Eesti mereala planeeringu koostamine
Tuuleenergeetika alade elluviimise
võimalik mõju traalpüügile
Töökoosolek
24.11.2020
Veebiplatvormis Zoom
Töökoosoleku ülesehitus
1. Kohtumise kodukord ja sissejuhatus
2. Tuuleenergeetika arendusega kaasnev võimalik sotsiaal-
majanduslik mõju traalpüügile – osalejate hinnang. Millised
on traalpüüdjatele kõige olulisemad alad?
3. Tuuleenergeetika mõju kalastikule (lühiülevaade).
4. Mereplaneeringu edasine protsess.
Töökoosolek kestab ligikaudu 2 tundi.
Kodukord ja sissejuhatus
• Moderaator annab sõna. Sõnavõtud
konkreetsed
• Mikrofon on avatud ainult siis, kui Teil on sõna
• Sõna saamiseks tõstke käsi (raise hand) või
kirjutage küsimus Chatti
• Koosolek salvestatakse
• Räägime traalpüügiga seonduvast
Eesti traalpüügialadest
4,5% asub tuulealadel.
Tuulealadel traaliga
püütud kala osakaal
kogu püütud kalast oli
2019. a 7% (ca 3 800 t;
kokku püüti 55 000 t).
38% tuulealadest on
kaetud traalpüügiga.
92% alast nr 1 kattub
traalpüügiga
17% alast nr 2 kattub
traalpüügiga
27% innovatsioonialast
kattub traalpüügiga
Küsimused huvigrupile
• Milline on Teie hinnangul tuuleenergeetika
arendustega kaasnev võimalik majanduslik mõju
traalpüügi sektorile?
• Kas üldse ja millistel tingimustel oleksite valmis
traalima tuulikute vahel? Kas pelaagilise traalpüügi
käigus puutub traalnoot põhja? Kas seda saab
vältida?
• Millised on traalpüüdjatele kõige olulisemad alad?
• Millised oleksid Teie hinnangul võimalikud
leevendusmeetmed ja kompromissid?
Aladel, mis on teadaolevalt
või seal valitsevate
looduslike- ja
sügavustingimuste poolest
arvatavalt kaladele olulised
kui koelmualad, välistati
ettevaatusprintsiipi
arvestades
meretuuleparkide (ja
kalakasvanduste) rajamine.
Kalade koelmualade puhul on
lähtutud muuhulgas HELCOM
PanBalticScope projekti raames
kogutud infost, kus Läänemere
äärsete riikide teadlased on
olemasolevate andmete põhjal
kaardistanud olulisemate kalaliikide
tähtsamad elu- ja koelmualad
kasutades mudeleid.
Meie vetes kudevatest kaladest on
potentsiaalselt mõjutatud räim, kelle
koelmualad ulatuvad kuni 15 m
sügavuseni (sügisräime puhul kuni 25
m) ja Läänemere lest, kelle marja on
leitud kõige rohkem ligikaudu 10 m
sügavuselt, aga kuni maksimaalselt 27
m sügavuseni.
Avamere räime masskudemine
toimub sügavustel 3-8 m (pigemi
segi enamasti vahemikus 3-6 m) ja
Liivi lahe räime puhul 4-15 m.
Tuule-energeetika alad on määratud
16 – 45 m sügavusele.
Potentsiaalsete räime kudealade
andmed pärinevad HELCOM Pan
Baltic Scope’i projektist
Tuuleenergeetika ala nr 3
otsustati planeeringust
eemaldada, kuna:
- Asub osaliselt linnustiku
jaoks sensitiivsel alal,
mistõttu on seatud
lisatingimus arendamiseks.
Lisatingimuse täitmine
muudab väljaarendamise
keerukamaks
- Leevendab sotsiaalseid
mõjusid Saaremaal
- On väiksemahuline
(pindala 15 km2)
Täname tähelepanu eest!
Kalanduse huvigrupp
Meie 30.11.2020 nr 15-1/8367-1
Eesti mereplaneering - traalpüük ja
tuuleenergeetika
Austatud kalanduse huvigrupi esindaja
Rahandusministeerium korraldas 24.11.2020 töökoosoleku kalanduse huvigrupiga teemal -
Planeeringulahendusega kavandatud tuuleenergeetika alade elluviimise võimalik mõju
traalpüügile. Kohtumisel tutvustati Eesti mereplaneeringus praegusel kujul planeeritud
tuuleenergeetika arendusega kaasnevat võimalikku sotsiaal-majanduslikku mõju traalpüügile
ja anti lühiülevaade tuuleenergeetika mõjust kalastikule. Kohtumisel näidatud slaidikava on
lisatud kirjale.
Kohtumisel küsiti huvigrupi sisendit sotsiaal-majanduslike mõjude täpsustamiseks.
Valdkondlikud ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
Maaeluministeerium) on hetkel ette valmistamas sektori mõjude analüüs, et täpsemalt
selgitada regionaalseid ning lokaalseid mõjusid traalpüügi ja tuuleenergeetika osas.
Eeldatavalt valmivad vastavad analüüsid uue aasta alguses. Analüüside koostamisel on
olulisel kohal ka huvigrupi sisend, mistõttu palume Teil vastata allpool toodud küsimustele.
Küsimused on koostatud Maaeluministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga koostöös, küsimuste vastuseid kasutatakse eelpool
viidatud analüüside koostamisel sisendina.
1. Milline on Teie hinnangul tuuleenergeetika arendustega kaasnev võimalik
majanduslik mõju traalpüügi sektorile? Tuginedes mh 24.11.2020 kohtumisele, kas
oskate välja tuua tuulealade lõikes (võimalusel ka graafiliselt kuvatud infona)
traalpüügi sektori jaoks kõige prioriteetsemad alad, millede kasutus peaks eelkõige
jääma traalpüügi sektorile? Palun põhjendage oma seisukohti
2. Kas traalpüügi alade nihkumine uutele väljaspool tuuleenergeetika arendusalasid
paiknevatele aladele on välistatud - kui, siis millistel põhjustel? Tooge vajadusel ja
võimalusel välja sektorile kaasnevad konkreetsed mõjud (võimalik ajakulu
suurenemine, teekonna pikkusest tingitud majanduslikud mõjud jms).
3. Kas üldse ja millistel tingimustel oleksite valmis traalima tuulikute vahel? Millises
ulatuses või juhtudel/põhjustel pelaagilise traalpüügi käigus puutub traalnoot
merepõhja? Kas üldse ja kuidas seda on võimalik ka vältida? Vajadusel loetlege
tegevuse võimalikud mõjud traalpüügi tehnikale? Millised võiksid olla minimaalsed
vahekaugused tuulikute/pargialade vahel, mis tagaksid Teie hinnangul turvalise
traalpüügi, sh vajalikud pöörderaadiused erinevates oludes jmt?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
4. Millised oleksid Teie hinnangul võimalikud leevendusmeetmed ja kompromissid, mis
võimaldaks aidata püsida traditsioonilisel meremajanduse valdkonnal kuid
koostoimes saavutada ka Eesti Vabariigi taastuvenergeetika arendamise eesmärke?
Küsimustele vastamisel soovitame üle vaadata ka praegu avalikult kättesaadava mereala
planeeringu seletuskirja ptk 5.6.4 Tuuleenergeetika suunised ja tingimused. Vajadusel tuua
välja eelnevate küsimustega seonduvad teemad, mis vajaks Teie hinnangul tingimustena antud
peatükis reguleerimist. Palume küsimustele vastata 2 nädala jooksul, hiljemalt 15.12.2020.
Palun andke teada ka, kui Te etteantud ajal ei jõua küsimustele vastata, kuid soovite seda siiski
teha.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa 1: 24.11.2020 toimunud kohtumise slaidikava.
Adressaadid:
Eesti Kalurite Liit
MTÜ Saarte Kalandus
Liivi Lahe kalanduskogu
Teadmiseks: Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
2