Raul Siem Teie 27.10.2020 nr 2-1/20-0349/6601
Majandus- ja Meie 30.11.2020 nr 1.1-11/7728-2
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Digitaliseerimise teekardi toetamise
tingimused ja kord
Austatud minister
Täname teid, et edastasite meile kooskõlastamiseks väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri määruse „Digitaliseerimise teekardi toetamise tingimused ja kord“
eelnõu. Rahandusministeerium ei kooskõlasta antud eelnõud, kuna see ei ole olulises osas
kooskõlas struktuuritoetuse seadusega (edaspidi STS) ning struktuuritoetustest rahastatud
toetuse andmise tingimuste määruse ja selle seletuskirja koostamise juhistega.
Üldised mittekooskõlastamise põhjused, millega tuleb toetuse andmise tingimuste
koostamisel arvestada.
1. Määruse eelnõu (edaspidi määrus) alusel on kavandatud nii vähese tähtsusega abi andmine,
kui riigiabi andmine üldise grupierandi määruse nr 651/2014 alusel. Toome välja, et määruse
on hetkel puudu mõned üldpõhimõtted, millest grupierandi määruse ja vähese tähtsusega abi
määruse alusel koostatud abikavas peaks abi saajat teavitama. Osaliselt on riigiabi andmise ja
vähese tähtsusega abi andmise üldpõhimõtteid selgitatud eelnõu seletuskirjas, kuid need
peaksid olema toodud ka määruse tekstis.
Üldpõhimõtted, millest grupierandi määruse alusel koostatud abikavas peab abi saajat
teavitama:
- täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja vastavale artiklile;
- välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest sektoritest, raskustes ettevõtja toetamise
välistus, välistus ettevõtjatele, kellel on tagasi maksmata Euroopa Komisjoni eelneva
otsuse alusel tagasinõutud toetus (võib ka viitega grupierandi määruse vastavatele
artiklitele);
- ergutava mõju nõue vastavalt grupierandi määruse artiklile 6;
- abikõlblikud kulud vastavalt grupierandi määrusele;
- abi suurus ja osakaal, mis ei ületa grupierandi määruses sätestatut;
- abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal) vastavalt grupierandi
määruse artiklile 12 (s.o 10 aastat viimase abi andmisest ehk otsuse tegemisest).
Üldpõhimõtted, millest vähese tähtsusega abi määruse alusel koostatud abikavas peab abi
saajat teavitama:
- täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni määrusele;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
- välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest sektoritest (võib viitega vähese tähtsusega abi
määrusele); raskustes ettevõtja toetamise välistus, kui see on asjakohane;
- abi maksimaalne suurus (üldjuhul 200 000 eurot ettevõtja kohta 3 majandusaasta
jooksul);
- ühe ettevõtja mõiste (võib ka viitega vastavale artiklile);
- kumuleerimine muu vähese tähtsusega abiga või riigiabiga (võib ka viitega vastavale
artiklile);
- abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal, 10 aastat viimase abi
andmisest ehk otsuse tegemisest).
Arvestades eeltoodut tuleb eelnõud sisustada vastavate asjakohaste puuduolevate
üldpõhimõtetega.
2. Määruse § 6 kohaselt on toetuse määr 90 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Juhime
tähelepanu, et üldise grupierandi määruse artikkel 18 punkti 2 kohaselt, mille alusel on samuti
plaanis eelnõu kohaselt abi anda, ei tohi abi osakaal ületada 50% abikõlblikest kuludest.
Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku vastav erisus abi osakaalu osas eelnõus sätestada.
3. Määruse §-s 11 on toodud taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded. Kuivõrd määruse alusel
on kavandatud anda riigiabi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale, teeme ettepaneku see
nõue taotleja osas, kes on riigiabi saaja sätestada ka eelnõu §-s 11.
4. Eelnõu seletuskirja 3. peatükis on selgitatud, et üldises grupierandi määruses on sätestatud
Covid-19 viiruse levikuga seoses ajutine leevendus. Erandina kohaldatakse üldist grupierandi
määrust siiski ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid
sattusid raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021. Juhime
tähelepanu, et kuigi eeltoodud ajutine leevendus seoses raskustes olevate ettevõtjatega üldises
grupierandi määruses tõesti käesoleva aasta juuli alguses tehti, tuleb struktuurifondidest
rahastamisel siiski vaadata ka konkreetse fondi kohta nõukogu määruses sätestatud tingimusi.
Kui konkreetset fondi reguleerivas määruses on sätestatud keeld raskustes oleva ettevõtja
toetamiseks, ei saa üldises grupierandi määruses 02.07.2020 kehtestatud ajutist leevendust
sellest fondist rahastamisel rakendada. Ka Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 3 lõikes 1 sätestatud, et
taotlejal ja partneril peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkus nõuetele vastava taotluse esitamise hetke seisuga. Sama paragrahvi lõike 2 punkti
3 kohaselt on taotlejal ja partneril omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkus, kui nad ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes ettevõtjad, kui nad on
riigiabi saajad.
Arvestades eeltoodud vajab täiendavat hindamist, kas kavandatava toetuse raames siiski
üldises grupierandi määruses 02.07.2020 kehtestatud ajutist leevendust seoses raskustes
olevate ettevõtjatega saaks rakendada. Kui raskustes olevaid ettevõtjaid määruse alusel
toetada ei saa peaks välistus olema toodud ka eelnõus endas.
5. Sätestada määruses meetmete nimekirja kohane meetme tegevuse väljundinäitaja, millesse
peab projekt panustama vastavalt STS § 14 lõikele 3. Eelnõu seletuskirjas tuleb välja tuua,
millisesse rakenduskava tulemusnäitajasse tegevused panustavad.
6. Sätestada määruses seirekomisjonis kinnitatud üldistest projektide valikukriteeriumid ja -
metoodika, mille kujundamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud nõudeid ja põhimõtteid vastavalt STS §
14 lõikele 11.
2
7. Eelnõu seletuskirja peatükis 4. analüüsida, kuidas antud tegevus mõjutab kliima ja
keskkonnahoiu, võrdsete võimaluste, infoühiskonna, regionaalarengu või riigivalitsemise
eesmärke vastavalt STS § 12 lõike 1 punktile 13. Analüüsis tuleb välja tuua, kuidas toetatavad
tegevused võivad mõjutada asjakohaseid läbivaid teemasid ehk milles seisneb mõju.
8. Seletuskirjas esitada teave meetme või selle tegevuse rahastamise kohta pärast tegevuse
lõppemist vastavalt STS § 12 lõike 1 punktile 12. Sealjuures peab eraldi märkima, kui suured
on tegevuste edasise käigushoidmise kulud. Analüüs peab sisaldama:
- meetme rahaliste vahendite jaotust kuni 2023. aasta lõpuni aastate ja rahastusallikate
lõikes, sh riigieelarveline kaasrahastamine;
- arvestuse aluseid ehk selgitus, kuidas ja millistest andmetest ning ühikutest lähtuvalt
on arvutatud meetme ja/või tegevuse maksumused;
- selgitust, millise katteallika/tegevusega on tegemist ning milliste tegevuste edasisel
rahastamisel ja/või tulemuste edasisel kasutamisel minnakse üle teistele katteallikatele
ning millistele katteallikatele. Kui neid on mitu, siis millises proportsioonis üle
minnakse;
- analüüsi ja arvestust, kuidas välditakse negatiivset mõju valitsussektori
eelarvepositsioonile. Näiteks tegevuse tulemusel saavutatav kulude kokkuhoid selle
tegevuse rahastamisel või teiste tegevuste vajaduse ärajäämisel, täiendavad tulud
mujal valitsussektoris.
9. Seletuskirja 5. peatükis tuleb eelarve kasutamist analüüsida järgmistes aspektides:
- põhjendada millistest vahenditest on kavandatud antud meede ellu viia, kuna meile
teadaolevalt on antud meetme tegevuse eelarve planeeritud ning suuremas osas
kohustustena üles võetud;
- millisest Euroopa Liidu fondist antud meedet rahastatakse;
- mis on antud rakendsusskeemi toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ning kuidas
tagatakse meetmete nimekirjas toodud meetme tegevuse 4.4.1 Euroopa Liidu toetuse
osakaal 50% ulatuses, kuna projektidele soovitakse rakendada erinevat toetusemäära;
- seletuskirjas tuleb analüüsida kui meetme või selle tegevuse eelarvest on kavandatud
teha mitu taotlusvooru, siis nimetatakse rakendamise ajaplaan, sh nimetades millise
osa või etapi rakendamisega on tegemist, kavandatava või kavandatavate
taotlusvoorude toetuse eelarve ja analüüsil põhinev arvutuskäik õigustamaks
taotlusvooru eelarvet.
Lisaks esitame täiendavad tähelepanekud, millega arvestada eelnõu täiendamisel.
10. Määruse §-s 2, tuleb täpsemalt sõnastada toetuse andmise eesmärk ning tulemus vastavalt
STS § 14 punktile 1 ja 3. Eesmärgi ning tulemuse sõnastamisel tuleb lähtuda, millist probleemi
lahendatakse ja milline on meetme tegevuste läbi oodatav tulemus.
11. Täiendada määruse §-i 2 ning tuua välja tegevuse seos vastavate arengukavadega ning
seletuskirjas tuua välja seosed 4. prioriteetse suuna teiste tegevustega.
12. Määruse §-s 4 tuleb välja tuua, millistel alustel on rakendusasutus ja -üksus määratud.
13. Määruse §-s 5 tuleb välja tuua vaide menetlemise alused vastavalt STS §-le 51.
14. Määruse §-i 8 lisada STS § 14 lõike 7 kohane teave ning lisada viide ühendmääruse §-le
2.
3
15. Lisaks juhime tähelepanu, et kuivõrd määruse kohaselt on kavas riigiabi andmine üldise
grupierandi määruse nr 651/2014 alusel tuleb enne abikava rakendamist esitada Euroopa
Komisjonile ka grupierandi teatis (konkurentsiseaduse § 342 lg 3).
16. Selguse huvide palume seletuskirjas tuua välja selge seos „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna Euroopa Liidu kasutamise eesmärgiga 4: Eesti
ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning kuidas
antud tegevus panustab investeerimisprioriteedi raames toetatavasse meetmesse.
Lisaks ülaltoodud tähelepanekutele palume arvestada Korraldusasutuse ehk Riigi
Tugiteenuste Keskuse 20.11.2020 esitatud märkustega. Palume korrigeeritud eelnõu saata
Rahandusministeeriumile uuesti üle vaatamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Dirgis Kaarlõp 611 3058
[email protected]
4