From: Maire Iro
Sent: Monday, September 19, 2022 7:33 PM
To: 'Merike Lees' <
[email protected]>
Subject: RE: Inimese õigus kõnesalvestistele
Tere, Merike!
Aitäh, et selle telefonikõnede salvestamisega seotud küsimused kajastada olete võtnud!
Kõigepealt tahan selle teema juures kindlasti rõhutada, et juba enne kui ettevõte või asutus otsustab telefonikõnesid
salvestada, tuleb kõik andmekaitsega seotud küsimused põhjalikult läbi mõelda. Andmekaitsetingimustes peab
olema välja toodud, millisel õiguslikul alusel telefonikõnesid salvestatakse ehk teisiti öeldes, kust tuleb õigus kõnede
salvestamiseks. Näitena võib välja tuua, et hädaabinumbrile 112 tehtud kõnede salvestamiseks tuleneb alus
seadusest, eraettevõte võib teatud juhtudel toetuda näiteks õigustatud huvile. Samuti peab oleme läbi mõeldud, mis
on kõnede salvestamise eesmärk ehk mille jaoks telefonikõnesid salvestatakse ja kuidas neid salvestisi hiljem
kasutatakse. Eraettevõttel võib olla vajalik telefonikõnesid salvestada hilisemate vaidluste lahendamiseks, kui
telefoni teel sõlmitakse lepinguid või tehakse kõnede alusel lepingutesse muudatusi. Meeles tuleb aga pidada, et
ühel eesmärgil kogutud andmeid ei või hiljem niisama teisel eesmärgil kasutada.
Kui ühel organisatsioonil on erinevat tüüpi kõnede jaoks eraldi numbrid, siis tuleb nende salvestamise vajadust
igaühe puhul eraldi hinnata. Ühe organisatsiooni hallata võivad olla näiteks nõustamisliin abivajajatele,
klienditeeninduse infonumber lepingulistele klientidele, tavapärased kontoritöötajate kontaktid koostööpartneritele
ning lisaks sihtotstarbelised annetustelefonid. Kindlasti ei ole sel juhul vaja salvestada kõikidele numbritele tulevaid
kõnesid.
Läbi tuleb mõelda ka salvestiste säilitamistähtajad ning see, kellele ja kuidas kõnesid välja antakse.
Kõnesalvestist käsitletakse isikuandmete kogumina, mille tundlikkus sõltub selle sisust. Mõni salvestis sisaldab
rohkem isikuandmeid ja on tundlikuma sisuga, mõne teise kõne puhul jääb isikuandmeid salvestisele pigem vähe.
Siinjuures tuleb silmas pidada, et telefonivestluse puhul loetakse isikuandmeteks ka vestlejate hääled. Inimesel on
õigus enda kohta käivate andmetega tutvuda ja nõudmisel tuleb talle väljastada tema telefonivestluse kõnesalvestise
koopia. Salvestise esitamisel peab jälgima, et seejuures ei kahjustaks ühegi teise inimese õigusi. Kui ettevõte
inimesele tema telefonikõne salvestist ei esita, on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. Seda saab
teha siin: https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/esita-sekkumistaotlus
Andmekaitse Inspektsioon teeb vajadusel ettekirjutuse telefonisalvestise väljastamiseks. Üldjuhul kaasneb
ettekirjutusega ka sunniraha hoiatus. See tähendab, et kui ettevõte jätab ettekirjutuse täitmata, tuleb tal tasuda
sunniraha. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib kaasneda ka väärteomenetlus ning trahv. See sõltub aga juba
konkreetsest olukorrast.
Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Täiendavate küsimuste tekkimisel võib alati uuesti ühendust
võtta.
Heade soovidega
Maire Iro
avalike suhete nõunik
Andmekaitse Inspektsioon
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
[email protected]
627 4136, 5345 6900
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
www.aki.ee