Anneli Ott
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 03.12.2020 nr 15-1/2020/7417-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Taotlus omandireformi reservfondist vahendite
eraldamiseks
Austatud Riigihalduse minister Anneli Ott,
Käesolevaga taotlen omandireformi reservfondist vahendite eraldamist summas 43 000 eurot
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse eesmärgiga läbi viia 2021. aastal
lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuringu vastavalt kirjale lisatud detailsemale
kirjeldusele.
Rakendusuuring teostatakse täiendava tegevusena Rahandusministeeriumi pilootprojekti
„Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja
kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ raames. Rakendusuuring analüüsib
pilootprojekti raames lammutatavates tühjenevates korterelamutes (kokku kuni 8 hoonet,
asukohtadega Lüganuse vallas, Kohtla-Järve linnas ja Valga vallas) sisalduvate materjalide
ringlussevõtu potentsiaali ja tasuvust, samuti lammutusjäätmete sertifitseerimist
korduvkasutamiseks. Võimalusel kasutatakse lammutusjäätmed avaliku või erasektori poolt
2021.-2022. aastatele kavandatud objektide rajamisel.
Tegu on olulise osaga tühjenevate korterelamute probleemi lahendamisest, mis prognooside järgi
aja jooksul suureneb. Samuti toetab tegevus kliimaeesmärkide saavutamist ja ettevõtluse
arendamist ehituse- ja jäätmekäitluse valdkonnas.
Tegevus on seotud omandireformi tulemusena tekkinud probleemide lahendamisega ning vastavalt
erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punktile 1 võidakse Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondi laekunud raha kasutada omandireformi käigus või selle tulemusena
tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega seotud kulude katteks ning
kooskõlas sama lõike punktile 2 ka ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja
tingimuste loomiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lisad: Tühjenenud hoonete lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuringu kava kirjeldus
Ivan Sergejev
639 7695
[email protected]
2 (2)
Tühjenenud hoonete lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuringu kava kirjeldus
01.12.2020
Probleemipüstitus
Omandireformi tulemusena on valdav osa Eesti eluruumidest erastatud. 2011. aasta rahva- ja
eluruumide loenduse andmetel kuulus riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele alla 2%
elamufondist. Erinevates Eesti piirkondades väheneb elanikkond ning tekkivad asustamata
eluruumid. Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (viide) prognoosi kohaselt
langeb järgmise 30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja suurusjärgus 5300 korterelamut (~5
mln m²), mis on 23% kõikidest korterelamutest ning suurusjärgus 40 000 üksikelamut (~4,8
mln m²).
Tühjaks jäänud hooned ja eriti korterelamud mõjutavad negatiivselt kohaliku elu- ja
ettevõtluskeskkonda. Väheneb elukohtade atraktiivsust, mis kiirendab teiste korterelamute
tühjenemist. Oluliseks asjaoluks on see, et omandireformi järgselt on igal korteriomandil eraldi
omanik, millest tulenevalt on korterelamud mitme isiku omandis1. Tühjenenud korterelamu
omanikud ei likvideeri oma vara isegi siis, kui hoone on ohtlik. Omanikud ei täida enam oma
kohustusi vara korras hoida ja sellisel juhul on vajalik kohaliku omavalitsuse sekkumine, et
lammutada seda.
2018. aastal tekkis Eestis 1 250 078,7 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis on arvestav osa
kõikidest jäätmetest. Arvestades eluhoonete tühjenemise prognoosi võib lammutusjäätmete
maht aastate jooksul mitmekordistuda. Vajalik on juba praegu tegeleda toimiva süsteemi
loomisega, et tühjaks jäänud korterelamute lammutamine oleks võimalikult keskkonnasõbralik
ja ettevõtluse arendamist toetav.
Vaatamata sellele, et Eestis on näiliselt kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise tase2,
moodustab märkimisväärse osa taaskasutusest kasutamine tagasitäiteks, mis on materjalide
väärtuse seisukohast ebaefektiivne. Seega, vajalik on pöörata tähelepanu selliste jäätmete
teisese toormena ringlussevõtu ehk ümbertöötlemise osakaalu suurendamisele. Samuti on
oluline leida võimalusi ehitusmaterjalide korduskasutuseks (sh jäätmete korduskasutuseks
ettevalmistamine).
Potentsiaal
See, kas jäätmeid on võimalik uuesti materjalina ringlusse võtta, sõltub suuresti jäätmematerjali
kvaliteedist: mida puhtam on materjal, seda kergemini on võimalik sellest valmistada kindlatele
nõuetele vastavat ja kindlal otstarbel kasutatavat toodet. Puhtama materjali saamise eelduseks
on jäätmete liigiti kogumine jäätmete tekkekohas (lammutusobjektidel).
Praegune lammutamise praktika ei soosi lammutusobjektidel tekkivate materjalide
ringlussevõttu, kuna reeglina ei toimu objektidel jäätmete liigiti kogumist ning tekkinud
jäätmed kogutakse ühte konteinerisse ja suunatakse edasisse käitlusesse segaprahina. Eestis on
ettevõtteid, kes tegelevad ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisega, kuid ühelt poolt on tõhusate
sortimistehnoloogiate soetamine kallis, teisalt kannatab jäätmete segaprahina kokku kogumise
1
Eesti keskmine korterelamu on 32 korteriga
2 84%, EK poolt määratud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamismäära arvestamise metoodika kohaselt
korral materjali kvaliteet, mistõttu väheneb selliste jäätmete kogus, mida on võimalik uuesti
ringlusse suunata. Samuti muutub keerulisemaks jäätmetest taaskasutatava materjali
valmistamise tootmisahela kirjeldamine ja sertifitseerimine. Ka transpordi kulud mõjutavad
hilisema sortimise mõistlikkust.
Selle tulemusena on segaprahina kokku kogutud ehitus- ja lammutusjäätmetest puhta ja
ringlussevõtuks sobiliku materjali saamine tihtipeale kulukam, kui uue materjali kasutamine,
mis omakorda kujuneb põhiliseks komistuskiviks ehitajate ja tellijate poolt uute objektide
rajamisel ringlussevõetud materjalide kasutamisele. Samas on probleemiks ehitusmaterjalide
jaoks vajaliku toorme kaevandamine, eriti tiheasustuste ümbruses.
Ühelt poolt näeme teiste riikide näitel, et toimiva teisesele toormele baseeruva väärtusahela
ülesehitamine on võimalik ning saab olla ka tulus, muutes jäätmeid, mille käitlemine on kulu,
väärtuslikuks ressursiks, mille müümine võib tuua tulu.
Teiselt poolt puuduvad teisese toorme osas head praktikad, selle sertifitseerimine on keeruline
ja kulukas, mahud väikesed ning selle kasutamine on seotud hankija jaoks ebamugavustega,
mistõttu puudub teisesele toormele sageli turg. Kui teisese toorme hankija leiaks pakkuja ja
„kaup“ oleks vastavalt nõuetele sertifitseeritud ning kättesaadav vajalikes kogustes, siis võib
juhtuda, et sekundaarse toorme kasutamine kujuneb majanduslikult soodsamaks variandiks, kui
loodusliku materjali kasutamine, ning selle tulemusel saavutatakse turumajanduslikul viisil
teisese toorme efektiivne kasutusse võtt. Lisaks on võimalik kasutada ehitusmaterjalide
tootmisel ka jäätmeid, mis pärinevad mujalt kui ehitussektorist (nt lehtklaas, tekstiil).
Selleks, et kaardistada materjalide korduskasutuseks, jäätmete korduskasutuseks
ettevalmistamise ja ringlussevõtu (ümbertöötlemise) potentsiaali Eestis on
Keskkonnaministeerium (KeM) tellinud põhjalikku uuringu nimega „Eesti ringmajanduse ja
jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring“ (riigihanke
viitenumber 219912), mille 1. osa vaatleb muuseas ka ehitussektorit. Uuring kestab kuni 2021.
aasta kevadeni. Uuring vaatleb laiemat pilti ja keskendub eelkõige administratiivsete ja
seadusandlike võimaluste kaardistamisele. Uuring ei käsitle aga lähemalt teisese toorme
kasutamise majanduslikku efektiivsust, mistõttu võiks teisese toorme kasutamise majandusliku
efektiivsuse analüüs olla teostatud praktilise uuringu raames, mis toetuks konkreetsetele
hoonetele ja hoonetüüpidele.
Ettepanek rakendusuuringu tegemiseks
Käesolev on ettepanek teha Rahandusministeeriumi pilootprojekti „Kahaneva rahvastikuga
piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud
korterelamute lammutamine“ (edaspidi: pilootprojekt) raames rakendusuuring, mille käigus
analüüsitakse pilootprojekti raames konkreetsete lammutatavate hoonete puhul (kokku kuni 8
hoonet, asukohtadega Lüganuse vallas, Kohtla-Järve linnas ja Valga linnas) nendes sisalduvate
materjalide korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu potentsiaali ning realiseerimise tasuvust
võrreldes tavapärase lammutuse lahendusega. Vajadusel võetakse uuringusse ka teisi hooneid,
mis selgub lõpliku lähteülesande ettevalmistamisel.
Uuringu sisuks on kahe stsenaariumi võrdlus:
1) Baasstsenaarium vaatleb konkreetsete hoonete lammutamise, lammutusjäätmete
käitlemise ja uuesti ringlusse võtmise majanduslikku efektiivsust, võttes aluseks
tänapäeva tavapärast praktikat: lammutusjäätmeid käideldakse lammutussegaprahina.
Baasstsenaarium peab hindama hoonete lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise
kulu, lammutamisel tekkinud segaprahist eraldatava potentsiaalselt ringlussevõetava
materjali mahte ning uuesti ringlusesse võtmise kulu. Stsenaariumi väljundina on kätte
saadud teisese toorme liikide, mahtude ja võimalike hindade prognoos ning hoonete
lammutamise ja lammutusjäätmete kasutamise eelarveline bilanss.
2) Soovitud stsenaarium vaatleb konkreetsete hoonete lammutamise, lammutusjäätmete
käitlemise ja uuesti ringlusse võtmise majanduslikku efektiivsust, võttes aluseks
parimat rahvusvahelist lammutamise praktikat: enne lammutamist kaardistatakse
tekkivate lammutusjäätmete mahud ja korduskasutuse / ringlussevõtu potentsiaal,
leitakse lammutusjäätmete kasutamiseks potentsiaalsed objektid (näidetena kasutatakse
avaliku või erasektori poolt 2021.-2022. aastatel kavandatavaid objekte), materjalid
kogutakse liigiti ehitusplatsil, sertifitseeritakse vastavalt vajadusele, arvestatakse
materjalide hoiustamise-, transpordi- ja lisatööjõukuludega jne. Stsenaariumi
väljundina on kätte saadud teisese toorme liikide, mahtude ja võimalikke hindade
prognoos ning hoonete lammutamise ja lammutusjäätmete kasutamise eelarveline
bilanss.
Kuna tegu on rakendusuuringuga, siis selle väljundiks on konkreetsete hoonete lammutamisel
tekkivate materjalide korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu potentsiaali „läbi-mängimine“.
Samuti on oluliseks tulemuseks praktilistest aspektidest tulenevad üldistused, tähelepanekud
ning ettepanekud – kaasaarvatud stsenaariumite mõju jälgimine turuosalistele.
Uuringu tulemusena saadud stsenaariume kasutatakse pilootprojekti raames lammutatavate
hoonete lammutamisel. Muuhulgas on oodatud uuringu teostaja poolt konkreetsed ettepanekud
kohalikele omavalitsustele lammutushanke koostamisel. Järgmise etapina on ette nähtud
teostada saadud materjalide sertifitseerimine mõistlikus mahus juhul, kui see on võimalik.
Hoonete lammutamisel tekkinud materjale võetakse võimalusel ringlusesse avaliku või
erasektori poolt 2021.-2022. aastatele kavandatud objektide rajamisel.
Uuring on plaanis teostada tihedas koostöös Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu
„Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike
meetmete uuring“ töövõtjatega eelkõige parimate praktikate kaardistamisel, lammutusjäätmete
ringlussevõtu planeerimisel esinevate praktiliste tõrgete avastamisel jms. Rakendusuuring on
sisend edasisel poliitikakujundamisel.
Tegevus on seotud omandireformi tulemusena tekkinud probleemi lahendamisega ning
vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punktile 1 võidakse
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekunud raha kasutada omandireformi käigus
või selle tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega
seotud kulude katteks ning kooskõlas sama lõike punktile 2 ka ettevõtluse arendamiseks ja
selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Uuringu orienteeruv teostamise aeg: märts-oktoober 2021. a.
Uuringu orienteeruv eelarve: 43 000 EUR. Uuringu maksumus hõlmab:
- Ülalkirjeldatud uuringu teostamist;
- Uuringu tulemusena kaardistatud ringlussevõetavate materjalide sertifitseerimisega
seotud kulusid;
- Uuringuga vaadeldavate hoonete lammutamisega muid seotuid kulusid, mis tulenevad
uuringuga kaardistatud parimate praktikate elluviimiseks uuringuga vaadeldud hoonete
lammutamisel ning avaliku või erasektori poolt 2021.-2022. aastatele kavandatud
objektide rajamisel.