Heino Vipp Teie 19.08.2020 nr 1-19/20/ 14
MTÜ Saarte Kalandus Meie 30.11.2020 nr 15-1/5761-5
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu põhilahendusele
esitatud ettepanekutele
Austatud härra Vipp
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud seisukohtade eest. Rahandusministeerium teavitas oma 15.09.2020
kirjaga nr 15-1/5761-2, et oluline on oodata ära kogu võimalik sisend ning seejärel koostöös
nii mereala planeeringu eksperdimeeskonnaga kui erinevate ametkondadega esitatud
ettepanekuid põhjalikult kaaluda ja tasakaalustatud lahendus leida. Teie poolt esitatud
seisukohad on läbi kaalutud ja vastame siinkohal Teie kirjas toodule. Vastuste koostamisel on
oma panuse andnud mereala planeeringu ekspertmeeskond. Vastuskirja koostades oleme
järginud Teie kirja struktuuri. Kuna mitmed väited ja küsimused sisuliselt kattusid, oleme
kasutanud võimalust viidata korduvate teemade puhul eelnevatele vastustele ja vastata
küsimustele grupeeritult. Viitamise hõlbustamiseks oleme tähistanud erinevad alajaotused
rooma numbritega.
I. Sissejuhatus
Olete oma kirjas välja toonud seisukohad, et KSH ei tugine ökosüsteemsele lähenemisele, suur
osa uuringutest on tegemata, sh kumulatiivne uuring, tuginetakse oletustele ja arvamustele.
Selgitame esmalt Eesti mereala planeeringu kui riikliku strateegilise arengudokumendi
olemust. Planeeringu ülesanne on suunata Eesti mereala kasutust pikas ajalises perspektiivis,
sätestades aluspõhimõtted ja reeglid erinevate merekasutuste ruumilisele arengule.
Planeeringu eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutuste koostoimest ja leppida kokku
Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes järgmiseks 15 aastaks, et panustada
merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust.
Pika-ajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub mereala
planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärgiks on kogu Eesti
mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on üldistusaste suur –
keskendutakse üldpõhimõtete seadmisele ja tegevusi ei kavandata detailideni. Planeeringuga
seatavad suunised ja tingimused on edaspidi aluseks mereala puudutavatele otsustele, sh
hoonestuslubade väljastamisele. Seega peale mereala planeeringu kehtestamist on olemas nii
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üldpõhimõtted, kui ka selged suunised ja tingimused, kuidas tegevusi ruumiliselt kavandada
saab ja toob seeläbi senise üksikotsustel põhinevasse praktikasse muutuse.
Mereala planeeringu kui strateegilise arengudokumendi mõjude hindamisel on esmatähtsaks
peetud laiapõhjalisust. Lisaks tavapärasele looduskeskkonna-põhisele mõjude hindamisele on
tähelepanu pööratud ka sotsiaalsetele, majanduslikele ja kultuurilistele mõjudele. Rõhutame,
et vastavalt õigusaktides nõutule ja väljakujunenud praktikale lähtub planeeringu mõjude
hindamine planeeringu enda täpsusastmest. Planeeringu üldistusastmele vastava mõjude
hindamise (sh KSH) lähtekohaks on olnud ökosüsteemne lähenemine. Nagu kirjeldab mõjude
hindamise aruande ptk 2.1 on mõjude hindamisel aluseks võetud HELCOM/VASAB
ökosüsteemse lähenemise juhendis1 välja toodud printsiibid, milleks muuhulgas on parima
võimaliku teabe arvestamine. Strateegilisel tasandil loetakse parimaks võimalikuks teabeks
ekspertide oskusteavet ning nii varasemalt kui ka samaaegselt mereala planeeringu
koostamisega teostatud muid merealal läbiviidud analüüse ning uuringuid. Lisaks sellele on
mereplaneeringu koostamise käigus läbi viidud mitmeid uuringud, mis on kättesaadavad
mereala planeeringu portaalist www.mereala.hendrikson.ee.
Märgime, et planeeringu ja mõjude hindamise aruannet täiendatakse uuringu ja analüüsi
mõistetega, sh tuuakse välja nende sisuline erinevus. Avalikus kommunikatsioonis on
selgunud, et uuringu all mõeldakse sageli välitöödel kogutud andmetel põhinevat uurimust.
Viimased Riigikohtu lahendid Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu ja Rail Balticu
maakonnaplaneeringu osas on rõhutanud, et mõjude hindamisel tuleb tugineda hindamise ajal
mõistlikult kättesaadavatele, sh uute uuringutega kogutavatele andmetele. Mereala
planeeringu koostamise käigus on läbi viidud mitmeid täiendavaid analüüse ja uuringuid (vt
http://mereala.hendrikson.ee/uuringud.html), mis koondavad erinevates teemades Eesti
mereala tervikpildi. Hiiu kohtulahendi puhul on välja toodud, et üldisel planeeringutasandil
on vaja kujundada veendumus, et valitud tuuleenergeetika alad sobivad põhimõtteliselt, st
vähemalt teatud tingimustel tuuleenergia tootmiseks. Mereala planeeringu mõjuhindamine
tegi ettepanekud juba strateegilisel tasandil olulisemaid eluslooduse tundlike alasid vältida,
lähtudes vältimis-ja ettevaatuspõhimõttest. Seega on mõjude hindamise strateegilisel tasandil
kujunenud veendumus, et planeeringus määratud tuuleenergeetika alad koos suuniste ja
tingimustega (sh koos seatud ennetavate leevendusmeetmetega võimalike ebasoodsate
mõjude ärahoidmiseks) on parim võimalik lahendus (vt täpsemalt alajaotus III ja IV).
Mõjude hindamise aruandesse on koondatud nii keskkonnamõju strateegilise hindamise kui
täiendavalt läbi viidud sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike mõjude hindamise
tulemused. Rõhutame, et mõjude hindamise aruanne on terviklik dokument, kus peatükid on
omavahel seotud. Aruandes antud hinnanguid tuleb käsitleda konkreetses kontekstis ja
teemasid tuleb vaadata koosmõjus. Üksikute lausetena väljatoodu võib anda lõplikest
hinnangutest erineva ja eksliku mulje. Olete oma kirjas välja toonud peamiselt kalanduse ja
tuuleenergeetikaga seotud mõjud. Rõhutame, et mõjude hindamise eksperdid on
koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel
tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh
ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on
planeeringuga seatud arvukaid tingimusi planeeringule järgnevatele tegevuslubade
menetlustele, mille raames tuleb kohustuslikult läbi viia ka täiendavad uuringud. Selline
lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades
1
Guideline for the implementation of ecosystem-based approach in Maritime Spatial Planning (MSP) in the
Baltic Sea area, 2016
2
(eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta,
põhineva praktika muutuse.
II. Planeeringuga kaasnev mõju (lk 114)
1. kas KSH koostamisel on lähtutud Riigikohtu poolt Hiiumaa tuuleparkide vaidluses
(3-16-1472) antud juhistest selle kohta, kuidas tuleb tuuleparkide KSH-d läbi viia,
ehk lähtuda modelleerimisel mingist stsenaariumist, nt maksimumstsenaariumist?
2. mis põhjendusega on jäetud tuulepargi konkreetsed arvandmed (nt
maksimumstsenaarium) KSH-s paika panemata ja hindamata? Palun selgitada.
3. mis põhjendusega räägitakse ökosüsteemsest lähenemisest, kui suurem osa
uuringutest (sh merekeskkonna uuring, kumulatiivsete mõjude uuring, kalade ja
koelmute uuring) on jäetud KSH-s käigus tegemata? Palun selgitada.
Kuigi viidatud Riigikohtu lahend tehti ajal, mil mereala planeering oli juba koostamisel, on
lahendis väljatoodud kitsaskohti peetud silmas mõjude hindamise läbiviimisel. Olete oma
vastuväites ära toonud Riigikohtu lahendist mh lause „Tuuleenergia tootmise stsenaariume
kirjeldavateks parameetriteks võivad olla tuuleenergia tootmise alade asukoht, suurim lubatav
aluspindala, tuulikute kõrgus, võimsus, töötamise aeg jne“. Toome välja, et mereala
planeeringus on ära toodud alade asukohad, käsitletud vundamenditüüpi, antud alade
realiseerimise piirmäär 70% ja ka alade pindala. Seega on sisulise lahenduse aluseks olnud
konkreetne stsenaarium. Selguse huvides täpsustame planeeringulahendust ja mõjude
hindamise aruannet, et stsenaarium paremini esitletud oleks, sh lisame tuulikute võimaliku
gabariidi ja tuulikute omavahelise vahemaa.
Mereala planeering on koostatud tuginedes HELCOM/VASAB ökosüsteemse lähenemise
juhendis toodud põhimõtetele, mis on koostatud spetsiaalselt Läänemere mereala
planeeringutes ökosüsteemse lähenemise rakendamiseks (link juhisele on toodud kirja I osas).
Mereala planeeringu koostamisel lähtekohaks olnud ökosüsteemse lähenemise järgi peab
meremajanduse areng toimuma arvestades merekeskkonna hea seisundi säilitamist ja
saavutamist. Seetõttu on mereala planeeringus rõhutatud kalavarude looduslikku taastumist
tagavate koelmualade säilitamise vajadust. Kalastiku jaoks tundlike aladega arvestamise
kohustus on seatud teistele merekasutusviisidele. Mereala planeeringus kalastikule kaasnevate
mõjude hindamisel on kaasatud Eesti parim ekspertteadmine läbi Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituudi ekspertide, kellel on ulatuslik varasem kogemus nii Eestis2 kui koostööst teiste
Läänemere äärsete riikidega läbi Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM)
töörühmade ja projektide (Pan Baltic Scope). Mereala planeeringu eksperdimeeskonna
nimekiri on kättesaadav mereala portaalist.
Mereala planeeringu jaoks läbi viidud uuringuid/analüüse on kirjeldatud vastuste alajaotuses
IV. Alajaotuses I ja IV on ühtlasi toodud selgitused, millised uuringud/analüüsid osutusid
strateegilisel tasandil võimalikuks ja selgitatud milliste uuringute läbiviimine on vajalik
järgneval tegevusloa tasandil.
III. Ptk 2.3. Keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu väljatöötamisel
Olete oma vastusväites välja toonud, et mereala planeeringu KSH protsessis pole käsitletud
alternatiivseid tuuleenergeetika alasid.
2
Vt nt https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwidh-
ab0tvrAhXDyaQKHdb6BwEQFjAMegQIARAB&url=https%3A%2F%2Fagri.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffile
s%2Fcontent%2Fuuringud%2F2015%2Fuuring-2015-
koelmud.docx&usg=AOvVaw3gWQPbxVfWRcK6UwzMbFcx
3
Täpsustame, et KSH üks peamisi ülesandeid on anda otsustajale teavet strateegiliste
valikutega kaasneva keskkonnamõju, sealjuures eelkõige olulise ebasoodsa mõju kohta. Igal
strateegilisel valikul ning planeeritaval tegevusel on eesmärk ning see peab olema selgelt
esitatud. Alternatiiv on eesmärgi saavutamise erinev viis ja kui laual on erinevaid strateegilise
valiku alternatiive tuleb seda ka KSH aruande käigus hinnata. Alternatiivide all ei mõisteta
üksnes asukoha alternatiivi, vaid ka ajalisi, tehnoloogilisi jne lahendusi.
Tsiteerite oma vastulauses Riigikohtu seisukohti Hiiumaa tuuleparkide asjas (nr 3-16-1472),
kus toote mh välja, et KSH peab mängima aktiivset rolli planeeringulahenduse kujunemisel,
mitte piirduma planeerimisprotsessis väljatöötatud lahenduse mõjude hindamise, tagantjärele
korrigeerimise ja leevendusmeetmete väljapakkumisega.
Nõustume eeltooduga ja lähtuvalt sellest leiame, et Eesti mereala planeeringulahenduse
kujunemine koostöös KSH ekspertrühma panusega on käinud senisest väljakujunenud
praktikast sammu võrra ees. Planeeringu koostamise vältel on nii planeeringu kui
mõjuhindamise töörühm teinud tihedat koostööd tagamaks, et juba strateegilise
planeerimisprotsessi võimalikult varajases etapis oleks välistatud tundlike ehk ebasobivate
merealade kasutamine, sh nendele nt tuulepargialade rajamine ning välditud oleks
ebasoodsate keskkonnamõjude kaasnemine. Seega kujunes avalikustamisele suunatud
mereala planeeringu lahendus tihedas koostöös nii planeeringu koostajate, erinevate
mõjuhindamise ekspertrühma liikmete, kaasatud ametkondade kui ka huvirühmade poolt
saadud info ja teadmiste alusel.
Planeeringu protsessi jooksul on varasemalt ka tutvustatud töös olevaid planeeringu lahenduse
variante, kuhu samuti koondati esialgne mõjuhindamise ekspertrühma sisend. Variantide järk-
järgulist kujunemist (sh alade vähendamist ja nende põhjuseid) kajastab seletuskirja ptk 5.6.2.
Esmase eskiisi avalikustamine koos mõjuhindamise ekspertrühma sisendiga toimus
huvirühmadele ja avalikkusele 2019.a kevadsuvel. Materjalid on kättesaadavad mereala
portaalis.
Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamisel on kasutatud Euroopa Komisjoni
poolt soovitatud tundlike alade kaardistamise (e ingl k sensitivity mapping3) metoodikat.
Nimetatud metoodika on kujundatud just eelkõige tuuleparkide asukohtade leidmiseks.
Metoodika samm-sammulist lähenemist oleme kirjeldanud nii planeeringulahenduse
seletuskirjas (ptk 5.6.2) kui mõjuhindamise aruandes (lk ptk 2.3 lk 14-15). Tuulepargi
arendusaladena välistati parimale teadaolevale infole tuginedes ökosüsteemide jaoks
tundlikud alad ehk alad, mis on olulised kindla mereelupaiga või -liigi elu- või toitumisalana
(samuti liikumiskoridorid, ränded jne). Samuti välistati strateegilisel tasandil
ettevaatuspõhimõttest tulenevalt kaitstavad loodusobjektid, sh Natura alad, kuna alade
kaitsereziimi alla seadmisega on võetud seisukoht, et sellel alal on esmane eesmärk kaitset
vajavad elupaigad ja liigid ning nendel aladel muude huvide elluviimine ja tegevuste
realiseerimine, mis ei ole kooskõlas kaitseala kaitse eesmärkidega on teisene.
Looduslikult tundlike alade kaardistamise järgselt on kujunenud tuuleparkide arendusteks
sobivad alad, kuhu üldse looduslikku keskkonda oluliselt kahjustamata oleks võimalik
3
THE WILDLIFE SENSITIVITY MAPPING MANUAL Practical guidance for renewable energy
planning in the European Union; https://circabc.europa.eu/sd/a/6a1d06ae-ef34-478a-a322-
006b09079efb/20200429%20WSM%20Manual.pdf
4
tegevust edasi kavandada. Seega teisi asukoha alternatiive hetkel ei ole. Ei saa nõustuda teie
vastuväites toodud järeldusega, nagu oleks KSH puhul toimunud üksnes
planeeringulahenduse tagantjärele korrigeerimine ja leevendusmeetmete väljapakkumine.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ütleb, et KSH aruandes
peab olema leitav ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid,
mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti ning ülevaadet sellest, kuidas
saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Nagu juba eelpool toodud on
planeeringulahenduse seletuskirjas kirjeldatud (ja sellele mõjude hindamise aruandes
viidatud) strateegilisi valikuid ja selgitatud kuidas kujunesid avalikkusele esitletud
arengustsenaariumid. Lisaks on mõjuhindamise aruandes kirjeldatud protsessi ja metoodikaid,
kuidas ekspertrühma hinnangul kujunes parim planeeringulahendus.
Sellist lähenemist on ühtlasi soovitanud rakendada Riigikohus Hiiu mereala planeeringu
lahenduses. Eeltoodu on võtnud kokku Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk järgnevalt:
„Riigikohus märkis Hiiu mereplaneeringu lahendis, et keskkonnamõju strateegiline
hindamine peab toimuma planeerimismenetlusega paralleelselt ning võimaldama välja
selgitatava teabe jooksvat arvesse võtmist planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ka
kirjanduses on rõhutatud, et selleks, et keskkonnamõju strateegiline hindamine täidaks
tõhusalt sellele seatud eesmärke, peab hindamine olema täies ulatuses planeerimisprotsessi
lõimitud. Ainult nii saab keskkonnamõju strateegiline hindamine otsustusprotsessi sisuliselt
mõjutada alates planeeringu algsete eesmärkide määratlemisest kuni otsuste täideviimise ja
tegelike mõjude seiramiseni. Paralleelselt jooksvad menetlused võimaldavad osava ajastamise
korral pidevat ja aktuaalset teabevahetust. Ühelt poolt varustab keskkonnamõju strateegiline
hindamine planeerimismenetluse tegijaid vajaliku teabega ning teisalt on vastavalt sellele,
kuidas plaan kuju hakkab võtma, võimalik anda täpsem hinnang selle keskkonnamõjule.”4
Lähtudes eeltoodust on mereala planeering koostatud kooskõlas kehtiva seadusandlusega ja
arvestatud on asjakohaseid metoodikaid ja juhendmaterjale.
IV. Ptk 2.3. Keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu väljatöötamisel
Vastuväites olete esitanud, et tuulepargi poolt mõjutav merekeskkond on täiesti uurimata ja
hindamata. Kokkuvõttes tuleb KSH menetluse käigus uurida tuuleparkide mõju merepõhja
elukeskkonnale, sh kaladele ja koelmualadele. Ilma nende uuringuteta ei ole võimalik KSH-
ga edasi minna, sest üks oluliselt mõjutatav (mere)keskkond on uurimata.
Selgitame, et võimalikke mõjusid merekeskkonnale, sh merepõhja elukeskkonnale ning
kaladele ja koelmualadele on käsitletud strateegilisele planeeringule sobivas üldistusastmes.
Mereala planeeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel on lähtutud hetkel parimast
olemasolevast teadmisest – kaasatud oma ala parimaid spetsialiste, võetud arvesse kogu
merealal juba läbiviidud uuringute info (vastavad keskkonnaalased andmekihid), selle alusel
koostatud täiendavad analüüsid ja teostatud modelleeringuid, mis laienevad kogu merealale.
Mõjuhindamisel on hinnangute andmisel tuginetud rahvusvahelisele, teiste riikide praktikale
ja teadmistele tuuleparkidega kaasnevatest mõjudest merekeskkonnale. Mõjude hindamine ja
planeeringulahendus lähtub kehtivast seadusandlusest ja Teie kirjas toodud korduvad väited,
et see nii ei ole, on väärad.
4
Kuusk Pihel, Planeerimine ja planeeringute keskkonnamõju hindamine: mida uut tõi Riigikohtu
lahend Hiiu mereplaneeringu kohtuasjas? Juridica 2019 /5|, Lk 334-342
5
Direktiivi 2001/42/EÜ (ehk KSH direktiiv) kohaselt peab KSH aruanne sisaldama
„põhjendatult nõutavat teavet, võttes arvesse olemasolevaid teadmisi ja hindamismeetodeid,
kava või programmi sisu ja üksikasjalikkust, otsuse tegemise etappi ja mil määral saab
mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata otsustamise
erinevatel tasanditel“. See viitab Riigikohtu hinnangul (Hiiu mereala planeeringu asjas
selgitatuna) hoopis hindamise ajal mõistlikult kättesaadavatele, sh vajadusel uute uuringutega
kogutavatele teaduslikele andmetele.
Mereala planeeringu koostamisel seati eesmärgiks piisavate andmete hankimine. Planeeringu
ettevalmistamisel ja selle koostamise ajal viidi läbi mitmete liigirühmade lõikes varasematele
välitöödele tuginedes analüüsid (praktikas nimetatuna ka kui uuring). Eesti merealal
paiknevate lindude rändekoridoride (2017) ja pesitsusalade (2019) analüüs; Hüljeste leviku ja
merekasutuse hinnang ja analüüs (2019) ning osaliselt merealal Saaremaalt lõuna või edela
suunas üle mere toimuva nahkhiirte rände uuring (2019). Lisaks on võetud arvesse
Mereinstituudi ekspertide poolt varasemalt teostatud töid, nt Eesti mereala mereelupaikade
kaardistamise modelleerimise tulemusi (loetelu pole lõplik). Uuringud ja analüüsid on
kättesaadavad mereala planeeringu portaalist www.mereala.hendrikson.ee.
Ei saa nõustuda Teie vastuväitega, et planeeringulahenduse koostamisel on üks osa
mõjutatavast merekeskkonnast - kalad ja kolemualad - täiesti uurimata ja arvesse võtmata
planeeringulahenduse kujundamisel. Kalade koelmualade puhul on lähtutud muuhulgas
HELCOM PanBalticScope projekti raames kogutud infost, kus Läänemere äärsete riikide
teadlased on olemasolevate andmete põhjal kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad
elu- ja koelmualad kasutades mudeleid, mis arvestavad erinevate kalaliikide liigispetsiifilisi
kriteeriume, nagu soolsus, sügavus, avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus
jt. Mudelite alusel koostatud kaardid on valideeritud vastavate liikide ja riikide ekspertide
poolt. Avalikustamisel olnud KSH aruande versioonis oli selline skeem esitatud (Joonis 4.2.1-
2) Läänemere lesta võimalike kudemisealade kohta. KSH aruande koostamise ajaks ei olnud
nimetatud skeemid teiste liikide, nagu räime ja kilu osas veel avalikud, kuid mille info oli
ekspertrühmale teada ja seda teadmist arvestati juba aruande koostamisel. Täiendame KSH
aruannet selles osas, et arvesse võetud info tuleks paremini esile. Sama infot kalade
koelmualade kohta on kasutanud oma mereala planeeringu koostamisel ka meie naaberriigid
(nt Läti mereala planeering ).
Mõjude hindamise käigus ettevaatuspõhimõttest tulenevalt ja parimale ekspertteadmisele
tuginedes välistati aladel, mis on teadaolevalt või seal valitsevate tingimuste poolest arvatavalt
kaladele olulised kui koelmualad, meretuuleparkide (ja kalakasvanduste) rajamine.
Ebasoodne mõju kalastikule ja kalandusele oli üheks põhjuseks, miks vastavaid tegevusi ei
planeerita rannikulähedale ja madalamatele merealadele.
Eespool kirjas viidatud tundlike alade kaardistamise alusel kujunesid tuulepargi arenduseks
kõige sobilikumad alad. Ka siinkohal on Riigikohus selgitanud Hiiu mereplaneeringu
lahendis, et otsustajal pidi planeerimismenetluse tulemusena kujunema veendumus, et
planeeringuga kindlaks määratavad võimalikud tuuleenergia tootmise alad sobivad
põhimõtteliselt, st vähemalt teatavate tingimuste täitmisel, tuuleenergia tootmiseks ning, et
paremaid alternatiive pole, arvestades mh keskkonnamõju strateegilise hindamise raames
välja toodud keskkonnakaalutlusi.
6
Riigikohus on Hiiu mereplaneeringu kohtulahendit selgitades välja toonud ühtlasi, et peab
võimalikuks, et adekvaatseteks põhjendusteks konkreetsete uuringute tegemata jätmisel
võinuks ehk siiski olla näiteks uuringute nõudmise ilmne ebaproportsionaalsus nende
ülemäärase ressursi- või ajamahukuse või kättesaadavate teaduslike meetodite puudumise
tõttu. Sellisel juhul on aga igal juhul asjakohane selgusetuks jäävate probleemide või
asjaolude selge väljatoomine ning teadmatuse kompenseerimine sobilike meetmetega. Selliste
tegevuste puhul, mille lubatavus sõltub nende täpsematest parameetritest, tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise raames määrata kriitilised aspektid, mida tuleb
käsitleda madalamal planeerimistasandil5. KSH aruandes on lähtutud keskkonnakaitseliselt
ettevaatuspõhimõttest ning ette nähtud meetmed, tingimused hoonestusloa tasandil
tuuleparkide rajamiseks eelnevatele uuringutele.
Mereplaneeringu koostamist konsulteerinud ekspertide meeskond toob hindamise tulemusena
välja, et tuulepargid võivad avaldada kaladele mõju, kuid kindlasti ei ole need mõjud nii
suured ja olulised, mis välistaksid tuuleparkide rajamise. Avalduvad mõjusid tuleb
järjepidevalt seirata ja hinnata. Tuulikute kavandamise ja rajamisega seotud uuringud ja seire
jagunevad eelnevaks, kus juba konkreetses kavandatava tegevuse võimalikus asukohas
teostatakse kalade koelmu- ja rändeuuringud ning järelseireks, mis võimaldab hinnata
konkreetse arenduse mõju (sh võttes seda arvesse järgnevate arenduste planeerimisel ja
kavandamisel).
Hoonestusloa keskkonnamõjuhindamise protsessi käigus viiakse eelnevalt läbi kohapealsed
uuringud (potentsiaalsete kala koelmualade ja rändeteede osas), et hinnata nende alade
tähtsust kaladele. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt viiakse uuringud läbi hoolimata sellest, et
mereala planeeringu käigus on konkreetset ala peetud potentsiaalselt sobivaks tuulepargi
rajamiseks. See põhimõte on mereala planeeringus välja toodud, kuid selleks, et tingimus
oleks üheselt selge, täpsustatakse KSH aruandes leevendavate meetmete vastavat sõnastust ja
planeeringulahenduse seletuskirjas vastavaid tingimusi tuuleparkide kavandamisele
hoonestusloa etapis.
Teie poolt kirjas viidatud tuuleparkide mõju merepõhja keskkonnale ei saa täpsemalt
välitöödena uurida enne, kui tuulikud on vähemalt mingis asukohas Eesti merealal püstitatud.
Mõjude hindamiste puhul saab kaasnevaid mõjusid prognoosida, tuginedes olemasolevale
keskkonnaalasele infole ning teiste rajatud tuuleparkide kogemusele ja seal teostatud
järelhindamistele.
V. Ptk 2.3. Keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu väljatöötamisel
1. Millest tulenevalt lähtub KSH sellest, et koelmualade hindamisel on universaalseks
ja kõige tähtsamaks kriteeriumiks sügavus?
Kaladele oluliste alade määramisel ei olnud sügavus ainsaks kriteeriumiks, vaid olulist rolli
mängisid ka teised, KSH aruandes nimetatud, liigispetsiifilised kriteeriumid nagu soolsus,
sügavus, avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus, temperatuur jt. Kalade
liigispetsiifilised nõuded kudealade suhtes on suhteliselt hästi dokumenteeritud ja seetõttu on
võimalik anda hinnang ka erinevat liiki kalade jaoks tähtsatele aladele. Sügavus on oluline
kriteerium, millest sõltuvad teisedki olulised faktorid nagu kudesubstraadi olemasolu,
temperatuur ja soolsus.
5
Kuusk Pihel, Planeerimine ja planeeringute keskkonnamõju hindamine: mida uut tõi Riigikohtu lahend Hiiu
mereplaneeringu kohtuasjas? Juridica 2019 /5|, Lk 334-342
7
Mereala planeeringu üks eesmärk on leida võimalusi mereala uuteks kasutusviisideks lähtudes
põhimõttest, et tagada tuleb merekeskkonna hea seisund ja säilimine. Seega aladel, mis on
teadaolevalt või seal valitsevate looduslike- ja sügavustingimuste poolest arvatavalt kaladele
olulised kui koelmu- ja rändealad, välistati strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus
ettevaatusprintsiipi arvestades meretuuleparkide ja kalakasvanduste rajamine. Ebasoodne
mõju kalastikule ja kalandusele oli üheks põhjuseks, miks vastavaid tegevusi ei planeerita
ranniku lähedale ja madalamatele merealadele.
2. mis kaladest koosneb KSH poolt nimetatud „kalastik“?
Kalastiku mõistet kasutatakse, pidades silmas kõiki meie vetes elavaid ja vaatlusalustele
aladele sattuda võivaid kalaliike.
3. millele tuginedes loeb KSH tähtsamateks kalaliikideks ahvena ja koha?
Teie poolt tsiteeritud ja viidatud lõigus on kontekst magevee- ja siirdekalad ning kalandus,
siis ahven ja koha ongi magevee ja siirdekaladest kalandusele kõige tähtsamad liigid, sest
nende saagid on kõrgeima väärtusega. Loomulikult on kõik liigid mingit pidi tähtsad ning
räim ja kilu kalanduse jaoks kõige olulisemad, kuid nimetatud liigid ei ole magevee-, ega
siirdekalad. Seega on siinkohal toodud sulgudes näide magevee- ja siirdekalade osas ning
nimetatud lõiku ei saa üldistada KSH järeldusena.
4. mis kalaliigid on tundlikumad või rohkem mõjutatud sügavamate tuuleparkide
puhul?
Planeeringulahenduses kajastuvad potentsiaalsed tuuleenergeetika alad asuvad sügavamates
vetes, vahemikus ca 16-45 m. Meie vetes kudevatest kaladest on potentsiaalselt mõjutatud
räim, kelle koelmualad ulatuvad kuni 15 m sügavuseni (sügisräime puhul kuni 25 m) ja
Läänemere lest, kelle marja on leitud kõige rohkem ligikaudu 10 m sügavuselt, aga kuni
maksimaalselt 27 m sügavuseni (Mikelsaar, 1957 vt raamatust Fishes of Estonia, 2003).
Pan Baltic Scope projekti raames modelleeritud Läänemere lesta ja mõningal määral ka räime
koelmualad (nagu eelpool viidatud, siis KSH aruannet täiendatakse ja lisatakse Pan Baltic
Scope raames kogutud info nende liikide koelmualade osas ka pildimaterjalina) kattuvad
planeeringus olevate tuuleenergeetika aladega, kuid võimalik kattuvus koelmualadega on
väike. Evald Ojaveeri andmetel toimub avamere räime masskudemine sügavustel 3-8 m
(kõige pika-aegsema räimespetsialisti Tiit Raidi hinnangu isegi enamasti vahemikus 3-6 m)
ja Liivi lahe räime puhul 4-15 m. Vee temperatuur avamere räime masskudemise perioodil on
5-13 C0 ja laheräime puhul 9-16 C0 (vt raamatust Fishes of Estonia, 2003). Mereala
planeeringu kontekstis räägime avamere räimest, sest „laheräim“ elab ja koeb Liivi lahes,
kuhu mereala planeeringuga tuulepargi alasid ei kavandata. Seega, nagu väidab Evald
Ojaveer, algab räime kudemine 2-3 m sügavusel ja isegi madalamal ning kevadise
veetemperatuuri tõustes nihkub sügavamale. Sügavamad alad on räimele kudemiseks
ebasoodsad, sest soojenevad aeglaselt (on külmad). Samuti tuleb arvestada, et räim koeb
vetikatele. Vetikate leviku ulatus sõltub jälle otseselt sügavusest ja on seotud vee
läbipaistvusega. Sügavamad alad on pimedad ja seal ei saa vetikad kasvada, nn afootiline
tsoon. Seega puudub seal räimele kudesubstraat ja räim sinna ei koe. Avamere tingimustes
ulatub footiline tsoon enamasti kuni 20-25 meetrini. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt
on lähiajal valmimas projekt/aruanne „Avamere kaitsealade ettepaneku koostamine Eesti
majandusvööndis: merepõhja elustik ja elupaigad (TÜ Eesti mereinstituut, 2020)“, mille
raames mudeldati kogu Eesti ulatuses footilise merepõhja levik. Selle info abil on võimalik
8
edaspidi samuti ette näha, kus võimalike kalade koelmualade osas on tundlikumad alad, mis
vajavad täpsemaid uuringuid hoonestusloa tasandil. Lisaks ütlevad kirjandusandmed, et räim
koeb rannikulähedal, sest seal on kõrgem bioloogiline produktsioon, mis tagab
räimevastsetele toidu (nt aerjalgsete nauplius vastsed on üks tähtsamatest).
Suuremad tuulepargid võivad potentsiaalselt mõjutada alade rändeid tööfaasis tekkiva müra
tõttu. Tuulikute töömüra on küll enamvähem pidev, kuid (sõltuvalt tuule tugevusest) siiski
suhteliselt vaikne võrreldes näiteks laevamüraga. Üldiselt on teadlased hetkel arvamusel, et
tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult tuulikute vahetus läheduses (maksimaalselt 1 km
kaugusel) ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole. Üheks liigiks, kes
tunnetab oma anatoomilise ehituse tõttu müra teistest kalaliikidest paremini on räim. Kuna
räimed parves suhtlevad omavahel tekitades heli ujupõie tühjendamisega, siis võib müra
takistada nende kommunikatsiooni ja näiteks rännet kolemualadele. Siiski on leitud kudevaid
räimi ka tuulepargi aladelt ning tuulepargi tekitatud müra sulandub loodusliku mürafooniga
kilomeetri kaugusel töötavast tuulikust6. Seega tuleb järgmisel tegevusloa tasandil enne
potentsiaalselt kalastikku oluliselt mõjutavate tegevuste rakendamist viia neil aladel läbi
uuringud.
VI. Ptk 2.3. Keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu väljatöötamisel
1. mis negatiivseid mõjusid silmas peetakse?
2. mis negatiivsed mõjud välistati ruumiliste korrektuuridega?
3. mis liikide osas välistati negatiivsed mõjud?
4. kas kõik negatiivsed mõjud on välistatavad ruumilise korrektuuri kaudu?
5. kas kõikide või olulisemate negatiivsete mõjude välistamine on võimalik üksnes ja
vaid ruumilise korrektuuri abil, kui Natura 2000 või muud kaitstavad alad jäävad
tuulenergeetika ala kõrvale või vahetusse lähedusse?
6. mis uuringute alusel jõuti seisukohani, et negatiivsed mõjud on ruumilise
korrektuuriga välistatud?
Vastuste alajaotuses III on täpsemalt kirjeldatud kuidas toimus planeeringulahenduse
kujunemine koostöös mõjuhindamise ekspertrühmaga ja milliseid metoodikaid kasutades.
Euroopa Liidu loodusdirektiivi (ehk elupaikade direktiivi, 92/43/EMÜ ) ja linnudirektiivi
(2009/147/EÜ ) alusel moodustatud Natura 2000 alad kuuluvad üle-euroopalise
looduskaitsealade sidusasse võrgustiku, kattudes Eestis siseriiklikult looduskaitseseaduse
alusel kaitstavate looduskaitsealadega. Euroopa Liidu poolt seatud Natura hindamise reeglid
(ja kohtupraktika) seavad sisulisi nõudeid hindamisele ja otsusetegemisele. Natura hindamise
raames tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele (st loodus- ja
linnudirektiivi lisades nimetatud elupaigatüübid ja liigid) ja hindamise tulemusel peab olema
võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust. Tuuleenergeetika alade strateegiline
planeerimine suurele alale korraga aitab kõige tõhusamalt vähendada nende mõju
elusloodusele juba varajases planeerimisstaadiumis ning planeerimismenetluse esmane
eesmärk peab olema sobivate asukohtade valik, et vähendada mõju Natura aladele ja liikidele.
Seega ettevaatuspõhimõttest tulenevalt välistati merealal paiknevad Natura 2000 võrgustiku
alad tuuleenegeetika arendusaladena ehk Natura aladele tuuleenergeetikat ei planeerita,
minimeerides võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle kaitse-eesmärkidega üksikprojekti
tasandil.
6
Bergström, L., Kautsky, L., Malm, T., Ohlsson, H., Wahlberg, M., Rosenberg, R., Åstrand Capetillo,
N. (2012). The effects of wind power on marine life. A Synthesis. Report 6512.
9
Eesti merealal paiknevaid Natura alasid ja nende kaitse-eesmärke on kajastatud KSH aruandes
ptk 4.3. Valdavalt on tegemist mereliste elupaigatüüpidega, seega on läbi Natura alade
vältimise neile oluline ebasoodne mõju välistatud. Sellest hoolimata tuleb igakordselt mereala
planeeringuga kavandatavate tegevuste, eeskätt tuuleparkide arendamise, korral
tegevuslubade menetluse protsessis kaasnevaid keskkonnamõjusid täpsustada ning vajadusel
läbi viia Natura hindamine. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei tohi Natura 2000 alasid ega
nende kaitse-eesmärke kahjustada. Tuulikute ebasoodsat mõju saab vajadusel välistada läbi
sobiva tehnilise lahenduse ning väljavalitud tuuleenergeetika alade sees toimuva
asukohavalikuga projektlahenduse tasandil.
VII. Ptk 4.1.1 Vee temperatuur ja soolsus
1. millist otsest keskkonnamõju temperatuurile ja soolsusele silmas peetakse?
2. mis on see mõju (temperatuuri tõus, kestvus, ulatus), mida on hinnatud ja leitud, et
sellise mõju osas saab asuda seisukohale, et see mõju sisuliselt puudub?
3. mis on kaudsed keskkonnamõjud?
4. mille alusel jõuti sellise järelduseni, et otsest keskkonnamõju ei avaldu?
Planeeringulahendusega ei kaasne vee soolsusele ega temperatuurile olulist ebasoodsat mõju,
ei otsest ega kaudset mõju. Olulised mõjud soolsusrežiimis suuremas plaanis saavad olla
seotud eelkõige veevahetuse intensiivsuse muutusega Läänemere ja Põhja mere vahel või
sademete režiimi muutustega. Mereala kaablitega võib kaasneda lokaalses ulatuses
mõningane veetemperatuuri muutus, kuid tegemist ei ole olulise mõjuga mereala
veetemperatuuri muutuste mõttes. Vt ühtlasi vastust alajaotuses XXII.
VIII. Ptk 4.1.2. Tuul
1. kas KSH-s välja toodud tugevad mõjud tuulele (kiirus, turbulentsus, suund,
õhukihtide segunemine aluspinnalähedases kihis) tuulepargis ei mõjuta negatiivselt
lokaalset ökosüsteemi (kalad, koelmud, linnud jne)?
2. kas KSH-s välja toodud tugevad mõjud tuulele (kiirus, turbulentsus, suund,
õhukihtide segunemine aluspinnalähedases kihis) tuulepargist 7-9 km kaugusel ei
mõjuta sellise kauguses asuvat ökosüsteemi (kalad, koelmud, linnud jne)?
Tuule kiirus on meretuuleparkides mõjutatud lokaalselt (tuulikupargi ulatuses ning hääbub 7-
9 km jooksul tuulikupargi ümbruses) ning selle ala ulatuses väga erineval määral:
a. kõige tugevam mõju tuulele esineb vahetult tuuliku tiivikust allatuult (mõnest meetrist
paarikümne meetrini), kus tuule kineetiline energia võib teoreetiliselt kahaneda algsega
võrreldes kuni 59.3% (Betz’i piir, väljendatakse ka suhtarvuna ehk Cp=0.593),
tegelikkuses jääb uuemate tänapäevaste meretuulikute tuule kiiruste sagedusjaotusega
kaalutud Cp faktor 0.3-0.4 vahele. Cp tegur sõltub puhuva tuule kiirusest ja tuulik on
optimeeritud maksimaalselt tuulest energiat kätte saama kiirustel 6-11 m/s, mil Cp faktor
jääb kõige efektiivsemate tuulikute puhul maksimaalselt vahemikku 0.4-0.5. Tulenevalt
tuule kiiruse ja energia omavahelisest kuupsõltuvuslikust suhtest (tuule energia on
võrdeline tuule kiiruse kuubiga ja vastupidi, tuule kiirus on võrdeline tuuleenergia
kuupjuurega), ei saa ka teoreetiliselt tuulikute tõttu keskmine tuule kiirus tuulikupargis ja
seda ümbritseval ala kahaneda enam Betz’i piiriga määratud väärtusest. Tuule kiiruse
kahanemine alla Betz’i piiri on võimalik vaid lühiajaliselt, väga väikse mõjutsooniga ja
erandlikes olukordades (väga väike tuule kiirus), kus tuulikute ristlõige toimib kohapealse
füüsilise takistusena õhu liikumisele (sarnaselt hoone seinale või üksikule puule);
10
b. meretuulikute tiivikute kõrgus (mis mõjutab tuult) merepinnast jääb praeguste suurimate
ning mereala planeeringuga kaetava perioodi lõikes tiiviku alumises seisus 40 meetri ja
ülemises seisus 280 meetri vahemikku. Maksimaalne mõju jääb iga üksiku tuuliku lõikes
tiiviku taha kahaneva koonusena ja mõju tuulele vahetult merepinnal (tiiviku alumisest
tööpiirist 40 m kuni merepinnani) on nõrgalt mõjutatud. Samuti on mõju nõrk ka tuuliku
tiiviku ülemisest tööpiirist (kuni 280 m merepinnast) ebaoluline. Seejuures tuleb
arvestada, et tuulikupargis on tuulikute omavaheline kaugus sõltuvuses tiivikute
läbimõõdust (ja kaudselt seega tuuliku võimsusest), enamasti tuulikute vahemaa 4-8
tiiviku läbimõõtu ja kuna teoreetiline energeetiline efektiivsus on piiratud Betz’i piiriga
(tegelikult isegi madalama väärtusega Cp=0.3-0.4), siis reaalne Eesti mereala planeeringu
tuuleenergia kahanemise määr modelleerituna perspektiivsete tuleviku tuulikutega
(tiiviku läbimõõt 200 m, torni kõrgus 150 m) 100 tuulikuga ristkülikukujulises pargis (nn.
võimalik halvim stsenaarium, tuulikute vahed 4-8 diameetrit) jääb keskmiselt 8,8-17.8%
vahemikku. Tuule kiiruse kahanemine on seega proportsionaalselt kuupjuurega väiksem.
Seejuures arvestati vaid kõige tugevamini mõjutatud tuulikupargi ala ja jäeti välja
tuulikuparki ümbritsev ala (7-9 km), kus mõju väheneb väga kiiresti kuna pinnakaredust
mõjutavad tegurid (tuulikud) puuduvad, aga tuult tekitavad (ja tuule kiirust ning muid
omadusi taastavad) klimaatilised tegurid (õhurõhkude vahe, aluspinna termiline erinevus
ja gradient) on säilinud;
c. tuule suuna muutus tuulikute tõttu toimub ainult üldise pinnakareduse suurenemise tõttu
(identne pinnakareduse muutusega seoses merelt maismaale üleminekuga, metsade
mõjuga, hoonestuse mõjuga jmt. aluspinna karedust muutvate füüsiliste takistustega) ja
seejuures nõrgemal määral kui nt. metsasuse muutus maismaal, sest meretuulikute tõttu
ei toimu aluspinna termiliste omaduste (merepind jääb vabaks ja kiirgusrežiim ning
termilised omadused ei muutu) muutust ja keskmine tuule suuna muutus on vaid 2 kraadi
võrra vastupäeva, mis vee liikumise või hoovuste mõjutajana on ebaoluline. Küll aga on
tuulikute taga õhu liikumine tuulikupargist häirimata alaga võrreldes turbulentsem ja seda
tugevalt vahetult iga tuuliku taga (kõrgusvahemik merepinnast 40-280 meetrit) allatuult
kahaneva koonuse kujuliselt mõnesaja meetri ulatuses (sõltuvalt konkreetsel hetkel
puhuva tuule kiirusest) ning erinevus turbulentsuses hääbub tuulikust 2 km kaugusel.
Tuulikus mõnesaja meetri kauguses allatuult ja tuuliku tiiviku tööala kõrgusvahemikus
võib lindude lendamine olla raskendatud kuid mitte võimatu ja on turbulentsuse määra
mõistes üheselt võrreldav rannikutsoonis mere üleminekul metsaga kaetud maismaaga
alale avaldatava mõjuga lindude lendamisele tsoonis 100m meetrit rannajoonest mere
suunas ja 200 m maismaa suunas kõrgustel 30-90 meetrit. Looduslik üleminek
rannikutsoonis (merelt maismaale), kus muutub nii pinnakaredus kui aluspinna iseloom
(kiirgus-ja termiline režiim) on kordades suurema vertikaalse ja horisontaalse ulatusega
(vähemalt 10 km mere suunas ja vertikaalselt atmosfääri piirikihi ulatuses) ning
turbulentsuse muutused maakasutusmuutuste tõttu (metsastumine või lageraiealad,
tiheasustusalad, hekid) suuremad turbulentsuse tekitajad kui meretuulikupargis hajusalt
asuvad (vahe 4-8 tiiviku läbimõõtu) tuulikud.
Eelnevast tulenevalt võib meretuulikupargi mõju tuulele väljaspool meretuulikuparki pidada
ebaoluliseks ja tuule parameetreid oluliselt mõjutatuks vaid lokaalselt tuulikupargis vahetult
tuulikute taga tiivikust allatuult kahaneva koonusena. Merepinnal on tuulikuparkide mõju
tuultele ja seeläbi koelmutele ja kaladele ebaoluline kuna vähene tuule kiiruse kahanemine
tuulikupargis vahetult mere kohal ei mõjuta lainetust, termilist režiimi ega hapniku difusiooni
merepinnal ja nii tuulikupargis kui selle ümbruses on muutumatul kujul säilinud klimaatilised
11
tuule teket mõjutavad tegurid (õhurõhuvälja gradient, termiline gradient) ja taastavad algsed
tuule omadused (sarnaselt maismaal erineva pinnakaredusega alade vahel toimuvale).
3. mis on selliste muudatuste pikaajaline mõju lokaalsetele ja ca 10 km raadiuses
asuvatele ökosüsteemidele?
Pikaajaline mõju meretuulepargil tuule omaduste muutmise tõttu 10 km ulatuses
ökosüsteemidele on ebaoluline kuna muutused tuule kiirusele ala keskmisena (tuulikupargi
ala) on tuulikute hõreda paigutuse (tuulikute omavaheline kaugus 4-8 tiiviku diameetrit) tõttu
väga väike: lainete teket mõjutav tuule energia mere pinnal (0-40 m kiht merepinna kohal
allpool tuulikute tiivikuid) kahaneb 100 tuulikuga (200 m tiivik, tuulikute vahe 4 diameetrit,
tornikõrgus 150 m, paigutus ristkülikukujuliselt) pargis alla 5%. Looduslik pinnakareduse
mõju (mets, hoonestus ja täiendav termilist režiimi mõjutav aluspinna erinevus vesi/maa)
rannikutsoonis ning maakasutuse muutus (asustus, metsastumine, raied) on rannikulähedases
10 km tsoonis suurema kumulatiivse mõjuga kui meretuulepark. Tuuleenergia arendamisega
kaasnevaid mõjusid planeeringu üldistusastmest lähtuvalt on hinnatud mõjude hindamise
aruande ptk-s 4.2.
IX. Ptk 4.1.3. Jääolud
1. kas või kuidas mõjutavad merejääga seotud muudatused tuulepargi ala ökosüsteeme
(kalad, koelmud, linnud, hülged)?
2. mis on selliste muudatuste pikaajaline mõju lokaalsetele ja läheduses asuvatele
ökosüsteemidele?
Jääoludest tulenevalt kaasnevad pigem riskid merealale kavandatavatele rajatistele (tuuliku
tüüp, kalakasvandused jne), mille täpsemal planeerimisel või projekti tasandil tuleb arvestada
piirkonna jääoludega, sh suuremate jääpankade liikumise ohu ja üldise triivjää jõulisusega.
Tuuleparkide kavandamisega ei kaasne olulisi merejääga seotud muutusi, seega ei põhjusta
see ka muutusi ökosüsteemides. Lisaks on tuuleenergeetika arendusaladena valitud alad, mille
puhul oleks võimalikud mõjud ökosüsteemidele minimeeritud.
X. Ptk 4.1.4. Lainetus ja hoovused
1. mis uuringute alusel on tehtud järeldus, et tuulikute mõju vee voolule ja hoovustele
on väheoluline ja lokaalne?
2. mis tagajärjed peaks tekkima, et saaks rääkida olulisest mõjust?
3. kuidas mõjutavad turbulentsus jmt tuulepargi mõjud vee voolu ja hoovusi ning selle
kaudu merekeskkonda (sh kalad, koelmud)?
4. kas või kuidas mõjutavad tuulikud vee voolu ja hoovuste mõjutamise kaudu
tuulepargi ala ökosüsteeme (kalad, koelmud, linnud, hülged)?
5. mis on selliste muudatuste pikaajaline mõju lokaalsetele ja läheduses asuvatele
ökosüsteemidele?
6. kuidas mõjutab kumulatiivselt tuulepark ümbritsevat keskkonda, kui tuulikud
mõjutavad vee kohal tuule kiirust ja seeläbi vee voolu ning hoovusi ja samal ajal
mõjutavad tuulikute vundamendid vees olevat keskkonda, sh hoovused, jäätumine,
setted jmt?
Eesti mereala planeeringus leitud tuuleenergia arendamiseks sobivatel aladel on domineerivad
tuulte poolt tekitatud vähepüsivad nõrgad hoovused. Pikaajaline mõju meretuulepargil tuule
omaduste muutmise tõttu 10 km ulatuses hoovustele/ökosüsteemidele on ebaoluline kuna
muutused tuule kiirusele tuulikupargi ala keskmisena on tuulikute hõreda paigutuse (tuulikute
12
omavaheline kaugus 4-8 tiiviku diameetrit) tõttu väga väike: lainete teket mõjutav tuule
energia mere pinnal (0-40 m kiht merepinna kohal allpool tuulikute tiivikuid) kahaneb 100
tuulikuga (200 m tiivik, tuulikute vahe 4 diameetrit, tornikõrgus 150 m, paigutus nn halvima
stsenaariumi kohaselt ristkülikukujuliselt) pargi puhul alla 5%. Selline kiiruse kahanemine
kombineerituna 2 kraadi võrra suuna muutusega ei saa oluliselt muuta tuulest tingitud
hoovuste teket, suunda ega intensiivsust. Arvestades tuulikute omavahelise kauguse suhet (4-
8 tiiviku läbimõõtu) ja suurima läbimõõduga vundamendi varianti (gravitatsioonivundament,
koonuse jalami kõige laiema osa läbimõõt potentsiaalsete 10+ MW tuulikute puhul eeldatavalt
50-60 m, maksimaalselt kuni 100 m, koonuse tipp kuni 10 m, koonuse kõrgus 5-10 m) on
halvima stsenaariumi korral võimalik vaid väga madalas vees, kus vundament on tüvikoonuse
asemel silindriline. Eesti mereala planeeringus on välistatud tuulikute rajamine rannikule
lähemale kui 6 meremiili (11,1 km).
Sellise takistuse ja vee liikumisele avatud ala suhte puhul ei ole hoovustes vee liikumise kiirust
arvestades olulise häiringu tekkimine võimalik ja sarnase hinnangu on andnud ka teised
meretuulikuparkide vundamentide mõju modelleerimise tulemused Läänemeres7. Tuule
kiirused ja nende muutused on modelleeritud erinevate Eesti merealale planeeritud
tuulikuparkide puhul ning täiendavalt on Tartu Ülikoolis Wind Atlas Analysis and
Application (WAsP) ning WindPRO tarkvaraga mereala planeeringu käigus modelleeritud
suurtes meretuulikuparkides (100 tuulikut, tuulikute torni kõrgus 150 m, tiiviku läbimõõt 200
m, võimsus 10+ MW) võimalikke esinevaid muutusi tuulekliimas.
Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir. Seega
nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5 või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud erinevus
peab lisanduma looduslikule varieeruvusele.
Tuule kiiruse, suuna turbulentsuse ning muude tunnuste puhul ei esine tuulikupargi tõttu
jäävaid muutusi: muutused hääbuvad väljaspool tuulikuparki hiljemalt 7-9 km jooksul
allatuult ja hiljemalt 1 km jooksul vastutuult. Seejuures ei mõjutata tuulikupargiga tuule
omadusi mõjutavaid kliimategureid, mis tagab tuule omaduste täieliku taastumise väljaspool
tuulepargi mõjuala ning samuti tuulikupargi ala pärast selle likvideerimist pikemaajaliselt.
XI. Ptk 4.1.5. Vee kvaliteet
1. kas tuulikute paigaldamise mõju veekvaliteedile võib teatud juhtudel olla püsiv
ruumiliselt piiratud ulatuses (nt tuulepargi alal)?
Tuulikute paigaldamine saab mõjutada veekvaliteeti ainult tuulikute paigaldamisel ehk
ehitusfaasis, mille vältel võib juhtuda, et häiritud setetest leostub veesambasse toitaineid või
halveneb vee läbipaistvus. Need mõjud on igal juhul lühiajalised ja projekti tasandil
väljapakutud tehniliste meetmete abil leevendatavad. Seega tuulikute paigaldamine ei tekita
püsivat mõju veekvaliteedile.
2. mis on veekvaliteedi langemise lühiajaline või pikaajaline mõju merekeskkonnale (sh
kalad, koelmud) planeeringu piirkonnas?
Üldjuhul on oodata, et tuulepargi rajamise mõju veekvaliteedile on lokaalne, lühiajaline ning
see piirdub pigem ehitustegevuse perioodiga. Lähtudes olemasolevatest seireandmetest juba
7
Rennau, H., 2011. Natural, numerical and structure -induced mixing in dense gravity currents:
idealised and realistic model studies. PhD thesis, Uni Rostock. https://www.io-
warnemuende.de/tl_files/staff/burchard/pdf/thesis_hannes.pdf
13
rajatud tuuleparkide piirkondades on väga palju uuringuid näidanud tuulepargi rajamise
positiivset mõju karide elustikule (nt karid meelitavad kalu ligi, st suureneb ka kalade
arvukus). Tuuleparkides on põhjaelustiku liigirikkus kasvanud mitmekordseks, filtreerijate
karpide arvukus on suurenenud pooleteist koda (parem vee filtreerimine toob kaasa ka
leebemad eutrofeerumise ilmingud). Setetes elav elustik aga vaesustub umbes 10-20 %
ulatuses, kuid see mõju püsib paar aastat.
XII. Ptk 4.1.5. Vee kvaliteet
Seega tuleb KSH-d täiendada merekeskkonna uuringuga, mis hindaks ka kumulatiivseid
mõjusid, mis algavad vee kvaliteedi langusest ning mis mõjutavad kalu, koelmuid ning lõpuks
hülgeid ning linnustikku.
Eesti mereruumi planeerimise käigus kasutati keskkonnamõjude hindamiseks innovaatilist
tööriista PlanWise4Blue (http://www.sea.ee/planwise4blue), mis hindab planeeritud
inimtegevuste kumulatiivset mõju erinevatele loodusväärtustele. Selline mõjuhindamine
baseerub järgmisel teaduslikul informatsioonil ning tööpõhimõtetel:
1) Tööriist lähtub parimast olemasolevast teabest loodusväärtuste kohta sh. viimastest
seire ja kaardistustöödest. Kõikides Eesti mereruumi punktides on kaardistatud või
modelleeritud kõik olulisemad loodusväärtused. Rakendusse on kaasatud merepõhja
elupaikade, kalade (sh. kalade koelmualade), lindude ja imetajate info.
2) Tööriist lähtub parimast olemasolevast teaduslikust informatsioonist, kuidas
erinevad inimtegevused kumulatiivselt mõjutavad erinevaid loodusväärtusi.
Olemasolev teaduslik informatsioon on kogutud rakendusse selliselt, et oleks
võimalik faktipõhiselt arvutada konkreetse inimtegevuse mõju konkreetsele
loodusväärtusele. Saame arvutada näiteks seda, kui suurel määral tuulepargi rajamine
potentsiaalselt suurendab või vähendab mingi merepõhja elupaiga pindala iga
mereala punkti kohta. Andmed on rakendusse saadud kas seiremõõtmiste ja/või
eksperimentaaltöö käigus.
Tuuleparkide kohta on rakenduses kokku 257 uuringut (sh mereala portaalis leitavad hüljeste
ja linnustiku uuringuid) ning neist näiteks 120 uuringut on kalade kohta ja 102 uuringut mere
põhjaelupaikade ja nende seisundi kohta. Seega ei ole tõene väide, et tuuleparkide mõju
uuringud ei käsitlenud mereelupaiku ja kalu. Tegemist on siiani Läänemere regiooni ühe kõige
detailsema keskkonnamõjusid käsitleva tööriistaga, mille tulemusi on mereala planeeringu
mõjude hindamisel arvestatud.
XIII. Ptk 4.2.1. Kalad
1. kas koelmualade hindamisel oli ainsaks kriteeriumiks mereala sügavus?
2. millele tuginedes on kalastiku osas määratletud tundliku alana vaid < 5 m merealad?
Teie poolt esitatud küsimused korduvad eespool esitatuga. Vastused on toodud jaotusest V p
1 ja 2.
3. kas planeeringu piirkonnas elavad (sh koevad) ka muud kalaliigid lisaks ahvenale ja
kohale?
Rannikust kaugel asuvad sügavad alad ei ole ahvena ja koha püsielupaigad ning nimetatud
liikide kudemine neis piirkondades on välistatud. Avamerealadel on ülekaalus merelise
päritoluga kalaliigid nagu räim, kilu ja lest.
14
4. KSH-s on leitud, et teatud kalaliikide nagu Läänemere lesta (joonis 4.2.1-2) ja räime
koelmud kattuvad vaid osaliselt planeeringu eskiisis olevate energiatootmise
aladega – mille alusel on see järeldus tehtud?
Järelduse aluseks on HELCOMi Pan Baltic Scope projekti raames modelleeritud Läänemere
lesta ja räime koelmualad. KSH aruannet täiendatakse ja lisatakse HELCOM Pan Baltic Scope
raames kogutud info nende liikide koelmualade osas ka pildimaterjalina.
5. Kas planeeringuala ja räimede koelmuala osaline kattuvus tähendab, et oluline mõju
puudub?
Ekspertide hinnangul ei kaasne mereala planeeringu, sh tuuleparkide, elluviimisega kalade
koelmualadele olulist ebasoodsat mõju. Avameremadalikel võib kudeda lest ja ei saa täielikult
välistada ka räime kudemist mõningatel madalamatel aladel, ent kuna valdavalt asuvad
planeeringualad nende liikide optimumidest sügavamal, siis olulist kattuvust kudealadega ei
esine ning võimalik mõju nende liikide taastootmisele läbi kudealade kahjustamise on
minimaalne. Hinnangut kinnitab ka värskelt valminud Kalanduse Teabekeskuse poolt tellitud
ülevaade, kus koostaja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteadur M. Rohtla on
hinnanud avamere tuuleparkide võimalikke mõjusid Läänemere kaladele. Uuringus
nenditakse, et enamus seireandmetel põhinevaid uurimistöid on järeldanud, et avamere
tuuleparkidel puudub ilmselge negatiivne mõju kalastikule vt http://kalateave.ee/et/teadus-ja-
arendustegevus/uurimused/9273-eestisse-planeeritavate-avamere-tuuleparkide-voimalikud-
mojud-laanemere-kaladele-tartu-ulikool-2020.
Mereala planeeringule, mis näitab ära potentsiaalsed tuuleparkide asukohad, järgneb
hoonestusloa etapp, mille käigus selgitatakse välja konkreetse arendusega kaasnevad
keskkonnamõjud ja nende leevendamise meetmed. Juhul, kui arendatav ala kattub osaliselt
eeldatavate räime (või lesta) koelmualadega, viiakse eelnevalt läbi kohapealsed uuringud, et
hinnata nende tähtsust kaladele ja kalandusele. Uuringud viiakse läbi hoolimata sellest, et
mereala planeeringu käigus on seda ala peetud potentsiaalselt sobivaks tuulepargi rajamiseks.
Juhul kui hoonestusloa menetluse käigus ilmneb, et antud ala on kalastikule (ennekõike
räimele või lestale) oluline ja mõjusid leevendada pole võimalik, siis antud kohta arendust ei
ole võimalik rajada.
6. kui KSH kohaselt võib merisiia puhul väiksemgi koelmuala kahjustamine hävitada
lokaalsed populatsioonid, siis millele tuginedes on otsustatud uuringute tegemine
KSH tasandil tegemata jätta?
Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt on välistatud läbi KSH protsessi madalad merealad
tuuleparkide arendusaladena. Siig koeb oluliselt madalamas mereosas kui on potentsiaalsed
tuuleenergia alad. Siiakoelmud on 0,5 – 2m sügavusel, Ruhnu ümber aga kuni 15m. Siia
kudealad ei kattu tuuleparkide potentsiaalsete arendusaladega ja seega oluline mõju välistatud.
Tuulepargialad on kavandatud 16-45 m sügavusele.
XIV. Ptk 4.2.1. Kalad
1. mis liikidega seonduvad muutused on positiivsed muutused?
2. mis tähendab ülaltoodud kontekstis positiivset muutust?
3. kas positiivse tähendusega on vastav muutus nii lühikeses kui pikas perspektiivis?
4. mis on sellise väidetava positiivse muutuse kumulatiivne mõju?
Juba töötavate tuuleparkide seireandmed mujalt maailmast näitavad, et tuuleparkides on
kalade arvukus suurem kui ümbritsevatel aladel. Tuulikute vundamentide ja jalgade näol
15
lisatakse keskkonda kõva substraati, mis mitmekesistab keskkonda ja loob elutingimused
elustikule, kes sellist substraati oma eluks vajavad. See tõstab bioloogilist produktsiooni ning
tekitab uusi toiduahelaid, millest võidavad ka kalad. Kujunevad uued toiduahelad võivad anda
eelise teistele liikidele kui oli algses koosluses. Positiivne mõju avaldub pigem pikemas
perspektiivis, kus tuulepargi alasid on kirjeldatud ka kui omalaadseid kalade kaitsealasid,
kuna seal kalapüügiga tegelemine on praeguses praktikas valdavalt keelatud. Kaitsealade
mõju kalandusele peetakse positiivseks, sest kalade arvukus ümbritsevatel aladel suureneb
(spill-over effect).
XV. Ptk 4.2.1. Kalad
1. kuidas on KSH tasandil võimalik teha strateegilisi otsuseid ja valida sisuliste
alternatiivide vahel olukorras, kus kaladega seotud mõjusid on küll tunnistatud, kuid
kui sellised uuringud on jäetud täiesti tegemata? Mis on sellise lähenemise
põhjendus?
Selgitame, et võimalikke mõjusid merepõhja elukeskkonnale, sh kaladele ja koelmualadele
on käsitletud strateegilisele planeeringule sobivas üldistusastmes. KSH tasandil läbiviidavate
uuringute proportsionaalsust on vastatud ja põhjendatud eelnevalt alajaotuses IV.
Riigikohus on Hiiu mereplaneeringu lahendit selgitades toonud välja ühtlasi, et peab
võimalikuks, et adekvaatseteks põhjendusteks konkreetsete uuringute tegemata jätmisel
võinuks ehk siiski olla näiteks uuringute nõudmise ilmne ebaproportsionaalsus nende
ülemäärase ressursi- või ajamahukuse või kättesaadavate teaduslike meetodite puudumise
tõttu. Sellisel juhul on aga igal juhul asjakohane selgusetuks jäävate probleemide või
asjaolude selge väljatoomine ning teadmatuse kompenseerimine sobilike meetmetega. Selliste
tegevuste puhul, mille lubatavus sõltub nende täpsematest parameetritest, tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise raames määrata kriitilised aspektid, mida tuleb
käsitleda madalamal planeerimistasandil8.
Paraku on kogu Eesti mereala katvate uute andmete kogumine äärmiselt ressursimahukas ja
ajaliselt pikk protsess, mida on Eesti riigile jõukohane läbi viia vajaduse põhiselt. Kalade
koelmu- ja rändeuuringud on kallid ja ajamahukad. Koelmualade väljaselgitamiseks tuleb läbi
viia merepõhja uuringud piiratud ajaaknas, sest marja areng kestab enamasti vaid kuni 2
nädalat. Ka marjast koorunud vastsed kanduvad hoovustega laiali lühikese aja jooksul. Kalade
rännete uurimise puhul ei ole võimalik räime individuaalselt märgistada sellises koguses, mis
võimaldaks suuremaid üldistusi teha. Et hinnata räimeparvede liikumist, tuleks läbi viia
pikemajalised akustilised uuringud koos samaaegsete traalpüükidega. Sellised uuringuid teeb
Tartu ülikooli Eesti mereinstituut lepingu „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine
2020-2021. aastatel“ raames, kuid ühekordselt, et hinnata analüütiliselt kalavaru suurust.
Lähtudes eeltoodust kogu Eesti merealal selliste uuringute läbiviimine ei ole põhjendatud. Just
seetõttu ongi lähtutud mh ettevaatusprintsiibist välistades tuuleparkide rajamiseks kaitstavad
loodusobjektid, sh Natura alad, madalad merealad ja teadaolevad potentsiaalsed kudealad
räimele ja lestale. Hoonestusloa keskkonnamõjuhindamise protsessi käigus viiakse eelnevalt
läbi kohapealsed uuringud (potentsiaalsete kala koelmualade ja rändeteede osas), et hinnata
nende alade tähtsust kaladele. Uuringud viiakse läbi hoolimata sellest, et mereala planeeringu
käigus on seda ala peetud potentsiaalselt sobivaks tuulepargi rajamiseks.
8
Kuusk Pihel, Planeerimine ja planeeringute keskkonnamõju hindamine: mida uut tõi Riigikohtu
lahend Hiiu mereplaneeringu kohtuasjas? Juridica 2019 /5|, Lk 334-342
16
Kuna valdavat osa merealast ei ole seal elavate kalaliikide ja koelmualade suhtes detailselt
uuritud, siis on enne potentsiaalselt kalastikku oluliselt mõjutavate tegevuste rakendamist ka
siiani vastavatel arendusaladel üldjuhul läbi viidud konkreetsed uuringud. See praktika ei
muutu ka mereala planeeringu kehtestamisel, vaid pigem selgineb, kuna vastavad tingimused
on mereala planeeringu materjalides selgelt toodud. Detailsed uuringud on kohustusliku
tingimusena lisatud järgmisesse, hoonestusloa ja mõjude hindamise etappi. Selles etapis on
juba võimalik täpsustada uuritavat ala ja mõjutegureid. Loamenetluse/KMH raames on
võimalik igakordselt, arvestades tegevuse iseloomu ja eeldatavaid olulisi mõjusid (sh teada
on tegevuse täpsem asukoht ja võimalik tehnoloogiline lahendus), laiendada hinnatavate
tegevuste ja mõjude loetelu, mida poleks saanud teha praeguses strateegilise planeerimise
faasis. Sõltuvalt uuringutulemustest on võimalik, et nt arendaja poolt soovitud tehnoloogiaga
tuulikuid ei saagi sellesse konkreetsesse taotletavasse asukohta rajada, vajalik võib olla teise
asukoha otsimine tuuleparkidele potentsiaalselt sobiliku ala sees, nt võib-olla tuleb tuulikuid
nihutada sügavamale. Sellist lähenemist võib nimetada ka ehitusele eelnevaks seireks. Seiret
jätkatakse ehituse ja hilisemas töötamise faasis. Meile teadaolevalt ei ole katvaid detailseid
uuringuid läbi viidud ka teistes riikides.
2. mis negatiivseid mõjusid täpsemalt peetakse KSH silmas, rääkides ühenduskaablite
mõjudest koelmutele ja rändele? Mis on selliste mõjude sisu ja toime?
3. mis KSH kohaselt on ühenduskaablite ainsaks negatiivseks mõjuks kalade rändele
on rände aeglustumine?
4. mis uuringule või põhjendusele tugineb see seisukoht?
Nagu KSH aruandes toodud on energiatootmisel merealal potentsiaalne mõju kalastikule ka
läbi ühenduskaablite, mis ehitusfaasis merepõhja süvistatuna pigem lühiajaliselt mõjutavad
koelmualasid (kui ka rändeid) analoogselt teiste merepõhja muutvate tegevustega. Seega on
tegevuslubade menetluse protsessi raames vajalik ühenduskaablite rajamisega kaasnevate
mõjude täpsustamine (kalastiku eksperdi eksperthinnang, kes seab vajadusel täpsema uuringu
kohustuse) ja vajadusel kaladele leevendavate meetmete rakendamine (nt süvistamine
väljaspool kalade kudeaega).
Lisaks on kaablitel mõju kasutusaegselt, eriti madalamatel aladel, sõltuvalt füüsikalistest
omadustest potentsiaalne negatiivne mõju kalade rändele – seda nii elektromagnetlainete kui
rände aeglustumise tõttu. Vt täpsemalt ka vastust alajaotuses XXII.
XVI. Ptk 4.2.2. Linnud
1. mille tuginedes leitakse KSH-s, et tuulepargil puudub mõju linnustikule, kui
tuulepark asub mitte tundlike linnualade või rändeteede peal, vaid selle kõrval?
2. miks on jäetud uurimata tuulepargist lähtuvad kumulatiivsed mõjud linnustikule?
KSH aruandes ptk 2.3 on kirjeldatud merealal läbiviidud linnustiku uuringuid ja analüüse ning
ühtlasi kajastatud Eesti Ornitoloogiaühingu (edaspidi EOÜ) poolt esitatud hinnangut
väljavalitud tuuleenergeetika alade osas. Mõjude minimeerimiseks on paigutatud
tuuleenergeetika alad merel väljapoole olemasolevaid linnukaitselisi alasid (Natura 2000
linnualad). Lisaks viidi läbi EOÜ poolt linnustiku uuring/analüüs, mis selgitas olemasoleva
teadmise valguses välja peatuva ja läbirändava linnustiku jaoks mereala olulisemad
piirkonnad ehk nn sensitiivsed alad ning teisena tuuleenergeetika arendamiseks sobivaimad
merealad.
17
Eesti mereala planeeringu koostamise raames koondati analüüsi tarbeks esmakordselt
olemasolev informatsioon avamerel ja rannavetes peatuvate lindude loendustulemuste kohta
alates aastast 2000. Analüüsi väljundina koostati kogu Eesti mereala hõlmavad peatuvate
lindude ohtruse prognoosid resolutsiooniga 1 km². Lisaks koondati olemasolevad teadmised
erinevate linnurühmade (maismaalinnud, haned, lagled, luiged, arktilised veelinnud)
olulisemate sügis- ja kevadrände koridoride kohta. Täpsemalt on võimalik linnustiku
uuringuga tutvuda mereala planeeringu portaalist www.mereala.hendrikson.ee. Muuhulgas on
linnustikule avalduvaid mõjusid uuritud kahe eraldiseisva analüüsi raames.
Linnustikust tulenevalt tuuleenergeetika tootmiseks kõige sobivamad alade kohta on EOÜ
eksperdid välja toonud järgmist. Kuna tuuleenergeetika arendamine on üks suuremaid mereala
planeeringus käsitletavaid uusi kasutusviise, mis on linnustikule potentsiaalselt olulise
mõjuga, siis toodi ekspertide poolt eraldi välja tuuleenergia arendamise jaoks kõige
sobilikumad alad. Need on alad, kus tänaste teadmiste põhjal oleks tuuleparkide rajamise
negatiivne mõju lindudele minimaalne.
KSH aruandes on ühtlasi välja toodud, et ka väljapoole sensitiivseid alasid võivad tuulepargid
merealal moodustada linnustikule takistuse lennu- ja rändeteedel. Mereala planeeringu
täpsusastmes on asjakohane leida tuuleenergeetika aladele sobivad asukohad ning mõju
leevendamine läbi tehniliste lahenduste jms on vajadusel rakendatavad järgmistes etappides
(tegevusluba). Konkreetse tuulepargi arendamisel on võimalik vajadusel rakendada mõju
minimeerivaid tehnilisi lahendusi nagu nt tuulikute paigutus, suurus, arv, tuulikulabade
kõrgus merepinnast jne.
Hiiu mereala planeeringu kohtulahendi valguses on Pihel Kuusk analüüsinud9 ka
keskkonnamõju hindamise rolli strateegilisel ja projekti tasandil. Tuues näite lindude osas
artiklist10, mis käsitles meretuuleparkide kavandamise mõju lindudele ning kus selgitati
keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise eri rolle järgmiselt.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise raames tuleks esmalt kaardistada lindude rändeteed
ning olulised toitumis- ja sigimisalad, samuti üle-euroopalised eesmärgid ja nõuded lindude
kaitsmisel. Pärast seda saab koostada ka majanduslikke piiranguid arvestava soovinimekirja
võimalikest tuuleenergia arendamise aladest ja kõrvutada seda teabega lindude jaoks oluliste
alade kohta. Üksikute tuuleparkide keskkonnamõju hindamise ülesandeks jääb määrata
kindlaks konkreetse piirkonna võtmeliigid ja nende arvukus ning hinnata ohte neile, mh
vältimiskäitumist, elupaiga muutmise ja kokkupõrke riske.
Mereala planeeringu mõjuhindamine on samuti toonud välja, et arvestades Eesti mereala
olulisust läbirändava ja merel peatuva linnustiku jaoks, tuleb tuuleenergeetika alade edasisel
arendamisel (või ka väljaspool neid) hinnata täpsemalt mõjude teket ja olulisust. Tegevusloa
menetluse raames tuleb koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid kavandatava
tegevuse mahu, täpse asukoha ning tehnilise lahenduse valguses ning vajadusel viia läbi
uuringud.
Vastuste alajaotuses XII on selgitatud kumulatiivsete mõjude hindamist.
9
Kuusk Pihel, Planeerimine ja planeeringute keskkonnamõju hindamine: mida uut tõi Riigikohtu
lahend Hiiu mereplaneeringu kohtuasjas? Juridica 2019 /5|, Lk 334-342
10
A. D. Fox et al. Information needs to support environmental impact assessment of the effects of
European marine offshore wind farms on birds. – International Journal of Avian Science. Special
Issue: Wind, Fire and Water: Renewable Energy and Birds 2006/1, lk 129.
18
3. miks on hindamata jäetud asjaolu, et planeeritav ala asub EOÜ uuringu “Lindude
peatumisalad” (2019) kohaselt tundlike veelindude kauride peatumisalas?
KSH aruandes oli välja toodud hinnang, et tuuleenergeetika ala nr 3 asub osaliselt Hülgerahu
sensitiivsel alal, mis on eeskätt tähtis veelindude talvise (kaurid) peatuspaigana aga ka
veelindude kevadrände piirkonnana. Kuna suur osa tuuleenergeetika alast nr 3 jääb siiski
sensitiivsest alast välja, siis avalikustamisel olnud materjalis ei tehtud ettepanekut tuuleala
vähendamiseks. Samas toodi välja, et tulenevalt linnukaitseliste väärtuste olemasolust tuleb
siiski arvestada sellel alal tuuleenergeetika arendamisel suurema riskiga. Konkreetse ala
arendusperspektiiv (võimalikud mahud jms) selgub mõjuhindamisel tegevusloa menetluse
raames.
Praeguseks hetkeks on muuhulgas tuginedes mereala planeeringu ministeeriumite ülese
juhtrühma seisukoha põhjal tuuleenergeetika ala nr 3 otsustatud planeeringust eemaldada,
kuna:
Asub osaliselt linnustiku jaoks sensitiivsel alal, mistõttu oli seatud lisatingimus
arendamiseks. Lisatingimuse täitmine muudab väljaarendamise keerukamaks;
Leevendab sotsiaalseid mõjusid Saaremaal;
On väiksemahuline (pindala 15 km2) ja seega majanduslikult pigem mitte tasuv ehk
vähem perspektiivikas.
XVII. Ptk 4.2.2. Linnud
1. mida täpsemalt tähendab KSH väide, et planeeritavate tuuleenergeetika alade
asukohavalikut võib pidada linnustiku seisukohalt õnnestunuks ala nr 2 ja ka
osaliselt ala 1?
KSH aruandes esitatud hinnangus, mis tõi välja, et asukohavalikut pidada linnustiku
seisukohalt õnnestunuks ala nr 2 ja ka osaliselt ala 1 puhul lähtus EOÜ 2019 aastal koostatud
analüüsist. Kuid 2019 a koostatud linnustiku analüüs ei arvestanud sensitiivsete alade hulka
maismaalindude rändekoridore (analüüsis arvestati sensitiivsete alade hulka merelindudega
seotud rändeid). Seega tõi KSH ekspertrühm välja, et Liivi lahte kavandatud tuuleenergeetika
alale 1 jääb maismaalindude rändekoridor ning sellest tulenevalt tegi ühtlasi ettepaneku
planeeringulahenduse korrigeerimiseks (vt KSH aruande joonis 4.4.2-4). Nimetatud
ettepanekuga on mereala planeeringulahenduses arvestatud, seega on ka oluline mõju
maismaalindude rändele välistatud.
2. kas õnnestunud lahendus tähendab negatiivsete mõjude puudumist?
3. kas KSH kohaselt on linnustikule negatiivsed mõjud täielikult välistatud?
4. mis negatiivsed mõjud on välistamata?
5. milliseid negatiivseid mõjusid linnustikule ja konkreetsetele liikidele ei ole võimalik
leevendada?
6. kas KSH kohaselt on linnustiku sensitiivsete alade, sh rände teede, mõjutamine
välistatud, kui tuulepark asub linnustiku sensitiivse ala kõrval või läheduses?
Õnnestunud asukohavalikuga aladeks loetakse alasid, mille puhul on välistatud kattuvus EOÜ
2019 uuringus/analüüsis välja toodud veelindude sensitiivsete aladega (olulised rändeteed,
peatumisalad ja toitumisalad) ning lisaks nende poolt 2016 uuringus välja toodud
maismaalindude rändekoridoridega. Linnustikust tulenevalt tuuleenergeetika tootmiseks välja
pakutud kõige sobivamad alad on tuuleenergia arendamise alad, kus tänaste teadmiste põhjal
19
oleks tuuleparkide rajamise negatiivne mõju lindudele minimaalne. Vt täpsemalt vastust
alajaotuses XVI p 1, 2.
EOÜ hinnangus on välja toodud, et sensitiivsetel aladel tuleks pikaajalise mõjuga tegevuste
planeerimist ilma täiendavate põhjalike uuringuteta ja vajalike leevendusmeetmeteta vältida.
Senised kogemused näitavad, et avamere tuuleparkide rajamine muudab alad tundlikematele
veelinnuliikidele (kelle hulka kuuluvad näiteks kaurid ja mitmed põhjatoidulised liigid)
peatumisalana kasutamiskõlbmatuks, efektiivsed leevendusmeetmed puuduvad (Mendel et al.
2019). Koostatava mereala planeeringuga ei ole sensitiivsetele aladele tuuleparkide rajamist
ette nähtud, mh on loobutud tuuleenergeetika arendusalast nr 3.
7. miks ja mis põhjendustega on KSH-s jäetud arvestamata KSH uuringus välja toodud
asjaolu, et tuulepargi ja sensitiivse ala vahele peab jääma vähemalt 5-6 km ja teatud
linnuliikide puhul vähemalt 15 km laiune puhvervöönd?
EOÜ uuringus ei ole väidetud, et tuulepargi ja väljapakutud sensitiivsete alade vahele peab
jääma nimetatud puhvervöönd. Linnustiku uuringus on kirjeldatud, kuidas kujunesid
sensitiivsed alad ning on välja toodud, et sensitiivsete alade piirid on üldistatud tulenevalt mh
asjaolust, et peatumisalade ümber on vajalikud puhvertsoonid. Näiteks on seniste
uurimistulemuste põhjal järeldatud, et Eesti kontekstis tundlike ja kaitsekorralduslikult
oluliste liikide toitumise ja peatumise võtmealade puhul peab tuulepargi ja lindude jaoks
olulise mereala vahele jääma vähemalt 5-6 km laiune puhvervöönd (Eesti Ornitoloogiaühing
2016). Seega on sensitiivsete alade määratlemisel juba osaliselt puhverala sisse arvestatud.
Ühtlasi on toodud uuringus välja, et tegevusloa menetluses läbiviidavate uuringute tulemusel
määratakse tulenevalt liigist vajadusel puhvervöönd (ning puhvervööndi vajalikkus sõltub
tuulikute paiknemisest ja tehnilistest parameetritest väljavalitud arendusaladel).
XVIII. Ptk 4.2.2. Linnud
1. kui on teada, et merekaablitest lähtuvad negatiivsed mõjud (lindudele) siis miks ei
ole merekaabliga seotud mõjusid analüüsitud iseseisvalt?
2. millele tugineb väide, et merekaablite mõju esineb eelkõige ehituse ajal ning see on
lokaalse iseloomuga?
3. mis on merekaablite ebasoodsad mõjud linnustikule?
4. milliseid mõjusid linnustikule saab vähendada tehniliste lahenduste kaudu?
5. milliseid mõjusid linnusikule saab vähendada asukohavaliku kaudu?
6. kas sellised mõjude vähendamise lahendused on tohused kõikidele linnuliikidele?
7. miks ei ole selliste lahenduste mõjusid hinnatud ja uuritud KSH tasandil?
Merekaablite rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju linnustikule. Kuna kaabli
paigaldamisega seotud võimalik mõju seondub merepõhja ja veemassiiviga, mis ei ole
linnustikule põhiliseks elukeskkonnaks, siis ei ole linnustiku oluline mõjutamine kuigi
tõenäoline. Leidub muidugi ka liike, kes otsivad merre sukeldudes toitu (nt krüüslid ja aulid),
kuid kuna kaablirassi paigaldamine toimub väiksel territooriumil, on ajutine, lühiajaline ja
lokaalne tegevus, siis ei saa võimalikku mõju (nt veemassiivi hägustamist) sukeldujatele
lugeda oluliseks. Lühiajalise mõjuga tegevuste (näiteks merel läbiviidavate töödega kaasnev
häirimine või vee läbipaistvuse vähenemine) mõju on võimalik vähendada tegevuste
läbiviimise aja valikuga ja tehniliste võtetega.
20
XIX. Ptk 4.2.3. Hülged
KSH alusuuringus “Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang” märgitud, et käesoleval juhul
ei piisa olemasolevatest teadmistest mõjude tegelikuks tuvastamiseks või mõõtmiseks, mistõttu
esineb vajadus viia läbi täpsemad uuringud merekasutusviiside väljaselgitamiseks. See uuring
tuleb läbi viia KSH tasandil, mitte KMH käigus. Seega tuleb läbi viia täpsemad uuringud
seoses tuulepargi võimaliku negatiivse mõjuga hallhüljestele.
Teie poolt viidatud uuringus on hüljeste eksperdid jõudnud järeldusele, et praeguses
planeeringulahenduses on valdav osa tuulenergeetika alade ettepanekutest väljaspool
hüljestele olulisi merealasid. Ühtlasi on välja toodud, et hallhülge teadaolevat käitumist
arvestades võib väita, et see liik kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd. Kõige olulisemad
puhkealad on valdavalt kaetud olemasolevate kaitserežiimidega (kuhu on mereala
planeeringuga tuuleenergeetika arendamine välistatud). Nende osas viiakse läbi regulaarset
seiret ning arvukuse muutused ja alade kasutus on kajastatud riiklikus seireandmebaasis.
Üldiselt on teada, et tegemist on väga kohanemisvõimelise liigiga, kes sisemeres harjub
inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab seda ära tulles saaki püüdma nt
sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse.
KSH aruandes on määratud leevendusmeetmena, mis on planeeringusse kantud tingimusena,
et mereala planeeringuga kavandatavate tegevuste (eeskätt tuuleenergeetika areng)
rakendamisel on tegevuslubade menetluse protsessi raames vajalik mõjude täpsustamine
kaasates vajalikku ekspertteavet ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamine
mereimetajatele. Täpsemate uuringute vajadust tuleb kaaluda iga konkreetse projekti raames.
XX. Ptk 4.2.4. Nahkhiired
Tuulepargid moodustavad nii linnustikule kui nahkhiirtele nende lennu- ja rändeteedel
takistuse. Seega tuleb tuulikute kõrgus määratleda ja analüüsida läbi KSH tasandil.
Toome siinkohal veel välja KSH aruandes ptk 4.2.4 kajastatud hinnangu, et praeguste
teadmiste kohaselt võib nahkhiirte rände seisukohalt pidada planeeringulahendust sobivaks,
kuna eeldatav peamine rändesuund Saaremaa lõunaranniku (Sõrve säär) piirkonnast Lätti
Kuramaale on jäetud ettevaatuspõhimõttest tulenevalt vabaks. Selles piirkonnas on
looduskaitsealad, mis tagavad edaspidise rändekoridori säilimise. Arvatav rändekoridor
kulgeb ka Liivi lahes üle Kihnu ja Ruhnu saarte, kuhu planeering samuti tuuleenergeetika
alasid ette ei näe.
Aruandes on samuti välja toodud, et nahkhiirte seisukohalt ei peeta oluliseks
kokkupõrkeriskiks tuulikutega nende kõrgust, kuna üldjuhul ei kattu nahkhiirte lennukõrgus
tuuliku labade omaga (mere kohal lennates on nahkhiirte lennu kõrguseks tavaliselt kuni 10
m merepinnast). Tuulikute ja nahkhiirte võimalikku konflikti leevendab asjaolu, et tuulikud
töötavad suurematel tuulekiirustel (keskmine tuulekiirus tuulepargi alal üle 9 m/s), mil
nahkhiirte lennuaktiivsus on madal või puudub üldse. Tuulikud alustavad tööd tuulekiirusega
umbes 5 m/s ning arvesse võttes nahkhiirte rändekiirust ca 5–6 m/s), siis toimub ränne
enamasti suhteliselt vaikse ilmaga mil tuulikud ei tööta või töötavad aeglastel pööretel, mille
puhul oht nahkhiirtele on väike.
Tegevusloa menetluse raames tuleb mõjusid nahkhiirtele täpsustada kaasates vajalikku
ekspertteavet ning vajadusel viia läbi uuringud. Oluline on tuulikuparkidest vabaks jätta
nahkhiirte peamised rändesuunad (mida juba olemasolevale teadmisele ja
ettevaatuspõhimõttest tulenevalt on mereala planeeringuga tehtud) või vajadusel ette näha
21
vastavad leevendavad meetmed. Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni peatumiseni
(rände ajal) vmt.
XXI. Ptk 4.2.5. Merepõhja elupaigad ja elustik
KSH ei saa jätta uurimata ning hindamata tuulepargi mõju merepõhja elupaikade ja
elustikule.
KSH aruande ptk 4.2.5 on toodud info merepõhja elupaikade paiknemisest mereala
kaitsealadel kui ka mujal merealal. 2018. aastal on TÜ EMI poolt teostatud olemasolevate
materjalide põhjal karide ja liivamadalate elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti
mereala kohta (vt KSH aruande joonis 4.2.5-2). Sellest lähtuvalt on KSH aruande viidatud
peatükis ka leitavad hinnangud, mis mõjud kaasnevad mereelupaikadele erinevatele
elupaigatüüpidega nii tuulikute kui kaablite rajamisega. Kokkuvõttes on jõutud järeldusele, et
kaablitrassi rajamine on elupaikade levikule väikese ja lühiajalise mõjuga nii rajamise kui
ekspluatatsiooni käigus.
XXII. Ptk 4.2.5. Merepõhja elupaigad ja elustik
1. mis uuringutele või andmetele tuginedes leiti, et Eesti vetes puudub
elektromagnetiline mõju liikidele.
2. kas sellised mõjud on välistatud?
Elektromagnetlainete mõjude uuringuid on kogu maailmas võrdlemisi vähe läbi viidud ning
teadmisi selles osas ei ole palju. Samas valdav osa läbiviidud uuringutest ei näita
elektromagnetlainete selget negatiivset mõju elustikule11. Tänapäeval kasutatakse
merekaablite paigaldamisel alalisvoolu HVDC kaableid, mille puhul on leitud, et maa
magnetväli on kordades suurem kui kaabli magnetväli12. Ka teiste riikide mereala
planeeringute puhul, nt Saksamaa, Taani, on peetud kaablite rajamisega kaasnevat
elektromagneetilist mõju väheoluliseks. Kaablite elektromagnetväljade negatiivse mõju
leevendamiseks on kaks võimalust: kaablite matmine mere põhja ja selliste kaablitüüpide (st
DC vmt) kasutamine, mille magnetväljade emissioon on nullilähedane. Järelikult on
elektromagnetväljaga seotud mõjud ebaolulised või leevendatavad viisil, millega ei kaasne
olulist keskkonnamõju.
XXIII. Ptk 4.2.6. Kaitstavad loodusobjektid
KHS-d tuleb täiendada asjakohaste ning ajakohaste põhjendustega küsimuses, kas ja mis osas
võib Natura hindamine konkreetsetel juhtudel dubleerida mõjude hindamist.
1. mis analüüsi ja põhjenduste alusel on püstitatud eeldus, et Natura hindamine katab
sisuliselt ka mõju hindamise kattuvatele siseriiklikult kaitstavatele
loodusobjektidele?
Natura 2000 alad on määratud konkreetselt selleks, et kaitsta elupaikade ja linnudirektiivis
loetletud liikide või elupaigatüüpide peamisi esinemisalasid. Looduskaitsealad, rahvuspargid
ja muud riiklikult või piirkondlikult kaitstavad alad on aga kehtestatud üksnes riikliku või
piirkondliku õiguse alusel, kuid Eesti merealal meil need suures ulatuses kattuvad.
11
https://www.researchgate.net/publication/270217961_Effect_of_electromagnetic_fields_on_marine_
organisms
12
Viide Taani mereala planeeringu KSH-st:
https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/taani_mereala_planeerimise_ksh_dokument.pdf
22
Suurem osa merealal kaitstavatest objektidest on samas ka rahvusvaheliselt kaitstavad
kuuludes Natura 2000 loodus- ja/või linnualade võrgustikku. Erisused on merealal väljaspool
käesoleva mereala planeeringuga käsitletavat territooriumi, nt Hiiumaa ümbruses asuvad
mitmed püsielupaigad, mis ei kattu Natura alade kaitserežiimiga.
Kuna käsitletava mereala planeeringu ruumilises ulatuses merealal paiknevad Natura 2000
alad ja nende kaitse-eesmärgid kattusid siseriiklike alade ja seal olevate kaitse-eesmärkidega
mereliste elupaikade ja liikide osas viidi sisuline hindamine nende osas läbi Natura hindamise
peatükis. Tegemist on mõjuhindamise praktikas väljakujunenud praktikaga, mitte sarnaseid
osasid dubleerida.
Teiseks on Natura hindamine ja selle järelduse künnised kavandatavate tegevuse lubatavuse
osas oluliselt madalamad (ehk otsuse jaoks siduvam ja rangem) kui seda siseriikliku õiguse
puhul. Seega läbi selle on kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid seda enam tagatud.
Kui Natura hindamise objektiivse teabe alusel ei saa välistada olulist mõju, ehk oluliseks on
kõik, mis puudutab Natura ala kaitse-eesmärkidele, ei tohi tegevust lubada. Mereala
planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate
mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse-eesmärkidele, arvestades
planeeringuga seatud tingimusi ja suuniseid ning käesolevas mõjuhindamises ette nähtud
keskkonnameetmeid tegevusloa tasandiks.
XXIV. Ptk 4.2.6. Kaitstavad loodusobjektid
1. mis põhjendustega jõuti järeldusele, et tuulepargi otsesed mõjud kaitstavatele
loodusobjektidele on välistatud siis, kui tuulepark teha vahetult tundlike alade
kõrvale?
2. miks jäeti arvestamata KSH käigus läbi viidud uuringutest nähtuvad seisukohad ja
seaduspärasused seoses võimalike negatiivsete mõjudega üle tuulepargi piiride?
Vt vastust ja täpsemat selgitust alajaotusest VI.
XXV. Ptk 4.2.6. Kaitstavad loodusobjektid
1. miks määratletakse tuuleenergeetika arendamiseks sobiva alana tulevased
võimalikud looduskaitsealad?
Tegemist on viitega käimasolevale projektile ja otsust looduskaitseala moodustamiseks
tänasel hetkel tehtud ei ole. Nagu KSH aruandes toodud, siis alates 2019. aastast on käivitatud
projekt „Avamere kaitsealade ettepaneku koostamine Eesti majandusvööndis“ (kestvus 2019–
2020, läbiviija TÜ Eesti Mereinstituut). Projekti käigus koondatakse olemasolev
informatsioon Eesti majandusvööndi loodusväärtuste leviku kohta varasematest uuringutest
(NEMA13 jt), viiakse läbi täiendavad uuringud kahel valitud uurimisalal (elupaikade
modelleerimise alusel kõige potentsiaalsemad väärtuslike elupaikade asukohad
majandusvööndis). Projekti käigus analüüsitakse olemasolevat materjali kombineerides seda
väliuuringutel saadud andmetega. Juhul kui tuvastatakse kaitset vajavate loodusväärtuste
(merepõhja elupaigad, kala- ja linnuliigid) olemasolu ja ohustatus, tehakse põhjendatud
ettepanek mereala kaitse alla võtmiseks. Aladena on analüüsi all kogu Eesti majandusvöönd,
seega on toodud tekstis välja võimalik kattuvus. Kaalutakse nii projekti raames uuringute all
olevat kahte valitud ala (mis on hetkel mereala planeeringus tähistatud kui projekteeritavad
13
NEMA projekt – „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine“;
http://nema.bef.ee/et/
23
kaitsealad, Joonis 4.2.6-1) kui ka näiteks projektis NEMA uuritud majandusvööndi
merealasid.
XXVI. Ptk 4.2.6. Kaitstavad loodusobjektid
1. mis põhjendustega välistati tuulepargiga piirnevate kaitstavate loodusobjektide
mõjude uuring KSH tasandil?
Tuuleenergeetika alade valikuga välistati tuuleparkide rajamine kaitsealade võrgustikule, mis
aitab juba tekkivaid olulisi mõjusid suures osas välistada. Seetõttu strateegilisel tasandil
uuringuvajadus puudub. Tuuleparkidega kaasnevaid täpsemaid asjakohaseid mõjusid tuleb
käsitleda tuuleenergeetika arendamise edasistes etappides konkreetsete projektide raames, kui
on selgunud kavandatava tegevuse täpne asukoht, tuulikute maht, paigutus, tehnoloogia jms
ning rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid (nt vajalikud puhveralad). Oluline on
projekti tasandil kindlasti leida sobivad tuulepargi lahendused, mille puhul oluline mõju
kaitstavatele loodusobjektidele oleks välistatud.
XXVII. Ptk 4.2.6. Kaitstavad loodusobjektid
1. mis põhjenduste alusel on jõutud järeldusele, et ebasoodsa mõju tekke võimalused
kaitstavatele loodusobjektidele minimeeritud?
Vt vastus alajaotuses XXVI.
2. kuidas on ilma merekeskkonna ja kumulatiivsete mõjude uuringuteta ning tuulepargi
arvandmeteta võimalik teha järeldusi tuulepargi mõjude ning nende mõjude
minimeerimise kohta? Palun selgitage?
Alajaotuses III on selgitatud milliseid metoodikaid ja juhiseid kasutades jõuti sobivaimate
tuuleenergeetika arendusalade valikuni. Kumulatiivsete mõjude hindamist on selgitatud
alajaotuses XII.
XXVIII. Ptk 4.3. Natura 2000 hindamine
KSH ei vasta nõuetele, sest puudub asjakohane Natura 2000 hindamine. Tuleb viia läbi
asjakohane Natura 2000 hindamine.
Ei saa nõustuda teie poolt esitatud vastuväitega, et KSH aruandes puudub nõuetel vastav
Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohasel hindmisel on lähtutud järgmistest
juhenditest:
„Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“14;
„Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis" (KeMÜ, täiendatud 2017)15;
„Wind energy developments and Natura 2000“ (European Union, 2011)16.
14
https://www.envir.ee/sites/default/files/naturam6ju_est.pdf
15
https://www.envir.ee/sites/default/files/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017-lopp.pdf
16
https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Wind_farms.pdf
24
1. mis uuringute või analüüside alusel leiti KSH-s, et merepõhja kaablite rajamine ei
mõjuta oluliselt linnustikku ja selle mõju on marginaalne?
2. mis uuringute või analüüside alusel leiti, et kaablite rajamise puhul on tegemist
eeldatavalt ajutise ja lokaalse mõjuga?
Rahvusvahelisele kogemusele ja erinevatele ekspertteadmistele tuginedes on välja toodud, et
merekaablid ei avalda pikaajalist ja olulist mõju linnustikule. Vt täpsemalt vastust alajaotuses
XVIII.
3. mis arvandmeid või milliste parameetritega tuuleparki (sh kaablid) hinnates
järeldati, et mõjud linnustikule on marginaalsed?
Alajaotuses III on selgitatud, milliseid metoodikaid ja juhiseid kasutades jõuti sobivaimate
tuuleenergeetika arendusalade valikuni. Mõjude hindamist linnustikule on selgitatud vastuses,
mis on leitav alajaotusest XVI.
XXIX. Ptk 4.4.1.1 Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamise lähtekohad
KSH-d tuleb täiendada kõigi puudutatud huvigruppide nimetamisega ning välja toodud
huvigruppide ja puudutatud isikutelt seisukohtade ja hoiakute ning kõigile isikutele tegelikult
kaasnevate mõjude välja selgitamisega.
Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine erineb looduskeskkonna mõjude hindamisest, nagu
selgitatud ka mõjude hindamise aruandes ptk 4.4.1.1. Nimetatud peatükis on toodud lause
„Eesti merekultuuri loovad väga erinevad mereala ja ranniku kasutajad – kalurid,
laevaehitajad, puhkajad, surfarid, sukeldujad, väikelaevaomanikud jt.“ Viidatud lauses on
toodud näited mereala ja ranniku kasutajatest, vastav peatükk rõhutab, et kasutajagruppe on
väga erinevaid. Laiemalt võib lugeda Eesti mereala huvigrupiks kogu Eesti elanikkonda ja ka
teiste riikide kodanikke, ettevõtjaid. Mõjude väljaselgitamine strateegilise hindamise tasandil
põhineb ekspertide kogemuslikul hinnangul ja läbiviidud alusuuringul.
Strateegilise planeerimise praktikas ei ole levinud kõikide huvitatud osapoolte arvamuste ja
hoiakute väljaselgitamine kõikehõlmava süvauuringuna, samuti ei nõua seda
planeerimisseadus ega keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.
Strateegilise planeerimise juures järgitakse põhimõtet, et huvitatud osapooltel on võimalik
olla planeerimisprotsessis kaasatud, samuti on mereala planeeringu koostamisel küsitud
erinevatelt huvigruppidelt sisendit (nt toimusid töökoosolekud huvigruppidega, kultuuriliste
kaardistuste käigus valmisid maakondlikud portreed, eskiislahenduse tutvustused toimusid
mereäärsetes maakondades koha peal jpm). Mereala planeeringu protsessiga on võimalik
tutvuda terviklikult mereala portaalist, samuti on portaalis üleval kaasamiskava ja ingliskeelse
lehe kaudu saab tutvuda piiriülese protsessiga. Üleriigilise planeeringu täpsusastmes toimub
sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine seega tihedalt läbipõimitult
planeerimisprotsessiga ja põhineb ekspertide kogemuslikul hinnangul (sh otsusel, millised
planeerimismeetodid on asjakohased üleriigilise planeeringu täpsusastmes), läbiviidud
alusuuringutel ja kaasatud osapooltelt saadud sisendil.
Samuti toome välja, et sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine ei ole keskkonnamõju
strateegilise hindamise tavapäraseks osaks – see on täiendavalt tehtud hindamine, mis käsitleb
mõjusid inimkeskkonna vaatest. Erinevalt looduskeskkonnast puuduvad sotsiaalsete ja
kultuuriliste mõjude valdkonnas üksühesed normatiivid, millele planeerimise
otsustusprotsessis toetuda. Selle põhjuseks on asjaolu, et sotsiaalses ja kultuurilises
25
keskkonnas toimuvad muudatusi tajuvad inimesed erinevalt, seega mõju iseloomu, olulisust
ja intensiivusust on keeruline prognoosida.
XXX. Ptk 4.4.1.1 Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamise lähtekohad/planeeringuga
kaasnev mõju
1. mis uuringu alusel on KSH-s antud hinnang planeeringu positiivsele pikaajalisele
mõjule?
Tegemist on eksperdi hinnanguga, mis põhineb varasemal kogemusel ja lähtub mereala
planeeringu eesmärkidest.
2. milliseid komponente on sellise hinnangu andmisel arvestatud?
Arvestatud on sotsiaalsete ja kultuuriliste valdkondadega – mereala inimkasutusega,
merekultuuriga. Nagu KSH aruandes kirjas, on hinnang antud üldisel tasemel, vaadeldes kogu
Eesti mereala arengut Eesti riigi strateegiliste eesmärkide valguses. Kohalikul tasandil võivad
piirkonniti ja valdkonniti mõjud olla erinevad.
3. millisel viisil ja kuidas arvestab planeering merekultuuriga?
Tuginedes planeeringu käigus läbiviidud analüüsidele ja merekultuuri kaardistavatele
töötubadele on merekultuuri teema paremini teadvustatud. Planeering annab suuniseid
merekultuuri väärtustamiseks (seletuskirja ptk 5.10) ja meri-maismaa seoste tugevdamiseks
(seletuskirja ptk 5.16).
4. mis on negatiivsed mõjud, millega planeeringu koostamisel on arvestatud?
Negatiivseid mõjusid on käsitletud mõjude hindamise peatükis 4.4.1.1. Kalanduse kontekstis
on (ptk 4.4.1.2) välja toodud survet merealale „mahtumises“ ja ka traalitavate merealade
vähenemist.
5. mis meetmetega negatiivseid mõjusid leevendatakse, välditakse ja ennetatakse?
Ennetavaid meetmeid on kirjeldatud mõjude hindamise peatükis 4.4.1. Kuna sotsiaal-
kultuuriliste mõjude hindamine on eripärane (vt pikemat selgitust sissejuhatusest), on oluline
eelkõige erinevate merekasutuste ja nendega seotud sotsiaalsete gruppide vajaduste
teadvustamine planeeringulahenduse väljatöötamise käigus. Mõjude hindamise aruannet
täiendatakse selles osas peale ministeeriumite poolt koostatavate mõjuanalüüside valmimist,
eeldatavasti 2021 I kvartal.
XXXI. Ptk 4.4.1.2. Kalandus
1. milline on planeeringuala kalastik?
Vt juba eelnevalt vastust, alajaotuses V p 2.
2. millised on planeeringuala saagikaimad alad ning kas need on ajas muutuvad?
Planeeringuala saagikust võib kaudselt hinnata sealt siiani püütud kalakoguste alusel,
vastavad andmed on aruandes graafiliselt esitatud. Räim ja kilu on kvoteeritud kalaliigid ning
potentsiaalne energiatootmine ei ole takistuseks kvoodi väljapüügil. Räime- ja kiluparved
paiknevad kude- ja toitumisrändel pidevalt ümber, seega on nende liikide saagikus pidevas
muutumises.
26
3. milline on tuulepargi mõju kalastikule liigiti (nii ehitusfaasis kui ka püsivalt)?
Vt täpsemalt vastust alajaotuses V p 4, millised kalaliigid on tuulepargi arendusalade osas
mõjutatud.
4. juhul, kui esineb mõju kalastikule, siis kas ja kuidas toetab planeering kalastiku
taastumist?
Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt ei tohi lubada Eesti mereala sellistele osadele, kus on
tundlikud alad kavandatavaid tegevusi, mille puhul kaasneb oluline keskkonnamõju, sh
kaladele. Mereala planeeringu koostamisel on arvestatud teadaoleva infoga, kus
potentsiaalselt esinevad kalade osas tundlikumad alas (sh koelmualad) ning tuuleenergeetika
alasid nendele aladele ei kavandata. M. Rohtla on oma värskes uurimuses kajastanud, kuidas
üks võimalus konflikti leevendamiseks on luua tuuleparkide piirkondadesse merekaitsealasid
(inglise keeles: marine protected area, MPA), kus igasugune kalapüük on kõigil või osadel
aladel keelatud. Nii tekiks juurde ka merekaitsealasid, kus kalapüük on piiratud või keelatud
– järjest suureneva kalapüügisurvega maailmas on neid niikuinii hädasti vaja, et säilitada
kalavarude jätkusuutlikus.
5. kui esineb mõju kalastikule, milline on mõju mereimetajatele?
KSH aruanne on välja toonud, et oluline mõju kaladele puudub ja konkreetsetest
tuulikuparkide arendustest tulenevat mõju tuleb hinnata tegevusloa tasandil. Kui puudub mõju
kalastikule, puudub ka mõju mereimetajale. Vt ka täpsemalt vastust alajaotuses XIX.
6. kui esineb mõju kalastikule, millised mõjud toob see kaasa huvigruppidele (kalurid,
tööstused, turism jms)?
Mõjuhindamise aruanne on välja toonud, et oluline mõju kaladele puudub ja konkreetsetest
tuulikuparkide arendustest tulenevat mõju tuleb hinnata tegevusloa tasandil. Kui puudub mõju
kalastikule, siis ei ole ka kalastiku mõjudest tulenevaid mõjusid huvigruppidele.
7. mis uuringute või andmete alusel on KSH-s tehtud järeldus, et planeeringu mõju
kalandusele on pikaajaliselt positiivne?
Järelduse aluseks on eksperdi hinnang, mis põhineb kalanduse hetkeolukorda kajastavate
andmete (mereala kasutus, kalanduse saagikus) ja planeeringuga seatavate tingimuste
analüüsil.
8. milline on tuuleparkide mõju kalade rändeteedele?
Pelaagiliste kaladest, räim, rändab ilmselt nagu teisedki kalaliigid orienteerudes lõhna ja
temperatuuri järgi. Mistõttu võiks arvata, et pigem piki rannikut, kus vesi soojeneb kiiremini
ja mereveel on suurem mageveejälg. Seega on tõenäoliselt mõjud vähesed, kuna oleme antud
alad kavandatava tegevuse osas välistanud (negatiivseid näiteid mujalt Läänemerest või
väljastpoolt ei ole samuti teada). Oluline tähelepanu on kindlasti kitsamatel rändekoridoridel
nagu väinad, mida kalad peavad läbima. Avatud merealad, mis on eemal potentsiaalsetest
olulistest kudealadest, on vähemtähtsad. Kalastiku eksperdid on veendunud, et
uuringuvajadus on suur Liivi lahe puhul, kuna sinna tuleb kudema nii avamere räim kui seal
koeb Liivi lahe räim. Kuna valdavat osa merealast ei ole seal elavate kalaliikide ja kalade
rände suhtes uuritud, siis tuleks enne potentsiaalselt kalastikku oluliselt mõjutavate tegevuste
rakendamist viia neil aladel läbi vajalikud uuringud. Vt tegevusloa tasandil läbiviidavate
uuringute vajadust on põhjendatud alajaotuses IV ja XV.
27
9. milline on tuuleparkide mõju kalade liigikusele?
Vt vastus alajaotuses XIV.
10. milline on tuuleparkide mõju traalpüügile?
Mereala planeeringu koostamisel anti üldine, kogu mereala kasutusel põhinev hinnang, mis
tõi välja, et traalitavad alad vähesel määral vähenevad (vt mõjude hindamise aruanne ptk
4.4.1.2). Planeeringu üldistusastmest lähtuvalt anti hinnang kogu mereala ulatuses.
Eesti traalpüügialadest 4,3% asub tuulealadel. Traalpüügi osakaal tuulealadega kattuvatel
aladel oli 2019. a 7% (ca 3 800 t; kokku püüti 55 000 t). Lisaks märgime, et valdkondlikud
ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Maaeluministeerium) on
ette valmistamas sektori mõjude analüüse lokaalselt traalpüügi ja tuuleenergeetika osas.
Eeldatavalt valmivad mõjude analüüsid uue aasta alguses. Analüüside valmimisel teavitatakse
teid kui huvigruppi ja vajadusel viiakse sisse täiendused planeeringusse ja mõjude hindamise
aruandesse.
11. milline on tuuleparkide mõju rannapüügile?
Tuuleparkide rajamisel puudub oluline mõju rannapüügile, kuna tuulikud rajatakse vähemalt
6 meremiili (ca 11,1 km) kaugusele maismaa piirist. Nagu alajaotuses XXIX p 16 viidatud,
on ministeeriumid läbi viimas valdkondlikke mõjuanalüüse, et täpsemalt selgitada
regionaalseid ja lokaalseid mõjusid.
XXXII. Ptk 4.4.1.3. Vesiviljelus
1. kas planeeringualadel (mõeldud eeldatavalt planeeritud tuuleenergeetikaalasid)
asub kalakasvandusi või kalaasustusalasid?
Kavandatud tuuleenergeetika aladel ei ole toimivaid kalakasvandusi. Kalaasustusalade mõiste
ei ole üheselt selge. Kui mõtlete kalade koondumiskohti, siis p 8 on selgitatud, et räime- ja
kiluparved (ja ka teised kalaliigid) paiknevad kude- ja toitumisrändel pidevalt ümber. Kui
mõtlete kohtasid, kus merre lastakse kalade noorjärke, siis kattuvus selliste aladega puudub.
2. juhul kui asub, siis kas ja millised on tuulikude paigaldamise ja töötamise mõjud
ruumiliselt?
Tuule-energeetika arendamisega kaasnevaid mõjusid on kirjeldatud mõjude hindamise
aruandes, ptk 4.2.1 ja 4.2.5.
XXXIII. Ptk 4.4.1.6. Energiatootmine
1. millised majandusharusid mõjutab merealaplaneering enim?
Energiatootmise majanduslikud mõjud on kirjeldatud mõjude hindamise aruande peatükis
4.6.4. Nagu vastavas peatükis kirjas on merealade planeeringus alade planeerimisel arvestatud
teisi merekasutusvaldkondi, teadaolevaid looduslikke, riigikaitselisi, sotsiaalseid jmt
piiranguid ning muid võimalikke vastuolusid, mistõttu ei too tuuleenergeetika alad meres
üldjuhul kaasa ka piiranguid muude majandustegevuste planeerimiseks ja arendamiseks.
2. milline on mere-energeetika tasuvus?
Tasuvusarvutusi üleriigilise strateegilise planeeringu käigus selle üldistusastmest tulenevalt
ei tehta. Tuuleenergeetika majanduslike mõjude hindamiseks kasutati planeeringus
28
„Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudelit“, mis
võimaldab hinnata tuuleenergeetikast saadavat riigi tulu, potentsiaalset lisandväärtust ja
arvutada toodetavat energiakogust ning mis on mõeldud riigi otsuste toetamiseks strateegilisel
tasandil. Mudelis on kasutatud teadaolevaid ja varasemale välisriikide kogemusele tuginevaid
tuuleenergeetika andmeid, mis sõltuvad valitud tehnoloogiast, tuulikupargi rajamise
strateegilistest valikutest, ärimudelist, jmt. Sellest tulenevalt ei ole tasuvuse arvutamine antud
mudeliga võimalik.
3. kas merealaplaneering võib tuua tööhõive vähenemist muude majandusharudes?
Võimalikud muutused tööhõives tulenevad mereala planeeringu jätkutegevustest. Võimalikud
lokaalsed mõjud kalandussektorile täpsustuvad hetkel ministeeriumites koostamisel olevate
mõjuanalüüside käigus. Juhul, kui rajatakse vesiviljelusrajatisi ja tuuleparke, võib tööhõive
seda sektorit toetavates tegevustes suureneda ja pakkuda uusi võimalusi.
XXXIV. Ptk 4.4.1.7. Mereturism ja rekreatsioon
Käesoleval hetkel ei ole KSH-s nimetatud küsimust üldse käsitletud, mistõttu tuleb KSH-d
nimetatud küsimuses kindlasti täiendada.
Väide ei vasta tõele. Mõju mereturismile ja rekreatsioonile on käsitletud mõjude hindamise
peatükis 4.4.1.7.
XXXV. Ptk 4.2. Mõju varale
1. millistes piirkondades võib tuuleparkide rajamine tuua kaasa kinnisvara väärtuse
languse?
Mõju kinnisvara väärtusele kajastab mõjude hindamise aruande ptk 4.4.2. Võib eeldada, et
kinnisvarahinna muutust võiksid ohuna tajuda otseselt need maaomanikud, kelle krundilt
avaneb otsene vaade merealale, kuhu tuulikuid kavandatakse ja kus asuksid tuulikud rannikule
kõige lähemal: mereala planeeringu järgi oleksid need alad Tagamõisa poolsaar, Saaremaa
läänerannik Vilsandist Sõrveni ning Ruhnu. Asustustiheduse mõistes on antud rannikuosad
asustatud hõredalt (vt joonis 4.2.2.-1), mistõttu mõju võib esineda pigem lokaalselt ja
tulenevalt maastiku eripärast (metsa puudumine rannikul jms).
2. millises ulatuses võib tuuleparkide rajamine tuua kaasa kinnisvara väärtuse
languse?
Aruande ptk 4.4.2 on toodud väljavõtteid teaduskirjandusest, nt Sunak ja Madlener (2016)17
toovad esile, et Saksamaal läbiviidud uuringute põhjal kahandasid avamere tuulikupargid
kinnisvarahindu 9–14% juhul, kui kinnisvaralt avanevates vaadetes paiknes oluliselt
tuulikuid. Kui tuulikud paiknesid vaateväljas vähe või marginaalselt, kinnisvarahindade
langust ei täheldatud. Eestis ei ole teadaolevalt vastavaid uuringuid tehtud ja puuduvad ka
reaalsed olukorrad, mille põhjal järeldusi teha, mistõttu on keeruline hinnata avalduvat mõju
kinnisvara väärtusele. Strateegilisel planeerimistasandil on tegemist kaudse mõjuga.
Täiendavalt märgime, et tuginedes ka rahvusvahelisele praktikale on kohalikele
kogukondadele avalduvate mõjude leevendamiseks üsna sage ka asjakohaste
kompensatsiooni meetmete välja töötamine. Vastavalt ka Vabariigi Valitsuse suunistele on
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selle teemaga tegelemas ning otsitakse
17
Sunak, Y., & Madlener, R. (2016). The impact of wind farm visibility on property values: A spatial
difference-in-differences analysis. Energy Economics
29
võimalusi nn kohaliku kasu instrumentide välja töötamiseks nii merel kui maismaal
tuuleparkide arenduste tarbeks.
3. milline on mõju inimeste varale, kui tuulepargi rajamine põhjustab kalavarude
vähenemise ja kalapüügi võimaluste muutumise?
Eelnevates punktides (vt nt alajaotus XIII, XIV) on välja toodud asjaolud, millele tuginedes
on mõjude hindajad seisukohal, et tuulepargi rajamine ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju
kaladele. Eelnevast tulenevalt ei saa esineda tuuleparkide rajamise kaudu kalavarude
vähenemisest tulenevat mõju inimeste varale.
4. kas tuuleparkide rajamine võib täiendavalt hoogustada varasemate
põhitegevusalade hääbumist?
Otseseid olulisi ebasoodsaid mõjusid varasematele põhitegevusaladele nagu kalandus
planeeringu elluviimise mõjude hindamise tulemusel ei tuvastatud. Mõjud võivad olla
kaudsed ja avalduda regionaalselt. Nagu alajaotuses XXIX p 16 viidatud, on ministeeriumid
läbi viimas valdkondlikke mõjuanalüüse, et täpsemalt selgitada regionaalseid ja lokaalseid
mõjusid. Analüüside tulemused on valmis eeldatavalt 2021 I kvartal.
XXXVI. KSH-s pole hinnatud planeeringu mõju Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi eesmärkidele
1. kas tuuleparkidega kaasnevad mõjud lähevad konflikti Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi eesmärkidega?
2. milline on tuuleenergeetika ala mõju toetusmeetmete elluviimisele ja eesmärkide
saavutamisele?
Mõjude hindamine keskendub planeeringuga kavandatu elluviimisega kaasnevale. EMKF on
fond, mille eesmärk on ELi merendus- ja kalanduspoliitika elluviimine ajavahemikus 2014–
2020. Fondi vahenditest on näiteks toetatud kõnealust Pan Baltic Scope projekti, mille raames
valmisid kaardid kaladele oluliste alade kohta. Tuuleenergeetika ja vesiviljeluse arendamine
aitavad kaasa järgmistele fondi eesmärkidele: toetada rannikukogukondi oma majanduse
mitmekesistamisel; rahastada projekte, mille raames luuakse uusi töökohti ja parandatakse
Euroopa rannikualade elukvaliteeti. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkidega
puudub Eesti mereala planeeringul vastuolu.
XXXVII. KSH on vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga. Ettepanekud.
Eesti mereala planeering lähtub kehtivast seadusandlusest ning arvestab riigikohtu lahendeid.
Täpsemad selgitused on antud alajaotustes I-IV.
1.1 tuua KSH-s selgelt esile, milline on planeeringuga lubatav tegevus oma
maksimumstsenaariumis ning täpselt millist tuuleenergia tootmise stsenaariumit
(sh tuulikute arv, kõrgus, suurim lubatav pindala, võimsus töötamise aeg) on KSH
käigus hinnatud.
Ettepanekuga arvestatakse, osaliselt on ettepaneku sisu juba planeeringu materjalides olemas.
Nagu alajaotuses II on selgitatud, kajastuvad mõjude hindamise aruandes juba käesoleval
hetkel strateegilisele planeerimistasandile omased näitajad tuuleenergeetika alade kohta.
Tuulikute arvu, töötamise aja ja võimsuse määramine üleriigilise pika-ajalise planeeringuga
30
ei ole otstarbekas, kuna see hakkaks innovatsiooni piirama ja muudaks planeeringu
põhjendamatult kiiresti aja- ja asjakohatuks, see aga ei ole otstarbekas riigi huvides tervikuna.
Mõjude hindamise aruannet ja planeeringut täiendatakse võimaliku realiseeruva
maksimumstsenaariumi selgema lahti kirjutusega 2021. a I kvartal.
1.2 kaardistada kalade tegelikud koelmualad KSH etapis.
Ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Mereala planeeringu koostamisel on arvestatud
potentsiaalselt mõjutavate kalade koelmualade paiknemisega kasutades ettevaatusprintsiipi.
Vt täpsemalt vastuseid alajaotuse IV ja V.
1.3 selgitada välja kalade rändekoridorid KSH etapis.
Ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Seisukohta on põhjendatud alajaotuses IV ja XV.
1.4 selgitada KSH etapis täpselt välja milline mereelustik ja kui suures ulatuses
tuuleenergeetika ala kasutab ning kui tundlik on see merekeskkond tuuleparkide
rajamisega kaasnevatele muutustele keskkonnas.
Ettepanekuga on juba arvestatud, vastav info kajastub mõjude hindamise aruandes ptk 4.2.
Olemasolevaid andmeid, uuringute infot ja ekspertide poolt koostatud analüüse arvesse võttes
on kaardistatud, kus on merealadel liigirühmade osas tundlikud alad, kuhu on tuuleenergeetika
alade kavandamine välistatud.
1.5 selgitada KSH etapis välja, kuidas mõjutavad tuuleparkide rajamisega kaasnevad
muutused tuule tugevuses, hoovustes, lainete mustrites ja jäätumises merevee
temperatuuri. Samuti, kuidas mõjutaks meretemperatuuri muutus merekeskkonna
ökosüsteemi.
Ettepanekuga on juba arvestatud, vastav info kajastub mõjude hindamise aruandes ptk 4.1. Vt
ka vastus alajaotus VIII.
1.6 modelleerida KSH etapis müra, mis kaasneks tuuleenergeetika ala kasutusele
võtuga planeeringus lubatud maksimaalse koormuse juures ning hinnata selle
müra mõju mereelustikule.
Ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Müra modelleerimiseks on vajalikud nii tuulikute
täpsed asukohad, võimsus, tehnoloogiline tüüp kui ka ümbritseva keskkonna müraga seotud
asjaolud (nt laevaliikluse sagedus). Vastav tingimus on seatud tegevusloa tasandile, kus
vastavad alusandmed on olemas.
1.7 näidata, millised mõjud kaasneksid juhul, kui tuuleenergeetika ala asuks mõnes
alternatiivses asukohas ning selgitada, miks alternatiivsed asukohad ei oleks
paremad.
Ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Mereala planeeringus on tuuleenergeetika
arendusalad leitud laiapõhjalise välistusanalüüsi alusel, mis arvestab loodusväärtustega,
riigikaitseliste huvide ja vahetu sotsiaalse mõjuga. Lisaks on seatud suunised ja tingimused
teiste merekasutusviisidega arvestamiseks, mis ei ole küll välistavad, kuid omavad siiski
31
selgeid vajadusi. Välistavatest teguritest loobumine tooks kaasa väga olulise ebasoodsa mõju
teistele valdkondadele, mistõttu ei ole alternatiivses asukohas tuuleenergeetika arendamine
võimalik.
Mereala planeeringu põhilahendusega töö jätkub ja konkreetsetest olulistest etappidest ning
osalemise võimalustest anname teada eraldi ka teie huvigrupile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks:
Maaeluministeerium
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Keskkonnaamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Triin Lepland 4520521
[email protected]
32
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 30.11.2020 16:31
Adressaat: MTÜ Saarte Kalandus <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>
Teema: Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud
ettepanekutele