Euroopa Regionaalarengufondi projekti
2014-2020.4.04.18-0730
“OÜ Airok arenguplaan balloonipropaani
automaatteenindusmoodulite juurutamiseks”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: OÜ Airok
rakendusüksus: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Lõpparuanne
ERF-318/2020
02.12.2020
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines
võrdlevate pakkumuste võtmises, mille kohta on koostatud tähelepanek.
Märge struktuuritoetuse registris2:
märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Tähelepanek 4.1 – OÜ Airok võetud pakkumised ei ole olnud võrreldavad. Tuvastatud mitteabikõlblik
kulu 24 232,50 eurot, sh ERF toetus summas 10 904,62 eurot (45%) ning omafinantseering 13 327,88
eurot (55%).
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta
põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2
Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma
finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.4 Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja
arendustegevus
Meede 2014-2020.4.4 Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja
eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks
Projekti number 2014-2020.4.04.18-0730
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus OÜ Airok arenguplaan balloonipropaani automaatteenindusmoodulite
juurutamiseks
Toetuse saaja ja partner(id): OÜ Airok
Taotluse rahuldamise otsuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 13.04.2018. a otsus nr 1.1-
(otsuse muutmise) number ja 5.1/18/442
kuupäev
Rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Projekti kulude abikõlblikkuse 01.03.2018. a – 30.06.2019. a
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2020. a tööplaan3.
Eesmärk
Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d)
Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus,
talituse juhataja (auditi eest vastutav isik)
Hannes Vahemäe, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi
talitus, audiitor (auditi juht)
Auditi läbiviimise aeg
21.07.2020. a – 02.12.2020. a (sh kohapealsed toimingud 12.10.2020. a)
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne
võimalus valimisse sattuda.
3
Toimingud toetuse saaja Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
projekti tegelik teostamine,
projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
kulude abikõlblikkus,
projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
omafinantseeringu olemasolu,
struktuurifondide sümboolika kasutamine.
Valimi metoodika (kui Valimit ei ole moodustatud, auditeeriti 100% kuludest
kohaldub)
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr T4297, 10.10.2019. a, 324 850 eurot
olevad väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 45%
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 55%
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 324 850 eurot, 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 24 232,50 €, sh auditi ulatuses 16 242,50 € (tähelepanek nr 4.1).
TOETUS
Väljamaksetaotluse number: OMA-
KOKKU
T4297 riiklik FINANTSEERING
Kokku EL fond
toetus
Mitteabikõlblik summa 7309,12 € 7309,12 € N/A 8933,38 € 16 242,50 €
auditeeritud kuludes (eurodes)
Mitteabikõlblik summa 3595,50 € 3595,50 € N/A 4394,50 € 7990,00 €
väljaspool auditi ulatust (VMT nr
T3781) (eurodes):
Leitud vea määr (%) 5 5%
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude
osakaal valimi mahust.
4
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Ent audit käigus on
tehtud üks oluline tähelepanek
Tähelepanek 4.1 – OÜ Airok võetud pakkumised ei ole olnud võrreldavad. Oluline tähelepanek.
Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 24 232,50 eurot, sh ERF toetus summas 10 904,62 eurot (45%) ning
omafinantseering 13 327,88 eurot (55%).
Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ (meetme määrus) §
24 punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist
üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta
on 5000 eurot või rohkem, juhul, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ning struktuuritoetuse seaduse
§ 26 lõike 6 kohaselt riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid.
Projekti eesmärgiks oli tuua turule majapidamisgaasi lõpptarbijale suunatud uudse tehnoloogilise lahendusega
balloonigaasi iseteeninduskapid koos spetsiaalselt selleks arendatud müügi- ja administreerimistarkvaraga. Projekti
tulemusena loodi iseteeninduskappide prototüübid ja nende haldamiseks vajalik administreerimis- ja müügiliides,
mis võimaldab ööpäevaringselt teostada ostutehinguid ja tagastada tühja balloontaarat.
Projekti eesmärkide täitmiseks on toetuse saaja koostanud lähteülesanded (tarkvaralahenduse ning
iseteeninduskappide tarvis). Gaasikappide ehituse lähteülesandes on välja toodud üldised parameetrid, millele ta
peaks vastama. Näiteks on kirjeldatud kappide mõõtmeid, kui palju balloone vms tarvikuid peab kapp mahutama jms
parameetrid. Ent lähteülesandest puudusid kogused, kui palju erinevaid kappe sooviti arendada/ehitada. Toetuse
saaja on auditi käigus selgitanud, et lisaks oli ka oluline saada endale tootmisjoonised ning tarkvaraprotokollid, kuid
sellist nõuet lähteülesanne ei sisaldanud.
6
OÜ Airok edastas lähteülesanded neljale ettevõttele, kes kõik tegid ka pakkumise. Lisaks oli toetuse saaja ka
kohtunud nende ettevõtetega, et selgitada oma soove täpsemalt. Kohtumiste kohta ei ole kirjalikke protokolle
koostatud.
Esitatud pakkumuste kohaselt pakkus üks pakkuja ainult tarkvaralahendust summas 455 200 € (ilma käibemaksuta)
ning teine 8 iseteeninduskapi prototüüpide (4 kappi oli mõeldud Eesti turule ning 4 kappi Läti turule) ehitust summas
295 000 €. Kokku oli nende pakkumuste hind 750 200 €. Teised kaks ettevõtet tegid eraldi pakkumused ning pakkusid
terviklahendust (nii tarkvaralahendus kui ka iseteeninduskapid) 100 ühikule summades 1 230 000 € ning
1 483 000 €. Toetuse saaja valis välja ettevõtted, mis pakkusid tarkvaralahendust ning prototüüpide ehitust eraldi,
sest tema hinnangul oli nende pakkumused kokku soodsam kui terviklahendust pakkunud ettevõtetel. Lisaks ei olnud
toetuse saaja sõnul terviklahendust pakkunud ettevõtted nõus andma üle tootmisjooniseid ja tarkvaraprotokolle.
Audiitorite hinnangul ei ole võetud pakkumised olnud võrreldavad, sest terviklahendust pakkunud ettevõtete puhul
oli pakkumistes välja toodud, et minimaalseks koguseks oli 100 ühikut. Seega oleks antud pakkumised võrreldavad
juhul, kui toetuse saaja oleks soovinud tellida 100 iseteeninduskappi. Samal ajal ei olnud võitnud pakkumises
miinimumkogust kirja pandud, vaid oli ainult 8 prototüübi ehituse maksumus. Samuti ei ole lähteülesanne olnud
üheselt mõistetav, sest lähteülesandest ei nähtu mitut erinevat prototüüpi soovis toetuse saaja tellida ning sealt
puudus ka soov saada endale tootmisjoonised. Tegelikult on toetuse saaja soetanud (arendanud) projekti käigus 4
teeninduskappi koos jooniste ning tarkvaralahendusega. Kuna esitatud pakkumused on olnud erinevad, siis puudub
audiitoritel kindlustunne, et toetuse saaja on kasutanud toetust parimal võimalikul viisil.
Eelpool toodust tulenevalt on rikutud meetme määruse § 24 punktis 4 toodud nõudeid ning tähelepanekus esinevad
Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 § 21 (edaspidi tagasimaksete määrus) lõikes 1 toodud asjaolud,
mille tõttu vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste
kogumile eraldatud toetusest, kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid.
Audiitorid leiavad, et 5-protsendiline finantskorrektsiooni määra kohaldamine on põhjendatud, kuna toetuse saaja on
pöördunud 4 pakkuja poole ning kõigilt on ta saanud ka pakkumused. Ent saadud pakkumised ei ole olnud siiski
omavahel võrreldavad.
Auditi läbiviimise hetkeks on projekt lõppenud ning projekti abikõlblik summa on olnud 484 650,00 €, millelt
arvestatakse 5% mitteabikõlblik kulu. Seega on tuvastatud puudustest tulenevalt projektis nr 2014-2020.4.04.18-
0730 mitteabikõlblik kulu kokku 24 232,50 € (millest auditi ulatuses 16 242,50 €), sh mitteabikõlblik ERF toetus
summas 10 904,62 € (auditi ulatuses 7309,12 €) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 13 327,88 € (auditi
ulatuses 8933,38 €).
Risk toetuse saajale:
Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 10 904,62 € (45%) ning
mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 13 327,88 € (55%) projekti nr 2014-2020.4.04.18-0730 „OÜ Airok
arenguplaan balloonipropaani automaatteenindusmoodulite juurutamiseks“ abikõlblikust omafinantseeringust
maha arvata.
Lisaks soovitame toetuse saajal edaspidi koostada lähteülesanded detailsemalt ning panna kirja kõik oma soovid
(nt mitut kappi soovitakse arendada, jooniste omandiõigus jms).
Toetuse saaja kommentaar:
Audiitorite oluline tähelepanek nr 4.1 tugineb kahjuks ekslikule eeldusele, et pakkujad tegid oma pakkumised ainult
Airok OÜ väljastatud ühe dokumendi - so lähteülesande alusel. Tegelikkuses tegid pakkujad omad pakkumised
lähtudes kolmest peamisest alusmaterjalist, mida tuleb koostoimes käsitleda lähteülesandena, need olid:
1. Kokkusaamistel pakkuja enda kirjapandud informatsioon;
7
2. Airok OÜ poolt edastatud kirjelduskokkuvõte;
3. Protsessi skeem.
Audiitorid järeldasid oma eelduse - ja analüüsi põhjal, et esitatud pakkumised ei olnud võrreldavad, kuivõrd kaks
pakkujat tegid pakkumise miinimum 100 ühiku kohta, kaks pakkujat aga pakkusid ilma miinimumkoguseta.
Teades, et pakkujatel oli kõigil tegelikult ühesugune alusinformatsioon, sh üheltki pakkujalt ei küsitud 100 ühiku
pakkumist, pöördus toetuse saaja 03.11.2020 täpsustava päringuga edukaks mitteosutunud pakkujate (Eleväli AS ja
Cleveron AS) poole ja esitas pakkujatele neli küsimust:
1. Kas pakkujale oli pakkumise tegemisel selge, mille kohta Airok OÜ pakkujalt pakkumist soovis? Võimalusel
kirjeldage palun paari lausega, mis oli pakkumise aluseksolev lähteülesanne.
2. Kas pakkujale oli pakkumise tegemisel teada, mitme ühiku kohta Airok OÜ pakkumist soovis?
3. Mis põhjusel pakkuja pakkus pakutud koguse ja ei olnud nõus väljastama tootmisjooniseid ega
juhtautomaatika protokolle?
4. Selgitage, miks esitasite pakkumise paberkandjal ja mitte e-postiga?
Eleväli AS ja Cleveron AS vastasid, juhatuse liikmed allkirjastasid vastused digitaalselt.
Pakkujatele esitatud küsimused ja nendepoolsed digitaalselt allkirjastatud vastused on lisatud eraldi failidena, mida
tuleb käsitleda toetuse saaja kommentaari osana.
Pakkujate vastustega on mh ühemõtteliselt ümber lükatud tähelepanekus nr 4.1 audiitorite väljatoodud puudused
ning kahtlused lähteülesande osas ning selgitatud välja, mis põhjusel edukaks mitteosutunud pakkujad pakkusid
miinimumkoguseks 100 ühikut, kuigi pakkumist sooviti nelja prototüübi arenduse kohta.
Vastustest nähtub, et edukaks mitteosutunud pakkujad jätsid omal initsiatiivil ja omadel sisepõhjustel pakkumata
nelja prototüübi arendustööd koos teostusdokumentatsiooniga ning esitasid omad pakkumised 100 ühiku peale oma
ettevõttesisestel põhjustel. Eleväli AS on selgesõnaliselt vastanud, et nelja prototüübi maksumus olnuks täpselt
sama, mis pakutud 100 ühiku maksumus, kuid ka nelja automaatkapi arenduse puhul poleks väljastatud
teostusjoonised ega liidestusprotokolle. Ka Cleveron AS on vastanud, et 100 ühikut pakuti ettevõttesisestel põhjustel,
kuid tööstusteavet väljastatud poleks. Mõlemad pakkujad hindasid ainult nelja prototüübi arenduse pakkumise
perspektiivituteks ja esitasid seetõttu hinna 100 ühiku peale põhimõttel, et kui nende pakkumine osutub edukaks,
siis teostusjooniseid ja liidestusprotokolle väljastada tarvis ei ole.
Toetuse saaja informeeris asetleidnud kohtumiste käigus, et soovib kindlasti ka arendatud prototüüpide
teostusjooniseid ja liidestusprotokolle, seda soovisime põhjusel, et need dokumendid andnuks hilisema
valikuvabaduse tootja valiku osas. Mõistagi said Eleväli AS ja Cleveron AS sellest väga hästi aru ning kuna mõlemad
oma tööstusteavet välja ei anna, esitati kohe pakkumine kogusele, mis tundus neile olevat mõlemapoolselt
aktsepteeritav.
Toetuse saaja on audiitoritele ka eelnevalt selgitanud, et pakkumiste lähteülesannet ei edastatud pakkujatele ainult
kirjalike dokumentide näol, lähteülesanne edastati toetuse saaja poolt ka suuliselt pakkujatega kohtudes ning
pakkujad ise täheldasid vajaliku alusinformatsiooni üles, sh kogused, tootmisperspektiivid, õigusaktidega seatud
piirangud, tööstus-tehnoloogilised võimalused, jne. toetuse saaja edastas kohtumistel talle olulisena tundunud
informatsiooni, kirjeldas protsesse, logistilisi võimalusi ja väga palju arendusega seonduvat – kõik selleks, et
pakkujad saaks võimalikult täpselt aru, mida- ja kui palju soovitakse. Tuleb meeles pidada, et tegemist oli
enneolematu toote väljaarendamisega koos internetiplatvormi liidestusega, mitte mõne tavatoote edasiarendusega,
mis paisatakse kuhugi e-poodi müügile.
Kokkuvõttes on pakkujate vastustega ühemõtteliselt tõendatud pakkujate teadmine küsitud koguste ja arenduse sisu
osas. On tõendatud, et kõik pakkumised olid (on ka praegu) võrreldavad ning toetuse saaja valik MSA Elekter OÜ ja
Astro Baltics OÜ osas põhjendatud. Pakkujate vastused annavad igati vajaliku kindlustunde, et toetuse saaja on
pakkumistest õigesti aru saanud, neid võrrelnud ja langetanud parima valiku. Valides saadud pakkumistest
soodsaima ja hilisemat tootmisvabadust võimaldava pakkumise on toetuse saaja kasutanud toetust parimal
võimalikul viisil ning audiitorite ettepanek toetuse saajale tagastada 10% toetussummast ei ole põhjendatud.
8
(kommenteeritud 06.11.2020)
Toetuse saaja täiendav kommentaar:
Audiitorite tähelepanek nr 4.1 tugineb põhimõtteliselt ekslikule alusele ja sellest tulenevalt valele
eeldusele. Audiitorid toovad välja: „Kuna esitatud pakkumused on olnud erinevad, siis puudub
audiitoritel kindlustunne, et toetuse saaja on kasutanud toetust parimal võimalikul viisil.“, millest
omakorda tehakse järeldus: „Audiitorite hinnangul ei ole võetud pakkumised olnud võrreldavad, sest
terviklahendust pakkunud ettevõtete puhul oli pakkumistes välja toodud, et minimaalseks koguseks oli
100 ühikut. Seega oleks antud pakkumised võrreldavad juhul, kui toetuse saaja oleks soovinud tellida
100 iseteeninduskappi.“. Audiitorid jätavad kahjuks tähelepanuta toetuse saaja – ja pakkujate
selgitused, mis loovad kogu auditeeritavale protsessile konteksti, aluse ja millest tegelikult tuleks teha
järeldused.
Toetuse saaja ei mõista päris hästi, kas asi on selles, et igal juhul tuleb auditeerimisega mingi viga
leida, või tõepoolest ei mõista audiitorid kuidas toetuse saaja pakkumised küsis ja milles seisneb
pakkumiste võrreldavus. Igal-juhul kasutame võimalust ja kordame siinkohal üle olulisema osa antud
selgitustest siiras lootuses, et audiitorite töötasu, kolmeteistkümnes palk või jõulupreemia ei ole
sõltuvuses auditeerimisega leitud vigadest. Kutsume audiitoreid üles veelkord süvenema auditeeritud
protsessi detailidesse ja kaasa mõtlema, mis peaks andma audiitoritele kindlustunde toetuse kasutamise
osas.
1. Pakkumist sooviti ideetootele, millel puudus võrreldav analoog. Sellest tulenevalt ei olnud
võimalik toetuse saajal koostada tavapärast hanget, nagu hange küttepuudele, reisijate veole
või arvutite ostuks. Tavaline hange toimub pakkumiskutse saatmisega, mis koos oma lisadega
moodustab lähteülesande. Tavapärases hankes tugineb pakkumine lähteülesandele, kõik
pakkujad on võrdsel positsioonil ja pakkumise sisu oleneb pakkuja lugemisoskusest ning
pakkumisvõimest.
Ideetoote puhul on olukord diametraalselt teistsugune, ei ole võimalik enneolematut toodet
täpselt kirja panna ühte dokumenti e. lähteülesandesse. Pakkumiste saamiseks tuleb
pakkujatega kohtuda ja anda täpsustavaid selgitusi, sest pakkujad:
a) ei saa ainult ideekirjelduse põhjal aru, millised on ootused lõpptulemuse detailide osas;
b) ei ole kindlad, kas mingite sõlmede osas võiks kasutada alternatiivlahendusi;
c) võivad erialalisele kompetentsile tuginedes leida kirjeldatust sootuks efektiivsema
lahendustee.
2. Toetuse saaja hange viidi läbi pakkumiste küsimisega neljalt potentsiaalselt pakkujalt.
Lähteülesanne anti koostoimes kolme komponendiga, mida on pakkujad audiitoritele kirjalikult
ka kinnitanud:
a) Põhiandmete kirjeldus – käideldavate balloonide kogus, nõuded valgustatusele, nõuded
valvestusele, mõõtmed, jms;
b) Müügiprotsessi skeem – toimingute kirjeldus, kliendi tellimisalgus, info liikumine, suhtlus
automaatkapiga, toote kättesaamine, jms;
c) Kohtumistel antud lisainformatsioon – idee tervikkontseptsioon, mis probleemi püütakse
lahendada, toote perspektiivid (kui suur on võimalik tellimus kokku, mis riikides toodet
pakkuda kavatsetakse, mis piiranguid seab vedelgaas olemuslikult, jne), mida pakkujad
peavad pakkumises arvestama ja mida neilt oodatakse.
3. Toetuse saaja soovis pakkujatelt kahe juhtkapi ja neile lisatavate moodulite prototüüpe koos
konstruktiivosa tootmisjooniste ja juhtautomaatika liidestusprotokollidega. Seda on
audiitoritele kinnitanud ka pakkujad. Kohtumistel edastatud informatsioon oli pakkujatele
pakkumiste tegemiseks põhiosa, sest sellist toodet ei oldud enne pakutud ega toodetud.
Pakkujad kirjutasid omale vajamineva informatsiooni enda jaoks ise üles.
9
4. Pakkujad esitasid omad pakkumised alljärgnevalt:
- Pakkuja 1 pakkus juhtautomaatika ja internetiliidestuse arenduse koos vajalike
protokollidega, mis ei sisaldanud aga juhtkappide ja lisatavate moodulite konstruktiivosa
arendust.
- Pakkuja 2 pakkus juhtkappide ja lisatavate moodulite konstruktiivosa arenduse koos
tootmisjoonistega, kuid ei pakkunud juhtautomaatika ja internetiliidestuse arendust.
- Pakkuja 3 pakkus juhtkappide ja lisatavate moodulite konstruktiivosa ning automaatikaosa
arenduse (komplekt) ilma tootmisjooniste ja liidestusprotokollide väljastuseta tingimusega,
et minimaalne tellitav kogus on 100 komplekti.
- Pakkuja 4 pakkus juhtkappide ja lisatavate moodulite konstruktiivosa ning automaatikaosa
arenduse (komplekt) koos tehnilise dokumentatsiooniga, kuid ilma tootmisjooniste ja
liidestusprotokollideta lisatingimusega, et minimaalne toodetav kogus on 100 komplekti.
5. Toetuse saaja valis koostööpartneriteks pakkuja nr 1 ja pakkuja nr 2, kellede pakkumised olid
ilma kohustuslike miinimumkogusteta ja kes olid valmis andma kaasa prototüüpide
teostusjoonised ning liidestusprotokollid.
6. Pakkujate nr 3 ja nr 4 pakkumised ei osutunud edukateks, sest toetuse saaja oleks jäänud
pakkujast sõltuvaks (teostusjoonised ja liidestusprotokollid olnuks pakkuja ärisaladus), st.
pakutud toote sobivuse korral saanuks toodet seeritootmises valmistada vaid konkreetne
pakkuja.
Pakkumiste võrreldavusest. Pakkuja nr 1 ja nr 2 pakkumushind kokku oli 750200 EUR prototüüpide
arendus ja projektdokumentatsioon. Pakkuja nr 3 pakkumishind oli kokku 1230000 EUR prototüüpide
arendus projektdokumentatsioonita tingimuseks miinimumkogus 100 komplekti. Kui toetuse saaja
valinuks pakkuja nr 3 pakkumise, siis tähendanuks reaalses elus see järgmist:
Pakkuja sõlminuks toetuse saajaga arenduslepingu, arendatav kogus 100 komplekti, lepinguhind
1230000 EUR. Arendaja valmistanuks kõigepealt esimese komplekti (kaks juhtkappi ja kaks moodulit)
ja andnuks esimese komplekti toetuse saajale üle katsetamiseks. Komplekti oleks testitud ja vajadusel
arendaja poolt toetuse saajale sobivalt täiendatud. Lõpuks oleks toetuse saajal olnud 100 toimivat
komplekti, millega hõivatakse turgu. Arvestades, et toetuse saaja tegutseb nii Eestis, kui ka Lätis, siis
oli toetuse saajale endale teada, et toimiva toote puhul on vaja neid komplekte oluliselt rohkem, kui
100. Lisatellimuste puhul ei oleks aga toetuse saajal olnud mingit tootja valiku võimalust, ainus kellel
on võimalik arendatud tooteid juurde toota on pakkuja nr 3.
Selline sõltuvus ühest tootjast toetuse saajale ei sobi, sest hiljem puudub võimalus tootjate
konkurentsiks ja seeläbi toote hinna alandamiseks. Toetuse saaja soovis prototüüpide arendust koos
teostusdokumentatsiooniga just seetõttu, et sobiva toote korral saaks vajalikke juhtkappe või
mooduleid hankida ükskõik kust Euroopast soodsaimalt pakkujalt.
Nii osutusidki miinimumkogusteta arenduspakkumised soodsaimateks ja mõistikumateks, kui
miinimumkogustega terviklahendused. Võrreldavus seisneb pakkumiste sisus, kõik pakkujad pakkusid
sisuliselt prototüüpide arenduse, ühed pakkusid arenduse, mida saavad hiljem toota kõik tootjad, teised
pakkusid arenduse mida sai toota vaid pakkuja ise. Selles seisnebki peamine pakkumiste võrreldavus,
asjaolu, kas keegi pakkus miinimumkoguseks 100 või 1, ei määra mitte midagi. Pakkujad on ise samuti
audiitoritele selgitanud, et nad oleksid võinud vormistada ka pakkumise prototüüpide
ainueksemplaride arendamiseks, hind olnuks sama, mis 100 ühiku puhul, kuid tootmisteavet ja
liidestusprotokolle väljastatud ei oleks, kuna see on nende ärisaladus. Tegelikkuses tuleb audiitoritel
mõista, et pakkujad nr 3 ja nr 4 soovisid tegelikult just nimelt toetuse saajat kinnistada enda külge,
kuivõrd nad mõistsid kõnealuse toote arenguperspektiive.
Ainult rumal ja lühinägelik ettevõtja valiks sõltuvuse ühest tootjast, mis võib isegi esmapilgul tunduda
kindlapeale minek (viitame terviklahenduse ahvatlusele). Toetuse saja on toetuse kasutanud parimal
10
võimalikul viisil, toetuse abil on ellukutsutud reaalselt toimiv toode, mis leiab rakendust ühe enamates
kohtades. Igasugune rahaline tagasimakse nõue või soovitus on toetuse saajale põhjendamatu ülekohus.
Audiitorite tähelepanekut nr 4.1 järgides karistataks toetuse saajat millegi eest, milles toetuse saaja
süüdi ei ole, pakkujad võinuks olenemata lähteülesandest pakkumistesse kirjutada mida heaks arvavad,
selle eest ei saa toetuse saaja vastutada.
Toetuse saaja loodab siiralt, et eeltooduga veename audiitoreid pakkumiste võrreldavuse osas ning
tähelepanekut nr 4.1 ei ole tarvis teha. Kui see aga nii ei ole, siis oleme jätkuvalt valmis andma
täiendavaid selgitusi niikaua kui vaja.
(kommenteeritud 26.11.2020)
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures:
Mark Orav
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja ja tema projekti partnerite kohustuste täitmist
kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame rakendusüksusel algatada toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 10 904,62 €
tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 13 327,88 € projekti abikõlblikest kuludest maha
arvata.
Jälgida, et toetuse saaja võetud pakkumused on omavahel võrreldavad.
Rakendusüksuse kommentaar (10.11.2020. a):
EAS on seisukohal, et toetuse saaja on teenusepakkuja valikul teinud piisavaid pingutusi, et turgu uurida ning
selgitada välja oma vajadustele kõige sobivam pakkuja. Esitatud pakkumised on küll erinevad, kuna osad pakkujad
esitasid pakkumised omadel tingimustel. Cleveron ja Eleväli ei ole oma pakkumistes vähema arvu prototüübi
arendamist eritlenud, pakkudes lisaks tarkvaralisele arendusele minimaalselt 100 mooduli valmistamist. Samuti
oleks võrreldavate pakkumiste korral kogu lahenduse detailne teave jäänud arendaja valdusse ning toetuse saaja ei
oleks edaspidi saanud ise seeriamooduleid koostada ega paigaldada. Sellises olukorras ei olnud toetuse saajal muud
valikut, kui aktsepteerida kahe pakkuja pakkumised, mis vastasid tema soovidele. Valitud kombineeritud pakkumiste
korral olid tarkvaraarendus ja prototüüpmudelite tehniline teostus eraldatud ning viimase osas antakse ka kõik
tehnilised andmed ja teave üle toetuse saajale, mis teeb võimalikuks edaspidi ettevõttel endal ka seeriamooduleid
koostada ja paigaldada.
Antud infole tuginedes lugesime esitatud pakkumised võrreldavaks, kuna kõik pakkumised sisaldavad nii
tarkvaraarendust kui selle tehnilist teostust (valitud pakkumiste puhul siis kombineeritud pakkumistega) ning
vastavalt TS selgitustele usaldasime tehtud valikut, et see on tingitud toetuse saaja tegelikest vajadustest ja parimal
äranägemisel.
EAS nõustub, et esitatud lähteülesanne on mõnevõrra üldine ning võib tuleneda asjaolust, et pakkujaga toimusid
samal ajal ka suulised läbirääkimised. Samas on arenduste puhul mõistetav toetuse saaja olukord, kus
tootearenduse puhul ei ole detailides algselt koheselt selge kogu tellimise protsess. Kokkuvõttes mööname, et
pakkumised on küll mõnevõrra erineva sisuga, kuid nende alusel olime veendunud, et ettevõtja on piisavalt turgu
uurinud, et välja selgitada enda vajadustele kõige paremini vastava(d) pakkuja(d).
Lisaks esitas toetuse saaja 06.11.2020 EASile täiendavad selgitused lähteülesannete võtmisega seonduvalt, millele
on tõenduseks lisatud ka Cleveron ja Eleväli poolsed vastused varem tehtud pakkumiste asjaolude kohta (lisatud
kirjale).
11
Kokkuvõttes tõdeme, et menetluse dokumenteerimise külg on olnud puudulik (ei ole originaalkirjavahetust, millega
pakkumised saadeti ning lähteülesanne on liiga üldine), kuid rikkumisel puudub meie hinnangul finantsmõju. Oleme
seisukohal, et esitatud täiendavate tõendite ning selgituste alusel on toetuse saaja teinud piisavaid pingutusi
konkurentsi ärakasutamiseks ning parima pakkuja väljaselgitamiseks, mistõttu finantskorrektsiooniks ei näe alust.
Rakendusüksuse täiendav kommentaar (18.11.2020. a):
EAS on tutvunud ka Korraldusasutuse seisukohaga ning arutanud veelkord läbi oma seisukoha.
Oleme sarnaselt Korraldusasutusega seisukohal, et hanke läbiviimisel on võetud vajalikud hinnapakkumised, kuid
vahendite säästliku kasutuse osas puudub täisveendumus, mis omakorda tuleneb hankeprotsessi puudulikust
dokumenteerimisest.
Auditeeriva Asutuse ja Korraldusasutusega arutelu tulemusel nõustume, et arvestades hangitava töö unikaalsust
ning hanke aluseks olnud pakkumisi ja selgitusi, on ettevõte teinud piisavaid pingutusi parima hinna saavutamiseks,
kuid kuna esineb ka puuduseid (pakkumiste tulemusena ei ole veenvalt tõendatud, et prototüüpide soetamiseks
saavutati pakkumiste tulemusel parim hind), on maksimaalne võimalik ja põhjendatud finantskorrektsioon 5%.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses:
Terje Kleemann, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest
Korraldusasutuse kommentaar:
Lõpparuandes on öeldud, et: "Kuna esitatud pakkumused on olnud erinevad, siis puudub audiitoritel kindlustunne, et
toetuse saaja on kasutanud toetust parimal võimalikul viisil.", kuid ei ole selgelt välja toodud, millise nõude vastu
toetuse saaja on eksinud.
Meetme määruse § 24 p 4 kohaselt peab toetuse saaja esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat
hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma
käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem, juhul, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ning
struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 kohaselt riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid.
KA hinnangul on toetuse saaja olulises osas täitnud TATis hangete läbiviimiseks seatud nõudeid. St toetuse saaja
esitas neli hinnapakkumust (TATis on kolme pakkumuse esitamise nõue), mis ühtlasi peaks tagama ka RHS § 3 p 1
ja p 3 sätestatud nõuete täitmise. Kuna RHS § 3 p 2 ja p 4 nimetatud pakkujate diskrimineerimise ja huvide konflikti
esinemise kohta puuduvad andmed, siis peaks ka need kaks nõuet olema täidetud. Ebaselgeks jääb siiski kas
vahendeid on kasutatud säästlikult ja otstarbekalt (p 5).
KA on arvamusel, et olukord, kus pakkujatele esitatud kirjalik hinnapäring on üldine ja põhjalik lähteülesanne esitati
pakkujatega vahetutel kohtumistel, mõjutab hanke läbipaistvust ja pole selge kas vahendeid on kasutatud säästlikult.
Korraldusasutus on senises praktikas lähtunud seisukohast, et viiest protsendist madalamat finantskorrektsiooni
määra rakendatakse üksnes vähemoluliste ja formaalsete rikkumiste puhul, kus rikkumine omab pigem teoreetilisi
tagajärgi, mis eelduslikult ei saanud mõjutada potentsiaalset pakkujate ringi ega reaalseid tulemusi. Viimast aga
käesoleva rikkumise puhul eeldada ei saa, kuna turul on ettevõtteid, kellelt oleks saanud peale lähteülesande
täpsustumist täiendavaid pakkumisi võtta, mistõttu on käesoleval juhul proportsionaalne ja põhjendatud 5%
finantskorrektsiooni määra rakendamine.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses:
Mairi Uusen, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest
Audiitorite täiendav kommentaar:
Lähtudes saadud kommentaaridest ning täiendavalt esitatud dokumentidest, jäävad audiitorid oma esialgse
seisukoha juurde. Audiitorid leiavad jätkuvalt, et tehtud pakkumised ei ole olnud omavahel võrreldavad, kuna kahe
12
ettevõtte 100-le ühikule tehtud terviklahendusega pakkumustes toodud hindasid ei ole võimalik taandada nelja
gaasikapi arenduse maksumusele ning võrrelda neid toetuse saaja poolt välja valitud pakkumuses toodud
hindadega. Arvestades lisaks asjaolu, et antud juhul ei olnud ettevõtted nõus arendatud prototüüpide
teostusjooniseid ja liidestusprotokolle välja andma.
Audiitorite hinnangul on toetuse saaja poolt püstitatud lähteülesanne liiga üldsõnaline ning sealt puuduvad olulised
punktid, nagu kogus ning jooniste/protokollide omandiõigused. Auditi käigus on selgunud, et jooniste/protokollide
omandiõigus oli oluliseks valikukriteeriumiks.
Toetuse saaja on oma vastuses välja toonud, et ta on pakkujatega kohtumise käigus selgitanud soovitavaid koguseid
ning muuhulgas ka seda, et soovib saada endale tootmisjoonised ning liidestusprotokollid. Audiitorid ei saa välistada,
et sellistest asjadest kohtumiste käigus muuhulgas ka räägiti, ent kohtumiste kohta ei ole vormistatud protokolle
vms kirjalikke tõendeid, mis tagaks pakkumuste võtmise protsessi läbipaistvuse ja piisava kontroll-jälje.
Olukorras, kus kaks pakkujat on teinud pakkumuse 100 ühikule, oleks toetuse saaja võinud pöörduda veel teiste
pakkujate poole turul, et saada enda vajadustele vastavaid täiendavad pakkumusi, st leida pakkujaid, kes oleks olnud
nõus nelja gaasikapi arendamisega ning andma välja tootmisjoonised ning liidestusporotokollid. Toetuse saaja ei
ole tõendanud, et turul puudusid ettevõtted, kellelt toetuse saaja oleks saanud enda vajadustele vastavad
pakkumused võtta.
Audiitorite hinnangul ei ole võimalik esitatud pakkumuste põhjal väita, et toetuse saaja on valinud soodsaima
pakkumuse ning konkurentsi piisavalt ära kasutanud.
Arvestades toetuse saaja täiendavaid kommentaare koos dokumentidega ning hangitava töö unikaalsust, nõustuvad
audiitorid langetama finantskorrektsioonimäära esialgselt 10%-lt 5% peale. Esitatud dokumendid ning kommentaarid
ei ole rikkumist muutnud olematuks, ent on toonud pehmendavaid asjaolusid, mille tõttu on võimalik
finantskorrektsioonimäära alandada. Vastavalt sellele on ka muudetud esialgset tähelepanekut.
5. Riigiabi andmine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 13 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Anu Alber Hannes Vahemäe
Talituse juhataja Audiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 02.12.2020
13
Hr Urmas Rohtla
OÜ Airok Meie 03.12.2020 nr 10-5/8502-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra Rohtla
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.4.04.18-0730 „OÜ Airok arenguplaan balloonipropaani
automaatteenindusmoodulite juurutamiseks“ auditi lõpparuande nr ERF-318/2020.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne (13 lehel)
Sama:
Hr Peeter Raudsepp, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (
[email protected])
Teadmiseks:
Hr Raul Siem, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Hannes Vahemäe 611 3122
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272