Riigikantselei Meie 01.12.2020 nr 2-2/20-0363/7179
Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele
Edastame kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Riigikogule esitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Merike Ring
625 6472
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
30.11.2020
Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete
turustamise ja kasutamise kohta (ELT L 39, 09.02.2013, lk 1–11)“ tekstiosaga „(EL)
2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse
määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L
186, 11.07.2019, lk 1–20)“;
2) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse sõna „Kaupleja“ sõnaga „Ettevõtja“;
3) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Kaupleja võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 98/2013 II lisas loetletud ainete või neid aineid sisaldavate segude, samuti
ka piiranguga lõhkeaine lähteaine“ tekstiosaga „Ettevõtja võib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I ja II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine või seda ainet
sisaldava segu“;
4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Ettevõtja, kes teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I või II lisas
reguleeritud lõhkeaine lähteaine turul kättesaadavaks, tagab nimetatud määruse artikli 7 kohase
tarneahela teavitamise.“;
5) paragrahvis 16 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 98/2013 II lisas nimetatud ainega või seguga,
samuti ka piiranguga lõhkeaine lähteainega“ tekstiosaga „(EL) 2019/1148 I ja II lisas
reguleeritud lõhkeaine lähteaine või seda ainet sisaldava seguga“;
6) paragrahvi 23 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „uuendamisel tuleb see esitada
kooskõlastamiseks mõistlikul ajal enne selles kajastatud selliste muudatuste rakendamist,
millega kaasneb suurõnnetuse risk või selle suurenemine“ tekstiosaga „koostamisel ja
uuendamisel tuleb see esitada kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul enne muudatuste
tegemist või tegevuse alustamist“;
7) paragrahvi 34 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „hädaolukorra lahendamise plaan“
sõnadega:
„ja tagada avalikkuse teavitamine, et igaühel oleks võimalus avaldada aegsasti arvamust plaani
koostamise või oluliste muudatuste tegemise kohta“;
8) paragrahvis 36 asendatakse tekstiosa „nõukogu määruse (EL) nr 98/2013 artikli 9 lõikes 2“
tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 9 lõikes 3“;
9) paragrahvi 38 lõike 4 punktis 4 asendatakse tekstiosa „nõukogu määruse (EL) nr 98/2013“
tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148“;
10) paragrahvi 45 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 98/2013“ tekstiosaga „(EL)
2019/1148“;
11) paragrahvi 46 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 98/2013 II lisas nimetatud ainega või
seguga, samuti ka piiranguga“ tekstiosaga „(EL) 2019/1148 I ja II lisas reguleeritud“.
§ 2. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:
paragrahvi 8 lõikes 4 ja paragrahvi 69 lõikes 5 asendatakse sõnad „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 3. Toote nõutele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
paragrahvi 10 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2020. a
____________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2020. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Vabariigi Valitsuse nimel
Ees- ja perekonnanimi
Ametinimetus
30.11.2020
Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) muutmise seaduse eesmärk on rakendada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 (edaspidi määrus (EL) 2019/1148),
lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr
1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 98/20131, nõudeid Euroopa Liidus.
Määrusega (EL) 2019/1148 tunnistatakse alates 1. veebruarist 2021 kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus nr 98/2013, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise
kohta2. Ühtlasi täiendatakse määruse (EL) nr 98/2013 (edaspidi määruse (EL) nr 98/2013).
nõudeid, mis käsitlevad selliste ainete ja segude käitlemist, mida võidakse väärkasutada
lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, ja viiakse need üle määrusesse (EL) 2019/1148.
Määruse (EL) nr 98/2013 nõudeid hakati kohaldama alates 2014. aasta septembrist. Kuigi
määruse (EL) nr 98/2013 nõuded on aidanud vähendada lõhkeainete lähteainete
väärkasutamisest tulenevat ohtu, ei ole need olnud kogu tarneahela ulatuses lähteainete
käitlemisel ohutuse tagamiseks piisavad. Liikmesriigid on tõlgendanud ja rakendanud määruse
nõudeid erinevalt, mis on ühtlasi tekitanud probleeme sektoris tegutsevate ettevõtjate jaoks. See
omakorda on lisanduvate kaubandustõkete kaudu takistanus siseturu toimimist.
Määruse (EL) 2019/1148 peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete rakendamine
liikmesriikides. Selle all peetakse silmas sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdset kohtlemist ja
lõhkeainete lähteainete vaba liikumist siseturul sh e-kaubanduse vahendusel. Lisaks soovitakse
kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse selleks ettenähtud otstarbel.
Lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuete tõhusamaks rakendamiseks peavad määruse (EL)
2019/1148 kohaselt ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja internetipõhised kauplemiskohad
teavitama kahtlustäratavatest tehingutest Politsei- ja Piirivalveametit (edaspidi PPA). Seda
juhul, kui nad teevad üldsusele kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on
kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada.
Kehtiva määruse (EL) nr 98/2013 nõuete rakendamiseks on vajalikud sätted kehtestatud KemS-
s, mistõttu on ka määruse (EL) 2019/1148 nõuete rakendamiseks käesoleva eelnõuga vaja
muuta KemS-i.
Ühtlasi tehakse KemS-s 2 täiendavat muudatust (§ 1 punktid 6 ja 7) tingituna Euroopa
Komisjoni rikkumismenetlusest nr 2020/2117 C(2020) 2438. Rikkumismenetluse käigus
heideti Eestile ette, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega
seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema
kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2012/18/EL) ülevõtmisel KemS-ga esinesid
2015. aastal puudused.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1148&from=ET
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R0098&from=ET
1
Lisaks muudetakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust (edaspidi MSÜS) ja toote
nõuetele vastavuse seadust (edaspidi TNVS) selliselt, et seni Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vastutada olnud majandustegevuse registri
pidamine ja arendamine ning toote kontaktpunktide ülesannete täitmine viiakse Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (edaspidi TTJA), põhjusel, et tegemist on rakenduslike
ülesannetega, mis oma olemuselt sobivad paremini ameti koosseisu. TTJA juba täna teostab
kaubanduses järelevalvetoiminguid toodete, sh teatud kemikaalide, nõuete täitmise üle.
Toodete kontaktpunkti ülesande täitmine hõlmab ka täna järelevalve aluseks olevaid
tootegruppe. Majandustegevuse registri kaudu tegevuslube taotlevad ja majandustegevuse
teateid esitavad ettevõtted on TTJA järelevalvesubjektid ning teatud valdkondades on TTJA ka
ise tegevuslubade väljastaja.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud MKM-i siseturuosakonna
tarbijakaitse ja tooteohutuse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post:
[email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik
Ave Henberg (tel: 6256360, e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kemikaaliseaduse 29. oktoobril 2015. a vastu võetud redaktsiooni (RT I,
06.05.2020, 11).
Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud vastavalt Vabariigi
Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 2 p-le 2,
mille kohaselt seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa
Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu
menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest.
Euroopa Komisjon viis läbi mõjude hindamise3 määruse (EL) nr 98/2013 rakendamise osas
ning selgus, et kehtivad nõuded ei ole piisavad tagamaks ettevõtete võrdset kohtlemist Euroopa
Liidu siseturul ja kindlustamaks lõhkeainete lähteainete eesmärgipärast kasutamist.
Kuni 1. veebruarini 2021 kehtiva määruse (EL) nr 98/2013 I lisas on piiranguga lõhkeainete
lähteained, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mis on
üldsusele kättesaadavad. Nii I kui ka II lisa ainete/segude kahtlustäratavatest tehingutest,
suurtest kaotsiminekutest ja vargustest tuleb teatada 24h jooksul riiklikule kontaktpunktile,
mille kohustusi täidab Eestis PPA-d.
Võrreldes määrusega (EL) nr 98/2013 on uues määruses (EL) 2019/1148 II lisast tõstetud I
lisasse ammooniumnitraat ja väävelhape. Samuti on II lisa täiendatud järgmiste ainetega:
magneesium, pulbrid ja alumiinium, pulbrid ning magneesiumnitraatheksahüdraat (vastu
võetud varasemalt delegeeritud aktidega).
Määruse (EL) 2019/1148 muudatused sisaldavad järgmist:
- õigusselguse huvides täiendatakse kasutatavate mõistete loetelu ning lisatakse juurde mõisted:
professionaalne kasutaja, ettevõtja (hetkel majandustegevuses osaleja), internetipõhine
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018SC0104&from=EN
2
kauplemiskoht, põllumajanduslik tegevus ja reguleeritud lõhkeaine lähteaine (hõlmab nii
määruse lisades I kui ka II toodud ainete loetelu);
- kohustatakse ettevõtjaid teavitama kogu tarneahela ulatuses lõhkeainete lähteainete
käitlemisele kehtestatud nõuetest;
- täiendatakse müügiaegse kontrolli ning kahtlustäratavate tehingute, varguste ja
kaotsiminekutest teavitamise nõudeid;
- edaspidi peab liikmesriik omalt poolt rohkem panustama korrapäraselt sektori teadlikkuse
tõstmisesse ja korraldama sellekohaseid üritusi iga aasta, arvestades sektori eripära lõhkeainete
lähteainete käitlemisel;
- liikmesriik peab edastama iga-aastaselt aruandeid, hõlmates käitlemisega seotud teemad (loa
väljastamine, kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste arvud, teadlikkuse
suurendamise ürituste info, kontrollide arvud). Sealjuures tuleb eristada internetipõhise ja
internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle;
- selguse tagamiseks tõstetakse ammooniumnitraadi osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse
need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (edaspidi CLP määrus), XVII lisa
58. kande 2. veerust välja punktid 2 ja 3 ning tuuakse määruse (EL) 2019/1148 alla. Mõlema
määruse nõuete kohaldamine oli üksjagu segadusttekitav, mistõttu oli mõistlik tõsta
ammooniumnitraat julgeolekut toetavate piirangute eesmärgil määruse (EL) 2019/1148
kohaldamisalasse;
- I lisa ainetele on seatud ülemine piir, kui aineid soovitakse loa alusel kättesaadavaks teha
üldsuse hulka kuuluvatele isikutele (Eestis ei võeta kasutusele);
- kehtestatakse lubade vormid:
1. loa vorm, mis võimaldab üldsuse hulka kuuluval isikul soetada, sisse tuua, omada ja kasutada
piirangutega lõhkeainete lähteained.
2. kliendi avaldus, mis käsitleb piirangutega lõhkeainete lähteainete konkreetset kasutamist.
Määrus (EL) 2019/1148 rakendub 2021. a 1. veebruarist ja see asendab 2013. a määrust
98/2013, millega sätestati nõuded lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta.
Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Määrus (EL) 2019/1148 on otsekohalduv, kuid selle rakendamine eeldab kehtiva määruse (EL)
nr 98/2013 viidete asendamist riigisiseses õiguses. Samuti on lisandunud määrusesse (EL)
2019/1148 uusi mõisteid, mistõttu tuleb ka riigisiseses õiguses sellekohased muudatused teha.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus vastavalt Eesti
Vabariigi põhiseaduse §-le 73.
2. Seaduse eesmärk
Määruse (EL) nr 98/2013 rakendamisel on selgunud, et tarneahela puudulik teavitamine tekitab
lõhkeainete lähteainete käitlemisel probleeme. Seetõttu on määruses (EL) 2019/1148 pandud
teavitamise kohustus nii ettevõtjale (teeb turul kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete
lähteained), professionaalsele kasutajale (isik, kellel on tõendatud vajadus piirangutega
lõhkeainete lähteainete järele eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või
kutsetegevusega, kuid ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule
kättesaadavaks tegemist) kui ka internetipõhisele kauplemiskohale, kui nad teevad
kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute
taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada. Ettevõtjad ja internetipõhised
3
kauplemiskohad peavad kahtlustäratavatest tehingutest, vargustest ja kaotsiminekutest
teavitama PPA-d ning neil peavad olema sisse seatud asjakohased ja proportsionaalsed
menetlused kahtlustäratavate tehingute tuvastamiseks, arvestades konkreetset keskkonda, kus
reguleeritud lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks tehakse. Asjakohasus ja proportsionaalsus
sõltub ennekõike ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha suurusest ja majanduslikust
suutlikkusest. Samuti tuleb arvesse võtta selliste menetluste mõju asjaomaste üldsuse hulka
kuuluvate isikute, professionaalsete kasutajate ja ettevõtjate põhiõigustele. Asjakohased
menetlused kohandatakse konkreetsele veebikeskkonnale ning asjaomased kohustused ei tohiks
endast kujutada üldist järelevalvekohustust. Internetipõhine kauplemiskoht peaks oma
veebilehel üles seadma süsteemi, mis aitab vajadusel tuvastada kahtlustäratavaid tehinguid.
Samas ei saa internetipõhist kauplemiskohta pidada vastutavaks tehingute toimumise eest, mis
jäid avastamata, kuigi internetipõhine kauplemiskoht kohaldas asjakohaseid ja
proportsionaalseid menetlusi kahtlustäratavate tehingute avastamiseks.
Isikud, kes lõhkeainete lähteaineid käitlevad, peavad teatama kahtlustäratavatest tehingutest,
ainete kaotsiminekust ja vargustest selleks määratud kontaktpunktile, kelleks Eestis on PPA.
Eesti jätkab nii nagu siiani ehk et üldsusele piiranguga lõhkeainete lähteained kättesaadavaks
ei tehta ja loamenetluse süsteemi ei kehtestata, kuna selline lahendus valiti, kui hakati
rakendama määruse (EL) 98/2013 nõudeid ning siiani ei ole see probleeme tekitanud.
Hetkel kehtiva õiguse kohaselt ning ka tulevikus jätkab riikliku kontaktpunktina PPA, kellele
tuleb teada anda kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest. TTJA teeb
järelevalvet määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise
nõuete täitmise üle jaemüügis.
KemS kehtiv versioon ei sätesta selgesõnaliselt Terviseameti kohustust teha järelevalvet
määruse (EL) nr 98/2013 ja tulevikus määruse (EL) 2019/1148 nõuete täitmise üle. Samas
seoses pädevusega teostada järelevalvet REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale,
importijale ning toote valmistajale esitatud kohustuste ja nõuete ning ainele, segule ja tootele
esitatud nõuete täitmise üle nende valmistaja ja importija juures ning hulgimüügis, on neil
kohustus järelevalvet teostada.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine kahtlustäratavast tehingust või selle katsest ning reguleeritud
lõhkeaine lähteaine vargusest ja kaotsiminekust või selle katsest tuleb teavitada riiklikku
kontaktpunkti 24 tunni jooksul. Kehtiva määruse kohaselt oli määratud teatamise ajaks
viivitamata, mida ebamäärasuse tõttu täpsustati, seades konkreetse ajalise piiri.
Võrreldes kehtiva õigusega peavad liikmesriigid tagama, et järelevalveasutustel (PPA, TTJA),
on piisavad vahendid ja nad oskavad ära tunda reguleeritud lõhkeaine lähteaineid ning
kahtlustäratavatele tegevustele aegsasti reageerida. Liikmesriik peab kord aastas korraldama
teavitusürituse ning edendama korrapäraselt teabevahetust seotud osapoolte vahel. Iga aastaselt
peab liikmesriik esitama komisjonile kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja
varguste arvu, lubade info (Eestis loakohustus puudub), teadlikkuse suurendamise ürituste info,
teostatud kontrollide ja kontrollidega hõlmatud ettevõtjate arvu ning andmete esitamisel tuleb
eristada internetipõhise ja internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle.
Komisjon omalt poolt koostab liikmesriikidelt andmete kogumiseks järelevalvekava määruse
väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks, sh sätestatakse meetmed määrusega seotud tõendite
kogumiseks ja analüüsimiseks.
4
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
KemS olulisi sisulisi muudatusi seoses määruses (EL) 2019/1148 sätestatud nõuetega ei tehta,
kuna muudetakse valdavalt tekstiosasid, mis käsitlevad määruste pealkirjasid.
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb 11 punktist ja sisaldab KeMSis
tehtavaid muudatusi. Paragrahvis 2 on sätestatud MSÜS-is tehtavad muudatused. Paragrahvis
3 on sätestatud TNVS-is tehtavad muudatused.
Eelnõu § 1
Punktiga 1 asendatakse paragrahvi 15 lõikes 1 üldviide määrusele (EL) nr 98/2013 viitega
määrusele (EL) 2019/1148. Määruse 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja
kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 98/2013, kohaselt tuleb piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomisel,
omamisel ja kasutamisel järgida määruse (EL) 2019/1148 nõudeid. Piiranguga lõhkeaine
lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab määruse (EL) 2019/1148
I lisas toodud tabeli 2.veerus sätestatud piirmäära.
Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 15 lõiget 3. Kehtiva KemS kohaselt esitab kaupleja, kes
teeb hulgikaubanduse korras turul kättesaadavaks piiranguga lõhkeaine lähteaine,
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohase majandustegevusteate hulgikaubanduse
tegevusalal majandustegevuse registrisse. Mõiste „kaupleja“ on mõistlik asendada ettevõtja
mõistega, mida kasutatakse määruses (EL) 2019/1148 ja Eestis riigisiseselt ka
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses. Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on ettevõtja
mh nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis,
sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeaine lähteained
kättesaadavaks. Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on määruse (EL) 2019/1148 kohaselt I või II
lisas loetletud aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, välja arvatud enam kui viiest ainest
koosnevad homogeensed segud, milles lisades loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui
1 %. Kuna reguleeritud lõhkeaine lähteained hõlmavad ka I lisa piirangutega lõhkeainete
lähteaineid, on ettevõtja mõiste kasutamine ja kaupleja mõiste asendamine antud kontekstis
igati asjakohane.
Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 15 lõiget 5 ja asendatakse kaupleja mõiste ettevõtja
mõistega, kuna määruses (EL) 2019/1148 kasutatakse samuti ettevõtja mõistet. Täiendavalt
asendatakse viide määrusele (EL) nr 98/2013 viitega määrusele (EL) 2019/1148. Määruses
(EL) 2019/1148 on kasutusele võetud reguleeritud lõhkeaine lähteaine mõiste, mis hõlmab I ja
II lisas loetletud aineid. Seetõttu asendatakse II lisas loetletud ainete või neid aineid sisaldavate
segude, samuti ka piiranguga lõhkeaine lähteaine osa üldise viitega I ja II lisas reguleeritud
lõhkeaine lähteainetele. Määruses (EL) nr 98/2013 kasutatakse piirangutega lõhkeainete
lähteaine (I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon on suurem kui vastav piirmäär ja hõlmab
segu või muud ainet, milles sisalduva, loetelus esitatud aine kontsentratsioon on suurem kui
vastav piirmäär) ja lisas II loetletud ained.
Punktiga 4 lisatakse paragrahvi 15 lõige 6, mille kohaselt ettevõtja, kes teeb määruse (EL)
2019/1148 I või II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine turul kättesaadavaks, tagab määruse
(EL) 2019/1148 kohase tarneahela teavitamise. Määruse (EL) nr 98/2013 rakendamisel on
5
selgunud, et ettevõtjad, kes lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks teevad, sisse toovad,
omavad või kasutavad, ei ole alati teadlikud, et tegemist on ainete ja segudega, millele
kohaldatakse kõnesoleva määruse nõudeid. Seetõttu on oluline tuua tarneahela teavitamise
nõue kemikaaliseadusesse. Ettevõtja, kes teeb määruse (EL) 2019/1148 kohase reguleeritud
lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale, teavitab
nimetatud isikuid määruse nõuetest. Lisaks tagab ettevõtja, et reguleeritud lõhkeaine lähteainete
müügiga tegelevad töötajad on teadlikud määrusest tulenevatest nõuetest, sh kahtlustäratavate
tehingute, varguste ja kaotsiminekute korral teavitamiskohustusest riiklikule kontaktpunktile,
kelleks Eestis on PPA. Ka ettevõtja, kes teatud juhtudel võib osutada üksnes vahendusteenust
internetipõhise kauplemiskohana, peab tagama, et tema veebilehe kasutajaid teavitatakse
reguleeritud lõhkeaine lähteainete kättesaadavaks tegemisel määrusest (EL) 2019/1148
tulenevatest kohustustest.
Punktiga 5 asendatakse paragrahvis 16 viide määruse (EL) nr 98/2013 II lisas loetletud ainetele
või segudele, sh piiranguga lõhkeainete lähteainele viitega määruse (EL) 2019/1148 I ja II lisas
reguleeritud lõhkeaine lähteainele võid neid sisaldavale segule. Määruses (EL) 2019/1148
kasutatakse I ja II lisas loetletud ainete kohta terminit reguleeritud lõhkeaine lähteained. Ka
edaspidi tuleb nii ettevõtjal, sh internetipõhisel kauplemiskohal, kui ka professionaalsel
kasutajal teavitada reguleeritud lõhkeaine lähteaine kahtlustäratavast tehingust, olulisest
kaotsiminekust ja vargusest riiklikku kontaktpunkti PPA-d selleks määratud e-posti aadressil
või telefoninumbril (PPA infotelefon 612 3000 ja e-post
[email protected]). PPA võib edastada
saadud teabe järelevalvet tegevale asutusele ja Kaitsepolitseiametile.
Kahtlustäratavaks tehinguks on määruse (EL) 2019/1148 kohaselt tehing reguleeritud lõhkeaine
lähteainetega, mille puhul kõiki asjassepuutuvaid tegureid arvesse võttes on põhjendatud alus
kahtlustada, et asjaomast ainet või segu kavatsetakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks
valmistamiseks. Tehing võib olla kahtlustäratav, kui isik soovib osta ainet või segu ebaharilikus
koguses, ebaharilikus kombinatsioonis või soovib maksta kindlasti sularahas (loetelu on toodud
määruse (EL) 2019/1148 artiklis 9). Ettevõtja võib sellisest tehingust keelduda ning seejärel
teavitada tehingust või selle katsest riiklikule kontaktpunktile. Samuti kohustab määrus (EL)
2019/1148 sarnaselt kehtivale määrusele teavitama lõhkeaine lähteaine olulisest kaotsiminekust
ja vargusest.
Punktiga 6 täpsustatakse paragrahvi 23 lõike 3 sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb
kohustusliku dokumendi (teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan)
uuendamisel, näiteks seoses kemikaali koguse, laadi, oleku või ohtliku kemikaali kasutamise
protsessi muutumisel, samuti muudatuste tegemisel käitises või rajatises, mis võib oluliselt
mõjutada õnnetuse riski või ettevõtte ohtlikkuse kategooriat ja pärast käitises toimunud
suurõnnetust jne, esitada see pädevale asutusele kooskõlastamiseks mõistlikul ajal enne selliste
muudatuste tegemist nõutud dokumentides, millega kaasneb suurõnnetuse risk või selle
suurenemine. Tulevikus tuleb kohustuslik dokument nii uuendamisel kui ka täiendavalt
koostamisel esitada pädevale asutusele kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul enne
muudatuse tegemist või tegevusega alustamist. Edaspidi käsitletakse ka muudatuste tegemist
KemS § 23 lg-s 3 laiemalt ning see ei ole seotud üksnes suurõnnetuse riski või selle
suurenemisega. Praktikas juba toimub dokumentide kooskõlastamine muudatuste tegemisel nii
koostamisel kui ka uuendamisel. Muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni etteheitest, mille
kohaselt KemS-s ei ole korrektselt üle võetud „mõistliku aja“ nõuet, kuna ei selgu asjakohased
tähtajad teabe esitamiseks igat liiki käitiste kohta. Käesoleva muudatusega võetakse
6
nõuetekohaselt üle direktiivi 2012/18/EL artiklite 7 lõike 2 punkt a, 8 lõike 2 punkt a, 10 lõike
3 punkt a ja 12 lõike 2 punkt a.
Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 34 punkti 3 sõnastust. Edaspidi peab Päästeamet, tagama
avalikkuse teavitamise, et puudutatud isikud saaksid A-kategooria suurõnnetusega ohuga
ettevõtte ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamise või oluliste muudatuste
tegemise osas arvamust avaldada. KemS § 34 p 3 täiendus on tingitud Euroopa Komisjoni
etteheitest, mille kohaselt ei ole KemS-s üle võetud nõuet, kus avalikkusel peab olema võimalus
avaldada arvamust käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide kohta. Muudatusega
võetakse nõuetekohaselt üle direktiivi 2012/18/EL artikkel 12 lõige 5.
Juba praegu avalikustab Päästeamet koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid oma
veebilehel, vaatamata sellele, et KemS-s seda kirjas ei ole. Seega on muudatus pigem täpsustav
ja täiendavaid kohustusi Päästeametile kaasa ei too.
Punktiga 8 asendatakse paragrahvis 36 määruse viide 98/2013 artikli 9 lõikele 2 määruse
viitega 2019/1148 artikli 9 lõikele 3. Artikli lõike muudatus on tingitud määruse struktuuri
muudatusest. Määruse (EL) 2019/1148 artikli 9 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik määrama
kontaktpunkti ning esitama kontaktandmed veebis võimaldamaks esitada kahtlustäratavate
tehingute, varguste ja kaotsiminekute infot. Riiklikuks kontaktpunktiks on PPA, kes peab olema
kättesaadav 24 h ööpäevas ja 7 päeva nädalas.
Punktiga 9 asendatakse paragrahvi 38 lõike 4 punktis 4 määruse (EL) nr 98/2013 viide määruse
(EL) 2019/1148 viitega. Paragrahvi 38 lõige 4 punkt 4 käsitleb TTJA järelevalve
teostamisõigust määruse (EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine (I lisas
loetletud ained näiteks vesinikperoksiid, lämmastikhape, väävelhape, nitrometaan,
ammoniumnitraat) turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis. Nimetatud ained, segud ja neid
teatud kontsentratsioonis sisaldavate toodete (ehk piiranguga lõhkeaine lähteained) müük
jaemüügis on keelatud ning nõude täitmist kontrollib TTJA.
Punktiga 10 Ühtlasi asendatakse paragrahvi 45 lõikes 1, mis käsitleb piiranguga lõhkeaine
lähteaine kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumist,
viide määrusele (EL) nr 98/2013 viitega määrusele (EL) 2019/1148.
Punktiga 11 asendatakse paragrahvi 46 lõikes 1, mis käsitleb lõhkeainete lähteainega tehtud
kahtlustäratavast tehingust, kaotsiminekust ja vargusest teatamata jätmise rikkumist, määruse
nr ja viide II lisas ja piiranguga lõhkeaine lähteainetele reguleeritud lõhkeaine lähteainetega.
Eelnõu § 2
MSÜS paragrahvi 8 lõikes 4 ja paragrahvi 69 lõikes 5 asendatakse MKM TTJA-ga, kuna
majandustegevuse registri pidamine ja vastutava töötleja ülesanne antakse üle TTJA-le. Samuti
hakkab TTJA täitma MKM-i asemel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ
teenuste kohta siseturul (teenuste direktiiv) artikli 28 lõike 2 kohase koostööpunkti ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu
tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI
määrus) artikli 6 lõike 1 kohase siseturu infosüsteemi riikliku koordinaatori ülesandeid. Nii
7
majandustegevuse registri pidamine kui nimetatud koordinaatori ülesannete täitmine on oma
olemuselt rakenduslikud tegevused, mis sobivad paremini TTJA koosseisu. Majandustegevuse
registri kaudu tegevuslube taotlevad ja majandustegevuse teateid esitavad ettevõtted on TTJA
järelevalvesubjektid, samuti on TTJA ise teatud valdkondades tegevuslubade väljastaja.
Eelnõu § 3
TNVS-i paragrahvi 10 lõiked 2 ja 3 muudetakse selliselt, et toote kontaktpunktide, mis on
sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/515, mis käsitleb teises
liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ alusel, ülesannete täitmine viiakse
MKM-ist üle TTJA-sse. Põhjuseks on, et tegemist on rakendusliku ülesandega. TTJA juba täna
teostab kaubanduses järelevalvetoiminguid toodete, sealhulgas teatud kemikaalide, nõuete
täitmise üle. Toodete kontaktpunkti ülesande täitmine hõlmab ka täna järelevalve aluseks
olevaid tootegruppe.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu muutmisel on arvestatud määruses kasutatavate terminitega. Määruses (EL) 2019/1148
on kasutusele võetud uute mõistetena professionaalne kasutaja, ettevõtja, internetipõhine
kauplemiskoht, reguleeritud lõhkeaine lähteaine ja põllumajanduslik tegevus. Erinevus
ettevõtja ja professionaalse kasutaja vahel on, et ettevõtja teeb lõhkeainete lähteaine
kättesaadavaks teisele isikule, samal ajal kui professionaalne kasutaja soetab lõhkeainete
lähteaine või toob selle sisse üksnes enda tarbeks. Internetipõhise kauplemiskoha termini
sissetoomine oli põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib internetipõhine kauplemiskoht
tegutseda üksnes lõhkeainete lähteainete vahendajana kõnesoleva määruse kontekstis,
vaatamata sellele, et ta on samal ajal ettevõtja.
Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on I ja II lisas loetletud aine, segu või lisades loetletud ainet
sisaldav toode. Siia alla ei kuulu rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles
iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 %. Põllumajanduslik tegevus
seostub ennekõike professionaalsete kasutajatega, kes toodavad või kasvatavad
põllumajandustooteid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on otsene puutumus määrusega (EL) 2019/1148. Alates 1. veebruarist 2021. a peavad
liikmesriigid tagama määrusega lõhkeainete lähteainete turustamisele ja kasutamisele
kehtestatud nõuete toimimise.
Lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning
on esitatud otsekohalduva määrusena, mida riigisisesesse õigusesse ümber ei kirjutata. Määruse
(EL) 2019/1148 rakendamiseks vajalikud sätted nagu järelevalvejaotus ja karistuspoliitika on
samuti KemS-s lõhkeainete lähteainete käitlemise nõuete osas olemas.
8
6. Seaduse mõjud
Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse EL-i õiguse rakendamisega kaasnevate
muudatuste osas. Kehtiv määrus (EL) nr 98/2013 on rakendatud KemS-ga.
Seadusega kaasnevatel muudatustel on vähene mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele
ning elu- ja looduskeskkonnale, kuna see puudutab piiratud hulka kemikaale ja nende käitlejaid.
Kavandatav muudatus 1: Internetipõhistele kauplemiskohtadele teavitamiskohustuse
seadmine tulenevalt määruse (EL) 2019/1148 nõuetest.
Mõju sihtrühm: Internetipõhiste kauplemiskohtade osas, kelle veebiplatvormidel
vahendatakse reguleeritud lõhkeainete lähteaineid, sõlmides veebimüügi- või teenuselepingu,
on tegemist olulise mõjuga.
Mõju kirjeldus: Internetipõhised kauplemiskohad on vahendajad, kelle veebiplatvormidel
tehakse müügi- ja ostutehinguid reguleeritud lõhkeainete lähteainetega. Arvestades
internetipõhiste kauplemiskohtade keskset osa internetipõhistes tehingutes, sh reguleeritud
lõhkeainete lähteainete müügis, peavad nad teavitama nende keskkondi kasutavaid kauplejaid
määruse (EL) 2019/1148 tulenevatest kohustustest. Internetipõhised kauplemiskohad peavad
sisse seadma asjakohased meetmed aitamaks tagada, et nende kasutajad täidaksid oma
kontrollikohustusi piirangutega lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisel, nt pakkudes
vahendeid lubade kontrollimise hõlbustamiseks. Samuti peaks internetipõhistel
kauplemiskohtadel olema võimalik tuvastada kahtlustäratavaid tehinguid. Ühtlasi tohivad nad
piirangutega lõhkeainete lähteaineid kättesaadavad teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele
neis liikmesriikides, kus jäetakse kehtima või kehtestatakse loa andmise kord. Seejärel, kui
internetipõhised kauplemiskohad on kontrollinud, kas üldsuse hulka kuuluval isikul on kehtiv
luba, saab ta lubada tehingu teostamist.
Internetipõhistele kauplemiskohtadele koostatakse juhend, et neil oleks lihtsam sisse seada
asjakohased meetmed. Võib juhtuda, et on internetipõhiseid kauplemiskohti, kelle jaoks
kõnesoleva määruse nõuete täitmine tundub liigne kohustus ning nad võivad lõpetada
reguleeritud lõhkeainete lähteainete vahendamise. Vahendamise lõpetamise tõenäosus peaks
olema siiski madal, kuna internetipõhised kauplemiskohad saavad ise valida, millised
asjakohased meetmed nad kasutusele võtavad ja lõppvastutus jääb siiski isikule, kes
reguleeritud lõhkeainete lähteainet müüb. Kui nüüd internetipõhine kauplemiskoht peaks
tegevuse lõpetama, siis tema kui vahendaja jaoks see keeruline ei ole, kuna tema vahendas
üksnes teenust ning isik, kes soovib reguleeritud lõhkeainete lähteainet internetis
kättesaadavaks teha, peab leidma ise teise vahendusteenuse pakkuja. Tasub meeles pidada, et
reguleeritud lõhkeainete lähteaine näol on tegemist väga piiratud ainete, segude ja toodete
gruppidega ning nende osakaal kõikidest pakutavatest toodetest on marginaalne
veebiplatvormidel pakutavate toodetega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuna Eestis teadaolevalt on samuti veebiplatvorme
suurusjärgus 5-10 (nt kaup.24, hansapost, astri, shoppa, osta.ee), kes tegutsevad muuhulgas
lõhkeainete lähteainete vahendajana, on mõju Eesti veebiplatvormidele ebaoluline. Vaadates
tulevikku, võib see mõju oluliselt kasvada, kuna internetis sõlmitavad tehingud on kasvav trend
ning sellest ei jää puutumata ka määruse (EL) 2019/1148 kohaseid aineid ja tooteid
kättesaadavaks tegevad internetipõhised kauplemiskohad.
Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on hetkel pigem väike, kuna internetipõhised
kauplemiskohad müüvad ka teisi tooteid ning reguleeritud lõhkeainete lähteainete osakaaluga
tehtud tehingute arv platvormil toimunud kogu tehingute arvust ei ole märkimisväärne.
9
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eestis on
samuti väike, kuna Eestis on lõhkeainete lähteainete müügiga tegelevaid internetipõhiseid
müügikohti vähe. Samas, kui tulevikus tekib selliseid veebiplatvorme, kelle lehel toimub
lõhkeainete lähteainete müük, siis on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem suur, kuna
internetipõhised kauplemiskohad peavad sisse seadma asjakohased ja proportsionaalsed
meetmed määruse (EL) 2019/1148 tulenevate kohustuste täitmiseks ning see eeldab täiendavaid
investeeringuid ja arendusi.
Kavandatav muudatus 2: Liikmesriik peab igal aastal edastama Komisjonile aruandluse
määruse rakendamisega seotud tegevustest. Sealhulgas peab liikmesriik vähemalt kord aastas
korraldama teadlikkuse suurendamise üritusi, võttes arvesse iga reguleeritud lõhkeainete
lähteaineid kasutava sektori eripära.
Mõju sihtrühm: Otsene sihtrühm on ennekõike Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, kes tegeleb määruse ülevõtmise küsimustega, sh aruannete ja
teadlikkuse tõstmise ürituste korraldamisega. Kaudselt on sihtrühmaks ka PPA, TTJA ning
Terviseamet, keda kaasatakse teadlikkuse tõstmise ürituste korraldamisel. Samuti omab PPA
infot lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste
kohta. TTJA teostab piiranguga lõhkeainete lähteainete järelevalvet. Lõpuks koondab kogu info
kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja edastab selle Komisjonile.
Mõju kirjeldus: Liikmesriik peab igal aastal edastama Komisjonile aruandeid, hõlmates
käitlemisega seotud teemad (kahtlustäratava tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste arvud,
teadlikkuse suurendamise ürituste info, kontrollide arvud) eristades sealjuures internetipõhise
ja internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Teadaolevalt ei ole kahtlustäratavate tehingute, suurte
kaotsiminekute ja varguste teateid PPA-le kuue aasta jooksul edastatud. Tulenevalt eeltoodust
võib eeldada, et sellekohane mõju on lähitulevikus erinevate riigiasutuste tööle pigem
ebaoluline. Mis puudutab teadlikkuse tõstmise ürituste korraldamist, mis eeldab teatud
ettevalmistust ja kindlate sektorite kaasamist, siis sellest tulenevalt võib mõju teatud perioodil
riigiasutuste töökorraldusele olla pigem oluline.
Mõju avaldamise sagedus: Vaatamata sellele, et Komisjonile tuleb andmeid saata üks kord
aastas ja teadlikkuse suurendamise üritusi tuleb samuti korraldada üks kord aastas, on
avaldumise sagedus pigem väike, kuid see-eest ajamahukas, kuna peamine ressurss kulub
nõutud andmete kogumisele ja edastamiseks ettevalmistamisele. Samuti kulub tavapärasest
rohkem aega teadlikkuse suurendamise ürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele, kuna
varasemalt seda kohustust ei olnud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on hetkel
samuti väike, kuna ennekõike on see seotud töökoormusega seoses aruannete esitamiste ja
koolituste korraldamisega. Välistatud ei ole, et tulevikus võib töökoormus kasvada, ennekõike
ühiskonna teadlikkuse tõusust, mille tulemusel esitatakse rohkem lõhkeainete lähteainete
kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste teatisi, mis omakorda tähendab
andmete, mida tuleb analüüsida, kasvu.
Kavandatav muudatus 3: isevalmistatud lõhkeainega terrorismikuritegude toimepanemise
raskendamine, piirates teatud ainete, segude ja neid sisaldavate toodete (I lisa) kättesaadavust
üldsuse hulka kuuluvatele isikutele. I lisa loetellu on võrreldes kehtiva määrusega lisandunud
juurde väävelhape ja ammooniumnitraat. Samuti ettevõtjate ja professionaalsete kasutajate
teavitamiskohustus I ja II lisas reguleeritud lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavatest
tehingutest, vargustest ja kaotsiminekutest.
10
Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on määruse (EL) 2019/1148 lisades I ja II nimetatud
reguleeritud lõhkeainete lähteaineid sisaldavaid tooteid käitlevad ettevõtjad ja professionaalsed
kasutajad. Professionaalsetest kasutajatest moodustavad kõige suurema sihtrühma
põllumajandussektoris tegutsevad ettevõtjad. Samuti on kahtlustäratavate tehingute teadete
kaudseks sihtrühmaks terrorismikuriteo ärahoidmisega seonduvalt kogu elanikkond nii Eestis
kui teistes riikides.
Mõju kirjeldus: Määrusega (EL) 2019/1148 keelatakse üldsuse hulka kuuluvatele isikutele
piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemine, sissetoomine, omamine ja
kasutamine. Piiranguga lõhkeainete lähteaineid võivad käidelda ettevõtjad ja professionaalsed
kasutajad ning ka sellisel juhul on isikute ring piiratud, kuna I lisas loetletud aineid ja segusid
kasutatakse näiteks pürotehnilistes toodetes, puhastusainetes, väetistes, metallitööstuses jne.
Mõju alavaldkond 3.1: mõju üldsuse hulka kuuluvate isikute tarbimiskäitumisele.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on pigem ebaoluline või enamike ainete puhul puudub
üldse. Piirangutega lõhkeainete lähteainete kasutajad on eelkõige ettevõtjad ja professionaalsed
kasutajad ning üldsuse hulka kuuluvate isikute seas kasutajad teadaolevalt puuduvad või on
mõned üksikud. I lisas loetletud aineid reeglina üldsuse hulka kuuluvatele isikutele
kättesaadavaks ei tehta. Määruse (EL) nr 98/2013, mis on kehtinud ligi kuus aastat,
rakendamisel ei ole selgunud, et kellegi jaoks on sätestatud keeld probleem. Turul on olemas
piisavalt asendusaineid, mida saab kasutada. Seetõttu on mõju ulatus enamikel juhtudel
ebaoluline.
Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on väike, kuna üldsuse hulka kuuluvad isikud
selliseid aineid reeglina ei kasuta ning sellest tulenevalt puudub ka kokkupuude I lisas toodud
ainetega.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kuna määrus (EL) nr 98/2013 kehtib pea kuus
aastat, siis risk, et üldsuse hulka kuuluvad isikud on saanud teadlikumaks lõhkeainete
lähteainete kasutamisest ei ole realiseerunud, on ebasoovitava kaasneva mõju osas endiselt
madal.
Mõju alavaldkond 3.2: mõju piiranguga hõlmatud ainete kasutajatele. Kuivõrd piiranguga
hõlmatud ainete kättesaadavus puudutab üldsuse hulka kuuluvaid isikuid, ei mõjuta see
ettevõtjaid ega professionaalseid kasutajaid, kes saavad ka edaspidi kasutada määruses
nimetatud aineid oma majandus- ja kutsetegevuses. Seejuures on oluline märkida, et vastav
piirang on juba jõus tulenevalt määrusest (EL) nr 98/2013 ning käesoleva seadusega ei muutu
ainete kättesaadavuse osa.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on pigem ebaoluline, kuna piirang ei mõjuta neid
isikuid, kes vajavad neid aineid või neid aineid sisaldavaid tooteid oma majandus- või
kutsetegevuses. Piirang mõjutab üksnes üldsuse hulka kuuluvaid isikuid, kes reeglina taolisi
aineid või tooteid ei kasuta.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevõtjad ja
professionaalsed kasutajad saavad lõhkeainete lähteaineid vabalt, järgides määruses (EL)
2019/1148 sätestatud nõudeid, edasi käidelda.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal,
kuna viimase kuue aasta jooksul ei ole tulnud infot, et ettevõtjatel või professionaalsetel
kasutajatel oleks olnud probleeme vastavas sektoris tegutsemisega tingituna lõhkeainete
lähteainetele kehtestatud regulatsioonist.
11
Mõju alavaldkond 3.3: Mõju ettevõtjatele ja professionaalsetele kasutajatele, kes käitlevad
lõhkeainete lähteaineid. Täpsemalt ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks reguleeritud
lõhkeainete lähteaineid, peavad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest, suurtest
kaotsiminekutest ja vargustest 24 h jooksul pärast avastamist PPA-d. Professionaalsed
kasutajad peavad samuti teavitama reguleeritud lõhkeainete lähteainete suurtest
kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist PPA-d.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Kui ettevõtja teeb kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete
lähteaineid, siis on mõju osas, mis puudutab kahtlustäratavate tehingute teavitamiskohustust,
pigem oluline, kuna ettevõtjal peavad sisse olema seatud asjakohased meetmed
kahtlustäratavate tehingute tuvastamiseks. Reguleeritud lõhkeainete lähteainete vargustes ja
kaotsiminekutest teavitamiskohustuse mõju, ettevõtjatele ja professionaalsetele kasutajatele on
pigem madal, kuna varguste ja kaotsiminekute hulk on madal, arvestades, et kuue aasta jooksul,
kui määrus (EL) 98/2013 kehtinud on, ei ole sellekohaseid teavitusi PPA-le tehtud.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldamise sagedus ettevõtjatele on suur, kuna ettevõtjad
peavad ajas jälgima ja tuvastama kahtlustäratavaid tehinguid. Mõju avaldumise sagedus
varguste ja kaotsiminekute osas nii ettevõtjatele kui ka professionaalsetele kasutajatele on
madal, sest varguste ja kaotsiminekute teatisi PPA-le pole tehtud, kuid see võib olla tingitud ka
sellest, et ettevõtjate ja professionaalsete kasutajate teadlikkus lõhkeainete lähteainetele
kehtestatud nõuetest on madal.
Kokkuvõttes jääb ettevõtjate ja professionaalsete kasutajate halduskoormus üldjoontes samaks,
kuna kehtiva määruse (EL) 98/2013 kohaselt tuleb ka täna kahtlustäratavaid tehinguid
kauplemiskohas tuvastada ning vargustest ja suurtest kaotsiminekutest teavitada.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ettevõtjatele kaasnevate ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on pigem oluline, kuna tuleb teha investeeringuid seadmaks sisse asjakohased
ja proportsionaalsed meetmed kahtlustäratavate tehingute tuvastamiseks.
Mõju valdkond 3.4: mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes riikides.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju julgeolekule on ebaoluline, kuid see hinnang on
subjektiivne. Määruse (EL) nr 98/2013 kehtimise ajal kuue aasta jooksul ei ole PPA-le tehtud
kahtlustäratavate tehingute teavitusi, mis pigem on tingitud madalast teadlikkusest seoses
lõhkeainete lähteainete kättesaadavuse piirangutega. Jätkuv keeld piiranguga lõhkeainete
lähteainete üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks tegemisel muudab ainete
väärkasutamise raskemaks. Tulenevalt eeltoodust on ka keerulisem valmistada ise
lõhkeseadeldist, mida kuriteo toimepanemisel kasutada. Julgeoleku mõju hindamiseks oleks
vaja teada, kui palju kuritegusid on jäänud lõhkeainete lähteainete kättesaadavuse piirangu tõttu
toime panemata. Teadaolevalt ei ole Eestis terrorismikuritegevus aktuaalne. Samuti on
terrorismikuritegevusega seotud teave vastava määruse rakendamisega nii Eestis kui ka teistes
EL-i riikides piiratud ja ei ole käesoleva seaduse analüüsiks kättesaadav või sobilik käesoleva
seletuskirjaga avalikuks teha.
Mõju julgeolekule on keeruline käesoleva seaduse puhul hinnata. Mõju julgeolekule tuleneb
määruse (EL) 2019/1148 rakendamisest kogu EL-s, ning õige ja asjakohane oleks hinnata seda
EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse eelnõu kontekstis, sest määruse (EL) nr 98/2013
rakendamine on näidanud, et EL liikmesriikides on mõju julgeolekule väga erinev. Eesti
eeliseks võib kindlasti pidada ka väikest rahvaarvu.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldamise sagedus on pigem ebaoluline, kuna vastupidisel
juhul oleks sellekohane info teatud ulatuses avalikustatud.
12
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuna
teadaolevalt on Eestis väga madal terrorismikuritegevuse oht.
Kavandatav muudatus 4: lõhkeainete lähteainete kättesaadavust piirava määruse (EL)
2019/1148 riigisisene rakendamine.
Mõju sihtrühm: Otsene sihtrühm on PPA kui kontaktpunkt ja TTJA, kes teostab järelevalvet
piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavuse nõuete osas. Väetiseseaduse § 29 kohaselt
teeb väetise (sisaldab ammooniumnitraati) turustamise nõuete üle riiklikku järelevalvet
Põllumajandusamet. Põllumajandusliku tegevusega seoses määruse lisas toodud
ammooniumnitraadi osas täiendavaid järelevalve kohustusi ühelegi ametiasutusele juurde ei
lisata.
Võrreldes kehtiva õigusega, ei ole midagi muutunud. Otsene sihtrühm on ka piiranguga
lõhkeainete lähteainete hulgimüüjad, kes ka tulevikus peavad esitama majandustegevusteate.
Täpne piiratud ainete ja neid sisaldavate toodete hulgimüügiga tegelevate ettevõtjate arv on
hetkel teadmata. Endiselt ei ole hulgimüüjate koguarvust võimalik eristada ettevõtjaid, kes
tegelevad määruse (EL) 2019/1148 lisas I nimetatud ainete ja neid sisaldavate toodete müügiga.
Võrreldes kehtiva õigusega võib eeldada, et hulgimüüjate koguarv 10, mida ennustati määruse
(EL) nr 98/2013 rakendumise alguses, tõuseb, kuna ammooniumnitraadi lisandumisega I lisa
ainete nimekirja, kvalifitseeruvad ka osad põllumajanduse ettevõtjad. Sellest tulenevalt võib
piiranguga lõhkeainete lähteainete hulgimüüjate koguarv olla paarikümne ringis.
Muudatused on suunatud isevalmistatud lõhkematerjaliga toimepandud terrorismikuritegude
ära hoidmisele teatud ainete kättesaadavuse piiramisega, on terrorismikuriteo toimepanemise
või selle toimumata jäämise tõttu kaudselt mõjutatud kogu elanikkond nii Eestis kui teistes
riikides (eelkõige EL-i riikides).
Järeldus mõju olulisuse kohta: Arvestades, et määrusega (EL) 2019/1148 kontaktpunkti
ülesannetes uusi kohustusi juurde ei lisandu ning kahtlustäratavate tehingute, kaotsiminekute ja
varguste teatamise korral on PPA endiselt kontaktpunkt, siis võrreldes kehtiva õigusega neile
täiendavat töökoormust ei lisandu. Kahtlustäratavatest tehingutest teatamine aitab tuvastada
võimalikke lõhkeainete lähteainete väärkasutamisi ning hoida ära õigusrikkumisi. PPA hindab
teavet ja edastab selle vajadusel ametiabi korras mõnele teisele pädevale riigiasutusele. Seega
on mõju olulisus PPA töökorraldusele pigem ebaoluline.
TTJA teostab järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete turustamise nõuete täitmise osas
jaemüügis. Ülejäänud käitlemisahela osas on järelevalve tegemise pädevuse PPA-l tulenevalt
korrakaitseseaduses §-st 6. TTJA saab jaemüügis kontrollida kauplejat ehk et kas kaupleja teeb
üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks piiranguga lõhkeaine lähteaine või seda
sisaldava toote. Kuivõrd piiranguga lõhkeainete lähteainete jaemüük on üldsuse hulka
kuuluvatele isikutele keelatud, siis teadaolevalt neid jaemüügis ei müüda ning mingit täiendavat
töökoormust TTJA-le sellega kaasneda ei tohiks.
Hulgimüüjad peavad piiranguga lõhkeainete lähteainete turul kättesaadavaks tegemise korral
esitama sellekohase teate majandustegevuse registrisse. Käesoleval hetkel on osad ettevõtjad
seda juba teinud. Tulevikus peavad seda tegema ka ammooniumnitraadi käitlejad sh
põllumajandustootjad.
Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on väga väike, kuna teadaolevalt ei ole PPA-
le kahtlustäratavate tehingute, kaotsiminekute ja varguste teavitusi edastatud.
13
Seega ka mõju avaldumise sagedus TTJA-le on väga väike, kuna täiendavate töökohustuste
lisandumist ei ole toimunud ning nimetatud asutus teostab nagunii müügil olevate toodete üle
järelevalvet.
Mõju avaldumise sagedus hulgimüüjatele on samuti pigem väike, kuna ettevõtjaid, kes teevad
piiranguga lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks, ei ole palju ning enamik neist teostab ka
kaardimaksetehinguid.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Arvestades, et kahtlustäratavate tehingute teatisi
pole tehtud ja üldsuse hulka kuuluvatele on keelatud piiranguga lõhkeainete lähteained
kättesaadavaks teha, ei kaasne ka ebasoovitavate mõjude riski PPA-le ega ka TTJA-le.
Hulgimüüjatele kaasneda võiv ebasoovitavate mõjude risk, kui ettevõtjal puudub
kaardimakseterminal, mis on vähetõenäoline, on ebaoluline. Üldjuhul on ka hulgimüüjatele
kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk madal.
Kavandatav muudatus 5: Majandustegevuse registri vastutava töötleja ja toote
kontaktpunktide ülesannete viimine MKM-ist TTJA-sse, täidab asutuste sisese tööjaotuse
muutmise eesmärki ning muudatus on tingitud MKM-i põhimääruse muutmisest.
Mõju sihtrühmad: turujärelevalveasutused, majandushaldusasutused, toote kontaktpunkt,
ettevõtjad ja füüsilised isikud (ettevõtetes vastutavad isikud).
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõjutatud on kaudselt kõik TNVSi ja MSÜS-i subjektid sh
ettevõtjad. Mõju olulisus on aga väike, kuivõrd need ei too kaasa erilisi muutusi sihtrühmade
käitumises, sest sisuliselt muutub üksnes ülesandeid täitev asutus, ettevõtjate jaoks jääb kõik
samaks, välja arvatud asjaolu, et edaspidi suheldakse MKM-i asemel TTJAga.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna ettevõtjad kui ka
vastutavad isikud suhtlevad MTR-iga igapäevaselt. Mõju avaldumise sagedus toote
kontaktpunktide osas võrreldes MTR-iga on väiksem, kuid sellegi poolest märkimisväärne.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavaid mõjusid muudatustega ei kaasne,
küll aga tagavad muudatused selguse kehtivates nõuetes, õigustes ja kohustustes ning TTJA-s
täidetakse edaspidi samuti rakenduslikke ülesandeid nii nagu on täna juba TTJA funktsioon.
Mõnevõrra võib oodata mõju TTJA töökorraldusele, kuna ameti pädevusse lisanduvad uued
ülesanded koos töökohtadega.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:
- puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- puudub mõju regionaalarengule.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Teavitusi kahtlustäratavatest lõhkeaine lähteainete tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest
hakkab vastu võtma ning menetlema PPA. Määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud,
et kahtlustäratavate tehingute teavitusi ei ole kuue aasta jooksul tehtud. Eeldatavasti ei kasva
tulevikus teavituste arv ka hüppeliselt. Seega on kulud PPA-le pigem väikesed.
Võrreldes varasemaga ei muutu ka kemikaaliseaduse muutmisega TTJA tööülesanded.
Edaspidi teostab TTJA järelevalvet määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine
14
lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis ning sellest tulenevalt on ka selle asutuse
kulud pigem väikesed.
MSÜS-i ja TNVS-i muudatusega lisanduvad TTJA-le ülesanded, mida seni täitis MKM. Kõik
seotud kulud kaetakse MKM-i eelarvest ja need ei nõua riigieelarvest lisaraha.
Eelnõu seadusena rakendumisega ei kaasne tulusid.
8. Rakendusaktid
Eelnõu pole seotud rakendusaktidega.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks TTJA-le, Põllumajandusametile,
Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti e-
kaubanduse Liidule.
Justiitsministeerium ja Maaeluministeeriumi kooskõlastasid eelnõu märkustega.
Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti
Keemiatööstuse Liit saatis arvamuse e-kirjaga. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda kooskõlastas
eelnõu märkusteta. TTJA, Põllumajandusamet, Terviseamet, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti e-kaubanduse Liit arvamust ei
avaldanud.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2020. a
Seletuskirja lisa eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega
arvestamise tabel.
15
Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,
arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus
lõige, punkt
Justiitsministeerium Eelnõu § 1 p 4 § 1 p-des 3 ja 5 on lisaks lähteainele ka aineid sisaldav Selgitatud.
(KemS § 15 lg segu, kuid p-s 4 ei ole, on see sisuline vajalik?
Erinevus on tingitud sellest, et eesmärk on
6)
tagada parem õigusselgus määruse (EL)
2019/1148 rakendamisel. Punkt 4 käsitleb
tarneahelas osalevate ettevõtjate
teavitamiskohustust, mis on uue
kohustusena määruses (EL) 2019/1148,
kehtivas määruses (EL) nr 98/2013 sellist
kohustust ei ole.
Kuna tegemist ei ole punkti ulatusliku Arvestatud.
Eelnõu § 1 p 7 ümberkujundamisega, soovitame kasutada Eelnõus on vastav muudatus sisse viidud.
(KemS § 34 p muutmisvormelit täiendatakse pärast sõnu – paragrahvi 34
3) punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „hädaolukorra
lahendamise plaan“ sõnadega „ja tagada avalikkuse
teavitamine, et igaühel oleks võimalus avaldada aegsasti
arvamust plaani koostamisel või oluliste muudatuste
tegemisel“.
1
Eelnõu § 1 p 8 Seaduses on nõukogu määrus, kuid uus määrus on Euroopa Arvestatud.
(KemS § 36) Parlamendi ja nõukogu. Seega vajalik täiendada asendatavat
Eelnõu punktides 8 ja 9 on asendatava ja
ja asendajat tekstiosa. Sama märkus p 9.
asendaja tekstiosa muudetud.
Muutmisvormelis peab olema paragrahvi 38 lõike 4 punktis
Eelnõu § 1 p 9 Arvestatud.
4 … Sama viga parandada seletuskirja osa 3. „Eelnõu sisu
(KemS § 38 lg 4
ja võrdlev analüüs“ punkti 9 selgituse juures. Eelnõu punktis 4 ja seletuskirja punktis 9
p 4)
on muudatused sisse viidud.
Arvestatud.
Järgitud ei ole „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise
juhendi“ (vt link Normitehnika käsiraamatus § 20 Eelnõus on arvestatud Normitehnika
kommentaaris 2) nõudeid, nt juhendi punkte 3 ja 6. käsiraamatu juhendi punktides 3 ja 6
sätestatut seaduseelnõu kohustuslike
elementide osas ning juurde on lisatud
märge eelnõu teksti ning algatamise
kuupäeva ja algataja või algataja esindaja
kohta.
Palume arvestada ka keelemärkusi, mis on eelnõu
Arvestatud.
koostajatele edastatud Word-dokumendis e-kirja teel.
Eelnõus on vastavad muudatused sisse
viidud.
2
Seletuskirja osa 3. lõigu viimases lauses (lk 1) on väiksem kui 1 % Arvestatud.
1. alaosa 1.1. massiprotsenti, peab olema väiksem kui 1 massiprotsent.
Seletuskirjas on asendatud tekstiosa
Sisukokkuvõte“
„väiksem kui 1 % massiprotsenti“
tekstiosaga „väiksem kui 1 massiprotsent“.
Seletuskirja osa Arvestatud.
1. lõigus (lk 1) öeldakse: „Määrusega (EL) 2019/1148
1. alaosa 1.1.
tunnistatakse alates 01.01.2021 kehtetuks Euroopa Seletuskirjas on ajaline määratlus
Sisukokkuvõte“
Parlamendi ja nõukogu määrus nr 98/2013, … - eelnõu on parandatud.
kavandatav jõustuma 01.02.2021 ning määruse art 22. järgi:
Määrus (EL) nr 98/2013 tunnistatakse kehtetuks alates
1.veebruarist 2021.
Seletuskirja osa
Palume parandada punkti 10 selgitust, tegemist on seosetu Arvestatud.
3. „Eelnõu sisu
lausega.
ja võrdlev Lause on sõnastatud järgmiselt - KemS
analüüs“ olulisi sisulisi muudatusi seoses määruses
(EL) 2019/1148 sätestatud nõuetega ei
tehta, kuna muudetakse valdavalt
tekstiosasid, mis käsitlevad määruste
pealkirjasid.
Seletuskirja Palume seletuskirja sisukokkuvõtte osa viia vastavusse hea Arvestatud.
mõjude õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) §
märkused 41 lg-ga 2. Selle kohaselt kirjeldatakse seletuskirja esimeses Seletuskirja sisukokkuvõte viidi vastavusse
alaosas „Sisukokkuvõte” kokkuvõtlikult, viitamata HÕNTE § 41 lg-ga 2. Sisukokkuvõtte ja
konkreetsele sättele, kasutamata erialakeelt ja lühendeid, seaduse eesmärgi peatükid struktuureriti
kavandatava regulatsiooni või muudatuse sisu ja ümber.
3
põhjendatakse selle vajalikkust, sh nimetatakse lahendatav
küsimus ja selle seos kehtiva õigusega, eesmärk ning
lahendusettepanek ja selle mõju. Esialgsel hinnangul saaks
HÕNTE nõuetele vastava sissejuhatava teksti tuletada
pigem infost, mis praegu on liigitatud seletuskirja punkti
„Seaduse eesmärk“ ja kus esitatud tekst oleks ehk
lühendatud ja kohendatud kujul sobilik esitada
sisukokkuvõttena. Arvukad viited EL õigusaktidele tuleks
valdavalt kajastada alaosas „Märkused“ (SK p 1.3., vt ka
HÕNTE § 41 lg 4 p 2).
Seletuskiri ei maininud asjaolu, et enne eelnõu ja Arvestatud.
seletuskirja esitamist väljatöötamiskavatsust (edaspidi
VTK) ja kontseptsiooni ei koostatud (HÕNTE § 42 lg 2). Seletuskirja märkuste osa täiendati
Selle kohta tuleb esitada põhjendus ning viidata põhjendusega, miks VTK-d ei koostatud.
asjakohasele VTK mittekoostamise täpsele erandile
(HÕNTE § 1 lg 2).
Arvestatud.
Kuivõrd tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks
vastuvõetava õigusaktiga, on vajalik viidata Euroopa Euroopa Komisjoni poolt koostatud
Komisjoni koostatud mõjude analüüsile, kui selline koostati mõjuanalüüsile on viide lisatud punktis 1.3.
ning Eesti poolt läbirääkimiste käigus antud Eesti koostatud seisukohtadele määruse
mõjuhinnangutele juhul, kui see on asjakohane. eelnõu kohta ei ole asjakohane viidata ning
seda viidet ei lisatud.
4
Palume kavandatava muudatuse 1 mõju kirjelduse juurde Arvestatud.
lisada hinnang, kuivõrd vajavad internetipõhised
Seletuskirja on täiendatud.
kauplemiskohad kohanemist või kas neil võib tekkida
Internetipõhistele kauplemiskohtadele
raskusi asjakohaste meetmete sisseseadmisega. Teisisõnu,
koostatakse juhend, kuidas tuvastada
kui see osutub keeruliseks ja aeganõudvaks, siis kas üheks
lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavaid
lahenduseks võiks olla sellistel kauplemiskohtadel ka
tehinguid, et neil oleks lihtsam sisse seada
lõhkeainete lähteainetega kauplemine üldse lõpetada. Sel
asjakohased meetmed. Juhul, kui osa
juhul tuleks aga hinnata, kuivõrd keeruline võib
internetipõhiseid kauplemiskohti tunnetab
kauplemiskohtade jaoks olla selliste ainetega kauplemine
nõuete täitmist liigse kohustusena, võivad
lõpetada ja kas sellisel otsusel võivad nende jaoks olla
nad lõpetada reguleeritud lõhkeainete
mingid majanduslikud tagajärjed. Eelduslikult võiks
lähteainete vahendamise. Vahendamise
lõhkeainete lähteainete vahendamine moodustada aga
lõpetamise tõenäosus on eelduslikult siiski
väikese osa nende tegevusest, mistõttu ei oleks see mõju
madal, kuna internetipõhised
märkimisväärne. Ühtlasi palume vältida mõju „keskmiseks“
kauplemiskohad saavad ise valida, millised
hindamist ning kasutada selles kontekstis vaid määratlust
asjakohased meetmed nad kasutusele
ebaoluline/oluline mõju. Sellise määratluseni jõudmiseks
võtavad ja lõppvastutus jääb siiski müüjale,
tuleb aga kasutada mõjukriteeriumite põhist hindamist,
kes reguleeritud lõhkeainete lähteainet
milleks on mõju sihtrühma suuruse, mõju avaldumise
internetikeskkonnas müüb. Reguleeritud
sageduse, mõjuga kohanemise vajaduse ehk ulatuse ja
lõhkeainete lähteaine näol on tegemist väga
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski hindamine, kus
piiratud ainete, segude ja toodete
tõepoolest võib kriteeriumi hinnata kolmesel skaalal
gruppidega ning nende osakaal kõikidest
(väike/keskmine/suur) tuginedes tõenduspõhistele
pakutavatest toodetest on marginaalne
andmetele. Samuti juhime tähelepanu, et mõju sageduse
veebiplatvormide poolt pakutavate
hindamisel tuleb arvestada mitte sihtrühma arvukusega,
toodetega.
vaid selle sihtrühma mõjuga kokkupuute sagedusega, mille
aluseks on pigem see, kuivõrd sageli puutuvad kokku Mõju hindamise osa on muudetud ja
teadaolevad lõhkeainete lähteaineid vahendusteenusena lähtutud määratlusest oluline/ebaoluline.
pakkuvad internetipõhised kauplemiskohad, mis ilmselt
5
vahendavad ka muid kõikvõimalikke kaupu, just selliste Mõju sageduse hindamise osa muudeti ja
ainete vahendamisega. aluseks võeti sihrühma mõju kokkupuute
sagedusega.
Arvestatud.
Kavandatava muudatuse 2 mõju olulisuse järelduse lõigus
on mõju riigiasutuste töökoormusele hinnatud pigem Seletuskirja muudetud. Kavandatava
keskmiseks. Palume lähtuda eelmises märkuses toodud muudatuse mõju 2 olulisus riigiasutuste
infost mõju olulisuse hindamiseks. töökorraldusele on pigem ebaoluline, kuna
üksnes kord aastas tuleb korraldada
teadlikkuse tõstmise üritusi ning selle
ettevalmistusele kuluv aeg aasta lõikes ei
ole väga mahukas.
Arvestatud.
Seletuskirja mõjude osa jaotis kasutab kahte paralleelset
terminit mõjude struktureerimisel: kavandatav muudatus (1 Mõju valdkondade struktuur muudetud
ja 2) ning seejärel ilmselt sama jaotist silmas pidades mõju ühesuguseks.
valdkond (3-5). Soovitame jääda kindlaks ühele terminile,
mis paremini iseloomustab käsitletavat mõju. Mõju
põhivaldkondi on HÕNTE kohaselt kuus (vt § 46 lg 1).
Seletuskirjast ei nähtunud ettevõtjate ja professionaalsete Mittearvestatud ja selgitatud.
kasutajate arv, kes käitlevad lõhkeaineid. Lisatud oli, et
Hulgimüüjate ja professionaalsete
täpne piiratud ainete ja neid sisaldavate toodete
kasutajate arvu on keeruline prognoosida,
hulgimüügiga tegelevate ettevõtjate arv on hetkel teadmata.
kuid tegeleme paralleelselt
Kas sellise info puudumist ei tuleks hinnata täiendava
teavitustegevusega, et ettevõtjad ja
6
riskina, kuna ühtepidi on sellistel ettevõtjatel juba täna professionaalsed kasutajad, kes täna veel ei
kohustus esitada majandustegevusteade ning informeerida ole määrusest tulenevatest kohusutest
ka kahtlustäratavatest tehingutest, samas kui andmete teadlikud, saaksid teadlikuks. Käesoleva
lünklikkus võib raskendada järelevalve tööd võimalike seisuga on majandustegevuse registris on
tegematajätmiste kontrollimisel? Kuna aga edaspidi peavad majandustegevuse teate esitanud 10
samamoodi toimima hakkama ka põllumajandustootjad, siis lõhkeainete lähteainete hulgimüüjat.
tuleks seletuskirjas anda hinnang selliste tootjate arvule, kes
Põllumajandustootjad, kes teevad
neid nõudeid edaspidi täitma peavad hakkama ning ühtlasi
kättesaadavaks vastava massiprotsendiga
ka neile avalduvatele mõjudele mõjukriteeriumite kaudu.
ammooniumnitraati, peavad juba ka täna
EL määruse nr 98/2013 nõudeid täitma.
Erinevus veebruarist asenduva määrusega
seisneb selles, et ammooniumnitraadi
kättesaadavaks tegemisele kehtestatakse
täiendav piirang.
Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi seletuskirjas on
hulgimüüjate probleemina esile toodud sularahata Arvestatud.
arveldamise keeld, siis ei tohiks seda arvestada käesoleva
Sularahata arvestamise keelu osa on
eelnõu mõjuna, mida hinnata, kuna vastav nõue on sellele
mõjude hinnangust eemaldatud.
sihtrühmale kehtinud juba varasemast ning ka seletuskirja
koostajate väitel ei ole selles osas võrreldes kehtiva
õigusega midagi muutunud.
Palume kontrollida, kas mõju valdkond 5 ei ole juba
Arvestatud.
sisuliselt kaetud seletuskirja mõjude punktiga 3.4? Kui
olemuslikult on tegu sama sihtrühma ja sama mõju Mõju valdkonnad 3.4 ja 5 ühendatud ning
tõstetud kokku punkti 3.4.
7
valdkonnaga, siis tuleks kahes eraldi punktis asuv info
konsolideerida.
Seletuskirjas tuleb esitada ka koondhinnang ettevõtjatele (ja
Arvestatud.
füüsilistele isikutele) avalduva halduskoormuse kohta,
hinnates, kas muudatuste tulemusena see kasvab, kahaneb Kavandatava muudatuse alapunkti 3.3 on
või jääb samaks. Kui esineb erisusi sihtrühma lõikes, tuleks täiendatud ettevõtjate ja füüsiliste isikute
ka need välja tuua. halduskoormuse osas.
Maaeluministeerium Eelnõu 1. Ebaselgeks jääb, milline järelevalveasutus kontrollib Arvestatud.
põllumajandusliku tegevuse korral Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148, lõhkeainete Seletuskirja täiendatud.
lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, artiklites 5–9 Vaatamata sellele, et määruses (EL)
sätestatud nõuete täitmist. Seletuskirja järgi jätkab hetkel 2019/1148 on toodud mõistena
kehtiva õiguse kohaselt ning ka tulevikus riikliku
põllumajanduslik tegevus, siis lõhkeainete
kontaktpunktina Politsei- ja Piirivalveamet, kellele tuleb
teada anda kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest lähteainete puhul ei eristata lähteaineid, sh
ja vargustest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet isegi juhul, kui on tegemist
teeb järelevalvet määruse (EL) nr 2019/1148 kohaselt ammooniumnitraadiga, mille peamine
piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise kasutusotstarve on väetised. Käsitleme
üle jaemüügis. lõhkeainete lähteaineid nii nagu määruse
Samuti märgitakse, et kuna Terviseamet teeb järelevalvet (EL) 2019/1148 lisades I ja II toodud on.
REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale, Põllumajandusliku tegevusega seoses
importijale ning toote valmistajale esitatud kohustuste ja määruse lisas toodud ammooniumnitraadi
nõuete ning ainele, segule ja tootele esitatud nõuete täitmise osas täiendavaid järelevalve kohustusi
üle nende valmistaja ja importija juures ning hulgimüügis, ühelegi ametiasutusele ei panda.
siis on sellega (edaspidi) hõlmatud ka järelevalve tegemise
kohustus määruse (EL) nr 2019/1148 nõuete täitmise üle.
8
Väetiseseaduse § 29 kohaselt teeb väetise turustamise
nõuete üle riiklikku järelevalvet Põllumajandusamet.
Veeseaduse kohaselt on väetise kasutamisega seonduvad
nõuded käsitatavad põllumajanduslike keskkonnanõuetena
ja sama seaduse § 250 lõike 2 kohaselt teeb
keskkonnanõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet
Keskkonnainspektsioon. Palume võimaluse korral
täiendada seletuskirja asjakohase selgitusega ka määruse
(EL) nr 2019/1148 alusel põllumajandusliku tegevuse korral
lõhkeaine lähteaine kasutamise järelevalve teostamise
pädevuse osas.
Seletuskiri
2. Seletuskirjast ei nähtu, kas eelnõuga kavandatavate Selgitatud.
muudatuste väljatöötamisse kaasati või kavandatavatest Alates 2014. a septembrist kehtiv määrus
muudatustest teavitati ka neid põllumajandusvaldkonna (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete
huvigruppe ja ettevõtjaid, kes ettevõtjana või
turustamise ja kasutamise kohta, mida
professionaalse kasutajana tegelevad reguleeritud lõhkeaine
alates 1. veebruarist 2021. a. asendab
lähteainega (kõrge lämmastikusisaldusega
ammooniumnitraatväetisega). Nii ei ole selge, kas määrus (EL) 2019/1148, on üldjoontes
nimetatud isikud on teadlikud esmalt määruse (EL) nr sama sisuga. Seega määruse (EL)
2019/1148 rakendumisega 1. veebruaril 2021 kaasnevast 2019/1148 näol ei ole tegemist uue
keelust teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele õigusaktiga. Kõrge lämmastikusisaldusega
kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete lähteaineid ning ammooniumnitraadile kohaldusid ja
samuti nimetatud määrusega kehtestatud täiendavatest kohalduvad ka praegu määruse (EL) nr
kohustustest (tarneahela teavitamine). 98/2013 nõuded. Ainuke oluline erinevus
Jõustuvast keelust etteulatuvalt mitteteadmine võib kõrge lämmastikusisaldusega
ettevõtjatele kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi, kuna nad ammooniumnitraadi osas on see, et
ei jõua olemasolevaid varusid tähtpäeva saabumise ajaks määruse (EL) nr 98/2013 kohaselt asub ta
lõpuni turustada ning ettevõtjad võivad olla soetanud ka II lisas ning määrusega (EL) 2019/1148
uusi varusid. Siinjuures palume analüüsida ja eelnõu
viiakse ta I lisasse. I lisas on ained, mida ei
vajaduse korral täiendada rakendussättega selle kohta,
tohi üldsusele kättesaadavaks teha või tohib
kuidas peab käituma ettevõtja, kellel on 1. veebruari 2021
9
seisuga turustamata jäänud kõrge lämmastikusisaldusega teha, aga üksnes loa alusel ning tuleb
ammooniumnitraatväetise laovarud. teavitada riiklikku kontaktpunkti
kahtlustäratavast tehingust, vargusest ja
olulisest kaotsiminekust. II lisas on ained,
mida tohib üldsusele kättesaadavaks teha,
kuid mille kahtlustäratavast tehingust,
vargusest ja olulisest kaotsiminekust tuleb
samuti kontaktpunkti teavitada. Meile
teadaolevalt on kõrgema
lämmastikusisaldusega
ammooniumnitraadi peamised kasutajad
põllumehed ja põllumajandusettevõtted,
kes määruse mõistes klassifitseeruvad
professionaalseteks kasutajateks, kellel on
tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete
lähteainete järele eesmärgil, mis on seotud
tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega,
sealhulgas täis- või osaajaga
põllumajandusliku tegevusega.
Konsulteerisime selles osas ka väetiste
tootja Baltic Agro AS-ga ning sellest
tulenevalt ei tohiks olla probleem soetatud
ammooniumnitraadi varude turustamisega,
kuna põllumajandussektoris võib
eelnimetatud ammooniumnitraati edasi
kasutada.
Täiendavalt lisame, et teavitame
lõhkeainete lähteainete sh ka väetise
10
käitlejaid uue määruse täiendatud nõuetest
novembris - detsembris 2020.a.
Eesti Eelnõu Probleem H2SO4-ga nimekiri I piirab 15%, kuid Selgitatud.
Keemiatööstuse avalikusele, ehitusmaterjalide poed, e-poed, akuhapped
Ettevõtete Liit 30 %. Auto akud ? Lõpetatakse ära? Kui keelate, tuleb Akud kvalifitseeruvad määruse (EL)
teavitus teha kiirkorras või ikkagi teete loasüsteemi ja loote 2019/1148 kohaselt toodeteks ning neile
raamistiku? Kui suurtest kogustest on jutt ja kas määruse nõuded ei kohaldu. Akuhapete
ehitusmaterjalide poode ja e-poode olete teavitanud? osas teavitame puudutatud sektoreid
kõnesoleva määruse nõuetest.
11