dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 19. september 2022
Viit
2.1.-3/22/1930
Registreeritud
19. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Maaülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1-3 Vaidemenetluse toimikud (AvTS) (uus nimi alates 01.03.2024)
Toimik
2.1.-3/22/84
Vastutaja
Geili Keppi (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.pdf440 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Monika Ojakivi Teie 14.09.2022 Eesti Maaülikool [email protected] Meie 19.09.2022 nr 2.1.-3/22/1930 Vastus pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise: „Eesti Maaülikool on loonud asutussisese komisjoni lahendamaks Eesti Maaülikooli teadlaste vahel tekkinud probleeme. Sisuliselt on komisjoni ülesanne tuvastada, kas teadlane on rikkunud teaduseetika norme. Samas on teaduseetika kinnipidamine ka teadustöötaja üheks tööülesandeks, mistõttu oleme seisukohal, et komisjoni eesmärgiks on lahendada ülikooli siseselt tekkinud töövaidlusi. Kuna komisjon lahendab ülikooli siseseid töövaidlusi, kajastavad ka komisjoni protokollid töövaidlusega seonduvaid asjaolusid. Kuna tegemist on töösuhetest tekkinud probleemide lahendamisega soovime teada, mis alusel peaksid sellised protokollid olema avalikud?“ Esmalt selgitan Teile, et teabe avalikustamise osas tuleb eristada kahte avalikustamise viisi: 1. Teabe aktiivne avalikustamine, mille korral asutus ise oma algatusel avalikustab teabe oma võrgulehel, ilma et selleks teabenõuet esitatakse. Kui teave ei kuulu aktiivsele avalikustamisele, ei tähenda see seda, et niisugune teave teabenõude esitamise korral avaldamisele ei kuulu. 2. Teabe passiivse avalikustamise korral ei avalikusta teabevaldaja teavet omaalgatuslikult, vaid see piirdub teabenõuetele vastamisega. Sellisel juhul saab teabe väljastamisest keelduda üksnes juhul, kui piirangu kehtestamiseks on seadusest tulenev alus. Käesoleval juhul oleme me rääkinud passiivsest avalikustamisest, ega pole palunud, et ülikool avalikustaks sellist teavet aktiivselt. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Käesoleval juhul on vaidlus osaliselt selle üle, kas soovitud teabe puhul on tegemist avaliku teabega, mis on loodud avalikke ülesandeid täites. Leiate, et kuna komisjon lahendab ülikoolisiseseid töövaidlusi, siis ei peaks selliseid protokolle üldse avalikustama ehk teave ei ole justkui loodud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 5 lõike 1 punkti 2 kohaselt on teabevaldajaks avalik-õiguslik juriidiline isik. Eesti Maaülikooli seaduse § 2 lõike 2 kohaselt on ülikool avalik-õiguslik juriidiline isik. Kuivõrd Eesti Maaülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik ja teabevaldaja kogu teabe ulatuses, siis on ka seda ülikooli siseselt loodud komisjonid, sest komisjon tegeleb ülikooli nimel, mitte mõne eraldiseisva organina. Hea akadeemiline tava ja akadeemilise eetika põhimõtete rakendamise lisa Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee 1 kohaselt, mis sätestab akadeemilise eetika komisjoni moodustamise, tegevuse korralduse ja põhimõtted ning kahtluste ja kaebuste menetlemise korra, nimetab komisjoni liikmed rektori ettepanekul senat, määrates ühtlasi komisjoni esimehe. Eesti Maaülikooli seaduse § 3 lõike 3 kohaselt on senat ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Seega täidab Eesti Maaülikool oma avalikke ülesandeid läbi komisjoni tegevuse. Komisjoni poolt koostatud protokollid ja vastu võetud otsused on ka avaliku ülesannete täitmise käigus tekkinud dokumendid, mida peaks teabenõude korras väljastama. Rõhutan veel, et ülikool kui teabevaldaja saab teabele saab juurdepääsu piirata vaid juhul, kui selline võimalus on kas AvTS § 35 või mõnes eriseaduses ette nähtud. Sel juhul peab piirang tuginema selgesõnalisel juurdepääsupiirangut kehtestaval õigusnormil. Inspektsioon mõistab, et protokollide sisu võib teatud juhtudel kahjustada isikute eraelu puutumatust, aga selleks ongi võimalik kasutada AvTS § 35 lg 1 p 12 tulenevat juurdepääsupiirangu alust, aga see ei anna alust üldse teabe väljastamisest keeldumiseks. Vastav punkt tähendab, et piirata saab juurdepääsu teabele, mis kahjustab oluliselt eraelu puutumatust, mis aga ei tähenda tööalase teabe juurdepääsu piiramist. Loodan, et minu selgitusest on abi. Lugupidamisega Geili Keppi jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel