dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Liidu ettepanekud seoses suurinvesteeringute toetamise põhimõtete väljatöötamisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. detsember 2020
Viit
1.15-5/2020/7403-1
Registreeritud
3. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Elektritööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. jaanuar 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎ETL suurinvesteeringute toetamise põhimõtted 02122020.asice105 KB

Sisu (failidest)

Hr. Raul Siem Meie nr 02.12.2020 nr 1-12/20-3 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Koopia: Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon Liidu ettepanekud seoses suurinvesteeringute toetamise põhimõtete väljatöötamisega Eesti Elektritööstuse Liidu eesmärk on kaitsta Eesti energiatööstust kui tervikut ning sidustada sektori huvid ühiskonna huvidega. Eesti sisepoliitikas tehtavatel otsustel on oluline mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele ja ühiskonna heaolule, mistõttu tuleks senisest enam keskenduda seotud teemade komplekssele ja ühtses kogumis käsitlemisele, et saavutada võimalikult tõhusam ja jätkusuutlikum tulemus. Liit toetab riigi tegevust ühtsete põhimõtete väljatöötamisel suurinvesteringute soodustamisel, samas lisab omalt poolt seisukohad mida tuleks arvestada põhimõtete väljatöötamise protsessis, et tagada Eesti majanduse terviklik areng. Üleminek süsinikneutraalsele majandusele muudab tänapäevase ühiskonna toimimist. Selle saavutamiseks majanduslikult otstarbekal, keskkonna seisukohalt õigustatud ja sotsiaalselt vastuvõetaval viisil tuleb teha olulisi muudatusi majanduse struktuuris ja rakendada efektiivselt majanduse dekarboniseerimist ehk elektrifitseerimist. Samal ajal ei tohiks antud protsess põhjustada Eestis tööstuse konkurentsivõime langust ega ka investeerimiskindluse vähenemist. Suurinvesteeringute lisandumiseks Eestisse on põhieelduseks konkurentsivõimelise maksukeskkonna olemasolu – samaväärsed maksumäärad ja keskkonnatasude kulukoormus lähiriikidega, sest vastasel juhul on juba eos suurinvesteeringute lisandumine riiki raskendatud. Samuti peab Eesti haridussüsteem olema suuteline lähtudes tööjõuturu vajadustest ette valmistama kvalifitseeritud tööjõudu. See eeldab OSKA tugevamat rakendamist ja kõrghariduse riigipoolse põhjendatud tellimuse väljatöötamist. Liidu ettepanekud suurinvesteeringute toetamise põhimõtete kohta on alljärgnevad: 1. Üldpõhimõtted.  Projektide finantseerimisel lähtutakse põhimõttest: 33% erainvesteering, 33% otsetoetusmeede, 33% laenu- ja garantiimeede;  Otsetoetuste maht on ca 0,75-1,0 miljardit eurot, ühe projekti kohta otsetoetuste maht vahemikus 10-250 miljonit eurot;  Loodav lisandväärtus töötaja kohta peab olema kõrgem Eesti keskmisest. Lelle 22, 11318 TALLINN 2. Konkreetsed põhimõtted.  Riikliku motivatsioonipaketi loomine KOV-dele, et aktsepteerida suurinvesteeringute tegemist. Riik peaks toetama neid kohalikke omavalitsusi, kes aitavad oma tegevusega kaasa suurinvesteeringute tegemisele oma territooriumile. Teatud juhtudel ei teki omavalitsustele ja kohalikel elanikele kasu suurinvesteeringute tegemisel ning puudub motivatsioon selle toetamiseks. Samuti puudub regulatsioon, mis võimaldaks suurinvesteeringu tegijal toetada otse kohalikke omavalitsusi ja kogukonda.  Riik peab suuremahulisemalt kasutama EL toetusfondide vahendeid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks, seal hulgas toetama meetmete kõrval üksikprojekte ning looma tingimused taotledes selleks EL riigiabi lubatavust suurinvesteeringute tegemisel. Suurinvesteeringute tegemisel peaks olema tagatud põhimõte, et vajadusel taotleb riik EL riigiabi luba konkreetsele üksikprojektile ja ei välista seda võimalust ainult meetmete pakkumisega.  Teadus- ja tehnoloogiamahukad investeeringud tööstusesse on üldjuhul kõrgelt automatiseeritud, mistõttu käitab tehnoloogiat elektrienergia. Seetõttu on eksportivale tööstusele väga oluline naaberriikidega võrreldes konkurentsivõimeliste energiamaksudega kulubaasi olemasolu. Suurinvesteeringute tegemisel peab riik kehtestama erandeid konkurentsivõimet halvavate taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ja võrgutasude osas. Riik peab mõistma, et elektri lõpphinna alandamine on üheaegselt nii majanduse elavdamise meede (soodustab suurinvesteeringute tegemist/vähendab ettevõtjate kulubaasi ja tarbijate sundkulutusi) kui ka kliimapoliitiline meede (suurendab taastuvelektri kasutamise konkurentsivõimet võrreldes teiste energiakandjatega). Seetõttu peaks suurinvesteeringute soodustamisel lähtuma põhimõttest, et elektri lõpphinna alandamist saab riik finantseerida kliimapoliitikaga seotud ressurssidest.  Kohaliku ressursi kasutuselevõtmine ja väärindamine annab juba eos riigi majandusele konkurentsieelise ja vähendab toorainesõltuvust. Majanduse arendamisel on oluline leida võimalused olemasoleva ressursi väärindamiseks tõhusal ja süsinikuneutraalsel viisil, et tagada töötleva tööstuse vajalik osakaal majanduse struktuuris ning ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Selleks tuleb igati soodustada kohaliku ressursside väärindamist ning tõhusamat ja nutikamat kasutuselevõttu. Riik peaks soodustame eelkõige neid suurinvesteeringuid, mis baseeruvad kohaliku ressursi väärindamisel ning mille realiseerimine tekitab Eestisse väärtus- ja tarneahela kuivõrd need avaldavad suurt positiivset mõju Eesti majandusele ja tööturule tervikuna, seal hulgas aitavad kaasa regionaalarengule erinevates piirkondades.  Eesti peab kasutama olemasolevaid suuri elektri tootmisvõimsusi ning neid modifitseerima ja muutma nad täielikult taastuvelektrit tootvaks kuivõrd see on meie ühiskonnale kõige odavam viis dekarboniseerida energiamajandust. See võimaldab täita riigi kliimaeesmärke, suurendada pikaajaliselt elektrienergia varustuskindlust ja riigi energiajulgeolekut juhitavate tootmisvõimsustega ning väärindada väheväärtuslikku kohalikku puitumassi, luues Eesti metsandussektoris täiendavaid töökohti läbi turunõudluse tekitamise. Riik peab arvestama asjaoluga, et biomassi ehk väheväärtusliku puidumassi turg on globaalne ning kohaliku ressursi väärindamine toob Lelle 22, 11318 TALLINN kaasa lisandväärtuse kasvu kohalikul tasandil. Perspektiiviga 2025+ aasta on võimalik biomassi energeetilise väärindamise protsessile juurde rajada ka rohevesiniku tootmine. Riik peab lõpetama ebamõistlikud biomassi kasutamise siseriiklikud piirangud, millega aitab kaasa suurinvesteeringute soodustamisele ning toetab uute töökohtade teket läbi uue majandussektori tekke. Suurinvesteeringute soodustamise põhimõttena peaks olema toetatud need investeeringud, mis mitmekesistavad Eesti majandust, tekitavad uusi valdkondi ning mille mõju on sektorite ülene.  Suurinvesteeringute tegemisel energeetikasse tuleb uute elektrijaamade või tootmisvõimsuste rajamisel langetada võrguga liitumise kulud samaväärsele tasemele konkurentriikidega, näiteks Soomega. Suurinvesteeringute tegemisel energeetikasse tuleks lähtuda põhimõttest, et loodud tingimused oleksid võrreldes lähiriikidega võrdsed, millega tagatakse soodne keskkond investeeringute tegemisele.  Elektri salvestamist mõistlikult võimaldava regulatsiooni loomine Eestis, et tekiks võimalus konkureerida lähiriikidega, näiteks Leeduga. Elektri salvestamisel on Eesti jaoks prioriteetne panustada kõigepealt vesiniku tootmisest suurema kasuteguriga ning majanduslikult konkurentsivõimelisemate elektri salvestuslahenduste (nt. pumphüdroelektrijaamad, elektriautode akudesse salvestatud elektri võrku tagasi suunamine jms) võimalikult kiiresti kasutatavaks muutmisele, kõrvaldades esimeses järjekorras neid praegu takistavad barjäärid (eelkõige elektri salvestamise topeltmaksustamine). Seega peab suurinvesteeringute tegemisel energeetikasse põhimõttena toetama prioriteedina suurema kasuteguriga ning majanduslikult konkurentsivõimelisemate elektri salvestuslahendusi. Loodame, et riik arvestab Eesti Elektritööstuse Liidu ettepanekutega ning need aitavad tõsta suurinvesteeringute toetamise põhimõtete väljatöötamise kvaliteeti ning loob Eesti majandusele konkurentsivõimelisema tuleviku. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Vare tegevjuht Eesti Elektritööstuse Liit +372 58 60 5357 Lelle 22, 11318 TALLINN Saatja: Tõnis Vare <[email protected]> Saadetud: 02.12.2020 20:53 Adressaat: MKM info <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Raul Siem <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Suurinvesteeringute toetamise põhimõtted Eesti Elektritööstuse Liit esitab omapoolsed ettepanekud suurinvesteeringute toetamise põhimõtete osas. Tervitades, &nbsp; Tõnis Vare Eesti Elektritööstuse Liit tegevjuht +372 58 60 5357&nbsp;
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel