dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus omandireformi reservfondist vahendite eraldamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. detsember 2020
Viit
15-1/2020/7417-1
Registreeritud
3. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook, DVK
Funktsioon
15 Ehitusvaldkonna korraldamine
Sari
15-1 Ehituspoliitika ja -normatiivide kujundamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1/2020
Vastutaja
Ivan Sergejev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎15-120207417-1 03.12.2020 Väljaminev kiri.asice677 KB

Sisu (failidest)

Anneli Ott Rahandusministeerium [email protected] Meie 03.12.2020 nr 15-1/2020/7417-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Taotlus omandireformi reservfondist vahendite eraldamiseks Austatud Riigihalduse minister Anneli Ott, Käesolevaga taotlen omandireformi reservfondist vahendite eraldamist summas 43 000 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse eesmärgiga läbi viia 2021. aastal lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuringu vastavalt kirjale lisatud detailsemale kirjeldusele. Rakendusuuring teostatakse täiendava tegevusena Rahandusministeeriumi pilootprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ raames. Rakendusuuring analüüsib pilootprojekti raames lammutatavates tühjenevates korterelamutes (kokku kuni 8 hoonet, asukohtadega Lüganuse vallas, Kohtla-Järve linnas ja Valga vallas) sisalduvate materjalide ringlussevõtu potentsiaali ja tasuvust, samuti lammutusjäätmete sertifitseerimist korduvkasutamiseks. Võimalusel kasutatakse lammutusjäätmed avaliku või erasektori poolt 2021.-2022. aastatele kavandatud objektide rajamisel. Tegu on olulise osaga tühjenevate korterelamute probleemi lahendamisest, mis prognooside järgi aja jooksul suureneb. Samuti toetab tegevus kliimaeesmärkide saavutamist ja ettevõtluse arendamist ehituse- ja jäätmekäitluse valdkonnas. Tegevus on seotud omandireformi tulemusena tekkinud probleemide lahendamisega ning vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punktile 1 võidakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekunud raha kasutada omandireformi käigus või selle tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega seotud kulude katteks ning kooskõlas sama lõike punktile 2 ka ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisad: Tühjenenud hoonete lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuringu kava kirjeldus Ivan Sergejev 639 7695 [email protected] 2 (2) Tühjenenud hoonete lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuringu kava kirjeldus 01.12.2020 Probleemipüstitus Omandireformi tulemusena on valdav osa Eesti eluruumidest erastatud. 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetel kuulus riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele alla 2% elamufondist. Erinevates Eesti piirkondades väheneb elanikkond ning tekkivad asustamata eluruumid. Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (viide) prognoosi kohaselt langeb järgmise 30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja suurusjärgus 5300 korterelamut (~5 mln m²), mis on 23% kõikidest korterelamutest ning suurusjärgus 40 000 üksikelamut (~4,8 mln m²). Tühjaks jäänud hooned ja eriti korterelamud mõjutavad negatiivselt kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonda. Väheneb elukohtade atraktiivsust, mis kiirendab teiste korterelamute tühjenemist. Oluliseks asjaoluks on see, et omandireformi järgselt on igal korteriomandil eraldi omanik, millest tulenevalt on korterelamud mitme isiku omandis1. Tühjenenud korterelamu omanikud ei likvideeri oma vara isegi siis, kui hoone on ohtlik. Omanikud ei täida enam oma kohustusi vara korras hoida ja sellisel juhul on vajalik kohaliku omavalitsuse sekkumine, et lammutada seda. 2018. aastal tekkis Eestis 1 250 078,7 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis on arvestav osa kõikidest jäätmetest. Arvestades eluhoonete tühjenemise prognoosi võib lammutusjäätmete maht aastate jooksul mitmekordistuda. Vajalik on juba praegu tegeleda toimiva süsteemi loomisega, et tühjaks jäänud korterelamute lammutamine oleks võimalikult keskkonnasõbralik ja ettevõtluse arendamist toetav. Vaatamata sellele, et Eestis on näiliselt kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise tase2, moodustab märkimisväärse osa taaskasutusest kasutamine tagasitäiteks, mis on materjalide väärtuse seisukohast ebaefektiivne. Seega, vajalik on pöörata tähelepanu selliste jäätmete teisese toormena ringlussevõtu ehk ümbertöötlemise osakaalu suurendamisele. Samuti on oluline leida võimalusi ehitusmaterjalide korduskasutuseks (sh jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine). Potentsiaal See, kas jäätmeid on võimalik uuesti materjalina ringlusse võtta, sõltub suuresti jäätmematerjali kvaliteedist: mida puhtam on materjal, seda kergemini on võimalik sellest valmistada kindlatele nõuetele vastavat ja kindlal otstarbel kasutatavat toodet. Puhtama materjali saamise eelduseks on jäätmete liigiti kogumine jäätmete tekkekohas (lammutusobjektidel). Praegune lammutamise praktika ei soosi lammutusobjektidel tekkivate materjalide ringlussevõttu, kuna reeglina ei toimu objektidel jäätmete liigiti kogumist ning tekkinud jäätmed kogutakse ühte konteinerisse ja suunatakse edasisse käitlusesse segaprahina. Eestis on ettevõtteid, kes tegelevad ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisega, kuid ühelt poolt on tõhusate sortimistehnoloogiate soetamine kallis, teisalt kannatab jäätmete segaprahina kokku kogumise 1 Eesti keskmine korterelamu on 32 korteriga 2 84%, EK poolt määratud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamismäära arvestamise metoodika kohaselt korral materjali kvaliteet, mistõttu väheneb selliste jäätmete kogus, mida on võimalik uuesti ringlusse suunata. Samuti muutub keerulisemaks jäätmetest taaskasutatava materjali valmistamise tootmisahela kirjeldamine ja sertifitseerimine. Ka transpordi kulud mõjutavad hilisema sortimise mõistlikkust. Selle tulemusena on segaprahina kokku kogutud ehitus- ja lammutusjäätmetest puhta ja ringlussevõtuks sobiliku materjali saamine tihtipeale kulukam, kui uue materjali kasutamine, mis omakorda kujuneb põhiliseks komistuskiviks ehitajate ja tellijate poolt uute objektide rajamisel ringlussevõetud materjalide kasutamisele. Samas on probleemiks ehitusmaterjalide jaoks vajaliku toorme kaevandamine, eriti tiheasustuste ümbruses. Ühelt poolt näeme teiste riikide näitel, et toimiva teisesele toormele baseeruva väärtusahela ülesehitamine on võimalik ning saab olla ka tulus, muutes jäätmeid, mille käitlemine on kulu, väärtuslikuks ressursiks, mille müümine võib tuua tulu. Teiselt poolt puuduvad teisese toorme osas head praktikad, selle sertifitseerimine on keeruline ja kulukas, mahud väikesed ning selle kasutamine on seotud hankija jaoks ebamugavustega, mistõttu puudub teisesele toormele sageli turg. Kui teisese toorme hankija leiaks pakkuja ja „kaup“ oleks vastavalt nõuetele sertifitseeritud ning kättesaadav vajalikes kogustes, siis võib juhtuda, et sekundaarse toorme kasutamine kujuneb majanduslikult soodsamaks variandiks, kui loodusliku materjali kasutamine, ning selle tulemusel saavutatakse turumajanduslikul viisil teisese toorme efektiivne kasutusse võtt. Lisaks on võimalik kasutada ehitusmaterjalide tootmisel ka jäätmeid, mis pärinevad mujalt kui ehitussektorist (nt lehtklaas, tekstiil). Selleks, et kaardistada materjalide korduskasutuseks, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu (ümbertöötlemise) potentsiaali Eestis on Keskkonnaministeerium (KeM) tellinud põhjalikku uuringu nimega „Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring“ (riigihanke viitenumber 219912), mille 1. osa vaatleb muuseas ka ehitussektorit. Uuring kestab kuni 2021. aasta kevadeni. Uuring vaatleb laiemat pilti ja keskendub eelkõige administratiivsete ja seadusandlike võimaluste kaardistamisele. Uuring ei käsitle aga lähemalt teisese toorme kasutamise majanduslikku efektiivsust, mistõttu võiks teisese toorme kasutamise majandusliku efektiivsuse analüüs olla teostatud praktilise uuringu raames, mis toetuks konkreetsetele hoonetele ja hoonetüüpidele. Ettepanek rakendusuuringu tegemiseks Käesolev on ettepanek teha Rahandusministeeriumi pilootprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ (edaspidi: pilootprojekt) raames rakendusuuring, mille käigus analüüsitakse pilootprojekti raames konkreetsete lammutatavate hoonete puhul (kokku kuni 8 hoonet, asukohtadega Lüganuse vallas, Kohtla-Järve linnas ja Valga linnas) nendes sisalduvate materjalide korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu potentsiaali ning realiseerimise tasuvust võrreldes tavapärase lammutuse lahendusega. Vajadusel võetakse uuringusse ka teisi hooneid, mis selgub lõpliku lähteülesande ettevalmistamisel. Uuringu sisuks on kahe stsenaariumi võrdlus: 1) Baasstsenaarium vaatleb konkreetsete hoonete lammutamise, lammutusjäätmete käitlemise ja uuesti ringlusse võtmise majanduslikku efektiivsust, võttes aluseks tänapäeva tavapärast praktikat: lammutusjäätmeid käideldakse lammutussegaprahina. Baasstsenaarium peab hindama hoonete lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise kulu, lammutamisel tekkinud segaprahist eraldatava potentsiaalselt ringlussevõetava materjali mahte ning uuesti ringlusesse võtmise kulu. Stsenaariumi väljundina on kätte saadud teisese toorme liikide, mahtude ja võimalike hindade prognoos ning hoonete lammutamise ja lammutusjäätmete kasutamise eelarveline bilanss. 2) Soovitud stsenaarium vaatleb konkreetsete hoonete lammutamise, lammutusjäätmete käitlemise ja uuesti ringlusse võtmise majanduslikku efektiivsust, võttes aluseks parimat rahvusvahelist lammutamise praktikat: enne lammutamist kaardistatakse tekkivate lammutusjäätmete mahud ja korduskasutuse / ringlussevõtu potentsiaal, leitakse lammutusjäätmete kasutamiseks potentsiaalsed objektid (näidetena kasutatakse avaliku või erasektori poolt 2021.-2022. aastatel kavandatavaid objekte), materjalid kogutakse liigiti ehitusplatsil, sertifitseeritakse vastavalt vajadusele, arvestatakse materjalide hoiustamise-, transpordi- ja lisatööjõukuludega jne. Stsenaariumi väljundina on kätte saadud teisese toorme liikide, mahtude ja võimalikke hindade prognoos ning hoonete lammutamise ja lammutusjäätmete kasutamise eelarveline bilanss. Kuna tegu on rakendusuuringuga, siis selle väljundiks on konkreetsete hoonete lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu potentsiaali „läbi-mängimine“. Samuti on oluliseks tulemuseks praktilistest aspektidest tulenevad üldistused, tähelepanekud ning ettepanekud – kaasaarvatud stsenaariumite mõju jälgimine turuosalistele. Uuringu tulemusena saadud stsenaariume kasutatakse pilootprojekti raames lammutatavate hoonete lammutamisel. Muuhulgas on oodatud uuringu teostaja poolt konkreetsed ettepanekud kohalikele omavalitsustele lammutushanke koostamisel. Järgmise etapina on ette nähtud teostada saadud materjalide sertifitseerimine mõistlikus mahus juhul, kui see on võimalik. Hoonete lammutamisel tekkinud materjale võetakse võimalusel ringlusesse avaliku või erasektori poolt 2021.-2022. aastatele kavandatud objektide rajamisel. Uuring on plaanis teostada tihedas koostöös Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu „Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring“ töövõtjatega eelkõige parimate praktikate kaardistamisel, lammutusjäätmete ringlussevõtu planeerimisel esinevate praktiliste tõrgete avastamisel jms. Rakendusuuring on sisend edasisel poliitikakujundamisel. Tegevus on seotud omandireformi tulemusena tekkinud probleemi lahendamisega ning vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punktile 1 võidakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekunud raha kasutada omandireformi käigus või selle tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega seotud kulude katteks ning kooskõlas sama lõike punktile 2 ka ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Uuringu orienteeruv teostamise aeg: märts-oktoober 2021. a. Uuringu orienteeruv eelarve: 43 000 EUR. Uuringu maksumus hõlmab: - Ülalkirjeldatud uuringu teostamist; - Uuringu tulemusena kaardistatud ringlussevõetavate materjalide sertifitseerimisega seotud kulusid; - Uuringuga vaadeldavate hoonete lammutamisega muid seotuid kulusid, mis tulenevad uuringuga kaardistatud parimate praktikate elluviimiseks uuringuga vaadeldud hoonete lammutamisel ning avaliku või erasektori poolt 2021.-2022. aastatele kavandatud objektide rajamisel.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel