dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. detsember 2020
Viit
2-3/20-0347/59342
Registreeritud
10. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/20-0347
Vastutaja
Hendrick Rang (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎2-320-034759342 10.12.2020 Väljaminev kiri.asice919 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastamisel esitatud märkuste tabel Märkuse tegija: Keskkonnaministeerium Nr Märkuse sisu Märkuse arvestamise kommentaar Juhime tähelepanu, et jätkuvalt nimetatakse Majandus- ja Osaliselt arvestatud Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) haldusalas olevat Eelnõu on täpsustatud, loodavat osakonda ning asekantslerit hakatakse nimetama meretransporti puudutavat valdkonda merenduse valdkonnaks, mida see meremajanduse omadeks. Sõna „meretransport“ on liiga kitsas määratlus, küll aga sobib 1 „meremajandus“. ei ole ning millele oleme ka korduvalt tähelepanu juhtinud. Meretranspordiga seonduva nimetamine merenduse valdkonnaks tekitab ühiskonnas jätkuvalt segadust. Palume selles osas eelnõu täpsustada. Eelnõu punktiga 8 sõnastatakse uuesti ka põhimääruse § 17 lg 10. Uue Mittearvestatud sõnastuse kohaselt on maavarade osakonna põhiülesandeks mh valdkonda Eelnõu järgi ei ole maavarade osakonna põhiülesandeks kogu maavara valdkonna reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Kuivõrd maapõue õigusaktide ettevalmistamine, vaid kitsamalt maapõueressursside kasutuselevõtt, 2 valdkonna õigusloome on peamiselt Keskkonnaministeeriumi pädevuses, geoloogiline kaardistamine, haldamine ja uurimine. teeme ettepaneku asendada eelnõus pakutud sõnastus järgmise sõnastusega: „… ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamises osalemine“. Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu lühikokkuvõte Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse, mis jõustus 20. juulil 2020. a ja millega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala täiendati maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi alase majanduspoliitika teostamisega. Eelnõuga muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust, et viia see vastavusse kehtiva Vabariigi Valitsuse seadusega. Lisaks luuakse meremajanduse asekantsleri ametikoht. Samuti muudetakse osakondade ja asekantslerite vahelist ülesannete jaotust ja täpsustatakse pädevusi ning korrastatakse põhimäärust keeleliselt-struktuuriliselt nii, et see saab senisest lühemaks. Määrus on kavandatud jõustuma 15. veebruaril 2021. a. EELNÕU 10.12.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 1 asendatakse tekstiosa „«Vabariigi Valitsuse seaduse»“ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse seaduse“; 2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvis 6 asendatakse tekstiosa „«Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium»“ tekstiosaga „„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium““; 4) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ministeeriumi dokumendiplankidel kasutatakse väikest riigivappi.“; 5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Valitsemisala Ministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine, samuti õigusaktide eelnõude koostamine, järgmistes valdkondades: 1) akrediteerimine; 2) ehitus; 3) ekspordiareng; 4) elamumajandus; 5) energeetika; 6) ettevõtluse regionaalne areng; 7) geoloogiline kaardistamine; 8) informaatika; 9) innovatsioon; 10) investeeringute kaasamine; 11) kaubandus; 12) liikluskorraldus; 13) liiklus- ja transpordiohutus; 14) maapõueressursid; 15) metroloogia; 16) postside; 17) registrite korraldamine; 18) riigi infosüsteemide areng; 2 19) riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine; 20) sertifitseerimine; 21) standardimine; 22) tarbijakaitse; 23) tehnoloogiline arendustegevus; 24) tegevuslubade korraldamine; 25) telekommunikatsioon; 26) transporditaristu, veondus, transiit, logistika ja ühistransport; 27) turism; 28) tööstus; 29) vedelkütuse miinimumvaru haldamine.“; 6) paragrahvi 16 pealkirja täiendatakse pärast sõna „osakond“ sõnadega „ja Ohutusjuurdluse Keskus“; 7) paragrahvi 16 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Ohutusjuurdluse Keskus on ministeeriumi struktuuriüksus, kelle ülesanne on lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi, lennuintsidendi, laevaõnnetuse, raudteeliiklusõnnetuse ja raudteeintsidendi põhjuste ohutusjuurdluse korraldamine. Ohutusjuurdluse Keskuse struktuur, pädevus, juhtimise korraldus ja täpsemad ülesanded määratakse ministri kinnitatud Ohutusjuurdluse Keskuse põhimääruses.“; 8) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on: 1) avalike suhete osakond, kelle põhiülesanne on avalikkuse informeerimine ministeeriumi tegevusest ning ministeeriumi ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine, ministeeriumi osakondade avaliku suhtluse kavade koostamine ning sisuhaldus sise- ja välisveebis; 2) eelarveosakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ning hallatavate riigiasutuste finantsjuhtimise korraldamine, sealhulgas informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele ja riigi huvide kaitse ministeeriumi valitsemisel olevate riigi osalusega juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel; 3) ehitus- ja elamuosakond, kelle põhiülesanne on ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riikliku järelevalve koordineerimine, ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine, e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine, ehitus- ja elamuvaldkonna poliitika, strateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 4) energeetikaosakond, kelle põhiülesanne on kütuse- ja energiamajanduse efektiivsuse, konkurentsivõimelisuse ja keskkonnasäästlikkusega seotud riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vedelkütuse miinimumvaru moodustamise ja haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 5) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, kelle põhiülesanne on ettevõtluskeskkonna arendustegevusele, kaubanduse, teenuste, turismi, väliskaubanduse, kvaliteediinfrastruktuuri, tarbijakaitse arengule ning Euroopa Liidu siseturu tõketeta toimimisele ja rahvusvahelisele koostööle suunatud poliitika ja arengukavade kujundamine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 6) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusest ja tegevusest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine, sealhulgas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu komiteede ja töörühmade töös osalemise ning Eesti seisukohtade ettevalmistamise 3 koordineerimine ja ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu alane nõustamine ning rahvusvaheliste koostöösuhete arendamine; 7) infotehnoloogia osakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste infosüsteemide arendustegevuse kavandamine, koordineerimine ja toimimise tagamine, infosüsteemide pidamine, haldamine ja nende üle järelevalve teostamine ning ministeeriumi ja valitsemisala varustamine infotehnoloogilise riist- ja tarkvaraga; 8) infoühiskonna teenuste arendamise osakond, kelle põhiülesanne on avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arendamise koordineerimine, lähtudes riigi infosüsteemi ja infotehnoloogia pakutavatest võimalustest, valdkonna arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 9) kriisireguleerimise osakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi kriisireguleerimise ja riigikaitseliste ülesannete täitmise koordineerimine ja korraldamine ning riigisaladuse kaitse korraldamine; 10) lennundusosakond, kelle põhiülesanne on tsiviillennunduse, lennundusjulgestuse, õhusõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, lennuväljade ja -jaamadega seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 11) maavarade osakond, kelle põhiülesanne on maapõueressursside kasutuselevõtu ja geoloogilise kaardistamisega seotud arengukavade ja programmide väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, samuti maapõueressursside haldamise ja kasutamise uurimise korraldamine, riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 12) majandusarengu osakond, kelle põhiülesanne on majanduse, innovatsiooni, ettevõtluse, sealhulgas turismi, ja kosmosevaldkonna arengu toetamisele, ekspordi arengule, investeeringute kaasamisele ja tehnoloogilisele arendustegevusele suunatud poliitika kujundamine, selle elluviimise kavandamine, majandusarengu väliskoostöö korraldamine, majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamine ministeeriumi põhitegevuse valdkondades, arengukavade väljatöötamine, elluviimine ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 13) meremajandusosakond, kelle põhiülesanne on mere- ja siseveelaevaliikluse, nende ohutuse ja keskkonnakaitse, merenduse transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime, veesõidukite tehnilise seisundi, kaubandusliku meresõidu ja sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, samuti laevade Eesti lipu alla toomise soodustamine ja Eesti sadamate ja merekoridoride rahvusvaheline tutvustamine; 14) riigi infosüsteemide osakond, kelle põhiülesanne on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine ja riigi infopoliitika, arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vastavate algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 15) sideosakond, kelle põhiülesanne on elektroonilise ja postside valdkonnas riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vastavate algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 16) siseauditi osakond, kelle põhiülesanne on siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmine ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisala asutustes, samuti teistes asutustes ja juriidilistes isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest, ning sisekontrollisüsteemide rakendamise ja tulemuslikkuse kohta arvamuse avaldamine; 17) teede- ja raudteeosakond, kelle põhiülesanne on teedevõrgu, veoste- ja sõitjateveo, raudteetaristu, raudtee reisijate- ja kaubaveo, sõidukite ja raudteeveeremi tehnonõuete, tee- ja raudteeliikluse ning nende liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades riigi arengukavade väljatöötamises osalemine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 4 18) transpordi arengu ja investeeringute osakond, kelle põhiülesanne on tervikliku transpordipoliitika väljatöötamine ning selle elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonna Euroopa Liidu struktuurivahendite ja riigieelarveliste vahendite planeerimisel ja transpordi valdkonna arengukavade ja programmide, sealhulgas välisabist rahastatavate programmide väljatöötamisel osalemine, samuti valdkonna õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 19) välisvahendite osakond, kelle põhiülesanne on välisabi vahendite efektiivse kasutamise tagamine ministeeriumi valitsemisalas, Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia väljatöötamise koordineerimine, Euroopa Liidu ja välisvahendite alusel saadud vahendite planeerimine riigieelarvesse, osalemine välislepingutest rahastatavate programmide väljatöötamises, rakendamise korraldamises ja seires ning välisabi kasutamise üle järelevalve teostamine, valdkonna arengukavade väljatöötamises osalemine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 20) õigusosakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi õigusloome koordineerimine, õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise ning väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse, põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine, ministeeriumi juhtkonna ja teiste struktuuriüksuste õigusalane nõustamine ning ministeeriumi õigushuvide esindamise korraldamine.“; 9) paragrahvid 18–20 ja määruse 3. peatüki 11. jagu tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 21 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ministeeriumi struktuuri võib kuuluda nõunik, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ametijuhendis, mille kinnitab nõuniku ametisse nimetamise õigust omav isik või mis lepitakse kokku temaga sõlmitavas töölepingus.“; 11) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed või liikmeid määrav liige, ülesannete täitmise tähtajad, töökord ja teenindav struktuuriüksus.“; 12) paragrahvi 23 punktis 5 asendatakse tekstiosa „«Riigivaraseadusega»“ tekstiosaga „riigivaraseadusega“; 13) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kantslerile alluvad asekantslerid, avalike suhete osakond, eelarveosakond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, infotehnoloogia osakond, kriisireguleerimise osakond ning õigusosakond. Kantslerile võivad vahetult alluda ametnikud või töötajad, kes ei ole osakonna koosseisus.“; 14) paragrahvi 25 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „asjaajamist,“ tekstiosaga „kvaliteedijuhtimist ja teabehaldust,“; 15) määruse 4. peatüki 3. jagu sõnastatakse järgmiselt: „3. jagu Asekantsler § 28. Asekantsler (1) Ministeeriumi koosseisus on asekantslerid, kelle ülesanne on tagada ministeeriumi eesmärgi saavutamine ja põhiülesannete täitmine ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate erinevate valdkondade seostamise ning tasakaalustatud ja tervikliku arendamise kaudu. (2) Ministeeriumi koosseisus on järgmiste valdkondade asekantslerite ametikohad: 5 1) ehitus; 2) energeetika ja maavarad; 3) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond; 4) majandusareng; 5) meremajandus; 6) side ja riigi infosüsteemid; 7) transport. (3) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle alluvatele ametnikele ja töötajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Asekantslerile võivad vahetult alluda ametnikud või töötajad, kes ei ole osakonna koosseisus. (4) Asekantsler: 1) korraldab temale alluvate nõunike ja osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade tööd; 2) korraldab oma juhitava valdkonna reguleerimiseks õigusaktide eelnõude väljatöötamist ja tagab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide ühtlustamise Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) vastutab oma juhitavas valdkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks esitatavate seisukohtade projektide väljatöötamise, kooskõlastamise ja otsustamiseks esitamise eest; 4) korraldab oma vastutusalas olevate osakondade kaudu ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist; 5) koordineerib oma juhitava valdkonna arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide väljatöötamist, elluviimist ja järelevalvet kooskõlas teiste valdkonnaga seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentidega; 6) korraldab oma juhitava valdkonna arengukavade väljatöötamisel koostööd ministeeriumi üksuste ja ministeeriumiväliste institutsioonidega, samuti seostamist Eesti majanduse kui terviku arendamisega; 7) koordineerib oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse või ministeeriumi hallatava riigiasutuse vahelist tegevust, korraldab teenistuslikku järelevalvet ja teeb kantslerile ja ministrile ettepanekuid nende asutuste kohta; 8) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 9) käsutab ministrilt saadud volituste piires oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 10) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala arengukava ja ministeeriumi tegevuskava koostamise protsessis, jälgib temale alluvate osakondade poolt nende täitmist ning annab sellest aru kantslerile ja ministrile; 11) teeb ettepanekuid ministeeriumi ja tema struktuuriüksuste põhimääruste muutmiseks; 12) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 13) allkirjastab või viseerib oma juhitava valdkonna dokumente kooskõlas põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja temale antud volitustega; 14) valvab temale alluvate ametnike ja töötajate kohustuste täitmise üle; 15) teeb kantslerile ettepanekuid temale vahetult alluvate ametnike ja töötajate edutamiseks ning neile distsiplinaarkaristuste määramiseks või hoiatuste tegemiseks; 16) täidab muid õigusaktiga antud ülesandeid. (5) Asekantsleri äraolekul paneb kantsler tema ülesanded käskkirjaga teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale. 6 § 29. Ehituse asekantsler Ehituse asekantslerile allub ehitus- ja elamuosakond. § 30. Energeetika ja maavarade asekantsler Energeetika ja maavarade asekantslerile alluvad energeetikaosakond ja maavarade osakond. § 31. Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantslerile allub ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond. § 32. Majandusarengu asekantsler Majandusarengu asekantslerile alluvad majandusarengu osakond ja välisvahendite osakond. § 321. Meremajanduse asekantsler Meremajanduse asekantslerile allub meremajandusosakond. § 33. Side ja riigi infosüsteemide asekantsler Side ja riigi infosüsteemide asekantslerile alluvad infoühiskonna teenuste arendamise osakond, riigi infosüsteemide osakond ja sideosakond. § 34. Transpordi asekantsler Transpordi asekantslerile alluvad lennundusosakond, teede- ja raudteeosakond ning transpordi arengu ja investeeringute osakond.“; 16) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) kirjutab alla informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti;“. § 2. Määrus jõustub 15. veebruaril 2021. a. Jüri Ratas Peaminister Taavi Aas majandus- ja taristuminister Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 10.12.2020 Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrust nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Eelnõuga tehtavad muudatused on tingitud vajadusest korrastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) struktuuri seoses 17. juunil 2020. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadusega (jõustus 20. juulil 2020. a), millega anti MKM-i pädevusse maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi alane majanduspoliitika. Lisaks luuakse meremajanduse asekantsleri ametikoht ja eraldiseisvana meremajanduse osakond. Samuti täpsustatakse osakondade pädevusi ning korrastatakse põhimäärust keeleliselt-struktuuriliselt nii, et see saab senisest lühemaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i kantsler Ando Leppiman (625 6307, [email protected]), asekantslerid Ahti Kuningas (625 6468, [email protected]), Viljar Lubi (625 6310, [email protected]), Jüri Rass (715 3409, [email protected], Siim Sikkut (6397680, [email protected]), Kristi Talving (625 6319, [email protected]) ja Timo Tatar (5559 5299, [email protected]), maapõueressursside valdkonna juht Ene Jürjens (625 6327, [email protected]), siseturuosakonna juhataja Külli Kraner (625 6409, [email protected]), ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo (639 7638, [email protected]), merendustalituse juhataja Katrin Andre (639 7641, [email protected]) ja transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan (639 7664, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse tegi MKM-i õigusosakonna nõunik Hendrick Rang (625 6351, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse põhimääruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2017, 22. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. §-ga 1 tehakse sisulised muudatused. Punktidega 1, 2, 3, ja 12 kohendatakse põhimäärust keeleliselt. Punktidega 1, 3 ja 12 eemaldatakse noolekujulised nn prantsuse jutumärgid, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 29 lõike 1 järgi seaduse pealkirju üldjuhul jutumärkides ja suure tähega ei kirjutata. Samuti ei kasutata tänapäeval Riigi Teatajas avaldatud terviktekstides üldjuhul enam noolekujulisi jutumärke.1 Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 3, kuna puudub vajadus reguleerida ministeeriumi nimesid teatud võõrkeeltes põhimääruse tasandil. Ühegi teise ministeeriumi põhimäärus seda ei reguleeri. Punktidega 4 ja 16 ratsionaliseeritakse põhimääruses dokumentide vormistamise osa. Punktiga 4 muudetakse põhimääruse § 8. Oluline on sätestada, et ministeeriumil on dokumendiplangid ja neil kasutatakse väikse riigivapi kujutist. Dokumendiplanke on võimalik täpsemalt eristada asjaajamiskorras ja osakondade põhimäärustes ning puudub vajadus seda põhimääruses reguleerida. Punktiga 16 muudetakse põhimääruse § 35 lõike 1 punkti 11, kuna pole määrav, kas rahalisi õigusi-kohustusi antakse või pannakse vormistatuna osakonna kirjaplangil, määrav on sisu. Õigusakti käsitletakse antud sättes selle laiemas mõttes ehk hõlmatud on ka halduse siseaktid. Punktiga 5 täpsustatakse MKM-i valitsemisala ja põhiülesandeid, muudetakse põhimääruse § 11 ja täiendatakse MKM-i valitsemisala seoses 20. juulil 2020. a Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muudatustega, millega anti MKM-i pädevusse maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi alane majanduspoliitika. Valdkondade loetelu sõnastatakse otstarbekamalt. Täiendavalt täpsustatakse, et MKM-i valitsemisalas on ka investeeringute kaasamise, väliskaubanduse, teenusemajanduse, kapitalile ligipääsu, kosmose, riigi infopoliitika ning tehnoloogilise arengu valdkonnad. Tulenevalt HÕNTE § 25 lõikest 1 on valitsemisala valdkonnad esitatud numereeritud loeteluna. Punktidega 6−9 ja 13−14 tehakse MKM-is mitmeid struktuurilisi muudatusi. Kaotatakse osakondade jagunemine põhitegevuse, põhitegevusi integreerivateks, tugi- ja spetsiifilisi ülesandeid täitvateks osakondadeks ning spetsiifiliseks struktuuriüksuseks. Sellisel keerulisel liigendusel ei ole sisulist alust, mistõttu on mõistlikum nende asemel käsitleda ministeeriumi osakondi ja ohutusjuurdluse keskust nende põhiülesannete kaudu ilma täiendava hierarhiata. Luuakse maavarade osakond, kelle põhiülesanded tulenevad 20. juulil 2020. a jõustunud VVS- i muudatusest, millega anti MKM-i pädevusse maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi alane majanduspoliitika. Eesti Geoloogiateenistus alustas oma tööd juba 2018. a. 1. jaanuaril MKM-i hallatava riigiasutusena ja teenistuse tegevusvaldkond hõlmab eelnimetatut. Maavarade osakond allutatakse senisele energeetika asekantslerile, kes hakkab kandma nime energeetika ja maavarade asekantsler. See on põhjendatud, kuna just energeetika asekantsler on olnud senini temaatikaga kõige lähemalt seotud ja esindanud MKM-i maapõuepoliitika väljatöötamisel, samuti koordineerinud Eesti Geoloogiateenistuse tööd. 1 Vt ka: https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_06.pdf (kättesaadav seisuga 19.10.2020). Luuakse meremajandusosakond, kes hakkab tööle loodava meremajanduse asekantsleri alluvuses. Meremajandusosakond tekib senise lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse baasil, kuid lisaks kaasatakse loodavasse osakonda ka uusi spetsialiste seonduvalt Eesti kui mereriigi turundamise, meremajandusvaldkonna analüüsi ja õigusega. Meremajanduse asekantsler ja omaette osakond võimaldab senisest enam pöörata tähelepanu meremajandusele ja Eesti kui mereriigi rolli tähtsustamisele. Muu hulgas võetakse vastutus projekti „Laevad Eesti lipu alla“ eduka tulemuse saavutamise eest. Siseturuosakond nimetatakse ümber ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnaks, kuna senine osakonna nimetus on raskesti hoomatav ja ei anna osakonna põhiülesandeid nii hästi edasi. Seetõttu nimetatakse ka senine siseturu asekantsler ümber ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsleriks. Lisaks on kavandatud viia seni ministeeriumi vastutada olnud majandustegevuse registri pidamine ja arendamine ning erinevate riiklike kontaktpunktide ülesannete täitmine, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, mistõttu seda ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna eraldi ülesandena ei kajastata. Tegemist on rakenduslike ülesannetega, mis oma olemuselt sobivad paremini ameti koosseisu. Paragrahvi 25 lõigete 1 ja 2 muudatusega täpsustatakse kantslerile alluvate osakondade ja ülesannete loetelu. Punktiga 10 üldistatakse nõunike määramist ja muudetakse paragrahvi senine tekst lühemaks ja otstarbekamaks. Punktiga 11 muudetakse komisjonide töö paindlikumaks. Kuna komisjonide koosseisu muudatustest tingitud käskkirjade muutmised on sagedased, siis on mõttekas anda võimalus delegeerida käskkirjaga komisjonide liikmete määramine ühele komisjoni liikmetest. Punktiga 15 korrastatakse sätteid põhimääruse struktuuri otstarbekusest ja asekantsleri nimetuste muutumisest lähtuvalt. Kuna tegemist on määruse 4. peatüki 3. jao ulatusliku muutmisega, siis kehtestatakse kogu jagu uues sõnastuses ning paragrahvi numbrid võetakse osaliselt kasutusele uue sisuga. Paragrahvis 28 nimetatakse asekantslerid ja nende üldised ülesanded. Asekantsleri ülesannete temaatika on otstarbekusest lähtuvalt sisustatud talle alluvate osakondade kaudu. Paragrahvile 29, mis on kehtetu olnud 2008. aastast, antakse uus sisu. Praegusel juhul võimaldab § 29 uuesti kasutusele võtmine reastada asekantslerid loogiliselt tähestikjärjestuses. Loogilisest tähestikjärjestusest on kantud ka ülejäänud käsitletava jao muudatused. Senine põhimääruse § 33 jäetakse tulevasest redaktsioonist välja, kuna selle sisu on kaetud VVS §-ga 56. Paragrahvi 34 tekst viiakse paragrahvide numeratsiooni sujuvuse tagamiseks § 28 lõikeks 5, kuhu ta sobib ka sisuliselt, kuna reguleerib kõigi asekantslerite asendamist. § 2 on jõustumissäte, mille järgi määrus jõustub 15. veebruaril 2021. a. Struktuurimuudatuste ettevalmistamiseks on vaja aega, mistõttu on mõistlik, et määruse vastuvõtmise ja jõustumise aja vahel on piisav vacatio legis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole sotsiaalset mõju ega mõju elu- ja looduskeskkonnale. Määrus ei mõjuta ka majandust, riigi julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. Maavarade osakonna loomine on tingitud sisuliselt 20. juulil 2020. a jõustunud VVS-i muudatusest ning põhjendatud vastava seaduseelnõu seletuskirjas. Põhimääruse muudatused tagavad üksnes selle asjakohasuse ja korrektsuse. Meremajanduse asekantsleri ja eraldiseisva osakonna loomine aitab kaasa Eesti kui mereriigi potentsiaali realiseerimisele. Eesmärgiks on senisest enam pöörata tähelepanu Eesti merenduse transpordikoridoride rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja meretranspordi keskkonnasõbralikkuse saavutamisele ning viia edukalt täide projekti „Laevad Eesti lipu alla“ eesmärgid. Ülejäänud muudatused puudutavad ministeeriumi sisemist töökorraldust ja mõjutavad seega peamiselt ministeeriumi ja tema teenistujaid ning vähemal määral ministeeriumi valitsemisala asutuste tööd. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile üldjuhul täiendavaid tegevusi, rahalisi kulusid ega täiendavaid tulusid. Uute osakondade kulud kaetakse MKM-i eelarvest ja need ei nõua riigieelarvest lisaraha. Üksnes meremajanduse asekantsleri koha loomisega ja loodavasse meremajandusosakonda täiendavate spetsialistide tööle võtmisega lisanduv eelarvevajadus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on kokku ca 250 000 € aastas, mis sisaldab palga-, lähetus- ja muud kulud. 6. Määruse jõustumine Võimaldamaks põhimääruse muudatusi sisuliselt ette valmistada, jõustub määrus 15. veebruaril 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu e-kirja teel märkusteta. Kaitseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mida on kajastatud seletuskirja lisas olevas tabelis.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel