Saatja: Maire Iro <
[email protected]>
Saadetud: 22.09.2022 10:49
Adressaat: AKI info <
[email protected]>
Teema: FW: Inimese õigus kõnesalvestistele
Manused: ~WRD000.jpg
From: Merike Lees <
[email protected]>
Sent: Thursday, September 22, 2022 9:18 AM
To: Maire Iro <
[email protected]>
Subject: Re: Inimese õigus kõnesalvestistele
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere, Maire!
Aitäh vastuse eest! Vahepeal on selgunud aga uusi üksikasju selles teemas, mida tahan
täpsustada.
Teenusepakkuja lubab anda välja telefonikõne transkriptsiooni, kus on ainult kliendi enda
sõnad. Kuidas sellesse suhtuda, sest tegu ei ole ju kliendi monoloogiga, vaid oluline on teise
poole sisendinfo.
Kas on aktsepteeritav, et audiosalvestise asemel pakutakse tekstifaili?
Kas on aktsepteeritav saada manipuleeritud fail, kust on pool infot, s.o teise poole kõne
eemaldatud?
Loodan, et saate seda täpsustada.
Parimate soovidega
Merike Lees
From: Maire Iro <
[email protected]>
Sent: 19 September 2022 19:33
To: Merike Lees <
[email protected]>
Subject: RE: Inimese õigus kõnesalvestistele
Tere, Merike!
Aitäh, et selle telefonikõnede salvestamisega seotud küsimused kajastada olete võtnud!
Kõigepealt tahan selle teema juures kindlasti rõhutada, et juba enne kui ettevõte või asutus otsustab
telefonikõnesid salvestada, tuleb kõik andmekaitsega seotud küsimused põhjalikult läbi mõelda.
Andmekaitsetingimustes peab olema välja toodud, millisel õiguslikul alusel telefonikõnesid salvestatakse
ehk teisiti öeldes, kust tuleb õigus kõnede salvestamiseks. Näitena võib välja tuua, et hädaabinumbrile
112 tehtud kõnede salvestamiseks tuleneb alus seadusest, eraettevõte võib teatud juhtudel toetuda
näiteks õigustatud huvile. Samuti peab oleme läbi mõeldud, mis on kõnede salvestamise eesmärk ehk
mille jaoks telefonikõnesid salvestatakse ja kuidas neid salvestisi hiljem kasutatakse. Eraettevõttel võib
olla vajalik telefonikõnesid salvestada hilisemate vaidluste lahendamiseks, kui telefoni teel sõlmitakse
lepinguid või tehakse kõnede alusel lepingutesse muudatusi. Meeles tuleb aga pidada, et ühel eesmärgil
kogutud andmeid ei või hiljem niisama teisel eesmärgil kasutada.
Kui ühel organisatsioonil on erinevat tüüpi kõnede jaoks eraldi numbrid, siis tuleb nende salvestamise
vajadust igaühe puhul eraldi hinnata. Ühe organisatsiooni hallata võivad olla näiteks nõustamisliin
abivajajatele, klienditeeninduse infonumber lepingulistele klientidele, tavapärased kontoritöötajate
kontaktid koostööpartneritele ning lisaks sihtotstarbelised annetustelefonid. Kindlasti ei ole sel juhul vaja
salvestada kõikidele numbritele tulevaid kõnesid.
Läbi tuleb mõelda ka salvestiste säilitamistähtajad ning see, kellele ja kuidas kõnesid välja antakse.
Kõnesalvestist käsitletakse isikuandmete kogumina, mille tundlikkus sõltub selle sisust. Mõni salvestis
sisaldab rohkem isikuandmeid ja on tundlikuma sisuga, mõne teise kõne puhul jääb isikuandmeid
salvestisele pigem vähe. Siinjuures tuleb silmas pidada, et telefonivestluse puhul loetakse
isikuandmeteks ka vestlejate hääled. Inimesel on õigus enda kohta käivate andmetega tutvuda ja
nõudmisel tuleb talle väljastada tema telefonivestluse kõnesalvestise koopia. Salvestise esitamisel peab
jälgima, et seejuures ei kahjustaks ühegi teise inimese õigusi. Kui ettevõte inimesele tema telefonikõne
salvestist ei esita, on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. Seda saab teha siin:
https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/esita-sekkumistaotlus
Andmekaitse Inspektsioon teeb vajadusel ettekirjutuse telefonisalvestise väljastamiseks. Üldjuhul
kaasneb ettekirjutusega ka sunniraha hoiatus. See tähendab, et kui ettevõte jätab ettekirjutuse täitmata,
tuleb tal tasuda sunniraha. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib kaasneda ka väärteomenetlus ning trahv.
See sõltub aga juba konkreetsest olukorrast.
Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Täiendavate küsimuste tekkimisel võib alati
uuesti ühendust võtta.
Heade soovidega
Maire Iro
avalike suhete nõunik
Andmekaitse Inspektsioon
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
[email protected]
627 4136, 5345 6900
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
www.aki.ee
From: Merike Lees <
[email protected]>
Sent: Monday, September 19, 2022 2:17 PM
To: Maire Iro <
[email protected]>
Subject: Inimese õigus kõnesalvestistele
Tere!
Minul on küsimus, milline õigus on inimesel nõuda välja iseendaga peetud telefonikõnesid, mille
kohta on enne kõnet antud teada, et need salvestatakse.
Kui ettevõte salvestust ei esita, kas inimesel on õigus esitada kaebus ja kellele?
Mida saab inimene sellisel juhul nõuda lisaks salvestise esitamisele, s.o kas keeldumisega
rikutakse inimese õigusi ja nende eest on ettenähtud karistused?
Parimate soovidega
Merike Lees
Postimees
+372 53400800
[email protected]
postimees.ee