NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Paide notar Eve Põtter, kelle büroo asub aadressil Pärnu tn 54, Paide linn, Järva maakond, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
PAIDE NOTAR EVE PÕTTER
NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER
1614
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING
JA
ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Paide notar Eve Põtter notaribüroos
Pärnu tn 54, Paide linn, Järva maakond, seitsmendal detsembril kahe tuhande
kahekümnendal aastal (07.12.2020) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, tegutsedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, mis on
registreeritud registrikood 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Omanik 1, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja
alusel Keiu Käära, isikukood 48605060257,
mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS, 80135725, aadress
Jaama tn 15, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, e-posti
[email protected], edaspidi
nimetatud Omanik 2, registrikaardile kantud juhatuse liige Jüri Ellram, isikukood
35510124911, Üllar Vahtramäe, isikukood 36104114910 ja Margus Vaas, isikukood
36807124920, (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime, registrikoodi ja
esindusõiguse kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise
päeval registriandmete väljatrüki alusel),
Omanik 1 ja Omanik 2 kui koos nimetatud kui Omanik
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb esitatud
volikirja alusel Jako Kruusement, isikukood 37507174915, kes on tuvastatud PPA
andmebaasi alusel, (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta
on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete
väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks 1 on Terminali alajaam, Mäo küla, Paide linn, Järva maakond
asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud
Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2759636, ning
lepingu eseme koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki
kohaselt, järgmised:
1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 56502:002:0483, pindala 40 m²,
aadress Terminali alajaam, Mäo küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve
tootmismaa (100%).
1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.1.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1)
Vastavalt puudutatud isikute kokkuleppele astub kanne tagasi ja asub III jao kande nr
2 järel. 15.12.2010 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 23.12.2010. Kohtunikuabi
Pille Zäär.
2) Hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat mittetulundusühing JÄRVAMAA
ÜHISTRANSPORDI KESKUS (registrikood 80135725) kasuks. Hoonestusõiguse
sisu vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le neli (4).Ehitiste korrashoiukohustus,
ülesehitamiskohustus ja kindlustamiskohustus
vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le seitse üks (7.1). Hoonestajal on õigus koormata
hoonestusõigust piiratud asjaõigustega
hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nõusolekul. Hoonestajal on
hoonestusõiguse võõrandamiseks vajalik hoonestusõigusega
koormatud kinnistu omaniku nõusolek vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le
seitse viis kaks (7.5.2) ja seitse viis kolm (7.5.3). Ehitiste saatus ja hüvitis
hoonestusõiguse lõppemisel vastavalt 15.12.2010.a.
lepingu p-le seitse kuus (7.6). Hoonestaja kohustus kanda hoonestusõigus üle
omanikule vastavalt
15.12.2010.a. lepingu p-le seitse seitse (7.7). Hoonestusõiguse kohta on avatud
registriosa number 2835236. Hoonestusõigus asub esimesel järjekohal. 15.12.2010
asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 23.12.2010. Kohtunikuabi Pille Zäär.
1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.
1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei ole maaüksusel
registreeritud ehitisi.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et ehitisregistri andmetel on
informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud taotlustel, projekteerimistingimustel,
teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus.
1.4. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on katastriüksuse 56502:002:0483
kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (Prääma:PAB);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Terminali:(Paide));
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (139653LK);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (104684LK);
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 40 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-
2
Eesti üldgeoloogiline kaardistamine);
Piiranguvöönd: ulatus: 40 m²; nähtus: tiheasustusala (Paide valla üldplaneering).
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes
kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud.
1.5. Kultuurimälestiste registri andmete alusel lepingu ese ei kuulu vallas- või
kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline
leiukoht.
1.6. Lepingu esemeks 2 on Terminali alajaam, Mäo küla, Paide linn, Järva maakond
asuv hoonestusõigus koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on
kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2759636
ning lepingu eseme 1 koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki
(millel on märge, et elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust) kohaselt,
järgmised:
1.6.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 56502:002:0483, pindala 40 m², aadress
Terminali alajaam, Mäo küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve tootmismaa
(100%).
1.6.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.6.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1)
Vastavalt puudutatud isikute kokkuleppele astub kanne tagasi ja asub III jao kande nr
2 järel. 15.12.2010 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 23.12.2010. Kohtunikuabi
Pille Zäär.
2) Hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat mittetulundusühing JÄRVAMAA
ÜHISTRANSPORDI KESKUS (registrikood 80135725) kasuks. Hoonestusõiguse
sisu vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le neli (4).Ehitiste korrashoiukohustus,
ülesehitamiskohustus ja kindlustamiskohustus
vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le seitse üks (7.1). Hoonestajal on õigus koormata
hoonestusõigust piiratud asjaõigustega
hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nõusolekul. Hoonestajal on
hoonestusõiguse võõrandamiseks vajalik hoonestusõigusega
koormatud kinnistu omaniku nõusolek vastavalt 15.12.2010.a. lepingu p-le
seitse viis kaks (7.5.2) ja seitse viis kolm (7.5.3). Ehitiste saatus ja hüvitis
hoonestusõiguse lõppemisel vastavalt 15.12.2010.a.
lepingu p-le seitse kuus (7.6). Hoonestaja kohustus kanda hoonestusõigus üle
omanikule vastavalt
15.12.2010.a. lepingu p-le seitse seitse (7.7). Hoonestusõiguse kohta on avatud
registriosa number 2835236. Hoonestusõigus asub esimesel järjekohal. 15.12.2010
asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 23.12.2010. Kohtunikuabi Pille Zäär.
1.6.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.7. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.
1.8. Eespool nimetatud asjaolud lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on
kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel.
3
Lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos nimetatud kui lepingu ese
1.9. Omanik ja kinnitab, et:
1.9.1. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja
õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
1.9.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega,
sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute
õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
1.9.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus
nimetamata piiranguid.
1.9.4. Kasutusõiguse alal ei paikne plaanil nimetamata ehitisi. Lepingu esemel ei paikne
lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid
tehnovõrke ega -rajatisi.
1.9.5. Selle lepingu alusel seatav servituut ei takista lepingu eseme suhtes kinnistusraamatu
kolmandasse jakku kantud õiguste teostamist.
1.9.6. Omanik on teadlik selle lepingu edastamisest kinnistu asukoha järgsele kohalikule
omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks ning nõustub sellega, sealhulgas isikuandmete
töötlemisega kohaliku omavalitsuse poolt.
1.9.7. Omanik annab Kasutajale nõusoleku edastada Omaniku nime ja kontaktandmed
Kasutaja alltöövõtjatele ja/või Kasutaja ülesandel tegutsevatele isikutele.
1.10. Omanik 1 esindaja kinnitab, et see leping sõlmitakse Majandus- ja Taristuministri
03.11.2020 käskkirja nr 214 alusel, nimetatud käskkiri on kehtiv, seda ei ole
muudetud ega tühistatud.
1.11. Omanik 2 esindaja kinnitab, et
1.11.1. Omanik 2 ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole
algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
1.11.2. Omanik 2 on õigusvõimeline äriühing ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Omaniku 2 võlausaldajate huve ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
Omanik 2 ei ole pankrotis ning Omaniku 2 suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei
ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
1.11.3. Tema volitused Omaniku 2 esindajana on kehtivad, tema volitused ei ole lõppenud
ega kehtetuks kuulutatud.
1.12. Kasutaja esindaja kinnitab, et:
1.12.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja
kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse
plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.
1.12.2. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
Kasutaja ei ole pankrotis ning Kasutaja suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole
algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
1.12.3. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks
kuulutatud ega tühistatud.
4
1.13. Notariaalakti tõestaja kontrollis tõestamisel järgmiseid asjaolusid:
1.13.1. Kasutaja esindaja esindusõigust volikirja alusel.
1.13.2. Omaniku 1 esindaja esindusõigust volikirja alusel.
1.13.3. Omaniku 2 esindaja esindusõigust äriregistrisse andmete alusel.
1.13.4. E-notari infosüsteemi kaudu äriregistrisse tehtud päringu vastuse alusel, et Omaniku 2
esindajate suhtes ei ole kehtestatud ärikeeldu.
1.14. Osalejad kinnitavad, et:
1.14.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaani, millel on näha kasutusõiguse
ala.
1.14.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist
notariaalakti tõestaja poolt.
2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
2.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu
isiklik kasutusõigus maakaabelliinide väljaehitamiseks, omamiseks ja
majandamiseks (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos Elektripaigaldise
Majandamine). Lepingu eseme 2 suhtes kehtib isiklik kasutusõigus hoonestusõiguse
lõppemiseni.
2.2. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on
käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana,
(edaspidi nimetatud Elektripaigaldise Kaitsevöönd).
2.3. Lepingu esemele rajatakse tehnorajatis vastavalt Connecto Eesti AS koostatud
tööprojektile 3928P / LP9568 “Järva maakond, Paide linn, Mäo küla, Hoidla kinnistu
liitumine elektrivõrguga”. Kasutusõigus seatakse maakaabelliinidele kaitsevööndiga 1
m mõlemale poole liinide äärmistest kaablitest. Kasutusõiguse pindala on kokku 8 m2.
2.4. Isiklik kasutusõigus on tasuline. Riigile kuuluvale maale ehitatud tehnorajatise
talumise eest lepingu sõlmimise ajal kehtiva seaduse järgi tasu ei maksta.
3. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
3.1. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik:
3.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Elektripaigaldise
Kaitsevööndi kasutamist Elektripaigaldise Majandamiseks ning samuti kohustub mitte
takistama Elektripaigaldise Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui sõidukitega;
3.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid Elektripaigaldise
Kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
3.1.3. Hoiduma tegevusest, mis halvendaks Elektripaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks
Elektripaigaldise toimimist.
3.2. Elektripaigaldise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:
3.2.1. teavitama Omanikku Elektripaigaldise plaanilistest hooldus- ja remonttöödest
vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariiremondi
korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule. Pärast lepingu esemel teostatud Elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja
5
remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra, selle võimatuse korral hüvitama Omanikule tekitatud
kahju. Omanik ja Kasutaja loevad mõistlikuks aega, mis töö iseloomu arvestades on
vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks.
3.2.2. kasutama Elektripaigaldise Kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
3.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
3.2.4. hoidma Elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras;
3.2.5. kandma Elektripaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis
on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
3.2.6. kandma kitsendusena Maa-ameti kitsenduste kaardile selle lepingu alusel ehitatava
tehnorajatise;
3.2.7. kõik Lepingu esemega seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega.
3.3. Pooled on kokku leppinud ja Kasutaja annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku
tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning
elektripaigaldise isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel
selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub käesoleva
lepingu lisaks oleval plaanil näidatud elektrivõrk ja isiklikku kasutusõigust ei kanta
üle kinnistutele/ katastriüksustele, kus käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil näidatud
elektrivõrku ei asu.
4. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
4.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt
tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
4.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Kasutaja
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest
leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse
lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku
kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud
toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks Kinnistusregistrist.
4.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või
Kasutaja) algatusel käeolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal õigus kuue (6)
kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev
Elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Omanik 1 ja Kasutaja on lepingu eseme 1 isikliku kasutusõigusega koormamises
kokku leppinud. Omanik 1 lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa n 2759636
kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne
tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse
alal Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 07.12.2020 sõlmitud
lepingu punktidele kaks (2.), kolm kaks (3.2.) ja neli (4.) ning lepingu lisaks
6
olevale plaanile, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks.
5.2. Omanik 2 ja Kasutaja on lepingu eseme 2 isikliku kasutusõigusega koormamises
kokku leppinud. Omanik 2 lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2835236
kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne
isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses tähtajaga kuni hoonestusõiguse
lõppemiseni vastavalt 07.12.2020 sõlmitud lepingu punktidele kaks (2.), kolm üks
(3.1.), kolm kaks (3.2.) ja neli (4.) ning lepingu lisaks olevale plaanile, Elektrilevi
OÜ, registrikood 11050857, kasuks. Omanik 1 annab nõusoleku nimetatud
kande tegemiseks.
6. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notari büroos.
6.2. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et pärast notariaalakti tõestamist
kinnitab notariaalakti tõestaja digitaalse ärakirja käesolevast lepingust. Nimetatud
digitaalne ärakiri on lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee.
Juurdepääsuõiguse märge tehakse tehinguosalisest juriidilise või füüsilise isiku, mitte
tema esindaja andmete juurde. Eelnimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei
võeta.
6.3. Lisaks riigiportaalis www.eesti.ee kättesaadavatele digitaalselt kinnitatud ärakirjadele
väljastatakse käesoleva akti koostamise päeval notariaalakti ärakirjad osalejatele
nende soovil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile.
6.4. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et kinnistusraamatuseaduse kohaselt
võib kinnistustoimiku koosseisu kuuluvate dokumentidega tutvuda ja saada
väljavõtteid kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar, kohtutäitur, isik, kellel on
kandealuse isiku sellekohane nõusolek või isik, kellel on tutvumiseks õigustatud huvi.
6.5. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale.
Notar esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates
käesoleva lepingu tõestamisest.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingupooled avaldavad, et lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse väärtus ja
aastaväärtus on määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega
aastaväärtust määrata ka käesoleva lepinguga.
7.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja.
7.3. Kasutaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.4. Kasutaja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
7
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja
juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide
ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt
heaks ja allkirjastati omakäeliselt.
Selles dokumendis on 13 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. (11
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 39,60
eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).
Notari tasu 39,60 eurot.
Käibemaks 7,92 eurot.
Kokku 47,52 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot:
riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot:
riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7).
SA
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
ees- ja perekonnanimi allkiri
____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
notar allkiri pitser
8
LISA
8. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
8.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes
lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate
vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
8.2. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel
või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
8.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust,
mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse
kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
8.4. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda,
muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks
on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks
kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
8.5. Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on
valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi
lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või
servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on
õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
8.6. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning
õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need
on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende
ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab
ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja
omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu
või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata,
määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel
tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
8.7. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine
kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või
kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta
talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
8.8. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja
omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
8.9. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama
selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub
muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega
liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või
tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes
huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb
elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66
9
lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18
lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust
üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib
kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või
tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus
ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või
halvemasse olukorda.
8.10. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse
ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on
kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat
võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu
rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast,
siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Kui katastriüksusel on
mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui
sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige
suurem. Lisaks eelnimetatud sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda
talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja
omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui
tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise
harilik tasu.
8.11. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle
osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.
8.12. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule.
Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei
kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse
sihtotstarbeliselt.
8.13. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik
sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.
8.14. Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses
elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise
ohutuse ja kaitse tagamiseks.
8.15. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid,
teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld,
istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide,
logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning
varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate
ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5
meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja
korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada
löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit,
küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja
maakaabelliinide kaitsevööndites.
8.16. Õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV pingega liinide korral
2 meetrit; 2) 1 kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1
kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35–110 kV nimipingega liinide korral
25 meetrit; 5) 220–330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või
10
-toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa
või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist.
8.17. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
8.18. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast,
seinast või nende puudumisel seadmest.
8.19. Vastavalt asjaõigusseaduse § 337 lg 2 kui pärast hüpoteegi seadmist on samale
kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse
hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või
reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.
8.20. Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle
tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust
nähtuvad õigused. Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut
oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.
8.21. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult
siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
8.22. Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul õigus nõuda õiguse
igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib kasutaja nõuda rikkumisest
hoidumist. Nõue on välistatud, kui kasutaja on kohustatud rikkumist taluma.
8.23. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus
kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise
nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja
ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja
kaasomaniku ostueesõigus. Vastavalt asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 5 on asjaõiguse
käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see
eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab ning isik, kelle kasuks eelmärge
kinnistusraamatusse on kantud, võib nõuda isikult, kelle kasuks on kinnistatud asjaõigus
või märked, nõusolekut eelmärkega tagatud nõude täitmiseks vajaliku kande tegemiseks
või kustutamiseks.
8.24. Asjaõigusseaduse § 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised (1)
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja
lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides
ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -
rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega
või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes
huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb
elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või
maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis,
kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side
seaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat
teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem
kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi
11
tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et
teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Käesolevas
paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.
12