dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Auditi lõpparuande edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. detsember 2020
Viit
24.4-7/20-0078/7460-1
Registreeritud
4. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.4/S Väliskoostööprojektide koordineerimine
Sari
24.4-7/S Väliskoostööprojektidega seotud kirjavahetus
Toimik
24.4-7/20-0078
Vastutaja
Keit Kaadu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Välisvahendite osakond)

Failid

  • 📎10-58502-1 03.12.2020 Väljaminev kiri.asice799 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Regionaalarengufondi projekti 2014-2020.4.04.18-0730 “OÜ Airok arenguplaan balloonipropaani automaatteenindusmoodulite juurutamiseks” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: OÜ Airok rakendusüksus: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Lõpparuanne ERF-318/2020 02.12.2020 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines võrdlevate pakkumuste võtmises, mille kohta on koostatud tähelepanek. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 4.1 – OÜ Airok võetud pakkumised ei ole olnud võrreldavad. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 24 232,50 eurot, sh ERF toetus summas 10 904,62 eurot (45%) ning omafinantseering 13 327,88 eurot (55%). Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.4 Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus Meede 2014-2020.4.4 Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks Projekti number 2014-2020.4.04.18-0730 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus OÜ Airok arenguplaan balloonipropaani automaatteenindusmoodulite juurutamiseks Toetuse saaja ja partner(id): OÜ Airok Taotluse rahuldamise otsuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 13.04.2018. a otsus nr 1.1- (otsuse muutmise) number ja 5.1/18/442 kuupäev Rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.03.2018. a – 30.06.2019. a periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2020. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik) Hannes Vahemäe, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi juht) Auditi läbiviimise aeg 21.07.2020. a – 02.12.2020. a (sh kohapealsed toimingud 12.10.2020. a) Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Toimingud toetuse saaja Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. Valimi metoodika (kui Valimit ei ole moodustatud, auditeeriti 100% kuludest kohaldub) 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr T4297, 10.10.2019. a, 324 850 eurot olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 45% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 55% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 324 850 eurot, 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 24 232,50 €, sh auditi ulatuses 16 242,50 € (tähelepanek nr 4.1). TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU T4297 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 7309,12 € 7309,12 € N/A 8933,38 € 16 242,50 € auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 3595,50 € 3595,50 € N/A 4394,50 € 7990,00 € väljaspool auditi ulatust (VMT nr T3781) (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 5% 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Ent audit käigus on tehtud üks oluline tähelepanek Tähelepanek 4.1 – OÜ Airok võetud pakkumised ei ole olnud võrreldavad. Oluline tähelepanek. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 24 232,50 eurot, sh ERF toetus summas 10 904,62 eurot (45%) ning omafinantseering 13 327,88 eurot (55%). Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ (meetme määrus) § 24 punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem, juhul, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ning struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 kohaselt riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid. Projekti eesmärgiks oli tuua turule majapidamisgaasi lõpptarbijale suunatud uudse tehnoloogilise lahendusega balloonigaasi iseteeninduskapid koos spetsiaalselt selleks arendatud müügi- ja administreerimistarkvaraga. Projekti tulemusena loodi iseteeninduskappide prototüübid ja nende haldamiseks vajalik administreerimis- ja müügiliides, mis võimaldab ööpäevaringselt teostada ostutehinguid ja tagastada tühja balloontaarat. Projekti eesmärkide täitmiseks on toetuse saaja koostanud lähteülesanded (tarkvaralahenduse ning iseteeninduskappide tarvis). Gaasikappide ehituse lähteülesandes on välja toodud üldised parameetrid, millele ta peaks vastama. Näiteks on kirjeldatud kappide mõõtmeid, kui palju balloone vms tarvikuid peab kapp mahutama jms parameetrid. Ent lähteülesandest puudusid kogused, kui palju erinevaid kappe sooviti arendada/ehitada. Toetuse saaja on auditi käigus selgitanud, et lisaks oli ka oluline saada endale tootmisjoonised ning tarkvaraprotokollid, kuid sellist nõuet lähteülesanne ei sisaldanud. 6 OÜ Airok edastas lähteülesanded neljale ettevõttele, kes kõik tegid ka pakkumise. Lisaks oli toetuse saaja ka kohtunud nende ettevõtetega, et selgitada oma soove täpsemalt. Kohtumiste kohta ei ole kirjalikke protokolle koostatud. Esitatud pakkumuste kohaselt pakkus üks pakkuja ainult tarkvaralahendust summas 455 200 € (ilma käibemaksuta) ning teine 8 iseteeninduskapi prototüüpide (4 kappi oli mõeldud Eesti turule ning 4 kappi Läti turule) ehitust summas 295 000 €. Kokku oli nende pakkumuste hind 750 200 €. Teised kaks ettevõtet tegid eraldi pakkumused ning pakkusid terviklahendust (nii tarkvaralahendus kui ka iseteeninduskapid) 100 ühikule summades 1 230 000 € ning 1 483 000 €. Toetuse saaja valis välja ettevõtted, mis pakkusid tarkvaralahendust ning prototüüpide ehitust eraldi, sest tema hinnangul oli nende pakkumused kokku soodsam kui terviklahendust pakkunud ettevõtetel. Lisaks ei olnud toetuse saaja sõnul terviklahendust pakkunud ettevõtted nõus andma üle tootmisjooniseid ja tarkvaraprotokolle. Audiitorite hinnangul ei ole võetud pakkumised olnud võrreldavad, sest terviklahendust pakkunud ettevõtete puhul oli pakkumistes välja toodud, et minimaalseks koguseks oli 100 ühikut. Seega oleks antud pakkumised võrreldavad juhul, kui toetuse saaja oleks soovinud tellida 100 iseteeninduskappi. Samal ajal ei olnud võitnud pakkumises miinimumkogust kirja pandud, vaid oli ainult 8 prototüübi ehituse maksumus. Samuti ei ole lähteülesanne olnud üheselt mõistetav, sest lähteülesandest ei nähtu mitut erinevat prototüüpi soovis toetuse saaja tellida ning sealt puudus ka soov saada endale tootmisjoonised. Tegelikult on toetuse saaja soetanud (arendanud) projekti käigus 4 teeninduskappi koos jooniste ning tarkvaralahendusega. Kuna esitatud pakkumused on olnud erinevad, siis puudub audiitoritel kindlustunne, et toetuse saaja on kasutanud toetust parimal võimalikul viisil. Eelpool toodust tulenevalt on rikutud meetme määruse § 24 punktis 4 toodud nõudeid ning tähelepanekus esinevad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 § 21 (edaspidi tagasimaksete määrus) lõikes 1 toodud asjaolud, mille tõttu vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest, kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid. Audiitorid leiavad, et 5-protsendiline finantskorrektsiooni määra kohaldamine on põhjendatud, kuna toetuse saaja on pöördunud 4 pakkuja poole ning kõigilt on ta saanud ka pakkumused. Ent saadud pakkumised ei ole olnud siiski omavahel võrreldavad. Auditi läbiviimise hetkeks on projekt lõppenud ning projekti abikõlblik summa on olnud 484 650,00 €, millelt arvestatakse 5% mitteabikõlblik kulu. Seega on tuvastatud puudustest tulenevalt projektis nr 2014-2020.4.04.18- 0730 mitteabikõlblik kulu kokku 24 232,50 € (millest auditi ulatuses 16 242,50 €), sh mitteabikõlblik ERF toetus summas 10 904,62 € (auditi ulatuses 7309,12 €) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 13 327,88 € (auditi ulatuses 8933,38 €). Risk toetuse saajale: Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 10 904,62 € (45%) ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 13 327,88 € (55%) projekti nr 2014-2020.4.04.18-0730 „OÜ Airok arenguplaan balloonipropaani automaatteenindusmoodulite juurutamiseks“ abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Lisaks soovitame toetuse saajal edaspidi koostada lähteülesanded detailsemalt ning panna kirja kõik oma soovid (nt mitut kappi soovitakse arendada, jooniste omandiõigus jms). Toetuse saaja kommentaar: Audiitorite oluline tähelepanek nr 4.1 tugineb kahjuks ekslikule eeldusele, et pakkujad tegid oma pakkumised ainult Airok OÜ väljastatud ühe dokumendi - so lähteülesande alusel. Tegelikkuses tegid pakkujad omad pakkumised lähtudes kolmest peamisest alusmaterjalist, mida tuleb koostoimes käsitleda lähteülesandena, need olid: 1. Kokkusaamistel pakkuja enda kirjapandud informatsioon; 7 2. Airok OÜ poolt edastatud kirjelduskokkuvõte; 3. Protsessi skeem. Audiitorid järeldasid oma eelduse - ja analüüsi põhjal, et esitatud pakkumised ei olnud võrreldavad, kuivõrd kaks pakkujat tegid pakkumise miinimum 100 ühiku kohta, kaks pakkujat aga pakkusid ilma miinimumkoguseta. Teades, et pakkujatel oli kõigil tegelikult ühesugune alusinformatsioon, sh üheltki pakkujalt ei küsitud 100 ühiku pakkumist, pöördus toetuse saaja 03.11.2020 täpsustava päringuga edukaks mitteosutunud pakkujate (Eleväli AS ja Cleveron AS) poole ja esitas pakkujatele neli küsimust: 1. Kas pakkujale oli pakkumise tegemisel selge, mille kohta Airok OÜ pakkujalt pakkumist soovis? Võimalusel kirjeldage palun paari lausega, mis oli pakkumise aluseksolev lähteülesanne. 2. Kas pakkujale oli pakkumise tegemisel teada, mitme ühiku kohta Airok OÜ pakkumist soovis? 3. Mis põhjusel pakkuja pakkus pakutud koguse ja ei olnud nõus väljastama tootmisjooniseid ega juhtautomaatika protokolle? 4. Selgitage, miks esitasite pakkumise paberkandjal ja mitte e-postiga? Eleväli AS ja Cleveron AS vastasid, juhatuse liikmed allkirjastasid vastused digitaalselt. Pakkujatele esitatud küsimused ja nendepoolsed digitaalselt allkirjastatud vastused on lisatud eraldi failidena, mida tuleb käsitleda toetuse saaja kommentaari osana. Pakkujate vastustega on mh ühemõtteliselt ümber lükatud tähelepanekus nr 4.1 audiitorite väljatoodud puudused ning kahtlused lähteülesande osas ning selgitatud välja, mis põhjusel edukaks mitteosutunud pakkujad pakkusid miinimumkoguseks 100 ühikut, kuigi pakkumist sooviti nelja prototüübi arenduse kohta. Vastustest nähtub, et edukaks mitteosutunud pakkujad jätsid omal initsiatiivil ja omadel sisepõhjustel pakkumata nelja prototüübi arendustööd koos teostusdokumentatsiooniga ning esitasid omad pakkumised 100 ühiku peale oma ettevõttesisestel põhjustel. Eleväli AS on selgesõnaliselt vastanud, et nelja prototüübi maksumus olnuks täpselt sama, mis pakutud 100 ühiku maksumus, kuid ka nelja automaatkapi arenduse puhul poleks väljastatud teostusjoonised ega liidestusprotokolle. Ka Cleveron AS on vastanud, et 100 ühikut pakuti ettevõttesisestel põhjustel, kuid tööstusteavet väljastatud poleks. Mõlemad pakkujad hindasid ainult nelja prototüübi arenduse pakkumise perspektiivituteks ja esitasid seetõttu hinna 100 ühiku peale põhimõttel, et kui nende pakkumine osutub edukaks, siis teostusjooniseid ja liidestusprotokolle väljastada tarvis ei ole. Toetuse saaja informeeris asetleidnud kohtumiste käigus, et soovib kindlasti ka arendatud prototüüpide teostusjooniseid ja liidestusprotokolle, seda soovisime põhjusel, et need dokumendid andnuks hilisema valikuvabaduse tootja valiku osas. Mõistagi said Eleväli AS ja Cleveron AS sellest väga hästi aru ning kuna mõlemad oma tööstusteavet välja ei anna, esitati kohe pakkumine kogusele, mis tundus neile olevat mõlemapoolselt aktsepteeritav. Toetuse saaja on audiitoritele ka eelnevalt selgitanud, et pakkumiste lähteülesannet ei edastatud pakkujatele ainult kirjalike dokumentide näol, lähteülesanne edastati toetuse saaja poolt ka suuliselt pakkujatega kohtudes ning pakkujad ise täheldasid vajaliku alusinformatsiooni üles, sh kogused, tootmisperspektiivid, õigusaktidega seatud piirangud, tööstus-tehnoloogilised võimalused, jne. toetuse saaja edastas kohtumistel talle olulisena tundunud informatsiooni, kirjeldas protsesse, logistilisi võimalusi ja väga palju arendusega seonduvat – kõik selleks, et pakkujad saaks võimalikult täpselt aru, mida- ja kui palju soovitakse. Tuleb meeles pidada, et tegemist oli enneolematu toote väljaarendamisega koos internetiplatvormi liidestusega, mitte mõne tavatoote edasiarendusega, mis paisatakse kuhugi e-poodi müügile. Kokkuvõttes on pakkujate vastustega ühemõtteliselt tõendatud pakkujate teadmine küsitud koguste ja arenduse sisu osas. On tõendatud, et kõik pakkumised olid (on ka praegu) võrreldavad ning toetuse saaja valik MSA Elekter OÜ ja Astro Baltics OÜ osas põhjendatud. Pakkujate vastused annavad igati vajaliku kindlustunde, et toetuse saaja on pakkumistest õigesti aru saanud, neid võrrelnud ja langetanud parima valiku. Valides saadud pakkumistest soodsaima ja hilisemat tootmisvabadust võimaldava pakkumise on toetuse saaja kasutanud toetust parimal võimalikul viisil ning audiitorite ettepanek toetuse saajale tagastada 10% toetussummast ei ole põhjendatud. 8 (kommenteeritud 06.11.2020) Toetuse saaja täiendav kommentaar: Audiitorite tähelepanek nr 4.1 tugineb põhimõtteliselt ekslikule alusele ja sellest tulenevalt valele eeldusele. Audiitorid toovad välja: „Kuna esitatud pakkumused on olnud erinevad, siis puudub audiitoritel kindlustunne, et toetuse saaja on kasutanud toetust parimal võimalikul viisil.“, millest omakorda tehakse järeldus: „Audiitorite hinnangul ei ole võetud pakkumised olnud võrreldavad, sest terviklahendust pakkunud ettevõtete puhul oli pakkumistes välja toodud, et minimaalseks koguseks oli 100 ühikut. Seega oleks antud pakkumised võrreldavad juhul, kui toetuse saaja oleks soovinud tellida 100 iseteeninduskappi.“. Audiitorid jätavad kahjuks tähelepanuta toetuse saaja – ja pakkujate selgitused, mis loovad kogu auditeeritavale protsessile konteksti, aluse ja millest tegelikult tuleks teha järeldused. Toetuse saaja ei mõista päris hästi, kas asi on selles, et igal juhul tuleb auditeerimisega mingi viga leida, või tõepoolest ei mõista audiitorid kuidas toetuse saaja pakkumised küsis ja milles seisneb pakkumiste võrreldavus. Igal-juhul kasutame võimalust ja kordame siinkohal üle olulisema osa antud selgitustest siiras lootuses, et audiitorite töötasu, kolmeteistkümnes palk või jõulupreemia ei ole sõltuvuses auditeerimisega leitud vigadest. Kutsume audiitoreid üles veelkord süvenema auditeeritud protsessi detailidesse ja kaasa mõtlema, mis peaks andma audiitoritele kindlustunde toetuse kasutamise osas. 1. Pakkumist sooviti ideetootele, millel puudus võrreldav analoog. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik toetuse saajal koostada tavapärast hanget, nagu hange küttepuudele, reisijate veole või arvutite ostuks. Tavaline hange toimub pakkumiskutse saatmisega, mis koos oma lisadega moodustab lähteülesande. Tavapärases hankes tugineb pakkumine lähteülesandele, kõik pakkujad on võrdsel positsioonil ja pakkumise sisu oleneb pakkuja lugemisoskusest ning pakkumisvõimest. Ideetoote puhul on olukord diametraalselt teistsugune, ei ole võimalik enneolematut toodet täpselt kirja panna ühte dokumenti e. lähteülesandesse. Pakkumiste saamiseks tuleb pakkujatega kohtuda ja anda täpsustavaid selgitusi, sest pakkujad: a) ei saa ainult ideekirjelduse põhjal aru, millised on ootused lõpptulemuse detailide osas; b) ei ole kindlad, kas mingite sõlmede osas võiks kasutada alternatiivlahendusi; c) võivad erialalisele kompetentsile tuginedes leida kirjeldatust sootuks efektiivsema lahendustee. 2. Toetuse saaja hange viidi läbi pakkumiste küsimisega neljalt potentsiaalselt pakkujalt. Lähteülesanne anti koostoimes kolme komponendiga, mida on pakkujad audiitoritele kirjalikult ka kinnitanud: a) Põhiandmete kirjeldus – käideldavate balloonide kogus, nõuded valgustatusele, nõuded valvestusele, mõõtmed, jms; b) Müügiprotsessi skeem – toimingute kirjeldus, kliendi tellimisalgus, info liikumine, suhtlus automaatkapiga, toote kättesaamine, jms; c) Kohtumistel antud lisainformatsioon – idee tervikkontseptsioon, mis probleemi püütakse lahendada, toote perspektiivid (kui suur on võimalik tellimus kokku, mis riikides toodet pakkuda kavatsetakse, mis piiranguid seab vedelgaas olemuslikult, jne), mida pakkujad peavad pakkumises arvestama ja mida neilt oodatakse. 3. Toetuse saaja soovis pakkujatelt kahe juhtkapi ja neile lisatavate moodulite prototüüpe koos konstruktiivosa tootmisjooniste ja juhtautomaatika liidestusprotokollidega. Seda on audiitoritele kinnitanud ka pakkujad. Kohtumistel edastatud informatsioon oli pakkujatele pakkumiste tegemiseks põhiosa, sest sellist toodet ei oldud enne pakutud ega toodetud. Pakkujad kirjutasid omale vajamineva informatsiooni enda jaoks ise üles. 9 4. Pakkujad esitasid omad pakkumised alljärgnevalt: - Pakkuja 1 pakkus juhtautomaatika ja internetiliidestuse arenduse koos vajalike protokollidega, mis ei sisaldanud aga juhtkappide ja lisatavate moodulite konstruktiivosa arendust. - Pakkuja 2 pakkus juhtkappide ja lisatavate moodulite konstruktiivosa arenduse koos tootmisjoonistega, kuid ei pakkunud juhtautomaatika ja internetiliidestuse arendust. - Pakkuja 3 pakkus juhtkappide ja lisatavate moodulite konstruktiivosa ning automaatikaosa arenduse (komplekt) ilma tootmisjooniste ja liidestusprotokollide väljastuseta tingimusega, et minimaalne tellitav kogus on 100 komplekti. - Pakkuja 4 pakkus juhtkappide ja lisatavate moodulite konstruktiivosa ning automaatikaosa arenduse (komplekt) koos tehnilise dokumentatsiooniga, kuid ilma tootmisjooniste ja liidestusprotokollideta lisatingimusega, et minimaalne toodetav kogus on 100 komplekti. 5. Toetuse saaja valis koostööpartneriteks pakkuja nr 1 ja pakkuja nr 2, kellede pakkumised olid ilma kohustuslike miinimumkogusteta ja kes olid valmis andma kaasa prototüüpide teostusjoonised ning liidestusprotokollid. 6. Pakkujate nr 3 ja nr 4 pakkumised ei osutunud edukateks, sest toetuse saaja oleks jäänud pakkujast sõltuvaks (teostusjoonised ja liidestusprotokollid olnuks pakkuja ärisaladus), st. pakutud toote sobivuse korral saanuks toodet seeritootmises valmistada vaid konkreetne pakkuja. Pakkumiste võrreldavusest. Pakkuja nr 1 ja nr 2 pakkumushind kokku oli 750200 EUR prototüüpide arendus ja projektdokumentatsioon. Pakkuja nr 3 pakkumishind oli kokku 1230000 EUR prototüüpide arendus projektdokumentatsioonita tingimuseks miinimumkogus 100 komplekti. Kui toetuse saaja valinuks pakkuja nr 3 pakkumise, siis tähendanuks reaalses elus see järgmist: Pakkuja sõlminuks toetuse saajaga arenduslepingu, arendatav kogus 100 komplekti, lepinguhind 1230000 EUR. Arendaja valmistanuks kõigepealt esimese komplekti (kaks juhtkappi ja kaks moodulit) ja andnuks esimese komplekti toetuse saajale üle katsetamiseks. Komplekti oleks testitud ja vajadusel arendaja poolt toetuse saajale sobivalt täiendatud. Lõpuks oleks toetuse saajal olnud 100 toimivat komplekti, millega hõivatakse turgu. Arvestades, et toetuse saaja tegutseb nii Eestis, kui ka Lätis, siis oli toetuse saajale endale teada, et toimiva toote puhul on vaja neid komplekte oluliselt rohkem, kui 100. Lisatellimuste puhul ei oleks aga toetuse saajal olnud mingit tootja valiku võimalust, ainus kellel on võimalik arendatud tooteid juurde toota on pakkuja nr 3. Selline sõltuvus ühest tootjast toetuse saajale ei sobi, sest hiljem puudub võimalus tootjate konkurentsiks ja seeläbi toote hinna alandamiseks. Toetuse saaja soovis prototüüpide arendust koos teostusdokumentatsiooniga just seetõttu, et sobiva toote korral saaks vajalikke juhtkappe või mooduleid hankida ükskõik kust Euroopast soodsaimalt pakkujalt. Nii osutusidki miinimumkogusteta arenduspakkumised soodsaimateks ja mõistikumateks, kui miinimumkogustega terviklahendused. Võrreldavus seisneb pakkumiste sisus, kõik pakkujad pakkusid sisuliselt prototüüpide arenduse, ühed pakkusid arenduse, mida saavad hiljem toota kõik tootjad, teised pakkusid arenduse mida sai toota vaid pakkuja ise. Selles seisnebki peamine pakkumiste võrreldavus, asjaolu, kas keegi pakkus miinimumkoguseks 100 või 1, ei määra mitte midagi. Pakkujad on ise samuti audiitoritele selgitanud, et nad oleksid võinud vormistada ka pakkumise prototüüpide ainueksemplaride arendamiseks, hind olnuks sama, mis 100 ühiku puhul, kuid tootmisteavet ja liidestusprotokolle väljastatud ei oleks, kuna see on nende ärisaladus. Tegelikkuses tuleb audiitoritel mõista, et pakkujad nr 3 ja nr 4 soovisid tegelikult just nimelt toetuse saajat kinnistada enda külge, kuivõrd nad mõistsid kõnealuse toote arenguperspektiive. Ainult rumal ja lühinägelik ettevõtja valiks sõltuvuse ühest tootjast, mis võib isegi esmapilgul tunduda kindlapeale minek (viitame terviklahenduse ahvatlusele). Toetuse saja on toetuse kasutanud parimal 10 võimalikul viisil, toetuse abil on ellukutsutud reaalselt toimiv toode, mis leiab rakendust ühe enamates kohtades. Igasugune rahaline tagasimakse nõue või soovitus on toetuse saajale põhjendamatu ülekohus. Audiitorite tähelepanekut nr 4.1 järgides karistataks toetuse saajat millegi eest, milles toetuse saaja süüdi ei ole, pakkujad võinuks olenemata lähteülesandest pakkumistesse kirjutada mida heaks arvavad, selle eest ei saa toetuse saaja vastutada. Toetuse saaja loodab siiralt, et eeltooduga veename audiitoreid pakkumiste võrreldavuse osas ning tähelepanekut nr 4.1 ei ole tarvis teha. Kui see aga nii ei ole, siis oleme jätkuvalt valmis andma täiendavaid selgitusi niikaua kui vaja. (kommenteeritud 26.11.2020) Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Mark Orav Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja ja tema projekti partnerite kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel algatada toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 10 904,62 € tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 13 327,88 € projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Jälgida, et toetuse saaja võetud pakkumused on omavahel võrreldavad. Rakendusüksuse kommentaar (10.11.2020. a): EAS on seisukohal, et toetuse saaja on teenusepakkuja valikul teinud piisavaid pingutusi, et turgu uurida ning selgitada välja oma vajadustele kõige sobivam pakkuja. Esitatud pakkumised on küll erinevad, kuna osad pakkujad esitasid pakkumised omadel tingimustel. Cleveron ja Eleväli ei ole oma pakkumistes vähema arvu prototüübi arendamist eritlenud, pakkudes lisaks tarkvaralisele arendusele minimaalselt 100 mooduli valmistamist. Samuti oleks võrreldavate pakkumiste korral kogu lahenduse detailne teave jäänud arendaja valdusse ning toetuse saaja ei oleks edaspidi saanud ise seeriamooduleid koostada ega paigaldada. Sellises olukorras ei olnud toetuse saajal muud valikut, kui aktsepteerida kahe pakkuja pakkumised, mis vastasid tema soovidele. Valitud kombineeritud pakkumiste korral olid tarkvaraarendus ja prototüüpmudelite tehniline teostus eraldatud ning viimase osas antakse ka kõik tehnilised andmed ja teave üle toetuse saajale, mis teeb võimalikuks edaspidi ettevõttel endal ka seeriamooduleid koostada ja paigaldada. Antud infole tuginedes lugesime esitatud pakkumised võrreldavaks, kuna kõik pakkumised sisaldavad nii tarkvaraarendust kui selle tehnilist teostust (valitud pakkumiste puhul siis kombineeritud pakkumistega) ning vastavalt TS selgitustele usaldasime tehtud valikut, et see on tingitud toetuse saaja tegelikest vajadustest ja parimal äranägemisel. EAS nõustub, et esitatud lähteülesanne on mõnevõrra üldine ning võib tuleneda asjaolust, et pakkujaga toimusid samal ajal ka suulised läbirääkimised. Samas on arenduste puhul mõistetav toetuse saaja olukord, kus tootearenduse puhul ei ole detailides algselt koheselt selge kogu tellimise protsess. Kokkuvõttes mööname, et pakkumised on küll mõnevõrra erineva sisuga, kuid nende alusel olime veendunud, et ettevõtja on piisavalt turgu uurinud, et välja selgitada enda vajadustele kõige paremini vastava(d) pakkuja(d). Lisaks esitas toetuse saaja 06.11.2020 EASile täiendavad selgitused lähteülesannete võtmisega seonduvalt, millele on tõenduseks lisatud ka Cleveron ja Eleväli poolsed vastused varem tehtud pakkumiste asjaolude kohta (lisatud kirjale). 11 Kokkuvõttes tõdeme, et menetluse dokumenteerimise külg on olnud puudulik (ei ole originaalkirjavahetust, millega pakkumised saadeti ning lähteülesanne on liiga üldine), kuid rikkumisel puudub meie hinnangul finantsmõju. Oleme seisukohal, et esitatud täiendavate tõendite ning selgituste alusel on toetuse saaja teinud piisavaid pingutusi konkurentsi ärakasutamiseks ning parima pakkuja väljaselgitamiseks, mistõttu finantskorrektsiooniks ei näe alust. Rakendusüksuse täiendav kommentaar (18.11.2020. a): EAS on tutvunud ka Korraldusasutuse seisukohaga ning arutanud veelkord läbi oma seisukoha. Oleme sarnaselt Korraldusasutusega seisukohal, et hanke läbiviimisel on võetud vajalikud hinnapakkumised, kuid vahendite säästliku kasutuse osas puudub täisveendumus, mis omakorda tuleneb hankeprotsessi puudulikust dokumenteerimisest. Auditeeriva Asutuse ja Korraldusasutusega arutelu tulemusel nõustume, et arvestades hangitava töö unikaalsust ning hanke aluseks olnud pakkumisi ja selgitusi, on ettevõte teinud piisavaid pingutusi parima hinna saavutamiseks, kuid kuna esineb ka puuduseid (pakkumiste tulemusena ei ole veenvalt tõendatud, et prototüüpide soetamiseks saavutati pakkumiste tulemusel parim hind), on maksimaalne võimalik ja põhjendatud finantskorrektsioon 5%. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Terje Kleemann, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest Korraldusasutuse kommentaar: Lõpparuandes on öeldud, et: "Kuna esitatud pakkumused on olnud erinevad, siis puudub audiitoritel kindlustunne, et toetuse saaja on kasutanud toetust parimal võimalikul viisil.", kuid ei ole selgelt välja toodud, millise nõude vastu toetuse saaja on eksinud. Meetme määruse § 24 p 4 kohaselt peab toetuse saaja esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem, juhul, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ning struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 kohaselt riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid. KA hinnangul on toetuse saaja olulises osas täitnud TATis hangete läbiviimiseks seatud nõudeid. St toetuse saaja esitas neli hinnapakkumust (TATis on kolme pakkumuse esitamise nõue), mis ühtlasi peaks tagama ka RHS § 3 p 1 ja p 3 sätestatud nõuete täitmise. Kuna RHS § 3 p 2 ja p 4 nimetatud pakkujate diskrimineerimise ja huvide konflikti esinemise kohta puuduvad andmed, siis peaks ka need kaks nõuet olema täidetud. Ebaselgeks jääb siiski kas vahendeid on kasutatud säästlikult ja otstarbekalt (p 5). KA on arvamusel, et olukord, kus pakkujatele esitatud kirjalik hinnapäring on üldine ja põhjalik lähteülesanne esitati pakkujatega vahetutel kohtumistel, mõjutab hanke läbipaistvust ja pole selge kas vahendeid on kasutatud säästlikult. Korraldusasutus on senises praktikas lähtunud seisukohast, et viiest protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra rakendatakse üksnes vähemoluliste ja formaalsete rikkumiste puhul, kus rikkumine omab pigem teoreetilisi tagajärgi, mis eelduslikult ei saanud mõjutada potentsiaalset pakkujate ringi ega reaalseid tulemusi. Viimast aga käesoleva rikkumise puhul eeldada ei saa, kuna turul on ettevõtteid, kellelt oleks saanud peale lähteülesande täpsustumist täiendavaid pakkumisi võtta, mistõttu on käesoleval juhul proportsionaalne ja põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määra rakendamine. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses: Mairi Uusen, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest Audiitorite täiendav kommentaar: Lähtudes saadud kommentaaridest ning täiendavalt esitatud dokumentidest, jäävad audiitorid oma esialgse seisukoha juurde. Audiitorid leiavad jätkuvalt, et tehtud pakkumised ei ole olnud omavahel võrreldavad, kuna kahe 12 ettevõtte 100-le ühikule tehtud terviklahendusega pakkumustes toodud hindasid ei ole võimalik taandada nelja gaasikapi arenduse maksumusele ning võrrelda neid toetuse saaja poolt välja valitud pakkumuses toodud hindadega. Arvestades lisaks asjaolu, et antud juhul ei olnud ettevõtted nõus arendatud prototüüpide teostusjooniseid ja liidestusprotokolle välja andma. Audiitorite hinnangul on toetuse saaja poolt püstitatud lähteülesanne liiga üldsõnaline ning sealt puuduvad olulised punktid, nagu kogus ning jooniste/protokollide omandiõigused. Auditi käigus on selgunud, et jooniste/protokollide omandiõigus oli oluliseks valikukriteeriumiks. Toetuse saaja on oma vastuses välja toonud, et ta on pakkujatega kohtumise käigus selgitanud soovitavaid koguseid ning muuhulgas ka seda, et soovib saada endale tootmisjoonised ning liidestusprotokollid. Audiitorid ei saa välistada, et sellistest asjadest kohtumiste käigus muuhulgas ka räägiti, ent kohtumiste kohta ei ole vormistatud protokolle vms kirjalikke tõendeid, mis tagaks pakkumuste võtmise protsessi läbipaistvuse ja piisava kontroll-jälje. Olukorras, kus kaks pakkujat on teinud pakkumuse 100 ühikule, oleks toetuse saaja võinud pöörduda veel teiste pakkujate poole turul, et saada enda vajadustele vastavaid täiendavad pakkumusi, st leida pakkujaid, kes oleks olnud nõus nelja gaasikapi arendamisega ning andma välja tootmisjoonised ning liidestusporotokollid. Toetuse saaja ei ole tõendanud, et turul puudusid ettevõtted, kellelt toetuse saaja oleks saanud enda vajadustele vastavad pakkumused võtta. Audiitorite hinnangul ei ole võimalik esitatud pakkumuste põhjal väita, et toetuse saaja on valinud soodsaima pakkumuse ning konkurentsi piisavalt ära kasutanud. Arvestades toetuse saaja täiendavaid kommentaare koos dokumentidega ning hangitava töö unikaalsust, nõustuvad audiitorid langetama finantskorrektsioonimäära esialgselt 10%-lt 5% peale. Esitatud dokumendid ning kommentaarid ei ole rikkumist muutnud olematuks, ent on toonud pehmendavaid asjaolusid, mille tõttu on võimalik finantskorrektsioonimäära alandada. Vastavalt sellele on ka muudetud esialgset tähelepanekut. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 13 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Hannes Vahemäe Talituse juhataja Audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 02.12.2020 13 Hr Urmas Rohtla OÜ Airok Meie 03.12.2020 nr 10-5/8502-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Rohtla Edastame Teile projekti nr 2014-2020.4.04.18-0730 „OÜ Airok arenguplaan balloonipropaani automaatteenindusmoodulite juurutamiseks“ auditi lõpparuande nr ERF-318/2020. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (13 lehel) Sama: Hr Peeter Raudsepp, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ([email protected]) Teadmiseks: Hr Raul Siem, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Hannes Vahemäe 611 3122 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel