 2.1 3/22/1930 palus inspektsioon
muuta ära dokumendiregistris kasutatavad AvTS § 35 lõikest 2 tulenevad juurdepääsupiirangud
vaidemenetluses kõnealuseks olnud dokumentidel.
Lugupidamisega
Geili Keppi
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)