dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Viimsi valla avalike andmete lahenduse andmekogu põhimääruse eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 16. september 2022
Viit
1.2.-4/22/2095
Registreeritud
16. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4222095 16.09.2022 Väljaminev kiri.bdoc356 KB

Sisu (failidest)

Lp Alar Mik Teie: 30.08.2022 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie: 16.09.2022 nr 1.2.-4/22/2095 Arvamus Viimsi valla avalike andmete lahenduse andmekogu põhimääruse eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Viimsi valla avalike andmete lahenduse andmekogu põhimääruse eelnõu. Meil on eelnõu osas mõned märkused: 1. Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 1 järgi asutatakse andmekogu seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. Põhimääruse eelnõust ei nähtu, mille alusel ja milliste õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks andmekogu asutatakse. Viidatud on küll Viimsi Volikogu 18.02.2020 määrusele nr 3, millega volikogu delegeerib Viimsi valla andmekogude asutamise ja andmekogude põhimääruste kinnitamise Viimsi Vallavalitsusele, kuid see ei selgita, miks just antud andmekogu asutatakse. 2. Põhimääruse eelnõu § 6 lõike 1 järgi peetakse andmekogu digitaalse andmekoguna. Tegemist on üleliigse sättega. Tänapäeval ei ole enam vaja täpsustada, et andmekogu peetakse digitaalselt. AvTS § 431 lõige 1 sätestab, et andmekogu on infosüsteem ning infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ja selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset andmete töötlust. 3. Põhimääruse eelnõu § 7 reguleerib andmete kandmist andmekogusse, kuid samas on lõigetes 1 ja 2 märgitud, et vastava kasutajarolliga andmetöötleja kannab andmekogusse ja töötleb andmeid vastavalt oma tööülesannetele ja tööülesannetest tulenevalt talle antud andmekogu kasutamise õigustele. Esmalt märgime, et andmete andmekogusse kandmine on samuti andmete töötlemine. Ebaselgeks jääb, milliseid andmete töötlemistoiminguid andmetöötleja andmete kandmisel veel teeb. Ilmselt on sättega silmas peetud seda, et andmetöötleja saab andmete andmekogusse kandmisel töödelda andmeid ainult ulatuses, mis talle on antud tööülesannetest (lõige 1) või Viimsi vallaga sõlmitud kokkuleppest (lõige 2) tulenevate kasutajaõigustega. 4. Põhimääruse § 8 lõikes 4 on sõna „maakataster“ vales käändes. 5. Põhimääruse § 8 lõike 5 puhul on tegemist on sisutühja normiga. Õigus teistelt isikutelt ja asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis asutuse tegevusele kohalduvad. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 14 lõike 2 punkti f kohaselt tuleb andmesubjektile teatavaks teha muu hulgas ka andmete päritoluallikas. AvTS § 435 lõige 1 kohaselt tuleb põhimääruses kajastada andmeandjad. Antud juhul on eelnimetatud paragrahvi lõigetes 1–4 andmeandjad loetletud ning lõige 5 on üleliigne. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 6. Põhimääruse eelnõu § 10 järgi säilitab andmekogu vastutav töötleja kõiki andmeid alaliselt. Eelnõu lisas 1 toodud andmekooseisu järgi sisaldab andmekogu hulgaliselt ka isikuandmeid. Kuna põhimäärusele ei ole lisatud seletuskirja, siis ei ole teada põhjendused, miks on andmete alaline säilitamine vajalik. Märgime, et IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks isikuandmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Seega peavad andmekogus isikuandmete säilitamise osas säilitustähtajad olema konkreetselt reguleeritud, ideaalis peaks lausa volitusnorm ette nägema vähemalt säilitamise maksimaalse aja ja see ei saa olla tähtajatu. 7. Samuti näeb põhimääruse eelnõu § 11 lõige 3 ette, et andmekogu andmete töötlemise logisid säilitatakse kuni andmete kustutamiseni registrist. Selgusetuks jääb, kui kaua logisid säilitatakse. Arvestades, et põhimääruse eelnõu § 11 lõike 1 punkti 3 järgi sisaldavad logid ka andmetöötleja andmeid ehk tegemist on isikuandmetega, siis tuleb ka logide säilitamisele määrata eesmärgist tulenev konkreetne tähtaeg. 8. Eelnõu § 12 lõike 1 järgi on andmekogusse kantud andmed avalikud ulatuses, milles neile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga. Avalikule teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise alused tulenevad AvTS-st. Põhimõtteliselt on võimalik põhimäärusega ära otsustada, et andmekogusse kogutavad mingid andmed on AvTS § 35 mõne punkti alusel juurdepääsupiiranguga. Samas, kui andmekogu põhimäärus konkreetsele alusele ei viita, siis tekib hiljem praktikas probleem, kuna ei pruugita teada, millisel alusel juurdepääsupiirang andmetele seatud on. Selle vältimiseks peaks põhimääruses olema selgelt öeldud, millisel AvTS § 35 sätte alusel mingitele andmetele juurdepääsupiirang on seatud. Sama puudutab ka põhimääruse § 12 lõike 3 punkti 1. 9. Põhimääruse eelnõu § 13 lõike 1 järgi väljastatakse andmekogust andmeid avaliku teabe seaduses sätestatu kohaselt. Selgusetuks jääb, kuidas toimub andmekogust andmete väljastamine, sh kellel on õigus andmeid saada ja kellel on õigus andmeid väljastada. Kui sätte eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub andmekogust andmete väljastamine, siis tulekski täpsustada, kas, kellele ja millistel juhtudel seda tehakse. 10. Põhimääruse eelnõu § 14 reguleerib kasutajaõiguste andmist ja eemaldamist. Nimetatud paragrahvi lõike 3 punkti 1 järgi eemaldatakse kasutajaõigused, kui kasutajaõigust omav isik on korduvalt rikkunud andmete töötlemise korda. Ebaselgeks jääb, mis on see andmete töötlemise kord – kas tegemist on vastutava töötleja poolt koostatud dokumendiga või väljatöötatud reeglite kogumiga või millegi muuga. Sama lõike punkti 3 järgi eemaldatakse kasutajaõigused, kui kasutajaõigust omav isik on andmeid kasutanud mittesihipäraselt. Ei ole aru saada, millal on tegemist andmekogu andmete mittesihipärase kasutamisega. Kui sättega on silmas peetud olukorda, kus andmetöötleja ei ole andmekogu andmeid kasutanud tööülesannete täitmiseks või vastavalt vallavalitsusega kokkulepitule, siis soovitame seda selliselt põhimääruses ka kajastada. 11. Põhimääruse eelnõule lisatud andmekogu andmete koosseisu osas märgime, et AvTS § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu hulgas ka andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Kui lisa 1 punktis 1 on andmekoosseis loetletud detailselt, siis näiteks punktides 3.11 (menetleja), 3.15 (kooskõlastaja), 6.14 (ametnik) jne jääb selgusetuks, milliseid andmeid andmekogusse kogutakse, mistõttu 2 (3) ei ole võimalik ka hinnata, kas kogutavate andmete puhul on tegemist isikuandmetega. Soovitame vaadata üle andmekogusse kantavate andmete koosseis ning kirjeldada selliselt, et oleks aru saada, milliseid isikuandmeid andmekogusse tegelikult kogutakse. Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk püüelda alati selle poole, et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, miks mingeid andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse ja kellega neid jagatakse. Kokkuvõtvalt soovitab inspektsioon kogu põhimääruse uuesti üle vaadata, täpsustada viiteid, sõnastust, mõisteid, säilitustähtaegu ja andmekoosseisu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Koostas: Terje Enula, [email protected], telefon 627 4144 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel