Keskkonnaministeerium
Meie: 04.12.2020
nr 7-5.4/20-02570-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud põlevkiviõli tootjate ühispöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Viru Keemia Grupp <
[email protected]>
Sent: Wednesday, December 2, 2020 3:25 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Subject: Teile on suunamine Analüüs „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“ – ühis
pöördumine
Eesti Vabariigi Valitsus
Tere
Saadame manuses Eesti Energia, Kiviõli Keemiatööstuse ja Viru Keemia Grupi ühise pöördumise
ja analüüsi "Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus", edstamiseks peaministrile ja
valitsuse liikmetele.
Lugupidamisega
Kristel Kopelman
Viru Keemia Grupp AS
Büroojuht
[email protected]
334 2700
tootjate_kaaskiri-EE_KKT_VKG_02122020.asice
Eesti Vabariigi Valitsus
Stenbocki maja
Rahukohtu 3 02.12.2020
15161 Tallinn
[email protected]
Analüüs „Põlevkiviõli väärtusahela
loodav Eesti rahvuslik rikkus“
Austatud peaminister ja valitsuse liikmed
Edastame teile Eesti Keemiatööstuse Liidu tellitud ja KPMG koostatud analüüsi „Põlevkiviõli
väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“.
Analüüs jõuab järelduseni, et valitsuse tasakaaluka kliimapoliitika tingimustes oleks põlevkiviõli
tootmisega võimalik järgmise kahekümne aastaga luua Eestile rahvuslikku rikkust üle 8,2
miljardi euro. 7,5 miljardit eurot läheks analüüsi kohaselt sektoriga seotud koostööpartneritele,
avalikule sektorile, töötajatele ja avalikkusele ning suurusjärgus 700 miljonit eurot kogu selle
perioodi kohta põlevkiviettevõtete omanikele ja investoritele.
Samas võib Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi karmistamine langetada
väärtusahela loodavat rahvuslikku rikkust vahemikus 1,3 – 4,5 miljardit eurot, vähendada
avalikule sektorile loodavat väärtust kuni 1,4 miljardi euro võrra. Kõige pessimistlikuma
stsenaariumi korral ei ole põlevkiviõli väärtusahela ettevõtetel järgmisel kümnendil enam
majanduslikult otstarbekas tegutseda.
Põlevkiviõli tootmine on pea sajandipikkuse ajalooga Eesti teadlaste tööl, kohalikul inimressursil
ja kapitalil põhinev tööstusharu, mille toodangust läks eelmise aasta seisuga 99% ekspordiks.
Põlevkivisektor tervikuna on jõudsalt liikunud põlevkivi otsepõletuselt rohkem väärtust loova
ning kordades väiksema keskkonnajalajäljega õli, gaasi ja elektri koostootmisele kooskõlas
energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Kliimapoliitiliselt on Eesti juba praegu lähedal
valitsuse poolt 2030. aastaks seatud süsinikuemissiooni 70-protsendilise vähendamise
eesmärgi täitmisele, olles ülejäänud Euroopast selgelt ees.
Eeldusel, et ka teised sektorid panustavad kasvuhoonegaaside vähendamisse, ei sea põlevkivi
väärindamine vedelkütuste tootmise näol ohtu riiklike kliimaeesmärkide saavutamist, vaid loob
ühiskonnale rikkust ja võimalusi rohepööret kiirendada.
Eeltoodust lähtuvalt on põlevkiviõli tootjate ootus valitsusele järgmine:
1) Eesti ei tohiks toetada ELi poolt võimalikke regulatsioone, mis karmistaksid
süsinikumaksupoliitikat, võtmata arvesse riikide majanduse eripära ja edusamme
kasvuhoonegaaside vähendamisel. Eesti põlevkivisektor vähendab edukalt heitmeid seni
kehtiva süsteemi alusel ja kahandab märgatavalt põlevkivi kasutamist elektri tootmise
eesmärgil. Täiendav süsinikumaksukoormuse kasvatamise tagajärjel kaotaksime mitme
miljardi väärtuses rahvuslikku rikkust.
2) Valitsus peaks järgmisel kümnendil astuma otsustavaid samme selleks, et
süsinikuemissioonide vähendamine saaks Eestis toimuma laiapõhjalisel alusel. Kuna
senised edusammud põhinevad peamiselt energeetikasektori panusele, siis peaks edaspidi
pöörama märksa suuremat tähelepanu transpordisektori, elamumajanduse ja teiste EL-i
heitmekaubanduse väliste sektorite emissioonide vähendamisele. Seejuures tuleks vältida
selliste poliitikate rakendamist, mis Eesti inimeste kulutusi kiiresti suurendaksid.
3) Arvestades energeetikasektori emissioonide vähendamisel seni juba saavutatud edu, peaks
fookus edaspidi olema mitte niivõrd ettevõtete kulusid suurendavate täiendavate piirangute
kehtestamisel kuivõrd tehnoloogiate arendamisel ja nende odavamaks muutmise toetamisel.
4) Seni, kuni ei ole loodud kliimapoliitiliselt õiglasi rahvusvahelise kaubanduse reegleid, ei
tohiks EL vähendada eksportivatele süsinikulekke ohuga sektoritele tasuta CO 2 kvootide
eraldamist. Tasuta CO2 kvootide eraldamine süsinikulekke ohuga EL-i tootjatele on
hädavajalik õiglaste konkurentsitingimuste võimaldamiseks EL-i eksportivatele tööstustele.
Konkurentsiolukorra eiramine võib tuua kaasa tootmise ja töökohtade liikumise Euroopast
välja ning Euroopa vaesumise. Kui kliimapoliitika muudab EL-i vaesemaks, siis ei motiveeri
see ka teisi riike EL-i eeskuju järgima.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eesti Energia
(allkirjastatud digitaalselt)
Kiviõli Keemiatööstus
(allkirjastatud digitaalselt)
Viru Keemia Grupp
Lisa: Final Põlevkiviõli rahvuslik rikkus.pdf
Põlevkiviõli väärtusahela
loodav Eesti rahvuslik
rikkus
Privaatne ja konfidentsiaalne
November 2020
KPMG Baltics OÜ
Narva mnt 5
Tallinn 10117
Eesti
Konfidentsiaalne Oluline informatsioon
Hallar Meybaum Meie töö algas 01. juulil 2020 ja aruande jaoks vajalikud sisulised tööd jõudsid lõpule
Eesti Keemiatööstuse Liit 30. November 2020. Me ei ole kohustatud oma aruannet selle kuupäeva järel ilmnenud
Peterburi tee 46, Tallinn sündmuste või asjaolude tõttu uuendama.
Harjumaa 11415
Aruande koostamisel on meie peamisteks allikateks olnud Eesti põlevkiviõli
väärtusahela ettevõtete (Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Kiviõli Keemiatööstus)
Hea lugeja 30. November 2020
juhtkondadelt saadud finantsandmed ja prognoosid ning muu avalikult kättesaadav
Vastavalt 01. juuli 2020 töövõtulepingu tingimustele esitame Teile analüüsi Põlevkiviõli informatsioon. Me ei võta vastutust meile esitatud informatsiooni eest. Me samuti
väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus kokkuvõte raporti. Aruanne on koostatud kuni 30. eeldame, et ka verbaalselt esitatud informatsioon on olnud faktiliselt korrektne. Peamisi
November 2020 toimunud sisulise töö põhjal. informatsiooni allikaid on täpsemalt kirjeldatud aruande peatükis Metodoloogia ja
kasutatud andmed ja me oleme suures ulatuses veendunud, et meie aruandes esitatud
KPMG on raporti koostamisel tegutsenud iseseisvalt ja erapooletult ning kolmandate
informatsioon sobib kokku muu informatsiooniga, mis tehti meile töö käigus
osapoolte huvist sõltumatult. Raporti koostajale ei ole töö teostamise hetkel teada
kättesaadavaks meie töövõtulepingu tingimuste kohaselt. Me ei ole teinud kindlaks, kas
asjaolusid, mis viitaksid võimalikule huvide konfliktile. KPMG-le makstav töötasu ei sõltu
allikad on teiste tõenditega kõrvutades usaldusväärsed.
koostatud raporti sisust ja selles antud hinnangutest. KPMG on raporti koostamisel jäänud
sõltumatuks. Antud töövõttu ei saa pidada auditiks ega audiitori kutsetegevuseks Selle töö puhul ei ole tegemist kindlustandva tööga, mis vastaks üldtunnustatud
audiitortegevuse seaduse mõistes. kindlustandvate teenuste standardile ja me ei avalda sellega kindlustandvat arvamust.
Palun pöörake tähelepanu aruande osadele „Oluline informatsioon“. Kui aruandes kirjeldatakse „KPMG analüüs“, siis see tähendab seda, et me oleme läbi
viinud mõningad analüütilised tegevused andmetega. Me ei võta vastutust algandmete
Meie aruanne on mõeldud ainult adressaadile informatsiooni saamiseks ja seda ei tohi ilma asjakohasuse eest.
meie eelneva kirjaliku loata ei tervikuna ega osaliselt tsiteerida ega refereerida, v.a juhul,
kui meie töövõtulepingus on kirjas teisiti. Aruande tingimused on adressaatidega kokku Oluline on rõhutada, et meie aruandes esitatud eeldatava finantsinformatsiooni
lepitud ja me ei võta vastutust teiste poolte ees, kellele aruannet võidakse näidata või kelle realiseerumine sõltub selle aluseks olevate eelduste jätkuvast kehtivusest. Eeldusi tuleb
kätte võib jõuda dokumendi koopia. üle vaadata ja parandada, et need kajastaksid muutusi kauplemisharjumustes,
kulustruktuurides või äritegevuses. Me ei vastuta eeldatava finantsinformatsiooni
Lugupidamisega realiseerumise eest. Tegelikud tulemused võivad osutuda eeldatavas
KPMG Baltics OÜ finantsinformatsioonis esitatud tulemustest erinevateks, sest sündmused ja asjaolud on
sageli oodatust erinevad ja need võivad olulisel määral erineda.
Hanno Lindpere
Partner Ettevõtte juhtkonna liikmed on kinnitanud, et vastutavad nende ettevõtete informatsiooni
ning selles aruandes esitatud faktide õigsuse eest.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
2 │
Document Classification: KPMG Confidential
Mõisted ja lühendid
‘000 Tuhat KKT Kiviõli Keemiatööstus
€ euro KOV Kohalik Omavalitsus
a aasta MSR Turu Stabiliseerimise Reservi (Market Satbility Reserve)
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (Organisation of the
bbl Tünn (Barrel) OPEC Petroleum Exporting Countries)
CO2 Süsihappegaas Põlevkiviõli väärtusahela Viru Keemia Gruppi, Eesti Energia ja Alexela (KKT) kontserni
ettevõtted kuuluvad ettevõtted, kes on seotud põlevkiviõli tootmisega Eestis
Vt Vaata
REKK Riiklik Energia-ja Kliimakava
EE Eesti Energia
SKP Sisemajanduse Kogu Produkt
EK Euroopa Komisjon
t tonn
EL Euroopa Liit
tuh tuhat
GSK Gaasilise soojuskandja
TSK Tahke soojuskandja
HKS Heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi
VKG Viru Keemia Grupp
KHG Kasvuhoonegaasid
Vt Vaata
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
3 │
Document Classification: KPMG Confidential
Sisukord
5 Kokkuvõte KPMG kontaktid seoses selle raportiga on:
Hanno Lindpere
Partner, Deal Advisory
15 Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest
Tel: +372 626 8700
[email protected]
28 Metodoloogia ja kasutatud andmed Immo Ilmjärv
Manager, Deal Advisory
Tel: +372 626 8700
38
[email protected]
Tulemused ja sensitiivsusanalüüs
Dmitri Ševoldajev
Senior Advisor, Deal Advisory
Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti
49 eksport
Tel: +372 626 8700
[email protected]
55 Lisad
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
4 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte
Lehekülg
Kokkuvõte 5
Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest 15
Metodoloogia ja kasutatud andmed 28
Tulemused ja sensitiivsusanalüüs 38
Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti eksport 49
Lisad 55
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Arengud regiooni kli mapoli tikas võivad mõjutada põlevkiviõli tootmise tulevikku Eestis
Projekt
energiasõltumatu. Kuid viimase kümnendi muutuv Joonis 2: Põlevkiviõli
Antud raport on koostatud vastavalt tingimustele, mis kooskõlastati KPMG Baltics OÜ ja Eesti poliitiline keskkond, taastuvenergia laialdasem
Keemiatööstuse Liidu (edaspidiselt „Klient“) vahel 01.07.2020 sõlmitud töövõtukirjas kasutus Euroopas ja Eestis, otsesel põletamisel
teostamaks põlevkiviõli sektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi. tekkivad saaste kogused ning Eesti üha suurem
integreerumine Põhja-Euroopa elektrituruga on
Taust
vähendanud tunduvalt põlevkivist elektritootmise
Hetkel ei ole Euroopa Liidul (EL) kindlaid seaduslikke õigusi kehtestada liikmesriikidele konkurentsivõimet.
spetsiifilisi raamistikke, kuidas energiatootmine peaks toimuma saavutamaks eesmärki olla Samas põlevkivist vedelkütuste tootmine on
esimene kliimaneutraalne regioon maailmas 2050. aastaks. Oluline samm selle viimasel kümnendil jõudsalt kasvanud ning 2019.
saavutamiseks astuti 2019. aasta detsembris, kui Euroopa Komisjon esitas Euroopa aastal toodeti peaaegu 1,2 miljonit tonni põlevkiviõli,
Rohelise Kokkuleppe („Green Deal“). mis on ka Eesti põlevkiviõlitööstuse rekordiline
Kokkuleppe võtmeelemendiks on energiasüsteemi jätkuv de-karboniseerimine, mida tootmismaht. Võrreldes põlevkivi otsese
plaanitakse saavutada suurendades märkimisväärselt taastuvenergia osakaalu põletamisega elektriks on selle töötlemisel õliks
energiasektoris ning läbi järkjärgulise fossiilsetel kütustel põhineva tootmise lõpetamise. Eesti võimalik kätte saada üle kahe korra rohkem
Valitsus on ametlikult väljendanud toetust nii Euroopa Rohelisele Kokkuleppele kui ka selle energiat ning lisaks on CO2 heide 3,3 korda Allikas: Eesti Energia
eesmärgile saavutada kliima neutraalsus Euroopas 2050. aastaks. väiksem. Põlevkiviõli on Eestile tähtis ekspordiartikkel, kuna 99% (2019. aasta) toodetud
Joonis 1: Eesti põlevkivi Eesti üks olulisemaid maavarasid on põlevkiviõlist eksporditakse globaalsele turule.
põlevkivi, mida kasutatakse energia, Põlevkiviõlitööstus on ka oluliseks tuluallikaks riigile ja kohalikele omavalitsustele ning
vedelkütuste (põlevkiviõli) ja keemiatööstuse mängib tähtsat rolli Ida-Virumaa regioonis pakkudes tööd mitmele tuhandele inimesele ja
toorainete tootmiseks. Samas põlevkivi panustades kohaliku elu arengusse. Lisaks on põlevkiviõlitööstuse väärtusahel palju laiem
põletamise ja töötlemise protsessi käigus kui ainult õlitootmine ning protsessi kõrvalproduktidest toodetakse erinevate tööstuste
paiskub õhku keskkonnasaastlikke toorainet (nt keemiatööstus) ja soojust, millega varustatakse Ida-Virumaa elanikke.
kasvuhoonegaase. Kuigi ei Euroopa Liit ega
Eesti Valitsus pole koostanud üksikasjalikku Põlevkiviõlitööstuse järsu või väga kiire seiskumise tõttu kaoks mitte ainult eelnevalt
plaani kuidas saavutada 2050. aastaks mainitud loodav väärtus, vaid ka tuleviku potentsiaal antud maavara töötlemisest väärtust
kliimaneutraalsus, on välja pakutud luua ning Eesti rahvuslikku rikkust suurendada. Antud tööstusharu seiskumine mõjutaks
kasvuhoonegaaside heite vähenemise mitte ainult põlevkiviõli tootmisettevõtteid, kuid ka laiemat Eesti ühiskonda alates
nõuete karmistamist ning põlevkivi koostööpartneritest kuni Ida-Virumaa elanikeni. Seetõttu on tähtis, et kliimaneutraalsuse
Allikas: Prof. Alar Konist, 2018 üksikasjaliku strateegia loomisel Eesti Valitsus ja Euroopa Komisjon võtaksid arvesse
kasutamise piiramist, kas läbi otseste või kaudsete meetmete. põlevkiviõli tootmisest tekkivat rahvuslikku rikkust otsustamaks, kas ja mis tempos tuleks
põlevkiviõli tootmist ja põlevkivi kasutamist piirata.
Põlevkivi otsene põletamine energiaks (eriti elektriks) on läbi ajaloo võimaldanud Eestil olla
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
6 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Väärtuslik sisend võimaldamaks informeeritud otsuste vastu võtmist sektori tuleviku osas
Eesmärk Töömaht
Käesoleva töö peamiseks ülesandeks oli põlevkiviõli tootmise väärtusahela poolt loodava Eesti
Töö eesmärgiks on tutvustada rahvusliku rikkuse prognoosimine. Rahvuslikku rikkust on hinnatud kui väärtust, mida põlevkiviõli
väärtusahela ettevõtted loovad peamistele sidusrühmadele, milleks on määratletud järgnevaid:
põlevkiviõli tootmise mitmekülgset • Koostööpartnerid (Eesti siseriiklik tarneahel) • Töötajad
väärtusahelat, prognoosida vastava • Avalik sektor (riik ja kohalikud omavalitsused) • Aktsionärid ja finantseerijad
Vastava ülesande teostamiseks analüüsiti põlevkiviõli tootmises tegutsevate ettevõtete finants
väärtusahela poolt loodavat Eesti prognoose perioodil 2020-2040. Analüüsi kaasatud ettevõtted olid Eesti Energia, Viru Keemia
Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus
rahvusliku rikkust (2020-2040) ning Lisaks teostati ka sensitiivsusanalüüs, koostati ülevaade põlevkiviõli tootmisest Eestis ning esitati
sektori olulisust Ida-Virumaa regioonile ja Eesti ekspordile.
esitada selle olulisust Ida-Virumaa Peatükkide tutvustus
regioonile ja Eesti ekspordile. Antud raport koosneb neljast peatükist, mis on ülesehitatud järgnevalt:
Joonis 3: Enefit140 põlevkiviõli tootmise tehas Peatükk 1 – Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest
Peatükk annab detailse ülevaate Eesti põlevkiviõli tootmise valdkonnast. Tutvustatakse selle
ajalugu, põlevkiviõli väärtusahela eri komponente, valdkonda moodustavaid ettevõtteid ning ka
valdkonda kõige enam mõjutavaid tegureid.
Peatükk 2 – Metodoloogia ja kasutatud andmed
Antud peatükis esitame kvantitatiivse analüüsi teostamiseks kasutatud metodoloogia ja anname
ülevaate peamistest kasutatud andmetest.
Peatükk 3 – Tulemused ja sensitiivsusanalüüs
Vastava peatükki eesmärgiks on esitada põlevkiviõli tootmise väärtusahela poolt loodavat Eesti
rahvuslikku rikkust perioodil 2020-2040. Lisaks käsitletakse antud peatükis sensitiivsusanalüüsi,
mis annab ülevaate võimalikust mõjust kui peamised analüüsi eeldused peaksid muutuma.
Peatükk 4 - Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti eksport
Allikas: Eesti Energia Viimane peatükk annab ülevaate kui olulist rolli täidab põlevkiviõli väärtusahel Ida-Virumaa
regioonis ja Eesti ekspordis.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
7 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Eesti keskne tööstusharu, mis saab luua ka edaspidiselt märkimisväärset rikkust Eesti
ühiskonnale
Perioodil 2020-2040 luuakse
8,2 üle 8,2 miljardi € väärtuses
rahvuslikku rikkust Eesti
ühiskonnale Selleks, et Eesti täidaks enda
kohustused EL-i 2050. aasta
EL-i heitekoguste kauplemise kliimaeesmärkide saavutamiseks
ei ole vaja karmistada HKS-i
4,5 süsteemi (HKS) karmistamise
tagajärjel võib Eesti ühiskond
kaotada kuni 4,5 miljardit €
hävitades seeläbi kohalikku
põlevkiviõli sektorit ja kaotades
mitme miljardi € väärtuses
rahvuslikku rikkust.
Avalikule sektorile loodud
2,6 väärtus võib ulatuda kuni 2,6
miljardi €
Konkurentsivõimeline põlevkiviõli
sektor loob rohkem väärtust Eesti
Piisab sellest, et sektor vähendab
ühiskonnale kui potentsiaalne tulu heitmeid hetkel kehtiva süsteemi
kvootide müügist alusel ning märgatavalt väheneb
põlevkivi kasutamine elektri
Pea sajandi pikkuse ajalooga tootmiseks.
üks väheseid täielikult Eesti
100 kapitalil põhinevaid
tööstusharusid
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
8 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Läbipaistev metodoloogia, mis arvestab kõigi peamiste sidusrühmadega
Põlevkiviõli rahvusliku rikkuse tuletamise metodoloogia
Põlevkiviõli väärtusahela loodud
rahvuslik rikkus Põlevkiviõli väärtusahel avaldab mõju Eesti majandusele ja ühiskonnale läbi väärtuse, mis tekib
tänu ettevõtete äritegevuse, investeeringute, makstud maksude ja loodud töökohtade. Sellest
tulenevalt on antud töö raames hinnatud rahvuslikku rikkust kui väärtust, mida põlevkiviõli
väärtusahela ettevõtted loovad peamistele sidusrühmadele, milleks on määratletud järgnevaid:
1• Koostööpartnerid (Eesti siseriiklik tarneahel) - kulutused kolmandate osapoolte kaupade
ja teenuste peale, kohalikud põhivara investeeringud ja sotsiaalsed investeeringud (nt
1 Koostööpartneritele loodav innovatsiooni ja arendustöö finantseerimine, investeerimine kohalikku kogukonda, jt).
väärtus • Rahvuslikus rikkuses ei arvestata kulusid välismaiste teenuste ja kaupade ostule. Antud
analüüsis on eeldatud, et välismaiste kulude osakaal ärikuludes on 15% ja põhivara
investeeringutes 33%. Vastavad osakaalud on hinnangulised ning neid kooskõlastati
+ analüüsi kaasatud ettevõtete juhtkonnaga.
2• Avalik sektor (riik ja KOV-ed) - Avaliku sektori väärtuses on arvestatud tööjõumaksude,
2 Avalikule sektorile loodav keskkonnatasude, aktsiiside, tulumaksu, muude ja CO2 kvootide ostu kuluga.
väärtus • Arvestusest on väljajäetud ettevõtete poolt makstavad saaste- ja ladestamistasud.
Vastavad tasud rakendatakse, et katta keskkonna alased kulud, mis tekkivad põlevkiviõli
+ tootmise tagajärjel ning seetõttu ei arvestata nendega kui osa Eesti ühiskonnale tekkivast
rahvuslikust rikkusest.
3 Töötajatele loodav • Avaliku sektori väärtust CO2 kvootide müügist on arvutatud nendest kvootidest, mida riik
sai tänu vedelkütuste tootmise käitiste olemasolule Eestis, ning millest on maha
väärtus lahutatud riigi poolt põlevkivitööstusele eraldatud tasuta kvoodid
3• Töötajad - põhineb väärtusahela ettevõtete poolt otseselt hõivatud töötajate palgakulul.
+ 4• Aktsionärid ja finantseerijad - põhineb finantskulul (intressi maksed), mida ettevõtted
tasuvad saadud laenude pealt ja dividendi väljamaksetel, mida ettevõtted on prognoositud
4 Aktsionäridele ja välja maksma.
finantseerijatele loodav väärtus Rahvusliku rikkuse tuletamiseks kasutati põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete poolt esitatud
finants andmeid ja prognoose, sealhulgas tootmismahud, tegevuskulud, põhivara ja teised
investeeringud, tasutud maksud ja tööhõive (detailsem informatsioon leitav lehekülgedel 34-37).
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
9 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli väärtusahela loodud rahvuslik rikkus võib ulatuda kuni 8,25 miljardit €
Baas stsenaariumis on prognoositud, et põlevkiviõli väärtusahel võib luua perioodil 2020-2040 rahvuslikku rikkust väärtuses üle 8,2 miljardi €, mis jaguneks nelja põhilise sidusrühma
vahel - koostööpartnerid, avalik sektor, töötajad ning aktsionärid ja finantseerijad.
Põlevkiviõli väärtusahel avaldab märkimisäärset mõju mitmetele tööstusharudele ning on oluliseks koostööpartneriks paljudele Eesti ettevõtetele ja ka teadus ning kogukonna
organisatsioonidele. Sellest tulenevalt on prognoositud, et loodavast rahvuslikust rikkusest suurim osakaal, ligikaudu 40% või 3,8 miljardit €, läheb koostööpartneritele.
Suure maksukoormuse tõttu on sektor ka oluliseks tulu allikaks nii riigi kui ka KOV-tele. Prognooside kohaselt võib põlevkiviõli väärtusahel luua ligikaudu 2,6 miljardit € väärtust avalikule
sektorile. Lisaks on väärtusahel ka oluline tööandja pakkudes otsest tööd ligikaudu 3 000 inimesele, kes prognooside kohaselt teenivad perioodil 2020-2040 kokku töötasuna
ligikaudu 1,1 miljardit €.
Põlevkiviõli väärtusahel on üks väheseid valdkondi, mis on Eesti kapitali põhinev ning selle edasiseks arenguks on oluline, et ka aktsionärid ja finantseerijad oleksid õiglaselt
tasustatud võetud riskide ja tehtud investeeringute eest. Prognooside kohaselt võib aktsionäridele ja finantseerijatele loodud väärtus ulatuda kuni 693 miljoni €.
Joonis 4: Põlevkiviõli rahvuslik rikkus perioodil 2020-2040
Põlevkiviõli väärtusahel on
prognoositud perioodil
2020-2040 looma üle 8,2 miljardi €
väärtuses rahvuslikku rikkust Eesti
ühiskonnale. Valdkond pakub otsest
tööd 3 000 inimesele ning koostöö-
partneritele loodud väärtus
võib ulatuda 3,8 miljardi €.
Aktsionärid ja Rahvuslik
Koostööpartnerid Avalik Sektor Töötajad
finantseerijad rikkus
*Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
10 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli väärtusahela rahvuslik rikkus CO2 heite tonni kohta on keskmiselt 2,7 korda
suurem kui prognoositav kvootide turuväärtus
Põlevkiviõli rahvuslik rikkus ja CO2 heitmed
Põlevkiviõli väärtusahela poolt loodud rahvuslik rikkus õhku paisatud CO2 tonni kohta perioodil 2020 – 2040 on keskmiselt ligi 2,7 korda suurem kui sama perioodi peale
prognoositud CO2 kvootide turuväärtus. Tulenevalt sellest, et CO2 kvootide kulu moodustab üha suuremat osakaalu väärtusahela kulubaasist (peaaegu viiendik 2030. aastate lõpus)
on valitsuse toetus läbi tasuta kvootide jaotuse tähtis ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks. See on ka valitsusele kasulik, kuna konkurentsivõimeline põlevkiviõli sektor loob
rohkem väärtust Eesti ühiskonnale kui potentsiaalne tulu kvootide müügist.
• Joonisel 5 esitatud võrdluse teostamiseks eemaldati rahvuslikust rikkusest ettevõtete kulutused kvootide ostuks ja arvestati, et väärtusahela tegevusest paiskub õhku aastas keskmiselt
2,9 miljonit tonni CO2 heitmeid.
• Perioodi 2020 – 2040 CO2 kvootide turuhinna aluseks võeti Eesti riiklikus energia ja kliimakavas (REKK) aastani 2030 esitatud prognoose. Antud prognoosides on eeldatud, et
kvootide hind kahekordistub aastaks 2040 ning ühe kvoodi hind küündib 52 €.
Joonis 5: Põlevkiviõli rahvuslik rikkus CO2 heitme kohta võrdluses prognoositava CO2 kvootide turuhinnaga
140
120
Konkurentsivõimeline
põlevkiviõli sektor loob rohkem
€/CO2 tonni kohta
100
väärtust Eesti ühiskonnale kui 80
2,7
potentsiaalne tulu kvootide
60
müügist.
40
20
0
2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040
2
Rahvuslik rikkus (v.a.CO kvoodid) Kvootide turuväärtus
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs 2
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
11 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli väärtusahela panus avaliku sektori tuludesse võib küündida pea 2,6 miljardi €,
mil est otsene tulu KOV-tele võib küündida pea 360 miljoni €
Avaliku sektori väärtus Joonis 6: Avaliku sektori väärtuse jaotus
Põlevkiviõli väärtusahel on prognoositud maksma ligikaudu 2,6 miljardit €
avalikule sektorile perioodil 2020-2040.
• Siinkohal arvestatakse ainult otseselt väärtusahela poolt kinnipeetud ning makstud makse ja tasusid. Tegelik
väärtus on veelgi suurem kui arvestada ka avaliku sektori väärtust, mis tekib läbi tarneahela maksukohustuste
ja tänu väärtusahela töötajate tarbimise.*
Jooniselt 4 on näha, et suurimaks avaliku sektori tuluallikaks on CO2 kvootidest saadud tulu, mis moodustab
ligikaudu 40% kogu loodud väärtusest (1,05 miljardit €).
• Avaliku sektori väärtust CO2 kvootide müügist on arvutatud nendest kvootidest, mida riik sai tänu vedelkütuste
tootmise käitiste olemasolule Eestis, ning millest on maha lahutatud riigi poolt põlevkivitööstusele eraldatud
tasuta kvoodid.
Pakkudes tööd ligemale 3 000 inimesele panustab põlevkiviõli väärtusahel avaliku sektorisse ka märkimisväärselt
läbi tööjõumaksude. Prognooside kohaselt võib tööjõumaksude panus ulatuda 857 miljoni €.
Märkimisväärne panus avaliku sektorisse tekib ka läbi makstud ressursitasude (317 miljonit €) ja aktsiiside CO2 Tööandja Ressursi- Töötajalt Aktsiisid Muud Tulu- Avalikule
(221 miljonit €). kvoodid tööjõu- tasud kinnipeetud maksud maks sektorile loodav
maksud väärtus
Kohalikele omavalitsustele loodud väärtus Joonis 7: Avaliku sektori väärtuse jaotus Riigi ja KOV-i vahel
Avalikule sektorile loodud väärtusest 361 miljonit € moodustab
tulu, mis olemasoleva regulatsiooni kohaselt läheb otse KOV-
Avalikule sektorile loodud te eelarvesse, millest valdav enamus läheb Ida-Virumaa
regioonile.
väärtus võib ulatuda kuni 2,6
Suurema osa (ligikaudu 89%) KOV-te tulust moodustab põlevkiviõli
miljardi €, millest ligikaudu väärtusahela ettevõtete töötajate üksikisiku tulumaks ja ettevõtete
360 miljonit € läheks otse poolt tasutud maavarade kasutusõigusetasu. Järelejäänud osa
moodustavad vee erikasutusõiguse tasu ja maamaks.
KOV-te eelarvesse.
*Vastavate väärtuste väljaselgitamine ei kuulunud antud töö skoopi
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
12 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Ainuüksi HKS karmistamine võib langetada põlevkiviõli väärtusahela loodavat rahvusliku
rikkust 4,5 miljardi € võrra, koos Brent toornafta hinnalangusega võib kaotus olla 5,4 miljardi €
Sensitiivsusanalüüs
Sensitiivsusanalüüs põhineb kolmel peamisel sisendil - tasuta eraldatavate kvootide vähendamise koefitsient, CO2 kvootide turuhind ja Brent toornafta turuhind – millega seoses on
põlevkiviõli väärtusahela perspektiivist kõige rohkem ebamäärasust ja riski.*
Arvestades võimalikke muutusi antud sisendites sai koostatud kaks stsenaariumit – konservatiivne ja pessimistlik, mida analüüsiti kahes faasis. Esialgselt analüüsiti ainult EL-i HKS muutuste
mõju (vähendamise koefitsient ja kvootide turuhind). Seejärel lisati stsenaariumitele ka võimalik muutus Brent toornafta turuhinnas.
Sensitiivsus-analüüsi raames väljatöötatud stsenaariumite tulemused on esitatud all olevas tabelis ja joonisel ning vastava analüüsi peamised järeldused on järgnevad:
• EL HKS-l on märkimisväärne mõju põlevkiviõli väärtusahelale. Ainuüksi HKS süsteemi karmistamine võib langetada väärtusahela loodavat rahvuslikku rikkust vahemikus 1,3 – 4,5
miljardit €, vähendada avalikule sektorile loodavat väärtust kuni 1,4 miljardi € võrra. Süsteemi karmistamine võib lisaks ka viia selleni, et 2031. aastast ei ole põlevkiviõli väärtusahela
ettevõtetel enam majanduslikult otstarbekas tegutseda.
• Samas olemasoleva informatsiooni kohaselt saab Eesti riik kliimaeesmärkide karmistamise tagajärgedega tegelemiseks Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) 340 miljonit €, mis kataks
ainult murdosa potentsiaalselt kaotatud väärtusest.
• Kui HKS-i karmistamisele lisaks langeb ka Brent toornafta hind, mis omakorda langetab 1% kütteõli hinda, siis võib Eesti ühiskond jääda ilma rahvuslikust rikkusest väärtuses kuni 5,4
miljardit € ja avalikul sektoril jääda saamata kuni 1,8 miljardit € väärtust.
Joonis 8: Rahvuslik rikkus sensitiivsusanalüüsi stsenaariumite lõikes
Stsenaarium
Rahvuslik rikkus Avaliku sektori Sektori tegevuse 9
(miljard €) tulu (miljard €) prognoos 8,2
8
6,9
ÕÜF eraldatav toetus Baas 8,2 2,6
Jätkub ka peale 7
2040. aastat
6
väärtuses 340 miljonit € ei Lõppeb
miljard €
Konservatiivne 6,9 2,2
2038. aastal
5 -35% 4,5
kataks ära HKS süsteemi 4 3,7
Lõppeb
karmistamisest tulenevat Pessimistlik 3,7 1,1
2031. aastal 3 2,9
2 -27%
Konservatiivne Lõppeb
väärtuse kadu mis võib (+ hinna-langus)
4,5 1,4
2035. aastal
1
ulatuda 4,5 miljardi €. Pessimistlik Lõppeb 0
2,9 0,8
(+ hinna-langus) 2028. aastal
Baas Konservatiivne Konservatiivne Pessimistlik Pessimistlik
(+hind) (+hind)
*Detailsem ülevaade stsenaariumite ülesehitusest võib leida leheküljel 47.
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs Koostööpartnerid Avalik sektor Töötajad Investorid ja omanikud
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
13 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Sektori kogu mõju on eeldatavasti suurem kui antud analüüsi raames on võimalik tuletada
Analüüsi peamised piirangud Joonis 9: Petroter põlevkiviõli tootmise tehas
• Käesoleva töö raames analüüsiti põlevkiviõli väärtusahela poolt loodavat Eesti rahvuslikku rikkust,
mis tekib tänu väärtusahela ettevõtete äritegevuse, investeeringute, makstud maksude ja loodud
töökohtade. Analüüsi ei teostatud kasutades traditsioonilist majandusliku analüüsi sisend-väljund
metodoloogiat, mis esitab sektori või ettevõtte poolt loodud väärtust kolmes kategoorias – otsene,
kaudne ja kaasnev. Traditsioonilise lähenemisega võrreldes esitab rahvuslik rikkus suuremal määral
otsest ja kaudset mõju, kuid ei väljenda põlevkiviõli väärtusahela kaasnevat mõju. Seetõttu on
põlevkiviõli väärtusahela tegelik mõju Eesti majandusele ja ühiskonnale suurem kui esitatud antud
töös läbi rahvusliku rikkuse.
• Käesolevas töös ei arvestata väärtust, mis tekib põlevkivi otsepõletusel elektri tootmiseks. Sellest
tulenevalt ei ole töö raames esitletud tulemused otseselt võrreldavad varasemate analüüside
tulemustega, mis käsitlevad tervet põlevkivi sektorit (põlevkivist elektri ja vedelkütuste tootmine).
• EL-i kliimapoliitikas on toimumas mitmed muudatused, mis suure tõenäosusega mõjutavad ka HKS-i.
On võimalik, et järgnevatel aastatel viiakse sisse suuremahulised muudatused, näiteks iga-aastase
kvootide vähendamise koefitsiendi suurendamine või isegi tasuta kvootide jaotamise lõpetamine. Allikas: Viru Keemia Grupp
Hetkel ei ole teada, milliseid muudatusi sisse viiakse ning käesoleva analüüsi töömaht ei hõlma EL-i
Joonis 10: TSK-500 põlevkiviõli tootmise tehas
HKS võimalikke muudatuste detailset analüüsi. Seetõttu eeldatakse antud töö baas stsenaariumis, et
uus kauplemisperiood põhineb töö teostamise ajal ametlikult kinnitatud printsiipidel. Piiratud mahus
käsitletakse HKS muudatustest tulenevat mõju sensitiivsusanalüüsi raames.
• Käesoleva töö aluseks on antud hetkel põlevkiviõli tööstuses kasutatavad tehnoloogilised
lahendused. Töö skoopi ei kuulunud tõestamata tehnoloogiliste lahenduste detailne analüüs ning
sellest tulenevalt ei prognoositud ka tehnoloogiliste arengute võimalikku mõju tulemustele.
• Käesoleva töö tulemused sõltuvad põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete finantsandmete täpsusest ja
täielikkusest. KPMG Baltics OÜ ei teostanud ettevõtete edastatud prognooside ning selleks kasutatud
eelduste ja sisendite detailset kontrolli välja arvatud mahus, mis oli kliendiga kirjalikult kokku lepitud.
Vastavate prognooside, sisendite, andmete ja selgituste eest vastutab klient ning analüüsi kaasatud
ettevõtted. Me ei avalda arvamust ega paku mingil viisil kinnitust vastavate prognooside, sisendite,
andmete ja selgituste täpsuse või täielikkuse kohta. Käesoleva töö raames ei ole teostatud auditit ega
auditile sarnast tööd. Sellest tulenevalt ei vastuta KPMG Baltics OÜ aruandes esinevate vigade ja
Allikas: Kiviõli Keemiatööstus
puuduste eest, mis tulenevad kliendi või analüüsi kaasatud ettevõtete poolt KPMG-le esitatud
ebatäpsete või mittetäielike andmete tõttu.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
14 │
Document Classification: KPMG Confidential
Ülevaade Eesti
põlevkiviõli
tootmisest
Kokkuvõte
Lehekülg
5
Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest 15
Metodoloogia ja kasutatud andmed 28
Tulemused ja sensitiivsusanalüüs 38
Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti eksport 49
Lisad 55
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõlitööstus on pea 100 aastase ajalooga Eesti üks vanimaid tööstusharusid
Põlevkivi ajalugu Eesti põlevkivitööstus arenes Joonis 12: Riikliku põlevkivitööstuse 3 õlivabrikut
Eestis hakati põlevkivi kütusena kasutamise võimalusi teaduslikult uurima juba 18. sajandi lühikese ajaga maailma tipptasemel Kohtla-Järvel
lõpus, kuid suurema tõuke põlevkivitööstuse arenguks andis Esimese maailmasõja ajal suurtööstuseks. Põlevkiviõli kasutati
puhkenud kütusekriis. 1916. aastal alustati uuringutega Kukruse mõisa ümbruses ning 1918. vedurite ja Eesti sõjalaevade
aastal Insener Märt Raua initsiatiivil loodi Viru Keemia Gruppi (VKG) eelkäija Riigi kütteks. 1920. aastate lõpus alustati
Põlevkivitööstus. põlevkivibensiini tootmisega, mille
järele oli nõudlus Eestis ja
Aasta hiljem (1919. a) kuulutati põlevkivi riigi omandiks ja 1921. aastal rajati Kohtlasse ka välismaal, 1930–1940 varustas Eesti
õlitootmise katsevabrik Saksamaa ettevõtte Julius Pintsch AG abiga. Katsed osutusid nii põlevkivist toodetava kütteõliga
edukaks, et veel katsevabriku häälestamise ajal oli otsustatud rajada ka esimene tööstuslikus Saksa sõjalaevastikku. Kümnendi
Joonis 11: Põlevkivi kaevandamine 1920. a algul mahus õli tootev tehas. Vastav lõpus (1939. a) loodi Eesti Energia
tehas avati 1924. aasta (EE) eelkäija aktsiaselts
detsembris ning seda peetakse ka Elektrikeskus.
Eesti põlevkiviõli tööstuse
algusaastaks. Nõukogude liidu võimu all 1940–
1950 asendus põlevkiviõli tootmine Allikas: Põlevkivimuuseum, FA_271_062
Paralleelselt alustati põlevkivi peamiselt põlevkivigaasiga, millega hakati varustama Leningradi, kuid jätkati ka põlevkiviõli
kaevandamist ka Kiviõlis, kus ja teiste toodete edasiarendust. 1950. aastate keskel täiendati tehnoloogiliselt vanade
Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) õlivabrikute tööprotsessi ning rajati esimesed tahke soojusekandja tehnoloogial töötavad
eelkäija aktsiaselts Eesti Kiviõli tehased. Tänu sellele tootmismahud tõusid ja 1966. aastal töötles Kohtla-Järve
alustas põlevkiviõli tootmist 1928. Põlevkivitöötlemise Kombinaat põlevkiviõliks rekordiliselt 3,5 miljonit tonni põlevkivi ja 1970.
aastal. Ettevõtte tegevus andis aastatel oli tegu maailma suurima põlevkivikeemiaettevõttega. Antud perioodil põlevkiviõli
suure tõuke ümberkaudse tootmine õitses ning sektoriga liitus ka Eesti Energia, kes 1980. aastal käivitas Eesti
piirkonna arengule ja asulate Elektrijaama kõrvale rajatud kahte tahke soojuskandja tootmisseadet UTT-3000 (hiljem
kasvule. ümbernimetatud Enefit-140ks).
Allikas: Põlevkivimuuseum, FA_271_127
18. sajand 1919 1922 1928 1940-1950 1980
Esimesed katsed Põlevkivi kuulutamine Aktsiaseltsi Eesti Kiviõli Algab põlevkiviõli Leningradi varustamine Eesti Energia alustab
põlevkiviga Eestis riigi omandiks loomine (KKT eelkäija) tootmine Kiviõlis põlevkivigaasiga põlevkiviõli tootmist
1918 1921 1924 1939 1950-1970
Riigi Põlevkivitööstuse Põlevkiviõli tootmise Põlevkiviõli tootmise Aktsiselts Elektrikeskus Esimeste tahke soojusekandja
loomine (VKG eelkäija) esmased katsed loomine (EE eelkäija) seadmete rajamine ja
algusaasta Eestis põlevkiviõli tööstuse õitseng
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
16 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõlitööstus mängib olulist rolli taasiseseisvunud Eesti majanduses ja ühiskonnas
Põlevkivitööstus pärast Eesti taasiseseisvumist Antud rekordkogus võib tulevikkus kasvada, Joonis 14: Enefit280 tehas
Taasiseseisvumise alg-aastad olid põlevkiviõli tootjate jaoks raksed. Riigis toimusid mitmed kuna 2020. aasta märtsis andis Eesti Valitsus
poliitilised reformid ning lahtisidumine Nõukogude Liidu majandusruumist ja järgnev Vene heakskiidu EE uue Enefit 280 õlitehase
kriis avaldasid suurt mõju nõudlusele, kuna enamus toodangust liikus seni Ida poole. Turu rajamiseks, mille tulemusel võib ettevõte
avanemine suurendas konkurentsi maailmaturu naftatoodetega, kasvas sõltuvus nafta aastane õlitootmise maht tõusta kuni 268 tuh
maailmaturu hinnast ning karmistusid ka keskkonnanõuded. Kõik need tegurid avaldasid t võrra.
suurt mõju, mistõttu oli põlevkiviõli tootjatel vaja aega, et uue olukorraga kohaneda. Põlevkiviõlitööstuse roll taasiseseisvunud
2000. aastate alguses olukord paraneb ning tänu mahukatele investeeringutele ja uute Eesti majanduses ja ühiskonnas
tehnoloogiate kasutuselevõtule taas- Joonis 13: Petroter põlevkiviõli tootmise tehas Tööstusharu loomisest alates on põlevkiviõli
käivitatakse mitmed seadmed ning tootmine tööstusel olnud oluline roll nii riiklikul kui ka
taastub. Märkimisväärsete investeeringutena kohaliku elu tasandil. Esiteks on põlevkiviõli
tuleb välja tuua mitmete uute karjääride olnud ajalooliselt tähtis ekspordiartikkel, mis Allikas: Eesti Energia
avamist (nt Põhja Kiviõli ja Ojamaa) ning VKG
Petroter I-III (2009.a, 2014-2015.a) ja EE jätkub ka tänapäeval mil üle 1,1 milj tonni (99% 2019.a toodangust) Eestis toodetud
esimese Enefit 280 tootmisseadmete põlevkiviõlist eksporditi üle 20 riiki. See on aidanud kujundada taasiseseisvunud Eesti mainet
käivitamist (2012.a). kui rahvusvahelisel tasemel keemiatööstusriiki ja tugevdanud väliskaubandusbilanssi.
Tänu uute tehnoloogiate kasutuselevõtule on Põlevkiviõlitööstusele rakendatud maksud, keskkonnatasud ja EE poolt väljamakstud
põlevkiviõli tootmisel võimalik põlevkivist kätte dividendid on oluliseks tuluallikaks nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele (KOV).
saada üle kahe korra rohkem energiat, kui Alahinnata ei tohi ka sektori regionaalset mõju riigi suuruselt kolmandale Ida-Viru maakonnale,
otse põlevkivi elektriks põletades ning lisaks kus asuvad kõik põlevkiviõli tootmistehased ning enamus sektori mitme tuhandelisest tööjõust.
on ka CO2 heide 3,3 korda väiksem. Sellest Põlevkiviõlitööstus mängib suurt rolli ka Eesti innovatsiooni ja teadusliku arengu edendamises.
tulenevalt on üha rohkem põlevkivi suunatud Sektor on investeerinud suuri summasid arendamaks, koostöös kohalikke ja rahvusvaheliste
just õlitootmisesse ning 2019. aastal toodeti institutsioonidega, efektiivsemaid tehnoloogiaid, vähendamaks tootmise keskkonnamõju ning
rekordkogus põlevkiviõli (1,2 miljonit tonni). Allikas: VKG suurendamaks põlevkiviõlitoodete väärtust ja kvaliteeti.
1994 2003 2020
2012 2014–2015
Eesti Kiviõli liitmine Põhja-Kiviõli Valitsuse heakskiit EE uue
EE esimese Enefit 280
Kiviteriga (VKG eelkäija) põlevkivikarjääri avamine Petroter II-III avamine Enefit280 õlitehase rajamiseks
õlitootmisjaama rajamine
1991 1997-1998 2009 2014 2019
Eesti RAS Kiviter erastamine ja Petroter I avamine Alexela Grupp omandas Rekordkogus toodetud
taasiseseisvumine VKG asutamine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ põlevkiviõli (1,2 miljonit tonni)
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
17 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Lai ja mitmekülgne väärtusahel, mis kasutab ära suure osa põlevkivi energiast
Põlevkivi ja põlevkiviõli väärtusahel
Joonis 15: Põlevkivi ja põlevkiviõli väärtusahel
Põlevkivil on välja kujunenud mitmekülgne
väärtusahel, mis on esitatud kõrvaloleval Elektribörs
Elektri tootmine
joonisel. Suurema osa moodustab põlevkiviõli Elekter
tootmisega seonduv (märgistatud sinisega), Muu tooraine Peenkeemia
millele keskendutakse antud töö raames. Lubjatehas Õlikoks, bituumen, tuhk Fenoolvesi
Lubjakivi
Ahela alguspunktiks on põlevkivi karjäärid ja
kaevandused. Eesti põlevkivimaardla on
kompleksmaardla, mis tähendab, et
põlevkivimaardlaga kattuvad teiste maavarade
Karjäärid ja Põlevkiviõli tootmise Keskküte
maardlad. Seega tuleb põlevkivi kaevandamisel Põlevkivi Energia tootmine
kaevandused tehased Soojus
välja kaevandada ka kaasnev maavara,
sealhulgas killustik ja lubjakivi.
Kaevandatud põlevkivi on võimalik otsepõletada
elektri tootmiseks või töödelda erinevateks Tööstustarbijad
Ehitusmaterjalid
saadusteks. Tänapäevani on suur osa Eestis Aur
Killustik ja tsement
kaevandatud põlevkivist põletatud otse elektri
Lubjakivi Õli / kütus
tootmiseks, kuid töötlemisele eraldatud osakaal
Põlevkivi Põlevkiviõli toodanguga seotud väärtusahel
suureneb iga-aastaga ning kasv on
Muu toodanguga seotud väärtusahel
prognoositud jätkuda ka tulevikus. Allikas: Eesti Põlevkivitööstuse Aastaraamat 2019
Põlevkivi töötlemise põhieesmärgiks on toota põlevkiviõli, mida kasutatakse laevade kui ka katelde kütusena ning millest on võimalik edasisel töötlemisel saada ka autotranspordi kütust.
Põlevkiviõli tootmis protsessi käigus tekivad vedelkütustele lisaks ka erinevad kõrvalsaadused, mida tänu tehnoloogia arengule on tänapäeval võimalik erineval otstarbel ära kasutada ning
sellest tulenevalt leiab kasutust enamik põlevkivis sisalduvat energiat. Näiteks tekivad põlevkiviõli tootmise käigus põlevkivigaasid (generaatorgaas, uttegaas), mida kasutatakse elektri ja/või
soojuse tootmiseks. Toodetud energiat kasutatakse nii omatarbeks kui ka müüakse edasi (elektri- ja/või kaugküttevõrku). Lisaks tekib Petroter tehnoloogial töötavates õlitootmistehastes (VKG)
ka auru, mida müüakse tööstusettevõtetele.
Lisaks ülal nimetatud ainevoogudele tekib põlevkiviõli tootmise kõrvalproduktina ka fenoolvesi, mida kasutatakse peenkeemias. Eestis toodetud fenoolid leiavad kasutust näiteks Toyota ja
Lexuse autoosades, samuti kasutatakse põlevkivi kemikaale LCD monitoride vedelkristallide valmistamiseks ning ravimi- ja kosmeetikatööstuses. Viimastel aastatel on peenkeemia ja
fenoolide eksport jõudsalt kasvanud ning kasv võib jätkuda tänu uute kasutusvõimaluste tuvastamisele. Põlevkiviõli tootmise käigus tekivad veel ühtlasi ka õlikoks ja bituumen, mida
kasutatakse ehitusmaterjalide ja elektroodide tootmises, ning põlevkivituhk, mis on vajalik tsementide valmistamisel, plokkide ja erinevate segude tootmisel. Viimasel ajal on põlevkivituhka
hakatud kasutama ka põllumajanduses väetisena ning on alustatud ka põlevkivituha granuliseerimist, mille tulemusel võivad tekkida selle laialdasemad kasutusvõimalused.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
18 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkivi on Eesti enim kaevandatud maavara, mida jätkub veel mitmeks aastakümneks
Põlevkivi varud Kaevandamismäärad ja viimaste aastate kaevandatud kogused
Eestis asub üks põlevkivimaardla, mis paikneb Ida- ja Lääne-Virumaa piires. Maardlal on 23 Maapõueseaduse § 46 lg 3 järgi on aastaseks kaevandamismääraks seatud 20 miljonit tonni.
osa, millest 31.12.2019 seisuga oli kehtiva kaevandusloaga 12. Aktiivsed varud ehk Vastav määr on sätestatud, et tagada põlevkivi jätkusuutlik kasutus ja Eesti varustatus
kaevandamisloaga alad asuvad peamiselt Ida-Virumaal (vt joonis lk 20). Seejuures põlevkivienergiaga ning kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Lisaks üldisele
eristatakse aktiivset varu tarbevaru ja reservvaru lõikes. Tarbevaru on kaevandamisloa kaevandamise piirmäärale on kehtestatud ka igale kaevandamisloa omanikule maksimaalne
andmiseks piisavalt uuritud maavara osa. Reservvaru puhul on tegu maavara osaga, mida on aastamäär, millest kõige suurem on Enefit Kaevandused AS-l. Allolevas tabelis on välja toodud
piisavalt uuritud, et plaanida edasisi uuringuid ning mida võib erandkorras kaevandada, kui suurimate kaevandusettevõtete piirmäärad ja viimaste aastate kaevandatud kogused*.
see asub tarbevaru vahetus läheduses või kattub sellega. Passiivse varu puhul on tegu
maavaraga, mida pole lubatud kaevandada näiteks keskkonnakaitselistel põhjustel. Ettevõte Kaevanduste Lubatud Kaevandatud Kaevandatud Kaevandatud Keskmine
/karjääride aastamäär kogus 2017 kogus 2018 kogus 2019 2017-2019
Maakond Aktiivne tarbevaru (tuhat Aktiivne reservvaru Passiivne varu arv (tuh t) (tuh t) (tuh t) (tuh t) (tuh t)
tonni) (tuhat tonni) (tuhat tonni)
Ida-Virumaa 877 541 257 596 2 190 505 EE 6 15 010 11 157 11 295 7 458 9 970
Lääne-Virumaa 69 169 44 958 1 187 235 VKG 4 2 772 3 239 3 487 3 521 3 416
Allikas: Maaameti maavarude koondbilanss 2019 KKT 2 1 980 1 164 1 088 1 084 1 112
Põlevkivi kaevandamisviisid ja tehnoloogiad Kokku 19 762 15 560 15 870 12 063 14 498
Kaevandamiseks on kaks viisi: pealmaa- ja allmaakaevandamine. Kaevandamisviisi valikul Allikas: Maaameti maavarude koondbilanss 2019 ja Eesti Põlevkivitööstuse Aastaraamat 2018.
arvestatakse eelkõige loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga. * Lisaks on kaevandamisluba AS-il Kunda Nordic Tsement, kuid tulenevalt sellest, et ettevõte kaevandatud kogused on
väga väiksed (c. 1% kogu mahust), siis ei esitata antud analüüsis nende kaevandatud koguseid.
Pealmaakaevandamisel (karjäärides) kasutatakse põlevkivi kaevandamiseks vaal- ja
transportkaevandamise tehnoloogiat. Vaalkaevandamisel tõstetakse kaevandatud maavara Tabelist on näha, et kaevandatud põlevkivi maht 2019. aastal kukkus 24% võrreldes 2018.
katendi vaaludesse, pärast kaevandatud ala korrastamist tekib sel viisil kaevandatud alale aastaga. Langus tulenes EE vähenenud kaevekogusest, kuna CO2 kvootide hinnatõusu ja
uus maakate. Transportkaevandamisel toimetatakse katend kaevandatud alasse erinevate madalamate elektrituruhindade tõttu vähendati põlevkivil töötavate elektrijaamade töökoormust.
masinatega, näiteks buldooserite või ekskavaatoritega. Pealmaakaevandamiseks on kehtivad
Kuigi üleüldine 2019. aasta kaevandatud kogus kukkus, siis VKG puhul on näha, et kaevandatud
kaevandamisload Aidu, Kohtla, Narva, Sirgala kaeveväljal ning Kohala ja Põhja-Kiviõli
kogused kasvavad ning on ka lubatud aastamäärast kõrgemad. Maapõueseaduse § 63 lg 1
uuringuväljal.
alusel on lubatud põlevkivi kaevandamise aastamäärast kaevandamata jäänud põlevkivi kogust
Allmaakaevandamisel (kaevandustes) kaevandatakse kamberkaevandamisviisil, see tagantjärele kaevandada kaevandamata jätmise aastale järgneva seitsme aasta jooksul.
tähendab, et maa hoidmiseks jäetakse osa põlevkivist kaevandamata ehk luuakse kande- ja Vastavat õigust ongi ainsa ettevõttena kasutanud VKG alates 2017. aastast.
hoidetervikud, mille koormus on igavesti kestev. Allmaakaevandamiseks on kehtivad
Tulenevalt järele jäänud aktiivsetest varudest ning keskmistest kaevandatud kogustest on
kaevandamisload Ahtme, Estonia, Sompa, Tammiku ja Viru kaeveväljal ning Uus-Kiviõli ja
arvestatud, et Eestis jätkub põlevkivi veel mitmeks aastakümneks (kuni 86 aastat).
Ojamaa uuringuväljal.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
19 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Kõik suuremad aktiivse kaevega põlevkivi kaevandused asuvad Ida-Virumaal
Antud slaidil on kujutatud 2019. aasta Maaameti maavarude koondbilansi andmete järgi koostatud karjääride ja kaevanduste kaart, kus on toimunud põlevkivi kaevandamine 2019. aastal. Lisaks
on kaardile lisatud suurima aktiivse varuga kaevandused, kus on kaeveluba väljastatud ning on teada, et tulevikus hakkab kaevetegevus toimuma – Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandus (Uus-
Kiviõli uuringuväli).
2019 kaevandatud 2019 aastalõpu
Maardlaosa ja mäeeraldise nimetus Loa omanik
kogus (tuh t) varu (tuh t)*
Uus-Kiviõli uuringuväli, Uus-Kiviõli kaevandus Enefit Kaevandused AS - 138 483
Estonia kaeveväli, Estonia kaevandus Enefit Kaevandused AS 4 969 108 448
Sirgala kaeveväli, Sirgala karjäär Enefit Kaevandused AS 887 77 590
Põhja-Kiviõli Sompa
uuringuväli kaeveväli
Uus-Kiviõli uuringuväli, Uus-Kiviõli II kaevandus VKG Kaevandused OÜ - 69 282 Uus-Kiviõli Sirgala
Viru kaeveväli
uuringuväli
kaeveväli Narva
Ojamaa uuringuväli, Ojamaa põlevkivikaevandus VKG Kaevandused OÜ 2 962 38 022 kaeveväli
Ojamaa Ahtme
Narva kaeveväli, Narva karjäär Enefit Kaevandused AS 698 20 774 uuringuväli kaeveväli
Estonia
Põhja-Kiviõli uuringuväli, Põhja-Kiviõli II kaeveväli
OÜ Kiviõli Keemiatööstuse 1 084 13 832
põlevkivikarjäär
Narva kaeveväli, Narva põlevkivikarjäär II Enefit Kaevandused AS 446 8 981
Sompa kaeveväli, Sompa kaevandus VKG Kaevandused OÜ 504 8 783
Ahtme kaeveväli, Ahtme II kaevandus Enefit Kaevandused AS 75 4 914
Viru kaeveväli, Viru II mäeeraldis VKG Kaevandused OÜ 55 1 266
Sirgala kaeveväli, Sirgala II põlevkivikarjäär Enefit Kaevandused AS 383 1 207 Enefit Kaevandused AS kaevandused Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaevandused
Kokku - 12 063 353 099 VKG Kaevandused AS kaevandused
Allikas: Maaameti maavarude koondbilanss 2019
* Arvesse on võetud üksnes aktiivset tarbe- ja reservvaru
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
20 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Eestis toodetakse põlevkiviõli kasutades kahte meetodit: GSK ja TSK
Põlevkiviõli tootmise meetodid Tahke soojuskandja
Tänapäeval kasutatakse Eestis põlevkiviõli tootmiseks kahte meetodit: gaasilise soojuskandja Esimene TSK meetodil töötav seade võeti kasutusel 1953. aastal Kiviõlis (UTT-200).
(GSK) ja tahke soojuskandja (TSK) meetod. Antud meetodid erinevad üksteisest nii kasutatud Tänapäeval on antud meetodil töötavad seadmed kasutusel nii VKG-s, KKT-s kui ka EE-s.
tehnoloogia kui ka põlevkivi kvaliteedi ja omaduste poolest. Kui GSK meetodi alusel toimub gaasilise soojusekandja (gaas) otsene utmine, siis TSK
meetodit kasutades toimub tahke soojusekandja (tuhk) kaudne utmine.
Gaasiline soojuskandja
TSK seadmed põhinevad Galoteri protsessil, samas saab rakendada erinevaid
GSK meetodil töötavaid seadmeid võeti kasutusele juba 1920. aastatel. Hetkel on sellel
tehnoloogiaid, sealhulgas TSK-500 (KKT), Petroter (VKG) ning Enefit140 ja Enefit280
meetodil töötavad seadmed kasutusel VKG-s ja KKT-s. Antud seadmed põhinevad
(mõlemad EE). Nimetatud tehnoloogiad põhinevad samadel printsiipidel, kuid erinevused
gaasigeneraatori protsessil ning kasutavad Kiviteri tehnoloogiat, kuid on erineva
tulenevad tehnoloogilistest skeemidest, abiseadmete konstruktsioonidest ja põlevkivi
konstruktsiooni ja põlevkivi läbilaskevõimuga. Tooraineks kasutatakse rikastatud
läbilaske võimsustest.
tükkpõlevkivi tükisuurusega 25−125 mm, mis piirab kaevanduste nimekirja, mille põlevkivi
võib õlitootmiseks kasutada. Tooraineks kasutatakse peenpõlevkivi tükisuurusega 0-25 mm (lisaks ka tolm), kuid on
võimalik kasutada ka tükipõlevkivi vajaliku peensusastmeni purustades. All olev joonis
All olev joonis esitab lihtsustatud skeemi protsessist kuidas GSK meetodi abil toodetakse
esitab lihtsustatud skeemi protsessist kuidas TSK meetodi abil toodetakse põlevkiviõli.
põlevkiviõli. Jooniselt 16 on ka näha, et tooteprotsessi käigus tekib kõrvalproduktina ka
Lisaks põlevkiviõlile tekib tootmisprotsessi käigus ka uttegaas, fenoolvesi ja põlevkivituhk.
generaatorgaasi, fenoolvett ja poolkoksi.
Joonis 16: GSK meetodi näidis skeem Joonis 17: TSK meetodi näidis skeem
Allikas: AF Consulting Allikas: AF Consulting
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
21 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
2019. aastal toodeti Eestis rekordkogus põlevkiviõli (1 195 tuh t)
Põlevkiviõli kasutus Joonis 18: Põlevkiviõli mahutid aasta) peaaegu 1 200 tuh t (2019. aasta) peale. Joonis 20: Petroter põlevkiviõli tootmis
Eestis toodetakse erinevate omadustega Vastava perioodi keskmine aastane kasvumäär oli 9% tehas
põlevkiviõli, mis võimaldab selle kasutust ning 2019. aastal saavutatud tootmiskogused olid
mitmetes valdkondades. Põlevkiviõli ühtlasi ka rekordilised Eesti põlevkiviõlitööstusele.
kasutatakse nii toorainena Eesti suurim põlevkiviõli tootja on VKG, kes on suutnud
keemiatööstuses, immutusõlina, kui ka nii 2018. aastal kui ka 2019. aastal toota üle 600 tuh t
katelde ja tööstuslike ahjude küttena. põlevkiviõli, vastavalt 623 tuh t ja 659 tuh t, mis
Samas tänapäeval on kõige laialdasem moodustas üle poole Eestis toodetud põlevkiviõlist.
kasutusviis laevakütuse lisana. VKG-le järgneb EE, kes tootis 2019. aastal 442 tuh t
Põlevkiviõli eeliseks on madal põlevkiviõli. Viimase üheksa aastaga on EE kasvatanud
väävlisisaldus ning hea segunevus teiste põlevkiviõli toodangut peaaegu 2,5 korda. Tulevikus on
kütustega ning sellest tulenevalt lisatakse oodata arvestatavat toodangu kasvu, kuna 2020. aastal
seda tihti teistele kütustele, et saada Allikas: VKG kiitis Eesti valitsus heaks EE uue õlitehase rajamise,
keskkonna spetsifikatsioonidele vastavaid tooteid. Tulenevalt selle kasutuseviisist läheb mille tootmismahuks on prognoositud kuni 268 tuh t
enamus põlevkiviõlist ekspordiks (99% 2019. aastal) erinevatesse Euroopa riikidesse kui põlevkiviõli aastas. Sektori väikseim tootja on KKT, kes Allikas: VKG
ka Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse. tootis 2019. aastal 94 tuh t põlevkiviõli. Kuigi viimastel aastatel on ettevõte tootmismahtude kasv
Põlevkiviõli tootjad ja tootmiskogused olnud tagasihoidlikum, siis võrreldes 2011. aastaga on aastane toodang tõusnud üle 50%.
Eestis toodavad põlevkiviõli kolm ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Kiviõli Õli tootmise kõrvalproduktid
Keemiatööstus. Jooniselt 19 on näha, et antud ettevõtete poolt toodetud põlevkiviõli kogus Põlevkiviõli tootmise protsessi käigus tekkivad ka mitmed kõrvalproduktid, mida kasutatakse
on peaaegu kahekordistunud viimase üheksa aasta jooksul kasvades 612 tuh t pealt (2011. erineval otstarbel. Tootmise käigus tekkivat gaasi kasutatakse soojuse ja/või elektri tootmiseks,
Joonis 19: Põlevkiviõli tootmiskogused perioodil 2011-2019 nii omatarbeks kui ka müügiks. Näiteks KKT õlitehase toodetud soojus katab suurema osa
Kiviõli linna soojuse vajadusest ning VKG varustab soojusega ligikaudu 30,000 tarbijat Ahtme-
1400 Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas.
1200
1000 Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena toodetakse ka fenoolvett, millest on edasisel töötlemise
800 võimalik eraldada hinnalisi kemikaale. Saadud kemikaale ja peenkeemiat kasutatakse nii
rehvide tootmises kui ka parfümeeria-, kosmeetika, ja elektroonikatööstuses. Hetkel on VKG
tuh t
600
400 ainus ettevõte, mis tegeleb põlevkivi kemikaalide ja fenoolide tootmisega.
200 Lisaks eelnevale tekib põlevkiviõli tootmisel ka koksi, tuhka ja bituumeni. Koksi võib olla kahte
0
sorti kas õlikoks või isotroopne koks, millest esimest kasutatakse toorainena elektroodide
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
tootmisel ning teist grafiitide tootmisel. Põlevkivituhka võib kasutada mitmel otstarbel sealhulgas
Eesti Energia Viru Keemia Grupp Kiviõli Keemiatööstus Kokku põldude saagikuse suurendamiseks, ehitusmaterjalide tootmiseks ja pinnase toetuseks. Viimaks
Allikas: Põlevkiviõli ettevõtete majandusaasta aruanded bituumeni kasutatakse ehitusmaterjalide tootmises.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
22 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
VKG on Eesti suurim põlevkiviõli tootja moodustades üle poole sektori toodangust ja müügitulust
Ettevõte ülevaade Joonis 21: VKG põlevkivi kaeveväljade ja õli tootmisseadmete asukohad Ida-Virumaal
Eesti suurim põlevkiviõli tootja, VKG on kohalik energiakontsern, mille eelkäija Riigi
Põlevkivitööstus loodi 1918. aastal. Ettevõtte peamised tegevusalad on põlevkivi
kaevandamine, põlevkiviõli, soojus- ja elektrienergia koostootmine ning peenkeemiatoodete
valmistamine ja turustamine. VKG põlevkivi tootmisahel on pikim Eestis, samas üle 80% Uus-Kiviõli
uuringuväli Sompa
käibest tuleneb põlevkiviõlide müügist. All paremal esitatud jooniselt on näha, et VKG kaeveväli
kontserni kuuluvad valdavalt põlevkiviõli väärtusahelaga seotud ettevõtted. Ainult kaks, VKG
Elektrivõrgud ja VKG Diisel OÜ ei ole õlitootmisega seotud ning on analüüsist välja jäetud. Viru
kaeveväli
Ojamaa
Kuigi VKG-l on mitu aktiivset põlevkivi kaevandamise luba ei kata see täielikult kontserni
uuringuväli Tootmisseadmed
vajadusi. Kaevandamismahud on tõusnud aastast aastasse ning viimasel kolmel aastal on
ületanud kontsernile määratud kaevelubade maksimaalset määra (2 772 tuh t). Samas isegi Kaevandus/karjäär
tagantjärele kaevandamise õigusest ei piisa ja VKG ostab täiendavalt põlevkivi nii EE-lt kui ka
KKT-lt. Hiljuti jõudis ettevõte kokkuleppeni EE-ga, mille tagajärjel omandas kontsern kaeveloa
Uus-Kiviõli uurimisväljal, mis aitab tagada ettevõtte jätkusuutlikkust.
VKG-l on kuus põlevkiviõli tootmisseadet, mis kõik asuvad Kohtla-Järvel. Kolm seadet
töötavad Petroter-tehnoloogial (TSK meetod) ning kolm Kiviter-tehnoloogial (GSK meetod).
Joonis 22: VKG kontserni struktuur
2019. aasta oli VKG jaoks rekordiline kui tänu tootmisseadmete tööaja pikenemisele toodeti
659 tuh t põlevkiviõli. Rekordilised tootmiskogused mõjutasid positiivselt ka finantstulemusi. VKG
Võrreldes eelneva aastaga kasvas 2019. aastal müügitulu õli müügist üle 30% ning ületas Elektrivõrgud OÜ
200 miljoni € piiri (214 miljonit €).
Põhinäitajad 2017 2018 2019
VKG Diisel OÜ
Kaevandatud põlevkivi (tuh t) 3 239 3 487 3 521
VKG
Põlevkiviõlitoodete maht (tuh t) 551 623 659 VKG Energia OÜ
Kaevandused OÜ
Müügitulu (tuh €) 161 282 208 924 256 763
Põlevkiviõli väärtusahelaga
Müügitulu õli müügist (tuh €) 123 053 163 791 214 789 seotud ettevõtted
VKG Oil AS VKG Soojus AS
Keskmine töötajate arv* 1727 1719 1717 Põlevkiviõli väärtusahelaga
mitteseotud ettevõtted
Tootmisseadmete arv 6 6 6
Viru Logistika OÜ Viru RMT OÜ
Allikas: VKG 2019 ja 2018. aasta majandusaasta aruanded;
*Arvestatakse ainult õlitootmisega seotud ettevõtete töötajate arvuga nii nagu on esitatud kõrval oleval joonisel.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
23 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli tootmine on omandamas üha suuremat osatähtsust Eesti Energia kontsernis
Ettevõte ülevaade Joonis 23: EE põlevkivi kaeveväljade ja õli tootmisseadmete asukohad Ida-Virumaal
EE on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiakontsern, mille eelkäija AS Elektrikeskus
loodi 1939. aastal. Tegu on rahvusvahelise kontserniga, mis tegutseb tegutseb Baltikumi,
Soome ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul. EE
põhilised teenuseliinid on elektri tootmine ja müük, vedelkütuste tootmine ja müük ning elektri Uus-Kiviõli Sirgala
uuringuväli Ahtme
võrguteenuse osutamine. Kontserni kuuluvad mitme valdkonnaga tegelevad ettevõtted, kuid kaeveväli
kaeveväli
antud analüüsis käsitletakse ainult põlevkiviõli väärtusahelaga seotud ettevõtteid, mis on all
Narva
paremal esitatud EE struktuuris ka eraldi välja toodud. kaeveväli
EE on Eesti suurim põlevkivi kaevandaja. Kontsernil on kaevandamisluba Narva, Estonia, Estonia Tootmisseadmed
Ahtme ja Sirgala kaeveväljal ning lisaks on omandatud luba ka Uus-Kiviõli uuringuväljal. kaeveväli
Põlevkivi töötlemiseks on arendatud unikaalne Enefit-tehnoloogia, mis on põlevkiviõli, gaasi ja Kaevandus/karjäär
elektri koostootmistehnoloogia, tänu millele saadakse põlevkivist kätte ligi 80% selles
peituvast energiast. EE-l on hetkel kolm tootmisseadet, kaks Enefit140 ja üks Enefit280. Kõik
seadmed põhinevad TSK meetodil ning asuvad Ida-Virumaal.
Kuigi kaevandatud põlevkivi maht langes 2019. aastal, tulenes see põlevkivil töötavate
elektrijaamade töökoormuse langusest ning põlevkiviõli tootmises oli rekordiline aasta. Joonis 24: EE kontserni struktuur
Toodetud põlevkiviõli kogus tõusis 2018. aastaga võrreldes 8% ning oli 442 tuh t. Õlimüügist
saadud tulu kasvas 2018. aastaga võrreldes 11% ning oli 125 miljonit € moodustades 13%
kogu kontserni müügitulust. EE pidev panus tehnoloogiasse näitab, et ettevõte usub Enefit
põlevkiviõlitööstuse tulevikku. Selle ehtsaks näiteks on see, et ettevõte on rajamas uut Kaevandused AS Elektrilevi OÜ
Enefit280 tehnoloogial põhinevat tehast, mis peaks valmima 2024. aastal.
Põhinäitajad 2017 2018 2019 Enefit
Energiatootmine AS*
Kaevandatud põlevkivi (tuh t) 11 157 11 295 7 458 Enefit Green AS
Põlevkiviõlitoodete maht (tuh t) 395 411 442
Enefit Solutions AS
Müügitulu (tuh €) 753 900 875 300 956 400
Välismaatütarfirmad
Müügitulu õli müügist (tuh €) 86 100 113 100 125 300
Enefit Outotec
Keskmine töötajate arv 714 710 661
Technology (60%)
Põlevkiviõli väärtusahelaga seotud ettevõtted
Tootmisseadmete arv 3 3 3
Põlevkiviõli väärtusahelaga mitteseotud ettevõtted
Allikas: EE kontserni 2019 ja 2018. aasta majandusaasta aruanded;
*Arvestatakse ainult õlitootmisega seotud ettevõtete töötajate arvuga nii nagu on esitatud kõrval oleval joonisel. *Äriliini, mis tegeleb põlevkivi otsepõletamise teel elektri tootmisega ei kaasata analüüsi
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
24 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
KKT on oluline osa Eesti põlevkiviõli tööstusest olles tootnud põlevkiviõli üle 90 aasta
Ettevõte ülevaade Joonis 25: KKT põlevkivi kaeveväljade ja õli tootmisseadmete asukohad Ida-Virumaal
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kuulub Eesti suurimate keemiatööstusettevõtete hulka. KKT
eelkäija AS Eesti Kiviõli asutati 1922. aastal. 1994. aastal liideti ettevõte Kiviteriga (VKG), kuid
2014. aastal omandas Alexela Grupp kogu KKT aktsiakapitali ning sellest sai osa
mitmekülgsest kontsernist. Alexela tegutseb mitmes eri valdkonnas sealhulgas energeetika,
metallitööstus ja kinnisvara. Sellest tulenevalt kuulub kontserni ka suur hulk erinevate
Põhja-Kiviõli
tegevustega ettevõtteid. Antud analüüsis käsitleme ainult põlevkiviõli väärtusahelaga seotud
uuringuväli
ettevõtteid, mis on ka eraldi kontserni struktuuri joonisel välja toodud.
KKT peamisteks põhitegevusteks on põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõli tootmine ning
soojus- ja elektrienergia koostootmine ja turustamine. Põlevkivi kaevandatakse Põhja-Kiviõli
karjääris. Ettevõte kasutab ära suure osa kaevandatud põlevkivist, kuid iga-aastaselt Tootmisseadmed
müüakse umbes 15%-20% põlevkivist edasi teistele põlevkiviõli tootjatele.
Kaevandus/karjäär
KKT-l on kolm põlevkiviõli tootmisseadet, mis kõik asuvad Kiviõlis. Neist üks põhineb Kiviter
tehnoloogial (GSK meetod) ning kaks TSK-500 seadet (TSK meetod). Kuigi KKT põlevkiviõli
toodangu mahud jäävad alla teistele turuosalistele on tootmine olnud pidevas kasvutrendis
ning 2019. aastal toodeti 94 tuh t põlevkiviõli. Põlevkiviõli tootmise käigus tekkib ka gaas, Joonis 26: Alexela kontserni struktuur
millest toodetakse elektri- ja soojusenergiat, mis katab suure osa Kiviõli linna energia
vajadusest.
Põhinäitajad* 2017 2018 2019 Energiasektori
sidusettevõtted
Kaevandatud põlevkivi maht toodanguks (tuh t) 1 164 1 088 1 084
Põlevkiviõlitoodete maht (tuh t) 89 93 94 Energiasalv
Müügitulu (tuh €) 30 950 37 211 34 941
Kiviõli
Müügitulu õli müügist 21 830 28 574 29 122 Keemiatööstus OÜ Teised
Hamina/Paldiski LNG
tütarettevõtted
Keskmine töötajate arv 600 587 590
Tootmisseadmete arv 3 3 3
Allikas: KKT 2019. aasta majandusaasta aruanne; 2018 OÜ Kiviõli Keemiatööstuse Varad (KKTV)
KKT Oil OÜ Eesti Biogaas
majandusaasta aruanne (KKTV, 2019. aastal ühendati KKTV ja KKT ning KKT-st sai ühendav ühing);
*Arvestatakse ainult õlitootmisega seotud ettevõtete töötajate arvuga nii nagu on esitatud kõrval oleval joonisel.
Põlevkiviõli väärtusahelaga seotud Põlevkiviõli väärtusahelaga mitteseotud
ettevõtted ettevõtted
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
25 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Naftahindade madalpunkt on möödunud ning lähiajal on prognoositud mõõdukat kasvu
1% kütteõli ja Brent toornafta hind mõjutas ka see, et maailma suurimad naftatootjad Venemaa ja Saudi Araabia ei suutnud Aprilli
Eestis toodetud põlevkiviõli on enda olemuselt unikaalne toode, mis ei ole õliturul laialt keskpaigani jõuda kokkuleppeni naftatoodangu piiramiseks. Kuigi 1% kütteõli on vähem
kaubeldav. Seetõttu müüvad Eesti põlevkiviõli tootjad enda toodangut 1% väävlisisaldusega likviidne kui Brent toornafta on jooniselt 27 näha, et hinna liikumiste trajektoor on väga sarnane
kütteõli hinna baasilt, mis on põlevkiviõlile kõige lähedasem laialt kaubelda õlitoode. 1% ning mõningane vahe on ainult liikumise suurusjärgus, kuid mitte selle suunas. COVID-19
kütteõli hind omakorda on tugevas sõltuvuses Brent toornafta maailmaturu hinnast ning sellest pandeemiast tuleneva nõudluse languse tagajärjel kukkus 1% kütteõli hind 53.4% 2020. aasta
tulenevalt avaldavad naftaturu hinna muutused ka suurt mõju Eesti põlevkiviõli tootjatele. II kvartalis (169 € tonn) võrreldes 2019. aasta IV kvartaliga (363 € tonn). Sama ajavahemiku
raames oli keskmise Brent toornafta hinna muutus 53.7% (63,4 $/bbl 2019. aasta IV kvartal,
Alates 2017. aasta lõpust toimus Brent toornafta hinna tõus tänu OPECi liikmesriikide vahel 29,3 $/bbl 2020. aasta II kvartal).
tehtud kokkulepe, millega piirati naftatoodangut. 2018 ja 2019. aastal mõjutasid toornafta
hinda mitmed sündmused sealhulgas, Iraani ja Venetsueela vastased sanktsioonid, Ameerika Hetkeolukord ja tuleviku väljavaade
Ühendriikide ja Hiina kaubandussõda ning täiendavad naftatoodangu piirangud OPECi II kvartali lõpust ja läbi III kvartali on märgata hinna taastumist, mis tulenes viiruse mõningasest
liikmesriikide poolt. Kuigi majanduskeskkond oli heitlik püsis hind kogu perioodi vältel üle 60 taandumisest, mis võimaldas piirangute leevendamist ja majandusaktiivsuse elavnemist.
$/bbl (vt all olev joonis). Tööstuste tootmismahud on taastumas, mis on tõstnud naftatoodete nõudlust, vähendanud
Joonis 27: Keskmine vedelkütuste hind perioodil 2017-2020 (kvartali kohta) ladudes paiknevaid varusid ning mõjunud positiivselt naftatoodete hinnale. 2020. aasta III
kvartali Brent toornafta keskmiseks hinnaks oli ligikaudu 42 $/bbl.
80 400
Lähiajal on oodata, et hind jätkab järk järgulist taastumist kui ei peaks toimuma suuremaid
60 300 nõudluse šokke. Üle 40 turuosalise hinnangul põhinev Reuters monthly oil poll 30.09.2020
prognooside kohaselt võib keskmine Brent toornafta hind 2024. aastal tõusta 62 $/bbl tasemele
$/bbl
(vt all olev joonis). Kui eeldada, et 1% kütteõli hind muutub sarnases proportsioonis kui
€/t
40 200
toornafta hind, siis võib 2024. aastal keskmiseks hinnaks olla ligikaudu 351 € tonn.
20 100 Joonis 28: Vedelkütuste hinna prognoos 2020-2024
0 0 80 420
2017 2017 2017 2017 2018 2018 2018 2018 2019 2019 2019 2019 2020 2020 2020 350
(I) (II) (III) (IV) (I) (II) (III) (IV) (I) (II) (III) (IV) (I) (II) (III) 60
280
$/bbl
Brent toornafata Kütteõli 1%
€/t
40 210
Allikas: Majandus ja Kommunikatsiooni Ministeerium, U.S Energy Information Administration
140
2020. aasta alguses tabas, aga maailma COVID-19 pandeemia. Selle mõju avaldus kõige 20
70
tugevamalt just II kvartalis kui enamus maailma riike rakendasid rangeid karantiini nõudeid
ning õlitoodangu nõudlus langes drastiliselt. Sellest tulenevalt ületasid tarnemahud nõudlust 0 0
mitmekordselt ning suur osa ladustamis mahust oli täitumas, mis viis suure languseni Brent 2020 2021 2022 2023 2024
toornafta hinnas. Madalpunktiks oli Aprilli keskpaik kui hind langes alla 10 $/bbl. Olukorra Brent toornafata Kütteõli 1%
Allikas: Reuters monthly poll on oil prices ( 30.09.2020), KPMG analüüs
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
26 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Euroopa kli mapoli tika, eriti EL-i HKS mängib üha tähtsamat rolli põlevkiviõli sektori tulevikus
Euroopa Liidu kliimapoliitika Kui ettevõttele ei eraldata tasuta kvoote või eraldatud kvootide arv ei kata ettevõte poolt
Kuigi põlevkivi tootmise protsess on tänu tehnoloogilisele arengule muutunud palju tekitatud KHG heitmete kogust, siis ostetakse kauplemisturult puuduolev kogus juurde või
efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks avaldab see endiselt märgatavat mõju investeeritakse uutesse tehnoloogiatesse, et vähendada heitmete koguseid. CO2 kvootide
väliskeskkonnale ning sellest tulenevalt mängib suurt rolli sektori tulevikus Euroopa Liidu turuhind on viimastel aastatel teinud suure tõusu. 2018. aasta alguses oli hind alla 10 €/t,
kliimapoliitika ning selle rakendamine Eestis. kuid sealt alates on hind tõusnud ning järjepidevalt püsinud üle 20 €/t (vt all olev joonis).
2019. aasta 11. detsember esitas Euroopa Komisjoni (EK) president Ursula von der Leyen Joonis 29: CO2 kvoodi igakuine keskmine turuhind 2018-2020
Euroopa Rohelise Kokkuleppe („Green Deal“), mille põhieesmärgiks on teha Euroopast
30
esimene kliimaneutraalne regioon maailmas 2050. aastaks. Esitatud teatises oli välja toodud
peamiste poliitikasuundade ja meetmete esialgne tegevuskava. 4. juunil 2020 väljendas Eesti 25
Valitsus ametliku toetust seadmaks EL ülese pikaajalise kliimaneutraalsuse raamistiku 20
Euroopa kliimaseadusesse.
€/t
15
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja märkimisväärselt vähendada regiooni 10
kasvuhoonegaaside (KHG) heitekoguseid ning EK-l on plaan teha ettepanek suurendada 5
2030. aasta KHG heitekoguste vähendamise eesmärki 40% pealt 55% peale. Kuigi EK ei ole
0
avaldanud detailset tegevuskava, kuidas seda plaanitakse saavutada, siis suure
tõenäosusega esitatakse ettepanekuid modifitseerida KHG lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemi (HKS).
Kasvuhoonegaaside kauplemissüsteem
Allikas: https://www.investing.com/commodities/carbon-emissions-historical-data
EL-i HKS on piiramise ja kauplemise süsteem, mille eesmärk on vähendada regiooni Hinda on mõjutanud kvootide järjepidev vähenemine ning 2019. aastal rakendatud Turu
lennundus, tööstusettevõtete ja energiatootjate KHG heitekoguseid. Süsteemi valuutaks on Stabiliseerimise Reservi (MSR) mehhanism, mille eesmärk on kiirendada turul olevate
kvoodid või European Union Allowances, mis lubavad omanikel õhku paisata ühte tonni CO2. kvootide vähendamist suunates neid kauplemissüsteemist välja reservfondi.
Kvootide kogus on süsteemis piiratud, kuid selle piires on võimalik kvoote vajadusest sõltuvalt
osta ja müüa. Kvootide ost toimub enampakkumise põhimõttel ning neid on võimalik Eesti põlevkiviõli sektor on EL reeglistiku alusel võrdsustatud rafineerimis sektori kütuste
omandada EEX platvormil. tootmisega, mis kuulub süsinikulekke tööstuste nimekirja. Sellest tulenevalt eraldatakse
põlevkiviõli tootjatele tasuta kvoote. Lisa kvoote eraldatakse ka nendele tootjatele, kes
Kõikidele EL-i liimesriikidele eraldatakse teatud koguses kvoote, millest osa pannakse müüki toodavad põlevkiviõli tootmise käigus tekkinud gaasist soojust. Samas on tasuta eraldatavate
ning mõningad jaotatakse tasuta riigis tegutsevatele ettevõtetele, mis tegutsevad sektoris, kus kvootide arv vähenemas ning mitme ettevõte puhul ei kata see kogu heitmete kogust.
on süsinikulekke oht (käitiste viimist EL-ist kolmandatesse riikidesse). Süsteemis ringlevat
kvootide arvu vähendatakse iga-aastaselt ning hetkel on käimas III kauplemisperiood (2013- Tulenevalt süsteemi ülesehitusest vastav kvootide puudujääk suureneb oluliselt järgnevatel
2020), mille käigus vähendatakse ringluses olevate kvootide arvu iga-aastaselt 1.74%. 2021. aastatel. Arvestades ka kõrge CO2 kvoodi hinnaga, mis on prognoositud tulevikus kasvama,
aastast algab IV kauplemisperiood ning EK poolt avaldatud informatsiooni kohaselt tõuseb avaldab CO2 kvoodi süsteem üha suuremat mõju Eesti põlevkiviõli tootjate tuleviku
iga-aastane kvootide languse koefitsient 2.2%-le. väljavaadetele.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
27 │
Document Classification: KPMG Confidential
Metodoloogia ja
kasutatud
andmed
Kokkuvõte
Lehekülg
5
Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest 15
Metodoloogia ja kasutatud andmed 28
- Metodoloogia 28
- Kasutatud andmed 33
Tulemused ja sensitiivsusanalüüs 38
Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti eksport 49
Lisad 55
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Rahvuslik rikkus koosneb erinevatele sidusrühmadele loodud väärtusest
Põlevkiviõli rahvuslik rikkus
Põlevkiviõli väärtusahela loodud Põlevkiviõli väärtusahel avaldab mõju Eesti majandusele ja ühiskonnale läbi väärtuse, mis tekib tänu
rahvuslik rikkus ettevõtete äritegevuse, investeeringute, makstud maksude ja loodud töökohtade. Sellest tulenevalt
on antud töö raames hinnatud rahvuslikku rikkust kui väärtust, mida põlevkiviõli väärtusahela
ettevõtted loovad peamistele sidusrühmadele, milleks on määratletud järgnevaid:
• Koostööpartnerid (Eesti siseriiklik tarneahel)
• Avalik sektor (riik ja kohalikud omavalitsused)
1 • Töötajad
Koostööpartneritele loodav
väärtus • Aktsionärid ja finantseerijad.
Rahvusliku rikkuse tuletamiseks kasutati põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete poolt esitatud finants
+ andmeid ja prognoose, sealhulgas tootmismahud, tegevuskulud, põhivara ja teised investeeringud,
tasutud maksud ja tööhõive.
2 1 Koostööpartneritele loodav väärtus
Avalikule sektorile loodav
väärtus Koostööpartneritele loodav väärtus tuleneb põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete otsestest kulutustest
kolmandate osapoolte kaupade ja teenuste peale, mis on vajalikud, et võimaldada nende igapäevast
tegevust. Antud kulusid võib üldiselt kvalifitseerida kui ärikulud või ettevõte tegevuskulud, mille hulka
+ kuuluvad:
• Tooraine, materjalide ja kauba kulu
3 Töötajatele loodav • Sisse ostetavate teenuste kulu (nt transport, laadimine ja seadmete hooldus/remont)
väärtus
• Kulu kütuse ja energiale
• Üld-haldus kulud (nt kindlustus, raamatupidamine, üür, IT ja side)
+ • Muud äritegevusega seotud kulud.
4 Aktsionäridele ja Põlevkiviõli väärtusahela ettevõtted teostavad ka suuremahulisi põhivara investeeringuid näiteks
finantseerijatele loodav väärtus uute kaevanduste, tehnoloogiliste rajatiste ja tootmisrajatiste ehitamine ning sellega seonduva
infrastruktuuri loomine. Vastavate investeeringute teostamiseks ostetakse kolmandatelt osapooltelt
suurel hulgal kaupu ja teenuseid ning sellest tulevalt arvestatakse koostööpartneritele loodavas
väärtuses ka ettevõttete põhivara investeeringute mahuga.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
29 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli tootmise väärtusahelal on laialdane mõju koostööpartneritele ja avaliku sektorile
1 Koostööpartneritele loodav väärtus (jätk)
Põlevkiviõli väärtusahela loodud Kulu välismaalt imporditud kaupadele ja teenustele ei avalda mõju Eesti majandusele ja
rahvuslik rikkus ühiskonnale. Seetõttu arvestatakse koostööpartneritele loodavas väärtuses ainult kuludega,
mis on seotud Eesti sisese tarneahelaga ning välismaised kulud on analüüsist eemaldatud.
Antud analüüsis on eeldatud, et välismaiste kulude osakaal ärikuludes on 15% ja põhivara
investeeringutes 33%. Vastavad osakaalud on hinnangulised ning neid kooskõlastati
analüüsi kaasatud ettevõtete juhtkondadega.
Lisaks arvestatakse siin ka muude investeeringute ja kuludega, millel on laiem ühiskondlik
1 mõju ning mis ei pruugi olla otseselt seotud ettevõtete põhilise tegevusalaga. Vastavad
Koostööpartneritele loodav
investeeringud on näiteks:
väärtus
• Innovatsiooni ja arendustöö finantseerimine koostöös Eesti teadus institutsioonidega
+ •
• Välismaiste institutsioonidega seotud investeeringuid ei arvestata
Investeeringud kohaliku elu arengusse Eestis (eriti Ida-Virumaal)
2 Avalikule sektorile loodav • Sponsorlus, heategevus ja Eestis asuvate ühingute liikmestasud.
väärtus 2 Avalikule sektorile loodav väärtus
Avalikule sektorile loodav väärtus koosneb põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete poolt
+ tasutud ja kogutud maksudest ja tasudest. Analüüsi kaasatud maksud ja tasud on
klassifitseeritud järgnevatesse kategooriatesse:
3 Töötajatele loodav • Tööjõumaksud – Arvestatakse nii otse ettevõte poolt tasutud maksudega (sotsiaalmaks,
väärtus tööandja osakaal töötukindlustusest, erisoodustus tasud) kui ka töötaja nimel
kinnipeetud maksudega (tulumaks, töötaja osakaal töötukindlustusest).
• Keskkonnatasud – Vastavad tasud rakenduvad põlevkivi kaevandamise ja õlitootmise
+ protsesside tagajärjel. Arvestatakse maavarade kasutusõiguse tasuga (põlevkivi) ja vee
erikasutusõiguse tasuga.
4 Aktsionäridele ja • Arvestusest on väljajäetud ettevõtete poolt makstavad saaste-ja ladestamistasud.
finantseerijatele loodav väärtus Vastavad tasud rakendatakse, et katta keskkonna alased kulud, mis tekkivad
põlevkiviõli tootmise tagajärjel ning seetõttu ei arvestata nendega kui osa Eesti
ühiskonnale tekkivast rahvuslikust rikkusest.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
30 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Olulist rolli omab ka väärtus, mis luuakse töötajatele ja laiemale avalikkusele ning aktsionäridele
2 Avalikule sektorile loodav väärtus (jätk.)
Põlevkiviõli väärtusahela loodud • Aktsiisid – Põlevkiviõli väärtusahela ettevõtted tarbivad tooteid, millele rakenduvad aktsiisid.
rahvuslik rikkus Kuna tegu on avaliku sektori tuluallikaga arvestatakse sellega kui rahvusliku rikkuse osana.
Põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete puhul on aktsiisimaksed seotud sisse ostetava kütuse ja
energiaga.
• Tulumaks (dividendilt) – Analüüsi raames prognoositakse dividendid, mida ettevõtted oleksid
võimelised aktsionäridele välja maksma ning selle pealt makstav tulumaks.
• Dividendi ja tulumaksu prognoosimiseks eeldatakse, et kõik aasta lõpus üle jäävad
1 Koostööpartneritele loodav vabad rahavood makstakse dividendidena välja (täiendav informatsioon lehekülgedel 32
väärtus ja 37).
• Teised maksud – Antud kategooria alla kuuluvad kõik muud maksud, mida põlevkiviõli
+ •
väärtusahela ettevõtted peavad tasuma, sealhulgas maamaks, tollilõiv, raskeveokimaks jt.
CO2 kvoodid – Lisaks on avalikule sektorile loodava väärtuse hulka arvestatud ka tulu, mida
Eesti riik teenib tänu CO2 kvootide müügile. Vastav tulu on antud analüüsi raames
2 Avalikule sektorile loodav võrdsustatud põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete CO2 kvootide ostukuluga. Tegu on riigi
väärtus lisatuluga, millel puudub sihtotstarbeline keskkonnaalane kasutus nõue ning seetõttu
arvestatakse sellega kui osa rahvuslikkust rikkusest.
+ 3 Töötajatele loodav väärtus
Töötajatele loodav väärtus põhineb põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete poolt otseselt hõivatud
3 Töötajatele loodav töötajatel ning nendega seotud palgakulul.
väärtus 4 Aktsionärid ja finantseerijad
Eesti põlevkiviõli sektor on tänapäeval üks väheseid Eesti kapitalil põhinevad tööstusharusid
+ ning seetõttu on rahvusliku rikkuse arvestusse kaasatud ka aktsionäridele ja finantseerijatele
loodav väärtus. Finantseerijatele loodav väärtus põhineb finantskulul (intressi maksed), mida
ettevõtted tasuvad saadud laenude pealt. Aktsionäridele loodav väärtus tuleneb dividendi
4 Aktsionäridele ja väljamaksetest, mida ettevõtted on prognoositud tegema.
finantseerijatele loodav väärtus
Antud analüüsi raames eeldati, et kõik vabad rahavood makstakse aasta lõpus dividendidena
välja. Kuigi EE on riigile kuuluv ettevõtte on antud analüüsis ettevõte väljamakstud dividendid
arvestatud aktsionäridele ja finantseerijatele loodud väärtuses, mitte avaliku sektori väärtuses.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
31 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Analüüsi teostamiseks on olnud vajalik teha ka mõningaid õigustatud lihtsustusi
Metodoloogia piirangud
Põlevkiviõli väärtusahela loodud • Käesoleva töö raames on kasutatud lihtsustatud lähenemist arvestamaks CO2 kvootide müügi
rahvuslik rikkus mõju avaliku sektori tuludele. Analüüsi raames eeldati, et põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete
CO2 kvootide ostukulu on otsene panus riigi CO2 tuludesse. Kuigi ettevõtete CO2 kulu võib
muutuda iga-aastaselt sõltuvalt toodangu mahust ja õhku paisatud heite kogustest, siis
riigitulud ei pruugi olla nii muutlikud. Samas riigile eraldatud kvootide kogus on otseses
sõltuvuses ettevõtete heitekogustest ning seetõttu on kasutatud lähenemine asjakohane.
• Avaliku sektori väärtust CO2 kvootide müügist on arvutatud nendest kvootidest, mida riik
1 Koostööpartneritele loodav sai tänu vedelkütuste tootmise käitiste olemasolule Eestis, ning millest on maha lahutatud
riigi poolt põlevkivitööstusele eraldatud tasuta kvoodid
väärtus
• Dividendi ja selle pealt makstava tulumaksu prognoosimiseks eeldati käesoleva töö raames,
et kõik ettevõtete vabad rahavood makstakse aastalõpus dividendidena välja. Tegelikkuses
+ võivad dividendiks minevad vabad rahavood aga erineda sõltuvalt uutest võimalikest
äriprojektidest, mis võivad aja jooksul tekkida. Sellest tulenevalt on arvutatav tulumaks
2 teoreetiline.
Avalikule sektorile loodav
väärtus • Samas arvestavad aktsionärid dividendi väljamaksetega ning kui dividendi väljamakse
lükatakse edasi eeldatakse, et tulevikus saadakse suuremat väljamakset kui oleks
võimalik olemasoleval hetkel teha, et õigustada dividendi edasilükkamist. Seetõttu on tegu
+ suuresti väljamakse ajalise nihkega kui sellega kas dividend üldse makstakse välja või
mitte.
3 Töötajatele loodav • Leheküljel 14 on esitatud ka üleüldised analüüsi piirangud.
väärtus
+
4 Aktsionäridele ja
finantseerijatele loodav väärtus
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
32 │
Document Classification: KPMG Confidential
Metodoloogia ja
kasutatud andmed
Lehekülg
Kokkuvõte 5
Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest 15
Metodoloogia ja kasutatud andmed 28
- Metodoloogia 28
- Kasutatud andmed 33
Tulemused ja sensitiivsusanalüüs 38
Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti eksport 49
Lisad 55
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Lähitulevikus on oodata Brent toornafta hinnakasvu, kuid pikaaegne trend on langevas joones
Peamised sisendid
Joonis 30: Brent toornafta turuhinna prognoos (2020-2040) Käesolev analüüs põhineb põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete poolt edastatud finantsandmetel ja prognoosidel
perioodil 2020-2040. Vastavate prognooside koostamiseks kooskõlastati analüüsi alguses sisendid ja eeldused,
70 mille põhjal prognoosid koostatakse. Peamised sisendid, mis avaldavad suurimat mõju põlevkiviõli sektorile on
60 Brent toornafta turuhind, 1% kütteõli hind, CO2 kvootide turuhind ja tasuta eraldatud CO2 kvootide kogus.
50 Brent toornafta hind
40
$/bbl
Brent toornafta turuhinna prognoosimiseks kasutati kahte allikat. Perioodi 2020-2024 turuhinna aluseks võeti
30 Reuters monthly oil poll 30.09.2020 avaldatud prognoose, mis põhinevad üle 40 investeerimispanga ning
20 konsultatsiooni firma prognoosidel. Vastavate prognooside kohaselt on toornafta turuhind stabiliseerumas ning
lähitulevikus on oodata hinnakasvu, kus hind võib tõusta tagasi 62 $/bbl tasemeni 2024. aastal (vt kõrval olevat
10
joonist).
0
2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 Perioodi 2025-2040 turuhinna aluseks on Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2020. aasta Maailma Energia
Brent toornafata
Väljavaade (World Energy Outlook) raportis esitatud pikaaegsed prognoosid. Vastavas raportis koostati mitmeid
võimalikke maailma energiaturu arengu stsenaariume, mille põhjal arvutati ka energiakandjate turuhinna
Allikas: Reuters monthly poll on oil prices ( 30.09.2020), IEA World Energy Outlook 2020 prognoosid. Käesolevas analüüsis kasutati toornafta turuhinda, mis arvestab Säästva Arengu stsenaariumiga
(Sustainable Development Scenario).
Joonis 31: 1% kütteõli turuhinna prognoos (2020-2040) Vastav stsenaarium on kooskõlas Pariisi kokkuleppega ning arvestab ÜRO säästva arengu eesmärkidega,
kehtestades integreeritud strateegia saavutamaks kliima, õhu kvaliteedi ja energia ligipääsu eesmärke rõhudes
400
samal ajal ka energiajulgeolekule. Vastava stsenaariumi Brent toornafta prognoosid on ka kõige
konservatiivsemad. Prognoositakse, et perioodil 2025-2040 Brent toornafta hind ei tõuse üle 57 $/bbl ja on
350
enamus aastad langevas trendis olles 53 $/bbl aastaks 2040.
300
250 1% kütteõli hind
€/t
200 Kuigi 1% kütteõli on vähem likviidne kui Brent toornafta on leheküljel 26 esitatud joonisel näha, et ajalooline hinna
150 liikumiste trajektoor Brent toornafta ja 1% kütteõli vahel on väga sarnane ning mõningane vahe on ainult liikumise
100 suurusjärgus, kuid mitte selle suunas. Sellest tulenevalt kooskõlastati uuringusse kaasatud ettevõtetega, et 1%
50 kütteõli turuhinna prognoosimiseks eeldatakse, et 1% kütteõli hind muutub sarnases proportsioonis kui toornafta
0 hind. Näiteks kui Brent toornafta hind on prognoositud tõusma kindlal aastal 5% võrra, siis tõuseb sama osakaalu
2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 võrra ka 1% kütteõli hind. Kasutades antud lähenemist on prognoositud, et 1% kütteõli hind kasvab kuni 2024.
aastani peale, mida hakkab langema ning 2040. aastaks on ligikaudu 300 €/t (vt kõrval olevat joonist).
Kütteõli 1%
Allikas: KPMG analüüs
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
34 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
CO2 kvootide ostukulu on prognoositud avaldama üha suuremat mõju põlevkiviõli sektorile
Joonis 32: CO2 kvoodi turuhinna prognoos (2020-2040) Tulenevalt EL HKS süsteemi ülesehitusest on teada, et põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete CO2 kvootide
puudujääk suureneb tulevikus ning CO2 kvootide ostukulu moodustab üha suuremat osakaalu ettevõtete
60
kogu kulubaasist. Samas on see Eesti riigile kasvav tulu allikas, kuna riigile eraldatakse kvoote, mida
50 müüakse turule. Sellest tulenevalt on CO2 kvootide turuhind ja tasuta eraldatavate kvootide prognoos
tähtsaks sisendiks käesolevale analüüsile.
40
€/CO2 t
CO2 kvootide turuhind
30
Perioodi 2020-2040 CO2 kvootide turuhinna aluseks kasutati Eesti Riiklikus Energia ja Kliimakavas
20 aastani 2030 esitatud prognoose (vt kõrval olevat joonist). Vastavas prognoosis on esialgselt oletatud, et
kuni aastani 2025 kvootide turuhind veidi langeb, kuna turuosalised on teadlikud kuidas IV
10 kauplemisperiood on ülesehitatud, palju neile tasuta kvoote eraldatakse ning sellest tulenevalt ka
0 ostetavate kvootide koguseid. 2025. aastast alates on prognoositud aga turuhinna kasvu, kuna antud
2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 aastal lõpeb IV kauplemisperiood ning eeldatakse, et uuest kauplemisperioodist alates suureneb tasuta
kvootide vähendamise koefitsient ning lisaks väheneb ka müüdavate kvootide kogus. Sellest tulenevalt on
Allikas: Riiklik Energia ja Kliimakava aastani 2030 prognoositud, et 2040. aastal võib ühe CO2 kvoodi hind olla 52 € (2020. aasta keskmiseks kvoodi hinnaks
prognoositi 26 €).
Joonis 33: Põlevkiviõli sektori vajalikke ja tasuta eraldatud CO2 kvootide prognoos
(2020-2040) Tasuta eraldatavate CO2 kvootide kogus
1 800 Tasuta eraldatavate CO2 kvootide prognoosimiseks võeti aluseks põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete
1 600 2020 ja 2021. aasta tasuta eraldatavate kvootide kogused. 2021. aastast algab IV kauplemisperiood ning
1 400 hetkel teadoleva ametliku informatsiooni kohaselt jõustub ka uus tasuta eraldavate kvootide vähendamise
koefitsient. Vastav koefitsient on 2.2% ning kõrval oleval joonisel esitatud prognoosid ongi koostatud
Tuh CO2 kvooti
1 200
arvestades, et alates 2021. aastast langeb tasuta eraldatud kvootide kogus igal järgneval aastal 2.2%
1 000
võrra.
800
Hetkel ei ole teada, kuidas kauplemissüsteem töötab peale 2025. aastat. EL-s käivad mitmed
600
diskussioonid ning arutatakse võimalust suurendada kvootide vähendamise koefitsienti. Samas ei ole
400 täpselt teada, mis otsuseid vastu võetakse ning sellest tulenevalt on käesoleva töö baas stsenaariumis
200 eeldatud, et ka peale 2025. aastat langeb tasuta eraldatud kvootide arv 2.2% võrra aastas.
0
Joonisel 33 esitatud prognoosides on näha, et peale 2020. aastat toimub suurem langus tasuta eraldatud
2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2039 2040
kvootide koguses. Langus tuleneb sellest, et 2020. aastal on mitmed ettevõtted esitanud lisataotlusi
Tasuta eraldatud CO2 kvootide arv Vajalik CO2 kvootide arv suurendamaks eraldatud tasuta kvootide koguseid, mida on arvestatud ka esitatud prognoosides.
Vastavad lisa CO2 kvoodid mõjutavad aga ainult 2020. aastat. Seetõttu kui 2021. aastal algab uus
Allikas: Põlevkiviõli väärtusahela ettevõtted, KPMG analüüs
kauplemisperiood arvestavad ettevõtted väiksema tasuta eraldatud kvootide arvuga.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
35 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Käesolev töö põhineb põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete prognoosidel perioodiks 2020-2040
Ettevõtete finantsandmed ja prognoosid • Põhivara investeeringud – Ettevõtted esitasid perioodi 2020-2040 põhivara investeeringute
Käesolev töö põhineb suurel määral põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete finantsandmetel ja prognoosid, mis koosnesid olemasoleva vara säilitus investeeringutest ning uutest
prognoosidel perioodiks 2020-2040. Andmed ja prognoosid, mis meile edastati ja mille põhjal suurematest investeeringutest kaevandustesse ja/või tehastesse. Põlevkiviõli ettevõtete
analüüs koostati on järgnevad: summaarne põhivara investeeringute kogus aastate lõikes on esitatud all oleval joonisel.
• Põlevkiviõli tootmismahud – Analüüsis on arvestatud ettevõtete lõikes järgnevate Joonis 34: Põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete prognoositud põhivara investeeringud 2020-2040
tootmismahtudega: 120 000
• VKG-l on aluseks võetud 2019. aastal saavutatud tootmisvõimsus 659 tuh t põlevkiviõli 100 000
aastas.
80 000
• KKT-l on arvestatud, et 2019. aastaga võrreldes (94 tuh t põlevkiviõli aastas) kasvab
€/'000
tootmisvõimsus iga-aastaselt kuni 2024. aastani, millest alates tootmisvõimsus 60 000
stabiliseerub tasemel 104.5 tuh t põlevkiviõli aastas.
40 000
• EE puhul on esialgselt arvestatud võimsusega ligikaudu 450 tuh t, mis aastaks 2024
kasvab 724 tuh t peale tänu uue tehase käivitamisele. 20 000
• Tegevus- ja ärikulud – Vastavate kulude prognoosid on koostatud ettevõtete poolt 0
arvestades eelnevalt esitatud tootmisvõimsustega. 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040
• Vastavates kuludest on eemaldatud välismaiste kulude osakaal, mis ettevõtete Allikas: Põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete prognoosid
juhtkondade hinnangul moodustab ligikaudu 15% kogukulust. *Investeeringutest on eemaldatud välismaiste kulude osakaal (33%)
• Suurimad üksikinvesteeringud on Eesti Energia uue Enefit280 tehase rajamine
• Tööjõud ja palgakulud – Ettevõtted edastasid töötajate arvu ja palgakulu arvestades ainult
(2021-2023) ja VKG investeeringud uue kaevanduse avamisse (2027-2029).
töötajatega, kes on seotud põlevkiviõli väärtusahelaga. Põlevkiviõli väärtusahelaga seotud
töötajate arv ettevõtete lõikes on järgnev: • Sarnaselt ärikuludele on ka põhivara investeeringutest eemaldatud välismaised
kulud, mille osakaaluks on ettevõtted hinnanud ligi 33% kogu investeeringute kulust.
Ettevõte VKG EE* KKT
• Laenukohustused – Ettevõtted jagasid ka andmeid seoses olemasolevate laenude
Töötajate arv 1 717 741 523 põhiosa ja intressi maksetega ning ka prognoose uute laenukohustuste osas.
*Vastav väärtus arvestab ka uue õlitehase töötajatega • Muud tulud – Käesolevas töös analüüsitakse kogu põlevkiviõli väärtusahelat ning sellest
• Tasutud ja kogutud maksud – Vastavad prognoosid edastasid analüüsi kaasatud tulenevalt arvestatakse tuludes nii põlevkiviõli müügiga kui ka õli tootmisprotsessi käigus
ettevõtted arvestades analüüsi valmistamisel kehtivaid maksuseadusi ja määrasid. tekkivate kõrvalproduktide müügiga. Antud lähenemist on kasutatud, kuna vastavaid
kõrvalprodukte ei tekiks kui õlitootmine lõpetada.
• Oluline on välja tuua, et kuigi ettevõtted maksavad ka saaste- ja ladestamistasusid ei
arvestata nendega kui osa rahvuslikust rikkusest, kuna on eeldatud, et need katavad • Kõrvalproduktidena arvestatakse gaasi (toodetakse soojust ja elektrit), fenoolide,
keskkonna alaseid kulusid, mis tekkivad põlevkiviõli tootmise tagajärjel. põlevkivituha, õlikoksi ja bituumeni müügiga.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
36 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Käesolev töö põhineb põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete prognoosidel perioodiks 2020-2040
Ettevõtete finantsandmed ja prognoosid (jätk) Dividend
• Ühiskondliku mõjuga investeeringud – Lisaks põhivara investeeringutele panustavad Dividendi suuruse tuletamiseks prognoositi eelnevalt kirjeldatud turuhinna, tootmismahtude,
põlevkiviõli väärtusahela ettevõtted ka teaduse ja kohaliku elu arengusse. Sellest kulude ja investeeringute põhjal põlevkiviõli väärtusahela ettevõtete iga-aastane ärikasum ja
tulenevalt edastati prognoose investeeringutest ja kuludest, millel on laiem ühiskondlik vabad rahavood. Vastavatesse prognoosidesse kaasati ka kulud ja investeeringud, mida ei
mõju ning mis ei ole ilmtingimata põhitegevusega seotud. arvestatud rahvuslikus rikkuses sealhulgas saaste- ja ladestamistasud ning välismaised
• Vastavate investeeringute alla kuuluvad näiteks innovatsiooni ja arendustöö ärikulud ja investeeringud.
finantseerimine koostöös Eesti teadusinstitutsioonidega, investeeringud kohaliku elu Väljamakstud dividendid olid piiratud kindla aasta jaotamata kasumi või rahavoogude
arengusse Ida-Virumaal ning ka sponsorlus ja heategevus. suurusega sõltuvalt sellest, mis on väiksem. Lisaks vajadusel piirati väljamakstavat dividendi
• Investeeringud, mis on seotud välismaiste institutsioonide ja/või konsultatsiooni teatud protsendi võrra tagamaks, et ettevõtetel on piisavalt vaba raha tulevaste
firmadega (kellel ei ole Eesti esindust) ei arvestata. investeeringute katmiseks. Dividendi pealt makstava tulumaksu prognoosimiseks arvestati
Eestis kehtiva regulatsiooniga, mis võimaldab teatud tingimustel vähendada tulumaksu
Muud andmed ja eeldused määra 14% peale (tavamäär on 20%).
Kulude kasvumäär Analüüsi kaasatud ettevõtted
Tulenevalt sellest, et koostati pikaajalised prognoosid kooskõlastati ettevõtete juhtkondadega Analüüsi kaasatud ettevõtted on mitmekülgsed kontsernid, kelle struktuuri võivad kuuluda ka
ka kasvumäära, mida rakendada erinevatele kulu elementidele. Seda tehti arvestamaks, et põlevkiviõli väärtusahelaga mitteseotud ettevõtted. On oluline välja tuua, et vastavate
kulud on tõenäolised tulevikkus kasvama. Analüüsis kasutati järgnevat lähenemist: ettevõtete prognoose ei ole käesolevasse analüüsi kaasatud ning kõik analüüsis kasutatud
prognoosid ja finantsandmed on seotud ainult põlevkiviõli väärtusahela ettevõtetega. All on
• Üldine kulude kasvumäär on 1% aastas, kuid on ka mõningad erandeid:
esitatud ülevaade kontsernide tütarettevõtetest, kes on analüüsi kaasatud.
• Palgakulu kasvumäär on 2%, kuna ajaloolisi andmeid analüüsides on Eesti palgakulu
kasv olnud kõrgem kui üleüldine hinnakasv majanduses.
• KKT säilitus investeeringute kasvumäär on 5%. Tulenevalt sellest, et ettevõte tehased
on tunduvalt vanemad näeb juhtkond ette, et tulevikus tuleb investeerida rohkem, et
säilitada efektiivne tootmis võimsus.
$/€ vahetuskurss
Tulenevalt sellest, et vahetuskursi prognoosimine on keeruline ning ei ole antud töö eesmärk
tehti lihtsustatud eeldus, et prognoositakse ainult 2020 ja 2021. aasta keskmist $/€
vahetuskurssi ning edasiste aastate vahetuskurss jääb võrdseks 2021. aasta väärtusega.
Vastavate vahetuskursside aluseks on Euroopa Keskpanga poolt avaldatud 2020 ja 2021.
aasta keskmise $/€ vahetuskursi prognoos, vastavalt ligikaudu 0.91 ja 0.93.*
Allikas: European Central Bank, June 2020
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
37 │
Document Classification: KPMG Confidential
Tulemused ja
sensiti vsusanalüüs
Lehekülg
Kokkuvõte 5
Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest 15
Metodoloogia ja kasutatud andmed 28
Tulemused ja sensitiivsusanalüüs 38
- Tulemuste esitus 38
- Sensitiivsusanalüüs 46
Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti eksport 49
Lisad 55
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Analüüsi peamised järeldused
Põlevkiviõli tootmine on pea sajandi pikkuse ajalooga üks väheseid täielikult Eesti kapitalil põhinevaid tööstusharusid. Valdkond omab olulist
rolli nii Eesti ekspordis (2019. aastal läks 99% toodangust ekspordile), avaliku sektori finantseerimises (üks kõige suurema maksukoormusega
valdkondi) kui ka kohaliku elu (eriti Ida-Virumaa) ja innovatsiooni arengus (läbi teadus-ja arendustöö finantseerimise).
Põlevkiviõli väärtusahel on prognoositud perioodil 2020-2040 looma üle 8,2 miljardi € väärtuses rahvuslikku rikkust Eesti
ühiskonnale, kui hetkel kehtiv regulatiivne keskkond peaks jätkuma ka tulevikus. Valdkond pakub otsest tööd ligikaudu 3 000 inimesele
ning koostööpartneritele loodud väärtus on prognoositud ulatuma kuni 3,8 miljardi €.
Avalikule sektorile loodud väärtus võib ulatuda kuni 2,6 miljardi €. Antud väärtusest ligikaudu 360 miljonit € läheb otse
kohalike omavalitsuste eelarvesse.
Põlevkiviõli väärtusahela poolt loodud rahvuslik rikkus õhku paisatud CO2 tonni kohta perioodil 2020 – 2040 on keskmiselt ligi 2,7
korda suurem kui sama perioodi peale prognoositud CO2 kvootide turuhind, mis viitab sellele, et konkurentsivõimeline
põlevkiviõli sektor loob rohkem väärtust Eesti ühiskonnale kui potentsiaalne tulu kvootide müügist.
Euroopa Liidu HKS-i karmistamise ja Brent toornafta turuhindade languse tagajärjel võib Eesti ühiskond kaotada kuni 5,4 miljardi €
väärtuses rahvusliku rikkust ja avalikul sektoril võib saamata jääda kuni 1,8 miljardit €. Ainuüksi HKS-i karmistamise tagajärjel võib
Eesti ühiskond kaotada 4,5 miljardit € väärtust, mis on märkimisväärselt rohkem kui ÕÜF-i prognoositav toetus 340 miljonit €.
Selleks, et Eesti täidaks enda kohustused EL-i 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks ei ole vaja karmistada
HKS-i - hävitades seeläbi kohalikku põlevkiviõli sektorit ja kaotades mitme miljardi € väärtuses rahvuslikku rikkust -
vaid piisab sellest, et sektor vähendab heitmeid hetkel kehtiva süsteemi alusel ning märgatavalt väheneb põlevkivi
kasutamine elektri tootmiseks.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
39 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli väärtusahela loodud rahvuslik rikkus võib ulatuda kuni 8,25 miljardi €
Antud peatükk esitab põlevkiviõli väärtusahela rahvusliku rikkuse analüüsi baas
stsenaariumi tulemusi. Analüüsi teostamiseks kasutatud metodoloogiat ja baas
stsenaariumis kasutatud eeldusi ja sisendeid leiab peatükis Metodoloogia ja kasutatud
andmed.
1 Joonis 35: Põlevkiviõli rahvuslik rikkus perioodil 2020-2040 5
Baas stsenaariumis on prognoositud, Põlevkiviõli väärtusahel on üks
et põlevkiviõli väärtusahel võib luua väheseid valdkondi, mis on Eesti
perioodil 2020-2040 rahvuslikku kapitali põhinev ning selle edasiseks
rikkust väärtuses üle 8,2 miljardi €, arenguks on oluline, et ka aktsionärid ja
mis jaguneks nelja põhilise 1 finantseerijad oleksid õiglaselt
sidusrühma vahel - 5 tasustatud võetud riskide ja tehtud
koostööpartnerid, avalik sektor, investeeringute eest. Prognooside
töötajad ning aktsionärid ja 4 kohaselt võib aktsionäridele ja
finantseerijad. finantseerijatele loodud väärtus
2
ulatuda kuni 693 miljoni €.
2
Põlevkiviõli väärtusahela mõju 4
avalikule sektorile võib olla Põlevkiviõli väärtusahel on oluline
peaaegu 2,6 miljardit € perioodil 3 tööandja ning baasstsenaariumi põhjal
2020-2040. See tähendab, et iga- pakkuks see otsest tööd ligikaudu
aastaselt tooks väärtusahel 3,000 inimesele perioodil 2020-2040.
avalikule sektorile sisse keskmiselt Suur osa antud tööjõust asub Ida-
131 miljonit €. Aktsionärid ja Virumaal, kus põlevkiviõli väärtusahel
Koostööpartnerid Avalik Sektor Töötajad Rahvuslik
finantseerijad rikkus on väga oluliseks tööandjaks. Baas
stsenaariumi põhjal on kogu
3 prognoositavat perioodi arvestades
Põlevkiviõli väärtusahel avaldab märkimisäärset mõju mitmetele valdkondadele ja töötajatele loodud väärtus ligikaudu
tööstusharudele ning on oluliseks koostööpartneriks paljudele Eesti ettevõtetele ja ka 1,1 miljardit €.
teadus ning kogukonna organisatsioonidele. Baas stsenaariumi prognooside põhjal võib
koostööpartneritele loodud väärtus ulatud kuni 3,8 miljardi €.
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
40 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Üle 90% põlevkiviõli väärtusest jääb Eestisse
1
Põlevkiviõli sektori poolt loodud Joonis 36: Põlevkiviõli rahvuslik rikkus perioodil 2020-2040 põlevkiviõli tonni kohta
rahvuslik rikkus põlevkiviõli tonni
kohta perioodil 2020-2040 on 292 €.*
Arvestades, et analüüsi perioodi Keskmine kütteõli tonni hind analüüsi perioodi vältel oli 310 €
prognoositav keskmine 1% kütteõli 6
hind on 310 €, siis üle 90%
põlevkiviõli väärtusest loob 1 6
täiendavat rikkust Eesti riigi ja 5 Vahe moodustavad kulud, millega
ühiskonnale. antud analüüsis ei arvestata kui
4 osana Eesti rahvuslikkust rikkusest.
2 2 Antud kulude näol on tegu nt
välismaiste kuludega ning saaste ja
Tänu suurele maksukoormusele on
ladestamistasudega seotud
sektor ka oluliseks tuluallikaks riigile.
kulutused.
Pea kolmandik põlevkiviõli
müügihinnast ja põlevkiviõli Saaste ja ladestamistasud
väärtusahela loodud rahvuslikust 3 rakendatakse, et katta keskkonna
rikkusest läheb avalikule sektorile. alased kulud, mis tekkivad
põlevkiviõli tootmise tagajärjel ning
seetõttu ei arvestata nendega kui osa
3 Eesti ühiskonnale tekkivast
Kõige suurema proportsiooni (c.45%) Aktsionärid ja Rahvuslik
Koostööpartnerid Avalik Sektor Töötajad rahvuslikust rikkusest.
rahvuslikust rikkusest moodustab finantseerijad rikkus
koostööpartneritele loodav
väärtus (kulu kohalikule 5
tarneahelale). Sektor on oluliseks
4 Ligikaudu 8% rahvuslikust
Töötaja palgad ning investeeringud kohaliku elu arengusse moodustavad üle 10%
partneriks mitmele Eesti rikkusest, mida põlevkiviõli
põlevkiviõli hinnast ja loodud rahvusliku rikkusest (tonni kohta). Põlevkiviõli
tööstusharule ning selle hääbumine väärtusahel loob läheb
väärtusahela ettevõtted maksavad keskmisest kõrgemat palka ning annavad
avaldaks märgatavat mõju nende aktsionäridele ja finantseerijatele.
otsest tööd ligikaudu 3 000 inimesele.
tuleviku väljavaadetele.
*Väärtuses on arvestatud ka põlevkiviõli tootmis protsessi käigus tekkivate kõrval saaduste töötlemisest ja müügist tekkivat mõju, mis on õigustatud, kuna antud analüüsis käsitletakse põlevkiviõli kogu väärtusahela mõju.
Muu tulu osakaal kogu väärtusahela tulust on 10%.
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
41 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli väärtusahela panus avaliku sektori tuludesse võib küündida pea 2,6 miljardi €
Joonis 37: Avaliku sektori väärtuse jaotus
5
1 4 5
Põlevkiviõli väärtusahel on Eraettevõtete dividendi väljamaksete
prognoositud looma ligikaudu 2,6 pealt kogub riik tulumaksu. Võttes
miljardit € avalikule sektorile
1 arvesse ka muid makse (nt
perioodil 2020-2040. Siinkohal 4 maamaks, riigilõiv, raskeveokimaks,
arvestatakse ainult otseselt jt) mida väärtusahela ettevõtted
väärtusahela poolt kinnipeetud ning peavad tasuma on prognoositud, et
makstud makse ja tasusid. Tegelik
2 antud allikad võivad avalikule
väärtus on veelgi suurem kui sektorile sisse tuua kuni 171
arvestada ka avaliku sektori väärtust, miljonit €.
mis tekib läbi tarneahela
maksukohustuste ja tänu 2
väärtusahela töötajate tarbimise.*
3
2 4
Pakkudes tööd ligemale 3,000 Arvestades analüüsi perioodil
inimesele panustab põlevkiviõli vajalikke põlevkivi ja vee koguseid on
Tööandja Avalikule
väärtusahel avaliku sektorisse ka CO2 tööjõu- Ressursi- Töötajalt
Aktsiisid
Muud Tulu- prognoositud, et ressursitasudest
maksud sektorile loodav
märkimisväärselt läbi kvoodid tasud kinnipeetud maks
maksud väärtus saadud tulu võib ulatuda 317
tööjõumaksude. Prognooside 3 miljoni €. Tootmiseks vajalike
kohaselt võib tööjõumaksude Suurimaks avaliku sektori tuluallikaks on CO2 kvootidest saadud tulu, mis moodustab kütuste ja energia koguste pealt on
panus ulatuda 857 miljoni €. ligikaudu 40% kogu loodud väärtusest. Tänu kasvavale CO2 kvootide hinnale omandab prognoositud, et riigile laekuv
CO2 kvootide ostukulu üha suuremat osatähtsust väärtusahela kulubaasist, olles peaaegu aktsiisitulu võib olla ligikaudu 221
viiendik kõigist tegevuskuludest aastaks 2040.** Lisaks tuleb märkida, et vastavat kvoodi tulu miljonit €.
saadakse ainult juhul kui käitised töötavad ning kui need peaksid sulgema, siis ei väljastata
antud käitisega seoses enam kvoote mida riik saaks müüa.
*Vastavate väärtuste väljaselgitamine ei kuulunud antud töö skoopi
**Avaliku sektori väärtust CO2 kvootide müügist on arvutatud nendest kvootidest, mida riik sai tänu vedelkütuste tootmise käitiste olemasolule Eestis, ning millest on maha lahutatud riigi poolt põlevkivitööstusele eraldatud tasuta kvoodid.
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved..
.
42
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Otsene tulu KOV-le põlevkiviõli väärtusahelast võib küündida pea 360 miljoni €
1 3
Avalikule sektorile loodud väärtusest KOV-tele eraldatav osakaal avalikule
ligikaudu 360 miljonit € moodustab sektorile loodud väärtusest tuletati
tulu, mis olemasoleva Joonis 38: Avaliku sektori väärtuse jaotus Riigi ja KOV-te vahel järgnevaid eeldusi kasutades:
regulatsiooni kohaselt läheb otse
KOV eelarvesse, millest valdav • KOV tulu allikatena arvestati
üksikisiku tulumaksu, maamaksu,
enamus läheb Ida-Virumaa 3 maavarade kaevandusõiguse tasu ja
regioonile.
vee erikasutusõiguse tasu.
Suurema osa (ligikaudu 89%) KOV-
te tulust moodustab põlevkiviõli • Antud tuluallikatega arvestati
väärtusahela ettevõtete töötajate järgnevates proportsioonides:
üksikisiku tulumaks ja ettevõtete • Üksikisiku tulumaks – 79%
poolt tasutud maavarade arvestades 2021. aasta
kasutusõigusetasu. Järelejäänud osa riigieelarve prognoose
moodustavad vee erikasutusõiguse 2
tasu ja maamaks. • Maamaks – 100%
Maamaksuseaduse kohaselt
• Maavarade kaevandusõiguse-ja
1 vee erikasutusõiguse tasu -47%
2 kaevandusõiguse ja 35% vee
Suurem osa avaliku sektori tulust –
86% või ligikaudu 2,3 miljardit € - erikasutusõiguse tasust läheb
läheb Eesti riigile. Suurem osa KOV-tele. Vastavad määrad
antud tuludest moodustavad CO2 väljendavad perioodi 2016-2019
kvootide tulu, tööandaja keskmist KOV-le eraldatud
tööjõumaksud ja aktsiisi tulu (vt osakaalu antud tasude kogu
Joonis leheküljel 41). väärtusest
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
43 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli väärtusahela mõju võib ulatuda kuni 1,6% Eesti sisemajanduse koguproduktist
1 Joonis 39: Põlevkiviõli rahvuslik rikkus ja osakaal Eesti SKP-st perioodil 2020-2040
Perioodil 2020 - 2040 moodustab
põlevkiviõli väärtusahela loodud
rahvuslik rikkus Eesti 500 1 1,80%
sisemajanduse koguproduktist
450 2 4
(SKP) keskmiselt 1,3%. Antud
1,50% Eesti SKP prognoosid
väärtuses ei kajastu põlevkiviõli 400
koostati järgneval viisil:
väärtusahela kaasnev mõju Eesti
350
majandusele ega mõju, mis tekkib 1,20% • Periood 2020 – 2024: On
põlevkivi otsepõletusel elektriks. 300 3 kasutatud Eesti 2021. aasta
Arvestades eelmainitud oleks vastav riigieelarve eelnõus esitletud
miljon €
250 0,90%
osakaal tõenäoliselt suurem.* SKP (püsivhindades)
200 prognoose.
0,60%
150 • Periood 2025+: Rakendati
2 100 2.77% kasvumäär, mille
Baas stsenaariumi prognooside 0,30%
aluseks on perioodi 2015 -
kohaselt võib põlevkiviõli rahvuslik 50
2024 keskmine Eesti SKP
rikkus moodustada kuni 1.6%
0 0,00% reaalkasvumäär.
Eesti SKP-st ning perioodil 2021- 2020 2023 2028 2034 2040
2032 on vastav osakaal stabiilselt
üle 1,3%. Vastaval perioodil on Rahvuslik rikkus Rahvusliku rikkuse osakaal SKPst 4
näitaja kõrgem tänu Eesti Energia
uue õlitehase käivitumisele ning 3
kütteõli hindade mõningasele kasvule Peale 2032.aastat, kuigi põlevkiviõli väärtusahela loodud rahvuslik rikkus jätkab
võrreldes 2020. aastaga. kasvamist on see madalam prognoositud SKP kasvust ning sellest tulenevalt
langeb ka osakaal. Perioodil 2032 – 2040 moodustab rahvuslik rikkus
keskmiselt 1,1% SKP-st. Languse taga on baas stsenaariumis prognoositud 1%
kütteõli hinnalangus.
*Vastavate väärtuste väljaselgitamine ei kuulunud antud töö skoopi
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs, Rahandusministeerium, Statistikaamet
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
44 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Loodud rahvuslik rikkus CO2 heite tonni kohta on keskmiselt 2,7 korda suurem kui
prognoositav kvootide turuväärtus
1 2 3
Antud kontekstis on rahvuslikust Põlevkiviõli väärtusahela poolt loodud rahvuslik rikkus õhku paisatud CO2 tonni kohta perioodil Perioodi 2020 – 2040 CO2 kvootide
rikkusest eemaldatud ettevõtete 2020 – 2040 on keskmiselt ligi 2,7 korda suurem kui sama perioodi peale prognoositud CO2 turuväärtuse aluseks võeti Eesti
kulutused kvootide ostuks. kvootide turuväärtus. Tulenevalt sellest, et CO2 kvootide kulu moodustab üha suuremat osakaalu riiklikus energia ja kliimakavas
väärtusahela kulubaasist (peaaegu viiendik 2030. aastate lõpus) on valitsuse toetus läbi tasuta (REKK) aastani 2030 esitatud
Baas stsenaariumi prognooside prognoose. Antud prognoosides on
kvootide jaotuse tähtis ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks. See on ka valitsusele kasulik,
kohaselt põlevkiviõli väärtusahela eeldatud, et kvootide hind
kuna konkurentsivõimeline põlevkiviõli sektor loob rohkem väärtust Eesti ühiskonnale kui
tegevusest paiskub õhku aastas kahekordistub aastaks 2040 ning ühe
potentsiaalne tulu kvootide müügist.
keskmiselt 2,9 miljonit tonni CO2. kvoodi hind küündib 52 €.
Joonis 40: Põlevkiviõli rahvuslik rikkus CO2 heitme kohta võrdluses prognoositava CO2 kvootide turuhinnaga
140
1
120
€/CO2 tonni kohta
100
80
2
60 3
40
20
0
2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040
Rahvuslik rikkus (v.a.CO kvoodid) Kvootide turuväärtus
2
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs, REKK 2030
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
45 │
Document Classification: KPMG Confidential
Tulemused ja
sensiti vsusanalüüs
Lehekülg
Kokkuvõte 5
Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest 15
Metodoloogia ja kasutatud andmed 28
Tulemused ja sensitiivsusanalüüs 38
- Tulemuste esitus 38
- Sensitiivsusanalüüs 46
Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti eksport 49
Lisad 55
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli väärtusahela loodav rahvuslik rikkus võib langeda 5,4 miljardi € võrra kui peaks
aset leidma nii HKS-i märkimisväärne karmistamine kui ka Brent toornafta hinnalangus
Stsenaariumite ülesehitus Sensitiivsusanalüüsi kokkuvõte
Sensitiivsusanalüüsi eesmärgiks on saada ülevaade võimalikust mõjust, mis avaldub töö Sensitiivsusanalüüsi raames väljatöötatud stsenaariumite tulemused on esitatud all olevas
tulemustele kui analüüsi peamiste sisendite väärtused, mille üle on kõige rohkem tabelis ning vastava analüüsi peamised järeldused on järgnevad:
ebamäärasust, peaksid muutuma. Põlevkiviõli väärtusahela perspektiivist on kõige rohkem
• EL HKS-l on märkimisväärne mõju põlevkiviõli väärtusahelale. Ainuüksi antud süsteemi
ebamäärasust tulevase Brent toornafta hinna ning EL-i HKS süsteemi ülesehituse osas.
karmistamine võib langetada väärtusahela loodavat rahvusliku rikkust vahemikus 1,3 –
Sellest tulenevalt põhineb sensitiivsusanalüüs järgnevate sisendite muutustel:
4,5 miljardit € ning vähendada avalikule sektorile loodavat väärtust kuni 1,4 miljardi €
• Tasuta eraldatavate kvootide vähendamise koefitsient võrra.
• CO2 kvootide turuhind • Samas olemasoleva informatsiooni kohaselt saab Eesti riik kliimaeesmärkide
karmistamise tagajärgedega tegelemiseks ÕÜF-st 340 miljonit €, mis kataks ainult
• Brent toornafta turuhind
murdosa potentsiaalselt kaotatud väärtusest.
Arvestades võimalikke muutusi antud sisendites koostati kaks stsenaariumit –
• Kui HKS-i karmistamisele lisaks peaks langema ka Brent toornafta hind, siis võib Eesti
konservatiivne ja pessimistlik. Antud stsenaariume analüüsiti kahes faasis. Esialgselt
ühiskond jääda ilma rahvuslikust rikkusest väärtuses kuni 5,4 miljardit €, avalikul sektoril
analüüsiti ainult EL-i HKS süsteemi muutuste mõju (vähendamise koefitsient ja kvootide
jääda saamata kuni 1,8 miljardit € väärtust ja tekib olukord, kus põlevkiviõli väärtusahela
turuhind) ja seejärel lisati stsenaariumitele ka võimalik muutus Brent toornafta turuhinnas.
ettevõtetel ei ole enam majanduslikult otstarbekas edasi tegutseda peale 2028. aastat.
Stsenaariumites esitatud muutused on eeldatud aset võtma peale 2025. aastat.
CO2 kvootide CO2 kvootide Rahvuslik rikkus Avaliku sektori tulu Sektori tegevuse
Stsenaarium Brent toornafta turuhind Stsenaarium
vähenemise koefitsient* turuhind (miljard €) (miljard €) prognoos
Baas 2,2% €26 - €52 Jätkub ka peale
Baas 8,2 2,6
2040. aastat
20% tõus võrreldes
Konservatiivne Baas stsenaariumi hinna 3,2%* baas Lõppeb
prognoos (vt lehekülg 34) stsenaariumiga Konservatiivne 6,9 2,2
2038. aastal
Refinitive
Pessimistlik 5,4%* Lõppeb
prognoosid** Pessimistlik 3,7 1,1
2031. aastal
20% tõus võrreldes
Konservatiivne (+ Konservatiivne Lõppeb
3,2% * baas 4,5 1,4
hinnalangus) 10% langus võrreldes (+ hinnalangus) 2035. aastal
stsenaariumiga
baas stsenaariumiga
Pessimistlik (+ Refinitive Pessimistlik (+ Lõppeb
5,4%* 2,9 0,8
hinnalangus) prognoosid** hinnalangus) 2028. aastal
*Kvootide vähenemise koefitsientide aluseks võeti Agora Energiewende 2020. aasta raportis „ How to Raise Europe’s Climate Ambitions for 2030“ esitatud väärtusi.
**Pessimistluku stsenaariumi kvootide turuhinna aluseks kasutati Refinitiv Europe Carbon Research analüüsis „EUA price forecast: Climate ambition matters“ esitatud prognoose.
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
47 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Ainuüksi HKS karmistamine võib langetada põlevkiviõli väärtusahela loodavat rahvusliku rikkust
4,5 miljardi € võrra, koos Brent toornafta hinnalangusega võib kaotus olla 5,4 miljardit €
1
Pessimistliku stsenaariumi korral Joonis 41: Rahvuslik rikkus sensitiivsusanalüüsi stsenaariumite lõikes 3
võib põlevkiviõli väärtusahela Kui lisaks pessimistlikus
loodud rahvuslik rikkus stsenaariumis eeldatud KHG
9 000
8 254 kauplemissüsteemi muutustele
väheneda üle 50% võrreldes
8 000
2 peaks aset leidma ka 10%-ne
baas stsenaariumiga, mis
6 984 Brent toornafta hinna langus
tähendab, et Eesti ühiskond 7 000
võib kaotada kuni 4,5 miljardit € (võrreldes baas stsenaariumiga),
väärtust. Samas olemasoleva 6 000 siis loodud rahvuslik rikkus
informatsiooni kohaselt saab miljon € -35% 1 langeks 2,8 miljardile €, mis on
5 000 4 545
Eesti riik kliimaeesmärkide 23% vähem kui hinna languseta
karmistamise tagajärgedega 4 000 3 770 3 pessimistlikus stsenaariumis ja
tegelemiseks ÕÜF-st 340 2 895 65% (või 5,4 miljardit €) vähem
3 000 -23%
miljonit €, mis kataks ainult kui baas stsenaariumis.
murdosa potentsiaalselt 2 000
Antud stsenaariumi korral
kaotatud väärtusest. 1 000 tekkivad ettevõtetel raskused
Antud stsenaariumi korral tekiksid kohe peale muutuste rakendamist
0
ettevõtetel raskused alates 2026. Baas Konservatiivne Konservatiivne (+hind) Pessimistlik Pessimistlik (+hind) 2026. aastal ning aastaks 2028 ei
aastast ning peale 2031. aastat ole põlevkiviõli väärtusahela
ei ole põlevkiviõli väärtusahela Koostööpartnerid Avalik sektor Töötajad Investorid ja omanikud ettevõtetel enam
ettevõtetel enam majanduslikult otstarbekas
2 edasi tegutseda.
majanduslikult otstarbekas Konservatiivse stsenaariumi korral on põlevkiviõli rahvuslik rikkus prognoositud langema 15% või 1,3
edasi tegutseda. miljardit € võrreldes baas stsenaariumiga. Antud stsenaariumi korral hakkavad ettevõtetel tekkima raskused Avaliku sektori tulu on
Avaliku sektori tulu on 2030. aastate keskpaigaks ning peale 2038. aastat ei ole põlevkiviõli väärtusahela ettevõtetel enam prognoositud langema
prognoositud langema majanduslikult otstarbekas edasi tegutseda. ligikaudu 1,8 miljardit €
ligikaudu 1,5 miljardit € (võrreldes baas stsenaariumiga).
Samas kui aset peaks leidma ka Brent toornafta hinnalangus, siis vastav langus rahvuslikus rikkuses
(võrreldes baas stsenaariumiga). tõuseb 3,7 miljardi € peale ning sektori hääbumine kiireneb. Prognooside kohaselt peale 2035. aastat
ei oleks põlevkiviõli väärtusahela ettevõtetel enam majanduslikult otstarbekas edasi tegutseda.
Allikas: Ettevõtete informatsioon, KPMG analüüs
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
48 │
Document Classification: KPMG Confidential
Põlevkiviõli tootmise
olulisus: Ida-Virumaa
regioon ja Eesti eksport Lehekülg
Kokkuvõte 5
Sissejuhatus ja ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest 15
Metodoloogia ja kasutatud andmed 28
Tulemused ja sensitiivsusanalüüs 38
Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti eksport 49
Lisad 55
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Ülevaade sektori olulisusest Ida-Virumaa regioonile ja üldiselt Eesti ekspordile / Kokkuvõte
Käesolev peatükk annab ülevaate kui olulist rolli täidab põlevkiviõli tootmine Ida-Virumaa regioonis ja Eesti ekspordis. Esimesena antakse ülevaade sektori olulisusest ekspordis, kus
vaadati täpsemalt põlevkiviõli ja selle tootmise kõrvalproduktide tähtsust Eesti ekspordile. Teisena analüüsitakse põlevkivisektori olulisust Ida-Virumaa regioonis ning selle mõju
kohalikule majandusele, elanike heaolule ning regiooni arengule. Täpsemalt, analüüsiti sektori olulisust töökohtade loomisel (nii otsesed kui ka kaudsed töökohad), mõju regiooni
palkadele, regiooni väljarändele, vanemaealise elanikkonna tööhõivele ning kohalike linnade ja valdade tuludele. Kokkuvõtted tulemustest on välja toodud all olevas tabelis:
Kokkuvõtted analüüsist
Põlevkiviõli ja selle kõrvalproduktidel on oluline roll Eesti ekspordis
• Mineraalsed tooted on Eesti suuruselt teine eksporditav kaubagrupp, millest peaaegu veerandi moodustab põlevkiviõli. Põlevkiviõli eksport on perioodil 2014-
2019 kasvanud 57%, mis on kaks korda kõrgem kui sama perioodi üleüldine ekspordi kasv Eestis (20%). Põlevkiviõli kõrvalproduktina müüdava peenkeemia ja
fenoolide eksport on aga perioodil 2014 - 2019 kasvanud 325%.
Põlevkiviõli sektoriga võib olla seotud kuni 26% Ida-Virumaa tööhõivest
• 2019 aasta andmete kohaselt on põlevkiviõli sektoriga seotud ligikaudu 3 000 otsest ning kuni 11 575 kaudset töökohta, mis moodustab kogu Ida-Virumaa
tööhõivest ligikaudu 26%.
• Perioodil 2014 - 2019 on Ida-Virumaa töötus keskmiselt kaks korda kõrgem Eesti keskmisest. Põlevkiviõli tootmise võimalik hääbumine süvendaks antud
probleemi märkimisväärselt ning selle leevendamine nõuaks investeeringuid Eesti riigilt ja KOV-lt.
Põlevkiviõli väärtusahela tööjõukulud on 38% kõrgemad regiooni keskmisest ja 24% kõrgemad Eesti keskmisest (I kvartal 2020. aasta)
• Kõrgemat palka maksva sektori potentsiaalne hääbumine võib avaldada märkimisväärset mõju Eesti keskmisest madalamale Ida-Virumaa tööjõukulu tasemele ning
potentsiaalselt suurendada väljarännet regioonist, kus rändesaldo on olnud negatiivne viimased 20 aastat.
Põlevkiviõli väärtusahel on väärtuslik tööandja Ida-Virumaa vanemaealiste hulgas
• Põlevkiviõli sektor on oluline tööandja Ida-Virumaa vanema elanikkonna seas ning selle võimalik hääbumine võib avaldada suurimat mõju just regiooni
vanemaealiste edasisele tööhõivele
Põlevkiviõli väärtusahel on oluline regiooni avaliku sektori tuluallikas
• Ajalooliselt on keskkonnatasud, ressursitasud ning sektori töötajate üksikisiku tulumaks moodustanud väga olulise sissetulekuallika regiooni omavalitsuste
eelarvatest (näiteks 35% Alutaguse valla tulubaasist 2020. aastal).
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
50 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõlil ja selle kõrvalproduktidel on oluline roll Eesti ekspordis
Joonis 42: Põlevkiviõli eksport (2014-2019)
Põlevkiviõli ja õli tootmise kõrvalproduktide eksport
400
Vedelkütused kuuluvad Statistikaameti andmebaasis gruppi „Mineraalsed tooted“, mille
eksport moodustas 2019. aastal 1,7 miljardit eurot. Antud kaubagrupp on väga oluline Eesti 350
ekspordiartikkel, moodustades 2019. aasta koguekspordist 12%, olles suuruselt teine
300
eksporditav kaubagrupp peale „Masinad ja mehaanilised seadmed“ gruppi.*
miljon €
250
Eksporditud mineraalsete toodete grupi hulgas on ka mitmeid alamkategooriaid, kuhu kuulub
ka mineraalsete kütuste eksport, millest olulise osakaalu moodustab põlevkiviõli eksport. 200
Kokku moodustas põlevkiviõli mineraalsete toodete ekspordist enam kui viiendiku ehk 22%.
150
Kui arvestada ainuüksi põlevkiviõli eksporti, siis see moodustab Eesti ekspordist 3%, mis on
eraldiseisvalt enam peaaegu pooltest Statistikaameti andmebaasis olevast 22st 100
kaubagrupist.
50
Enamus Eestis toodetavast põlevkiviõlist lähebki välisriikidesse, näiteks 2019. aastal
0
eksporditi lausa 99% Eestis toodetud põlevkiviõlist.** Kui arvestada, et vastaval aastal 2014 2015 2016 2017 2018 2019
põlevkiviõli väärtusahela ettevõtted teenisid põlevkiviõli müügist ligikaudu 370 miljoni €, siis
Allikad: Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat, Eesti Energia, VKG ja KKT
sellest üle 365 miljoni € teeniti ekspordilt. Tänu tootmismahtude suurenemisele on ka
eksporditava õli kogused viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Kui näiteks kogu
Joonis 43: Eksporditud peenkeemia ja fenoolid (2014-2019)
Eesti ekspordi kasv ajavahemikus 2014 - 2019 on olnud 20%, siis samal perioodil
eksporditud põlevkiviõli koguste maht on kasvanud 57% võrra. Koguseliselt eksportisid 3 500 200%
põlevkivi väärtusahela ettevõtted 2019. aastal ligikaudu 1 200 tuhat tonni põlevkiviõli, mis on
3 000
8% võrra rohkem kui 2018. aastal. 150%
2 500
‘000 €
Lisaks vedelkütuste ekspordile on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ka põlevkiviõli
tootmise kõrval saadusena tekkiva peenkeemia ja fenoolide eksport. Antud kemikaale 2 000 100%
kasutatakse mitmes valdkonnas sh parfümeeria-, kosmeetika- ja elektroonikatööstuses.
1 500 50%
Samuti on kemikaalid kasutusel ka kummi- vineeri ja naftatööstuses liimvaikudena. Tänu
uute kasutusvaldkondade tekkele on ekspordi kasv on olnud märkimisväärne, eriti viimastel 1 000
aastatel – näiteks 2018. aastal kasvas eksport 185% võrreldes 2017. aastaga (vt joonis 43) 0%
500
ning üleüldse aastast 2014 kuni 2019 on eksport kasvanud 325%.
*Allikas: Statistikaameti andmebaas 0 -50%
**Allikas: Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2019 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Fenoolide eksport Iga-aastane kasv
Allikas: Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2019
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
51 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli väärtusahel võib moodustada Ida-Virumaa tööhõivest kuni 28% Joonis 44: Põlevkiviõli väärtusahela otsene tööjõud (2017-2019)
Põlevkiviõli väärtusahelaga seotud töökohad
Ajalooliselt on põlevkiviõli väärtusahel moodustanud olulise osa kohalikust tööhõivest, aastatel
3500 3 041 3 016 2 968
2017 - 2019 oli värtusahelaga otseselt seotud 3 041, 3 016 ning 2 968 kombineeritud töökohta. 5.5%* 5.4%* 5.4%*
Ida-Virumaa tööhõive kokku on 55,4 tuhat ehk keskmiselt moodustab sektor piirkonna 3000
koguhõivest 5.4%. Samas põlevkiviõli sektori mõju regiooni tööturule ei avaldu ainult läbi
otseste töökohtade vaid ka kaudselt läbi tarneahela ja koostööpartnerite ning kohaliku 2500
teenindussektori. Varasemalt Eestis teostatud analüüsis toodi välja, et üks mäetööstuse
sektori töökoht on seotud 1.3 – 1.8 kaudse töökohaga (Praxis 2014). Ühe U.S.A uuringu 2000
kohaselt võib mõju olla laiem ning seotud kuni 3.9 kaudse töökohaga.* See tähendab, et sektor 1500
võib potentsiaalselt mõjutada üle 14,5 tuhande töökoha, mis moodustab kogu tööhõivest
ligikaudu 26%. 1000
Stsenaarium A (kaudsete Stsenaarium B (kaudsete
Töökohtade arv 500
töökohtade määr 1.3 – 1.8) töökohtade määr 3.9)
Otsesed töökohad (2019. aasta) 2 968 2 968 0
2017 2018 2019
Kaudsed töökohad 3 858 – 5 342 11 575
VKG EE KKT
Eeldatav arv mõjutatud töökohti 6 826 - 8 310 14 543 Allikas: VKG, EE, KKT ja KPMG analüüs
* VKG, KKT ning EE osakaal Ida-Virumaa kogu tööhõivest
Põlevkiviõli väärtusahelas on väga oluline osa tootmistehnoloogia spetsiifilistel inseneridel ja
spetsialistidel. Tööspetsiifikast tulenevalt oleks neil raske leida regioonis ja potentsiaalselt ka Joonis 45: Töötuse määr aastate lõikes
kogu Eestis endale erialaselt võrdväärselt tasustavat tööd. Sektori hääbumise tulemusena on
15
võimalik, et kõrgelt haritud spetsialistid lahkuvad Eestist, mis avaldab negatiivset mõju Eesti 16 13,7 13,5
energeetika sektorile – väheneksid sektori teadmised, konkurentsivõime ning aeglustuks ka 14 12,4
11 11,1
Töötuse määr (%)
tuleviku areng. 12
10 8,6 8,7
Lisaks on Ida-Virumaa töötuse määr olnud viimasel 5 aastal keskmiselt kaks korda kõrgem 7,4 6,8
8 6,2 5,8
võrreldes Eesti keskmisega (vt kõrval olevat joonist). Tulenevalt põlevkiviõli väärtusahela 5,4
6 4,4
olulisusest regiooni tööhõives võib sektori võimalik hääbumine avaldada märkimisväärset mõju
tööturule ning töötusele regioonis, kus see on ajalooliselt kõrge olnud. Kasvava töötuse 4
leevendamine nõuaks KOV-lt ning riigilt suuri investeeringuid uute töökohtade loomiseks, 2
töötajate ümberõppeks ning töötusabi osutamiseks kuni töötajad on endale uue töökoha 0
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
leidnud.
*Updated employment multipliers for the U.S. Economy“ - Josh Bivens, Economic Policy Institute Kogu Eesti Ida-Viru maakond
https://www.epi.org/publication/updated-employment-multipliers-for-the-u-s-economy
Allikas: Statistikaameti andmebaas
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
52 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Põlevkiviõli väärtusahelas makstav töötasu on 38% kõrgem regiooni keskmisest
Põlevkiviõli väärtusahela tööjõutasu Joonis 46: 2020. aasta veebruari tööjõukulu (eurot kuus) ning võrdlus Ida-Virumaa ja
Eesti keskmisega (2020 I kvartal, € kuus)
2020. aasta alguses läbi viidud Rake uuringu kohaselt oli põlevkivi kaevandamise ning töötlemise
veebruari keskmine tööjõukulu (brutopalk ning riiklikud maksud) 2 092 € (Ida-Virumaa põlevkivisektori 2500
palga- ja tööjõukulude analüüs, 2020 Rake). Kui võrrelda seda Ida-Virumaa keskmise tööjõukuluga, siis 2 092
on näha, et põlevkiviõli väärtusahelas on kohaliku regiooniga, kus keskmine kuine tööjõukulu oli 1 512 € 2000 1 876
Tööjõukulu (€ kuus)
(2020 I kvartal, statistikaamet 2020), võrreldes kõrgemad keskmised palgad. Tulenevalt sellest, et
1 512
põlevkiviõli väärtusahelas on tööjõukulu 38% kõrgem võib järeldada, et sektor tõstab Ida-Virumaa 1500
keskmist palka, mis omakorda aitab edasi kohaliku regiooni majandust ja ettevõtlust ning tõstab
inimeste elukvaliteeti. 1000
Sektori töötasu oli ka Eesti keskmisest kõrgem, mis on regioonile väga oluline, kuna Ida-Virumaa
palgad on ajalooliselt olnud madalamad Eesti keskmisest palgast. 2020. aasta I kvartalis oli Ida- 500
Virumaa keskmine tööjõukulu 24% väiksem Eesti keskmisest tööjõukulust, mis oli 1 876 €. Hetkel on
Ida-Virumaa võrreldes teiste maakondadega tööjõukulu vaates 7 kohal 15st. Kuna põlevkiviõli sektoriga 0
on tegu tööstusharuga, mille keskmine tööjõukulu on Eesti keskmisest 12% kõrgem, võib selle Väärtusahela keskmine Ida-Virumaa Eesti
potentsiaalne hääbumine avaldada märkimisväärset mõju Eesti keskmisest madalamale Ida-Virumaa Allikas: Statistikaameti andmebaas, „Ida-Virumaa põlevkivisektori palga- ja tööjõukulude analüüs “ Rake 2020
tööjõukulu tasemele.
Joonis 47: Ida- Virumaa rändesaldo vanusegruppide lõikes (2019)
Põlevkiviõli väärtusahela olulisus kõrge väljarände tõttu
0-4 10-14 20-24 30-34 40-44 50-54 60-64 70-74 80-84
Ida-Virumaal on ajalooliselt olnud raskusi elanikkonna väljarändega. Statistikaameti andmete kohaselt
50
on regiooni rändesaldo olnud negatiivne viimased 20 aastat. Sellest suure osa moodustab noorte 15 7 7
väljaränne – 2019. aasta väljarändest moodustab 71% kuni 29 aastaste väljaränne, mis avaldab
negatiivset mõju regiooni tulevasele arengule. Samas põlevkiviõli sektor pakub laialdaseid ja 0
mitmekesiseid karjäärivõimalusi, keskmisest kõrgemat palka ning võimalust noortel oma -19 -11 -19
-7 -14 -11 -5
Rändesaldo
-50 -25
karjääriambitsioone täita tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud sektoris, mis võib motiveerida noori jääma -37
-48
Ida-Virumaale. -65
-100 -89
Sektori hääbumise tagajärjel on tõenäoline, et väljaränne regioonis suureneb. Kaoksid töökohad ja
karjäärivõimalused sektoris, mis vajab kindlaid teadmisi ja ekspertiisi. Oleks äärmiselt raske leida
-150
sarnasele erialale ning palgatasemele vastavat tööd kohalikus piirkonnas. See võib vähendada
noorema ning keskealise elanikkonna motivatsiooni püsida Ida-Virumaal, eriti nooremate puhul, kellel -164 -163
on lihtsam ümberõppida ning vähem takistusi tööotsingul (nt ülalpeetavad) teisse regiooni kolimiseks. -200
See avaldaks ka negatiivset mõju regiooni arengule, kuna lahkuksid noored ning ka kõrgelt -213
kvalifitseeritud spetsialistid, kes panustaksid regiooni arengusse ja edasiminekusse. -250
Allikas: Statistikaameti andmebaas
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
53 │
Document Classification: KPMG Confidential
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Sektor on oluline regiooni avaliku sektori tuluallikas ja vanemaealiste tööandja
Põlevkiviõli olulisus vanemaealise töötajaskonna hulgas Joonis 48: Ida- Virumaa Rahvastikupüramiid
Ida-Virumaa regioonis on kasvamas vanemaealise elanikkonna osakaal ning kõrval olevast rahvastiku
püramiidist on näha, et vanemate (üle 54a) inimeste osakaal on regioonis kõrgem kui Eestis
keskmiselt. Põlevkiviõli väärtusahel on olnud oluline tööandja vanemaealistele ning hetkel on sektoris
pea veerand töötajatest (22%) üle 56 ning 10% sektori töötajatest üle 60 aasta vana (Rake 2020).
Olukord, kus põlevkiviõli sektor peaks hääbuma võib avaldada suuremat mõju just regiooni
vanemaealiste edasisele tööhõivele. Rahvusvahelised uuringud* on näidanud, et vanemaealistel on
raskem leida ühiskondliku vanuse diskrimineerimise tõttu uusi töövõimalusi ning on vähem tõenäoline,
et läbitakse täielik ümberõpe uude sektorisse sisenemiseks või see on ajakulukam. Tuleb ka
arvestada võimalusega, et juba pensioniealised töötajad pole motiveeritud kohanema uute
tingimustega ning võivad otsustada uut töökohta mitte otsima hakata.
*„Is It Harder for Older Workers to Find Jobs “ - David Neumark, University of California & Patrick Button, Tulane University,
Journal of Political Economy
„Is training effective for older workers?“ - Matteo Picchio, Marche Polytechnic University, Italy, and IZA, Germany
Põlevkiviõli väärtusahel on oluline sissetulekuallikas KOV-tele
Põlevkiviõli sektor panustab valdade ja linnade tuludesse läbi töötajatelt kogutud üksikisiku tulumaksu
Allikas: Statistikaameti andmebaas
ning ettevõtete poolt tasutud ressursitasude. Esmalt tänu keskmisest kõrgemale tööjõukulule (vt lk 53)
laekub sektori töötajate töötasu pealt ka keskmiselt kõrgem üksikisiku tulumaks. Teiseks on
Joonis 49: Keskkonnatasude osakaal eelarvelistest kuludest (2020)
ressursitasud moodustanud suure osa Ida-Virumaa KOV-te tulubaasist, kelle territooriumil asuvad
kaevandused ning muud üksused, mida põlevkiviõli tootmiseks kasutatakse. Praegusel hetkel on 20% 6%
suurim keskkonnatasude osakaal eelarvest Alutaguse vallal (35%), Narva-Jõesuu linnal (20%) ning 35%
Ressursitasud
Lüganuse vallal (6%). (kaevandus + vee-
Olulise tuluallikana avaldaks sektori võimalik hääbumine märkimisväärset mõju KOV-te eelarvetele erikasutus)
ning potentsiaalselt tekitaks puudujääke. Väheneksid oluliselt nii saadud ressursitasud kui ka 94%
80%
üksikisiku tulumaks, mille korvamiseks tuleks leida teisi ressursse (nt investeeringute ning kulude 65% Ülejäänud tulud
vähendamine, riigilt abi palumine). Mõju omavalitsustele on erineva ulatusega ja kõige tugevam
piirkondades, kus on suur sõltuvus põlevkivitööstusest (elanikud käivad sealt tööl) ja kus asuvad
vastavad kaevandused ja tootmistehased. Eelnevalt kirjeldatud olukord tekkis hiljuti Narva-Jõesuu
linnas, kus COVID-19 pandeemia mõjust tulenevalt põlevkiviõli väärtusahelast saadud maksutulu Alutaguse Narva-Jõesuu Lüganus
vähenes ning seetõttu tekkis linnal eelarve puudujääk, mille täitmiseks paluti riigilt tuge. Allikas: Alutaguse valla 2020. aasta eelarve, Narva-Jõesuu linna 2020. aasta eelarve ning
Lüganuse valla 2020. aasta eelarve
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
54 │
Document Classification: KPMG Confidential
Lisad
Lehekülg
Kokkuvõte 5
Sissejuhatus ja ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest 15
Metodoloogia ja kasutatud andmed 28
Tulemused ja sensitiivsusanalüüs 38
Põlevkiviõli tootmise olulisus: Ida-Virumaa regioon ja Eesti eksport 49
Lisad 55
Kokkuvõte | Ülevaade Eesti põlevkiviõli tootmisest | Metodoloogia ja kasutatud andmed | Tulemused ja sensitiivsusanalüüs | Põlevkiviõli tootmise olulisus | Lisad
Kasutatud allikad
AF Consulting, 2013, Eesti Põlevkiviõli tootmise parim võimalik tehnika Narva-Jõesuu Linnavolikogu, 2020, Narva-Jõesuu linna 2020. aasta eelarve
Alar Konist, 2018, ESTISe seminar, Põlevkivi kasutamise tehnoloogiad Eestis Praxis, 2018, Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja
majanduslike tingimuste põhjal
Alutaguse Vallavolikogu, 2020, Alutaguse valla 2020. aasta eelarve
Praxis, 2013, Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude
Andres Siirde, 2016, Põlevkivi ja teised fossiilsed kütused
hindamine
David Neumark, University of California & Patrick Button, Tulane University, 2019, Journal
PWC, 2011, Põlevkiviõli tootmise väärtusahela majandusliku mõju analüüs
of Political Economy, Is It Harder for Older Workers to Find Jobs?
Rahandusministeerium, 2020, 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri
European Central Bank, 2020, Eurosystem staff macroeconomic projections for the euro
area Refinitiv, 2020, EUA price forecast: Climate ambition matters
EY, 2014, Estonian oil shale mining and oil production: macroeconomic impacts study Reuters, 2020, Monthly poll on oil prices 30.09
International Energy Agency, 2020, World Energy Outlook 2020 Statistikaameti andmebaas
Investing.com, Carbon emissioon prices historical data TalTech Virumaa Kolledži Põlevkivi kompetentsikeskus, 2019, Eesti Põlevkivitööstuse
(https://www.investing.com/commodities/carbon-emissions-historical-data) aastaraamat 2019
Josh Bivens, 2019, Economic Policy Institute, Updated employment multipliers for the U.S. TalTech Virumaa Kolledži Põlevkivi kompetentsikeskus, 2018, Eesti Põlevkivitööstuse
Economy (https://www.epi.org/publication/updated-employment-multipliers-for-the-u-s- aastaraamat 2018
economy)
Tartu Ülikool (RAKE), 2020, Ida-Virumaa põlevkivisektori palga- ja tööjõukulude analüüs
Keskkonnaministeerium, 2015, Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030
Viru Keemia Grupp, 2019, Põhijooni põlevkiviõlitööstuse arengust Eestis
Lüganuse Vallavolikogu, 2020, Lüganuse valla 2020. aasta eelarve
Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Kiviõli Keemiatööstus, majandusaasta aruanded
Maaamet, 2019, Maavarade koondbilanss 2011-2019
Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019, Eesti riiklik energia-ja kliimakava U.S Energy Information Administration, Historical Brent oil prices
aastani 2030 (https://www.eia.gov/dnav/pet/hist/LeafHandler.ashx?n=PET&s=RBRTE&f=M)
Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium, Ajaloolised energiatoodete hinnad (raske
kütteõli, 1% väävli sisaldusega)
Matteo Picchio, 2015, Marche Polytechnic University, Italy, and IZA, Germany, Is training
effective for older workers?
© 2020 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.
56 │
Document Classification: KPMG Confidential
Tänan!
Hanno Lindpere Immo Ilmjärv
Partner, Deal Advisory Manager, Deal Advisory
Dmitri Ševoldajev
Senior Advisor, Deal Advisory
+372 626 8700 +372 626 8700 +372 626 8712
[email protected] [email protected] [email protected]
KPMG Baltics OÜ | Narva mnt 5 | 10117 Tallinn | kpmg.ee