dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 20. september 2022
Viit
2.1.-5/22/2247
Registreeritud
20. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Kadri Levand (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
19. detsember 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf743 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kadri Levand <[email protected]> Saadetud: 20.09.2022 09:45 Adressaat: AKI info <[email protected]> Teema: FW: Vaideotsusest 29.11.2021 nr 2.1.-3/21/3250 From: Annemari Vene <[email protected]> Sent: Tuesday, September 20, 2022 9:42 AM To: Kadri Levand <[email protected]> Subject: Vaideotsusest 29.11.2021 nr 2.1.-3/21/3250 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Ühe teabenõude kaudu jõudis minu kätte Teie vaideotsus nr 2.1.-3/21/3250. Selles on Teil selline punkt: „3. AvTS-is toodud regulatsiooni aluspõhimõtteks on teabe avalikkus. Avalikkuse juurdepääsu teabele võib piirata vaid erandina ja piiranguid põhjendades. Õiguse tõlgendamise üldiste reeglite kohaselt tuleb erandeid tõlgendada kitsendavalt. See tähendab, et teabele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs, kui seadusest ei tulene selgelt alust juurdepääsu piiramiseks. Keskkonnateabe osas on seda reeglit eriti rõhutatud.2 Seega leiame kokkuvõtvalt, et kuna protokollid sisaldavad keskkonnateavet, siis saavad sellele kehtestatavad juurdepääsupiirangud tulla vaid teabevaldaja kohustusest teabele juurdepääsu piirata ehk AvTS § 35 esimesest lõikest tulenevad juurdepääsupiirangud ja sama seaduse teist lõiget keskkonnateabe puhul kasutada ei saa.“ Mul ei ole küsimusi ega seisukohti selle vaide muu sisu osas aga sooviksin natuke arutada seda viimast lõiku. Õigemini ei tahaks nii laia järeldusega nõus olla ja põhjendan seda. AvTS § 35 lg 2 – (2) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada: 1) õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist; 2) dokumendi kavand ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist; [RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008] 3) põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm); 4) tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni kohtulahendi tegemiseni; [RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008] 5) riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu moodustamise ning vahendite muretsemisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist ja vahendite muretsemist. Arhusi konventsioon sisaldab tegelikult ka mitmeid analoogseid aluseid, mida teatud eelduste täitmisel ja põhjendatuse korral võib ka keskkonnateabe puhul rakendada: 3. Keskkonnainfo taotluse võib jätta rahuldamata, kui: a) taotluse saanud avaliku võimu organil ei ole soovitud keskkonnainfot; b) taotlus ilmselt ei ole mõistlik või on liiga üldsõnaline või c) taotletakse alles koostatavat materjali või avaliku võimu organi sisesuhtlust kajastavat infot ja selle andmisest keeldumine on siseriiklikus õigusaktis või õiguspraktikas ette nähtud erandina, võttes arvesse üldsuse huvi, mille rahuldamist avalikustamine täidab. 4. Keskkonnainfo taotluse võib jätta rahuldamata, kui avalikustamine võib ebasoodsalt mõjutada: a) avaliku võimu organi menetluse konfidentsiaalsust, kui konfidentsiaalsusnõue on ette nähtud siseriikliku õigusega; b) rahvusvahelisi suhteid, riigi julgeolekut või avalikku korda; c) õigusemõistmist, isiku õigust õiglasele kohtumõistmisele või avaliku võimu organi korraldatavat kriminaal- või distsiplinaaruurimist; d) äri- või tööstusinfo konfidentsiaalsust, kui seda kaitseb majanduslike huvide kaitse seadus. Keskkonna kaitseks oluline info heidete kohta avalikustatakse; e) intellektuaalse omandi õigusi; f) isikuandmete ja failide konfidentsiaalsust juhul, kui isik ei ole nõus üldsusele info teatavaks tegemisega ning kui konfidentsiaalsusnõue on ette nähtud siseriikliku õigusega; g) sellise kolmanda isiku huve, kes on soovitud infot esitanud vabatahtlikult või keda ei saa infot esitama kohustada, kui ta ei nõustu andmete avalikustamisega; või h) keskkonda, mille kohta infot taotletakse, näiteks haruldaste liikide elupaiku või kasvukohti. Ehk on Teil võimalik selgitada, millest tulenevalt Te vaideotsuses järeldasite, et keskkonnateabele AvTSi § 35 lõige 2 kohaldatav ei ole? Muidugi tuleb keskkonnateabe avaldamise taotluste puhul lisaks AvTSile arvestada ka Arhusi konventsiooni ning lähtudes ka KeÜSi § 24 lg 6 kohaselt kaaluma teabe väljastamise ja väljastamisest keelumisega kaasnevat huvi ning keeldumise põhjuseid tõlgendada kitsendavalt. Samas Arhusi konventsioon viitab keeldumise alustena ka samasisulistele alustele (vt tumedas kirjas eespool), mis sisalduvad AvTSi § 35 lg-s 2. Saaks ehk öelda, et keskkonnateabe puhul peab lõike 2 rakendamine olema võrreldes muu teabega veel enam põhjendatud ja huvid kaalutud, kuid minu hinnangul ei saa öelda, et see ei ole keskkonnateabe puhul üldse rakendatav. Tervitades, Annemari Vene Nõunik ∣ Adviser Õigusosakond ∣ Legal Department 55655707 ∣ http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium ∣ Ministry of the Environment of Estonia ∣ Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn, Eesti
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel