dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. detsember 2020
Viit
83
Registreeritud
3. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Margus Tähepõld

Failid

  • 📎83 03.12.2020 Ministri määrus.asice1233 KB

Sisu (failidest)

03.12.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ministri määrus kehtestatakse seoses uue raudteeseaduse jõustumisega ja vajadusega täiendada regulatsiooni seoses Euroopa Liidu direktiivi muutmisega. Määrus reguleerib ohutusnäitajate, ohutusjuhtimise süsteemidega ja nõuetele vastavuse kontrollimisega seotud aruandlust, vorme ning tähtaegasid ja raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korda. Ohutusnäitajaid ja ohutusjuhtimise süsteeme puudutavate sätete osas on tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102—149) sätetest tuleneva regulatsiooniga. Määrusega koondatakse kokku seni kehtinud 3 erinevat ohutusalast määrust. Uusi sisulisi nõudeid määrusega ei kehtestata, tegemist on suures osas seni kehtinud määruste taasesitamisega. Osaliselt on ka sätteid ära jäetud, kuna näiteks ohutusjuhtimise süsteemi rakendamise täpsemad nõuded tulevad komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnustatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 26–48) ja seda osa enam määruses reguleerida vaja ei ole. Lisaks ei nõuta enam kontaktvõrgu kohta aruannete esitamist, kuna see on kaetud elektripaigaldiste korraliste audititega, mille andmed auditi tegija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) esitab. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse peaspetsialist Kristi Lambing (teenistusest lahkunud) ning teede- ja raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post: [email protected], tel: 625 6490) koostöös raudteetalituse juhataja Indrek Laineveeriga (e-post: [email protected], tel: 639 7636). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 6 peatükist, mis sisaldab 28 paragrahvi ning määrusel on 12 lisa. Määruse §- id 2–4 on seotud direktiivi 2016/798 artikli 9 sätete täpsema ülevõtmisega. Tegemist ei ole uute nõuetega, kuna artikkel 9 sisaldab varem kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteeohutuse kohta lisa III sätteid. Määruse §-id 5-12 on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798 lisas I kehtestatud ohutusnäitajaid puudutavate sätete üle võtmisega. Tegemist on juba direktiivi 2004/49 lisas I sätestatud regulatsiooniga, mis on suuresti samas sõnastuses üle võetud direktiivi 2016/797 lisa I sõnastusse. Määrusesse on koondatud kolm praegu kehtivat määrust: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. jaanuari 2008. a määrus nr 9 „Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. aprilli 2014. a määrus nr 27 „Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad“; 1 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. aprill 2014. a määrus nr 26 „Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande vorm“. Paragrahv 1 on üldsäte, mis kirjeldab määruse kohaldamise ala. Selle kohaselt kehtestatakse määrusega nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele, ohutusnäitajate loetelu ning ohutusnäitajatest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi Raudteeamet) teavitamise kord, nõuded raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimist ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, nende aruannete vormid ja esitamise tähtajad ja raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vorminõuded. Teise peatükiga kehtestatakse täpsemad nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile. Paragrahviga 2 sätestatakse, mis on ohutusjuhtimise süsteem ja milliseid põhimõtteid selles tuleb kajastada. Lõikega 1 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 3 punkt 9 ja deklaratiivne säte artikli 9 lõike 2 viimasest lausest. Lõikega 2 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 9 teine lause. Paragrahviga 3 sätestatakse ohutusjuhtimise süsteemi põhielemendid ja täiendavad nõuded. Põhielementide loetelu sätestatakse lõikega 1 ja see tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 9 lõikest 3. Lõike 2 kohaselt peab koolitusprogrammidega seotud ohutusjuhtimise süsteemi osa sisaldama vedurijuhi sertifikaadiga seotud kordasid. See tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta sätetest ja raudteeseaduse § 60 lõikest 7, § 61 lõikest 2 ja § 65 lõikest 9. Lõike 3 kohaselt peab ohutusjuhtimise süsteemi lisaks hõlmama mis tahes muid elemente, mis on vajalikud riskide katmiseks, mis vastavalt riskide hindamisele tulenevad raudtee-ettevõtja enda tegevusest. Säte tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 9 lõike 3 viimasest lõigust. Lõikega 4 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 9 lõige 5, mis sätestab, et ohutusjuhtimise süsteemis peab olema arvestatud erinevate raudteeveoettevõtjate tegevuse mõjuga raudteeinfrastruktuuril ja sätestada võimalus kõigile raudteeveoettevõtjatele tegutseda kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike eeskirjadega ning raudteeveoettevõtjate ühtsetes ohutustunnistustes sätestatud tingimustega. Paragrahviga 4 viidatakse komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2018/762, millest tulevad täiendavad nõuded ohutusjuhtimise süsteemi rakendamisele. Kolmanda peatükiga kehtestatakse ohutusnäitajate ja nendest teavitamise regulatsioon. Peatükiga võetakse üle direktiivi 2016/798 lisa I. Paragrahviga 5 sätestatakse terminid, mida 5. peatükis mitmetes paragrahvides kasutatakse ja nendeks on läbipääs, raudteeületuskoht, rongkilomeeter ning tee. Mõisted tulenevad direktiivi 2016/797 lisast I. Paragrahviga 6 sätestatakse ohutusnäitajate kirjeldus. Tegemist on raudteeohutust puudutavate andmetega, mida TTJA peab koguma ja edastama EL statistika koostamise jaoks Raudteeametile. Paragrahvi teises lõikes on esitatud ohutusnäitajate temaatiline jagunemine, mille osas TTJA andmed esitab. Paragrahviga 7 sätestatakse õnnetusjuhtumiga seotud näitajaid ja nende kirjeldused. Lõiked 1 ja 2 sätestavad märkimisväärsete õnnetusjuhtumite statistiliste näitajate kogumist ning see 2 tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 1.1. Lõige 3 sätestab raskelt vigastatute ja hukkunutega seotud suhtarvudega seotud näitajate kogumist ning see tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 1.2. Lõigetes 4–22 selgitatakse, mida eelnevates lõigetes kasutatud terminite all silmas peetakse ning need tulenevad direktiivi 2016/797 lisa I liite punktist 1. Paragrahviga 8 sätestatakse ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajate kogumist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Näitajad esitatakse õnnetusjuhtumite kohta, mis hõlmab vähemalt ühte ohtlikku kaupa vedavat veeremiüksust või kui õnnetuse käigus vabaneb ohtlikke aineid. Paragrahvi sisu tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 2 ja lisa I liite punktist 2. Paragrahv 9 sätestab raudteel toimunud enesetappude statistika kogumist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Kogutakse statistikat nii enesetappude kui ka enesetapukatsete kohta. Paragrahvi sisu tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 3 ja lisa I liite punktist 3. Paragrahviga 10 sätestatakse õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite algpõhjusete andmete kogumine. Kirjeldatud on rööpamurru, rööbastee deformatsiooni, valemärguandest tingitud tõrgete, signaalist möödasõidu ohuolukorras ja käituses oleva raudteeveeremi ratta või telje purunemise alla kuuluvad olukorrad. Paragrahvi sisu tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 4 ja lisa I liite punktist 4. Paragrahviga 11 sätestatakse õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad. Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse määruse lisas 1 sätestatud valemite alusel. Paragrahvi sisu tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 5 ja lisa I liite punktist 5. Paragrahviga 12 reguleeritakse raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse näitajate kohta käivat statistikat. Sinna alla lähevad automaatblokeerimissüsteemiga varustatud raudteede andmed (protsendimäär võrreldes muu raudteega ja kasutatavus) ning raudteeületuskohtade (raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohtade) andmed (nende koguarv ja kas on tegemist reguleeritud raudteeületuskohaga või mitte). Paragrahvi sisu tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 6 ja lisa I liite punktist 6. Neljas peatükk sätestab nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimist ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele. Peatükk taasesitab suures osas seni kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. aprilli 2014.a määruse nr 27 „Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad“ 3. peatüki sätteid. Eelnõuga on osasid sätteid ajakohastatud ning välja on jäetud aruandekohustus kontaktvõrgu osas, kuna see on kaetud elektripaigaldiste korraliste audititega, mille andmed auditi tegija TTJA-le niikuinii esitab. Paragrahv 13 sätestab ülevaatlikult, millised aruanded ja milliseks kuupäevaks tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile avaliku raudtee valdajatel, mitteavaliku raudtee valdajatel, raudteeveoettevõtjatel ja veeremi valdajatel esitada. Paragrahv 14 kehtestab üldise aruandevormi, mis annab üldise ülevaate raudtee-ettevõtja tegevusest. Võrreldes seni kehtinuga muudetakse tegevusaruanne kompaktsemaks ja loogilisemaks, kaob ära senine A, B ja C osadeks jaotamine. Välja on jäetud vähemolulised 3 andmed, näiteks ilmastikuga seotud näitajad. Uue tabeli kohaselt tuleb esitada andmeid ettevõtte raudteealase tegevuse kohta, andmed aasta jooksul toimunud juhtumite kohta, rongide hilinemisega seotud näitajad ja juhtumitega seotud majandusliku kahju näitajad. Tabelisse on lisatud ka allmärkuste kujul täpsustused, mis juhul mis raudtee-ettevõtja andmed esitama peab. Tegevusaruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 2. Paragrahviga 15 sätestatakse raudtee tehnoseisundi aruande nõuded. Aruandevormi koostamisel on silmas peetud vajadust analüütiliselt hinnata raudtee seisukorda. Selguse huvides on eraldi välja toodud ballasti, liipreid ning rööpaid puudutav osa. Aruannet täiendati automaatblokeerimissüsteemi kohta käivate ohutusnäitajatega, mis varasemalt tuli kajastada raudtee-ettevõtja tegevusaruandes, kuna ohutusnäitajaid esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja ning need on seotud raudtee tehnilise ohutusega ehk siis nende ohutusnäitajate esitamine sobib paremini raudteede tehnoseisundi aruande alla. Tehnoseisundi aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 3. Paragrahviga 16 sätestatakse teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande andmete koosseis. Praegu Eesti territooriumil kasutatava teemõõduvaguni väljundit arvestades ei ole määruses kehtestatud aruande vormi. Aruanne esitatakse teemõõduvaguni mõõteseadmest väljastataval kujul. Paragrahviga 17 sätestatakse rööbaste terviklikkuse kontrolli aruande vorm. Eesmärgiks on saada ülevaade rööbastel esinevate defektide iseloomu ja asukoha kohta. Saadavad andmed võimaldavad analüüsida defektide põhjuseid ning välja selgitada konkreetseid piirkondi, milledele rohkem tähelepanu pöörata. Kuna aruanne tuleb esitada kõigi rööbasteede kohta (ka nende, kus toimub ainult manöövritöö), siis lisati tabelisse ka manöövritöö piirkond. Samuti täiendati aruannet nii, et esitaja kirjeldaks puuduste kõrvaldamiseks rakendatud meetmeid, kuna ainuüksi puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei anna järelevalveasutusele piisavalt võimalust hinnata puuduste kõrvaldamise asjakohasust. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 4. Paragrahviga 18 sätestatakse vorm avalike ülesõidukohtade nõuetele vastavuse kontrollimise aruande esitamiseks. Hindamaks ülesõidukoha vastavust kategooriale, on vajalik esitada liiklusintensiivsused ning avastatud puudused eraldi ülesõidukoha katte, liiklusmärkide, valgustuse, ohutusseadmete ning nähtavuse osas. Oluline on ka puuduste kõrvaldamise kuupäev või tähtaeg iga puuduse kohta eraldi välja tuua. Ülesõidukohta ületavate sõidukite arv tuleb esitada vastavalt viimase loenduse tulemustele. Kui sõidutee klassist tulenevalt on liiklusintensiivsuse kontroll harvem kui üks kord aastas ette nähtud, siis tuleb esitada hinnangulised andmed. Aruannet on täiendatud ülesõidukoha koordinaatide lisamise kohustusega Ehitisregistri jaoks. Kui seni on küsitud ülesõidu ohutusseadmete kohta üldiselt, siis nüüd on selle asemel vaja esitada konkreetsed andmed tõkkepuude ja videovalve olemasolu kohta. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 5. Paragrahviga 19 sätestatakse avalike ülekäigukohtade aruande vorm ja andmekoosseis. Aruanne võimaldab koguda infot samatasandiliste raudteeülekäigukohtade kohta ja seeläbi analüüsida tõhusamalt olukorda ning planeerida järelevalvetegevusi. Oluline on märkida iga puuduse kõrvaldamise kuupäev või tähtaeg eraldi. Analoogselt ülesõidukohtade aruandega tuleb siin samuti lisada ülekäigukohtade koordinaadid Ehitisregistri jaoks. Lisandub ka kohustus märkida rattatõkete olemasolu. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 6. Paragrahviga 20 sätestatakse raudteesildade, truupide ja viaduktide kontrollimise aruande vorm. Sarnaselt teiste raudteerajatiste käsitlusega on keskendutud kontrollimise perioodilisusele ning avastatud puudustele ja nende kõrvaldamisele. Puuduste kõrvaldamise kuupäev või tähtaeg tuleb esitada iga puuduse kohta eraldi. Võrreldes seni kehtinuga 4 täiendatakse asukoha märget manöövritööpiirkonnaga, et lisaks piirkondadele kus toimub raudteevedu, oleks kaardistatud ka manöövritööpiirkonnas olevad truubid, sillad ja viaduktid. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 7. Paragrahviga 21 sätestatakse reisijate ooteplatvormi aruande vorm. Eraldi on välja toodud gabariitide kontrollimise tulemused hälbena nimiväärtusest. Tagamaks andmemahtude ühtlust on ette antud ehitusgabariitide kontrollimise mõõtepunktide asukohad. Samuti on rõhutatud, et teedevahelise ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida mõlema tee suhtes. Kõrvalekalded anda mõõtepunktide kaupa. Mõõtepunktide järjekord on raudteekilomeetri kasvu suunas. Võrreldes seni kehtinuga muudetakse aruandes küsitavaid andmeid selliselt, et avastatud puuduste asemel oleks märgitud platvormi konstruktsiooni, katte, piirete, kaldteede ja piirete seisukord. Muu teabe all mõeldakse teavet käsipuude ja panduste, treppide, kollaste joonte, valgete joonte, kare riba/kombatavate tähiste, valgustuse, pragude kohta kattes, jne. Täpsema teabe, mida selle punkti all aruandesse kirja panna, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet § 24 kohases juhendis. See annab parema ülevaate platvormi seisundist. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 8. Paragrahviga 22 on sätestatud raudtee turvanguseadmete aruande vorm. Aruannet täiendatakse manöövritööpiirkonnaga, et oleks kaetud kogu raudteepiirkond. Edaspidi peab aruandes esitama ainult seadmete, signaalide ja fooride osas viimase kontrolli tulemused ja mitte kogu aasta lõikes. Šunditundlikkuse kontrolli, teljelaagrite ülekuumenemise kontrollsüsteemi ja kontroll-lukkudega pöörmete puhul tuleb aga välja tuua kogu aasta lõikes avastatud suuremad rikked. Sellega muutub aruanne kompaktsemaks ning väheneb pisut aruande esitaja koormus. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 9. Paragrahviga 23 on sätestatud liigitus tehnilistest juhtumitest, mille toimumisel raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks vastava kokkuvõtte eelmisel kalendrikuul toimunud tehnilistest juhtumitest. Tehniliste juhtumite alla kuuluvad sellised juhtumid, mis ei lähe õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi mõiste alla. Tehniliste juhtumite andmete kogumine on eelkõige vajalik siseriikliku raudteeohutuse olukorrast laiema ülevaate saamiseks. Aruannet täiendatakse selguse huvides manöövritöö piirkonnaga, sest TTJAle tuleb esitada andmeid kõikide tehniliste juhtumite kohta kogu raudteepiirkonnas. Viimases lahtris olevat teavitatud ametkondade loetelu kaasajastatakse, kuna politsei, kiirabi ja Päästeameti ühiseks kontaktpunktiks on Häirekeskus. Lisaks nimetatakse eraldi Keskkonnainspektsiooni, et kokkuvõtte esitajatel ei ununeks nende ära märkimine. Kokkuvõtte vorm kehtestatakse määruse lisaga 10. Paragrahviga 24 sätestatakse, et TTJA koostab juhised aruannete vormide täitmiseks ja avaldab need oma kodulehel. Tegemist ei ole uue nõudega ja see kehtib ka praegu, määruse jõustumisel ajakohastab TTJA juhised. Viies peatükk reguleerib raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamist. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. aprill 2014. a määrus nr 26 „Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande vorm“ sätete sisulise taasesitamisega. Raudteeohutust mõjutav juhtum on vastavalt raudteeseaduse § 48 lõikele 1 tõsine õnnetusjuhtum, õnnetusjuhtum ja vahejuhtum. Paragrahviga 25 sätestatakse raudteeohutust mõjutavast juhtumist Ohutusjuurdluse Keskusele teatamine, mille põhiregulatsioon on sätestatud raudteeseaduse § 49 lõigetes 1–3. Tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi kohta tuleb esitada kirjalik teade määruse lisaga 11 kehtestatud vormil kolme tööpäeva jooksul juhtumist arvates. Vahejuhtumi kohta esitatakse 5 teave kirjaliku ettekandena määruse lisaga 12 kehtestatud vormil, aga seda ainult juhul, kui Ohutusjuurdluse Keskus seda ise küsib. Paragrahviga 26 sätestatakse raudteeohutust mõjutavast juhtumist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teatamine, mille põhiregulatsioon on sätestatud raudteeseaduse § 49 lõigetes 4 ja 5. Tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi kohta tuleb esitada kirjalik teade määruse lisaga 11 kehtestatud vormil kolme tööpäeva jooksul juhtumist arvates. Vahejuhtumi kohta esitatakse teave kirjaliku ettekandena määruse lisaga 12 kehtestatud vormil viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates. Kuuenda peatükiga kehtestatakse rakendussätted. Paragrahviga 27 parandatakse majandus- ja taristuministri 03.11.2020 määruse nr 66 „Raudteeliikluse olulise piiramise ja ajutise sulgemise teavitamise ja kooskõlastamise kord ning esitatavate dokumentide ja andmete loetelu“ § 2 lõigetes 3 ja 4 esitatud viitevead. Lõiked 3 ja 4 viitavad § 4 sätetele, kuid sellise numbriga paragrahvi määruses ei ole ja tegelikult on mõeldud § 3 sätteid. Paragrahviga 28 parandatakse majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ § 6 lõikes 1 viga kalde väärtustes. Määruse § 6 lõige 1peab sätestama, et jaamadesse on lubatud rajada raudteid kallakuga kuni 1,5 ‰, mis tähendab, et 1000 meetrise raudteelõigu kohta ei tohi tõus olla suurem kui 1,5 meetrit (praeguse teksti puhul oleks see 15 meetrit). Erandjuhtumil, kui on rakendatud täiendavaid ettevaatusabinõusid, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti loal rajada ka suurema kaldega raudteid, kuid mitte üle 2,5 ‰, mis tähendab, et 1000 meetrise raudteelõigu kohta ei tohi tõus olla suurem kui 2,5 meetrit (kehtiv säte lubaks tõusu kuni 25 meetrit). Ekslikult on määruse tekstis väärtused kordades suuremad, kui see oleks realistlik, ning see ei ole ka kooskõlas seni kehtinud normidega. Varem kehtinud teede- ja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskirja punkt 19 sätestas, et jaamad peavad üldjuhul asuma horisontaalpinnal. Jaamu on lubatud ehitada kallakule kaldega kuni 0,0015 ja erandjuhul on lubatud ka suuremad kalded, kuid mitte üle 0,0025. Need väärtused on samad, mis vastavalt 1,5‰ ja 2,5‰ ja määruse muudatusega taaskehtestatakse senine norm. Lisaga 1 kehtestatakse õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumuse arvutamise valemid. Lisadega 2–10 kehtestatakse määruse §-des 14, 15 ning 17–23 sätestatud aruannete vormid. Lisaga 11 kehtestatakse tõsisest õnnetusjuhtumist ja õnnetusjuhtumist teatamise kirjaliku teate vorm. Lisaga 12 kehtestatakse vahejuhtumist teatamise kirjaliku ettekande vorm. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu sätetega võetakse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 sätted. Nimetatud direktiivi ülevõetavate sätete vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas. Samuti on määrus vastavuses Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/762 sätetega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid mõjusid, kuna olulisi sisulisi muudatusi ja täiendavaid nõudeid määrusega ei kehtestata, vaid üldiselt taasesitatakse seni kehtinud norme. 6 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse nõuded jäävad samaks võrreldes kehtivate ministri määrustega. Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kuna määrus ei puuduta teiste ministeeriumude haldusala, siis ei esitata eelnõu kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile, AS-ile Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS-ile, AS-ile Eesti Liinirongid, AS- ile Operail, AS-ile GoRail, Enefit Kaevandused AS-ile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 7 Lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid norm õigusakti sisuliseks ülevõtmise rakendamiseks kohustus kehtestatav siseriiklik õigusakt Artikkel 3 punkt 9 Jah § 2 lg 1 Artikkel 9 lõige 2 Jah § 2 lg-d 1 ja 2 Artikkel 9 lõige 3 Jah § 3 lg-d 1 ja 3 Artikkel 9 lõige 5 Jah § 3 lg 4 Lisa I Ei 3. peatükk Kuna TTJA peab neid andmeid koguma ja Raudteemetile esitama, siis on need määrusega üle võetud. 8 MÄÄRUS 03.12.2020 nr 83 Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine1 Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4, § 40 lõike 7, § 44 lõike 8, § 45 lõike 3, § 46 lõike 4 ja § 49 lõike 7 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele; 2) ohutusnäitajate loetelu ning ohutusnäitajatest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi Raudteeamet) teavitamise kord; 3) nõuded raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimist ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele (edaspidi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne), nende aruannete vormid ja esitamise tähtajad; 4) raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande vorminõuded. 2. peatükk Ohutusjuhtimise süsteem § 2. Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem (1) Ohutusjuhtimise süsteem on korraldus, meetmed ja menetlused, mis on loodud raudtee- ettevõtja poolt oma tegevuse ohutuks juhtimiseks ning selle kaudu edendavad raudtee- ettevõtjad vastastikuse usalduse, usaldusväärsuse ja õppimise kultuuri, kus töötajaid julgustatakse panustama ohutuse arendamisse, tagades samal ajal nende konfidentsiaalsuse. (2) Ohutusjuhtimise süsteemis tuleb kajastada, kuidas on kõikidel tasanditel: 1) tagatud juhtimiskontroll; 2) tagatud ohutusjuhtimise süsteemi pidev täiustamine; 1 3) kaasatud töötajad ja nende esindajad; 4) rakendatud järjepidevalt inimtegurialaseid teadmisi ja meetodeid. § 3. Ohutusjuhtimise süsteemi põhielemendid ja täiendavad nõuded (1) Ohutusjuhtimise süsteem sisaldab järgmisi põhielemente: 1) raudtee-ettevõtja juhtorgani kehtestatud ettevõtja raudteeohutuspoliitika, millest on teavitatud kõiki töötajaid; 2) kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid ohutuse säilitamiseks ja täiustamiseks ning kavad ja menetlused nende eesmärkide saavutamiseks; 3) protseduurid olemasolevate, uute ja muudetud tehniliste ja käitamisstandardite või muude korralduslike tingimuste täitmiseks, mis on kehtestatud koostalitluse tehnilises kirjelduses, riigisisestes eeskirjades ning teistes asjakohastes eeskirjades või pädeva asutuse otsuses; 4) protseduurid, mis tagavad seadmete ja toimingute vastavuse nendele kohalduvatele standarditele ja ettenähtud tingimustele nende kogu kasutusea vältel; 5) protseduurid ja meetodid riskide kindlaksmääramise, riskihindamise ja riskikontrollimeetmete rakendamiseks, kui tegevustingimuste muutumisest või uute materjalide kasutusele võtmisest tuleneb uusi riske raudteeinfrastruktuurile või inimese, masina ja organisatsiooni vahelisele liidesele; 6) personali koolitusprogrammid ja protseduurid, mis aitavad tagada personali püsivat kompetentsi ja ülesannete kohast täitmist, ja mis sisaldavad tingimusi füüsilise ja psühholoogilise sobivuse kohta; 7) teabe edastamise kord; 8) ohutusalase teabe dokumenteerimise protseduurid ja vormid ning olulise ohutusteabe käsitlemise kord; 9) protseduurid raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest, ohuolukordadest ja muudest ohtlikest juhtumitest teatamise, uurimise ja analüüsi tagamiseks ning vajalike ennetusmeetmete rakendamiseks; 10) tegutsemisplaan häirete lahendamiseks, mis sisaldab tegevus-, hoiatus- ja teavituskava ning tagab vajalikus ulatuses koostöö Päästeameti ja teiste pädevate ametiasutuste ja raudteel tegutsevate ettevõtjatega; 11) ohutusjuhtimise süsteemi perioodilise siseauditi kord. (2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud ohutusjuhtimise süsteemi osa peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) vedurijuhi sertifikaadieksami, katsesõidu ja vahekontrolli tulemuste vaidlustamise kord; 2) vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajaliku perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli läbimise kord; 3) vedurijuhile sertifikaadi väljastamise ja muutmise kord; 4) vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord; 5) vedurijuhi sertifikaadi väljastamise, väljastamata jätmise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise kord. (3) Lisaks eeltoodule peab ohutusjuhtimise süsteem hõlmama mis tahes muid elemente, mis on vajalikud riskide katmiseks, mis vastavalt riskide hindamisele tulenevad raudtee-ettevõtja enda tegevusest. (4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis peab olema arvestatud erinevate raudteeveoettevõtjate tegevuse mõjuga raudteeinfrastruktuuril ja sätestatud võimalus kõigile raudteeveoettevõtjatele tegutseda kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike eeskirjadega ning raudteeveoettevõtjate ühtsetes ohutustunnistustes sätestatud tingimustega. 2 § 4. Ohutusjuhtimissüsteemi rakendamine Ohutusjuhtimise süsteemi rakendamisel peab raudtee-ettevõtja lisaks järgima komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnustatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 26–48) sätestatut. 3. peatükk Ohutusnäitajad ja nendest teavitamine § 5. Terminid Käesolevas peatükis kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) läbipääs on inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääs, välja arvatud tee; 2) raudteeületuskoht on tee või läbipääsu ja raudtee samatasandiline ristumine, mida on sellisena tunnustanud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ning mis on avatud avalikele või erakasutajatele, välja arvatud jaamasisesed raudtee ooteplatvormide vahelised ja üksnes töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad ületuskohad; 3) rongkilomeeter on mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale, läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgustiku lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust ning arvesse võetakse üksnes Eestis läbitud vahemaad; 4) tee on iga avalikus või erakasutuses olev tee, tänav või maantee, sealhulgas nende kõrval kulgev jalgtee ja jalgrattatee. § 6. Ohutusnäitajad (1) Ohutusnäitajad on andmed, mida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab raudteeseaduse § 38 lõike 7 kohase aastaaruande raames esitama Raudteeametile ja millega peavad ettevõtjad arvestama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatava ohutusaruande koostamisel ning õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite (edaspidi koos õnnetusjuhtumid) majandusliku mõju välja arvutamisel. (2) Ohutusnäitajad jagunevad temaatiliselt järgmiselt: 1) õnnetusjuhtumitega seotud näitajad; 2) ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad; 3) enesetappudega seotud näitajad; 4) õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite (edaspidi koos juhtumid) algpõhjustega seotud näitajad; 5) õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad; 6) raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad. § 7. Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad (1) Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste õnnetusjuhtumi liikide kaupa: 1) rongi kokkupõrge raudteeveeremiga; 2) rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega; 3) rongi rööbastelt mahaminek; 4) raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohal toimunud õnnetusjuhtumid ja jalakäijatega õnnetusjuhtumid reguleerimata ja § 12 lõikes 9 nimetatud reguleeritud raudteeületuskoha liikide kaupa; 3 5) liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum väljaspool raudteeületuskohta, välja arvatud enesetapud ja enesetapukatsed; 6) raudteeveeremi põleng; 7) muu õnnetusjuhtum. (2) Märkimisväärne õnnetusjuhtum liigitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt Raudteeametile esitatavas aruandes õnnetusjuhtumi esmase liigi alusel, isegi kui teisese liigi tagajärjed on raskemad. (3) Märkimisväärse õnnetusjuhtumiga seotud raskelt vigastatute ja hukkunute kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet õnnetusjuhtumi liikide kaupa ja lisaks järgmiste kategooriate kaupa: 1) reisijad nii reisijakilomeetrite kui reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes; 2) töötajad või töövõtjad; 3) raudteeületuskoha kasutajad; 4) raudteerajatise territooriumil loata viibivad isikud; 5) muud isikud reisijate ooteplatvormil; 6) muud isikud väljaspool reisijate ooteplatvormi. (4) Märkimisväärne õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks liikuv veeremiüksus ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis kahjustab märkimisväärselt raudteeveeremit, rööbasteed, muud raudteerajatist või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökojas, laos või depoos toimunud õnnetusjuhtumeid. (5) Märkimisväärne raudteeveeremi, rööbastee, muu raudteerajatise või keskkonna kahjustamine on kahju, mille suurus on vähemalt 150 000 eurot. (6) Ulatuslik liiklushäire tähendab rongiliikluse peatumist põhiliinil vähemalt kuueks tunniks. (7) Rongi kokkupõrge raudteeveeremiga on rongi laupkokkupõrge teise rongi, raudteeveeremi või manööverdava veeremiga, sissesõit teisele rongile või veeremile ja külgkokkupõrge. (8) Rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega on rongi osa kokkupõrge rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt oleva esemega, sealhulgas kontaktvõrguga. Siia hulka ei arvata kokkupõrkeid raudteeületuskohal esemetega, mille on kaotanud rööbasteed ületanud sõidukid või muud raudteeületuskoha kasutajad. (9) Rööbastelt mahaminek on juhtum, kus vähemalt üks rongiratas sõidab rööpalt maha. (10) Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum on raudteeületuskohal toimuv õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks veeremiüksus ja: 1) vähemalt üks raudteed ületav sõiduk; 2) jalakäija või muu ületuskoha kasutaja või 3) raudteel või selle läheduses ajutiselt olev ese, kui selle on kaotanud raudteed ületav sõiduk või muu ületuskoha kasutaja. (11) Liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, kus vähemalt üks inimene saab löögi raudteeveeremilt, raudteeveeremile kinnitatud või sellest eraldunud esemelt, kukub raudteeveeremis või raudteeveeremilt või saab raudteeveeremis löögi lahtiselt esemelt. 4 (12) Raudteeveeremi põleng on põleng või plahvatus raudteeveeremis, sealhulgas põleng raudteeveeremi koormas, lähtejaama ja sihtjaama vahelise sõidu, lähtejaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise või rongide koostamise ajal. (13) Muu õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, mis ei kuulu lõigetes 4 ja 6–12 nimetatud õnnetusjuhtumi liikide alla. (14) Reisija on isik, kes kasutab raudteetransporti, kaasa arvatud isik, kes üritab minna liikuva rongi peale või tulla liikuvalt rongilt maha. Reisijaks ei loeta rongipersonali. (15) Reisijakilomeeter on mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes Eesti territooriumil läbitud vahemaad. (16) Töötaja või töövõtja on isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetusjuhtumi ajal tööl, sealhulgas töövõtja personali hulka kuuluv isik, füüsilisest isikust ettevõtja, rongi personal ja isik, kes käitab raudteeveeremit või raudteerajatist. (17) Raudteeületuskoha kasutaja on isik, kes ületab raudteed raudteeületuskohas sõidukiga või jalgsi. (18) Raudtee territooriumil loata viibiv isik on isik, kes on raudteemaal, kui seal viibimine on keelatud. Raudteel loata viibivaks isikuks ei loeta raudteeületuskoha kasutajat. (19) Muu isik reisijate ooteplatvormil on isik, kes viibib reisijate ooteplatvormil, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi ega raudteel loata viibiv isik. (20) Muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi on isik, kes viibib väljaspool reisijate ooteplatvormi, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik reisijate ooteplatvormil ega raudteel loata viibiv isik. (21) Hukkunu on isik, kes on õnnetusjuhtumi, välja arvatud enesetapp, tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastustesse. (22) Raskelt vigastatu on isik, kes viibib õnnetusjuhtumi, välja arvatud enesetapukatse, tagajärjel haiglaravil üle 24 tunni. § 8. Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad (1) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste liikide kaupa: 1) õnnetusjuhtumid, mis hõlmavad vähemalt üht ohtlikku kaupa vedavat veeremiüksust; 2) õnnetusjuhtumid, mille käigus vabaneb ohtlikke aineid. (2) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtum on juhtum, millest tuleb teatada rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse” (RID), ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) punkti 1.8.5 või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 alusel. (3) Ohtlikud kaubad on ained ja kaubaartiklid, mille vedamine on rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse” (RID) või 5 rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 kohaselt keelatud või lubatud üksnes nendes ette nähtud tingimustel. § 9. Enesetappudega seotud näitajad (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab enesetappude ja enesetapukatsete koguarvu ning suhtarvu rongkilomeetrite suhtes. (2) Enesetapp on surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine, mis on sellisena pädeva riikliku asutuse poolt vastavalt registreeritud ja klassifitseeritud. (3) Enesetapukatse on raske vigastusega lõppev enda tahtlik vigastamine. § 10. Juhtumite algpõhjusega seotud näitajad (1) Juhtumite algpõhjuse kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste liikide kaupa: 1) purunenud rööbas; 2) rööbastee kõverdumine ja muu deformatsioon; 3) valemärguandest tingitud tõrge; 4) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega; 5) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumata; 6) käituses oleva raudteeveeremi ratta purunemine; 7) käituses oleva raudteeveeremi telje purunemine. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab Raudteeametit teavitama kõikide juhtumite algpõhjustest, kaasa arvatud juhtumitest, mis ei lõppe õnnetusega. Kui algpõhjus põhjustab märkimisväärse õnnetusjuhtumi, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sellest Raudteeametit nii algpõhjusena kui ka §-s 7 nimetatud õnnetusjuhtumeid käsitlevate ohutusnäitajate raames. (3) Purunenud rööbas on kaheks või rohkemaks tükiks lagunenud rööbas või rööbas, millest eraldunud metallitüki tõttu tekib sõidupinnale üle 50 mm pikkune ja üle 10 mm sügavune lõhe. (4) Rööbastee kõverdumine või muu deformatsioon on viga, mis on seotud raudtee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on vaja rööbasteel liiklus sulgeda või koheselt vähendada lubatud kiirust. (5) Valemärguannetest tingitud tõrge on signaalsüsteemi tehniline viga, mis on seotud kas raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremiga ja mille tõttu on signaalteade nõutavast vähem piirav. (6) Signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega on juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud ja möödub ohupunktist. (7) Signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumiseta on juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud, kuid ei möödu ohupunktist. (8) Lõigetes 6 ja 7 nimetatud signaalist möödasõit ohuolukorras tähendab möödasõitu: 1) rööbastee äärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist ohuolukorras, kui rongi turvanguseadmed (edaspidi ka TPS) ei ole töökorras; 6 2) rongi turvanguseadmega ette nähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast; 3) punktist, milleni liikumine oli eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud; 4) peatumismärgist, välja arvatud puhvertõketest või käsisignaalist. (9) Lõikes 8 sätestatud signaalist möödasõit ei hõlma olukorda, kus veoüksuseta või järelevalveta raudteeveerem möödub signaalist ohuolukorras või kus signaal ei ole mis tahes põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada. (10) Kasutusel oleva raudteeveeremi ratta purunemine on ratta purunemine, millega kaasneb õnnetusjuhtumi oht, rööbastelt mahasõit või kokkupõrge. (11) Kasutusel oleva raudteeveeremi telje purunemine on telje purunemine, millega kaasneb õnnetusjuhtumi oht, rööbastelt mahasõit või kokkupõrge. § 11. Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad (1) Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajate puhul esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste tegurite kogu- ja suhtarvud eurodes rongkilomeetrite suhtes: 1) surmade ja raskete vigastuste arv korrutatud ohvrite ärahoidmise väärtusega; 2) keskkonnakahju maksumus; 3) raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju; 4) õnnetusjuhtumitest tingitud hilinemiste maksumus. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Raudteeametit märkimisväärsete õnnetusjuhtumite majanduslikust mõjust. (3) Ohvrite ärahoidmise väärtus hõlmab ohutuse väärtust ja otseseid ning kaudseid majanduslikke kulusid. Ohvrite ärahoidmise väärtus on väärtus, mida omistatakse ohvrite ärahoidmisele ja seetõttu ei ole see väärtus õnnetusjuhtumis osalenud osapoolte jaoks hüvitise võrdlusnäitaja. (4) Ohvrite ärahoidmise väärtuse arvutamisel käsitletakse surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi eraldi, kuna ohvrite ärahoidmise väärtus on surmajuhtumite ja raskete vigastuste puhul erinev. (5) Ohutuse väärtus on maksmise valmisoleku väärtus. Maksmise valmisoleku väärtus on üksikisiku valmisolek maksta selle eest, et surmariski vähendada. (6) Ohutuse väärtuse puhul tuleb hinnata, kas olemasolevad hinnangulised väärtused on sobivad või mitte, võttes arvesse järgmist: 1) hinnangulised väärtused peavad olema seotud transpordisektoris suremusriski vähendamise kava hinnanguliste väärtustega ja need peavad järgima eelistuste uuringus esitatud maksmise valmisoleku väärtuse suhtes valitud lähenemisviisi; 2) väärtuste arvutamiseks kasutatud vastajate valim peab esindama asjaomast elanikkonda, eelkõige peab valim kajastama vanust, sissetuleku jaotumist ja ka muid elanikkonna asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke ja demograafilisi näitajaid; 3) maksmise valmisoleku väärtuste arvutamise meetodi uuring tuleb koostada nii, et küsimused on vastajale selged ja arusaadavad. (7) Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate kulude alusel. Otsesed ja kaudsed majanduslikud kulud on hinnangulised kulud, mis sisaldavad järgmist: 7 1) arstiabi ja taastusraviga seotud kulud; 2) õigus- ja kohtukulud, politsei- ja päästekulud, raudtee-ettevõtja õnnetusjuhtumi uurimise kulud ja kindlustuse halduskulud; 3) tootmiskadu ehk õnnetuse tagajärjel kannatanu poolt tootmata jäänud kaupade ja osutamata jäänud teenuste väärtus ühiskonnale. (8) Keskkonnakahju maksumus on raudteeveoettevõtja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja kantavad kulud, mis arvutatakse olemasoleva kogemuse põhjal ja mis tuleb kanda, et taastada õnnetusjuhtumi eelne olukord kahjustatud piirkonnas. (9) Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju maksumus on kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri ehitamisega ja parandatava raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri taastamisega õnnetusjuhtumile eelnenud seisukorda. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju hõlmab ka remonti vajavate raudteeveeremite tõttu renditavate või liisitavate raudteeveeremitega seotud kulusid. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalset kahju hindavad raudteeveoettevõtja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja oma kogemusele tuginedes. (10) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus on õnnetusjuhtumi tõttu raudteereisijatele ja kaubaveoklientidele tekitatud hilinemiste rahaline väärtus, mis arvutatakse lisas 1 toodud valemite alusel. (11) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse märkimisväärsete õnnetusjuhtumite puhul ja seda arvestatakse järgmiselt: 1) lõppjaamas mõõdetud tegelikud hilinemised raudteeliinil, kus õnnetusjuhtum toimus; 2) tegelikud hilinemised või kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised hilinemised teistel asjaomastel raudteeliinidel. § 12. Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad (1) Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajate puhul esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TPS-iga varustatud raudteede protsendimäära ja rongis töötavaid turvanguseadmeid kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäära järgmise nelja liigi kaupa: 1) hoiatus; 2) hoiatus ja automaatne peatamine; 3) hoiatus ja automaatne peatamine ning pisteline kiirusekontroll; 4) hoiatus ja automaatne peatamine ning pidev kiirusekontroll. (2) Raudteeületuskohtade koguarvu liini- ja rööbasteekilomeetri kohta esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet reguleerimata ja reguleeritud raudteeületuskohtade osas. (3) TPS on süsteem, mis aitab tagada signaalide ja kiiruspiirangute järgimist. (4) Rongisisene süsteem on süsteem, mis abistab juhti raudteeäärsete ja kabiinisiseste signaalnäitude jälgimisel ning tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja kiirusepiirangutest kinnipidamise ja mis võib hõlmata järgmist: 1) hoiatamine – automaatne hoiatus juhile; 2) hoiatamine ja automaatne peatamine – automaatne hoiatus juhile ja automaatne peatamine signaalist möödasõidul ohuolukorras; 8 3) hoiatamine, automaatne peatamine ja pisteline kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse, ning mille puhul tähendab pisteline kiirusekontroll kiiruse kontrollimist kiirusepiirangu tähiste signaalile lähenemisel; 4) hoiatamine, automaatne peatamine ja pidev kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja liinil kehtestatud kiiruspiirangute pideva järgimise, ning mille puhul tähendab pidev kiirusekontroll lubatud maksimumkiiruse kuvamist ja järgimist liini kõikidel lõikudel ning mida nimetatakse automaatblokeerimissüsteemiks (edaspidi ATP). (5) Liinikilomeeter on raudteevõrgustiku pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust. (6) Rööbasteekilomeeter on raudteevõrgustiku pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul võetakse arvesse iga tee. (7) Reguleerimata raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus puudub igasugune hoiatussüsteem või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta ületada. (8) Reguleeritud raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus selle kasutajad on kaitstud või neid hoiatatakse läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik raudteeületuskohta ületada. Kasutajate kaitsmiseks ettenähtud füüsilisteks seadmeteks on pool- või täistõkkepuud ning raudteeväravad. (9) Reguleeritud raudteeületuskohti liigitatakse järgmiselt: 1) käsitsi reguleeritav on raudteeületuskoht, kus turvangu või hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib raudteetöötaja käsitsi; 2) automaatse hoiatusega kasutaja poolel on raudteeületuskoht, kus hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong; 3) automaatse turvanguga kasutaja poolel on raudteeületuskoht, kus turvangu kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong ja see hõlmab ka raudteeületuskohti, kus kasutaja poolel on olemas nii turvang kui ka hoiatus; 4) raudteeäärse turvanguga on raudteeületuskoht, kus signaal või muu rongiturvangu süsteem lubab rongil sõitu jätkata üksnes siis, kui raudteeületuskohas on turvanguseadmed kasutaja poolel aktiveeritud ning raudteeületuskoht ei ole hõivatud. 4. peatükk Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded § 13. Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded ning nende esitamise tähtajad (1) Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile käesolevas määruses kehtestatud vormis, kui määrusest ei tulene teisiti. Aruanded esitatakse elektroonilisel kujul viimase kontrolli tulemuste kohta. (2) Avaliku raudtee valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile: 1) teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande ja kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks kuupäevaks; 2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande, raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi ja rööbaste terviklikkuse aruanded – iga aasta 1. veebruariks; 3) raudteeülesõidukohtade (edaspidi ülesõidukohad) ja raudteeülekäigukohtade (edaspidi ülekäigukohad) tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1. novembriks; 4) reisijate ooteplatvormide seisukorra, raudteede tehnoseisundi ja raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ning viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks. 9 (3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile: 1) kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks kuupäevaks; 2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande, välja arvatud § 14 lõikes 2 nimetatud teabe, ning raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruande – iga aasta 1. veebruariks; 3) ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1. novembriks; 4) raudteede tehnoseisundi ning raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks. (4) Raudteevedu korraldav ettevõtja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile raudtee-ettevõtja tegevusaruande iga aasta 1. veebruariks. (5) Raudteeveeremi valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile § 14 lõike 3 kohase teabe iga aasta 1. veebruariks. § 14. Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne (1) Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne esitatakse lisas 2 toodud vormil. (2) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 1 esitatakse: 1) andmed aastas läbitud rongkilomeetrite kohta eraldi välja kauba- ja reisijateveo osas; 2) andmed aastas läbitud kauba brutotonn-kilomeetrite ja reisija-kilomeetrite kohta; 3) andmed reisijate kohta ja protsentides see, kas reisi eesmärk oli töösõit või mitte. (3) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 2 esitatakse: 1) tõsiste õnnetusjuhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku; 2) õnnetusjuhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku; 3) vahejuhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku; 4) tehniliste juhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku; 5) olukordade, mis on raudteeohutuse mõttes oluline, kuid ei realiseerunud juhtumina, arv kvartali lõikes ja aastas kokku. (4) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 3 esitatakse: 1) tõsiste õnnetusjuhtumite tõttu toimunud reisi- ja kaubarongide hilinemised; 2) õnnetusjuhtumite tõttu toimunud reisi- ja kaubarongide hilinemised; 3) vahejuhtumite tõttu toimunud reisi- ja kaubarongide hilinemised. (5) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 4 esitatakse juhtumite majandusliku kahjuga seotud näitajad: 1) keskkonnakahju maksumus tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral; 2) rongidele põhjustatud kahju maksumus tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral; 3) raudteeinfrastruktuurile põhjustatud kahju maksumus tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral; 4) hilinemistest põhjustatud kahju maksumus. § 15. Raudteede tehnoseisundi aruanne (1) Raudteede tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 3 toodud vormil ja selles esitatakse viimase kontrolli kohta järgmised andmed: 1) jaama või jaamavahe nimetus; 10 2) tee number; 3) kontrollimise kuupäev; 4) kehtestatud kiirus või kiiruse piirang; 5) kiiruse piirangu põhjus; 6) raudtee pealisehituse seisukord, mis hõlmab ka ballasti seisukorda, selle puhtust, lirtsmete hulka kilomeetril, ballastiprisma geomeetriat, kõlbmatute liiprite või prusside arvu kilomeetri kohta ja defektsete rööbaste arvu; 7) muud avastatud puudused või muud märkused raudtee geomeetria, muldkeha ja muu sellise osas; 8) puuduste kõrvaldamise tähtaeg või kuupäev eraldi iga puuduse kohta; 9) andmed aastas läbitud rongkilomeetrite, milles eristatakse kauba- ja reisirongid, ning kaubarong-kilomeetrite kohta; 10) ATP-ga varustatud avalike raudteede protsendimäär ja töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäär. (2) Raudteede tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks. Kui puuduste kõrvaldamine võtab rohkem kui aasta, tuleb esitada täiendavad selgitused. (3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama andmed kõikide tema valduses olevate raudteede kohta. (4) Avalikku raudteed majandav ettevõtja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama andmed raudteede kohta, mida ei kontrollita teemõõduvaguniga. Aruandes tuleb ära näidata ka liikluseks mittekasutatavad raudteed, lisades vastava märke. § 16. Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne (1) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne esitatakse teemõõduvaguni poolt väljastatavas formaadis ja selles esitatakse aruandeperioodi kohta järgmised andmed: 1) liini nimetus või raudtee number, mida on kontrollitud; 2) peatee kilomeeter, mida on kontrollitud; 3) rööpmelaiuse vastavuse nõuetele hinne pallides; 4) loodi vastavuse nõuetele hinne pallides; 5) risttõugete olemasolu hinne pallides; 6) vertikaaltõugete olemasolu hinne pallides; 7) rihivigade olemasolu hinne pallides; 8) lubamatute kõrvalekallete pallide summa; 9) kohest sekkumist vajavate puuduste kõrvaldamise meetmed ja kõrvaldamise kuupäevad. (2) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks. (3) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande peab esitama raudteeinfrastruktuuriettevõtja tema poolt majandatava avaliku raudtee kohta. § 17. Rööbaste terviklikkuse aruanne (1) Rööbaste terviklikkuse aruanne esitatakse lisas 4 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed: 1) jaama, jaamavahe või manöövritööpiirkonna nimetus; 2) kontrollitud raudtee number; 11 3) kontrollimise kuupäev; 4) rööpa tüüp; 5) defekti asukoht; 6) defekti kirjeldus, mis on raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt kehtestatud juhendi alusel puudust iseloomustav number, teravdefektse rööpa korral tuleb lisada tähis Td; 7) muud avastatud puudused või muud märkused; 8) puuduse kõrvaldamise aeg ja rakendatud meetmed või kõrvaldamise tähtaeg eraldi iga puuduse kohta. (2) Rööbaste terviklikkuse aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks. § 18. Ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne Ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 5 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed: 1) ülesõidukoha nimetus ja ülesõidukoha asukoht raudteel; 2) ülesõidukoha koordinaadid L-EST97 koordinaadisüsteemis; 3) ülesõidukoha kategooria; 4) ülesõidukohta läbivate autode arv ööpäevas; 5) ülesõidukohta läbivate rongide arv ööpäevas; 6) ülesõidukoha katte materjal; 7) liiklusmärkide loetelu märgitähistena; 8) teave ülesõidukoha valgustuse kohta; 9) teave foorisignalisatsiooni olemasolu ja fooritähiste kohta; 10) teave tõkkepuu olemasolu kohta; 11) teave videovalve olemasolu kohta. § 19. Ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne Ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 6 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed: 1) ülekäigukoha nimetus või asukoht; 2) ülekäigukoha koordinaadid L-EST97 koordinaadisüsteemis; 3) ülekäigukohta läbivate rongide arv ööpäevas; 4) ülekäigukoha katte materjal; 5) liikluskorraldusvahendite loetelu märgi- ja fooritähistena; 6) teave rattatõkete olemasolu kohta; 7) teave ülekäigukoha valgustuste kohta. § 20. Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne (1) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne esitatakse lisas 7 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed: 1) silla, truubi või viadukti nimi või järjekorranumber; 2) raudteelõik, jaam või jaamavahe või manöövritööpiirkond, millel sild, truup või viadukt asub; 3) viimase ülevaatuse aeg; 4) avastatud puudused või muud märkused; 5) puuduste kõrvaldamise tähtaeg eraldi iga puuduse kohta. 12 (2) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks. § 21. Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne (1) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne esitatakse lisas 8 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed: 1) peatuskoha nimetus, kus ooteplatvorm asub; 2) ooteplatvormi kontrollimise kuupäev; 3) horisontaalehitusgabariit; 4) vertikaalehitusgabariit; 5) tähistuse ja valgustuse seisukord; 6) kaldteede, treppide ja piirete seisukord; 7) konstruktsiooni ja katte seisukord; 8) muu teave; 9) muud avastatud puudused või märkused; 10) puuduste kõrvaldamise tähtaeg eraldi iga puuduse kohta. (2) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks. (3) Kuni 35 meetri pikkuse ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi otstes ja keskel. (4) 100 meetri pikkuse ja pikema ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi otstes ning nende vahel sammuga mitte üle 50 meetri. (5) Teedevahelise ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida mõlema tee suhtes. § 22. Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne (1) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 9 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed: 1) jaam või jaamavahe manöövritööpiirkond, mille turvanguseadmete kohta aruanne esitatakse; 2) elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste viimase kontrollimise kuupäev, avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev; 3) signaalide nähtavuse kontrollimise viimase kontrolli kuupäev, avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev; 4) raudteeülesõidukohal või -ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja viimase kontrollimise kuupäev, avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev; 5) suuremad rikked, mis avastati rööpaahelate šunditundlikkuse kontrolli käigus; 6) suuremad rikked, mis avastati raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise kontrollsüsteemi kontrolli käigus; 7) suuremad rikked, mis avastati tsentraliseeritud ja matkakontrolliseadmetega jaamades kontroll-lukkudega pöörmete sulgrööbaste vastu raamrööbast ning liikuva riströöpa südamiku tiheda liibumise kontrollimise käigus. (2) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks. 13 (3) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandele tuleb lisada järgmised dokumendid: 1) jaama elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste kontrollimise akti koopia; 2) signaalide nähtavuse kontrollimise ja avastatud puuduste kõrvaldamise akti koopia; 3) raudteeülesõidukohal ja ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja kontrollimise akti koopia. § 23. Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest (1) Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse lisas 10 toodud vormil nende tehniliste juhtumite kohta, millega kaasnes vähemalt üks järgmistest tagajärgedest: 1) raudteeliikluse katkemine kauemaks kui 12 tunniks; 2) raudteeveeremiosade teele kukkumine, kui see tekitab tee- ja signalisatsiooniseadmete vigastusi; 3) raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus; 4) pöörmesulgede asendi muutumine rongi all tehnilise rikke tõttu; 5) kahju tekkimine raudteeinfrastruktuuri hulka mittekuuluvatele hoonetele ja rajatistele raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumise tõttu; 6) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga; 7) rongi vastuvõtt hõivatud teele, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga; 8) rongi ärasaatmine hõivatud jaamavahele blokkpiirkonda, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga; 9) rongi vastuvõtmine või ärasaatmine mööda ettevalmistamata matka; 10) raudteeveeremi iseeneslik liikumine ärasaate- ja vastuvõtumatkale või jaamavahele; 11) tsentraliseeritud või tsentraliseerimata pöörangu läbilõikamine; 12) kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneslik lahtihaakimine; 13) rongi ärasaatmine raudteeveeremi pidurimagistraali vagunivaheliste suletud otsakraanidega; 14) rongiliikluses ohtliku töökoha signaalidega piiramata jätmine, mis nõuab rongi kiirpidurdust; 15) tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist; 16) side- ja turvanguseadmete tehniline rike, mis kestab rohkem kui neli tundi; 17) veoste lagunemine raudteeveeremi teeloleku ajal, kui sellega kaasneb raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks; 18) veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti; 19) kontaktvõrgu tehniline rike, mille tõttu katkeb raudteeliiklus kauemaks kui neljaks tunniks; 20) märkimisväärses koguses ohtliku aine lekkimine või pudenemine veovahendist looduskeskkonda; 21) raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni rike; 22) veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis. (2) Kokkuvõttes kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse järgmised andmed: 1) jaama, jaamavahe või manöövripiirkonna nimetus, kus juhtum toimus; 2) juhtumi toimumiskoht; 3) pöörangu number; 4) juhtumi toimumise kuupäev ja kellaaeg; 14 5) rongi number; 6) juhtumi kirjeldus; 7) raudteeveeremi nimetus; 8) raudteeveeremi seeria ja number; 9) andmed tagajärgede kohta; 10) rakendatud meetmed; 11) juhtumi väljaselgitatud põhjused; 12) teavitatud muud ametkonnad. § 24. Juhised aruannete vormide täitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab juhised raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete vormide täitmiseks ning avaldab need oma kodulehel. 5. peatükk Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamine § 25. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist Ohutusjuurdluse Keskusele teatamine (1) Raudteeohutust mõjutavast juhtumist tuleb teatada Ohutusjuurdluse Keskusele vastavalt raudteeseaduse § 49 lõigetele 1–3. (2) Tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi toimumisest või lisateabe saamisest arvates kolme tööpäeva jooksul tuleb esitada Ohutusjuurdluse Keskusele teave juhtumi kohta kirjaliku teatena lisas 11 toodud vormil. (3) Vahejuhtumi kohta esitatakse teave kirjaliku ettekandena lisas 12 toodud vormil, kui Ohutusjuurdluse Keskus küsib täiendavat teavet vahejuhtumi kohta. § 26. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile täiendav teatamine (1) Raudteeohutust mõjutavast juhtumist tuleb teatada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastavalt raudteeseaduse § 49 lõigetele 4 ja 5. (2) Tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi toimumisest arvates kolme tööpäeva jooksul tuleb esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teave juhtumi kohta kirjaliku teatena lisas 11 toodud vormil. (3) Vahejuhtumi kohta esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjalik ettekanne lisas 12 toodud vormil viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates. 6. peatükk Määruste muutmine § 27. Majandus- ja taristuministri 3. novembri 2020. a määruse nr 66 „Raudteeliikluse olulise piiramise ja ajutise sulgemise teavitamise ja kooskõlastamise kord ning esitatavate dokumentide ja andmete loetelu“ muutmine Majandus- ja taristuministri 3. novembri 2020. a määruse nr 66 „Raudteeliikluse olulise piiramise ja ajutise sulgemise teavitamise ja kooskõlastamise kord ning esitatavate dokumentide ja andmete loetelu“ § 2 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „§ 4“ tekstiosaga „§ 3“. § 28. Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmine 15 Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ § 6 lõikes 1 asendatakse arv „15“ arvuga „1,5“ ja arv „25“ arvuga „2,5“. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 102–149) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumuse arvutamise valemid Lisa 2 Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne Lisa 3 Raudteede tehnoseisundi aruanne Lisa 4 Rööbaste terviklikkuse aruanne Lisa 5 Raudteeülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne Lisa 6 Raudteeülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne Lisa 7 Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne Lisa 8 Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne Lisa 9 Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne Lisa 10 Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest Lisa 11 Kirjaliku teate vorm Lisa 12 Kirjaliku ettekande vorm 16 Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, - liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 1 Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumuse arvutamise valemid Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse alljärgnevalt. 1) Säästetud sõiduaja rahaline väärtus: VT = säästetud sõiduaja rahaline väärtus Aja väärtus rongireisija jaoks (tund) VTP = [tööreisijate VT] * [tööreisijate keskmine osakaal aastas] + [mittetööreisijate VT] * [mittetööreisijate keskmine osakaal aastas] VTp arvestatakse eurodes reisija kohta tunnis Tööreisija on reisija, kes reisib seoses ametialase tegevusega, välja arvatud liikumine kodust tööle ja tagasi. Aja väärtus kaubarongi jaoks (tund) VTF = [kaubarongide VT] * [(tonnkilomeeter)/(rongkilomeeter)] VTF arvestatakse eurodes kaubatonni kohta tunnis (tonnkilomeeter)/(rongkilomeeter) on veetavate kaupade keskmine kogus tonnides rongi kohta aastas 2) Rongi üheminutilise hilinemise maksumus: CM = rongi üheminutilise hilinemise maksumus Reisirongi hilinemise maksumus CMP = K1 * (VTP/60) * [(reisijakilomeeter)/(rongkilomeeter)] (reisijakilomeeter)/(rongkilomeeter) on reisijate keskmine arv rongi kohta aastas Kaubarongi hilinemise maksumus CMF = K2 * (VTF/60) Faktorid K1 ja K2 asuvad aja ja hilinemise väärtuse vahepeal, võttes arvesse, et hilinemistest tingitud ajakaotust tajutakse tavapärasest sõiduaja kaotusest negatiivsemalt. 1 3) Õnnetusest tingitud hilinemiste maksumus Õnnetusest tingitud hilinemiste maksumus = CMP * (reisirongi hilinemine minutites) + CMF * (kaubarongi hilinemine minutites) 2 Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 2 Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne _____________ aasta kohta Ettevõtja nimi: ____________________________________________________ Aruande esitaja nimi ja ametinimetus: __________________________________ Aruande esitamise kuupäev: __________________________________________ 1. Ettevõtja tegevusega seotud näitajad 1.1 Rong-kilomeetrid 1.2 Kauba brutotonn- 1.3 Reisija-kilomeetrid 1.4 Reisijate keskmine 1.5 Reisijate keskmine aruandeperioodi kohta kilomeetrid aruandeperioodi protsent aastas, kelle protsent aastas, kelle (kaubavedu/reisivedu) aruandeperioodi kohta1 kohta2 reisi eesmärk oli seotud reisi eesmärk ei olnud töösõiduga3 seotud töösõiduga3 1 Täitmiseks kaubaveo-ettevõtjatele ning raudtee-infrastruktuuri ettevõtjatele 2 Täitmiseks reisiveo-ettevõtjatele ning raudtee-infrastruktuuri ettevõtjatele 3 Täitmiseks reisiveo-ettevõtjatele Täiendavad selgitused __________________________________________________________________________________________________ 1 2. Kokkuvõttev teave juhtumite kohta, milles üheks osapooleks oli aruande koostanud ettevõtja4 Kvartal 2.1 Toimunud tõsiste 2.2 Toimunud 2.3 Toimunud 2.4 Toimunud 2.5 Olukordade arv, mis on õnnetusjuhtumite õnnetusjuhtumite vahejuhtumite tehniliste raudteeohutuse mõttes oluline, arv arv arv juhtumite arv kuid ei realiseerunud juhtumina I II III IV Juhtumeid kokku 4 Täitmiseks kõikidele ettevõtetele Täiendavad selgitused __________________________________________________________________________________________________ 3. Rongide hilinemisega seotud näitajad5 Juhtumi nimetus Kaubarongide hilinemise aeg Reisirongide hilinemise aeg (minutites) (minutites) 3.1 Tõsiste õnnetusjuhtumite tagajärjel toimunud hilinemised 3.2 Õnnetusjuhtumite tagajärjel toimunud hilinemised 3.3 Vahejuhtumite (sh tehniliste juhtumite) tagajärjel toimunud hilinemised 5 Täitmiseks avalikul raudteeinfrastruktuuril toimunud juhtumite kohta Täiendavad selgitused __________________________________________________________________________________________________ 2 4. Juhtumite majandusliku kahjuga seotud näitajad Kahju liigitus Juhtumi kategooria Tõsine õnnetusjuhtum Õnnetusjuhtum Vahejuhtum (sh tehnilised juhtumid) 4.1 Keskkonnakahju maksumus (eur) 4.2 Rongidele põhjustatud kahju maksumus (eur) 4.3 Raudteeinfrastruktuurile põhjustatud kahju maksumus (eur) 4.4 Viivitustest põhjustatud kahju maksumus (eur) Täiendavad selgitused:__________________________________________________________________________________ 3 Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 3 Raudteede tehnoseisundi aruanne ______ aasta kohta Raudteeinfrastruktuuri valdaja: 1. Tehnilised näitajad Raudtee pealisehitus Puuduste kõrvaldamise Liipri Kehtestatud Muud tähtaeg või kuupäev ja Jaam/ Tee Kontrollimise Kiiruse piirangu materjal ja Defektsete kiirus ja kiiruse Ballasti puudused ja vahepeal rakendatavad jaamavahe nr kuupäev põhjus puudustega rööbaste piirang km/h seisukord märkused meetmed liiprite arv, arv raudteeohutuse tk/km tagamiseks Täiendavad selgitused (sh kui puuduste kõrvaldamine võtab rohkem kui aasta aega) _____________________________________________________________________ Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________ Aruande esitamise kuupäev: ______________________________________ 1 2. Ohutusnäitajad Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud ohutusnäitajad Automaatblokeerimissüsteemiga (ATP – Automatic Train Protection) Töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite varustatud teede protsendimäär protsendimäär Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________ Aruande esitamise kuupäev: ______________________________________ 2 Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 4 Rööbaste terviklikkuse aruanne _____ aasta kohta Raudteeinfrastruktuuri valdaja: Jaam/jaamavahe, Tee Rööbastee Kontrollimise Rööpa Defekti Defekti kirjeldus Muud puudused ja Puuduste kõrvaldamise manöövritöö nr registrinumber kuupäev tüüp asukoht märkused aeg ja rakendatud piirkond km, pk meetmed või tähtaeg Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________ Aruande esitamise kuupäev: ______________________________________ Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 5 Raudteeülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne Raudteeinfrastruktuuri valdaja:____________________________________ Ülesõidu Koordinaadid L-EST Kate- Autode Rongide Ülesõidukoha Liiklusmärkide Valgustus Foorisigna- Tõkkepuu Videovalve Viimase nimetus (XY) gooria arv arv katte loetelu (jah/ei) lisatsioon olemasolu olemasolu kontrolli ja (I, II, ööpäevas ööpäevas materjal (märgitähis (ei/ foori (jah/ei) kuupäev asukoht III) või (täisarv) (täisarv) (puit, asfalt, numbrites) tähis raudteel tehno- betoon, numbrites) km ja loogiline kumm vm) pikettides X Y ülesõit NÄIDE 1 6588172.97 541637.81 I 10000 72 asfalt 111, 122, 123-125 jah 73 jah jah pp.kk.aa NÄIDE 2 6588172.97 541637.81 III 12 2 betoon 112, 121 ei ei ei ei pp.kk.aa Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________ Aruande esitamise kuupäev: ______________________________________ Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 6 Raudteeülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne Raudteeinfrastruktuuri valdaja:____________________________________ Ülekäigukoha Koordinaadid L-EST Rongide Ülekäigukoha Liikluskorraldusvahendid Tõkked Valgustus Viimase nimetus ja (XY) arv katte materjal (märgi- ja fooritähis (jah/ei) (jah/ei) kontrolli asukoht ööpäevas (puit, asfalt, numbrites) kuupäev raudteel km (täisarv) betoon, kumm ja pikettides vm) X Y NÄIDE 1 6588172.97 541637.81 72 asfalt 549 ei jah pp.kk.aa NÄIDE 2 6588172.97 541637.81 2 betoon 549 jah ei pp.kk.aa Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________ Aruande esitamise kuupäev: _______________________________________ Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 7 Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne ________ aasta kohta Raudteeinfrastruktuuri valdaja: Nimi Koordinaadid L-EST (XY) Raudteelõik Kontrollimise Tuvastatud puudused/märkused Puuduste kõrvaldamise jaam/jaamavahe (km, kuupäev kuupäev või tähtaeg X Y pk), manöövripiirkond Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________ Aruande esitamise kuupäev: _______________________________________ Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 8 Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne ________ aasta kohta Raudteeinfrastruktuuri valdaja: Peatuskoha Kontrollimise Horisontaal- Vertikaal- Tähistus ja Kaldteed, Konstruktsiooni Muu Muud Puuduste nimetus kuupäev ehitusgabariit, ehitusgabariit, valgustus trepid ja ja katte teave tuvastatud kõrvaldamise mm mm piirded seisukord puudused või aeg märkused Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________ Aruande esitamise kuupäev: _______________________________________ Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 9 Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne ______ aasta kohta Raudteeinfrastruktuuri valdaja: Raudteeülesõidukohal/-ülekäigukohal Elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja Jaam/ seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste Signaalide nähtavuse kontrollimine tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja jaamavahe, kontrollimine kontrollimine manöövritöö Viimase Puuduste Viimase Puuduste Viimase Puuduste piirkond Avastatud kontrolli Avastatud puudused kõrvaldamise kontrolli kõrvaldamise kontrolli Avastatud puudused kõrvaldamise puudused kuupäev kuupäev kuupäev kuupäev kuupäev kuupäev Suuremad rikked, mis avastati rööpaahelate šunditundlikkuse kontrolli käigus _____________________________________________________ ____________________________________________________________________________________________________________________ Suuremad rikked, mis avastati veeremi teljelaagrite ülekuumenemise kontrollsüsteemi (HOT-BOX) kontrolli käigus _______________________ ____________________________________________________________________________________________________________________ Suuremad rikked, mis avastati tsentraliseeritud ja matkakontrolliseadmetega jaamades kontroll-lukkudega pöörmete sulgrööpa vastu raamrööbast ning liikuva riströöpa südamiku tiheda liibumise kontrolli käigus ________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________________________________________ Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________ Aruande esitamise kuupäev: _______________________________________ Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja - ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 10 Kokkuvõte tehnilistest juhtumitest Aruanne ___ kuu /___ aasta kohta Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ärinimi: Kokkuvõtte esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, kontaktandmed: Jaama, jaamavahe Kilomeeter, Pöörangu Toimumise Rongi Juhtumi Raudteeveeremi Raudteeveeremi Andmed Rakendatud Juhtumi Informeeritud või pikett, tee number kuupäev ja number kirjeldus nimetus seeria ja number tagajärgede meetmed väljaselgitatud muud ametkonnad manöövripiirkonna number kellaaeg kohta põhjused (Häirekeskus, nimetus Keskkonnainspekt sioon jm) Kokkuvõtte esitamise kuupäev: ____________________________ Kokkuvõtte esitaja allkiri:___________________________________ Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, - liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 11 TEADE tõsisest õnnetusjuhtumist või õnnetusjuhtumist (edaspidi koos õnnetusjuhtum) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ärinimi: ___________________________________________________________________________ Teate koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, kontaktandmed: ___________________________________________________________________________ Õnnetusjuhtumi toimumise koht, kuupäev, kellaaeg ja rongi number: Jaama või Kilomeeter Teenumber Pöörangu Toimumise Toimumise Rongi jaamavahe ja pikett number kuupäev kellaaeg number nimetus Õnnetusjuhtumi kirjeldus: ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Andmed õnnetusjuhtumis osalenud raudteeveeremi kohta: Raudteeveeremi nimetus Raudteeveeremi seeria Raudteeveeremi number Andmed ohvrite ja kannatanute kohta: hukkunuid vigastatuid Õnnetusjuhtumi tagajärjel reisirongide hilinemise aeg kokku _____ tundi _____ minutit Õnnetusjuhtumi tagajärjel kaubarongide hilinemise aeg kokku _____ tundi _____ minutit Andmed muude tagajärgede kohta (tulekahju, keskkonnareostus, vara kahjustused): ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Rakendatud meetmed: 1 ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Õnnetusjuhtumi väljaselgitatud põhjused: ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Teate esmase edastamise Teate koostamise kuupäev Teate koostaja allkiri kuupäev 2 Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, - liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“ Lisa 12 ETTEKANNE vahejuhtumist Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ärinimi: ___________________________________________________________________________ Ettekande koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, kontaktandmed: ___________________________________________________________________________ Vahejuhtumi toimumise koht, kuupäev, kellaaeg ja rongi number: Jaama või Kilomeeter Teenumber Pöörangu Toimumise Toimumise Rongi jaamavahe ja pikett number kuupäev kellaaeg number nimetus Vahejuhtumi kirjeldus: ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Andmed vahejuhtumis osalenud raudteeveeremi kohta: Raudteeveeremi nimetus Raudteeveeremi seeria Raudteeveeremi number Vahejuhtumi tagajärjel reisirongide hilinemise aeg kokku _____ tundi _____ minutit Vahejuhtumi tagajärjel kaubarongide hilinemise aeg kokku _____ tundi _____ minutit Andmed muude tagajärgede kohta (tulekahju, keskkonnareostus, vara kahjustused): ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Rakendatud meetmed: 1 ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Vahejuhtumi väljaselgitatud põhjused: ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Ettekande koostamise kuupäev Ettekande koostaja allkiri 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel