dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. detsember 2020
Viit
1.10-19/20-392-1
Registreeritud
8. detsember 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/2020
Vastutaja
Merle Järve

Failid

  • 📎notar PO 071220 1555431.asice341 KB

Sisu (failidest)

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Paide notar Eve Põtter, kelle büroo asub aadressil Pärnu tn 54, Paide linn, Järva maakond, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. PAIDE NOTAR EVE PÕTTER NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER 1615 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Selle notariaalakti on koostanud ja tõestanud Paide notar Eve Põtter notaribüroos Pärnu tn 54, Paide linn, Järva maakond, seitsmendal detsembril kahe tuhande kahekümnendal aastal (07.12.2020) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, tegutsedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, mis on registreeritud registrikood 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik 1, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja alusel Keiu Käära, isikukood 48605060257, mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS, registrikood 80135725, aadress Jaama tn 15, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik 2, registrikaardile kantud juhatuse liige Jüri Ellram, isikukood 35510124911, Üllar Vahtramäe, isikukood 36104114910 ja Margus Vaas, isikukood 36807124920, (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime, registrikoodi ja esindusõiguse kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), Omanik 1 ja Omanik 2 kui koos nimetatud kui Omanik Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja alusel Jako Kruusement, isikukood 37507174915, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks 1 on Terminali tee lõik 1, Mäo küla, Paide linn, Järva maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2764336, ning lepingu eseme koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt, järgmised: 1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 56502:002:0481, pindala 2886 m², aadress Terminali tee lõik 1, Mäo küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Vastavalt puudutatud isikute kokkuleppele astub kanne tagasi ja asub III jao kande nr 2 järel. 15.12.2010 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 23.12.2010. Kohtunikuabi Pille Zäär. 2) Hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS (registrikood 80135725) kasuks. Hoonestusõiguse sisu vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le viis (5). Ehitiste korrashoiukohustus, ülesehitamiskohustus ja kindlustamiskohustus vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le seitse üks (7.1). Hoonestajal on õigus koormata hoonestusõigust piiratud asjaõigustega hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nõusolekul. Hoonestajal on hoonestusõiguse võõrandamiseks vajalik hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nõusolek vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le seitse viis kaks (7.5.2) ja seitse viis kolm (7.5.3). Ehitiste saatus ja hüvitis hoonestusõiguse lõppemisel vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le seitse kuus (7.6). Hoonestaja kohustus kanda hoonestusõigus üle omanikule vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le seitse seitse (7.7). Hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa number 2835336. Kanne asub esimesel järjekohal. 15.12.2010 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 23.12.2010. Kohtunikuabi Pille Zäär. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on lepingu eseme suhtes registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid: • rajatis Mäo Reisiterminali elektrivarustus, ehitisregistri koodiga 220617156, esmane kasutus 2011.a, ehitusalune pind 283,2 m² ja ehitise staatus kasutusel, • Ehitisregistrist nähtub, et rajatise suhtes on väljastatud järgmised ehitamist kajastavad dokumendid: Paide vald on 24.05.2011 väljastanud kasutusloa ehitise püstitamisel nr 3149; Paide vald on 24.05.2011 väljastanud kasutusloa taotluse ehitise püstitamisel nr 3148; Paide vald on 12.01.2011 väljastanud ehitusloa ehitise püstitamiseks nr 3098; Paide vald on 12.01.2011 väljastanud ehitusloa taotluse ehitise püstitamiseks nr 3096; Paide vald on 12.01.2011 väljastanud ehitusprojekti kooskõlastuse nr 3097. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus. 1.4. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on katastriüksuse 56502:002:0481 kitsendused: 2 Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 221 m²; nähtus: maantee (Mäo - Tarbja - Eivere - Korba); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 159 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Prääma:PAB); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 2886 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: ulatus: 2886 m²; nähtus: tiheasustusala (Paide valla üldplaneering). Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.5. Kultuurimälestiste registri andmete alusel lepingu ese ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht. 1.6. Lepingu esemeks 2 on Terminali tee lõik 1, Mäo küla, Paide linn, Järva maakond asuv hoonestusõigus koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2835336 ning lepingu eseme 1 koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki (millel on märge, et elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust) kohaselt, järgmised: 1.6.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 56502:002:0481, pindala 2886,0 m², aadress Terminali tee lõik 1, Mäo küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). 1.6.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS (registrikood 80135725). 1.6.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Ostueesõigus kinnistu nr 2764336 igakordse omaniku kasuks. 15.12.2010 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 23.12.2010. Kohtunikuabi Pille Zäär. 2) Isiklik kasutusõigus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tasuline tähtajaline isiklik kasutusõigus maakaabelliinide püstitamiseks, omamiseks ja majandamiseks kasutusõiguse alaga elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses 10.03.2011 lepingu lisaks olevale plaani kohaselt ja muus osas sisuga vastavalt lepingu punktile 4. 1.03.2011 puudutatud isiku nõusoleku, 10.03.2011 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 17.03.2011. Kohtunikuabi Reet Kesküla. 3) Isiklik kasutusõigus Paide vald kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus kasutusõiguse alal paiknema hakkava truubi ehitamiseks ja paigaldamiseks, talumiseks, majandamiseks ning likvideerimiseks, tähtajaga kuni hoonestusõiguse lõppemiseni vastavalt 09.07.2015 sõlmitud lepingu punktile kolm (3) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 9.07.2015 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.07.2015. Kohtunikuabi Edith Oja. 1.6.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.7. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.8. Eespool nimetatud asjaolud lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel. 3 Lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos nimetatud kui lepingu ese 1.9. Omanik kinnitab, et: 1.9.1. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 1.9.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 1.9.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid. 1.9.4. Kasutusõiguse alal ei paikne plaanil nimetamata ehitisi. Lepingu esemel ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 1.9.5. Selle lepingu alusel seatav servituut ei takista lepingu eseme suhtes kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud õiguste teostamist. 1.9.6. Omanik on teadlik selle lepingu edastamisest kinnistu asukoha järgsele kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks ning nõustub sellega, sealhulgas isikuandmete töötlemisega kohaliku omavalitsuse poolt. 1.9.7. Omanik annab Kasutajale nõusoleku edastada Omaniku nime ja kontaktandmed Kasutaja alltöövõtjatele ja/või Kasutaja ülesandel tegutsevatele isikutele. 1.10. Omanik 1 esindaja kinnitab, et see leping sõlmitakse Majandus- ja Taristuministri 03.11.2020 käskkirja nr 214 alusel, nimetatud käskkiri on kehtiv, seda ei ole muudetud ega tühistatud. 1.11. Omanik 2 esindaja kinnitab, et 1.11.1. Omanik 2 ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust. 1.11.2. Omanik 2 on õigusvõimeline äriühing ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Omaniku 2 võlausaldajate huve ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. Omanik 2 ei ole pankrotis ning Omaniku 2 suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust. 1.11.3. Tema volitused Omaniku 2 esindajana on kehtivad, tema volitused ei ole lõppenud ega kehtetuks kuulutatud. 1.12. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.12.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 1.12.2. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. Kasutaja ei ole pankrotis ning Kasutaja suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust. 1.12.3. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks kuulutatud ega tühistatud. 4 1.13. Notariaalakti tõestaja kontrollis tõestamisel järgmiseid asjaolusid: 1.13.1. Kasutaja esindaja esindusõigust volikirja alusel. 1.13.2. Omaniku 1 esindaja esindusõigust volikirja alusel. 1.13.3. Omaniku 2 esindaja esindusõigust äriregistrisse andmete alusel. 1.13.4. E-notari infosüsteemi kaudu äriregistrisse tehtud päringu vastuse alusel, et Omaniku 2 esindajate suhtes ei ole kehtestatud ärikeeldu. 1.14. Osalejad kinnitavad, et: 1.14.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaani, millel on näha kasutusõiguse ala. 1.14.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 2.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu ja isiklik kasutusõigus maakaabelliinide väljaehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos Elektripaigaldise Majandamine). Lepingu eseme 2 suhtes kehtib isiklik kasutusõigus hoonestusõiguse lõppemiseni. 2.2. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana, (edaspidi nimetatud Elektripaigaldise Kaitsevöönd). 2.3. Lepingu esemele rajatakse tehnorajatis vastavalt Connecto Eesti AS koostatud tööprojektile 3928P / LP9568 “Järva maakond, Paide linn, Mäo küla, Hoidla kinnistu liitumine elektrivõrguga”. Kasutusõigus seatakse maakaabelliinidele kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liinide äärmistest kaablitest. Kasutusõiguse pindala on kokku 118 m2 . 2.4. Isiklik kasutusõigus on tasuline. Riigile kuuluvale maale ehitatud tehnorajatise talumise eest lepingu sõlmimise ajal kehtiva seaduse järgi tasu ei maksta. 3. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 3.1. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik: 3.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Elektripaigaldise Kaitsevööndi kasutamist Elektripaigaldise Majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama Elektripaigaldise Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui sõidukitega; 3.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid Elektripaigaldise Kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 3.1.3. Hoiduma tegevusest, mis halvendaks Elektripaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks Elektripaigaldise toimimist. 3.2. Elektripaigaldise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja: 3.2.1. teavitama Omanikku Elektripaigaldise plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariiremondi korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Omanikule. Pärast lepingu esemel teostatud Elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja 5 remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra, selle võimatuse korral hüvitama Omanikule tekitatud kahju. Omanik ja Kasutaja loevad mõistlikuks aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks. 3.2.2. kasutama Elektripaigaldise Kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 3.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 3.2.4. hoidma Elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras; 3.2.5. kandma Elektripaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 3.2.6. kandma kitsendusena Maa-ameti kitsenduste kaardile selle lepingu alusel ehitatava tehnorajatise; 3.2.7. kõik Lepingu esemega seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega. 3.3. Pooled on kokku leppinud ja Kasutaja annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning elektripaigaldise isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil näidatud elektrivõrk ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/ katastriüksustele, kus käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil näidatud elektrivõrku ei asu. 4. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE 4.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel. 4.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Kasutaja kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks Kinnistusregistrist. 4.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või Kasutaja) algatusel käeolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal õigus kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev Elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik 1 ja Kasutaja on lepingu eseme 1 isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik 1 lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2764336 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 07.12.2020 sõlmitud lepingu punktidele kaks (2.), kolm üks (3.1.), kolm kaks (3.2.) ja neli (4.) ning 6 lepingu lisaks olevale plaanile, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks. 5.2. Omanik 2 ja Kasutaja on lepingu punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik 2 lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2835336 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses tähtajaga kuni hoonestusõiguse lõppemiseni vastavalt 07.12.2020 sõlmitud lepingu punktidele kaks (2.), kolm üks (3.1.), kolm kaks (3.2.) ja neli (4.) ning lepingu lisaks olevale plaanile, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks. Omanik 1 annab nõusoleku nimetatud kande tegemiseks. 6. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 6.2. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et pärast notariaalakti tõestamist kinnitab notariaalakti tõestaja digitaalse ärakirja käesolevast lepingust. Nimetatud digitaalne ärakiri on lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Juurdepääsuõiguse märge tehakse tehinguosalisest juriidilise või füüsilise isiku, mitte tema esindaja andmete juurde. Eelnimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 6.3. Lisaks riigiportaalis www.eesti.ee kättesaadavatele digitaalselt kinnitatud ärakirjadele väljastatakse käesoleva akti koostamise päeval notariaalakti ärakirjad osalejatele nende soovil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile. 6.4. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et kinnistusraamatuseaduse kohaselt võib kinnistustoimiku koosseisu kuuluvate dokumentidega tutvuda ja saada väljavõtteid kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar, kohtutäitur, isik, kellel on kandealuse isiku sellekohane nõusolek või isik, kellel on tutvumiseks õigustatud huvi. 6.5. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notar esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu tõestamisest. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingupooled avaldavad, et selle lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse väärtus ja aastaväärtus on määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega aastaväärtust määrata ka käesoleva lepinguga. 7.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 7.3. Kasutaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7.4. Kasutaja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. 7 Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ja allkirjastati omakäeliselt. Selles dokumendis on 13 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. (11 Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2). Notari tasu 39,60 eurot. Käibemaks 7,92 eurot. Kokku 47,52 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). SA Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. ees- ja perekonnanimi allkiri ____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri notar allkiri pitser 8 LISA 8. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 8.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 8.2. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 8.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 8.4. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 8.5. Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 8.6. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 8.7. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 8.8. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 8.9. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 9 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 8.10. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. Lisaks eelnimetatud sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. 8.11. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. 8.12. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. 8.13. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. 8.14. Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. 8.15. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 8.16. Õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35–110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220–330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või 10 -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. 8.17. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. 8.18. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. 8.19. Vastavalt asjaõigusseaduse § 337 lg 2 kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist. 8.20. Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. 8.21. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 8.22. Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul õigus nõuda õiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib kasutaja nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui kasutaja on kohustatud rikkumist taluma. 8.23. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. Vastavalt asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 5 on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab ning isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud, võib nõuda isikult, kelle kasuks on kinnistatud asjaõigus või märked, nõusolekut eelmärkega tagatud nõude täitmiseks vajaliku kande tegemiseks või kustutamiseks. 8.24. Asjaõigusseaduse § 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi 11 tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 12
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel