Hr. Raul Siem Meie nr 02.12.2020 nr 1-12/20-3
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Koopia:
Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon
Liidu ettepanekud seoses suurinvesteeringute toetamise põhimõtete väljatöötamisega
Eesti Elektritööstuse Liidu eesmärk on kaitsta Eesti energiatööstust kui tervikut ning sidustada
sektori huvid ühiskonna huvidega. Eesti sisepoliitikas tehtavatel otsustel on oluline mõju Eesti
majanduse konkurentsivõimele ja ühiskonna heaolule, mistõttu tuleks senisest enam
keskenduda seotud teemade komplekssele ja ühtses kogumis käsitlemisele, et saavutada
võimalikult tõhusam ja jätkusuutlikum tulemus. Liit toetab riigi tegevust ühtsete põhimõtete
väljatöötamisel suurinvesteringute soodustamisel, samas lisab omalt poolt seisukohad mida
tuleks arvestada põhimõtete väljatöötamise protsessis, et tagada Eesti majanduse terviklik
areng.
Üleminek süsinikneutraalsele majandusele muudab tänapäevase ühiskonna toimimist. Selle
saavutamiseks majanduslikult otstarbekal, keskkonna seisukohalt õigustatud ja sotsiaalselt
vastuvõetaval viisil tuleb teha olulisi muudatusi majanduse struktuuris ja rakendada efektiivselt
majanduse dekarboniseerimist ehk elektrifitseerimist. Samal ajal ei tohiks antud protsess
põhjustada Eestis tööstuse konkurentsivõime langust ega ka investeerimiskindluse vähenemist.
Suurinvesteeringute lisandumiseks Eestisse on põhieelduseks konkurentsivõimelise
maksukeskkonna olemasolu – samaväärsed maksumäärad ja keskkonnatasude kulukoormus
lähiriikidega, sest vastasel juhul on juba eos suurinvesteeringute lisandumine riiki raskendatud.
Samuti peab Eesti haridussüsteem olema suuteline lähtudes tööjõuturu vajadustest ette
valmistama kvalifitseeritud tööjõudu. See eeldab OSKA tugevamat rakendamist ja
kõrghariduse riigipoolse põhjendatud tellimuse väljatöötamist.
Liidu ettepanekud suurinvesteeringute toetamise põhimõtete kohta on alljärgnevad:
1. Üldpõhimõtted.
Projektide finantseerimisel lähtutakse põhimõttest: 33% erainvesteering, 33%
otsetoetusmeede, 33% laenu- ja garantiimeede;
Otsetoetuste maht on ca 0,75-1,0 miljardit eurot, ühe projekti kohta otsetoetuste maht
vahemikus 10-250 miljonit eurot;
Loodav lisandväärtus töötaja kohta peab olema kõrgem Eesti keskmisest.
Lelle 22, 11318 TALLINN
2. Konkreetsed põhimõtted.
Riikliku motivatsioonipaketi loomine KOV-dele, et aktsepteerida suurinvesteeringute
tegemist. Riik peaks toetama neid kohalikke omavalitsusi, kes aitavad oma
tegevusega kaasa suurinvesteeringute tegemisele oma territooriumile. Teatud
juhtudel ei teki omavalitsustele ja kohalikel elanikele kasu suurinvesteeringute
tegemisel ning puudub motivatsioon selle toetamiseks. Samuti puudub regulatsioon, mis
võimaldaks suurinvesteeringu tegijal toetada otse kohalikke omavalitsusi ja kogukonda.
Riik peab suuremahulisemalt kasutama EL toetusfondide vahendeid majanduse
konkurentsivõime tõstmiseks, seal hulgas toetama meetmete kõrval üksikprojekte ning
looma tingimused taotledes selleks EL riigiabi lubatavust suurinvesteeringute
tegemisel. Suurinvesteeringute tegemisel peaks olema tagatud põhimõte, et
vajadusel taotleb riik EL riigiabi luba konkreetsele üksikprojektile ja ei välista seda
võimalust ainult meetmete pakkumisega.
Teadus- ja tehnoloogiamahukad investeeringud tööstusesse on üldjuhul kõrgelt
automatiseeritud, mistõttu käitab tehnoloogiat elektrienergia. Seetõttu on eksportivale
tööstusele väga oluline naaberriikidega võrreldes konkurentsivõimeliste
energiamaksudega kulubaasi olemasolu. Suurinvesteeringute tegemisel peab riik
kehtestama erandeid konkurentsivõimet halvavate taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ja
võrgutasude osas. Riik peab mõistma, et elektri lõpphinna alandamine on üheaegselt nii
majanduse elavdamise meede (soodustab suurinvesteeringute tegemist/vähendab
ettevõtjate kulubaasi ja tarbijate sundkulutusi) kui ka kliimapoliitiline meede
(suurendab taastuvelektri kasutamise konkurentsivõimet võrreldes teiste
energiakandjatega). Seetõttu peaks suurinvesteeringute soodustamisel lähtuma
põhimõttest, et elektri lõpphinna alandamist saab riik finantseerida
kliimapoliitikaga seotud ressurssidest.
Kohaliku ressursi kasutuselevõtmine ja väärindamine annab juba eos riigi majandusele
konkurentsieelise ja vähendab toorainesõltuvust. Majanduse arendamisel on oluline
leida võimalused olemasoleva ressursi väärindamiseks tõhusal ja süsinikuneutraalsel
viisil, et tagada töötleva tööstuse vajalik osakaal majanduse struktuuris ning
ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Selleks tuleb igati soodustada kohaliku
ressursside väärindamist ning tõhusamat ja nutikamat kasutuselevõttu. Riik peaks
soodustame eelkõige neid suurinvesteeringuid, mis baseeruvad kohaliku ressursi
väärindamisel ning mille realiseerimine tekitab Eestisse väärtus- ja tarneahela kuivõrd
need avaldavad suurt positiivset mõju Eesti majandusele ja tööturule tervikuna, seal
hulgas aitavad kaasa regionaalarengule erinevates piirkondades.
Eesti peab kasutama olemasolevaid suuri elektri tootmisvõimsusi ning neid
modifitseerima ja muutma nad täielikult taastuvelektrit tootvaks kuivõrd see on meie
ühiskonnale kõige odavam viis dekarboniseerida energiamajandust. See võimaldab täita
riigi kliimaeesmärke, suurendada pikaajaliselt elektrienergia varustuskindlust ja riigi
energiajulgeolekut juhitavate tootmisvõimsustega ning väärindada väheväärtuslikku
kohalikku puitumassi, luues Eesti metsandussektoris täiendavaid töökohti läbi
turunõudluse tekitamise. Riik peab arvestama asjaoluga, et biomassi ehk
väheväärtusliku puidumassi turg on globaalne ning kohaliku ressursi väärindamine toob
Lelle 22, 11318 TALLINN
kaasa lisandväärtuse kasvu kohalikul tasandil. Perspektiiviga 2025+ aasta on võimalik
biomassi energeetilise väärindamise protsessile juurde rajada ka rohevesiniku
tootmine. Riik peab lõpetama ebamõistlikud biomassi kasutamise siseriiklikud
piirangud, millega aitab kaasa suurinvesteeringute soodustamisele ning toetab uute
töökohtade teket läbi uue majandussektori tekke. Suurinvesteeringute soodustamise
põhimõttena peaks olema toetatud need investeeringud, mis mitmekesistavad Eesti
majandust, tekitavad uusi valdkondi ning mille mõju on sektorite ülene.
Suurinvesteeringute tegemisel energeetikasse tuleb uute elektrijaamade või
tootmisvõimsuste rajamisel langetada võrguga liitumise kulud samaväärsele tasemele
konkurentriikidega, näiteks Soomega. Suurinvesteeringute tegemisel energeetikasse
tuleks lähtuda põhimõttest, et loodud tingimused oleksid võrreldes lähiriikidega
võrdsed, millega tagatakse soodne keskkond investeeringute tegemisele.
Elektri salvestamist mõistlikult võimaldava regulatsiooni loomine Eestis, et tekiks
võimalus konkureerida lähiriikidega, näiteks Leeduga. Elektri salvestamisel on Eesti
jaoks prioriteetne panustada kõigepealt vesiniku tootmisest suurema kasuteguriga ning
majanduslikult konkurentsivõimelisemate elektri salvestuslahenduste (nt.
pumphüdroelektrijaamad, elektriautode akudesse salvestatud elektri võrku tagasi
suunamine jms) võimalikult kiiresti kasutatavaks muutmisele, kõrvaldades esimeses
järjekorras neid praegu takistavad barjäärid (eelkõige elektri salvestamise
topeltmaksustamine). Seega peab suurinvesteeringute tegemisel energeetikasse
põhimõttena toetama prioriteedina suurema kasuteguriga ning majanduslikult
konkurentsivõimelisemate elektri salvestuslahendusi.
Loodame, et riik arvestab Eesti Elektritööstuse Liidu ettepanekutega ning need aitavad tõsta
suurinvesteeringute toetamise põhimõtete väljatöötamise kvaliteeti ning loob Eesti majandusele
konkurentsivõimelisema tuleviku.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Vare
tegevjuht
Eesti Elektritööstuse Liit
+372 58 60 5357
Lelle 22, 11318 TALLINN
Saatja: Tõnis Vare <
[email protected]>
Saadetud: 02.12.2020 20:53
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: Raul Siem <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Suurinvesteeringute toetamise põhimõtted
Eesti Elektritööstuse Liit esitab omapoolsed ettepanekud
suurinvesteeringute toetamise põhimõtete osas.
Tervitades,
Tõnis Vare
Eesti Elektritööstuse Liit
tegevjuht
+372 58 60 5357