Lugupeetud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem
Lugupeetud rahandusminister Martn Helme
Lugupeetud Monica Hankov EAS toetuste keskus
10. novembril 2020 toimus EASi veebiseminar, kus tutvustat täiendavat kriisiabi toetuse taotlemise
võimalusi.
Toome siinkohal kaks tsitaat veebiseminari slaididelt:
1.Toetuse andmise eesmärk on abi andmine turismiga otseselt seotud majandusharude etevõtjatele
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks;
2. Turismiga otseselt seotud majandusharu etevõtjaks loetakse majutusetevõtjatt reisietevõtjatt
turismiatraktsiooni pidajatt turismiteenuse pakkujatt giidit rahvusvahelise liiniveo korraldajatt
konverentside korraldajat;
Meie jaoks on nördimust tekitav asjaolu, et võimalusest taotleda toetust on välja jäetud bussietevõted,
kes pakuvad reisijateveoteenust nii Eests kui välismaal ning et transpordifrmadest on see võimalus
ainult rahvusvahelise liiniveo korraldajal, ehk siis liinibussifrmadel.
Juhime tähelepanu, et Ühistranspordiseaduse § 39 fkseerib nii liinivedusid kui ka juhuvedusid
korraldava etevõte võrdsust :
§ 39. Ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia (1) Ühenduse tegevusluba on
dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artklist 4 ja mis
tõendab selle omaja õigust korraldada tasu eest riigisisest ja rahvusvahelist liinivedu liiniloa või
lepingu alusel ning riigisisest ja rahvusvahelist juhuvedu, samut muud riigisisest tasulist sõitjatevedu,
välja arvatud taksovedu.
Siit ka õigustatud küsimus, mille alusel kriisiabi toetuste programmis on ühed võrdsemad?
Siinkohal toome väljavõte 10. novembril toimunud EASi seminaril antud vastsustest, kus küsimuseks
ikka seesama: miks ei saa toetust taotleda juhuvedusid korraldav ja reisijateveoteenust pakkuv
bussietevõte:
Toetuse andmise tngimused ja eelarved otsustas Vabariigi Valitsus. Toetuse sihtgruppide valikul lähtus
valitsus toetusvahendite piiratusestt mistõtu prioriteetsena otsustas valitsus toetada regulaarse
ühistransporditeenuse osutajaidt kes peale Covid kriisi esimest lainet võtsid täiendavad äririskid ning
avasid piiriülesed veoteenusedt mis oli sisuliselt ainuke ühistranspordi alternativ autotranspordile
naaberriikide vahel liiklemisel. Covid II laine saabumisega kaasnes teistkordne suur turulangus ja
lisakahjum nimetatud vedajatele. Riigi erihuvis on vähemalt minimaalses vajalikus mahus piiriülese
üldhuviteenuse toimiminet kaasnevana vajadusel ja võimalusel ka selle tegevuse toetamise kaudu.
Rohkem kui küsitav on vastuses sisalduv väide „täiendavatest äririskidest“. Teadaolevalt ei avatud mite
ühtegi uut liini turismipiirkondadesse vaid taastat ainult piirangute-eelsed liinid. Samut on üllatav EASi
ametnike väide „ mis oli ainuke ühistranspordi alternativ autotranspordile“. 2020. aasta koroonasuve
pakkumistes Eest reisikorraldajatelt oli mitmeid huvitavaid ja professionaalselt välja töötatud uusi
lähireise Eestsse, Lät ja Leetu, mille toimumise eelduseks on olnud usaldatav transporditeenust pakkuv
partner. Mite ükski reisikorraldaja ei ole oma pakkumisi üles ehitanud liinibussidele, mite ükski giid ei
tööta liinibussis. Turistna võib käsitleda ka Vilniusest Tallinnasse sugulasi külastama saabunud reisijat,
kuid klassikalises mõtes turiste, neid kes kulgevad kindla programmi järgi, külastades erinevaid sihtkoht
ja ammutavad reisist emotsiooni, on rahvusvahelisi liinivedusid korraldavate etevõtjate klientde hulgas
kindlast kaduvväike protsent. Sellistel väidetel pole alust ja need seisukohad on selgelt kallutatud või
esitatud hetkesituatsiooni mite tundes.
Kui toetuse taotlejaks saab olla otseselt turismiga seotud majandusharu etevõtja, siis rahvusvahelisi
liine opereeriva etevõtja eelistamine on rohkem kui küsitav. Samas etevõtjad, kes pakuvad teenust
paljudele turismietevõtetele, on partneriteks nii majutusteenuse pakkujale, konverentsi – kui ka
turismiatraktsiooni korraldajale on võimalusest kriisiabi toetust taotleda lihtsalt kõrvale jäetud.
Bussietevõtjad, kes pakuvad reisijateveoteenust on kahtlemata kõige otsesemal moel seotud
turismivaldkonnaga ja erinevate teenusepakkujate vaheline kulgemine oleks ilma bussietevõteta
praktliselt võimatu! Eest turismi arengukava lähiaastateks näeb ete ühe prioriteedina „Tallinna
kesksuse“ vähendamise. Kas Eest kõige atraktivsemad alternativsed turismisihtkohad on ikka
kätesaadavad kui puudub mugav, turvaline ja kliendile sobival ajal toimuv transpordiühendus.
Aastate jooksult oleme pakutavat teenust üha paremaks ja turvalisemaks muutnud järgides kõiges nii
siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu sellekohaseid etekirjutsi. Masinapark on uus ja turvaline, etevõtjatel
vajalikud kindlustused jne. Oleme seda meelt, et nii kodumaine, kui ka Eestsse saabunud turist peab
saama ainult kõige paremat teenust. Ja esimene samm positivse emotsiooni loomisel ongi sageli pärast
pikka ja väsitavat lendu lennujaamas ootav kaasaegne, mugav transpordivahend, mis viib turist talle
sobivasse sihtkohta.
Bussifrma ei saa ennast ajutselt kinni panna. On palju püsikulutusi, mida ei saa peatada ja hiljem oma
tegevust jätkata. Ka ei ole võimalik koondada kõiki bussijuhte, sest professionaalsetest bussijuhtdest on
juba praegu suur puudus. Noort põlvkonda peale ei tule ja ka meie sektoris on juba teemaks
välistööjõud. Suur kulu on liisingumaksed busside eest, sest on investeeritud uutesse ja tänapäeva
nõutele vastavatesse bussidesse, et olla konkurentsis ja pakkuda paindlikku ning turvalist teenust.
Kui riik ei mõista või ei taha mõista, et ka bussifrmad on seotud turismindusega, siis tulevikus võib
küllap näha siin liikumas ainult välismaiste numbrimärkidega busse. Kohalikud frmad lihtsalt lõpetavad
tegevuse. Küsimus on põhimõteline ja usume, et selline kohalike etevõtjate väljasuretamise taktka
lõpeb!
Eest turismimajandus tervikuna ja uute turismitoodete väljatöötamine ei saa toimida ilma toetavate
teenusepakkujateta ja bussietevõtetel on siin oma kindel koht ja missioon.
Kõike eelpool öeldut silmas pidades ootame argumenteeritud ja Eest turismimajanduse jätkusuutlikkust
arvestavaid selgitusi ja otsuseid antud küsimuses.
Lugupidamisega
Allakirjutanud
1. Reval Reisid OÜ - tegevust alustanud 2000. Tegutsenud 20 aastat.
Juhatuse liige Arvet Ahusalu
2. Artengo OÜ - tegevust alustas 2001. Tegutsenud 19 aastat. Juhatuse
liige Andres Pästlane
3. Liinamäe Reisid OÜ - tegevust alustanud 2004. Tegutsenud 16 aastat.
Juhatuse liige Jüri Saar
4. HG Kurre Grupp OÜ - tegevust alustanud 2005. Tegutsenud 15 aastat.
Juhastuse liige Targo Kure
5. Indre-Reisid OÜ - tegevust alustanud 2000. Tegutsenud 20 aastat.
Juhatuse liige Indrek Kahne
6. Kimar Transport OÜ - tegevust alustanud 1999. Tegutsenud 21 aastat.
Juhatuse liige Kaimar Kimar
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 04.12.2020
nr 7-5.6/20-02547-2
Pöördumise edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud bussiettevõtete esindajate pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Jüri Saar <
[email protected]>
Sent: Monday, November 30, 2020 9:19 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Subject: pöördumine
Tere!
Tänasel koosolekul avaldasin oma mure kohta transpordisektoris ja saadan ka pöördumise Teile mille me
oleme edastanud valdkonna ministritele. Seni pole me oma pöördumisele vastuseid saanud.
Lugupidamisega
Jüri Saar
Liinamäe Reisid OÜ
juhatuse liige
tel:+3725046116
[email protected]
www.liinamae.ee
Bussifirmade pöördumine.docx