03.12.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad,
raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse
kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest
juhtumitest teavitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Ministri määrus kehtestatakse seoses uue raudteeseaduse jõustumisega ja vajadusega täiendada
regulatsiooni seoses Euroopa Liidu direktiivi muutmisega. Määrus reguleerib ohutusnäitajate,
ohutusjuhtimise süsteemidega ja nõuetele vastavuse kontrollimisega seotud aruandlust, vorme
ning tähtaegasid ja raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korda. Ohutusnäitajaid ja
ohutusjuhtimise süsteeme puudutavate sätete osas on tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102—149) sätetest
tuleneva regulatsiooniga. Määrusega koondatakse kokku seni kehtinud 3 erinevat ohutusalast
määrust. Uusi sisulisi nõudeid määrusega ei kehtestata, tegemist on suures osas seni kehtinud
määruste taasesitamisega. Osaliselt on ka sätteid ära jäetud, kuna näiteks ohutusjuhtimise
süsteemi rakendamise täpsemad nõuded tulevad komisjoni delegeeritud määrusest (EL)
2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798
kohastele ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning
tunnustatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (ELT L
129, 25.5.2018, lk 26–48) ja seda osa enam määruses reguleerida vaja ei ole. Lisaks ei nõuta
enam kontaktvõrgu kohta aruannete esitamist, kuna see on kaetud elektripaigaldiste korraliste
audititega, mille andmed auditi tegija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi
TTJA) esitab.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna raudteetalituse peaspetsialist Kristi Lambing (teenistusest lahkunud) ning
teede- ja raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post:
[email protected], tel:
625 6490) koostöös raudteetalituse juhataja Indrek Laineveeriga (e-post:
[email protected], tel: 639 7636). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 6 peatükist, mis sisaldab 28 paragrahvi ning määrusel on 12 lisa. Määruse §-
id 2–4 on seotud direktiivi 2016/798 artikli 9 sätete täpsema ülevõtmisega. Tegemist ei ole uute
nõuetega, kuna artikkel 9 sisaldab varem kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2004/49/EÜ ühenduse raudteeohutuse kohta lisa III sätteid. Määruse §-id 5-12 on seotud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798 lisas I kehtestatud ohutusnäitajaid
puudutavate sätete üle võtmisega. Tegemist on juba direktiivi 2004/49 lisas I sätestatud
regulatsiooniga, mis on suuresti samas sõnastuses üle võetud direktiivi 2016/797 lisa I
sõnastusse. Määrusesse on koondatud kolm praegu kehtivat määrust:
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. jaanuari 2008. a määrus nr 9 „Raudtee-ettevõtja
ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“;
2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. aprilli 2014. a määrus nr 27 „Ohutusnäitajad ja
nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning
raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse
olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad“;
1
2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. aprill 2014. a määrus nr 26 „Õnnetusjuhtumist,
tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande
vorm“.
Paragrahv 1 on üldsäte, mis kirjeldab määruse kohaldamise ala. Selle kohaselt kehtestatakse
määrusega nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele,
ohutusnäitajate loetelu ning ohutusnäitajatest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning
Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi Raudteeamet) teavitamise kord, nõuded
raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimist ning
raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, nende aruannete vormid ja esitamise
tähtajad ja raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande
vorminõuded.
Teise peatükiga kehtestatakse täpsemad nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile.
Paragrahviga 2 sätestatakse, mis on ohutusjuhtimise süsteem ja milliseid põhimõtteid selles
tuleb kajastada. Lõikega 1 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 3 punkt 9 ja deklaratiivne
säte artikli 9 lõike 2 viimasest lausest. Lõikega 2 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 9 teine
lause.
Paragrahviga 3 sätestatakse ohutusjuhtimise süsteemi põhielemendid ja täiendavad nõuded.
Põhielementide loetelu sätestatakse lõikega 1 ja see tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 9 lõikest
3. Lõike 2 kohaselt peab koolitusprogrammidega seotud ohutusjuhtimise süsteemi osa
sisaldama vedurijuhi sertifikaadiga seotud kordasid. See tuleneb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate
vedurijuhtide sertifitseerimise kohta sätetest ja raudteeseaduse § 60 lõikest 7, § 61 lõikest 2 ja
§ 65 lõikest 9. Lõike 3 kohaselt peab ohutusjuhtimise süsteemi lisaks hõlmama mis tahes muid
elemente, mis on vajalikud riskide katmiseks, mis vastavalt riskide hindamisele tulenevad
raudtee-ettevõtja enda tegevusest. Säte tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 9 lõike 3 viimasest
lõigust. Lõikega 4 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 9 lõige 5, mis sätestab, et
ohutusjuhtimise süsteemis peab olema arvestatud erinevate raudteeveoettevõtjate tegevuse
mõjuga raudteeinfrastruktuuril ja sätestada võimalus kõigile raudteeveoettevõtjatele tegutseda
kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike eeskirjadega ning
raudteeveoettevõtjate ühtsetes ohutustunnistustes sätestatud tingimustega.
Paragrahviga 4 viidatakse komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2018/762, millest tulevad
täiendavad nõuded ohutusjuhtimise süsteemi rakendamisele.
Kolmanda peatükiga kehtestatakse ohutusnäitajate ja nendest teavitamise regulatsioon.
Peatükiga võetakse üle direktiivi 2016/798 lisa I.
Paragrahviga 5 sätestatakse terminid, mida 5. peatükis mitmetes paragrahvides kasutatakse ja
nendeks on läbipääs, raudteeületuskoht, rongkilomeeter ning tee. Mõisted tulenevad direktiivi
2016/797 lisast I.
Paragrahviga 6 sätestatakse ohutusnäitajate kirjeldus. Tegemist on raudteeohutust
puudutavate andmetega, mida TTJA peab koguma ja edastama EL statistika koostamise jaoks
Raudteeametile. Paragrahvi teises lõikes on esitatud ohutusnäitajate temaatiline jagunemine,
mille osas TTJA andmed esitab.
Paragrahviga 7 sätestatakse õnnetusjuhtumiga seotud näitajaid ja nende kirjeldused. Lõiked 1
ja 2 sätestavad märkimisväärsete õnnetusjuhtumite statistiliste näitajate kogumist ning see
2
tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 1.1. Lõige 3 sätestab raskelt vigastatute ja
hukkunutega seotud suhtarvudega seotud näitajate kogumist ning see tuleneb direktiivi
2016/798 lisa I punktist 1.2. Lõigetes 4–22 selgitatakse, mida eelnevates lõigetes kasutatud
terminite all silmas peetakse ning need tulenevad direktiivi 2016/797 lisa I liite punktist 1.
Paragrahviga 8 sätestatakse ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajate
kogumist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Näitajad esitatakse õnnetusjuhtumite kohta, mis
hõlmab vähemalt ühte ohtlikku kaupa vedavat veeremiüksust või kui õnnetuse käigus vabaneb
ohtlikke aineid. Paragrahvi sisu tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 2 ja lisa I liite punktist
2.
Paragrahv 9 sätestab raudteel toimunud enesetappude statistika kogumist Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Kogutakse statistikat nii enesetappude kui ka
enesetapukatsete kohta. Paragrahvi sisu tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 3 ja lisa I liite
punktist 3.
Paragrahviga 10 sätestatakse õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite
algpõhjusete andmete kogumine. Kirjeldatud on rööpamurru, rööbastee deformatsiooni,
valemärguandest tingitud tõrgete, signaalist möödasõidu ohuolukorras ja käituses oleva
raudteeveeremi ratta või telje purunemise alla kuuluvad olukorrad. Paragrahvi sisu tuleneb
direktiivi 2016/798 lisa I punktist 4 ja lisa I liite punktist 4.
Paragrahviga 11 sätestatakse õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud
näitajad. Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse määruse lisas 1
sätestatud valemite alusel. Paragrahvi sisu tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I punktist 5 ja lisa I
liite punktist 5.
Paragrahviga 12 reguleeritakse raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse näitajate kohta käivat
statistikat. Sinna alla lähevad automaatblokeerimissüsteemiga varustatud raudteede andmed
(protsendimäär võrreldes muu raudteega ja kasutatavus) ning raudteeületuskohtade
(raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohtade) andmed (nende koguarv ja kas on tegemist
reguleeritud raudteeületuskohaga või mitte). Paragrahvi sisu tuleneb direktiivi 2016/798 lisa I
punktist 6 ja lisa I liite punktist 6.
Neljas peatükk sätestab nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning
raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimist ning raudteeohutuse olukorda kajastavale
aruandlusele. Peatükk taasesitab suures osas seni kehtinud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 1. aprilli 2014.a määruse nr 27 „Ohutusnäitajad ja nendest
teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning
raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse
olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad“ 3. peatüki sätteid.
Eelnõuga on osasid sätteid ajakohastatud ning välja on jäetud aruandekohustus kontaktvõrgu
osas, kuna see on kaetud elektripaigaldiste korraliste audititega, mille andmed auditi tegija
TTJA-le niikuinii esitab.
Paragrahv 13 sätestab ülevaatlikult, millised aruanded ja milliseks kuupäevaks tuleb
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile avaliku raudtee valdajatel, mitteavaliku raudtee
valdajatel, raudteeveoettevõtjatel ja veeremi valdajatel esitada.
Paragrahv 14 kehtestab üldise aruandevormi, mis annab üldise ülevaate raudtee-ettevõtja
tegevusest. Võrreldes seni kehtinuga muudetakse tegevusaruanne kompaktsemaks ja
loogilisemaks, kaob ära senine A, B ja C osadeks jaotamine. Välja on jäetud vähemolulised
3
andmed, näiteks ilmastikuga seotud näitajad. Uue tabeli kohaselt tuleb esitada andmeid
ettevõtte raudteealase tegevuse kohta, andmed aasta jooksul toimunud juhtumite kohta, rongide
hilinemisega seotud näitajad ja juhtumitega seotud majandusliku kahju näitajad. Tabelisse on
lisatud ka allmärkuste kujul täpsustused, mis juhul mis raudtee-ettevõtja andmed esitama peab.
Tegevusaruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 2.
Paragrahviga 15 sätestatakse raudtee tehnoseisundi aruande nõuded. Aruandevormi
koostamisel on silmas peetud vajadust analüütiliselt hinnata raudtee seisukorda. Selguse
huvides on eraldi välja toodud ballasti, liipreid ning rööpaid puudutav osa. Aruannet täiendati
automaatblokeerimissüsteemi kohta käivate ohutusnäitajatega, mis varasemalt tuli kajastada
raudtee-ettevõtja tegevusaruandes, kuna ohutusnäitajaid esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja
ning need on seotud raudtee tehnilise ohutusega ehk siis nende ohutusnäitajate esitamine sobib
paremini raudteede tehnoseisundi aruande alla. Tehnoseisundi aruande vorm kehtestatakse
määruse lisaga 3.
Paragrahviga 16 sätestatakse teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande andmete koosseis.
Praegu Eesti territooriumil kasutatava teemõõduvaguni väljundit arvestades ei ole määruses
kehtestatud aruande vormi. Aruanne esitatakse teemõõduvaguni mõõteseadmest väljastataval
kujul.
Paragrahviga 17 sätestatakse rööbaste terviklikkuse kontrolli aruande vorm. Eesmärgiks on
saada ülevaade rööbastel esinevate defektide iseloomu ja asukoha kohta. Saadavad andmed
võimaldavad analüüsida defektide põhjuseid ning välja selgitada konkreetseid piirkondi,
milledele rohkem tähelepanu pöörata. Kuna aruanne tuleb esitada kõigi rööbasteede kohta (ka
nende, kus toimub ainult manöövritöö), siis lisati tabelisse ka manöövritöö piirkond. Samuti
täiendati aruannet nii, et esitaja kirjeldaks puuduste kõrvaldamiseks rakendatud meetmeid, kuna
ainuüksi puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei anna järelevalveasutusele piisavalt võimalust
hinnata puuduste kõrvaldamise asjakohasust. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 4.
Paragrahviga 18 sätestatakse vorm avalike ülesõidukohtade nõuetele vastavuse kontrollimise
aruande esitamiseks. Hindamaks ülesõidukoha vastavust kategooriale, on vajalik esitada
liiklusintensiivsused ning avastatud puudused eraldi ülesõidukoha katte, liiklusmärkide,
valgustuse, ohutusseadmete ning nähtavuse osas. Oluline on ka puuduste kõrvaldamise
kuupäev või tähtaeg iga puuduse kohta eraldi välja tuua. Ülesõidukohta ületavate sõidukite arv
tuleb esitada vastavalt viimase loenduse tulemustele. Kui sõidutee klassist tulenevalt on
liiklusintensiivsuse kontroll harvem kui üks kord aastas ette nähtud, siis tuleb esitada
hinnangulised andmed. Aruannet on täiendatud ülesõidukoha koordinaatide lisamise
kohustusega Ehitisregistri jaoks. Kui seni on küsitud ülesõidu ohutusseadmete kohta üldiselt,
siis nüüd on selle asemel vaja esitada konkreetsed andmed tõkkepuude ja videovalve olemasolu
kohta. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 5.
Paragrahviga 19 sätestatakse avalike ülekäigukohtade aruande vorm ja andmekoosseis.
Aruanne võimaldab koguda infot samatasandiliste raudteeülekäigukohtade kohta ja seeläbi
analüüsida tõhusamalt olukorda ning planeerida järelevalvetegevusi. Oluline on märkida iga
puuduse kõrvaldamise kuupäev või tähtaeg eraldi. Analoogselt ülesõidukohtade aruandega
tuleb siin samuti lisada ülekäigukohtade koordinaadid Ehitisregistri jaoks. Lisandub ka
kohustus märkida rattatõkete olemasolu. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 6.
Paragrahviga 20 sätestatakse raudteesildade, truupide ja viaduktide kontrollimise aruande
vorm. Sarnaselt teiste raudteerajatiste käsitlusega on keskendutud kontrollimise
perioodilisusele ning avastatud puudustele ja nende kõrvaldamisele. Puuduste kõrvaldamise
kuupäev või tähtaeg tuleb esitada iga puuduse kohta eraldi. Võrreldes seni kehtinuga
4
täiendatakse asukoha märget manöövritööpiirkonnaga, et lisaks piirkondadele kus toimub
raudteevedu, oleks kaardistatud ka manöövritööpiirkonnas olevad truubid, sillad ja viaduktid.
Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 7.
Paragrahviga 21 sätestatakse reisijate ooteplatvormi aruande vorm. Eraldi on välja toodud
gabariitide kontrollimise tulemused hälbena nimiväärtusest. Tagamaks andmemahtude ühtlust
on ette antud ehitusgabariitide kontrollimise mõõtepunktide asukohad. Samuti on rõhutatud, et
teedevahelise ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida mõlema tee suhtes. Kõrvalekalded
anda mõõtepunktide kaupa. Mõõtepunktide järjekord on raudteekilomeetri kasvu suunas.
Võrreldes seni kehtinuga muudetakse aruandes küsitavaid andmeid selliselt, et avastatud
puuduste asemel oleks märgitud platvormi konstruktsiooni, katte, piirete, kaldteede ja piirete
seisukord. Muu teabe all mõeldakse teavet käsipuude ja panduste, treppide, kollaste joonte,
valgete joonte, kare riba/kombatavate tähiste, valgustuse, pragude kohta kattes, jne. Täpsema
teabe, mida selle punkti all aruandesse kirja panna, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet § 24 kohases juhendis. See annab parema ülevaate platvormi seisundist. Aruande vorm
kehtestatakse määruse lisaga 8.
Paragrahviga 22 on sätestatud raudtee turvanguseadmete aruande vorm. Aruannet
täiendatakse manöövritööpiirkonnaga, et oleks kaetud kogu raudteepiirkond. Edaspidi peab
aruandes esitama ainult seadmete, signaalide ja fooride osas viimase kontrolli tulemused ja
mitte kogu aasta lõikes. Šunditundlikkuse kontrolli, teljelaagrite ülekuumenemise
kontrollsüsteemi ja kontroll-lukkudega pöörmete puhul tuleb aga välja tuua kogu aasta lõikes
avastatud suuremad rikked. Sellega muutub aruanne kompaktsemaks ning väheneb pisut
aruande esitaja koormus. Aruande vorm kehtestatakse määruse lisaga 9.
Paragrahviga 23 on sätestatud liigitus tehnilistest juhtumitest, mille toimumisel
raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks vastava
kokkuvõtte eelmisel kalendrikuul toimunud tehnilistest juhtumitest. Tehniliste juhtumite alla
kuuluvad sellised juhtumid, mis ei lähe õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi mõiste alla. Tehniliste
juhtumite andmete kogumine on eelkõige vajalik siseriikliku raudteeohutuse olukorrast laiema
ülevaate saamiseks. Aruannet täiendatakse selguse huvides manöövritöö piirkonnaga, sest
TTJAle tuleb esitada andmeid kõikide tehniliste juhtumite kohta kogu raudteepiirkonnas.
Viimases lahtris olevat teavitatud ametkondade loetelu kaasajastatakse, kuna politsei, kiirabi ja
Päästeameti ühiseks kontaktpunktiks on Häirekeskus. Lisaks nimetatakse eraldi
Keskkonnainspektsiooni, et kokkuvõtte esitajatel ei ununeks nende ära märkimine. Kokkuvõtte
vorm kehtestatakse määruse lisaga 10.
Paragrahviga 24 sätestatakse, et TTJA koostab juhised aruannete vormide täitmiseks ja
avaldab need oma kodulehel. Tegemist ei ole uue nõudega ja see kehtib ka praegu, määruse
jõustumisel ajakohastab TTJA juhised.
Viies peatükk reguleerib raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamist. Tegemist on
majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. aprill 2014. a määrus nr 26 „Õnnetusjuhtumist,
tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande
vorm“ sätete sisulise taasesitamisega. Raudteeohutust mõjutav juhtum on vastavalt
raudteeseaduse § 48 lõikele 1 tõsine õnnetusjuhtum, õnnetusjuhtum ja vahejuhtum.
Paragrahviga 25 sätestatakse raudteeohutust mõjutavast juhtumist Ohutusjuurdluse Keskusele
teatamine, mille põhiregulatsioon on sätestatud raudteeseaduse § 49 lõigetes 1–3. Tõsise
õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi kohta tuleb esitada kirjalik teade määruse lisaga 11
kehtestatud vormil kolme tööpäeva jooksul juhtumist arvates. Vahejuhtumi kohta esitatakse
5
teave kirjaliku ettekandena määruse lisaga 12 kehtestatud vormil, aga seda ainult juhul, kui
Ohutusjuurdluse Keskus seda ise küsib.
Paragrahviga 26 sätestatakse raudteeohutust mõjutavast juhtumist Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile teatamine, mille põhiregulatsioon on sätestatud raudteeseaduse § 49
lõigetes 4 ja 5. Tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi kohta tuleb esitada kirjalik teade
määruse lisaga 11 kehtestatud vormil kolme tööpäeva jooksul juhtumist arvates. Vahejuhtumi
kohta esitatakse teave kirjaliku ettekandena määruse lisaga 12 kehtestatud vormil viie tööpäeva
jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates.
Kuuenda peatükiga kehtestatakse rakendussätted.
Paragrahviga 27 parandatakse majandus- ja taristuministri 03.11.2020 määruse nr 66
„Raudteeliikluse olulise piiramise ja ajutise sulgemise teavitamise ja kooskõlastamise kord ning
esitatavate dokumentide ja andmete loetelu“ § 2 lõigetes 3 ja 4 esitatud viitevead. Lõiked 3 ja
4 viitavad § 4 sätetele, kuid sellise numbriga paragrahvi määruses ei ole ja tegelikult on
mõeldud § 3 sätteid.
Paragrahviga 28 parandatakse majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruse nr 71
„Raudtee tehnokasutuseeskiri“ § 6 lõikes 1 viga kalde väärtustes. Määruse § 6 lõige 1peab
sätestama, et jaamadesse on lubatud rajada raudteid kallakuga kuni 1,5 ‰, mis tähendab, et
1000 meetrise raudteelõigu kohta ei tohi tõus olla suurem kui 1,5 meetrit (praeguse teksti puhul
oleks see 15 meetrit). Erandjuhtumil, kui on rakendatud täiendavaid ettevaatusabinõusid,
võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti loal rajada ka suurema kaldega raudteid, kuid
mitte üle 2,5 ‰, mis tähendab, et 1000 meetrise raudteelõigu kohta ei tohi tõus olla suurem kui
2,5 meetrit (kehtiv säte lubaks tõusu kuni 25 meetrit). Ekslikult on määruse tekstis väärtused
kordades suuremad, kui see oleks realistlik, ning see ei ole ka kooskõlas seni kehtinud
normidega. Varem kehtinud teede- ja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 „Raudtee
tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskirja punkt 19 sätestas,
et jaamad peavad üldjuhul asuma horisontaalpinnal. Jaamu on lubatud ehitada kallakule
kaldega kuni 0,0015 ja erandjuhul on lubatud ka suuremad kalded, kuid mitte üle 0,0025. Need
väärtused on samad, mis vastavalt 1,5‰ ja 2,5‰ ja määruse muudatusega taaskehtestatakse
senine norm.
Lisaga 1 kehtestatakse õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumuse arvutamise valemid.
Lisadega 2–10 kehtestatakse määruse §-des 14, 15 ning 17–23 sätestatud aruannete vormid.
Lisaga 11 kehtestatakse tõsisest õnnetusjuhtumist ja õnnetusjuhtumist teatamise kirjaliku teate
vorm.
Lisaga 12 kehtestatakse vahejuhtumist teatamise kirjaliku ettekande vorm.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu sätetega võetakse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798
sätted. Nimetatud direktiivi ülevõetavate sätete vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas.
Samuti on määrus vastavuses Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/762 sätetega.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid mõjusid, kuna olulisi sisulisi muudatusi ja
täiendavaid nõudeid määrusega ei kehtestata, vaid üldiselt taasesitatakse seni kehtinud norme.
6
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Määruse nõuded jäävad samaks võrreldes kehtivate ministri määrustega. Käesoleva määruse
rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Kuna määrus ei puuduta teiste ministeeriumude haldusala, siis ei esitata eelnõu
kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tehnilise
Järelevalve Ametile, AS-ile Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS-ile, AS-ile Eesti Liinirongid, AS-
ile Operail, AS-ile GoRail, Enefit Kaevandused AS-ile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
7
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta
EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
norm õigusakti sisuliseks
ülevõtmise rakendamiseks
kohustus kehtestatav
siseriiklik õigusakt
Artikkel 3 punkt 9 Jah § 2 lg 1
Artikkel 9 lõige 2 Jah § 2 lg-d 1 ja 2
Artikkel 9 lõige 3 Jah § 3 lg-d 1 ja 3
Artikkel 9 lõige 5 Jah § 3 lg 4
Lisa I Ei 3. peatükk Kuna TTJA peab neid
andmeid koguma ja
Raudteemetile esitama, siis
on need määrusega üle
võetud.
8
MÄÄRUS
03.12.2020 nr 83
Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad,
raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende
aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust
mõjutavatest juhtumitest teavitamine1
Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4, § 40 lõike 7, § 44 lõike 8, § 45 lõike 3, § 46
lõike 4 ja § 49 lõike 7 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele;
2) ohutusnäitajate loetelu ning ohutusnäitajatest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ning Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi Raudteeamet) teavitamise kord;
3) nõuded raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse
kontrollimist ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele (edaspidi nõuetele
vastavuse kontrollimise aruanne), nende aruannete vormid ja esitamise tähtajad;
4) raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande
vorminõuded.
2. peatükk
Ohutusjuhtimise süsteem
§ 2. Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem
(1) Ohutusjuhtimise süsteem on korraldus, meetmed ja menetlused, mis on loodud raudtee-
ettevõtja poolt oma tegevuse ohutuks juhtimiseks ning selle kaudu edendavad raudtee-
ettevõtjad vastastikuse usalduse, usaldusväärsuse ja õppimise kultuuri, kus töötajaid
julgustatakse panustama ohutuse arendamisse, tagades samal ajal nende konfidentsiaalsuse.
(2) Ohutusjuhtimise süsteemis tuleb kajastada, kuidas on kõikidel tasanditel:
1) tagatud juhtimiskontroll;
2) tagatud ohutusjuhtimise süsteemi pidev täiustamine;
1
3) kaasatud töötajad ja nende esindajad;
4) rakendatud järjepidevalt inimtegurialaseid teadmisi ja meetodeid.
§ 3. Ohutusjuhtimise süsteemi põhielemendid ja täiendavad nõuded
(1) Ohutusjuhtimise süsteem sisaldab järgmisi põhielemente:
1) raudtee-ettevõtja juhtorgani kehtestatud ettevõtja raudteeohutuspoliitika, millest on
teavitatud kõiki töötajaid;
2) kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid ohutuse säilitamiseks ja täiustamiseks ning kavad
ja menetlused nende eesmärkide saavutamiseks;
3) protseduurid olemasolevate, uute ja muudetud tehniliste ja käitamisstandardite või muude
korralduslike tingimuste täitmiseks, mis on kehtestatud koostalitluse tehnilises kirjelduses,
riigisisestes eeskirjades ning teistes asjakohastes eeskirjades või pädeva asutuse otsuses;
4) protseduurid, mis tagavad seadmete ja toimingute vastavuse nendele kohalduvatele
standarditele ja ettenähtud tingimustele nende kogu kasutusea vältel;
5) protseduurid ja meetodid riskide kindlaksmääramise, riskihindamise ja
riskikontrollimeetmete rakendamiseks, kui tegevustingimuste muutumisest või uute materjalide
kasutusele võtmisest tuleneb uusi riske raudteeinfrastruktuurile või inimese, masina ja
organisatsiooni vahelisele liidesele;
6) personali koolitusprogrammid ja protseduurid, mis aitavad tagada personali püsivat
kompetentsi ja ülesannete kohast täitmist, ja mis sisaldavad tingimusi füüsilise ja
psühholoogilise sobivuse kohta;
7) teabe edastamise kord;
8) ohutusalase teabe dokumenteerimise protseduurid ja vormid ning olulise ohutusteabe
käsitlemise kord;
9) protseduurid raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest, ohuolukordadest ja muudest ohtlikest
juhtumitest teatamise, uurimise ja analüüsi tagamiseks ning vajalike ennetusmeetmete
rakendamiseks;
10) tegutsemisplaan häirete lahendamiseks, mis sisaldab tegevus-, hoiatus- ja teavituskava ning
tagab vajalikus ulatuses koostöö Päästeameti ja teiste pädevate ametiasutuste ja raudteel
tegutsevate ettevõtjatega;
11) ohutusjuhtimise süsteemi perioodilise siseauditi kord.
(2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud ohutusjuhtimise süsteemi osa peab sisaldama vähemalt
järgmist:
1) vedurijuhi sertifikaadieksami, katsesõidu ja vahekontrolli tulemuste vaidlustamise kord;
2) vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajaliku perioodilise täiendusõppe ja
vahekontrolli läbimise kord;
3) vedurijuhile sertifikaadi väljastamise ja muutmise kord;
4) vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord;
5) vedurijuhi sertifikaadi väljastamise, väljastamata jätmise, muutmise, kehtivuse peatamise või
kehtetuks tunnistamise vaidlustamise kord.
(3) Lisaks eeltoodule peab ohutusjuhtimise süsteem hõlmama mis tahes muid elemente, mis on
vajalikud riskide katmiseks, mis vastavalt riskide hindamisele tulenevad raudtee-ettevõtja enda
tegevusest.
(4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis peab olema arvestatud erinevate
raudteeveoettevõtjate tegevuse mõjuga raudteeinfrastruktuuril ja sätestatud võimalus kõigile
raudteeveoettevõtjatele tegutseda kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike
eeskirjadega ning raudteeveoettevõtjate ühtsetes ohutustunnistustes sätestatud tingimustega.
2
§ 4. Ohutusjuhtimissüsteemi rakendamine
Ohutusjuhtimise süsteemi rakendamisel peab raudtee-ettevõtja lisaks järgima komisjoni
delegeeritud määruses (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavad ühised
ohutusmeetodid ning tunnustatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL)
nr 1169/2010 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 26–48) sätestatut.
3. peatükk
Ohutusnäitajad ja nendest teavitamine
§ 5. Terminid
Käesolevas peatükis kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) läbipääs on inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääs, välja arvatud tee;
2) raudteeületuskoht on tee või läbipääsu ja raudtee samatasandiline ristumine, mida on
sellisena tunnustanud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ning mis on avatud avalikele või
erakasutajatele, välja arvatud jaamasisesed raudtee ooteplatvormide vahelised ja üksnes
töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad ületuskohad;
3) rongkilomeeter on mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale, läbitud
vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul
kasutatakse raudteevõrgustiku lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust ning arvesse
võetakse üksnes Eestis läbitud vahemaad;
4) tee on iga avalikus või erakasutuses olev tee, tänav või maantee, sealhulgas nende kõrval
kulgev jalgtee ja jalgrattatee.
§ 6. Ohutusnäitajad
(1) Ohutusnäitajad on andmed, mida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab
raudteeseaduse § 38 lõike 7 kohase aastaaruande raames esitama Raudteeametile ja millega
peavad ettevõtjad arvestama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatava
ohutusaruande koostamisel ning õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite (edaspidi
koos õnnetusjuhtumid) majandusliku mõju välja arvutamisel.
(2) Ohutusnäitajad jagunevad temaatiliselt järgmiselt:
1) õnnetusjuhtumitega seotud näitajad;
2) ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad;
3) enesetappudega seotud näitajad;
4) õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite (edaspidi koos juhtumid) algpõhjustega seotud näitajad;
5) õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad;
6) raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad.
§ 7. Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad
(1) Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste õnnetusjuhtumi liikide kaupa:
1) rongi kokkupõrge raudteeveeremiga;
2) rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega;
3) rongi rööbastelt mahaminek;
4) raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohal toimunud õnnetusjuhtumid ja jalakäijatega
õnnetusjuhtumid reguleerimata ja § 12 lõikes 9 nimetatud reguleeritud raudteeületuskoha
liikide kaupa;
3
5) liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum väljaspool
raudteeületuskohta, välja arvatud enesetapud ja enesetapukatsed;
6) raudteeveeremi põleng;
7) muu õnnetusjuhtum.
(2) Märkimisväärne õnnetusjuhtum liigitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
poolt Raudteeametile esitatavas aruandes õnnetusjuhtumi esmase liigi alusel, isegi kui teisese
liigi tagajärjed on raskemad.
(3) Märkimisväärse õnnetusjuhtumiga seotud raskelt vigastatute ja hukkunute kogu- ja suhtarvu
rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet õnnetusjuhtumi
liikide kaupa ja lisaks järgmiste kategooriate kaupa:
1) reisijad nii reisijakilomeetrite kui reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes;
2) töötajad või töövõtjad;
3) raudteeületuskoha kasutajad;
4) raudteerajatise territooriumil loata viibivad isikud;
5) muud isikud reisijate ooteplatvormil;
6) muud isikud väljaspool reisijate ooteplatvormi.
(4) Märkimisväärne õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks liikuv
veeremiüksus ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või
mis kahjustab märkimisväärselt raudteeveeremit, rööbasteed, muud raudteerajatist või
keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökojas, laos või
depoos toimunud õnnetusjuhtumeid.
(5) Märkimisväärne raudteeveeremi, rööbastee, muu raudteerajatise või keskkonna
kahjustamine on kahju, mille suurus on vähemalt 150 000 eurot.
(6) Ulatuslik liiklushäire tähendab rongiliikluse peatumist põhiliinil vähemalt kuueks tunniks.
(7) Rongi kokkupõrge raudteeveeremiga on rongi laupkokkupõrge teise rongi, raudteeveeremi
või manööverdava veeremiga, sissesõit teisele rongile või veeremile ja külgkokkupõrge.
(8) Rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega on rongi osa kokkupõrge rööbasteele
kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt oleva esemega, sealhulgas
kontaktvõrguga. Siia hulka ei arvata kokkupõrkeid raudteeületuskohal esemetega, mille on
kaotanud rööbasteed ületanud sõidukid või muud raudteeületuskoha kasutajad.
(9) Rööbastelt mahaminek on juhtum, kus vähemalt üks rongiratas sõidab rööpalt maha.
(10) Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum on raudteeületuskohal toimuv õnnetusjuhtum, milles
osaleb vähemalt üks veeremiüksus ja:
1) vähemalt üks raudteed ületav sõiduk;
2) jalakäija või muu ületuskoha kasutaja või
3) raudteel või selle läheduses ajutiselt olev ese, kui selle on kaotanud raudteed ületav sõiduk
või muu ületuskoha kasutaja.
(11) Liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, kus
vähemalt üks inimene saab löögi raudteeveeremilt, raudteeveeremile kinnitatud või sellest
eraldunud esemelt, kukub raudteeveeremis või raudteeveeremilt või saab raudteeveeremis löögi
lahtiselt esemelt.
4
(12) Raudteeveeremi põleng on põleng või plahvatus raudteeveeremis, sealhulgas põleng
raudteeveeremi koormas, lähtejaama ja sihtjaama vahelise sõidu, lähtejaamas, sihtjaamas või
vahepeatustes peatumise või rongide koostamise ajal.
(13) Muu õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, mis ei kuulu lõigetes 4 ja 6–12 nimetatud
õnnetusjuhtumi liikide alla.
(14) Reisija on isik, kes kasutab raudteetransporti, kaasa arvatud isik, kes üritab minna liikuva
rongi peale või tulla liikuvalt rongilt maha. Reisijaks ei loeta rongipersonali.
(15) Reisijakilomeeter on mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud
ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes Eesti territooriumil läbitud vahemaad.
(16) Töötaja või töövõtja on isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetusjuhtumi ajal
tööl, sealhulgas töövõtja personali hulka kuuluv isik, füüsilisest isikust ettevõtja, rongi personal
ja isik, kes käitab raudteeveeremit või raudteerajatist.
(17) Raudteeületuskoha kasutaja on isik, kes ületab raudteed raudteeületuskohas sõidukiga või
jalgsi.
(18) Raudtee territooriumil loata viibiv isik on isik, kes on raudteemaal, kui seal viibimine on
keelatud. Raudteel loata viibivaks isikuks ei loeta raudteeületuskoha kasutajat.
(19) Muu isik reisijate ooteplatvormil on isik, kes viibib reisijate ooteplatvormil, kuid ei ole
reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik väljaspool reisijate
ooteplatvormi ega raudteel loata viibiv isik.
(20) Muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi on isik, kes viibib väljaspool reisijate
ooteplatvormi, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik
reisijate ooteplatvormil ega raudteel loata viibiv isik.
(21) Hukkunu on isik, kes on õnnetusjuhtumi, välja arvatud enesetapp, tagajärjel silmapilkselt
surma saanud või sureb 30 päeva jooksul õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastustesse.
(22) Raskelt vigastatu on isik, kes viibib õnnetusjuhtumi, välja arvatud enesetapukatse,
tagajärjel haiglaravil üle 24 tunni.
§ 8. Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad
(1) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes
esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste liikide kaupa:
1) õnnetusjuhtumid, mis hõlmavad vähemalt üht ohtlikku kaupa vedavat veeremiüksust;
2) õnnetusjuhtumid, mille käigus vabaneb ohtlikke aineid.
(2) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtum on juhtum, millest tuleb teatada
rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise
raudteeveo määruse” (RID), ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR)
punkti 1.8.5 või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 alusel.
(3) Ohtlikud kaubad on ained ja kaubaartiklid, mille vedamine on rahvusvahelise raudteeveo
konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse” (RID) või
5
rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 kohaselt keelatud või lubatud
üksnes nendes ette nähtud tingimustel.
§ 9. Enesetappudega seotud näitajad
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab enesetappude ja enesetapukatsete
koguarvu ning suhtarvu rongkilomeetrite suhtes.
(2) Enesetapp on surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine, mis on sellisena pädeva riikliku
asutuse poolt vastavalt registreeritud ja klassifitseeritud.
(3) Enesetapukatse on raske vigastusega lõppev enda tahtlik vigastamine.
§ 10. Juhtumite algpõhjusega seotud näitajad
(1) Juhtumite algpõhjuse kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste liikide kaupa:
1) purunenud rööbas;
2) rööbastee kõverdumine ja muu deformatsioon;
3) valemärguandest tingitud tõrge;
4) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega;
5) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumata;
6) käituses oleva raudteeveeremi ratta purunemine;
7) käituses oleva raudteeveeremi telje purunemine.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab Raudteeametit teavitama kõikide
juhtumite algpõhjustest, kaasa arvatud juhtumitest, mis ei lõppe õnnetusega. Kui algpõhjus
põhjustab märkimisväärse õnnetusjuhtumi, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
sellest Raudteeametit nii algpõhjusena kui ka §-s 7 nimetatud õnnetusjuhtumeid käsitlevate
ohutusnäitajate raames.
(3) Purunenud rööbas on kaheks või rohkemaks tükiks lagunenud rööbas või rööbas, millest
eraldunud metallitüki tõttu tekib sõidupinnale üle 50 mm pikkune ja üle 10 mm sügavune lõhe.
(4) Rööbastee kõverdumine või muu deformatsioon on viga, mis on seotud raudtee kontiinumi
ja geomeetriaga ning mille tõttu on vaja rööbasteel liiklus sulgeda või koheselt vähendada
lubatud kiirust.
(5) Valemärguannetest tingitud tõrge on signaalsüsteemi tehniline viga, mis on seotud kas
raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremiga ja mille tõttu on signaalteade nõutavast vähem
piirav.
(6) Signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega on juhtum, kus rongi mis
tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud ja möödub ohupunktist.
(7) Signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumiseta on juhtum, kus rongi mis
tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud, kuid ei möödu
ohupunktist.
(8) Lõigetes 6 ja 7 nimetatud signaalist möödasõit ohuolukorras tähendab möödasõitu:
1) rööbastee äärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist
ohuolukorras, kui rongi turvanguseadmed (edaspidi ka TPS) ei ole töökorras;
6
2) rongi turvanguseadmega ette nähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast;
3) punktist, milleni liikumine oli eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud;
4) peatumismärgist, välja arvatud puhvertõketest või käsisignaalist.
(9) Lõikes 8 sätestatud signaalist möödasõit ei hõlma olukorda, kus veoüksuseta või
järelevalveta raudteeveerem möödub signaalist ohuolukorras või kus signaal ei ole mis tahes
põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada.
(10) Kasutusel oleva raudteeveeremi ratta purunemine on ratta purunemine, millega kaasneb
õnnetusjuhtumi oht, rööbastelt mahasõit või kokkupõrge.
(11) Kasutusel oleva raudteeveeremi telje purunemine on telje purunemine, millega kaasneb
õnnetusjuhtumi oht, rööbastelt mahasõit või kokkupõrge.
§ 11. Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad
(1) Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajate puhul esitab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste tegurite kogu- ja suhtarvud eurodes
rongkilomeetrite suhtes:
1) surmade ja raskete vigastuste arv korrutatud ohvrite ärahoidmise väärtusega;
2) keskkonnakahju maksumus;
3) raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju;
4) õnnetusjuhtumitest tingitud hilinemiste maksumus.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Raudteeametit märkimisväärsete
õnnetusjuhtumite majanduslikust mõjust.
(3) Ohvrite ärahoidmise väärtus hõlmab ohutuse väärtust ja otseseid ning kaudseid
majanduslikke kulusid. Ohvrite ärahoidmise väärtus on väärtus, mida omistatakse ohvrite
ärahoidmisele ja seetõttu ei ole see väärtus õnnetusjuhtumis osalenud osapoolte jaoks hüvitise
võrdlusnäitaja.
(4) Ohvrite ärahoidmise väärtuse arvutamisel käsitletakse surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi
eraldi, kuna ohvrite ärahoidmise väärtus on surmajuhtumite ja raskete vigastuste puhul erinev.
(5) Ohutuse väärtus on maksmise valmisoleku väärtus. Maksmise valmisoleku väärtus on
üksikisiku valmisolek maksta selle eest, et surmariski vähendada.
(6) Ohutuse väärtuse puhul tuleb hinnata, kas olemasolevad hinnangulised väärtused on sobivad
või mitte, võttes arvesse järgmist:
1) hinnangulised väärtused peavad olema seotud transpordisektoris suremusriski vähendamise
kava hinnanguliste väärtustega ja need peavad järgima eelistuste uuringus esitatud maksmise
valmisoleku väärtuse suhtes valitud lähenemisviisi;
2) väärtuste arvutamiseks kasutatud vastajate valim peab esindama asjaomast elanikkonda,
eelkõige peab valim kajastama vanust, sissetuleku jaotumist ja ka muid elanikkonna
asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke ja demograafilisi näitajaid;
3) maksmise valmisoleku väärtuste arvutamise meetodi uuring tuleb koostada nii, et küsimused
on vastajale selged ja arusaadavad.
(7) Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate
kulude alusel. Otsesed ja kaudsed majanduslikud kulud on hinnangulised kulud, mis sisaldavad
järgmist:
7
1) arstiabi ja taastusraviga seotud kulud;
2) õigus- ja kohtukulud, politsei- ja päästekulud, raudtee-ettevõtja õnnetusjuhtumi uurimise
kulud ja kindlustuse halduskulud;
3) tootmiskadu ehk õnnetuse tagajärjel kannatanu poolt tootmata jäänud kaupade ja osutamata
jäänud teenuste väärtus ühiskonnale.
(8) Keskkonnakahju maksumus on raudteeveoettevõtja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja
kantavad kulud, mis arvutatakse olemasoleva kogemuse põhjal ja mis tuleb kanda, et taastada
õnnetusjuhtumi eelne olukord kahjustatud piirkonnas.
(9) Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju maksumus on
kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri
asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri
ehitamisega ja parandatava raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri taastamisega
õnnetusjuhtumile eelnenud seisukorda. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile
põhjustatud materiaalne kahju hõlmab ka remonti vajavate raudteeveeremite tõttu renditavate
või liisitavate raudteeveeremitega seotud kulusid. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile
põhjustatud materiaalset kahju hindavad raudteeveoettevõtja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja
oma kogemusele tuginedes.
(10) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus on õnnetusjuhtumi tõttu
raudteereisijatele ja kaubaveoklientidele tekitatud hilinemiste rahaline väärtus, mis arvutatakse
lisas 1 toodud valemite alusel.
(11) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse märkimisväärsete
õnnetusjuhtumite puhul ja seda arvestatakse järgmiselt:
1) lõppjaamas mõõdetud tegelikud hilinemised raudteeliinil, kus õnnetusjuhtum toimus;
2) tegelikud hilinemised või kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised hilinemised teistel
asjaomastel raudteeliinidel.
§ 12. Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad
(1) Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajate puhul esitab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TPS-iga varustatud raudteede protsendimäära ja
rongis töötavaid turvanguseadmeid kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäära
järgmise nelja liigi kaupa:
1) hoiatus;
2) hoiatus ja automaatne peatamine;
3) hoiatus ja automaatne peatamine ning pisteline kiirusekontroll;
4) hoiatus ja automaatne peatamine ning pidev kiirusekontroll.
(2) Raudteeületuskohtade koguarvu liini- ja rööbasteekilomeetri kohta esitab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet reguleerimata ja reguleeritud raudteeületuskohtade osas.
(3) TPS on süsteem, mis aitab tagada signaalide ja kiiruspiirangute järgimist.
(4) Rongisisene süsteem on süsteem, mis abistab juhti raudteeäärsete ja kabiinisiseste
signaalnäitude jälgimisel ning tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja kiirusepiirangutest
kinnipidamise ja mis võib hõlmata järgmist:
1) hoiatamine – automaatne hoiatus juhile;
2) hoiatamine ja automaatne peatamine – automaatne hoiatus juhile ja automaatne peatamine
signaalist möödasõidul ohuolukorras;
8
3) hoiatamine, automaatne peatamine ja pisteline kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide
läbimisel ohutuse, ning mille puhul tähendab pisteline kiirusekontroll kiiruse kontrollimist
kiirusepiirangu tähiste signaalile lähenemisel;
4) hoiatamine, automaatne peatamine ja pidev kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel
ohutuse ja liinil kehtestatud kiiruspiirangute pideva järgimise, ning mille puhul tähendab pidev
kiirusekontroll lubatud maksimumkiiruse kuvamist ja järgimist liini kõikidel lõikudel ning
mida nimetatakse automaatblokeerimissüsteemiks (edaspidi ATP).
(5) Liinikilomeeter on raudteevõrgustiku pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul
võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.
(6) Rööbasteekilomeeter on raudteevõrgustiku pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini
puhul võetakse arvesse iga tee.
(7) Reguleerimata raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus puudub igasugune
hoiatussüsteem või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta
ületada.
(8) Reguleeritud raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus selle kasutajad on kaitstud või
neid hoiatatakse läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik
raudteeületuskohta ületada. Kasutajate kaitsmiseks ettenähtud füüsilisteks seadmeteks on pool-
või täistõkkepuud ning raudteeväravad.
(9) Reguleeritud raudteeületuskohti liigitatakse järgmiselt:
1) käsitsi reguleeritav on raudteeületuskoht, kus turvangu või hoiatuse kasutaja poolel
aktiveerib raudteetöötaja käsitsi;
2) automaatse hoiatusega kasutaja poolel on raudteeületuskoht, kus hoiatuse kasutaja poolel
aktiveerib lähenev rong;
3) automaatse turvanguga kasutaja poolel on raudteeületuskoht, kus turvangu kasutaja poolel
aktiveerib lähenev rong ja see hõlmab ka raudteeületuskohti, kus kasutaja poolel on olemas nii
turvang kui ka hoiatus;
4) raudteeäärse turvanguga on raudteeületuskoht, kus signaal või muu rongiturvangu süsteem
lubab rongil sõitu jätkata üksnes siis, kui raudteeületuskohas on turvanguseadmed kasutaja
poolel aktiveeritud ning raudteeületuskoht ei ole hõivatud.
4. peatükk
Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded
§ 13. Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded ning nende esitamise tähtajad
(1) Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile käesolevas määruses kehtestatud vormis, kui määrusest ei tulene teisiti. Aruanded
esitatakse elektroonilisel kujul viimase kontrolli tulemuste kohta.
(2) Avaliku raudtee valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile:
1) teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande ja kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud
tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks kuupäevaks;
2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande, raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi ja rööbaste
terviklikkuse aruanded – iga aasta 1. veebruariks;
3) raudteeülesõidukohtade (edaspidi ülesõidukohad) ja raudteeülekäigukohtade
(edaspidi ülekäigukohad) tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1. novembriks;
4) reisijate ooteplatvormide seisukorra, raudteede tehnoseisundi ja raudteeinfrastruktuuri hulka
kuuluvate sildade, truupide ning viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks.
9
(3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile:
1) kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks
kuupäevaks;
2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande, välja arvatud § 14 lõikes 2 nimetatud teabe, ning raudtee
turvanguseadmete tehnoseisundi aruande – iga aasta 1. veebruariks;
3) ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1.
novembriks;
4) raudteede tehnoseisundi ning raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja
viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks.
(4) Raudteevedu korraldav ettevõtja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile raudtee-ettevõtja tegevusaruande iga aasta 1. veebruariks.
(5) Raudteeveeremi valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile § 14
lõike 3 kohase teabe iga aasta 1. veebruariks.
§ 14. Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne
(1) Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne esitatakse lisas 2 toodud vormil.
(2) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 1 esitatakse:
1) andmed aastas läbitud rongkilomeetrite kohta eraldi välja kauba- ja reisijateveo osas;
2) andmed aastas läbitud kauba brutotonn-kilomeetrite ja reisija-kilomeetrite kohta;
3) andmed reisijate kohta ja protsentides see, kas reisi eesmärk oli töösõit või mitte.
(3) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 2 esitatakse:
1) tõsiste õnnetusjuhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku;
2) õnnetusjuhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku;
3) vahejuhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku;
4) tehniliste juhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku;
5) olukordade, mis on raudteeohutuse mõttes oluline, kuid ei realiseerunud juhtumina, arv
kvartali lõikes ja aastas kokku.
(4) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 3 esitatakse:
1) tõsiste õnnetusjuhtumite tõttu toimunud reisi- ja kaubarongide hilinemised;
2) õnnetusjuhtumite tõttu toimunud reisi- ja kaubarongide hilinemised;
3) vahejuhtumite tõttu toimunud reisi- ja kaubarongide hilinemised.
(5) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 4 esitatakse juhtumite majandusliku kahjuga
seotud näitajad:
1) keskkonnakahju maksumus tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral;
2) rongidele põhjustatud kahju maksumus tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi ja
vahejuhtumi korral;
3) raudteeinfrastruktuurile põhjustatud kahju maksumus tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi
ja vahejuhtumi korral;
4) hilinemistest põhjustatud kahju maksumus.
§ 15. Raudteede tehnoseisundi aruanne
(1) Raudteede tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 3 toodud vormil ja selles esitatakse
viimase kontrolli kohta järgmised andmed:
1) jaama või jaamavahe nimetus;
10
2) tee number;
3) kontrollimise kuupäev;
4) kehtestatud kiirus või kiiruse piirang;
5) kiiruse piirangu põhjus;
6) raudtee pealisehituse seisukord, mis hõlmab ka ballasti seisukorda, selle puhtust, lirtsmete
hulka kilomeetril, ballastiprisma geomeetriat, kõlbmatute liiprite või prusside arvu kilomeetri
kohta ja defektsete rööbaste arvu;
7) muud avastatud puudused või muud märkused raudtee geomeetria, muldkeha ja muu sellise
osas;
8) puuduste kõrvaldamise tähtaeg või kuupäev eraldi iga puuduse kohta;
9) andmed aastas läbitud rongkilomeetrite, milles eristatakse kauba- ja reisirongid, ning
kaubarong-kilomeetrite kohta;
10) ATP-ga varustatud avalike raudteede protsendimäär ja töötavaid ATP süsteeme kasutades
läbitud rongkilomeetrite protsendimäär.
(2) Raudteede tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb
esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks. Kui puuduste
kõrvaldamine võtab rohkem kui aasta, tuleb esitada täiendavad selgitused.
(3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama andmed
kõikide tema valduses olevate raudteede kohta.
(4) Avalikku raudteed majandav ettevõtja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama
andmed raudteede kohta, mida ei kontrollita teemõõduvaguniga. Aruandes tuleb ära näidata ka
liikluseks mittekasutatavad raudteed, lisades vastava märke.
§ 16. Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne
(1) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne esitatakse teemõõduvaguni poolt väljastatavas
formaadis ja selles esitatakse aruandeperioodi kohta järgmised andmed:
1) liini nimetus või raudtee number, mida on kontrollitud;
2) peatee kilomeeter, mida on kontrollitud;
3) rööpmelaiuse vastavuse nõuetele hinne pallides;
4) loodi vastavuse nõuetele hinne pallides;
5) risttõugete olemasolu hinne pallides;
6) vertikaaltõugete olemasolu hinne pallides;
7) rihivigade olemasolu hinne pallides;
8) lubamatute kõrvalekallete pallide summa;
9) kohest sekkumist vajavate puuduste kõrvaldamise meetmed ja kõrvaldamise kuupäevad.
(2) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise
korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.
(3) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande peab esitama raudteeinfrastruktuuriettevõtja
tema poolt majandatava avaliku raudtee kohta.
§ 17. Rööbaste terviklikkuse aruanne
(1) Rööbaste terviklikkuse aruanne esitatakse lisas 4 toodud vormil ja selles esitatakse
järgmised andmed:
1) jaama, jaamavahe või manöövritööpiirkonna nimetus;
2) kontrollitud raudtee number;
11
3) kontrollimise kuupäev;
4) rööpa tüüp;
5) defekti asukoht;
6) defekti kirjeldus, mis on raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt kehtestatud juhendi alusel
puudust iseloomustav number, teravdefektse rööpa korral tuleb lisada tähis Td;
7) muud avastatud puudused või muud märkused;
8) puuduse kõrvaldamise aeg ja rakendatud meetmed või kõrvaldamise tähtaeg eraldi iga
puuduse kohta.
(2) Rööbaste terviklikkuse aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb
esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.
§ 18. Ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne
Ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 5 toodud vormil ja selles esitatakse
järgmised andmed:
1) ülesõidukoha nimetus ja ülesõidukoha asukoht raudteel;
2) ülesõidukoha koordinaadid L-EST97 koordinaadisüsteemis;
3) ülesõidukoha kategooria;
4) ülesõidukohta läbivate autode arv ööpäevas;
5) ülesõidukohta läbivate rongide arv ööpäevas;
6) ülesõidukoha katte materjal;
7) liiklusmärkide loetelu märgitähistena;
8) teave ülesõidukoha valgustuse kohta;
9) teave foorisignalisatsiooni olemasolu ja fooritähiste kohta;
10) teave tõkkepuu olemasolu kohta;
11) teave videovalve olemasolu kohta.
§ 19. Ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne
Ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 6 toodud vormil ja selles esitatakse
järgmised andmed:
1) ülekäigukoha nimetus või asukoht;
2) ülekäigukoha koordinaadid L-EST97 koordinaadisüsteemis;
3) ülekäigukohta läbivate rongide arv ööpäevas;
4) ülekäigukoha katte materjal;
5) liikluskorraldusvahendite loetelu märgi- ja fooritähistena;
6) teave rattatõkete olemasolu kohta;
7) teave ülekäigukoha valgustuste kohta.
§ 20. Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra
aruanne
(1) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne
esitatakse lisas 7 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
1) silla, truubi või viadukti nimi või järjekorranumber;
2) raudteelõik, jaam või jaamavahe või manöövritööpiirkond, millel sild, truup või viadukt
asub;
3) viimase ülevaatuse aeg;
4) avastatud puudused või muud märkused;
5) puuduste kõrvaldamise tähtaeg eraldi iga puuduse kohta.
12
(2) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruandes
puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed
raudteeohutuse tagamiseks.
§ 21. Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne
(1) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne esitatakse lisas 8 toodud vormil ja selles
esitatakse järgmised andmed:
1) peatuskoha nimetus, kus ooteplatvorm asub;
2) ooteplatvormi kontrollimise kuupäev;
3) horisontaalehitusgabariit;
4) vertikaalehitusgabariit;
5) tähistuse ja valgustuse seisukord;
6) kaldteede, treppide ja piirete seisukord;
7) konstruktsiooni ja katte seisukord;
8) muu teave;
9) muud avastatud puudused või märkused;
10) puuduste kõrvaldamise tähtaeg eraldi iga puuduse kohta.
(2) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise
korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.
(3) Kuni 35 meetri pikkuse ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi otstes
ja keskel.
(4) 100 meetri pikkuse ja pikema ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi
otstes ning nende vahel sammuga mitte üle 50 meetri.
(5) Teedevahelise ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida mõlema tee suhtes.
§ 22. Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne
(1) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 9 toodud vormil ja selles
esitatakse järgmised andmed:
1) jaam või jaamavahe manöövritööpiirkond, mille turvanguseadmete kohta aruanne esitatakse;
2) elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste
viimase kontrollimise kuupäev, avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev;
3) signaalide nähtavuse kontrollimise viimase kontrolli kuupäev, avastatud puudused ja
puuduste kõrvaldamise kuupäev;
4) raudteeülesõidukohal või -ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja
tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja viimase kontrollimise kuupäev, avastatud puudused ja
puuduste kõrvaldamise kuupäev;
5) suuremad rikked, mis avastati rööpaahelate šunditundlikkuse kontrolli käigus;
6) suuremad rikked, mis avastati raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise
kontrollsüsteemi kontrolli käigus;
7) suuremad rikked, mis avastati tsentraliseeritud ja matkakontrolliseadmetega jaamades
kontroll-lukkudega pöörmete sulgrööbaste vastu raamrööbast ning liikuva riströöpa südamiku
tiheda liibumise kontrollimise käigus.
(2) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja
märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.
13
(3) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) jaama elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste
kontrollimise akti koopia;
2) signaalide nähtavuse kontrollimise ja avastatud puuduste kõrvaldamise akti koopia;
3) raudteeülesõidukohal ja ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja
tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja kontrollimise akti koopia.
§ 23. Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest
(1) Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse lisas 10 toodud
vormil nende tehniliste juhtumite kohta, millega kaasnes vähemalt üks järgmistest
tagajärgedest:
1) raudteeliikluse katkemine kauemaks kui 12 tunniks;
2) raudteeveeremiosade teele kukkumine, kui see tekitab tee- ja signalisatsiooniseadmete
vigastusi;
3) raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus;
4) pöörmesulgede asendi muutumine rongi all tehnilise rikke tõttu;
5) kahju tekkimine raudteeinfrastruktuuri hulka mittekuuluvatele hoonetele ja rajatistele
raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumise tõttu;
6) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud otsest ohtu
kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud
raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
7) rongi vastuvõtt hõivatud teele, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee
tehnokasutuseeskirjaga;
8) rongi ärasaatmine hõivatud jaamavahele blokkpiirkonda, välja arvatud, kui see on lubatud
raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
9) rongi vastuvõtmine või ärasaatmine mööda ettevalmistamata matka;
10) raudteeveeremi iseeneslik liikumine ärasaate- ja vastuvõtumatkale või jaamavahele;
11) tsentraliseeritud või tsentraliseerimata pöörangu läbilõikamine;
12) kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneslik lahtihaakimine;
13) rongi ärasaatmine raudteeveeremi pidurimagistraali vagunivaheliste suletud
otsakraanidega;
14) rongiliikluses ohtliku töökoha signaalidega piiramata jätmine, mis nõuab rongi
kiirpidurdust;
15) tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist;
16) side- ja turvanguseadmete tehniline rike, mis kestab rohkem kui neli tundi;
17) veoste lagunemine raudteeveeremi teeloleku ajal, kui sellega kaasneb raudteeliikluse
katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
18) veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib
jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti;
19) kontaktvõrgu tehniline rike, mille tõttu katkeb raudteeliiklus kauemaks kui neljaks tunniks;
20) märkimisväärses koguses ohtliku aine lekkimine või pudenemine veovahendist
looduskeskkonda;
21) raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni rike;
22) veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis.
(2) Kokkuvõttes kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse järgmised
andmed:
1) jaama, jaamavahe või manöövripiirkonna nimetus, kus juhtum toimus;
2) juhtumi toimumiskoht;
3) pöörangu number;
4) juhtumi toimumise kuupäev ja kellaaeg;
14
5) rongi number;
6) juhtumi kirjeldus;
7) raudteeveeremi nimetus;
8) raudteeveeremi seeria ja number;
9) andmed tagajärgede kohta;
10) rakendatud meetmed;
11) juhtumi väljaselgitatud põhjused;
12) teavitatud muud ametkonnad.
§ 24. Juhised aruannete vormide täitmiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab juhised raudteeinfrastruktuuri ja
raudteeliikluse korralduse ning raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete
vormide täitmiseks ning avaldab need oma kodulehel.
5. peatükk
Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamine
§ 25. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist Ohutusjuurdluse Keskusele teatamine
(1) Raudteeohutust mõjutavast juhtumist tuleb teatada Ohutusjuurdluse Keskusele vastavalt
raudteeseaduse § 49 lõigetele 1–3.
(2) Tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi toimumisest või lisateabe saamisest arvates kolme
tööpäeva jooksul tuleb esitada Ohutusjuurdluse Keskusele teave juhtumi kohta kirjaliku teatena
lisas 11 toodud vormil.
(3) Vahejuhtumi kohta esitatakse teave kirjaliku ettekandena lisas 12 toodud vormil, kui
Ohutusjuurdluse Keskus küsib täiendavat teavet vahejuhtumi kohta.
§ 26. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
täiendav teatamine
(1) Raudteeohutust mõjutavast juhtumist tuleb teatada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile vastavalt raudteeseaduse § 49 lõigetele 4 ja 5.
(2) Tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi toimumisest arvates kolme tööpäeva jooksul tuleb
esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teave juhtumi kohta kirjaliku teatena
lisas 11 toodud vormil.
(3) Vahejuhtumi kohta esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjalik
ettekanne lisas 12 toodud vormil viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates.
6. peatükk
Määruste muutmine
§ 27. Majandus- ja taristuministri 3. novembri 2020. a määruse nr 66 „Raudteeliikluse
olulise piiramise ja ajutise sulgemise teavitamise ja kooskõlastamise kord ning esitatavate
dokumentide ja andmete loetelu“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 3. novembri 2020. a määruse nr 66 „Raudteeliikluse olulise
piiramise ja ajutise sulgemise teavitamise ja kooskõlastamise kord ning esitatavate
dokumentide ja andmete loetelu“ § 2 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „§ 4“ tekstiosaga „§
3“.
§ 28. Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee
tehnokasutuseeskiri“ muutmine
15
Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“
§ 6 lõikes 1 asendatakse arv „15“ arvuga „1,5“ ja arv „25“ arvuga „2,5“.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138,
26.05.2016, lk 102–149)
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumuse arvutamise valemid
Lisa 2 Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne
Lisa 3 Raudteede tehnoseisundi aruanne
Lisa 4 Rööbaste terviklikkuse aruanne
Lisa 5 Raudteeülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne
Lisa 6 Raudteeülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne
Lisa 7 Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra
aruanne
Lisa 8 Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne
Lisa 9 Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne
Lisa 10 Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest
Lisa 11 Kirjaliku teate vorm
Lisa 12 Kirjaliku ettekande vorm
16
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem,
ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -
liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele
vastavuse kontrollimine, nende
aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest
juhtumitest teavitamine“
Lisa 1
Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumuse arvutamise valemid
Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse alljärgnevalt.
1) Säästetud sõiduaja rahaline väärtus:
VT = säästetud sõiduaja rahaline väärtus
Aja väärtus rongireisija jaoks (tund)
VTP = [tööreisijate VT] * [tööreisijate keskmine osakaal aastas] + [mittetööreisijate VT] *
[mittetööreisijate keskmine osakaal aastas]
VTp arvestatakse eurodes reisija kohta tunnis
Tööreisija on reisija, kes reisib seoses ametialase tegevusega, välja arvatud liikumine kodust
tööle ja tagasi.
Aja väärtus kaubarongi jaoks (tund)
VTF = [kaubarongide VT] * [(tonnkilomeeter)/(rongkilomeeter)]
VTF arvestatakse eurodes kaubatonni kohta tunnis
(tonnkilomeeter)/(rongkilomeeter) on veetavate kaupade keskmine kogus tonnides rongi kohta
aastas
2) Rongi üheminutilise hilinemise maksumus:
CM = rongi üheminutilise hilinemise maksumus
Reisirongi hilinemise maksumus
CMP = K1 * (VTP/60) * [(reisijakilomeeter)/(rongkilomeeter)]
(reisijakilomeeter)/(rongkilomeeter) on reisijate keskmine arv rongi kohta aastas
Kaubarongi hilinemise maksumus
CMF = K2 * (VTF/60)
Faktorid K1 ja K2 asuvad aja ja hilinemise väärtuse vahepeal, võttes arvesse, et hilinemistest
tingitud ajakaotust tajutakse tavapärasest sõiduaja kaotusest negatiivsemalt.
1
3) Õnnetusest tingitud hilinemiste maksumus
Õnnetusest tingitud hilinemiste maksumus = CMP * (reisirongi hilinemine minutites) + CMF
* (kaubarongi hilinemine minutites)
2
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“
Lisa 2
Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne _____________ aasta kohta
Ettevõtja nimi: ____________________________________________________
Aruande esitaja nimi ja ametinimetus: __________________________________
Aruande esitamise kuupäev: __________________________________________
1. Ettevõtja tegevusega seotud näitajad
1.1 Rong-kilomeetrid 1.2 Kauba brutotonn- 1.3 Reisija-kilomeetrid 1.4 Reisijate keskmine 1.5 Reisijate keskmine
aruandeperioodi kohta kilomeetrid aruandeperioodi protsent aastas, kelle protsent aastas, kelle
(kaubavedu/reisivedu) aruandeperioodi kohta1 kohta2 reisi eesmärk oli seotud reisi eesmärk ei olnud
töösõiduga3 seotud töösõiduga3
1
Täitmiseks kaubaveo-ettevõtjatele ning raudtee-infrastruktuuri ettevõtjatele
2
Täitmiseks reisiveo-ettevõtjatele ning raudtee-infrastruktuuri ettevõtjatele
3
Täitmiseks reisiveo-ettevõtjatele
Täiendavad selgitused __________________________________________________________________________________________________
1
2. Kokkuvõttev teave juhtumite kohta, milles üheks osapooleks oli aruande koostanud ettevõtja4
Kvartal 2.1 Toimunud tõsiste 2.2 Toimunud 2.3 Toimunud 2.4 Toimunud 2.5 Olukordade arv, mis on
õnnetusjuhtumite õnnetusjuhtumite vahejuhtumite tehniliste raudteeohutuse mõttes oluline,
arv arv arv juhtumite arv kuid ei realiseerunud
juhtumina
I
II
III
IV
Juhtumeid
kokku
4
Täitmiseks kõikidele ettevõtetele
Täiendavad selgitused __________________________________________________________________________________________________
3. Rongide hilinemisega seotud näitajad5
Juhtumi nimetus Kaubarongide hilinemise aeg Reisirongide hilinemise aeg
(minutites) (minutites)
3.1 Tõsiste õnnetusjuhtumite tagajärjel toimunud hilinemised
3.2 Õnnetusjuhtumite tagajärjel toimunud hilinemised
3.3 Vahejuhtumite (sh tehniliste juhtumite) tagajärjel toimunud
hilinemised
5
Täitmiseks avalikul raudteeinfrastruktuuril toimunud juhtumite kohta
Täiendavad selgitused __________________________________________________________________________________________________
2
4. Juhtumite majandusliku kahjuga seotud näitajad
Kahju liigitus Juhtumi kategooria
Tõsine õnnetusjuhtum Õnnetusjuhtum Vahejuhtum
(sh tehnilised juhtumid)
4.1 Keskkonnakahju maksumus (eur)
4.2 Rongidele põhjustatud kahju maksumus
(eur)
4.3 Raudteeinfrastruktuurile põhjustatud kahju
maksumus (eur)
4.4 Viivitustest põhjustatud kahju maksumus
(eur)
Täiendavad selgitused:__________________________________________________________________________________
3
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“
Lisa 3
Raudteede tehnoseisundi aruanne ______ aasta kohta
Raudteeinfrastruktuuri valdaja:
1. Tehnilised näitajad
Raudtee pealisehitus
Puuduste kõrvaldamise
Liipri
Kehtestatud Muud tähtaeg või kuupäev ja
Jaam/ Tee Kontrollimise Kiiruse piirangu materjal ja Defektsete
kiirus ja kiiruse Ballasti puudused ja vahepeal rakendatavad
jaamavahe nr kuupäev põhjus puudustega rööbaste
piirang km/h seisukord märkused meetmed
liiprite arv, arv
raudteeohutuse
tk/km
tagamiseks
Täiendavad selgitused (sh kui puuduste kõrvaldamine võtab rohkem kui aasta aega)
_____________________________________________________________________
Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________
Aruande esitamise kuupäev: ______________________________________
1
2. Ohutusnäitajad
Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud ohutusnäitajad
Automaatblokeerimissüsteemiga (ATP – Automatic Train Protection) Töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite
varustatud teede protsendimäär protsendimäär
Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________
Aruande esitamise kuupäev: ______________________________________
2
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“
Lisa 4
Rööbaste terviklikkuse aruanne _____ aasta kohta
Raudteeinfrastruktuuri valdaja:
Jaam/jaamavahe, Tee Rööbastee Kontrollimise Rööpa Defekti Defekti kirjeldus Muud puudused ja Puuduste kõrvaldamise
manöövritöö nr registrinumber kuupäev tüüp asukoht märkused aeg ja rakendatud
piirkond km, pk meetmed või tähtaeg
Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________
Aruande esitamise kuupäev: ______________________________________
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“
Lisa 5
Raudteeülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne
Raudteeinfrastruktuuri valdaja:____________________________________
Ülesõidu Koordinaadid L-EST Kate- Autode Rongide Ülesõidukoha Liiklusmärkide Valgustus Foorisigna- Tõkkepuu Videovalve Viimase
nimetus (XY) gooria arv arv katte loetelu (jah/ei) lisatsioon olemasolu olemasolu kontrolli
ja (I, II, ööpäevas ööpäevas materjal (märgitähis (ei/ foori (jah/ei) kuupäev
asukoht III) või (täisarv) (täisarv) (puit, asfalt, numbrites) tähis
raudteel tehno- betoon, numbrites)
km ja loogiline kumm vm)
pikettides X Y ülesõit
NÄIDE 1 6588172.97 541637.81 I 10000 72 asfalt 111, 122, 123-125 jah 73 jah jah pp.kk.aa
NÄIDE 2 6588172.97 541637.81 III 12 2 betoon 112, 121 ei ei ei ei pp.kk.aa
Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________
Aruande esitamise kuupäev: ______________________________________
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“
Lisa 6
Raudteeülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne
Raudteeinfrastruktuuri valdaja:____________________________________
Ülekäigukoha Koordinaadid L-EST Rongide Ülekäigukoha Liikluskorraldusvahendid Tõkked Valgustus Viimase
nimetus ja (XY) arv katte materjal (märgi- ja fooritähis (jah/ei) (jah/ei) kontrolli
asukoht ööpäevas (puit, asfalt, numbrites) kuupäev
raudteel km (täisarv) betoon, kumm
ja pikettides vm)
X Y
NÄIDE 1 6588172.97 541637.81 72 asfalt 549 ei jah pp.kk.aa
NÄIDE 2 6588172.97 541637.81 2 betoon 549 jah ei pp.kk.aa
Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________
Aruande esitamise kuupäev: _______________________________________
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“
Lisa 7
Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne ________ aasta kohta
Raudteeinfrastruktuuri valdaja:
Nimi Koordinaadid L-EST (XY) Raudteelõik Kontrollimise Tuvastatud puudused/märkused Puuduste kõrvaldamise
jaam/jaamavahe (km, kuupäev kuupäev või tähtaeg
X Y pk), manöövripiirkond
Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________
Aruande esitamise kuupäev: _______________________________________
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“
Lisa 8
Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne ________ aasta kohta
Raudteeinfrastruktuuri valdaja:
Peatuskoha Kontrollimise Horisontaal- Vertikaal- Tähistus ja Kaldteed, Konstruktsiooni Muu Muud Puuduste
nimetus kuupäev ehitusgabariit, ehitusgabariit, valgustus trepid ja ja katte teave tuvastatud kõrvaldamise
mm mm piirded seisukord puudused või aeg
märkused
Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________
Aruande esitamise kuupäev: _______________________________________
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“
Lisa 9
Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne ______ aasta kohta
Raudteeinfrastruktuuri valdaja:
Raudteeülesõidukohal/-ülekäigukohal
Elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli
ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja
Jaam/ seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste Signaalide nähtavuse kontrollimine
tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja
jaamavahe, kontrollimine
kontrollimine
manöövritöö
Viimase Puuduste Viimase Puuduste Viimase Puuduste
piirkond Avastatud
kontrolli Avastatud puudused kõrvaldamise kontrolli kõrvaldamise kontrolli Avastatud puudused kõrvaldamise
puudused
kuupäev kuupäev kuupäev kuupäev kuupäev kuupäev
Suuremad rikked, mis avastati rööpaahelate šunditundlikkuse kontrolli käigus _____________________________________________________
____________________________________________________________________________________________________________________
Suuremad rikked, mis avastati veeremi teljelaagrite ülekuumenemise kontrollsüsteemi (HOT-BOX) kontrolli käigus _______________________
____________________________________________________________________________________________________________________
Suuremad rikked, mis avastati tsentraliseeritud ja matkakontrolliseadmetega jaamades kontroll-lukkudega pöörmete sulgrööpa vastu raamrööbast ning
liikuva riströöpa südamiku tiheda liibumise kontrolli käigus ________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
Aruande esitas (töötaja allkiri, nimi, ametikoht): ___________________________________________________________
Aruande esitamise kuupäev: _______________________________________
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -
ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine“
Lisa 10
Kokkuvõte tehnilistest juhtumitest
Aruanne ___ kuu /___ aasta kohta
Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ärinimi:
Kokkuvõtte esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, kontaktandmed:
Jaama, jaamavahe Kilomeeter, Pöörangu Toimumise Rongi Juhtumi Raudteeveeremi Raudteeveeremi Andmed Rakendatud Juhtumi Informeeritud
või pikett, tee number kuupäev ja number kirjeldus nimetus seeria ja number tagajärgede meetmed väljaselgitatud muud ametkonnad
manöövripiirkonna number kellaaeg kohta põhjused (Häirekeskus,
nimetus Keskkonnainspekt
sioon jm)
Kokkuvõtte esitamise kuupäev: ____________________________ Kokkuvõtte esitaja allkiri:___________________________________
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem,
ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -
liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele
vastavuse kontrollimine, nende
aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest
juhtumitest teavitamine“
Lisa 11
TEADE
tõsisest õnnetusjuhtumist või õnnetusjuhtumist
(edaspidi koos õnnetusjuhtum)
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ärinimi:
___________________________________________________________________________
Teate koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, kontaktandmed:
___________________________________________________________________________
Õnnetusjuhtumi toimumise koht, kuupäev, kellaaeg ja rongi number:
Jaama või Kilomeeter Teenumber Pöörangu Toimumise Toimumise Rongi
jaamavahe ja pikett number kuupäev kellaaeg number
nimetus
Õnnetusjuhtumi kirjeldus:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Andmed õnnetusjuhtumis osalenud raudteeveeremi kohta:
Raudteeveeremi nimetus Raudteeveeremi seeria Raudteeveeremi number
Andmed ohvrite ja kannatanute kohta: hukkunuid vigastatuid
Õnnetusjuhtumi tagajärjel reisirongide hilinemise aeg kokku _____ tundi _____ minutit
Õnnetusjuhtumi tagajärjel kaubarongide hilinemise aeg kokku _____ tundi _____ minutit
Andmed muude tagajärgede kohta (tulekahju, keskkonnareostus, vara kahjustused):
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Rakendatud meetmed:
1
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Õnnetusjuhtumi väljaselgitatud põhjused:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Teate esmase edastamise Teate koostamise kuupäev Teate koostaja allkiri
kuupäev
2
Majandus- ja taristuministri
03.12.2020 määrus nr 83
„Ohutusjuhtimise süsteem,
ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -
liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele
vastavuse kontrollimine, nende
aruandlus, vormid ning tähtajad ja
raudteeohutust mõjutavatest
juhtumitest teavitamine“
Lisa 12
ETTEKANNE
vahejuhtumist
Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ärinimi:
___________________________________________________________________________
Ettekande koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, kontaktandmed:
___________________________________________________________________________
Vahejuhtumi toimumise koht, kuupäev, kellaaeg ja rongi number:
Jaama või Kilomeeter Teenumber Pöörangu Toimumise Toimumise Rongi
jaamavahe ja pikett number kuupäev kellaaeg number
nimetus
Vahejuhtumi kirjeldus:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Andmed vahejuhtumis osalenud raudteeveeremi kohta:
Raudteeveeremi nimetus Raudteeveeremi seeria Raudteeveeremi number
Vahejuhtumi tagajärjel reisirongide hilinemise aeg kokku _____ tundi _____ minutit
Vahejuhtumi tagajärjel kaubarongide hilinemise aeg kokku _____ tundi _____ minutit
Andmed muude tagajärgede kohta (tulekahju, keskkonnareostus, vara kahjustused):
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Rakendatud meetmed:
1
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Vahejuhtumi väljaselgitatud põhjused:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Ettekande koostamise kuupäev Ettekande koostaja allkiri
2