dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Liiklusseaduse muutmise seaduse esitamine Vabariigi Valitsusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. detsember 2020
Viit
2-2/19-0258/7344
Registreeritud
1. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/19-0258
Vastutaja
Sven Nurk (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎2-219-02587344 01.12.2020 Väljaminev kiri.asice137 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 30 . 11 . 2020 Liiklusseaduse ning a utoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 73 lõi g e t 7 4 täiendatakse pärast sõn a „ punkti, “ sõnadega „ §-s 74 1 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, “ ; 2 ) seadust täiendatakse §- de ga 74 1 ja 74 2 järgmises sõnastuses: „ § 74 1 . Mootorsõiduki ja selle haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimine (1) Mootorsõiduk ja selle haagis, mille valmistaja on varusta n ud süsteemiga või millele on järelpaigaldatud süsteem, mille nõuetele vastavust ei saa või ei ole otstarbekas kontrollida tehnonõuetele vastavuse kontrollis (edaspidi erisüsteem ) , peab liiklusohutuse ja keskkonnakaitse eesmärgil läbima perioodiliselt tehnilise kontrolli (edaspidi erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll ), et kontrolli da erisüsteemi või selle osa vastavust mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele. (2) Eri süsteemi tehnonõuetele vastavust on kohustuslik perioodiliselt kontrollida sõltuvalt erisüsteemist , mootorsõiduki ja selle haagise kategooriast või mootorsõiduki või selle haagise kasutusotstarbest hiljemalt kümne aasta möödumisel mootorsõiduki või selle haagise esmasest registreerimisest või viimasest erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse k ontrollist, kuid mitte sagedamini kui 12 kuu möödumisel mootorsõiduki või selle haagise esmasest registreerimisest või viimasest erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollist. ( 3 ) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastab käesoleva seaduse §-s 74 2 nimetatud äriühing eri süsteemi või selle osa vastavuse mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele . E risüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. ( 4 ) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll kaotab kehtivuse, kui : 1) kindlustusandja loeb mootorsõiduki või selle haagise hävinuks ; 2) e risüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis avastatakse ohtlik rike või puudus , mis otseselt ja vahetul t ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda . ( 5 ) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll i tulemuse esitab selle vastavuse kontrollija liiklusregistrisse. ( 6 ) Kui kehtiva erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga võib mootorsõiduki või selle haagise erisüsteem ohus t ada isikute elu, tervist, vara või keskkonda või kui erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollija või selle vastavuse kontroll ei vasta kehtestatud nõuetele , tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse erakorraliseks kontrolliks enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud tähtaja saabumist . Erakorraliselt kontrollitakse mootorsõiduki ja selle haagise erisüsteemi või selle osa vastavust mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuet e le ning määratakse uus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll i täht päev . ( 7 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega : 1) mootorsõiduki või selle haagise erisüsteemid ; 2) erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll i kehtivuse tähtajad ; 3) erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise kor ra ; 4 ) juhud , millal mootorsõiduk või selle haagis tuleb esitada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse erakorraliseks kontrolliks ; 5 ) erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tulemuste esitamise kor ra . ( 8 ) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses kasutada erandkorras juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis otseselt ja vahetult ohustaks inimese elu, tervist, vara või keskkonda . Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, arvestades ohu iseloomu, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta , Transpordiamet i teenindusbüroosse või parkimiskohta . § 74 2 . Teatamiskohustus ja n õuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevale äriühingule (1) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks peab äriühing esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. (2) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev äriühing peab olema usaldusväärne . (3) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeva äriühingu suhtes ei tohi olla pankrotti välja kuulutatud , likvideerimismenetlust algatatud ega esineda mu i d asjaolu si d, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise . (4) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeval äriühingul ei tohi olla riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgu . (5) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev äriühing ja tema personal pea b olema kompetent ne, vältima huvide konflikti ja tagama erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli ohutuse, kvaliteedi, ühetaolisuse ja usaldusväärsuse. (6) N õuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeva äriühingu personalile, ruumidele, territooriumile, inventarile ja kontrolli kvaliteedi tagamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (7) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli ruumis peavad olema tehnilised vahendid, millega on võimalik jälgida ja salvestada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimist . Jälgida ja s alvestisi kasutada on õ igus riikliku järelevalve tarbeks ning vaiete ja kaebuste lahendamise ks . Salvestisi säilitatakse vähemalt kuus kuu d , kuid mitte kauem kui üks aasta. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tehniliste vahendite paigaldamise , kasutamise ja andmete töötlemise kor ra ning nõuded tehnilistele vahenditele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 3 ) seadust täiendatakse §-ga 75 1 järgmises sõnastuses: „ § 75 1 . Riiklik järelevalve erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise üle (1) Riiklikku järelevalvet e risüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete täitmise üle teostab Transpordiamet . ( 2 ) Transpordiameti l on õigus teha ettekirjutus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile sätestatud nõude rikkumise vältimiseks, tegevuse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile kehtestatud nõudega kooskõlla viimiseks või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga seotud kohustuse täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja. (3) Kui erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollija või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll ei vasta kehtestatud nõuetele, on Transpordiamet il õigus mootorsõiduki või selle haagise omanikule või vastutavale kasutajale teha ettekirjutus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse erakorralise kontroll i läbimiseks. ( 4 ) Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras . ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud e ttekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. S unniraha ülemmäär füüsilisele isikule 640 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot. “; 4 ) paragrahvi 174 lõige t 2 täiendatakse pärast sõn u „ samuti sõidukite “ sõnadega „ ja erisüsteemi “; 5) paragrahvi 192 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ teda ei ole kuulutatud pankrotis olevaks või tema suhtes ei ole“ tekstiosaga „tema suhtes ei ole pankrotti välja kuulutatud ega ole “ ; 6) paragrahvide 207 ja 208 pealkirju täiendatakse pärast sõna „tehnonõuetele“ sõnadega „ ja erisüsteemi tehnonõuetele“ ; 7 ) paragrahvi 207 lõiget 1 ja § 208 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ tehnonõuetele “ sõnad ega „või erisüsteemi tehnonõuetele “; 8 ) seadust täiendatakse §-ga 261 10 järgmises sõnastuses: „ § 261 10 . Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete rikkumine (1) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile esitatud nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline oht või tekitati kahju inimese elule , tervisele, asjale või keskkonnale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“ ; 9 ) paragrahvi 263 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ ( 1 1 ) Käesoleva seaduse §-s 261 10 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Transpordiamet . “ . § 2. Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ( RT I, 30.06.2020, 8) § 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4) paragrahvi 174 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite, haagiste ja käesoleva seaduse §-s 158 nimetatud maastikusõidukite ning nende omanike ja vastutavate kasutajate, samuti sõidukite ja erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli andmete, valmistaja parandusmeetmete ja nende rakendamise ning sõidukite kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute, kohtutäiturile üleandmise märgete ning registerpantide üle.“. “. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik Liiklusseaduse muutmise muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Kooskõlastustabel Jrk nr Ettepaneku sisu Seisukoht Rahandusministeerium 1. Kavandatava LS § 74¹ lõikest 7 võib järeldada, et auditita sõiduki või selle haagise liikluses kasutamine ei ole lubatud, v.a. erandjuhul. Analoogne säte on ka kehtiva seaduse § 73 lõikes 7 4 (tehnonõuetele mittevastava sõiduki või haagise liikluses kasutamine erandkorras on lubatud). Kehtiva seaduse § 77 lõige 8 2 kohaselt peatab Maanteeamet sõiduki või haagise registrikande, kui seaduse § 73 lõikes 6 kohaselt sõiduki tehnonõuetele vastavuse kehtivusest ja sõiduki suhtes sõlmitud viimasest kindlustuspoliisi kehtivusest on möödunud kaks aastat. Seaduses viidatakse registrikande peatamise alusena § 73 lõikes 6 nimetatud sõiduki tehnonõuetele. LS § 73 reguleerib sõiduki ja haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Palume selgitada, kas LS § 77 lõikes 8 2 registrikande peatamise aluseks võib olla ka sõiduki või haagise eritehnoloogia nõuetele vastavuse kontrolli ehk auditi kehtivuse lõppemine ja kas LS § 77 lõige 8 2 vajaks seetõttu muutmist. Registrikande peatamise säte on oluline liikluskindlustuse kohustuse tekkimise ja automaatse liikluskindlustuse rakendamise aspektist. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Siseministeerium 1. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse LS-i §-ga 74 1 ja võetakse selle lõikes 1 kasutusele termin „audit“, mis tähistab liiklusohutuse ja keskkonnakaitse eesmärgil perioodiliselt läbitavat mootorsõiduki ja selle haagise tehnilist kontrolli. Samas sättes määratletakse, et tehnoloogia, mida ei saa või ei ole otstarbekas kontrollida tehnonõuetele vastavuse kontrollis, on eritehnoloogia ja seda tuleb lisaks tehnoülevaatusele täiendavalt kontrollida auditiga. Muudatuste jõustumise järel peab LS-i kohaselt läbima a) tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja b) eritehnoloogia puhul auditi või c) erakorralise tehnonõuetele vastavuse kontrolli või erakorralise auditi. Eelnõu koostaja ei täienda muudatustega LS-i mõistete loetelu §-is 2 terminiga „audit“ vaid selgitab uue kontrolliliigi olemust § 74 1 lõikes 1, kus võtab ka kasutusele uue termini – „edaspidi audit“. Lisaks on termin kasutusel § 73 lõikes 74 ja §-is 75 1 ning muudes sätetes, mis paiknevad LS-is eraldiseisvamalt §-des 174, 192 1 , 207, 208, 261 ja 261 10 . Samuti kasutatakse uut terminit määruses, millega täpsustatakse mootorsõiduki ja selle haagise auditi kohustusega eritehnoloogiaid ja auditi tegemisega seonduvat. Nõustudes seletuskirja põhjendusega, et tehnonõuetele vastavuse kontrollis ei ole tehnoülevaatajal, lisaks liiklusjärelevalve raames politseiametnikul, võimalik eritehnoloogia seisukorda piisavalt hinnata, näeme, et süsteemsuse huvides tuleb kaaluda eritehnoloogia nõuetele vastavuse kontrolli protsessi ja tegija kirjeldamist ilma LS-is uue termini „audit“ kasutusele võtmiseta. Leiame, et põhimõtteliselt viiakse juba praegu läbi liiklusohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks sõiduki kontroll, mida senini on mõistetud tehnonõuete kontrollina. Samuti eelnõu koostaja kohaselt tuvastatakse auditi käigus eritehnoloogia vastavus mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele (LS-i lisatav § 74 1 lõige 2). Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku nimetada kõnesolevat kontrolli liiki näiteks eritehnoloogia kontrolliks. Juhul, kui eelnõu koostaja näeb vajadust eritehnoloogia kontrolli puhul võtta kasutusele eraldi termin „audit“, nimetada selle läbiviijat „auditi tegijaks“ jms tulenevalt näiteks toote nõuetele vastavuse seaduse terminoloogiast, teeme alternatiivselt ettepaneku kasutada terminina „eritehnoloogia audit“, nagu LS-i lisatavas §-i 751 lõikes 2 ja täiendada LS-i asjakohaseid sätteid läbivalt sõnaga „eritehnoloogia“. Lisaks teeme ettepaneku kaaluda tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja selle eriliikide sisustamist LS §-is 2 mõistena. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud. 2. Eelnõu punktiga 7 muudetakse LS §-i 261 ning kehtestatakse väärteokoosseisuna vastutus nii füüsilisele kui juriidilisele isikule LS § 72 lõikes 1 sõidukiomanikule ja vastutavale kasutajale sätestatud üldise kohustuse (tagada sõiduki õige kasutamise, tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine) rikkumise eest. Nõustuda ei saa seletuskirjas esitatud seisukohaga, et seni ei ole selle nõude rikkumise eest LS-is karistust ette nähtud. Kuigi üksühele LS § 72 lõike 1 sõnastusel põhinevat süüteokoosseisu LS-is ei ole, lähtuvad meie hinnangul sisult vastavast kohustusest koosseisud §-des 207, 208, 209, 210, 218, 219, 220 ning põhimõtteliselt on kohaldatav ka § 242. Näiteks juhime konkreetsemalt tähelepanu eelnõu punktiga 6 täiendatavatele LS §-dele 207 ja 208, kus nähakse auditi mitteläbinud mootorsõiduki või haagise juhtimise või juhtima lubamise eest samasugune vastutus nagu ilma tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimise või juhtima lubamise eest. Seletuskirja kohaselt on audit ja tehnoülevaatus sisult samad, mistõttu on määratava karistuse ülempiir sama. Lisaks LS §-i 72 lõikes 1 sätestatud nõude rikkumisele nähakse §-i 261 lõike 1 koosseisulise tingimusena ette, et tehnilise korrasoleku mittejälgimise tagajärjel põhjustati oht või tekitati kahju inimese elule, tervisele, asjale või keskkonnale. Leiame, et eelnõu koostaja ei ole ohu põhjustamist kui väärteokoosseisu elementi piisavalt avanud, sh kelle poolt ja kuidas peaks oht olema põhjustatud. Koosseisu sisustamisel on eelnõu koostaja üksnes sedastanud, et omanik ja vastutav kasutaja peaksid pidevalt tagama sõiduki tehnilise korrasoleku ja kasutamise ohutuse. Kokkuvõtvalt ei ole kavandatava väärteokoosseis kohtuvälise menetlejana arusaadav, milline tegevus või tegevusetus on eelnõu koostaja vaates LS-i alusel süülise teona etteheidetav. Teeme ettepaneku täpsustada, millises ulatuses ja miks on proportsionaalne käsitleda sõidukiomaniku või vastutava kasutaja niivõrd üldise kohustuse kui LS § 72 lõikes 1 sätestatu mittetäitmise eest, kui sellega põhjustati oht või tekitati kahju inimese elule, tervisele, asjale või keskkonnale, vastu eksimist väärteona ja määrata selle eest rahaline karistus ning üle hinnata LS §-i 261 lõigetesse 1 ja 3 kavandatavad täiendused. Täiendavalt teeme ettepaneku täpsustada ja üle hinnata ohu põhjustamise aspekti ka eelnõu punktiga 8 LS-i lisatava §-i 261 10 väärteokoosseisu puhul. Sarnaselt eelnõu kohase LS § 261 lõikega 1 ei ole seletuskirjas piisavalt selgitatud, kuidas käsitada koosseisu elemendina ohu põhjustamist. Vastutus nähakse ette auditile esitatud nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oht või tekitati kahju inimese elule, tervisele, asjale või keskkonnale. Hinnanguliselt on auditi ebapiisava kvaliteediga põhimõtteliselt võimalik oht juba põhjustatud. A rvestatud. Liiklusseaduse §-i 261 muutmine välja jäetud. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit 1. §74 lõige 3. Auditi kehtivus võiks lõppeda mitte ainult hävimisel vaid ka raskema avarii korral. AMTEL annab endale aru, et see on teema millest me oleme rääkinud pikalt - avariijärgne menetlus ja korralikult korda tegemata autode liiklusse tagasilubamise piiramine. Aga ehk alustaks siis eritehnikaga - audit lõppeb iga avariiga. Kerge põksu korral ei ole auditi kehtivuse taastamine probleemiks, raske avarii korral või juhtuda, et on vajalik surveseadmete asendamine. Mitte arvestatud. Kuna puudub sõltumatu isik, kes käiks igat avariid vaatlemas ning sõiduki vigastusi hindamas, siis ei ole teada, millal juhtus raskem avarii või vähem raskem avarii. Iga väikese kokkupõrke korral, kus kannatada on saanud ainult näiteks katmiku detailid ei ole mõistlik sõidukit uuesti kontrollida. Eesmärk on soodustada erinevate uute tehnoloogiliste lahenduste kasutusele võttu ning mitt e seada neile liigseid piirangu id. 2. § 192, lõige 3. Lähtudes asjaolust, et tootjad, kelle tood a ngus on eritehnikaga varustatud masinad (nt. CNG seadmetega) ei tarni piirkonda masinaid enne, kui tootja kohalikel esindustel (töötajatel) on vastav väljaõpe ning vajalik minimaalne sisseseade, võiks sertifitseerija mõistet laiendada ka tootjatehase loa/sertifikaadi vms dokumendiga. Tootja eeldab, et kohalik esindus on võimeline peale vastava tehasepoolse väljaõppe läbimist hooldama ja remontima eriseadmed, siit tulenevalt tegema neile ka auditit. Või käsitletakse seda lõikes 5 - minister määrab korra? Mitte arvestatud. Personali sertifitseerimine on kindel mõiste ja seda otseselt laiendada ei saa. Personali saab sertifitseerida ainult selleks tegevuseks akrediteeritud sertifitseerimisasutus. Vastasel juhul ei ole tegemist enam sertifitseerimisega. Kuna ei soovi turgu piirata, et kontrolli võiks teha ainult valmistaja esindajad, siis peaks kõikidel ettevõt ja tel olema võrdsed tingimused turule sisenemiseks. 3. Kuna seletuskirjas on viide võimalikele muudele eritehnikatele, siis siit küsimus - kas selle alla läheks ka autode ohutusvarustus? Siis oleks tagatud ka avariilistele autodele põhjalikum kontroll enne liiklusse taaslubamist. Süsteemid, mida kontrollima hakatakse nimetab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Põhimõtteliselt saaks sinna nimistusse lisada ka ohutusvarustuse , kuid eelnõu kohaselt on tegemist perioodili s e kontroll iga , mille eesmärk on kontrollida teatud süsteemide nõuetele vastavust, mida ei saa tehnoülevaatusel kontrollida. Kui sinna nimistusse lisada turvavarustus, siis peaks kõik autod hakkama perioodiliselt käima turvavarustuse kontrollis, mis ei ole avariis mitteosalenud sõidukite korral p õhjendatud . Eesti Akrediteerimiskeskus 1. EAK arvates ei kujuta 4000 auto gaasipaagid suuremat riski kui Eesti teedel igapäevaselt ringlevad (aastataguse seisuga) 740 000 autot. Sõidukite gaasipaakide kohta ei ole EL-is kehtestatud kohustuslikku regulatsiooni. Seega me ei näe ühtegi põhjust, miks peaks gaasipaakide kontrollijaid kuidagi rangemalt reguleerima kui sõidukite perioodilise tehnilise kontrolli tegijaid. Pean siin silmas akrediteeritud vastavushindamise ja kolmandate sõltumatute osapoolte kaasamist samas kui sõidukite perioodilise tehnilise kontrolli teostajad läbivad ainult Maanteeameti poolse hindamise. EAK leiab, et gaasipaakide tehnilise kontrolli puhul võikski kasutada juba olemasolevat Maanteeeameti hindamissüsteemi ning seda vastavalt laiendada. Kuid kui tingimata soovitakse kasutada akrediteerimist, siis siinkohal EAK ei toeta personali sertifitseerimisnõude kehtestamist, sest seaduseelnõus kirjeldatud auditi puhul on tegemist klassikalise inspekteerimistegevusega, milleks akrediteerimisasutuste tööriistakastis on ette nähtud inspekteerimisasutuse akrediteerimine vastavuses standardile 17020. Seadme ohutuse seaduse järgi on erinevatel seadmete ohutuse auditi tegijatel inspekteerimisasutusena akrediteerimise kohtustus juba ammu ja see aitab hoida teenuste taset kompetentsel ja kõigi osapoolte jaoks usaldusväärsel tasemel. Kuivõrd me ei toeta kavandatava isikute sertifitseerimisskeemi loomist, siis hetkel ma jätan juba kirja pandud skeemi sisu kommenteerimata. Selgitasime meie kohtumisel, milline peab olema sertifitseerimisskeem ja et EAK hindab skeemide akrediteeritavust manuses leitava juhendi EA-1/22 järgi ja seda on mõistlik ka skeemi loomisel aluseks võtta, kui on soov saada tulemusena akrediteeritav skeem. Personali sertifitseerimisskeemide loomisel ja akrediteerimisnõude kaalumisel tuleks esimesena vastata küsimusele, et milline on turunõudlus ehk kui palju saaks olema sertifitseeritavaid isikuid. Kui sertifitseeritavaid isikuid saab olema marginaalne arv, siis akrediteeritud sertifitseerimine ei ole mõistlik lahendus. Nii akrediteerija kui ka sertifitseerija peavad looma ja regulaarselt hoidma üleval vastavat akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemi ning kui sertifitseerimisasutusi ja sertifitseeritavaid isikuid on väga vähe, siis ei ole see majanduslikult mõistlik ja tekib küsimus, kes peaks akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemi ülalhoidmise kinni maksma. Nii akrediteerimisasutusele kui ka sertifitseerimisasutusele peavad olema kättesaadavad nii üksteisest kui ka tehnilise kontrolli teostajatest sõltumatud, erapooletud ja kompetentsed eksperdid. Seetõttu näiteks EAK jaoks 1 akrediteerimisest huvitatud asutus ei ole piisav turunõudlus. Selgitasite, et isikute sertifitseerimistsükkel on kavandatud 5 aastat ja sertifitseeritud isikuid vajavad 5-6 ettevõtet, kes müüvad autosid + gaasiseadmete hooldajad. Seega turunõudlus on tagasihoidlik. Sertifitseerija saaks tööd heal juhul iga 5 aasta tagant, samas, kui süsteemi tuleb akrediteeringu säilimise jaoks hoida üleval ja ajakohastada jooskvalt kogu aeg. Meie kohtumisel tõin näiteks ka kasvuhoonegaaside tõendamisasutuste akrediteerimise kogemuse. EAK leiab, et antud küsimuses on kõige suurem ja kõige enam puudutatud huvigrupp autoomanikud, kellele pannakse kontrolli kohustus ning otsuseid võikski teha ikka nendest lähtudes, mitte sertifitseerijast või automüüjatest. Autoomanikust kodaniku jaoks süsteemi lihtsustamiseks võiks sellist kontrolli teha pigem tehnoülevaatajad, sest autod käivad nende juures kohustuslikus korras ja regulaarselt. Kütusepaagi ohutus on üks osa kogu auto ohutusest, mille hindamine ongi tehnoülevaatuspunktide ülesanne, kui tehakse autode tehnilist kontrolli. Autoomanikku kesksele kohale seades on mõistlik, kui ta saab teenused kõik ühest kohast. Riik on delegeerinud oma haldusülesande tehnoülevaatuse näol selleks spetsiaalselt hinnatud ja volitatud asutustele. Riik saab samamoodi delegeerida ka teisi endale vajalikke ülesandeid nagu näiteks kütusepaagi inspekteerimine. Tehnoülevaatajatele on loodud register, millele nad ligi pääsevad jne. See register saaks kajastada ka gaaskütuse paagi kontrolli. See oleks EAK hinnangul autoomanikust kodanikule kõige lihtsam moodus saada oma auto gaasipaak inspekteeritud. Ja loomulikult, ega iga TÜP ei peagi endale ju sellist kompetentsi tekitama, kui huvi ei ole. Analoogiliselt mootorrataste inspekteerimisega näiteks. Aga kes teeb, sellel on lisatulu teenimise võimalus, sest riik kehtestab nõude ja vähemalt 1000 inspekteerimist aastas ootab tegijat. Teine võimalus on anda tehnilise kontrolli tegemise õigus selleks huvitatud autoteenindustele või paigaldajatele Maanteeameti hindamise põhjal, selliselt nagu Maanteeamet täna hindab ja volitab sõidukite tehnilise kontrolli tegijaid. Maanteeamet on ainuke riigistruktuuri asutus, kus EAK hinnangul peaks kompetents selleks olemas olema. Selliselt jääb riigi sees ära vajadus tekitada kolmele tasandile üksteisest sõltumatu ja erapooletu kompetents gaasipaakide nõuetele vastavuse kontrolli osas. Tehnilise kontrolli teostaja kompetentsi olemasolu ja tagamise eest vastutaks volitatud teenust pakkuv asutus, nii nagu see on sõidukite tehnilise kontrolli puhul, kus ei toimu mingit isikute sertifitseerimist. Rõhutan veel kord, et me ei näe põhjust, miks peaks gaasipaakide kontrollijaid kuidagi rangemalt hindama kui perioodilise tehnilise kontrolli teostajaid, kus riskid on palju kõrgemad arvestades Eesti teedel liikuvate autode hulka. Meie kohtumisel selgus muuhulgas, et seaduse väljatöötajad ei ole üldse tutvunud, kuidas teistes EL riikides on gaaskütusel sõitvate sõidukite kütusepaakide kontroll korraldatud, samas kui autod liiguvad piiriüleselt. Soovitan tungivalt järgi uurida, kuidas seda teistes riikides on tehtud ja kasutada saadud kogemust Eestis valdkonna reguleerimiseks. Uurisin eelmisel nädalal oma EL kolleegidelt ja sain teada, et Lätis on praegu kehtestamisel 17020 standardi kohaselt akrediteeritud inspekteerimise nõue ja et inspekteerimisasutus peab olema tüüp C. See on väga mõistlik tee, mida minna, kui soovitakse kaasata akrediteerimist. 17020 vastav inspekteerimisasutus hoolitseb ise, et tal on olemas kompetentsed, koolitatud ja vajalike oskustega inspektorid. Seda kõike hinnatakse akrediteerimise käigus Arvestatud. Eelnõu muudetud ning personali sertifitseerimise nõudest loobutud. Justiitsministeerium 1. Eelnõu p 2 (LS § 741 lg 1) – seletuskirjas märgitakse, et käesoleva eelnõu eesmärk on eelkõige kehtestada kontrollikohustus kütusena maagaasi kasutavatele sõidukitele, et tagada nende ohutus. Eelnõust ei nähtu, et silmas peetakse just maagaasi kasutavaid sõidukeid. Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia. Kuivõrd lõike 2 juures on selgitustes märgitud, et eesmärgiks on jätta seadus võimalikult tehnoloogianeutraalne, siis piisab tõenäoliselt lõike 1 selgituste täpsustamisest. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 2. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse seadust §-dega 74 1 ja 74 2 . Paragrahv 74 2 sätestab teatamiskohustuse ja nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevale ettevõtjale. Lõike 2 kohaselt peab erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev ettevõtja olema usaldusväärne ja ettevõtja juhatuse või nõukogu liikmed ei tohi olla karistatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu. Seletuskirjas on § 74 2 lõiget 2 kommenteeritud väga põgusalt, öeldes vaid seda, et tegemist on üldiste nõuetega, mille eesmärk on kehtestada nõuded ettevõtja usaldusväärsusele, mis on analoogsed tehnoülevaatusega tegelevale ettevõtjale liiklusseadusega (§ 192) kehtestatud nõuetega. Nõuded on sarnased, kuna mõlema kontrolli eesmärk on sisuliselt sama. Siinkohal on tegemist olulise muudatusega, mille osas soovime kindlasti eelnõu koostajatelt põhjalikumat analüüsi ning täiendavate selgituste ja põhjenduste lisamist seletuskirja. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõus kavandatav piirang, mis kehtestab igasuguse kuriteo toimepanemise puhul tegevuspiirangu, ei pruugi olla proportsionaalne ning kooskõlas põhiseaduse §-ga 29. Kuna praegu ei ole seletuskirjas põhjendusi, siis puudub meil teadmine, kas sellise ränga piirangu kehtestamise kohustus võib tuleneda nt mõnest vastavast EL õigusaktist, mille eelnõu koostajad on nüüd liiklusseadusse sätestavad. Põhiseaduse § 29 näeb ette, et seadus võib sätestada tegevusala, elukutse ja töökoha valimise õiguse kasutamise tingimused ja korra. Põhiseadus jätab seadusandjale ametikohtade määratlemisel otsustusruumi, kuid õigusi ja vabadusi tohib põhiseaduse § 11 kohaselt piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Sellised piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Demokraatlikus ühiskonnas saab pidada vajalikuks piiranguid, mis on nendega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed ehk sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Eelnõus kavandatav säte on võrreldes teiste seadustega, kus nõutakse ka isikute usaldusväärsust, meie arvates proportsioonist väljas. Nt näeb krediidiasutuste seaduse § 15 lõike 1 punkt 8 ette piirangu siis, kui taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest. Advokatuuriseaduse § 27 lõike 1 punkti 3 kohaselt ei võeta advokaadiks isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Ehk siis LS tahab seada isikutele rangemad piirangud kui nt advokaatidele, kelle puhul eeldatakse kõrgeimat usaldusväärsust, mis on õigussüsteemis ausaks ja õiglaseks tegutsemiseks vajalik Analoogiale viitamisega kehtiva liiklusseaduse §-le 192 ei saa kahjuks piirduda. Siinkohal tekib üldse küsimus, kas ka kehtiv § 192 on oma sõnastuses põhiseadusega kooskõlas ja proportsionaalne. Kui pöörduda 2010. a vastuvõetud liiklusseaduse eelnõu 475SE seletuskirja1 poole, millega § 192 LS-is kehtestati, siis kahjuks ei leia sealt ka selgitusi, miks kehtiva LS § 192 on sellised piirangud sätestatud, mida nüüd eelnõu koostajad soovivad automaatselt uude regulatsiooni üle võtta. LS eelnõu algtekstis oli tegemist §-ga 188. seletuskirjas märgitakse järgmist: Paragrahviga 188 sätestatakse sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrollivale äriühingule esitatavad nõuded, milleks on, et äriühing peab olema usaldusväärne, tema juhatuse või nõukogu liikmete või tegevjuhtide suhtes ei ole algatatud kriminaalmenetlust ning äriühing ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid ja tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ja puuduvad muud asjaolud, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise ja äriühingul ei ole võlgnevusi riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete osas. Äriühingul peavad olema nõuetele vastavad ruumid ja territoorium, seadmed, vahendid, mõõteriistad ja inventar ning töötajad. Arvestatud. Piirang, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegeleva ettevõtja juhatuse või nõukogu liikmed ei tohi olla karistatud kuriteo eest, eelnõust välja jäetud. 3. Eelnõu p 2 (LS § 75 1 lg 4) – seletuskirjas tuleb põhjendada, miks on just kõnealused KorS-s sätestatud erimeetmed järelevalve teostamiseks vajalikud. Sätte sõnastust tuleb täiendada: „Maanteeamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Korrakaitseseaduse paragrahvis 31 sätestatud erimeetmed käesolevast eelnõust välja jäetud. 4. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse LS-i §-ga 261 10 järgmises sõnastuses: „§ 261 10 . Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete rikkumine (1) Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile esitatud nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline oht või tekitati kahju inimese elule, tervisele, asjale või keskkonnale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; Seletuskirjas öeldakse, et karistada saab sellega erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teinud isikut, kui tema tegevuse tagajärjel põhjustati oht või tekitati kahju. Seega eeldab karistuse määramine lisaks normi rikkumise tõendamisele ka rikkumisega põhjustatud ohu või kahju tõendamist. Palume kindlasti seletuskirja täiendada ning selgitada mis on olulise ohu kriteeriumid, mille järgi seda tuvastatakse ja mille poolest erineb oluline oht tavalisest ohust. Eelnõu koostajad rõhutavad ise seletuskirjas, et normi rikkumisel tuleb tõendada põhjustatud ohtu või kahju. Rääkides kahjust, palume seletuskirjas selgitada, mille kaudu, mille alusel tuvastatakse nt keskkonnale tekitud kahju - kas see on arvestatav rahaliselt või nt sõltub sellest, kas tekitatud kahjust tulenevalt keskkond siiski mõne aja pärast taastub või on see taastumatult rikutud. Samuti on soovitatav selgitada rohkem lahti, milles seisneb kahju inimese tervisele, kuidas seda hinnatakse. Kuna uut väärteokoosseisu hakkab eelnõu punkti 7 kohaselt menetlema Maanteeamet, mis kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, siis on tõenäoliselt normi täpsemad selgitused olulised mitte ainult võimalikele väärteo toimepanijatele, et need teaksid, kuidas vältida normi rikkumist, vaid ka Maanteeameti ametnikele tulevase töö jaoks. Menetluse alustamise otsustamiseks ja selle läbiviimisel normist arusaamiseks pöördutakse kindlasti eelnõu autorite ning seletuskirja poole abi saamiseks. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Normitehnilised ja keelemärkused 5. Eelnõu p 2 (LS § 74 2 pealkiri) – märgitakse „ettevõtja“, aga miks mitte „äriühing“ nagu LS §-s 192? Palume ühtlustada. Arvestatud. Eelnõu muudetud. 6. Eelnõu p 2 (LS § 74 2 lg 1) – selgitustes viidatakse majandustegevuse registri seadusele. Juhime tähelepanu, et kõnealune seadus tunnistati MSÜS §-ga 76 kehtetuks. Palume seletuskirja parandada Arvestatud. Seletuskirja parandatud. 7. Eelnõu p 2 (LS § 74 2 lg 3) – kuigi säte on analoogne LS § 192 lg 1 p-ga 3, siis korrektne on „ettevõtjat ei tohi olla kuulutatud pankrotis olevaks“ asemel kasutada „ettevõtja suhtes ei ole pankrotti välja kuulutatud“. Palume muuta ka § 192 lg 1 p-i 3. Arvestatud. Eelnõu muudetud ja täiendatud. 8. Eelnõu p 2 (LS § 75 1 lg 4) – tuleb täiendada: „Maanteeamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ Arvestatud. Eelnõu täiendatud. 9. Eelnõu p 2 (LS § 75 1 lg 5) – miks on vajalik „Kohustuse täitmisele sundimiseks on…“? Miks ei piisa: „Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 640 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot“? Vt sõnastust mujal LS-s. Arvestatud. Eelnõu muudetud. 10. Eelnõu p 2 (§ 74 1 lg 7, § 74 2 lg 6 jm) – HÕNTE § 11 lg-te 3 ja 4 järgi ei kuulu volitusnormi sõnastusse akti eesmärk. Samuti tuleb järgida trafaretset sõnastust ehk esikohal teema ja viimasena akti liik (vt nt § 1 p 2 – § 742 lg 8). Arvestatud. Eelnõu muudetud. 11. Eelnõu p 3 (LS §-d 207 ja 208) – vajalik täiendada ka §-de pealkirju, sest lisatakse erisüsteem. Arvestatud. Eelnõu täiendatud. 12. Eelnõu p 7 (LS § 263 lg 42) – arvestades lg 1 sõnastust, siis p-s 7 sobiv paigutus on lg-na 11. Arvestatud. Eelnõu muudetud. 13. Vältimaks kooskõlastamise etapis ekslikke pöördumisi, siis valitsuse nõuniku nimi ja ametikoht märgitakse Riigikantseleis. Arvestatud. Seletuskirja muudetud. 14. Palume arvestada ka Word dokumendis jäljega esitatud keelemärkusi. Arvestatud. 15. Esitame seletuskirja mõjude osa kohta järgmised märkused : a) Justiitsministeerium juhib tähelepanu, et käesoleva seaduseelnõu menetlemine kiireloomulisena ei ole HÕNTE mõistes põhjendatud kuna eelnõu ei ole eeskirja mõistes ’kiireloomuline’. Kiireloomuliseks võib pidada eelnõusid, mis on tingitud kiiresti muutuvast majandus- inim-, või looduskeskkonnast. Antud juhul ei vasta eelnõu taolistele kriteeriumitele, kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaakide kontrollimise süsteemi loomine ei ole äkiliselt tekkinud akuutne probleem millele peaks kiirkorras lahendust otsima eirates hea õigusloome põhimõtteid. b) Õigusakti mõjuanalüüs ei ole piisav ega anna vajalikke selgitusi oluliste muudatusega kaasnevate tagajärgede osas. Tõdemus, et eksisteerib kaasnev mõju (näiteks alapunkt 6.3. majanduslik mõju) ilma sihtrühma, mõju sageduse ning ulatuse määratluseta ei oma üksi sisulist kaalu. Tarvilik on kirjeldada avalduvat majanduslikku mõju, selle põhjuseid ning seoseid muudatustega, esitada puudutatud sihtrühm ja selle suurus, sündmuse esinemise sagedus (kontrollide läbiviimine) ning selgitada mõju ulatust. c) Eelnõus puudub info selle kohta, milline on kavandatava visuaalse kontrolli tõhusus. Ei ole teada, kui palju on seni amortiseerunud või vigaste gaasiballoonide tõttu õnnetusi juhtunud ning kui palju visuaalne kontroll suudaks taolisi õnnetusi ära hoida (arvestades, et visuaalne kontrolli teel suudetakse määratleda üksnes välised silmnähtavad kahjustused). Regulatsiooni kehtestamisel on oht, et sõidukite valdajatele pannakse uued kohustused ning tekitatakse juurde halduskoormust olukorda praktiliselt parandamata. Taoline õigusloome on vastuolus nullbürokraatia projekti eesmärkidega. d) Määratlemata on jäänud see, kui palju inimesi peaks tulevikus kontrolliga tegelema ning vastavas valdkonnas tegutsevate ettevõtete valmidus kontrolli teostada. Ei ole ka teada, kas ettevõtetel on vajalikke kompetentse omavad eksperdid. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et teenuse hinnad kujunevad turutingimustel vaba konkurentsi käigus. Juhul, kui teenust pakkuvaid ettevõtjaid on väga vähe ei pruugi turul konkurentsiolukorda tekkida ning halveneb teenuse kättesaadavus ning tõuseb hind gaasil töötavate sõidukite valdajate jaoks. See omakorda võib pärssida gaasiautode pargi laienemist. Eelnõu seletuskirjas ei ole tõstatatud küsimustele vastuseid antud. e) Seletuskirja mõjuanalüüsis väidetakse, et muudatusega (sõidukite gaasiseadmete kontrollisüsteemi sisseseadmine) tarnivad sõidukite tootjad ka tulevikus Eesti turule kütusena surumaagaasi tarbivaid sõidukeid, mis aitab vähendada CO2-e heidet. On kaheldav, kas kontrollisüsteemi rakendamine taolise mõju tekitab ning kas muudatus looduskeskkonnale üldse mõju avaldab. Loogilise põhjusliku seose tõestamiseks tuleks esitada ammendav analüüs. a) Volkswagen AG peatas Eestis kütusena maagaasi tarbivate sõidukite müügi ilma Eesti riigiasutusi sellest eelnevalt teavitamata. Kuna Volkswagen AG on sisuliselt ainuke uusi CNG sõiduautosid Eestis turustav ettevõte ning ka suur kütusena maagaasi tarbivate tarbesõidukite Eestis turustaja, siis oleks Eestis kütusena maagaasi tarbivate sõidukite müük sisuliselt peatunud. Lisaks automüüjate olulise sissetuleku kaotusele oleks see seadnud löögi alla ka kütusemüüjate juba tehtud ning kavandatavad investeeringud maagaasi tanklate arendamisse, seetõttu on eelnõu menetlemine kiireloomulisena igati põhjendatud. b) Mõjuanalüüsi täiendatud. c) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni CNG sõidukite tüübikinnituse eeskirja nr 110 kohaselt piisab kütusepaagi perioodilisel kontrollimisel visuaalsest kontrollist, seetõttu võib lugeda seda piisavaks. Seda on kirjeldatud ka seletuskirja punktis 1.1, seetõttu ei ole seda mõjude osas vaja täiendavalt analüüsida. Lisaks kehtestatakse kontrolli meetodid ju rakendusaktiga, mitte seadusega. Eestis on juhtunud CNG sõidukitega kaks õnnetust, kus kütusepaagid on lõhkenud, lisaks on kütusepaakide eluiga maksimaalselt 20 aastat. Kuna osad CNG sõidukid on juba 20 aasta vanused ja leidub sõidukeid, millel selline vanus varsti saabub, siis ei tuleks ära oodata, kui neid õnnetusi piisavalt tihti juhtub. Kuna rõhk CNG kütusepaagis on väga kõrge (umbes 20 MPa), siis lõhkemise korral on sõidukis või selle lähedal viibivate isikute surma- või raskelt vigastada saamise oht suur. d) Tegelikult juba praegu kontrollitakse kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaake, aga seda tehakse vabatahtlikkuse alusel . Iga hoolduse käigus vaadatakse sõidukite kütusepaagid üle, seega ettevõtted, kes sellega hakkama saavad ja neid kontrolle teevad on olemas, lihtsalt inimestel ei ole kohustust oma sõidukit lasta seal kontrollida. CNG paagi kontroll on osa valmistaja ettenähtud hooldustoimingutest, mida valmistaja volitatud esindused Eestis teevad, seega kõik uuemad sõidukid ning eriti sõidukid, millel on kehtiv garantii on kontrollitud. Samas vanemad sõidukid, mis tihti enam ei käi valmistaja volitatud esindustes hoolduses nende sõidukite kütusepaake ei ole usaldusväärselt kontrollitud. Lisaks on olemas Eestis ettevõtted, kes tegelevad gaasi toitesüsteemide paigaldamise, hoolduse ja remondiga, ka neil on piisavalt pädevust, et see visuaalne kontroll teha. See mitu inimest täpselt seda kontrolli tegema hakkab sõltub sellest, kui palju gaasisõidukeid tulevikus Eestisse lisandub. Kui seda kontrolli ei kehtestata, siis lõpetab Volkswagen AG kütusena maagaasi tarbivate sõidukite tarnimise Eestisse, mis tähendab, et sisuliselt peatub kütusena maagaasi tarbivate sõidukite müük Eestis, kuna Volkswagen AG on sisuliselt ainuke autotootja, kes maagaasi tarbivaid sõidukeid Eestis pakub. e) Volkswagen AG taastas Eestis maagaasi tarbivate sõidukite müügi tänu Eesti lubadusele kehtestada sõidukitele kontrolli süsteem. Kuna Volkswagen AG on sisuliselt ainuke autotootja, kes Eestisse kütusena maagaasi tarbivaid uusi sõidukeid tarnib, siis ei nõua järelduse tegemine, et Eestis kütusena maagaasi tarbivate sõidukite müük peatub mingit analüüsi. Seega lisanduks kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid Eesti autoparki ainult Eestisse imporditud sõidukite arvelt. Selles osas täiendasime ka seletuskirja. 16. Esitame eelnõu seletuskirja kohta järgmised tähelepanekud : a) Seletuskirja 1.3. alaosas tuleb Riigi Teataja avaldamismärget ajakohastada. b) Rakendusakti kavandi, mis mh kehtestatakse LS § 74 1 lg 6 p-de 1–5 alusel, volitusnorm tuleb üle kontrollida, eelnõus on asjakohaseks lõikeks lg 7. Kõnealuse rakendusakti volitusnormiks on ka LS § 192 1 lg 4 – sellist sätet ei ole ei kehtivas LS ega ka tuleviku redaktsioonis. Lisaks tuleb esitada rakendusakt ka seoses § 74 2 lg-s 5 sätestatud volitusnormiga. c) Seletuskirja 9 osa – seletuskirja 8. osa järgi on vaja muuta ja kehtestada uusi rakendusakte, kuid eelnõu on kavas jõustada seadusena üldkorras. Kuidas on sel juhul võimalik seadusmuudatuste ja rakendusaktide üheaegne jõustamine (NTE § § 14 lg 1 ja § 49)? a) Arvestatud. b) Arvestatud. c) Kuna erisüsteemid, mida tuleb hakata kontrollima nimetatakse rakendusaktiga, siis tekib kontrolli kohustus alles rakendusakti jõustumisel, seega ei ole seaduse ja rakendusakti jõustumine täpselt samal aja otseselt vajalik. 30 . 11 .2020 Liiklusseaduse ning autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse liiklusseadust, et luua mootorsõidukil või haagisel kasutatava erisüsteemi tehnilise kontrolli regulatsioon. Erisüsteemiks peetakse süsteemi või selle osa , mida ei saa või ei ole otstarbekas kontrollida regulaarse tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja võimalikku vajadust paindlikult reageerida uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele, kehtestab e elnõu üldise raamistiku erisüsteemide kontrollimisele ning kontrolle läbi viivatele asutustele. Erisüsteemi määramise volitus antakse valdkonna eest vastutavale ministrile. K äesoleval hetkel on eelnõu algatamise eesmärgiks tagada kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus. Eelnõu juurde lisatud rakendusakti kavandi kohaselt peavad kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivad sõidukid hakkama alates 2021. aastast läbima kohustuslikus korras regulaarset kontrolli, kus kontrollitakse nende sõidukite kütusepaakide nõuetele vastavust. Üldiselt tagatakse sõidukite ohutus läbi regulaarse tehnonõuet e le vastavuse kontrolli, mida täiendab liiklusjärelevalve käigus tehtav tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid maagaasi tarvitatavate sõidukite kütusepaagid on enamasti kaetud või asetsevad sõiduki katusel , mis tähendab, et tehnonõuetele vastavuse kontrollis ei saa nende seisukorda piisavalt hinnata. Samuti nõuab kontrolli teostamine eriala st e teadmis t e omamist (näiteks kompetentsus hinnata kütusepaagi mikrovigastusi), mida ei ole otstarbekas eeldada kõikidelt tehnonõuetele vastavuse kontrollijatelt. Samas jääb ka edaspidi tehnonõuetele vastavuse kontrollijatele kohustus veenduda gaasi toitesüsteemi üldises ohutuses, näiteks , et süsteem ei pihkuks. Maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaakide kontrollimise nõue tuleneb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a „Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe” eeskirjast nr 110, mille kohaselt tuleb nende sõidukite kütusepaake perioodiliselt väliskahjude ja halvenemise suhtes visuaalselt kontrollida. Täiendava kontrolli süsteemi loomise vajaduse on tõstatanud ka maaga a si tarbivate sõidukite valmistajad , kellest osad peatasid eelmisel aastal Eestis oma sõidukite müügi just seetõttu, et Eestis puudub spetsiaalne kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kontrolli süsteem. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koosta s Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium i teede- ja raudteeosakonna , veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk ( e-post: [email protected], tel: 625 6498 ). Eelnõu õigusliku ekspertiisi te gi d Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer iumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (e-post: [email protected] , tel: 639 7670 ) ja õigusosakonna nõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-ly.normak @mkm.ee, tel: 715 3403 ). Eelnõu vaatas keeleliselt üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium i teede- ja raudteeosakonna, veondus- ja liiklustalituse juhataja Pille Ossul (e-post: [email protected] , tel: 639 7692 ). Eelnõu väljatöötamises on osalenud Maanteeamet, sõidukite maaletoojad, gaasisõidukite remondi ja hooldusega tegelevad ettevõtted ja mootorikütusena kasutatava gaasi müüjad, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit , Eesti Tehnoülevaatajate Liit ning Kiwa Inspecta OÜ. 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse liiklusseadus e redaktsiooni RT I, 13 . 11 .2020, 6 . ja autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2020, 8. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga . Eelnõu koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) 236 SE eelnõuga tehtud muudatust, kus Maanteeameti nimi on asendatud Transpordiametiga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga 2009/28/EÜ, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta ( ELT L 140, 0 5. 06.2009, lk 16– 62 ). Kuna kütusena surumaagaasi ta rbivad mootorsõidukid kasutavad kütuseks ka biometaani , siis aitab nende sõidukite Eestis kasutamine täita direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 1 nimetatud eesmärke. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga 98/70/EÜ, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58– 68 ), kuna kütusena maagaasi tarvitatavate sõidukite laialdasem kasutamine aitab täita direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 2 punktis a sätestatud kohustusi. Eelnõu on seotud rahvusvahelise õiguse riigisisese rakendamisega , kuna vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 110 lisa 3 punkti 4.1.4. kohaselt tuleb kütusena surumaagaasi kasutava sõiduki kütusepaake perioodiliselt kontrollida. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ ( ELT L 151, 14. 0 6.2018, lk 1—218 ) , mille II lisa I osa punkti 70 kohaselt on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 110 integreeritud Euroopa tüübikinnituse raamistikku. Eelnõu on seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a korraldusega nr 285 ja mille punkti 3.5.2. kohaselt tuleks soodustada biometaani kasutuselevõttu sõidukites . Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on seada sisse kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaakide kontrollimise süsteem, et tagada nende sõidukite ohutus. Eelnevalt on maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaake kontrollitud te h nonõuetele vastavuse kontrollis (edaspidi tehnoülevaatus ), kuid tehnoülevaatusel ei saa siiski maagaasi paake piisavalt kontrollida, kuna need asuvad katete taga ning tehnoülevaatajal puudub ligipääs paagile. Samuti puuduvad tehnoülevaatajatel spetsiifilised teadmised maagaasi paakide kontrollimiseks ning kõikidelt tehnoülevaatajatelt sellise kompetents use omamist või tekitamist ei ole otstarbekas eeldada. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust ja kontseptsioon i ei ole koostatud, sest eelnõu tuleks menetleda kiireloomulisena. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 . a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punktis 1 on sätestat ud erand, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav , kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline . 2018. a märtsi lõpus peatas Volkswagen AG kütusena surugaasi tarbivate sõidukite müügi osadel turgudel, sealhulgas ka Eestis, kuna Eestis ei kontrollita kütusena surugaasi tarbivate sõidukite kütusepaake vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 110 ja Volkswagen AG toodetud sõidukitega on juhtunud õnnetusi, kus nende sur u maagaasi kütusepaagid on tankimise ajal lõhkenud. M aagaasi kasutamine mootorikütusena on mh oluline Eestile rahvusvahelise kohustus tena võetud kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks , seetõttu on tähtis , et kütusena surumaagaasi tarbivate sõidukite müük ning inimeste usaldus nende sõidukite turvalisusesse taastatakse võimalikult kiiresti. 2018. a mais teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma kirjas Volkswagen AG-le , et õigusaktide muudatused, mis võim a ldavad kütusena maagaasi kasutatavate sõidukite kütusepaakide kontrollimist vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 110 , saavad vastu võetud esimesel võimalusel ehk eeldatavalt 2020. a 31. detsembriks. Selle peale Volkswagen AG taastas gaasi sõidukite müügi Eestis. Lisaks on kontrollisüsteemi võimalikult kiire rakendamine vajalik ka ohutuse tagamiseks, kuna surumaagaasi hoitakse sõiduki kütusepaagis väga kõrge rõhu all. Kui paagi tugevus on näiteks korrosiooni või väliste vigastuste tõttu vähenenud, siis suureneb oht kütusepaagi lõhkemiseks. Kütusena maagaasi tarbivate sõidukite ohutuse tagamise aruteludesse kaasati nii gaasisõidukite maaletoojad, nende hooldajad ja remontijad, tehnonõetele vastavuse kontrollijad kui ka gaasiseadmete auditiga tegelev ettevõtja. Arutelude tulemusel jõuti järeldusele, et tehnoülevaatusel tehtav kontroll ei ole piisav nen de sõidukite ohutuse tagamiseks, samuti ei ole võimalik tehnoülevaatusel kontrollida kütusepaake nii nagu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 110 sätestatud , mis oli näiteks ka Volkswagen AG poolne tingimus kütusena surumaagaasi tarbivate sõidukite müügi taastamiseks. Kuna seadus on ainus viis, millega saab panna isikutele kohustusi esita d a oma sõidukeid kohustuslikku tehnilisse kontrolli , on mõistlik kõnealune probleem lahendada liiklus seaduse muutmisega , sest kõik mootorsõidukite ohutusega seotud nõuded on reguleeritud liiklusseaduse ja selle rakendusaktidega. Et seadus oleks võimalikult universaalne ja rakendatav ka muude tuleviku s kasutusele võetavate tehnoloogiate puhul, ei ole eelnõu tekstis sätestatud , et see kehtestab kontrolli kohustuse kütusena vaid maagaasi tarbivatele mootorsõidukitele . S e etõttu on kasutatud erisüsteemi mõistet ning ministrile antakse volitus nimetada süsteemid , mida tuleb lisaks tehnoülevaatusele veel täiendavalt kontrollida. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1 . Liiklusseaduse muutmine Paragrahvi 73 lõike 7 4 muutmine. Sätestatakse, et sõiduki t , mis ei vasta kehtivatele tehnonõuetele , võib liikluses erandkorras kasutada ka sõitmiseks §-s 74 1 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta. Kuna kütusena maagaasi kasuta vate sõidukite tehnoülevaatuse läbimise eelduseks on kehtiva erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli olemasolu ( vastav kohustus sätestatakse seaduse alusel kehtestatavas määruses ) , siis lubatakse erandkorras kasutada sõidukit, mis ei ole läbinud tähtaegselt tehnoülevaatust ka sõitmiseks erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta . Seaduse täiendamine §-ga 74 1 . Paragrahvi 74 1 eesmärk on sätestada, et teatud sõidukitel kasutatavad süsteemid , mida ei ole võimalik või otstarbekas kontrollida tehnoülevaatusel , peaksid läbima erikontrolli, mida eelnõus nimetatakse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliks . Lisaks antakse ministrile volitus nimetada süsteemid , mi lle nõuetele vastavust tuleks kontrollida ja kehtestada ka nõuded kontrolli tegemisele . Seda eelkõige selleks, et mitte koormata seadust erinevate tehniliste terminite nimetamisega, kuna sõidukitel kasutatavad tehnoloogilised lahendused on eriti viimasel ajal pidevas muutumises. Kui tehnoülevaatus on kujundatud liiklusseaduses, kui riigi ülesanne, mis on halduslepinguga edasi volitatud eraõiguslikele juriidilistele isikutele, siis erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse korral ei ole tegemist riigi ülesandega vaid sõiduki omanikud peavad lihtsalt ostma eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt kontrolli teenust, kuna e risüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll ei ole tehnoülevaatuse osa. Kui tehnoülevaatusel kontrollitakse sõiduki üldist tehnoseisundit , et tagada selle elementaarne ohutus , siis erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll keskendub üksnes potentsiaalset ohtu kujutav ale süsteemile või selle osale, mille ohutust ei ole tehnoülevaatusel võimalik hinnata. Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll on sarnane seadme ohutuse seaduses kehtestatud auditiga, mis keskendub samuti potentsiaalset ohtu kujutavate seadmete kontrollimisele. Näiteks kütusena surumaagaasi tarbiva sõiduki kütusepaak, kus hoitakse maagaas i nii suure rõhu all (umbes 20 MPa ) ja nii suures koguses , oleks seadme o h u tuse seaduse kohaselt auditi kohustusega seade , kuid seadme ohutuse seaduse § 2 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei kohaldata seadme ohutuse seadust transpordivahendile. Kuna surumaagasi paak on sõiduki osa, mitte eraldi seade ei kohaldada sellele seadme ohutuse seadust , kuigi tehniliselt on auto surumaagaasi kütusepaagi korral tegemist täiesti tavalise gaasimahutiga . Seega , kui sellise mahuga gaasimahuti, kus hoitakse gaasi nii kõrge rõhu all ei oleks sõiduki osa peaks see läbima auditi. Seadme ohutuse seaduses ei ole auditi tegemine samuti riigi ülesanne vaid auditi teenust pakuvad eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle teenust tu leb seadme omanikul osta. Seetõttu on ka käesoleva eelnõu kohaselt erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll mitte riigi ülesanne vaid riik kohustab seda teenust ostma pädevatelt eraõiguslikelt isikutelt ning riigi ülesanne on teha üksnes riikliku järelevalvet nõuete täitmise osas. Lõige 1 . Sätestatakse, et kui sõidukil on kasutusel selline süsteem , mida ei saa või ei ole otstarbekas kontrollida tehnoülevaatusel , peab selle süsteemi nõuetele vastavust kontrollima erikontrollis, mida nimetatakse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliks . Käesoleva eelnõu eesmärk on eelkõige kehtestada kontrolli kohustus kütusena maagaasi kasutatavatele sõidukitele, et tagada nende sõidukite ohutus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ ( ELT L 127, 29. 0 4.201 4, lk 51– 128 ) artikli 6 lõike 2 kohaselt tuleks tehno ü levaatusel kasutada praegu kättesaadavaid meetodeid ja seadmeid ega tohiks kasutada sõiduki lammutamiseks või selle mis tahes osa eemaldamiseks mõeldud vahendeid. Kütusena maagaasi kasutatavate sõidukite kütusepaagid, mis põhilist ohtu kujutavad , on eriti sõiduautodel ja bussidel varjatud katetega, mille ära monteerimiseks on vaja kasutada vastavaid tööriistu, mis tähendab, et see ei oleks kooskõlas tehnoülevaatuse direktiiviga 2014/45/EL artikli 6 lõikega 2. Teisalt tekitab katete eemaldamine tehnoülevaatusel ka muid probleeme, näiteks kui kate või selle kinnitus puruneb võib see tekitada konflikte klientidega. Katet ei ole võimalik enam kinnitada ja tehnoülevaatuspunktil ei ole võimalik hoida igaks juhuks laos erinevate sõidukite varuosi. Busside korral võivad katted olla väga suured ning selleks , et neid eemaldada , tuleb minna bussi katusele ja kasutada täiendavat tööjõudu . Kogu see protseduur võtab palju rohkem aega ja on oluliselt komplitseeritum , kui tavaline tehnoülevaatus, mille tõttu ei ole võimalik tehnoülevaatuspunktil tagada klientide kiiret teenindamist, kuna ei ole võimalik prognoosida tehnoülevaatusele kuluvat aega ja täiendava ressursivajadust . Tavasõidukite korral on üldiselt teada kui kaua kulub näiteks bussi või sõiduauto tehnoülevaatuseks. Samuti ei ole tehnoülevaat a jad maagaasi paakide kontrollimiseks alati piisavalt pädevad. Sõidukite maaga a si paake kontrollivad praegu enamasti margiesindused, ke lle töötajad on läbinud vastava koolituse ning teevad seda vastavalt valmistaja juhenditele, millele tehnoülevaatajatel ei ole võimalik alati kiirelt ligi pääseda. Lisaks ei pruugi eritehnoloogia kontrollimine ülevaatuspunktis olla ka ohutu , kuna seal puuduvad näiteks vahendid ohtliku maagaasi paagi tühjendamiseks. E elnõu koostamisel on võetud eesmärk jätta seadus võimalikult tehnoloogianeutraalne ning erinevaid erisüsteeme, mida sõidukil kontrollida võib lisanduda ka tulevikus, siis otseselt ei nimetata lõikes 1 kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid vaid erisüsteemid, mille nõuetele vastavust tuleb kontrollida , volitatakse lõikes 7 nimetama valdkonna eest vastutavat ministrit määrusega. Lõige 2. Määratakse ära piirid, millise perioodi järel tuleb erisüsteemi tehnonõuetele vastavust kontrollida. Kuna eelnõu peamine eesmärk on kehtestada kontrolli kohtustus kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaakidele, siis on ülempiiri määramisel lähtutud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjast nr 110, mille kohaselt tuleb kütusena veeldatud maagaasi tarbiva sõiduki kütusepaaki kontrollida vähemalt 120 kuu järel. Kuna see on piisavalt pikk aeg, siis sobib selline ülempiir tõenäoliselt ka muude erisüsteemide kontrolli sageduseks. Kuna eelnõu koostamisel on võetud eesmärk jätta seadus võimalik ult tehnoloogianeutraalne ning erinevaid erisüsteeme mida sõidukil kontrollida võib lisanduda ka tulevikus, siis on alampiiriks valitud 12 kuud, mis on tavaline tehnonõuetele vastavuse kontrolli sagedus näiteks bussidel, veoautodel ja üle kümne aasta vanustel sõiduautodel. Väiksem on see ainult üle kümne aasta vanus t el bussidel, seega sobib 12 kuud alampiiriks ka erisüsteemi kontrolli sagedusele. Täpsemalt määratakse kontrolli sagedus § 74 1 lõike 7 alusel kehtestatava ministri määrusega, sõltuvalt konkreetsest erisüsteemist või sõiduki kategooriast, näiteks võib kontrolli sagedus olla erinev veoautodel ja sõiduautodel või lähtuvalt sõiduki kasutusotstarbest näiteks taksodel võib kontrolli sagedus olla suurem, kui sõiduautodel, kuna taksona kasutatava sõiduki kasutus on enamasti intensiivsem. Lõige 3 . Sätestatakse, kes võib erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teha ning mis on selle eesmärk ja tulemus. Mõeldud on seda, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis kontrollitakse, kas sõidukil kasutatav erisüsteem vastab § 73 lõike 11 alusel kehtestatud tehnonõuetele . Lõi kes 4 sätestatakse juhud, millal erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll kaotab kehtivuse . Punkt 1. Sätestatakse, et kui kindlustusandja loeb mootorsõiduki või haagise hävinuks, siis muutub kehtetuks ka erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll . Kindlustusandja loeb sõiduki hävinuks üldjuhul siis, kui liiklusõnnetuse tagajärjel ületab sõiduki taastamise maksumus selle turuväärtuse. See tähendab, et õnnetuse tagajärjel on sõidukile tekkinud külla l tki tõsised vigastused, mis võivad ohustada ka eritehnoloogiaid, näiteks võib saada vigastada kütusena maagaasi kasutava sõiduki kütusepaak, mille tõttu võib selle tugevus väheneda ka mitte silmaga nähtavate vigastuste (näiteks mikropragude) tõttu . Arvestades, et suru maagaasi paagid on suure rõhu all, muutub sellise paagi kastutamine ohtlikuks. Asjaolu, et kindlustusandja loeb mootorsõiduki või haagise hävinuks ei tähenda, et sõiduk iga enam kunagi liiklusesse ei saa naasta. Näiteks võib sõiduki omanik sõiduki osaliselt või täielikult ka ise taastada, k uid enne, kui sõiduk liiklusesse naaseb , tuleb sellisel juhul kontrollida, kas sõiduki erisüsteem vastab nõuetele. Säte on analoogne kehtiva seaduse § 73 lõikega 7 punktiga 1, kus sätestatakse, et ka tehnoülevaatus kaotab kehtivuse, kui kindlustusandja on tunnistanud sõiduki hävinuks. Kohustus kokkupõrkes osalenud sõidukite maagaasi kütusepaake uuesti kontrollida tuleneb ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 110 punktidest 2.1. 3 . ja 4.1.4.1. Punkt 2. Sätestatakse, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll kaotab kehtivuse, kui tuvastatakse ohtlik rike või puudus. Ohtlik rike või puudus ohustab vahetult isikute elu, tervist vara või keskkonda, mistõttu tuleks erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus koheselt kehtetuks tunnistada, et sõiduk ei saaks naasta liiklusesse enne selle puuduse kõrvaldamist. Lõige 5 . Sätestatakse, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuse esitab erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegija liiklusregistrisse . Tänapäeval ei ole otstarbekas väljastada paber kujul kontrolli tulemus t. Kuivõrd liiklusregistris sisaldub kogu sõidukiga seondu v informatsioon, mis on ka liiklusjärelevalve teostajatele kättesaadav, siis kõige otstarbekam on, kui kontrolli tulemus kantakse otse liiklusregistrisse. Lõige 6 . Sätestatakse, et juhul, kui sõiduki erisüsteem ohusta b isikute elu, tervist, vara või keskkonda tuleb sõiduk esitada erakorralisele erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli . Erakorralise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli juhud kehtestab valdkonna eest vastutav minister § 74 1 lõike 5 alusel kehtestatava määrusega. Samuti võib omanik alati kahtluse korral, et erisüsteem võib ohtu kujutada , lasta teha uue erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli . Erakorralise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimisel määratakse ka uus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg. Lõige 7 . Punktis 1 v olitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega kontrolli kohustusega eri süsteemid ehk millis ed sõidukil kasutatavad süsteemid pea vad läbima erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli . Eelkõige on eelnõu koostamisel mõeldud siinkohal kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid, mille maagaasi paake tuleb kontrollida, kuid tulevikus võib selliseid sõidukeid veel lisanduda, millel on kasutusel süsteemid , mis nõuavad erikontrolli. Seetõttu, et hoida seadus võimalikult üldine antakse ministrile volitus kehtestada nimekiri kontrolli kohustusega süsteemidest . Punktis 2 volitatakse ministri t kehtestama tähta ega , millal peab sõiduk peale esmareg istreerimist erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbima ning kui kaua selle tulemus kehtib ehk mis aja järel tuleb uuesti kontroll läbida. Punktis 3 volitatakse ministrit kehtestama tehnilised nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemiseks, näiteks, mida ja kuidas tuleb erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis kontrollida. Kütusena maagaasi tarbivate sõidukite korral on tähtajad ja kontrollimise põhimõtted sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 110. Punktis 4 volitatakse ministrit kehtestama erakorralise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli juhud , ehk millistel juhtumitel tuleb läbida uus kontroll . Näiteks, liiklusõnnetuse tagajärjel võib sõidukil kasutatav erisüsteem saada selliseid kahjustusi, mis võib mõjutada selle ohutust. Seetõttu volitatakse ministrit kehtestama juhud, mille korral tuleb teha sõidukil kasutatavale eritehnoloogiale täiendav erakorraline erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll . Punktis 5 volitatakse ministrit kehtestama nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuste esitamisele, näiteks mis andmed tuleb liiklusregistrisse esitada. Rakendusaktide kavandid on seletuskirjale lisatud. Lõige 8 . Sätestatakse, et kehtiva erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit või haagist võib kasutada sõitmiseks üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise kohta, Transpordiamet i teenindusbüroosse või parkimiskohta. Säte on analoogne kehtiva seaduse § 73 lõikele 7 4 , mis lubab samuti tehnoülevaatuseta sõiduki piiratud kasutamist liikluses, et sõiduki omanik saaks sõita n äiteks tehnoülevaatuspunkti. Seega üldjuhul, kui sõiduk ei ole erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud ei tohi sellist sõidukit liikluses kasutada, samas ei ole erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbimine liiklusseaduse § 77 lõikes 8 2 sätestatud registrikande peatamise aluseks. Registrikanne peatatakse üksnes juhul, kui liiklusseaduse § 73 lõikes 6 nimetatud tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivusest ning viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest on möödunud kaks aastat. Seaduse täiendamine paragrahviga 74 2 . Paragrahvist 74 2 kehtestatakse nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevale äriühingule , tema personalile ning volitatakse ministrit antud nõudeid täpsustama. Lõige 1 . Sätestatakse tingimus selleks, et äriühing saaks mootorsõidukite või nende haagiste erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teha, tuleb esitada majandustegevuse teade. Majandustegevuse teade esitatakse majandustegevuse registrisse. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus e § 8 lõike 2 kohaselt on majandustegevuse register andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist . Kuna käesoleva eelnõu kohaselt peab mootorsõiduki või haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev äriühing täitma mitmeid erinõudeid, siis peavad äriühingud , kes sellist teenust pakuvad, olema ka majandustegevuse registrist leitavad. Lõiked 2 – 4. Tegemis on üldiste nõuetega, mille eesmärk on kehtestada nõuded äriühingu usaldusväärsusele, mis on analoogsed tehnoülevaatusega tegelevale äriühingule liiklusseadusega (§ 192) kehtestatud nõuetega. Nõuded on sarnased, kuna mõlema kontrolli eesmärk on sisuliselt sama. Lõige 5 . Tegemist on üldise nõudega erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevale äriühingule ja tema personalile. Eesmärgiks on, et kontrolli tehaks e võimalikult kvaliteetselt ja ühetaoliselt selleks, et tagada sõidukite ohutus. Samuti on eesmärgiks välistada olukorrad, kus kontrolli tegemise metoodikate erinevuste tõttu üks erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollija tunnistab sõidukil kasutatava erisüsteemi nõuetele mittevastavaks, samas kui teine leiab, et sõiduk vastab nõuetele. Lõi kes 6 volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama konkreetsed nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeva äriühingu personalile, ruumidele, territooriumile, inventarile ja kvaliteedi tagamisele. Nõuded personalile tähendab, et minister võib kehtestada nõuded isikute haridusele ja töökogemusele. Käesolev eelnõu koostamisel on silmas peetud küll kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaakide kontrollijaid, kuid eelnõu on koostatud ka tulevikku vaatavalt, juhu ks kui lisandub veel mõni erisüsteem, mida ei ole võimalik tehnoülevaatusel kontrollida, siis saab ka need süsteemid lisada kontrolli kohustusega süsteemide nimekirja, ilma et peaks muutma seadust ning selleks, et hoida seadus võimalikult üldine ning mitte nimetama seaduses erinevaid sõidukitel kasutatavaid süsteeme, mis on pidevas muutumises. Seetõttu võivad erineda ka nõuded isikutele, kes erisüsteeme kontrollivad, mistõttu ei ole mõistlik käesoleval juhul kehtestada isikute hariduse ja töökogemuse nõuded seadusega. Nõuded ruumidele, territooriumile, inventarile ja kvaliteedi tagamise võimalustele kehtestatakse eelkõige, et tagada ohutus kontrolli tegemise ajal ja kontrolli kõrge kvaliteet. Lõiked 7 ja 8. Kuna ka tehnoülevaatuse tegemise ruumides on nõutud salvestusseadmed ning need on ennast õigustanud, siis kehtestatakse samasugune nõue ka erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise ruumidele. Salvestusseadmete olemasolu aitab tõhustada järelevalvet ning omab üldist distsiplineerivat mõju erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollijatele. Täpsemad tingimused tehniliste vahendite paigaldamisele, kasutamisele, andmete töötlemise le ning nõuded tehnilistele vahenditele kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega (rakendusakti kavand seletuskirjale lisatud). Seaduse täiendamine §-ga 75 1 . Seadust täiendatakse riikliku järelevalve paragrahviga, eesmärgiga tagada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli korrekt ne teostus õigusakte järgides. Lõige 1. Riikliku järelevalve tegemise kohustus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevate äriühingute üle pannakse Transpordiamet ile. Mootorsõidukitega seotud valdkonnad nagu registreerimine, tüübikinnitus , tehnoülevaatuse korraldamine ja selle üle haldusjärelevalve teostamine on juba Transpordiamet i pädevuses. Seetõttu antakse ka erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegijate üle riikliku järelevalve tegemise pädevus Transpordiamet ile, et mitte killustada mootorsõidukitega seotud riiklik k u järelevalvet mitme ameti vahel. Lisaks on Transpordiamet il suurim pädevus mootorsõidukitega seotud küsimustes. Samas on k ütusena maagaasi kasutatavate sõidukite erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevate äriühingute üle riikliku järelevalve tegemine k a Transpordiamet i jaoks uus tegevusvaldkond , mille osas pädevuse arendamine nõuab Transpordiamet ilt täiendavat ressurssi. Kütusena maagaasi kasutatavate sõidukite kütusepaakide erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll sarnaneb mõnevõrra seadme ohutuse seaduse alusel mõningatele surveseadmetele tehtava auditiga, mille tegijate üle teeb riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet . K uid eesmärgist mitte ha jutada mootorsõidukite tehnonõuetega seotud küsimusi mitme ameti vahel, tehakse eelnõus ettepanek erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegijate üle riikliku järelevalve ülesanne anda Transpordiamet ile. Lisaks, kui tulevikus lisandub sõidukitele muu erisüsteem , mille nõuetele vastavust tuleb samuti kontrollida , ei tuleks hakata uuesti erinevate ametite ülesandeid üle vaatama ning seadust muutma. Lõige 2 on üldsäte ettekirjutuse tegemise kohta . Lõige 3. Transpordiamet il on õigus teha mootorsõiduki või haagise omanikule ettekirjutus erakorralise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimiseks , kui erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegija või tema tehtud kontroll ei vasta nud nõuetele. Näiteks, kui kontrolli tegi isik, kes ei ole selleks tegevuseks pädev. Seetõttu ei saa olla ka kindel, kas sõidukil kasutatav erisüsteem on ohutu, mistõttu tuleb sõidukil kasutatavale erisü s teemile teha uus kontroll . Lõige 4. Määratletakse , milliseid korrakaitseseaduses toodud meetmeid on Transpordiamet il õigus kasutada riikliku järelevalve raames, et tagada tõhus järelevalve erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise üle. S arnaseid meetmeid on Transpordiamet il õigus kasutada ka muudes valdkondades, näiteks tüübikinnitusele vastavuse riikliku järelevalve raames. Riikliku järelevalve raames võib Transpordiamet kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid, et oleks võimalik riiklikku järelevalvet piisava tõhususega teha. Korrakaitse seaduse §-s 30 ettenähtud erimeetmeid on vaja, et järelevalve käigus oleks võimalik tutvuda erisüsteemi tehnonõutele vastavuse kontrolliga seonduvate dokumentidega . Paragrahvis 32 sätestatud erimeetmeid on vaja kohaldada, et järelevalvega tegeleval isikul oleks õigus nõuda erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollijalt isikut tõendavat dokumenti, näiteks, et teha kindlaks, kas vastav isik võib erisüsteemi tehnonõuetele vastavust kontrollida. Paragrahvis 49 sätestatud erimeetmed on vajalikud, et Transpordiamet il oleks võimalik näiteks tutvuda erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliks kasutatavate seadmete ja vahenditega ning teha ka ise mõõtmisi või tellida ekspertiise. Paragrahvis 50 ja 51 sätestatud erimeetmed on vajalikud, et Transpordiamet il oleks võimalik siseneda erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ruumidesse, et tutvuda, kas erisüsteemi tehnonõuetele vastavust kontrollitakse nõuete le vastavalt . Lõige 5. Sätestatakse sunniraha ülempiirid. Sunniraha füüsilisele isikule on valitud väikseim, mida liiklusseaduses seni on kehtestatud , kuna see määratakse füüsilisele isikule, kes ei ole täitnud ettekirjutust läbida erakorraline erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll . Kuni 640 euro suurune sunniraha on selleks, et mõjutada isikut erakorralise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbim a . Sunniraha suuruse sätestamisel juriidilisele isikule on aluseks võetud liiklusseaduses seni kasutusel olnud sunniraha suurused, mida ettevõtetele määratakse. Näiteks liiklusseaduse § 139 1 lõikes 4 on sunniraha suuruseks juriidilisele isikule samuti 6400 eurot. Paragrahvi 174 lõike 2 muutmine. Täiendatakse loetelu andmetest, mida liikl usregistri sõidukite andmebaas sisaldab ning lisatakse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli andmed. Mõeldud on andmei d, mis võimaldavad tuvastada kes oli kontrolli tegija, millist sõidukit kontrolliti , mis oli kontrolli tulemus ning millal tuleb teha järgmine kontroll . Andmed kogutakse liiklusregistrisse, et näiteks liiklusjärelevalve käigus saaks kontrollida, kas sõiduk on kehtestatud korras erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. Samuti saab andmeid kasutada Transpordiamet riikliku järelevalve käigus. Paragrahvi 192 lõike 1 punkti 3 muutmine. Punkt 3 sõnastatakse vastavalt Justiitsministeeriumi ettepanekule korrektsuse mõttes ümber. Sätte sisu ei muutu. Paragrahvide 207 ja 208 muutmine. Sätestatakse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduki juhtimise või sellise sõiduki juhtima lubamise eest samasugune karistus nagu ilma tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimise või juhtima lubamise eest. Kuna erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tehnoülevaatus on sisuliselt samad asjad, mille k äigus kontrollitakse sõiduki vastavust tehnonõuet e le , siis on ka määratava karistuse ülempiir sama. Käesolev a eelnõu korral on arvestatud kehtiva seaduse sõnastusega, sõnastused ühtlustatakse liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik 18-1185 ) §-de 207 ja 208 sõnastustega sõltuvalt sellest, kumb seadus jõustub enne. Seaduse täiendamine §-ga 261 10 . Sätestatakse karistused erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete rikkumise eest . Selle väärteoga on hõlmatud kõik §-s 192 1 sätestatud nõuete rikkumised. Karistada saab sellega erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teinud isikut, kui tema tegevuse tagajärjel põhjustati oht või tekitati kahju. Seega eeldab karistuse määramine lisaks normi rikkumise tõendamisele ka rikkumisega põhjustatud ohu või kahju tõendamist. Suurimad võimalikud karistused erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete rikkumise eest on küllaltki ranged, kuid peab arvestama, et nende määramise korral on ka tegemist olukorraga, kus põhjustati oht või tekitati kahju inimese elule või tervisele, asjale või keskkonnale. Oluline oht on korrakaitseseaduse tähenduses oht isiku tervisele, oluli se väärtusega varalisele hüvele või keskkonnale . Seega tuleb k äesoleva seaduse alusel karistuse määramisel olulise ohu hindamisel lähtuda nõude rikkumise tagajärjel tekitatud ohust isiku tervisele, olulisele väärtusega varalisele hüvele või keskkonnale. Näiteks , kui kütusena suru maagaasi tarbiva sõiduki kütusepaak tunnistati korrasolekvaks, kuid peale seda kütusepaak tankimisel lõhkeb on tekitatud oluline oht kõikidele sõidukis või sel le läheduses asuvate isikute tervisele, kuna plahvatuse tagajärjel oleks võinud isikud saada surma või raskelt vigastada. Samuti oleks võinud saada kannatada tankla ehk põhjustati oht tanklale, kui olulise rahalise väärtusega hüvele. Teise näitena, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollija tunnistab kütusena surumaagaasi tarbiva kütusepaagi korrasolevaks, kuid selgub, et sellel siiski olid vigastused, mis eeldaksid kütusepaagi väljavahetamist. Sellisel juhul on samuti põhjustatud oluline oht isikute tervisele, kuna lõhkemise korral oleksid isikud võinud saada surma või raskeid kehavigastusi, samuti põhjustati sellega oht sõidukile, kui olulise väärtusega varalisele hüvele. Samas ei saaks selle sätte alusel karistada isikut, kui ta ei järginud näiteks kõiki vajalikke kontrolli metoodikaid , kuid otsest ohtu see ei põhjustanud, näiteks mingit õnnetust selle tagajärjel ei juhtunud või osutus süsteem ikkagi nõuetele vastavaks. Keskkonnale tekitatud kahjude alla saab liigitada kõikvõimalikke keskkonnale tekitatud kahjusid, näiteks, kui erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis tunnistati sõiduk nõuet e le vastavaks, kuid tegelikkuses ei olnud süsteem nõuetele vastav ja selle tagajärjel tekkis näiteks metsatulekahju. Paragrahvi 263 täiendamine lõikega 1 1 . Määratakse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete rikkumise kohtuväliseks menetlejaks Transpordiamet . Kuna eelnõu kohaselt on Transpordiamet ka riikliku järelevalve teostaja , siis on Transpordiamet ka kõige pädevam erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegija rikkumisi tuvastama ja väärtegusid menetlema. § 2 Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine. Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 2 punkti 4 muudetakse, kuna nimetatud seadus muudab samuti liiklusseaduse § 174 lõiget 2 , kuid jõustub 2022. a 1. jaanuaril ehk hiljem, kui käesolev eelnõu , mistõttu muudaks hiljem jõustuv seadus kehtetuks käesoleva eelnõu raames liiklusseaduse § 174 lõikesse 2 planeeritud muudatused . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda vähetuntud sõnu ega võõrtermineid . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ ( ELT L 151, 14. 0 6.2018, lk 1—218 ) II lisa I osa punkti 70 kohaselt on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 110 integreeritud Euroopa tüübikinnituse raamistikku. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused Eelnõu on algatatud vajadusest käivitada Eestis kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaakide tehnilise kontrolli süsteem, et tagada kütusena maagaasi tarbivate sõidukite ohutus. Sellest lähtuvalt tekib sõiduki omanikel kohustus esitada oma sõiduk tehniliseks kontrolliks vastava kontrolliga tegelevale ettevõtjale. Eelnõu rakendamisel ei ole mõju , mi llel oleks märkimisvääne tähtsus või mis tooks kaasa kohanemisraskused normiadressaatidelt. Ka praegu tegeletakse Eestis kütusena maagaasi tarbivate sõidukite hooldamise ja remondiga, mille käigus kontrollitakse ka muuhulgas seda , et kütusepaakidel ei oleks vigastusi, mis võiks mõjutada kütusepaagi tugevust. Erinevus on ainult selles, et pärast seaduse ja selle alusel pla anitava rakendusakti jõustumis t tuleb sõiduk kindlasti ettenähtud perioodi järel kontrollimiseks esitada ning omanik ei saa jätta avastatud puudusi kõrvaldamata, kui puudused võivad ohustada sõiduki turvalisust . Eelnõul ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju , mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule . Sihtrühm Kütusena maagaasi tarbivate sõidukite omanikud, Transpordiamet , Politsei- ja Piirivalveamet, ettevõtjad, kes tegelevad kütusena maagaasi tarbivate sõidukite hoolduse ja remondiga ning see tõttu võivad olla huvitatud, ka käesoleva eelnõuga planeeritava tehnilise kontrolli tegemisest, kütusena maagaasi tarbivate sõidukite maaletoojad ning mootorikütuseks kasutatavat maagaasi müüvad ettevõtted. Kütusena maagaasi tarbivate sõidukite arv Eestis on hinnanguliselt 4000 sõidukit. Täpne arv ei ole teada, kuna liiklusregistris ei ole kõikide kütusena gaasi tarbivate sõidukite täpne kütuseliik määratud. Enamus kütusena gaasi tarbivate sõidukite kütuseks on veeldatud naftagaas, mida ei ole planeeritud hetkel erisüsteemiks liigitada. Kütusena maagaasi tarbivate sõidukite hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on enamjaolt samad, kes toovad neid sõidukeid maale ning Eestis turustavad. Sihtrühma suurus on umbes 10 ettevõtet. Mootorsõidukites kasutatavat maagaasi müüvad Eestis peamiselt kaks e ttevõtet. Maagaasi tanklaid on kokku neljal ettevõttel. Kaasnevad üldised mõjud Majanduslik mõju Seoses erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga saavad ettevõtted hakata pakkuma uut teenust, mida ennem ei olnud ehk varem ei olnud kütusena maagaasi tarbivate sõidukite omanikel kohustust sõidukite kütusepaake regulaarselt kontrollida, mis mõnevõrra suurendab ettevõtete käivet . Kontrollida tuleb umbes 4000 sõidukit iga nelja aasta järel . Samas tulevikus kütusena maagaasi tarbivate sõidukite arv ilmselt kasvab. Seoses kontrollide tegemisega suureneb mõningal määral halduskoormus, kuna kontrolli tulemustest peab Transpordiamet it teavitama. Samuti peavad ettevõtjad soetama salvestusseadmed, millega peab olema võimalik jälgi da ja salvestada kontrollimist . Samas ei pea ettevõtjad erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teenust pakkuma, tegemist on täiesti uue teenusega ja praegused kütusena maagaasi tarbivate sõidukite hoolduse- ja remondiga tegelevad ettevõtjad ei pea hakkama erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teenust pakkuma. Kütusena maagaasi tarbivate sõidukite hoolduse le ja remondile käesoleva eelnõuga nõudeid ei kehtestata. Kui Volkswagen AG kütusena surumaagaasi tarbivate sõidukite tarned Eestisse peatas oli kahtluse all, kas kütusefirmadel on mõtet jätkata maagaasi tanklate arendamisega, seetõttu on eelnõul positiivne mõju mootorikütusena kasutatava maagaasi müüjatele, kuna eelnõu rakendamisel suureneb kindlus, et Volkswagen AG, mis on suurim Eesti turule kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid turustav valmistaja , oma tarneid ei peata ning kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid jätkuvalt Eestisse lisandub. Seetõttu ei satu ohtu maagaasi tanklate rajami seks tehtud investeeringud ning säilib kindlus, et ka tulevikus tasub maagaasi tanklatesse investeerida, kuna kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid jätkuvalt lisandub. Mõju- elu ja looduskeskkonnale Eelnõu omab väikest mõju elu ja looduskeskkonnale, kuna eelnõu rakendamine aitab tagada, et sõidukite tootjad tarnivad ka tulevikus Eesti turule kütusena surumaagaasi tarbivaid sõidukeid, mis aitab vähendada CO 2 -e heidet, kuna surumaagaasi tarbivad sõidukid kasutavad kütuseks ka biometaani . Kuna Volkswagen AG on peamine autotootja, kes Eestisse uusi kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid tarnib ning autode müük taastati ainult Eesti lubaduse peale kehtestada kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaakide kontrolli süsteem, siis ilma kohustuseta lasta sõiduki maagaasi kütusepaaki perioodiliselt kontrollida peatuks Eestis sisuliselt uute kütusena maagaasi tarbivate sõidukite müük ja kütusena maagaasi tarbivate sõidukite osakaal suureneks peamiselt ainult Eestisse imporditud kasutatud sõidukite arvelt. Seetõttu omab eelnõu positiivset mõju Eesti CO 2 heite vähendamisele. Mõju riigiasutuste korraldusele ning kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõul on mõju Transpordiamet i töökoormusele, sest on vaja hakata tegema riikliku järelevalvet erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollijate üle. Kuna kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid on suhteliselt vähe (umbes 4000 sõidukit) ning erisüsteeme ei pea kontrollima nii sageli kui üldist sõiduki tehnonõuetele vastavust, siis töökoormus pigem oluliselt ei suurene. Lisaks ei ole ka väga palju äriühinguid (alla 20) , kelle üle järelevalvet teha. Eestis müüvad, hooldavad ja remondivad surumaagaasi tarbivaid sõidukeid mõningad sõidukite maaletoojad, lisaks on selline pädevus olemas veel mõnel sõidukite gaasiseadmete paigalduse, remondi ja hooldusega tegeleval ettevõtjal, seega äriühinguid kelle üle riiklikku järelevalvet teha, on suhteliselt vähe. Eelnõul on mõju Politsei- ja Piirivalveametile, lisandub tööülesandeid liiklusjärelevalvega tegelevatele politseiametnikele, kuna liiklusjärelevalve käigus tuleb erisüsteeme kasutaval sõidukil kontrollida, kas sõiduki erisüsteemi tehnonõuetele vastavust on kontrollitud. Arvestades asjaolu, et erisüsteeme kasutavaid sõidukeid on suhteliselt vähe, siis töökoormus siiski oluliselt ei suurene. Muud mõjud Eelnõul on peamine mõju kütusena maagaasi tarbivate sõidukite omanikele, kes peavad hakkama käima oma autoga täiendavas kontrollis, kus kontrollitakse nende kütusepaakide tehnilist seisukorda. Arvestades, et Eestis on umbes 4000 kütusena maagaasi tarbivat sõidukit võib sihtrühma lugeda väikeseks, sest kokku on liiklusregistris registreeritud rohkem, kui 700 000 sõidu- ja veoautot ning bussi. Mõju sagedus on keskmine, kuna sõiduki omanik puutub erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga kokku regulaarselt. Eelnõu punkti 2 kohaselt võib erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll toimuda iga l aastal või kuni kümne aastase vahega. Surumaagaasi paakide kontrolli intervalliks on praegu kavas määrata 4 aastat ja veeldatud maagaasi paakide kontrolli intervalliks 10 aastat. Seega puutub sõiduki omanik erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga kokku suhteliselt harva. Näiteks tavalist tehnonõuetele vastavuse kontrolli tehakse sõltuvalt sõiduki vanusest, kas igal aastal või kahe aastase intervalliga. Mõju ulatus on keskmine, kuna sõiduki omanik peab perioodiliselt esitama oma kütusena maagaasi tarbiva sõiduki tehnilisse kontroll, samas kohanemisra s kusi see otseselt kaasa ei too. Sõiduki omaniku jaoks ei erine sõiduki erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamine oluliselt sõiduk tavalisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise st . Olugi, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teenust tuleb ilmselt osta erinevalt äriühingult. Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohustus tähendab kulu sõiduki omanikele, kelle sõidukitel on kasutusel süsteem, mis peab perioodiliselt kontrolli läbima, sest erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli korral on tegemist tasulise teenusega. Teenuse hind kujuneb välja vaba konkurentsi tingimustes. Hetkel on põhiliselt mõjutatud kütusena surumaagaasi tarbivate sõidukite omanikud, sest need sõidukid peaksid iga nelja aasta järel läbima kohustusliku kontrolli. Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teenust praegu ei pakuta, seetõttu ei saa välja tuua konkreetset hinda, kuid surumaagaasi tarbiva sõiduki toitesüsteemi tehniline kontroll võtab hinnanguliselt aega kuni üks tund. Arvestades töökodade hinnakirju võiks kütusena surumaagaasi tarbiva sõiduauto kontrolli maksta umbes 50 eurot. 7. S eaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegev used, eeldatavad kulud ja tulud. Seaduse rakendamisel peab Transpordiamet arendama liiklusregistrit, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevad äriühingud saaksid sinna kanda kontrolli tulemused. Arenduse maksumus on umbes 50 000 eurot , mis kaetakse Transpordiamet i eelarvest . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab arendama majandustegevuse registrit, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelevad äriühingud saaksid teavitada oma tegevusest . Tegemist on suhteliselt väikese arendusega, mille maksumus on umbes 1000 eurot ning, mis kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest . Politsei- ja Piirivalveamet peab liiklusjärelevalve käigus kontrollima liiklusregistrist, kas kütusena maagaasi tarbiv sõiduk on läbinud ettenähtud korras erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli . Kuna andmed kontrolli kohta on olemas liiklusregistris ja liiklusjärelevalve käigus liiklusregistris sisalduvaid andmeid nagunii kontrollitakse, siis politseiametnike tööd see suurel määral ei mõjuta. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamisel tuleb muuta ü hte Vabariigi Valitsuse määrust, kahte ministri määrust ning lisaks kehtestada kaks uu t ministri määrus t (r akendusaktide muutmise kav andid on seletuskirjale lisatud) : Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“. M äärusesse tuleb lisada, et liiklusregistrisse kantakse edaspidi ka erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemused . M ajandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ . Määrust on vaja muuta, et sätestada, et tehnoülevaatuse läbimise eelduseks on asjaolu, et sõidukil erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrust nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ on vaja muuta selleks , et sätestada maagaasi paagi kasutusiga. Seoses käesoleva eelnõuga ministrile antava volitusega kehtestada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise nõuded ning nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevale isikule ning erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli jälgimise le ja salvestamise le tuleb jõustada kaks uu t ministri määrus t : „ Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli kohustusega erisüsteemid, erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise tähtajad, erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise kord, erakorralise erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli juhud, erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tulemuste esitamise kord ja nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollijale “ ja „ Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli jälgimiseks ja salvestamiseks kasutatavate tehniliste vahendite paigaldamise, kasutamise ja andmete töötlemise kord ning nõuded tehnilistele vahenditele“ . Määrus te kavand id on seletuskirjale lisatud. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Kuna seadusest otseselt ei tulene tähtajalist kohustust erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll läbida , siis täiendavat aega seaduse rakendamiseks ei ole vaja. Kontrolli kohustusega süsteemid määratakse seaduse alusel ministri määrusega ja vastavate kohustuste panemisel arvestatakse vajaliku rakendamise ajaga. Kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivatele sõidukitele on vastav kohustus planeeritud panna alates 2021. aastast. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu esi tati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Siseministeer iumile , Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu saade ti arvamuse avaldamiseks Autode Müügi- j a Teenindusettevõtete Eesti Liidule, Eesti Tehnoülevaatajate Liidule , Autoettevõtete Liidule ja Eesti Akrediteerimiskeskusele . Eelnõu kohta esitatud arvamused ning ettepanekud on koondatud seletuskirja lisas olevasse kooskõlastustabelisse. ____________________________________________ _______________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 20 20 . a. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ………………………….. nr ………… Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 173 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruses nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkt 21 sõnastatakse järgmiselt: „21) liiklusseaduse § 74 1 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollija liiklusregistrisse esitatavad andmed;“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 22 ja sõnastatakse järgmiselt: „22) lisamärked.“. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………………….. nr ………… Majandus - ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ ja 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 63 lõigete 3 ja 6, § 73 lõi gete 11 ja 12 , § 80 l õike 3, § 83 lõike 5 ja § 192 lõike 4 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse s nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ tehakse järgmised muudatused: 1) Määruse lisa 1 koodi 705 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Kood 705. Maagaasi toiteseadmed “ 2 ) määruse lisa 1 koodi 705 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „ Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 2001. a esmaregistreeritud mootorsõidukil peab maagaasil töötava mootori toitesüsteem vastama E-reegli nr 110 nõuetele;“ 3 ) määruse lisa 1 koodi 705 täi endatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7 ) m ootorsõiduki surugaasi kütusepaagi kasutusea määrab paagi valmistaja, mis ei ole pikem, kui 20 aastat. “. § 2. Majandus - ja kommunikatsiooniministri 18. juul i 2011. a määruse nr 77 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord “ §-i 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Ülevaatust ei tehta sõidukile, mis kasutab liiklusseaduse § 74 1 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud erisüsteemi ja mis ei ole läbinud erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli.“. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………………….. nr ………… Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli kohustusega erisüsteemid, erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise tähtajad, erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise kord, erakorralise erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli juhud, erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tulemuste esitamise kord ja nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollijale Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 74 1 lõike 7 ja § 74 2 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli kohustusega mootorsõiduki või haagise erisüsteemid; 2) erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegemise kord; 3) erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegemise tähtajad; 4) erakorralise erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli juhud; 5) erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tulemuste esitamise kord; 6) nõuded erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegeva äriühingu personalile, ruumidele, territooriumile, inventarile ja kvaliteedi tagamisele. § 2. Terminid käesoleva määruse tähenduses (1) CNG kütusepaak on mahuti, kus hoitakse vahetult mootorsõiduki tööks kasutatavat surumaagaasi. (2) LNG kütusepaak on mahuti, kus hoitakse vahetult mootorsõiduki tööks kasutatavat veeldatud maagaasi. 2. peatükk Erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli kohustusega süsteemid, nõuded erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegemisele, erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegemise tähtajad ja erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tulemuste vormistamine § 3. E risüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli kohustusega süsteemid või nende osad Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohustusega on: 1) mootorsõiduki CNG kütusepaak ja haagisele paigaldatud CNG kütusepaak; 2) mootorsõiduki LNG kütusepaak ja haagisele paigaldatud LNG kütusepaak. § 4. Nõuded e risüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegemisele (1) Erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli käigus hinnatakse, kas mootorsõiduki või haagise edasisel kasutamisel on tagatud inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks. (2) Kui õigusaktis ei ole sätestatud täpseid nõudeid rakendatava abinõu kohta, hinnatakse abinõu sobivust hea inseneritava kohaselt. Eeldatakse, et abinõu vastab heale inseneritavale, kui see vastab mootorsõiduki või haagise valmistaja juhisele. Kui mootorsõiduki või haagise valmistaja ei ole juhist koostanud, hinnatakse abinõu sobivust toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 alusel kehtestatud kriteeriumite kohaselt. (3) Erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegija peab juhtima sõiduki kontrolliks esitanud isiku tähelepanu kontrolli käigus ilmnenud puudustele. (4) CNG ja LNG kütusepaaki ja selle kinnitusi tuleb väliskahjude ja halvenemise suhtes visuaalselt kontrollida. (5) I lma kohustuslikku teavet sisaldavate siltideta või loetamatu kohustusliku teabega siltidega CNG ja LNG kütuse paa k tuleb kasutusest kõrvaldada. Kui kütuse paaki on võimalik tootja ja seerianumbri järgi identifitseerida, võib kinnitada asendussildi, et kütuse paaki saaks edasi kasutada. § 5. E risüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tähtajad (1) CNG kütusepaagi erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tehakse vähemalt 48 kuu möödumisel sõiduki esmasest registreerimisest ja uuesti vähemalt 48 kuu möödumisel viimasest erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrollist. (2) LNG kütusepaagi erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontroll tehakse vähemalt 120 kuu möödumisel sõiduki esmasest registreerimisest ja uuesti vähemalt 120 kuu möödumisel viimasest erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrollist. (3) Erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli kehtivus ei tohi ületada CNG või LNG kütusepaagi kasutusiga. § 6. Erakorraline erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontroll (1) Mootorsõiduk või haagis tuleb lisaks liiklusseaduse § 75 1 lõikes 3 sätestatule, esitada erakorralisele erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli, kui see on osalenud liiklusõnnetuses või tulekahjus ja on oht, et see ohustab eritehnoloogia kasutamise ohutust. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tuleb CNG või LNG kütusepaagiga mootorsõiduk või haagis esitada erakorralisse erisüsteemi kontrolli, kui liiklusõnnetuse tagajärjel: 1) esineb nähtavaid vigastusi CNG või LNG kütusepaagil , selle kinnitustel või selle kaitsekattel; 2) on sõiduki turvavarustus rakendunud ; 3) esineb mootorsõidukil või haagisel CNG või LNG kütusepaagi paiknemise piirkonnas , sõiduki kere kandvate elementide deformatsioone ; 4) on sõiduk ümber paiskunud. (2) Liiklusõnnetuses või tulekahjus osalemise korral võib CNG või LNG kütusepaaki edasi kasutada, kui sellel ei esine kokkupõrkest või tulekahjust tingitud vigastusi. § 7. E risüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tulemuste vormistamine (1) Erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli kohta sisestab kontrollija liiklusregistrisse järgmised andmed: 1) erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli teinud ettevõtte ärinimi ja registrikood ning otsuse teinud isiku nimi ja isikukood; 2) erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tulemus; 3) järgmise erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tähtaeg; 4) sõiduki registreerimisnumber; 5) sõiduki VIN kood; 6) CNG või LNG kütusepaagi seerianumber ; 7) CNG või LNG kütusepaagi valmistamise kuupäev . (2) Kui erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli käigus avastatakse mootorsõidukil või haagisel selle erisüsteemist tulenev ohtlik rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda tuleb liiklusregistrisse märkida sõidukeeld. 3 . peatükk Nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevale isikule § 8. Nõuded erisüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegevale isikule (1) E risüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeval äriühingul peavad olema ruumid, kus on võimalik ohutult ja keskkonnasäästlikult kontrolli teha. (2) E risüsteemi tehno nõuetele vastavuse kontrolli tegeval äriühingul peavad olema töövahendid ohutu ja keskkonnasäästliku kontrolli tegemiseks. (3) E risüsteemi tehno nõuetele vastavuse kontrolli tegeval äriühingul peab olema juhend e risüsteemi tehno nõuetele vastavuse kontrolli ohutuks tegemiseks ja tegevusplaan sõidukist tuleneva ohu korral tegutsemiseks. Ohutusjuhend ja tegevusplaan peavad olema töötajatele kättesaadavad. (4) E risüsteemi tehno nõuetele vastavuse kontrolli tegev äriühing peab veenduma, et e risüsteemi tehno nõuetele vastavuse kontrolli tegev isik on kompetentne e risüsteemi tehno nõuetele vastavuse kontrolli tegemiseks. § 9. Erinõuded CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuetele vastavuse kontrollijale (1) Ruumis, kus CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tehakse, peab olema töötav ventilatsioon ja väljatõmmatav õhk tuleb suunata otse atmosfääri nii, et ei tekiks süttimisohtu. (2) Ruumis, kus CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tehakse, peab olema gaasilekke alarmsüsteem. (3) Ruumis, kus CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tehakse, peab olema vesikustutussüsteem. (4) Ruumis, kus CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tehakse, ei tohi samal ajal teha tuletööd. (5) CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuet e le vastavuse kontrollijal peab olema võimalus nõuetele mitte vastava CNG või LNG kütusepaagi ohutuks tühjendamiseks ja kasutusest kõrvaldamiseks. § 10 . CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegeva isiku haridus ja töökogemus (1) CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeval isikul peab olema tehniline haridus või vähemalt aastane töökogemus kütusena surumaagaasi või veeldatud maagaasi kasutatavate mootorsõidukite remontimisel või hooldamisel. (2) CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev isik peab olema läbinud teoreetilise väljaõppe kütusena surumaagaasi või veeldatud maagaasi kasutatavate sõidukite toitesüsteemide kohta. (3) CNG ja LNG sõiduki kütusepaagi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev isik peab olema läbinud praktilise väljaõppe CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegemiseks, kestusega vähemalt kolm kuud. Kinnituse CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuetele vastavuse kontrolli praktilise väljaõppe läbimise kohta annab väljaõpet juhendanud CNG või LNG kütusepaagi tehnonõuetele vastavuse kontrollija. 4 . peatükk Rakendussätted § 14. Üleminekusätted Paragrahvi 10 lõiget 3 kohaldatakse alates 2021. aasta 1. juunist. § 15. Määruse jõustumine Paragrahv 3 jõustub 2021. aasta 1. juunil . Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 4 KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………………….. nr ………… Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli jälgimiseks ja salvestamiseks kasutatavate tehniliste vahendite paigaldamise, kasutamise ja andmete töötlemise kor d ning nõuded tehnilistele vahenditele Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 192 1 lõike 8 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse mootorsõidukite ja haagiste (edaspidi sõiduk) erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli (edaspidi kontroll) protsessi reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks tehniliste vahendite paigaldamise, kasutamise ja salvestatud andmete töötlemise korra ning nõuded tehnilistele vahenditele . (2) Määrus ei reguleeri hoonete ja territooriumi valve ja kaitse tagamist. § 2. Terminid ( 1 ) Kontrolli salvestusseade on pilti ning sõiduki kontrollimisega seonduvaid asjaolusid töötlevate ja salvestavate seadmete kogum, mis võimaldab kontrolli tegemise kohas toimuvat tegevust reaalajas jälgida ja salvestada . ( 2 ) Kontrolli salvestis on pildi ja andmete elektrooniline kogum. ( 3 ) Salvestise töötleja on liiklusseaduse § 19 2 1 nimetatud äriühing (edaspidi äriühing ) ja Transpordiamet i peadirektori määratud isik. § 3. Nõuded tehnilistele vahenditele (1) Tehnilised vahendid peavad suutma salvestada ja reaalajas edastada pilti kvaliteediga, mis võimaldab tuvastada vähemalt sõiduki registreerimismärgi. (2) Tehnilised vahendid peavad suutma säilitada salvestisi §-s 7 nimetatud ajani. § 4 . Ülevaatuse salvestisele juurdepääs ja selle kasutamine (1) Kontrolli salvestis on juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. (2) Kontrolli salvestisele on juurdepääs järgnevatel is ikutel järgnevatel tingimustel: 1 ) sõiduki omanikul või kasutajal tema sõidukiga seonduva kontrolli osas; 2 ) äriühingul tema tehtud sõiduki kontrolli osas; 3 ) Transpordiamet i teenistujal teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses; 4 ) tehnilisi vahendeid hooldaval isikul hooldamiseks sõlmitud lepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel; 5 ) muul seaduses sätestatud isikul seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. (3) Kontrolli salvestisele juurdepääsuks peab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isik esitama kirjaliku taotluse äriühingule ja punktis 4 nimetatud isik peab esitama kirjaliku taotluse Transpordiamet ile. § 5 . Salvestusseadme paigaldamine ( 1 ) Salvestamine toimub vähemalt kontrolli tegeva äriühingu töö ajal. ( 2 ) S alvestusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et salvestistelt on jälgitavad kontrolli ajal sõidukiga tehtavad tegevused selliselt, et sõiduk on nähtav eest, tagant ja külgedelt ning tuvastatav on sõiduki registreerimismärk. (3) Salvestusseadmete asukoht tuleb kooskõlastada Transpordiamet iga. § 6 . Salvestise väljastamine Salvestise töötleja väljastab andmekogust andmeid isiku kirjaliku taotluse alusel, kui andmete väljastamiseks on seadusest tulenev alus. § 7 . Salvestiste säilitamine (1) Salvestisi säilitatakse vähemalt kuus kuu d , kuid mitte kauem kui üks aasta. (2) Riikliku järelevalve menetluses kasutatavaid salvestisi säilitatakse kuni menetluse lõppemiseni. (3) Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu andmed kustutatakse. § 8 . S alvestise töötlemine ning turvalisus (1) Salvestise töötlemisel ja käitlemisel peab salvestise töötleja tagama andmete terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ning päritolu autentsuse. (2) Salvestise kaitseks peab rakendama turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest. (4) Salvestise töötleja peab tagama, et salvestisele ei pääse ligi volitamata isikud. (5) Salvestise rakenduslikud turvameetmed töötab välja äriühing . Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel