Lp Alar Mik Teie: 30.08.2022
Viimsi Vallavalitsus
[email protected] Meie: 16.09.2022 nr 1.2.-4/22/2095
Arvamus Viimsi valla avalike andmete
lahenduse andmekogu põhimääruse eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Viimsi valla avalike
andmete lahenduse andmekogu põhimääruse eelnõu.
Meil on eelnõu osas mõned märkused:
1. Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 1 järgi asutatakse andmekogu seadusega või selle
alusel antud õigusaktiga. Põhimääruse eelnõust ei nähtu, mille alusel ja milliste
õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks andmekogu asutatakse. Viidatud on küll
Viimsi Volikogu 18.02.2020 määrusele nr 3, millega volikogu delegeerib Viimsi valla
andmekogude asutamise ja andmekogude põhimääruste kinnitamise Viimsi
Vallavalitsusele, kuid see ei selgita, miks just antud andmekogu asutatakse.
2. Põhimääruse eelnõu § 6 lõike 1 järgi peetakse andmekogu digitaalse andmekoguna.
Tegemist on üleliigse sättega. Tänapäeval ei ole enam vaja täpsustada, et andmekogu
peetakse digitaalselt. AvTS § 431 lõige 1 sätestab, et andmekogu on infosüsteem ning
infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ja selle järgi kujutabki
infosüsteem endast digitaalset andmete töötlust.
3. Põhimääruse eelnõu § 7 reguleerib andmete kandmist andmekogusse, kuid samas on
lõigetes 1 ja 2 märgitud, et vastava kasutajarolliga andmetöötleja kannab
andmekogusse ja töötleb andmeid vastavalt oma tööülesannetele ja tööülesannetest
tulenevalt talle antud andmekogu kasutamise õigustele. Esmalt märgime, et andmete
andmekogusse kandmine on samuti andmete töötlemine. Ebaselgeks jääb, milliseid
andmete töötlemistoiminguid andmetöötleja andmete kandmisel veel teeb. Ilmselt on
sättega silmas peetud seda, et andmetöötleja saab andmete andmekogusse kandmisel
töödelda andmeid ainult ulatuses, mis talle on antud tööülesannetest (lõige 1) või
Viimsi vallaga sõlmitud kokkuleppest (lõige 2) tulenevate kasutajaõigustega.
4. Põhimääruse § 8 lõikes 4 on sõna „maakataster“ vales käändes.
5. Põhimääruse § 8 lõike 5 puhul on tegemist on sisutühja normiga. Õigus teistelt
isikutelt ja asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid
seaduse menetlusnormidest, mis asutuse tegevusele kohalduvad. Isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) artikkel 14 lõike 2 punkti f kohaselt tuleb andmesubjektile
teatavaks teha muu hulgas ka andmete päritoluallikas. AvTS § 435 lõige 1 kohaselt
tuleb põhimääruses kajastada andmeandjad. Antud juhul on eelnimetatud paragrahvi
lõigetes 1–4 andmeandjad loetletud ning lõige 5 on üleliigne.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
6. Põhimääruse eelnõu § 10 järgi säilitab andmekogu vastutav töötleja kõiki andmeid
alaliselt. Eelnõu lisas 1 toodud andmekooseisu järgi sisaldab andmekogu hulgaliselt
ka isikuandmeid. Kuna põhimäärusele ei ole lisatud seletuskirja, siis ei ole teada
põhjendused, miks on andmete alaline säilitamine vajalik.
Märgime, et IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete
hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui
andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid
õigustusi, miks isikuandmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et
isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga.
Seega peavad andmekogus isikuandmete säilitamise osas säilitustähtajad olema
konkreetselt reguleeritud, ideaalis peaks lausa volitusnorm ette nägema vähemalt
säilitamise maksimaalse aja ja see ei saa olla tähtajatu.
7. Samuti näeb põhimääruse eelnõu § 11 lõige 3 ette, et andmekogu andmete töötlemise
logisid säilitatakse kuni andmete kustutamiseni registrist. Selgusetuks jääb, kui kaua
logisid säilitatakse. Arvestades, et põhimääruse eelnõu § 11 lõike 1 punkti 3 järgi
sisaldavad logid ka andmetöötleja andmeid ehk tegemist on isikuandmetega, siis
tuleb ka logide säilitamisele määrata eesmärgist tulenev konkreetne tähtaeg.
8. Eelnõu § 12 lõike 1 järgi on andmekogusse kantud andmed avalikud ulatuses, milles
neile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut seaduse või selle alusel kehtestatud
õigusaktiga. Avalikule teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise alused tulenevad
AvTS-st. Põhimõtteliselt on võimalik põhimäärusega ära otsustada, et andmekogusse
kogutavad mingid andmed on AvTS § 35 mõne punkti alusel juurdepääsupiiranguga.
Samas, kui andmekogu põhimäärus konkreetsele alusele ei viita, siis tekib hiljem
praktikas probleem, kuna ei pruugita teada, millisel alusel juurdepääsupiirang
andmetele seatud on. Selle vältimiseks peaks põhimääruses olema selgelt öeldud,
millisel AvTS § 35 sätte alusel mingitele andmetele juurdepääsupiirang on seatud.
Sama puudutab ka põhimääruse § 12 lõike 3 punkti 1.
9. Põhimääruse eelnõu § 13 lõike 1 järgi väljastatakse andmekogust andmeid avaliku
teabe seaduses sätestatu kohaselt. Selgusetuks jääb, kuidas toimub andmekogust
andmete väljastamine, sh kellel on õigus andmeid saada ja kellel on õigus andmeid
väljastada. Kui sätte eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub andmekogust andmete
väljastamine, siis tulekski täpsustada, kas, kellele ja millistel juhtudel seda tehakse.
10. Põhimääruse eelnõu § 14 reguleerib kasutajaõiguste andmist ja eemaldamist.
Nimetatud paragrahvi lõike 3 punkti 1 järgi eemaldatakse kasutajaõigused, kui
kasutajaõigust omav isik on korduvalt rikkunud andmete töötlemise korda.
Ebaselgeks jääb, mis on see andmete töötlemise kord – kas tegemist on vastutava
töötleja poolt koostatud dokumendiga või väljatöötatud reeglite kogumiga või millegi
muuga.
Sama lõike punkti 3 järgi eemaldatakse kasutajaõigused, kui kasutajaõigust omav
isik on andmeid kasutanud mittesihipäraselt. Ei ole aru saada, millal on tegemist
andmekogu andmete mittesihipärase kasutamisega. Kui sättega on silmas peetud
olukorda, kus andmetöötleja ei ole andmekogu andmeid kasutanud tööülesannete
täitmiseks või vastavalt vallavalitsusega kokkulepitule, siis soovitame seda selliselt
põhimääruses ka kajastada.
11. Põhimääruse eelnõule lisatud andmekogu andmete koosseisu osas märgime, et AvTS
§ 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu hulgas ka
andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Kui lisa 1 punktis 1 on andmekoosseis
loetletud detailselt, siis näiteks punktides 3.11 (menetleja), 3.15 (kooskõlastaja), 6.14
(ametnik) jne jääb selgusetuks, milliseid andmeid andmekogusse kogutakse, mistõttu
2 (3)
ei ole võimalik ka hinnata, kas kogutavate andmete puhul on tegemist
isikuandmetega. Soovitame vaadata üle andmekogusse kantavate andmete koosseis
ning kirjeldada selliselt, et oleks aru saada, milliseid isikuandmeid andmekogusse
tegelikult kogutakse.
Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk püüelda alati selle poole, et
andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada,
miks mingeid andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse ja
kellega neid jagatakse. Kokkuvõtvalt soovitab inspektsioon kogu põhimääruse uuesti üle
vaadata, täpsustada viiteid, sõnastust, mõisteid, säilitustähtaegu ja andmekoosseisu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostas: Terje Enula,
[email protected], telefon 627 4144
3 (3)