dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Täiendav pöördumine

Andmekaitse Inspektsioon · 22. september 2022
Viit
1.2.-3/22/2242
Registreeritud
22. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Postimees
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2022
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
29. september 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf761 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Maire Iro <[email protected]> Saadetud: 22.09.2022 10:49 Adressaat: AKI info <[email protected]> Teema: FW: Inimese õigus kõnesalvestistele Manused: ~WRD000.jpg From: Merike Lees <[email protected]> Sent: Thursday, September 22, 2022 9:18 AM To: Maire Iro <[email protected]> Subject: Re: Inimese õigus kõnesalvestistele Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Maire! Aitäh vastuse eest! Vahepeal on selgunud aga uusi üksikasju selles teemas, mida tahan täpsustada. Teenusepakkuja lubab anda välja telefonikõne transkriptsiooni, kus on ainult kliendi enda sõnad. Kuidas sellesse suhtuda, sest tegu ei ole ju kliendi monoloogiga, vaid oluline on teise poole sisendinfo. Kas on aktsepteeritav, et audiosalvestise asemel pakutakse tekstifaili? Kas on aktsepteeritav saada manipuleeritud fail, kust on pool infot, s.o teise poole kõne eemaldatud? Loodan, et saate seda täpsustada. Parimate soovidega Merike Lees From: Maire Iro <[email protected]> Sent: 19 September 2022 19:33 To: Merike Lees <[email protected]> Subject: RE: Inimese õigus kõnesalvestistele Tere, Merike! Aitäh, et selle telefonikõnede salvestamisega seotud küsimused kajastada olete võtnud! Kõigepealt tahan selle teema juures kindlasti rõhutada, et juba enne kui ettevõte või asutus otsustab telefonikõnesid salvestada, tuleb kõik andmekaitsega seotud küsimused põhjalikult läbi mõelda. Andmekaitsetingimustes peab olema välja toodud, millisel õiguslikul alusel telefonikõnesid salvestatakse ehk teisiti öeldes, kust tuleb õigus kõnede salvestamiseks. Näitena võib välja tuua, et hädaabinumbrile 112 tehtud kõnede salvestamiseks tuleneb alus seadusest, eraettevõte võib teatud juhtudel toetuda näiteks õigustatud huvile. Samuti peab oleme läbi mõeldud, mis on kõnede salvestamise eesmärk ehk mille jaoks telefonikõnesid salvestatakse ja kuidas neid salvestisi hiljem kasutatakse. Eraettevõttel võib olla vajalik telefonikõnesid salvestada hilisemate vaidluste lahendamiseks, kui telefoni teel sõlmitakse lepinguid või tehakse kõnede alusel lepingutesse muudatusi. Meeles tuleb aga pidada, et ühel eesmärgil kogutud andmeid ei või hiljem niisama teisel eesmärgil kasutada. Kui ühel organisatsioonil on erinevat tüüpi kõnede jaoks eraldi numbrid, siis tuleb nende salvestamise vajadust igaühe puhul eraldi hinnata. Ühe organisatsiooni hallata võivad olla näiteks nõustamisliin abivajajatele, klienditeeninduse infonumber lepingulistele klientidele, tavapärased kontoritöötajate kontaktid koostööpartneritele ning lisaks sihtotstarbelised annetustelefonid. Kindlasti ei ole sel juhul vaja salvestada kõikidele numbritele tulevaid kõnesid. Läbi tuleb mõelda ka salvestiste säilitamistähtajad ning see, kellele ja kuidas kõnesid välja antakse. Kõnesalvestist käsitletakse isikuandmete kogumina, mille tundlikkus sõltub selle sisust. Mõni salvestis sisaldab rohkem isikuandmeid ja on tundlikuma sisuga, mõne teise kõne puhul jääb isikuandmeid salvestisele pigem vähe. Siinjuures tuleb silmas pidada, et telefonivestluse puhul loetakse isikuandmeteks ka vestlejate hääled. Inimesel on õigus enda kohta käivate andmetega tutvuda ja nõudmisel tuleb talle väljastada tema telefonivestluse kõnesalvestise koopia. Salvestise esitamisel peab jälgima, et seejuures ei kahjustaks ühegi teise inimese õigusi. Kui ettevõte inimesele tema telefonikõne salvestist ei esita, on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. Seda saab teha siin: https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/esita-sekkumistaotlus Andmekaitse Inspektsioon teeb vajadusel ettekirjutuse telefonisalvestise väljastamiseks. Üldjuhul kaasneb ettekirjutusega ka sunniraha hoiatus. See tähendab, et kui ettevõte jätab ettekirjutuse täitmata, tuleb tal tasuda sunniraha. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib kaasneda ka väärteomenetlus ning trahv. See sõltub aga juba konkreetsest olukorrast. Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Täiendavate küsimuste tekkimisel võib alati uuesti ühendust võtta. Heade soovidega Maire Iro avalike suhete nõunik Andmekaitse Inspektsioon ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST [email protected] 627 4136, 5345 6900 Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti www.aki.ee From: Merike Lees <[email protected]> Sent: Monday, September 19, 2022 2:17 PM To: Maire Iro <[email protected]> Subject: Inimese õigus kõnesalvestistele Tere! Minul on küsimus, milline õigus on inimesel nõuda välja iseendaga peetud telefonikõnesid, mille kohta on enne kõnet antud teada, et need salvestatakse. Kui ettevõte salvestust ei esita, kas inimesel on õigus esitada kaebus ja kellele? Mida saab inimene sellisel juhul nõuda lisaks salvestise esitamisele, s.o kas keeldumisega rikutakse inimese õigusi ja nende eest on ettenähtud karistused? Parimate soovidega Merike Lees Postimees +372 53400800 [email protected] postimees.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →