dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti mereplaneering

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. detsember 2020
Viit
1.1-16/20-0007/7334-1
Registreeritud
1. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0007
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎15-18367-1 30.11.2020 Väljaminev kiri.asice828 KB

Sisu (failidest)

Eesti mereala planeeringu koostamine Tuuleenergeetika alade elluviimise võimalik mõju traalpüügile Töökoosolek 24.11.2020 Veebiplatvormis Zoom Töökoosoleku ülesehitus 1. Kohtumise kodukord ja sissejuhatus 2. Tuuleenergeetika arendusega kaasnev võimalik sotsiaal- majanduslik mõju traalpüügile – osalejate hinnang. Millised on traalpüüdjatele kõige olulisemad alad? 3. Tuuleenergeetika mõju kalastikule (lühiülevaade). 4. Mereplaneeringu edasine protsess. Töökoosolek kestab ligikaudu 2 tundi. Kodukord ja sissejuhatus • Moderaator annab sõna. Sõnavõtud konkreetsed • Mikrofon on avatud ainult siis, kui Teil on sõna • Sõna saamiseks tõstke käsi (raise hand) või kirjutage küsimus Chatti • Koosolek salvestatakse • Räägime traalpüügiga seonduvast Eesti traalpüügialadest 4,5% asub tuulealadel. Tuulealadel traaliga püütud kala osakaal kogu püütud kalast oli 2019. a 7% (ca 3 800 t; kokku püüti 55 000 t). 38% tuulealadest on kaetud traalpüügiga. 92% alast nr 1 kattub traalpüügiga 17% alast nr 2 kattub traalpüügiga 27% innovatsioonialast kattub traalpüügiga Küsimused huvigrupile • Milline on Teie hinnangul tuuleenergeetika arendustega kaasnev võimalik majanduslik mõju traalpüügi sektorile? • Kas üldse ja millistel tingimustel oleksite valmis traalima tuulikute vahel? Kas pelaagilise traalpüügi käigus puutub traalnoot põhja? Kas seda saab vältida? • Millised on traalpüüdjatele kõige olulisemad alad? • Millised oleksid Teie hinnangul võimalikud leevendusmeetmed ja kompromissid? Aladel, mis on teadaolevalt või seal valitsevate looduslike- ja sügavustingimuste poolest arvatavalt kaladele olulised kui koelmualad, välistati ettevaatusprintsiipi arvestades meretuuleparkide (ja kalakasvanduste) rajamine. Kalade koelmualade puhul on lähtutud muuhulgas HELCOM PanBalticScope projekti raames kogutud infost, kus Läänemere äärsete riikide teadlased on olemasolevate andmete põhjal kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad elu- ja koelmualad kasutades mudeleid. Meie vetes kudevatest kaladest on potentsiaalselt mõjutatud räim, kelle koelmualad ulatuvad kuni 15 m sügavuseni (sügisräime puhul kuni 25 m) ja Läänemere lest, kelle marja on leitud kõige rohkem ligikaudu 10 m sügavuselt, aga kuni maksimaalselt 27 m sügavuseni. Avamere räime masskudemine toimub sügavustel 3-8 m (pigemi segi enamasti vahemikus 3-6 m) ja Liivi lahe räime puhul 4-15 m. Tuule-energeetika alad on määratud 16 – 45 m sügavusele. Potentsiaalsete räime kudealade andmed pärinevad HELCOM Pan Baltic Scope’i projektist Tuuleenergeetika ala nr 3 otsustati planeeringust eemaldada, kuna: - Asub osaliselt linnustiku jaoks sensitiivsel alal, mistõttu on seatud lisatingimus arendamiseks. Lisatingimuse täitmine muudab väljaarendamise keerukamaks - Leevendab sotsiaalseid mõjusid Saaremaal - On väiksemahuline (pindala 15 km2) Täname tähelepanu eest! Kalanduse huvigrupp Meie 30.11.2020 nr 15-1/8367-1 Eesti mereplaneering - traalpüük ja tuuleenergeetika Austatud kalanduse huvigrupi esindaja Rahandusministeerium korraldas 24.11.2020 töökoosoleku kalanduse huvigrupiga teemal - Planeeringulahendusega kavandatud tuuleenergeetika alade elluviimise võimalik mõju traalpüügile. Kohtumisel tutvustati Eesti mereplaneeringus praegusel kujul planeeritud tuuleenergeetika arendusega kaasnevat võimalikku sotsiaal-majanduslikku mõju traalpüügile ja anti lühiülevaade tuuleenergeetika mõjust kalastikule. Kohtumisel näidatud slaidikava on lisatud kirjale. Kohtumisel küsiti huvigrupi sisendit sotsiaal-majanduslike mõjude täpsustamiseks. Valdkondlikud ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Maaeluministeerium) on hetkel ette valmistamas sektori mõjude analüüs, et täpsemalt selgitada regionaalseid ning lokaalseid mõjusid traalpüügi ja tuuleenergeetika osas. Eeldatavalt valmivad vastavad analüüsid uue aasta alguses. Analüüside koostamisel on olulisel kohal ka huvigrupi sisend, mistõttu palume Teil vastata allpool toodud küsimustele. Küsimused on koostatud Maaeluministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koostöös, küsimuste vastuseid kasutatakse eelpool viidatud analüüside koostamisel sisendina. 1. Milline on Teie hinnangul tuuleenergeetika arendustega kaasnev võimalik majanduslik mõju traalpüügi sektorile? Tuginedes mh 24.11.2020 kohtumisele, kas oskate välja tuua tuulealade lõikes (võimalusel ka graafiliselt kuvatud infona) traalpüügi sektori jaoks kõige prioriteetsemad alad, millede kasutus peaks eelkõige jääma traalpüügi sektorile? Palun põhjendage oma seisukohti 2. Kas traalpüügi alade nihkumine uutele väljaspool tuuleenergeetika arendusalasid paiknevatele aladele on välistatud - kui, siis millistel põhjustel? Tooge vajadusel ja võimalusel välja sektorile kaasnevad konkreetsed mõjud (võimalik ajakulu suurenemine, teekonna pikkusest tingitud majanduslikud mõjud jms). 3. Kas üldse ja millistel tingimustel oleksite valmis traalima tuulikute vahel? Millises ulatuses või juhtudel/põhjustel pelaagilise traalpüügi käigus puutub traalnoot merepõhja? Kas üldse ja kuidas seda on võimalik ka vältida? Vajadusel loetlege tegevuse võimalikud mõjud traalpüügi tehnikale? Millised võiksid olla minimaalsed vahekaugused tuulikute/pargialade vahel, mis tagaksid Teie hinnangul turvalise traalpüügi, sh vajalikud pöörderaadiused erinevates oludes jmt? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 4. Millised oleksid Teie hinnangul võimalikud leevendusmeetmed ja kompromissid, mis võimaldaks aidata püsida traditsioonilisel meremajanduse valdkonnal kuid koostoimes saavutada ka Eesti Vabariigi taastuvenergeetika arendamise eesmärke? Küsimustele vastamisel soovitame üle vaadata ka praegu avalikult kättesaadava mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.6.4 Tuuleenergeetika suunised ja tingimused. Vajadusel tuua välja eelnevate küsimustega seonduvad teemad, mis vajaks Teie hinnangul tingimustena antud peatükis reguleerimist. Palume küsimustele vastata 2 nädala jooksul, hiljemalt 15.12.2020. Palun andke teada ka, kui Te etteantud ajal ei jõua küsimustele vastata, kuid soovite seda siiski teha. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa 1: 24.11.2020 toimunud kohtumise slaidikava. Adressaadid: Eesti Kalurite Liit MTÜ Saarte Kalandus Liivi Lahe kalanduskogu Teadmiseks: Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →