Majandus-ja taristuministri määrus „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus
Tallinna Linnatranspordi AS Muuta §5 punkti 2 ehk tavalaadimispunkti definitsiooni. Arvestatud Nõue välja võetud. Hindamiskritieerumite alla jäetud
Teeme ettepaneku jätta definitsioonist välja nõue, et võimalus saada lisapunkt kahesuunalise
soetatav laadija peab võimaldama kahesuunalist laadimist laadimisvõimaluse loomise eest.
elektribusside akudest. Bussitootjatel ei ole veel lähima
paari aasta perspektiivis valmisolekut pakkuda nimetatud
laadimissüsteemiga sobinduvaid busse. Teeme ettepaneku
jätta viited välja ka muudest määruse punktidest.
Tallinna Linnatranspordi AS Palume täpsustada abikõlblikkuse perioodi kohta välja Arvestatud Arvestatud ettepanekuga. Määruse uus sõnastus:
toodud informatsiooni. §7 punkt (2) kohaselt pikendatakse „Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse
taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul olemasolul, kuid tingimusel, et toetuse andmise oodatav
abikõlblikkuse perioodi 6 kuu võrra ehk kuni 30.06.2024, tulemus ei vähene, võib KIK pikendada lõikes 1
samas on öeldud, et tegevused peavad olema lõpetatud nimetatud abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra“.
31.07.2024 ehk 7. kuu lõpuks.
Tallinna Linnatranspordi AS Eeldada võib, et vedajate senikehtivad lepingud ei kehti 5 Arvestatud Arvestatud ettepanekuga. § 10 lg 1 täiendatud lausega:
aastat alates 2. augustist 2021, kuivõrd lepingud on „Kui avaliku teenindamise leping kehtib vähem, peab
sõlmitud erinevatel tähtaegadel ja on erineva pikkusega. taotlejal olema pädeva asutuse kinnitus uue lepingu
Teeme ettepaneku täpsustada §10 punkti 1 kirjeldust ning sõlmimise kohta nimetatud perioodiks.“
tuua välja ka erandi võimalus. Näiteks kui liiniveoleping ei Tallinna linna puhul on sellise kinnituse andmise
kehti 5 aastat alates 2. august 2021, on vedajal (ÜTS §6 võimalik.
mõistes) võimalik esitada taotluse juurde pädeva asutuse
(ÜTS § 19 mõistes) kinnituskiri, et avaliku liiniveo
teenindamiseks kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul
elektribusse.
Tallinna Linnatranspordi AS Taotluse juurde soovitakse saada elektribusside ja muude Arvestatud Kohustuslik on esitada kaks hinnapakkumust ja need ei
abikõlblike kulude minimaalselt kolme võrreldavat ole siduvad. Hinnapakkumised on turu-uuringu
hinnapakkumist. Juhime tähelepanu, et tegemist saab sel eesmärgil võetud, mille alusel saab teada eeldatavad
juhul olla vaid informatiivse osaga, mitte siduva kulud projekti eelarves.
kohustusega. Määrusest endast selgub, et AK periood
algab 2.08.2021 ja ka hangetega võib alustada alles peale
seda kuupäeva. Seega tegelik maksumus ja projekti
rahaline suurus selgub alles peale hankemenetluse läbi
viimist ca pool aastat hiljem kui taotlus esitati.
Tallinna Linnatranspordi AS Viidatud on, et toetuse saaja esitab viis aastat pärast Arvestatud Määruses ja seletuskirjas sõnastus täpsustatud.
projekti lõppu KIKile lõpparuande ja andmeanalüüsi.
Samas on §20 punkt 7 öeldud, et lõpparuanne tuleb esitada
kohe peale busside soetamist ja andmeanalüüsi metoodika
välja töötamist. Palume kaaluda sõnastuse täpsustamist.
Eesti Energia AS Eelnõu § 5 p 2 sätestab, et tavalaadimispunkt on seade, mis Arvestatud Parandatud § 5 p 2 tavalaadimispunkt sõnastust:
võimaldab ka elektribussi akudest elektrienergia võrku elektribussi akude laadimise seade, mis võib võimaldada
tagasi andmist; ning § 6 p 3, mis sätestab, et projektilt on elektribussi akudest elektrienergia võrku tagasi andmist.
nõutud vähemalt kahe võrku tagasi andmise võimekusega § 6 p 3 rajatakse punktis 1 nimetatud elektribusside
tavalaadimispunkti rajamist. Tulenevalt sellest, et sellise kasutamiseks vajaminev elektribusside laadimistaristu,
võimekusega elektribusse hetkel kommertskasutuses ei sealhulgas vähemalt kaks tavalaadimispunkti ning kaks
eksisteeri ning erinevad elektribusside tootjad on kiirlaadimispunkti.
väljendanud valmisolekut selliseid busse tarnida kõige Hindamiskritieerumite alla jäetud võimalus saada 0,5
varem 3-4 aasta perspektiivis, siis pakume välja, et lisapunkti kahesuunalise laadimisvõimaluse loomise
1. Muuta §5 p 2 sõnastust nii, et tavalaadimispunkt on eest.
elektribussi akude laadimise seade, mis võimaldab ka
laadimise ajatamist või elektribussi akudest elektrienergia
võrku tagasi andmist;
2. Muuta §6 p 3 sõnastust nii, et toetust antakse
projektile, mille raames rajatakse punktis 1 nimetatud
elektribusside kasutamiseks vajaminev elektribusside
laadimistaristu, sealhulgas vähemalt kaks laadimise
ajatamise või võrku tagasi andmise võimekusega
tavalaadimispunkti ning kaks kiirlaadimispunkti;
3. Täiendada §16 lg 2 nimekirja ja lisas 2 kirjeldatud
hindamismetoodikat nii, et lisapunkte antaks võrku tagasi
andmise võimekusega laadijate rajamise ning nende
kasutamise eest;
Eesti Energia AS Eelnõu § 5 p 4 on sätestatud taastuvenergia mõiste. ELTS Arvestatud Muudetud, sõnastus vastavalt ettepanekule.
§ 57 lg 1 käsitleb taastuvaid energiaallikaid. Teeme
ettepaneku muuta eelnõu § 5 p 4 järgmises sõnastuses:
„taastuvad energiaallikad – vesi, tuul, päike, laine, tõus-
mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel
eralduv gaas, biogaas ja biomass“
Eesti Energia AS Eelnõu § 10 sätestab nõuded toetuse taotlejale. Vastavalt § Arvestatud Lisatud partneri mõiste. Taotleja võib kaasata partnereid,
10 lg 1 võib toetust taotleda pädev asutus ühistranspordi kes ei vasta ÜTSle ning muudele taotlejale seatud
seaduse (edaspidi ÜTS) § 19 mõistes ja vedaja ÜTS § 6 tingimustele vastab. Partner saab olla makse saajaks ning
mõistes, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping toetusega tehtud investeeringu omanik.
ÜTS § 20 mõistes, mis kehtib kuupäevast 2. august 2021 Määruse § 10 (2) lisatud: „Taotleja võib projekti
veel vähemalt viis aastat. Samas tulenevalt eelnõu § 6 p 3 elluviimisesse kaasata partnerina Eestis registreeritud
antakse toetust projektile, mille raames rajatakse § 6 juriidilise isiku. Partner osaleb projektis toetatava
punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamiseks tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus kulud.
vajaminev elektribusside laadimistaristu, sealhulgas Partner vastutab projekti elluviimise ning tulemuse
vähemalt kaks võrku tagasi andmise võimekusega säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt
tavalaadimispunkti ning kaks kiirlaadimispunkti. On toetuse saajaga, kui partner on saanud toetust abikõlblike
ilmselge, et eelnõu § 10 nimetatud isik ei tegutse kulude hüvituseks“.
elektribusside laadimistaristu või laadimispunktidega
seotud tegevusalal. Seega tuleks sätestada eelnõus
võimalus toetuse taotlejale partneri kaasamiseks. Selleks
tuleb eelnõusse kirjutada partneri, kes tegutseb
elektrisõidukite laadimistaristute rajamise ja opereerimise
valdkonnas, mõiste ja tingimused tema kaasamiseks ning
toetusele kvalifitseerumiseks. Toetus kantakse partnerile
tema abikõlbulike kulude eest talle endale, mitte taotlejale.
Eesti Energia AS Teeme ettepaneku sätestada eelnõus konsortsiumi, Arvestatud Partneri kaasamise võimalus toodi määrusesse sisse ja
konsortsiumi liikme (s h partneri) ja konsortsiumilepingu osaliselt seetõttu pole eraldi konsortsiumi mõiste sissetoomine
mõiste ning eelnõus läbivalt kajastada vastavaid tegevusi: vajalik.
1. „Konsortsium on taotlust koostav ning toetatud
projekti finantseerimises, juhtimises või elluviimises
osalevate juriidiliste isikute ühendus, mille vähemalt üks
liige vastab määruse §-s 10 taotlejale sätestatud nõutele “
2. „Konsortsiumi liige on projekti kavandamisse,
rahastamisse, juhtimisse või elluviimisse kaasatud
juriidiline isik, kes osaleb nii projektiga seotud riskide kui
ka projekti tulemi jagamisel.“
3. „Konsortsiumleping on partnerite vaheline leping,
mis reguleerib partnerite vahelisi suhteid taotluses
sisalduva projekti elluviimisel, rahastamisel, juhtimisel ja
projekti tulemusel tekkiva intellektuaalomandi
kasutamisel. Konsortsiumlepingus sätestatakse
partneritele nende teenuste eest makstava hüvitise
tingimused.“
Eesti Energia AS Selguse huvides on otstarbekas eelnõu paragrahvis 6 Arvestatud Paragrahvi 6 täpsustatud. Sõnastatakse: „Toetust antakse
täpsustada, et projekti raames peab ellu viima kõiki projektile, mille elluviimine panustab § 2 nimetatud
järgneva nimistu tegevusi, nii on üheselt selge, et tegemist eesmärkide saavutamisesse ning mille raames täidetakse
ei ole valiknimekirjaga. Sel viisil toetab see ka selgemalt § kõik järgnevad tingimused…“.
16 lg 4 regulatsiooni.
Eesti Energia AS Eelnõu § 17 lg 2 p 4 sätestab, et taotluse rahuldamise Arvestatud Määruses on tingimused kirjas. § 23 (2) Elektribussid ja
otsuses märgitakse vähemalt elektribusside ja osaliselt laadimistaristu peavad olema kasutuses avalikus liiniveos
laadimistaristu sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise vähemalt viis aastat. TROs täpsustatakse kohustust
tingimused ja kord. Oleme seisukohal, et kasutamise ja taotluse eripärast lähtudes ja määruse piires.
säilitamise tingimused peaksid olema teada taotlemisel ehk
meetmes määratletud. Praegu meetmes neid pole ja need
avaldatakse alles MKM-i otsustusel rahuldamisotsuses.
Eesti Energia AS Eelnõus ei ole selgesõnaliselt välja toodud, kellele kuulub Arvestatud Soetatud bussid ja taristu peab kuuluma toetuse saajale
taristu ja laadimispunkt. Teeme ettepaneku sätestada või partnerile.
eelnõus, et taristu ei pea projekti ajal ega pärast kuuluma
taotlejale
Hansabuss AS, Hansa § 8 lg 2 - toetusmäär peaks olema 60%. Toetuse määr 30% Arvestatud Määruses tõstetud toetusmäära osakaalu. Toetuse määr
Bussiliinid AS, Samat AS ei kata ära hinnavahet (elektribuss ca 500 000 vs diiselbuss osaliselt saab olla kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
ca 200 000). Antud investeering ilma toetuseta teeb vaheks
93%. Koos toetusega jääb vedajale 40% hinnatõus (elekter Grupierandi määrus art 36:
vs diisel). Lisaks suurenevad oluliselt vedaja riskid 6. Abi osakaal ei tohi ületada 40 protsenti abikõlblikest
pankade ees (rahavoog läheb miinusesse, kuna kuludest.
kompensatsioon makstakse osadena). Kui kasutada 60% 8. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti
toetuse määra oleks vedajal võimalik jätkata sama kuluga võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu
avalike liinide teenindamist. artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas
piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute
puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti
c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
Hansabuss AS, Hansa § 6 lg 1 - kohustuslik busside arv peaks olema 2, kuna Mitte Usaldusväärsete andmete saamiseks on vaja, et ühes
Bussiliinid AS, Samat AS väiksemates maakonna avalikel liinidel pole nii palju busse arvestatud andmeanalüüsis oleks võimalikult suur hulk busse.
liinil nagu eelnõus toodud 8 bussinõue. Sellise busside Lisaks on vaja soetada vähemalt 8 elektribussi, et täita
arvuga kvalifitseeruks ainult Tallinn, Tartu , Narva, Pärnu puhta sõiduki direktiivi eesmärke. Väikese busside arvu
ja mõned suuremad maakondade keskused, mis piirab korral on ka taristu rajamise kulu maksumus
võrdset osalemist toetuse taotlemisel. ebaproportsionaalselt suur. Hoolduse ja remondi
korraldamine on suurema busside arvu korral
efektiivsem. Määruse kirjutamisel jälgiti ka seda, et oleks
võimalikult lai taotlejate ring. 8 bussi on vähemalt 7s
linnas.
Hansabuss AS, Hansa § 10 lg 1 - Peab olema vähemalt 5 aastat kestev avaliku Arvestatud 5 aasta nõue on seatud selleks, et vähendada riski, et
Bussiliinid AS, Samat AS teenindamise leping, see piirab võrdset osalemist toetuse osaliselt busse ei ole võimalik avalikuks liiniveoks kasutada.
taotlemisel. On kehtivad lepingud, mis on osaliselt juba Määrus täiendatud: „Kui avaliku teenindamise leping
täidetud aga järele jäänud periood on lühem kui 5 aastat. kehtib vähem, peab taotlejal olema pädeva asutuse
Mõistlik pikkus, mis ei piira konkurentsi aga tagab kinnitus uue lepingu sõlmimise kohta nimetatud
stabiilsuse on 3 aastat. Nõude mõte peaks olema, et vedaja perioodiks.“
tagab 5 aastat aruandluse aga mitte ühel avalikul liiniveol,
vaid andmed 5 aasta kohta.
Viljandimaa § 6. Nõuded projektile Toetust antakse projektile, mille Mitte Viljandis on 8 bussi, üks on varus, 7 liini. 2019 keskmine
Ühistranspordikeskus elluviimine panustab § 2 nimetatud eesmärkide arvestatud läbisõit oli 57 750 km. Seega Viljandi vastaks busside
saavutamisesse ning mille raames: 1) võetakse avaliku arvu ja läbisõidu nõudele.
teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamisel Busside minimaalne arv 8 on vajalik, et analüüsi
kasutusele vähemalt kaheksa madalapõrandalist läbiviimiseks oleks piisavalt suur hulk busse.
elektribussi;
Viljandi linnas on seitse bussi, tähendab juba eos, et ei ole
isegi põhjust mõtlema hakata. Ärge pange busside arvu
vaid pange liinikilomeetrid.
Pärnumaa Busside arv ühe projekti kohta – 8, ei võimalda Mitte Usaldusväärsete andmete saamiseks on vaja, et ühes
Ühistranspordikeskus väiksematel linnadel projektiga liituda, nii busside suurte arvestatud andmeanalüüsis oleks võimalikult suur hulk busse.
ostukulude kui ka nende laadimiseks vajaliku suure Lisaks on vaja soetada vähemalt 8 elektribussi, et täita
elektrivõimsuse tõttu. Minimaalne arv võiks olla 2-4 bussi puhta sõiduki direktiivi eesmärke. Väikese busside arvu
projekti kohta. korral on ka taristu rajamise kulu maksumus
ebaproportsionaalselt suur. Hoolduse ja remondi
korraldamine on suurema busside arvu korral
efektiivsem. Jälgisime ka seda, et oleks võimalikult lai
taotlejate ring. 8 bussi on vähemalt 7s linnas.
Pärnumaa Me ei pea tõenäoliseks, et 30% toetus tekitaks huvi teha Arvestatud Määruses tõstetud toetusmäära osakaalu. Toetuse määr
Ühistranspordikeskus küllaltki suuri kulutusi elektribusside kasutuselevõtuks. osaliselt saab olla kuni 50% abikõlblikest kuludest.
Toetusmäär võiks olla vähemalt 50-60%, soovitavalt 70 %
. Grupierandi määrus art 36:
6. Abi osakaal ei tohi ületada 40 % abikõlblikest
kuludest.
8. 8. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti
võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu
artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas
piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute
puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti
c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
Pärnumaa Meie arvates ei ole linnabusside puhul põhjendatud nõue Arvestatud Tagasilaadimise võimekusega laadimispunktide nõudest
Ühistranspordikeskus tagada kahe laadimispunkti puhul valmidus energia on loobutud (vabatahtlik ja saab hindamisel kuni 0,5
tagastamiseks võrku. Sellise nõude täitmine muudaks punkti).
seadmed kallimaks, sellise energiatagastusega kaasneb
energiakadu ning see ei mõju ka akudele hästi. Kasu
nendest lisakuludest aga ei oleks.
Asjal oleks mõte, kui tegemist oleks näiteks
kontoritöötajate sõiduautodega. Sel juhul päeval suurema
nõudluse ajal tagastataks energiat võrku ja väikese
nõudluse ajal (öösel) laetaks akusid. Bussid peavad aga
päeval liikuma ja lõuna ajal või lõpp-peatustes veel
täiendavalt laadima.
Keskkonnaministeerium Eelnõus on kasutatud termineid CO2 ja CO2-ekvivalent. Arvestatud Terminid määruses ühtlustatud.
Oluline on tagada selgus, kas arvutustes tuleb kajastada
ainult CO2 heitkogust või ka teisi transpordis tekkivaid
kasvuhoonegaase CO2-ekvivalentidesse arvutatult.
Palume terminite kasutamine üle kontrollida.
Keskkonnaministeerium Seletuskirjas on öeldud, et toetuse oodatavaks tulemuseks Arvestatud Parandatud seletuskirjas arvutuskäiku. CO2 ekvivalendi
on CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,3 kt kokkuhoid = 0,279 kt CO2.
CO2 e/a. Palume hinnangu aluseks olev arvutuskäik üle
kontrollida. 1200 g/km puhul on bussi keskmine
diiselkütuse tarbimine ca 44L/100km, Eesti sõidupargi
keskmine sõidubuss 2018. aastal tarbis kütust ca
32L/100km või siis 872 g/km.
Keskkonnaministeerium Eelnõu § 11 lg 4 p 4 sätestab, et taotlusele tuleb lisada Arvestatud Arvutusmetoodikat täpsustatud.
fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus võrreldes
diisel- ja gaasibussidega. Kuna arvutusmetoodikat ei ole
täpsemalt kirjeldatud, võib tekkida olukord, kus üks
taotleja arvestab juba olemasolevate busside heitkoguste
näitajaid ning teine taotleja uuemate busside heitkoguseid,
mis hangitakse juhul kui toetust ei saada. Sellest tulenevalt
soovitame arvutusmetoodikat määruses täpsustada.
Keskkonnaministeerium Eelnõu § 20 lg 8 kohaselt peab projekti lõpparuandes Arvestatud Taotluses tuleb kirja panna projekti tulemus, sh CO2
olema kajastatud projekti tegevuste elluviimise tulemused arvestuslik kokkuhoid. See on ka taotlusvormil
ja toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja kohustuslik lahter ning arvutus tuleb lisada. § 20 lg 9 p 2
elluviimisele. Teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, et sätestab kohustuse lõpparuandes kirja panna tulemused,
lõpparuandes peab olema kajastatud CO2 heitkoguse st ka arvestuslik CO2 kokkuhoid. Aruande vormil on see
kokkuhoid. kohustuslik lahter.
Keskkonnaministeerium Eelnõu kohaselt on toetuse saajal kohustus koguda, jagada Arvestatud Sõnastust parandatud. Määruse lisas sõnastatud:
ning analüüsida elektribusside opereerimisel saadavat „Bussipargi keskkonnamõju (tüpoloogia, CO2 ja diisli
infot võrdluses diisel- ja gaasibussidega. Lisas 1 toodud ning gaasi kokkuhoid, bussi keskmine kiirus, hooajalised
analüüsi lähteülesande andmete loetelus on toodud, et erinevused - mõju energiakulutustele, primaarsed
bussipargi keskkonnamõjuga seotud analüüs peab saasteained ja nende mõju, mürasaaste analüüs)“.
sisaldama CO2 ning diisli kokkuhoiu andmeid. Lähtudes
sellest, et analüüs peab eelnõu kohaselt sisaldama võrdlust
ka gaasibussidega, palume andmete loetelu täiendada.
Keskkonnaministeerium Eelnõu kohaselt tuleb analüüsi kokkuvõte esitada Wordi Arvestatud Nõue lisatud.
formaadis ja koondatud andmed koos arvutustega Excelis.
Aruandluse selguse huvides teeme ettepaneku eelnõus
täpsustada, et kokkuvõtte Wordi failis tuleks esitada ka
CO2 kokkuhoiu arvutuskäik.
Keskkonnaministeerium Määruse üldises mõjus on toodud, et transport andis 2017. Arvestatud Aastaarv muudetud.
aastal ligi 40% jagatud kohustuse määruse sektorite
koguheitest, olles sellega suurim heite põhjustaja. Antud
lauses tuleks 2017. aasta asendada aastaga 2018 (2018. a
näitaja on sama).
Keskkonnaministeerium Eelnõu kohaselt on üks meetme eesmärke vähendada Arvestatud Seletuskiri täiendatud vastavalt ettepanekule.
välisõhu saasteainete heitkoguseid. Palume „Mõju elu- ja
looduskeskkonnale ning majandusele“ all samuti välja
tuua, et meetme elluviimisel kaasneb positiivne mõju
välisõhu kvaliteedile ja seeläbi ka inimeste tervisele.
Rahandusministeerium Määruse eelnõu § 3 kohaselt on toetus grupierandiga Arvestatud § 3 Sõnastatud: (1) Elektribusside ostmiseks antav toetus
hõlmatud riigiabi lõike 5 punktide a ja b tähenduses. on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni
Esmalt toome välja, et artikli 36 lõike 5 punktides a ja b on määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107
sätestatud üksnes abikõlblikud kulud ja nende arvestamine, ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
abi andmisel tuleks aga lähtuda üldiselt Euroopa tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 36 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega
sätestatust, mistõttu tuleks kõnealuses sättes abi andmise (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)
alusena viidata määruse artiklile 36 tervikuna. Arvestades (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 36
eeltoodut teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 3 tähenduses. Abikõlblikud kulud määratakse kindlaks
järgmiselt: „Toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi artikli 36 lõike 5 punkti b alusel.
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi (2) Laadimistaristu jaoks antav toetus on kohaliku taristu
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega rajamiseks antav riigiabi üldise grupierandi määrus
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks artikli 56 tähenduses, kui rajatav taristu ja selle
(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni kasutamine vastab nimetatud artiklis sätestatud
määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1– tingimustele.
18) artikli 36 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud (3) Kui laadimistaristu jaoks antava toetuse suhtes ei ole
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. kohaldatav üldise grupierandi määrus artikkel 56, võib
Lisaks juhime tähelepanu, et abikõlblikeks kuludeks selleks anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 36 määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
lõike 5 punktide a ja b tähenduses on üksnes elektribusside Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
(vs tavapäraste bussidega) ostmisega seotud lisakulud, kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
määruse eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on abikõlblike 24.12.2013, lk 1–8).
kuludena loetletud aga ka laadimistaristu ja (4) Muude projekti kulude katmiseks võib anda toetust
andmeanalüüsiga seonduvad kulud. Laadimisseadmete vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr
kulud ei ole artikli 36 alusel abikõlblikud, kuna need ei ole 1407/2013 vähese tähtsusega abina.
otseselt seotud keskkonnakaitseks kõrgema taseme (5) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel
saavutamisega. Euroopa Komisjon on välja toonud, et kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse
laadimisseadmed on osa transpordivahendite §-s 342 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse kõiki
toetustaristust ja võivad seega saada toetust Euroopa üldise grupierandi määruse artiklis 1 sätestatud välistusi,
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 56 alusel sealhulgas ei anta abi raskustes olevale ettevõtjale ega
(kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel,
abi) tingimusel, et laadimisseadmed on huvitatud millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga
kasutajatele avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata otsus abi
alusel kättesaadavad (artikkel 56 lõige 3) ning täidetud on tagasimaksmiseks. Abil peab olema ergutav mõju
ülejäänud asjakohased määruse (EL) nr 651/2014 I vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6.
peatükis ja artiklis 56 sätestatud tingimused. Lisaks on (6) Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse
ilmselt määruse eelnõu § 9 lõikes 1 toodud osad määruses (EL) nr 1407/2013 ning konkurentsiseaduse §-
abikõlblikud kulud ka sellised, mis ei mahutu ei Euroopa s 33 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse kõiki
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 36, ega nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühe
artiklis 56 toodud abikõlblike kulude alla, mistõttu tuleks ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega
nende kulude hüvitamise soovil kaaluda vähese tähtsusega abi ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse
abi andmise võimalust. ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks
Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku vaadata üle ettevõtjaks loetakse määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1
määruse eelnõu artikli 9 lõikes 1 toodud abikõlblikud lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib
kulud ning hinnata uuesti, millised Euroopa Komisjoni kumuleerida teiste abiliikidega määruse (EL) nr
määruse (EL) nr 651/2014 artiklid, milliste kulude 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja
hüvitamiseks võiksid sobida, täiendavalt ka võimaliku piirmäärades.
vähese tähtsusega abi andmisega seonduvat ning teha (7) Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi koos intressiga
seejärel eelnõus ja seletuskirjas vastavad muudatused ja vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004,
täiendused. millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr
Alternatiivina on võimalus esitada Euroopa Komisjonile 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad
riigiabi andmise loa taotlus. Näiteks 2018. aastal on EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L
Euroopa Komisjon teinud otsuse SA.48190(2017/N) 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse
https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/269473/2 artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud
69473_1980325_81_2.pdf, mis puudutas elektribusside intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi
ostu (mida Euroopa Komisjon hindas keskkonnakaitseabi kohaldamise meetodile. Toetuse andjal on õigus
suuniste alusel) ja ka laadimistaristut (mida Euroopa ebaseaduslik riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul
Komisjon hindas otse ELTL art 107(3)(c) alusel. taotluse rahuldamise otsusest arvates.
Rahandusministeerium Seletuskirjas on eelnõu § 3 osas kirjeldatud abikõlblike Arvestatud Sõnastatud: § 8 (1) Toetuse suurus ühe projekti kohta on
kulude arvutamisega seonduv Euroopa Komisjoni määruse maksimaalselt 4 000 000 eurot.
(EL) nr 651/2014 artikli 36 alusel. Toetuse suuruse (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest
arvutamisega seonduv peaks olema aga sätestatud ka kuludest on 50 protsenti.
määruse eelnõus, mistõttu teeme ettepaneku täiendada (3) Üldise grupierandi määruse artikkel 56 alusel antava
vastavalt määruse eelnõu § 8. abi korral ei tohi toetuse summa ületada abikõlblike
kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.
§ 9 (1) Abikõlblikud kulud on:
1) minimaalselt kaheksa elektribussi soetamiskulu koos
varustusega avalikuks liiniveoks, ulatuses, mille võrra
elektribussi maksumus ületab 200 000 eurot;
2) punktis 1 nimetatud elektribusside laadimistaristu
ostu, projekteerimis- ja ehitamiskulu;
3) laadimistaristu liitumistasu elektri jaotusvõrguga
liitumiseks;
4) laadimistaristu ehitamise omanikujärelevalve teenus;
5) andmeanalüüsi kulud.
Seletuskirjas on selgitatud, et elektribussi maksumus on
abikõlblik ulatuses, mis ületab mittekeskkonnasõbraliku
bussi maksumust. Käesoleva määruse kohaldamisel
loetakse selliseks võrdlusbussiks diiselbussi, mille
maksumuseks loetakse 200 000 eurot turu-uuringu
kohaselt.
Rahandusministeerium Teeme ettepaneku täiendada määrust ka välistussätetega Arvestatud Täiendatud: § 3. Riigiabi (5) Üldise grupierandi määruse
vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014. alusel toetuse andmisel kohaldatakse nimetatud määruses
Sätete lisamine on vajalik, kuna üldpõhimõtete hulka, ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Abi andmisel
millest grupierandi määruse alusel koostatud abikavas kohaldatakse kõiki üldise grupierandi määruse artiklis 1
peaks olema abisaajat teavitatud (konkurentsiseaduse § sätestatud välistusi, sealhulgas ei anta abi raskustes
342 lõige 22) kuuluvad ka välistused, sh loetelu olevale ettevõtjale ega ettevõtjale, kellele komisjoni
mitteabikõlblikest sektoritest, raskustes ettevõtja toetamise eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
välistus, välistus ettevõtjatele, kellel on tagasi maksmata ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on
Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel tagasinõutud esitatud seni täitmata otsus abi tagasimaksmiseks. Abil
toetus (võib ka viitega grupierandi määruse vastavatele peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi
artiklitele). määruse artiklile 6.
Lõikes 6 on VTA välistused.
Rahandusministeerium Määruse eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt säilitab KIK toetuse Arvestatud Muudetud: § 3 (8) Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute
andmisega seotud dokumente kümme aastat alates Keskus säilitab toetuse andmisega seotud dokumente
käesoleva määruse alusel tehtavast taotluse rahuldamise kümme aastat lõppmakse tegemisest.
otsusest. Kuivõrd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 artikli 12 kohaselt säilitatakse dokumente
kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline
üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi,
teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 4 lõige 3
järgmiselt: „KIK säilitab toetuse andmisega seotud
dokumente kümme aastat alates käesoleva määruse alusel
viimase abi andmisest.“
Rahandusministeerium Seoses ergutava mõju nõudega teeme ettepaneku täiendada Arvestatud Lisatud soovitatud lause § 7 lg 3.
määruse eelnõu § 7 lõiget 3 lausega: „Kavandatavat
tegevust ei või alustada ja sellega seotud siduvaid
kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale
järgneval päeval.“
Rahandusministeerium Määruse eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt tunnistatakse taotleja Arvestatud Viited parandatud.
nõuetele vastavaks ja taotlus rahuldatakse, kui ta vastab §-
s 11 sätestatud nõuetele. Juhime tähelepanu, et taotlejale
esitavad nõuded on sätestatud määruse eelnõu § 10 ning
taotluse nõuetele vastavusega seonduv on sätestatud
eelnõu § 14 lõikes 3. Arvestades eeltoodut teeme
ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 14 lõige 2 näiteks
järgmiselt: „(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks,
kui ta vastab käesolevas määruse §-s 10 sätestatud
nõuetele.“
Rahandusministeerium Seoses võimalike ebaseadusliku riigiabi tuvastamise Arvestatud Lisatud § 3 lg 7.
juhtudega teeme ettepaneku täiendada eelnõud ka
ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmist puudutavate
sätetega. Täiendades määruse eelnõu § 24 näiteks
järgmiste sätetega: „(…) Ebaseadusliku riigiabi korral
nõutakse toetus tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa
Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega
rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu
artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–
134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel
liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis
11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. (…) Toetuse
andjal on õigus ebaseaduslik riigiabi tagasi nõuda kümne
aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.“
Rahandusministeerium Juhime tähelepanu, et kuivõrd määruse eelnõu kohaselt on Arvestatud Teadmiseks võetud.
hetkel planeeritud riigiabi andmine üldise grupierandi
määruse alusel, tuleb pärast määruse jõustumist esitada
Euroopa Komisjonile ka grupierandi teatis vastavalt
konkurentsiseaduse §-le 342.
Rahandusministeerium Vormistuslikud tähelepanekud: Arvestatud Vormistus üle vaadatud ja korrigeeritud vastavalt.
• § 9 lõikes 1, § 10 lõikes 1, § 23 lõikes 7 puuduvad
lauselõpumärgid;
• § 11 lõigetes 2 ja 3 ja § 21 lõikes 3 toodud loetelud
peaksid lõppema punktiga, mitte semikooloniga;
• § 8 lõikes 1 peaks sõna „koha“ asemel olema sõna
„kohta“;
• § 18 lõikes 1 on sätestatud: KIK teeb taotluse
rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta
käesoleva määruse nõudele või §16 kohaselt läbiviidud
hindamise põhjal jääb taotlus väljapoole eelarve mahtu ja
ei ole nõus osaliselt rahuldamisega. Tundub, et
eelnimetatud sättes on jäänud mõned sõnad puudu,
mistõttu teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 18
lõige 1 järgmiselt: „KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise
otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses
sätestatud nõuetele või § 16 kohaselt läbiviidud hindamise
põhjal jääb taotlus väljapoole eelarve mahtu ja taotleja ei
ole nõus taotluse osalise rahuldamisega.“.
• § 19 lõikes 7 asendada sõna „riigihange“ sõnaga
„hange“ vastavas käändes.
• § 24 teise lõigu esimeses lauses asendada sõna
„riigihange“ sõnaga „hange“ vastavas käändes.
27.11.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu
toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused elektribusside- ja laadimistaristu
soetamiseks. Eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“
lisas 5 määratletud meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojekti“ vahendite
kasutamise tingimused ja kord. Eelnõu eesmärgiks on taastuvenergia osatähtsuse kasvatamine
ning süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside
kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine, et aidata kaasa
elektritranspordi arengule.
Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades
süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside
kasutuselevõtu abil. Samuti panustab toetusmeede Euroopa Parlamendi ja nõukogu puhaste
sõidukite direktiivist (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ
keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188,
12.7.2019, lk 116—130) tulenevate eesmärkide täitmisesse. Toetust antakse tegevusteks, mis
aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad
taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a
energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena
suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5
gigavatt-tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse välja selle
opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest tavalaadimispunktist
ning kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha
mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest.
Soovitavalt on tavalaadijad võrku tagasi laadimise võimekusega, mille eest saab hindamisel
punkte. Pärast busside soetamist kogutakse ja analüüsitakse nende kasutamise andmeid viie
aasta jooksul. Meetme lõppedes tehakse kättesaadavaks analüüsi tulemused, milles võrreldakse
elektribusside opereerimise kogemust diisel- ja gaasibussidega. Andmeanalüüsi ja
kasutajakogemuse avalikustamine hõlbustavad võimalikku hilisemat üleminekut elektribusside
kasutamisele.
Meetme tegevusi rahastatakse riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest
kehtiva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve alusel. Eelnõu kehtestamise aluseks on
atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõige 3 ja § 1821 lõige 5. Eelnõuga nähakse
ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse tingimused ja toetuse
kasutamise kord meetme tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks,
samuti toetuse tagasinõudmise alused ja kord.
Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a poolt kinnitatud
arengukavaga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ning Vabariigi Valitsuse 19.
detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik (e-post:
[email protected], tel: 625 6465). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: Anne-
[email protected], tel: 7153403).
2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
2.1 Eelnõu taust
Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii
saame vähendada sõltuvust importkütustest, muuta keskkonda puhtamaks ning luua kohalikke
töökohti. Eriti oluline on see transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on
imporditavad fossiilkütused. Tänaseks on edukalt käivitunud biometaani kasutamine Eesti
transpordisektoris. Selleks, et transpordisektoris kasutatavaid kütuseid mitmekesistada, on
kasulik uusi lahendusi kogemuste saamiseks esmalt väiksemas mahus katsetada. Käesoleva
meetmega luuakse võimalus kasutajakogemuse saamiseks elektribusside ning nende
kasutamiseks vajaliku taristu toimimiselt ühistranspordi sektoris. Avalikel liinivedudel
mastaapsemalt elektribussidele üleminekuks on vajalik varasem kasutajakogemus, millele
oleks võimalik edasiste liinihangete väljatöötamisel tugineda. Toetatava tegevuse puhul on
oluline, et see panustaks määruse § 2 toodud eesmärkide saavutamisse, milleks on
taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamine ehk süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine
Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning, elektribusside tarbimis- ja
laadimisandmete kogumine, analüüsimine ja saadud teabe jagamine, et aidata kaasa
elektritranspordi arengule. Eesmärkide saavutamiseks on vaja edendada tehnoloogia
kasutuselevõttu tarbijagruppides, võimendades olemasolevaid tegevusi ja kutsudes ellu uusi
lahendusi.
Meetme töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium).
Toetuse taotlusi menetleb, teeb toetavale projektile väljamakseid ja projekti üle järelevalvet
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
2.2 Meetme elluviijad
AÕKS-i § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad majandus- ja taristuministri pädevuse
lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise
korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektide kaudu. Ministeerium
võib vajadusel volitada kompetentsi omavaid riiklikke sihtasutusi sõlmides selleks
halduslepingu vastavalt AÕKS-i § 161 lõikele 7. Haldusleping sõlmitakse SA
Keskkonnainvesteeringute Keskusega pärast kõnealuse määruse jõustumist.
2.2.1 Meetme rakendaja volitamise kaalutlused
AÕKS-i § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad majandus- ja taristuministri pädevuse
lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise
korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektide abil. Elektribusside
transpordisektoris kasutuselevõtu piloteerimise meetme rakendajaks määramisel on kaalutud
nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest
kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Meetme rakendaja ülesandeks on esmajärjekorras
teostada analüüs ning ettevalmistavad tegevused, mille alusel planeerida ning ellu viia meetme
põhitegevused. Kasutades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüsi ning
ekspertteadmisi, on tuvastatud käesoleva määruse raames läbiviidavate tegevuste eeldatav sisu.
Suurem osa elektribusside kasutajakogemuse saamist soodustavatest meetmetest puudutavad
spetsiifiliselt turupõhiste toetusmeetmete rakendamist ja väljatöötamist, rahastusmeetmete
tõhusust ja teenuste turgu käsitlevaid analüüse. Lisaks on vajalik, et meetme rakendaja oleks
võimeline töösse kaasama rahvusvahelist ekspertiisi ja kogemust.
Eeltoodud ülesannetest tulenevalt on kaalutud nii SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui
ka SA KredExi sobivust meetme rakendajana. Analüüsiti nelja erinevat aspekti ning analüüsi
tulemus on näidatud alloleval maatriksil. Hinnang erinevate aspektide kohta on näidatud skaalal
ühest kolmeni, kus üks on „pigem nõrk“ ning kolm „pigem tugev“.
SA SA KredEx
Keskkonnainvesteeringute
Keskus
Laiapõhjaliste 3 3
analüüside
teostamise kogemus
Toetusmeetmete 3 2
rakendamise
kogemus
Rahvusvaheliste 2 2
hankemenetluste,
ekspertide
kaasamise ja
suuremahuliste
projektide
läbiviimise kogemus
Eelnev kogemus 3 2
sarnaste projektide
läbiviimisel
Kokku 11 9
Meetme rakendajaks määramisel kaaluti nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise
ülesande sisu ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Mõlemal
asutusel on rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste
projektide läbiviimise kogemus.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on analüüside läbiviimisel olnud tihti rahastaja rollis,
kuid on teostanud ka ise näiteks oma rahastusmeetmete rakendamise tõhusust ja energiateenuste
turgu käsitlevaid analüüse. KIK toetab meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu
suurendamine transpordis” tegevuse „Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise
toetamine” elluviimiseks gaasibusside kasutuselevõttu ja biometaani tanklate rajamist (toetuse
suurus 9 miljonit eurot). KIK on mitmel Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise
perioodil olnud energeetikateemaliste meetmete rakendusüksus ja on andnud samalaadseid
toetusi keskkonnaprogrammist. Lisaks on KIK-il rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide
kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus (7 linna tänavavalgustus 15
miljonit eurot, Raadi rehvid 2,3 miljonit eurot) ning kvoodimüügituludest laekuvate vahendite
kasutamise kogemuse (toetus taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia
tootmiseks, lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks,
täiselektriliste sõidukite ostutoetus).
KredEx on näiteks osalenud ja läbi viinud analüüse, mis käsitlevad ehitiste energiatõhususega
seotud erinevaid aspekte (nt finantseerimine ja tehnilised aspektid) ning on osalenud ja osaleb
Euroopa Liidu finantseeritavates projektides, mis aitavad parandada ehitusturul tegutsevate
turuosaliste oskusi ning kompetentsust. KredEx on samuti pikaajaliste kogemustega
struktuurivahendite rakendaja. Lisaks on Kredex osalenud veel ka mitmete
kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamisel (elektriautode toetus).
Meetme rakendajaks määramisel tugineti eelnevale analüüsile ning ka rakendamiseks vajalike
tegevuste läbiviimiseks eelnevate sarnaste toetusmeetmete või projektide kogemusele.
Eelnevalt välja toodud põhjenduste tulemusel on meetme rakendajaks otsustatud määrata SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
1. peatükk Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärke,
tulemust, nimetatakse meetme elluviijad.
Eelnõu § 1 kohaselt on määrus kehtestatud riigi eelarvestrateegias määratud meetmele
„Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ (edaspidi meede) tuginedes.
Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga
„Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidega.
Eelnõu § 2 kirjeldab meetmes kajastatud toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust,
eesmärgiga vähendada Eesti transpordisektoris CO2 emissiooni, propageerida elektritransporti
ja vähendada välisõhu saasteainete emissiooni. Elektribusside toetusmeede panustab
transpordieesmärki ning puhaste sõidukite direktiivist tulenevatesse eesmärkidesse.
Taastuvenergia peab moodustama transpordisektori lõpptarbimises 2030. aastaks 14%, 2018.
aasta seisuga moodustab see 3,29%. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri
kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine
mahus vähemalt 0,28 kt CO2 aastas.
8 bussi, aastase läbisõiduga vähemalt 320 000 kilomeetrit (ehk 40 000 kilomeetrit bussi kohta).
Bussi kütusekulu on 32 liitrit 100 kilomeetri kohta, mis oli 2018. aastal Eestis keskmine
diiselbussi kütuse kulu. 1 liitri diiselkütuse kasutamisel tekitab buss 2,7 kg CO2 ning 1 km
läbimisel tekib 0,872 kg CO2. Eeldades, et need bussid asendatakse elektribussidega, mis
tarbivad päritolutunnistusega elektrit ehk mille emissioon on 0, siis saame vastava aastase CO2e
kokkuhoiu 0,38 ktCO2/a. 8x0,872x40,000 = 0,279 kt CO2. Kui keskmine elektrikulu kWh/km
kohta on 1,7 (turuosaliste andmetel), siis saame aastaseks kuluks 544,0136 kWh ehk 0,54 GWh.
Eelnõu § 3 näeb ette alused riigiabi andmiseks.
Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad
Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal.
Elektribusside soetamiseks antakse abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldise
grupierandi määrus, GBER) artikli 36 alusel, lähtudes selle artikli 36 lõike 5 punktist b, mille
kohaselt tuleb investeeringu kulud kindlaks määrata, viidates sarnasele, kuid vähem
keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Seega on
lubatud toetada elektribussi koos varustusega soetamiskulu ulatuses, mille võrra elektribussi
maksumus ületab nö tavalise bussi maksumust. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa
Komisjoni riigiabi otsusega SA.48190 (2017/N),1 milles komisjon otsustas, et elektribusside
toetamine on lubatav keskkonnaabina. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse selliseks
võrdlusbussiks diiselbussi, mille maksumuseks loetakse 200 000 eurot turu-uuringu kohaselt.
Turu-uuring teostati KIKi poolt vastavat teenust pakkuvate ettevõtjate ja ühistranspordi
valdkonnas tegutsevate isikute suulise küsitluse meetodil vahemikus aprill kuni juuni 2020 ning
interneti otsingute põhiselt.
Elektribussidele laadimistaristu rajamiseks ei saa mh nähtuvalt viidatud Euroopa Komisjoni
otsusest ja ka teadaolevast muust rakenduspraktikast anda keskkonnaabi. Viidatud otsuses andis
Euroopa Komisjon loa laadimistaristu toetamiseks vahetult Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 107 lõik 3 punkti c alusel. Määruse koostamisel on lähtutud eeldusest, et laadimistaristule
võib anda ka üldise grupierandi määruse artiklis 56 ette nähtud abi, kui kõik sellekohased
tingimused on täidetud. Seda hinnatakse taotlusepõhiselt. Kui laadimistaristu ei vasta artikli 56
tingimustele, siis selleks toetust ei anta ja toetuse saaja peab selle kulu ise kandma. Teise
võimalusena võib siiski anda laadimistaristu rajamiseks määruse kohaselt vähese tähtsusega
abi, mille piirmäär on 200 000 kolme aasta jooksul ühe ettevõtja kohta vastavalt Euroopa
Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, lähtudes selles sätestatud tingimustest ja
piirmääradest.
Muude abikõlblike kulude (nt omanikujärelevalve, andmeanalüüsi, elektriliitumise kulud)
katmiseks antakse abi samuti vähese tähtsusega abina.
Lisaks asjaomase riigiabi andmist lubavatele nimetatud ELi määruse eritingimustele tuleb
järgida ka nende määruste üldtingimusi. Võimaliku riigiabi tagasinõudmise korral on aluseks
nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999 ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004.
Eelnõu § 4 nimetab meetme elluviijad. Meetme elluviijaks on ministeerium ja KIK. Ühtlasi on
KIKi ülesandeks toetatavale projektile teha väljamakseid ning järelevalvet. AÕKS näeb ette, et
ministeerium võib sõlmida koostöökokkuleppeid juriidilise isikuga, milles sätestatakse eraldi
käesoleva määruse alusel toetatavad tegevused, täpsustatakse abikõlblikud kulud, sätestatakse
toetuse taotluste menetlemine ja toetuse andmine. Ühtlasi märgitakse eelnõu § 4 punktis, et
KIKil säilib kohustus säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates
käesoleva määruse alusel tehtavast taotluse rahuldamise otsusest. KIKi otsuste peale esitatud
vaided lahendab KIK haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Eelnõu § 5 käsitleb eelnõus kasutatavaid termineid.
Punkti 1 kohaselt on elektribussi termin defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2014/94/EL. Defineeritud on M3 kategooria I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem
kui 22 istekohta ja mille täismass on üle viie tonni ning mis sõidab üksnes elektri jõul või
kasutab üksnes heiteta jõuseadet. Ühtlasi panustab M3 kategooria I klassi sõiduk ka puhaste
sõidukite direktiivi normidesse.
Punkti 2 kohaselt on tavalaadimispunkt elektribussi laadijatüüp, mille abil saab elektribussi
akusid elektrivõrgust laadida. Tavalaadija võib võimaldada lisaks võrgust elektri võtmisele ka
elektri võrku tagasi andmist bussi akudest.
Punkti 3 kohaselt on kiirlaadimispunkt avalikes laadimisjaamades võimsusega vähemalt 150
kilovatti, mis on mõeldud lühemaks või pikemaks ajaks pargitud busside kiirlaadimiseks.
Kasutada võib nii pantograaf või muud tüüpi laadijat. Pantograaf laadimise puhul paigaldatakse
seade elektribussi katusele ning laadimine toimub õhuliini kaudu kokkupuutel elektribussi
1
Komisjoni otsus, juhtum SA.48190 (2017/N) – Support scheme for the acquisition of electric buses for urban
public transport, ELT C 158, 4.5.2018, lk 1.
katusel olevate kontaktidega. Tegemist on laadimisseadmega, mis üldjuhul paigaldatakse
bussiparkidesse või veoliinide lõppu selle laadimisomaduste tõttu.
Punkti 4 kohaselt on EL taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt taastuvenergia, energia,
mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ehk taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit
energia. Taastuvenergia allikad on: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas,
heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.
Punkti 5 kohaselt on avalik liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav
sõitjatevedu valla-, linna- või maakonnaliinil.
Punkti 6 kohaselt on projekt käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille
kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt.
Punkti 7 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja
lõppevad ning mille jooksul elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse
perioodiks on ajavahemik 2. augustist 2021. a kuni 31. detsembrini 2023. a. Andmeanalüüsi
esitamise kohustus kestab viis aastat pärast busside soetamist ja taristu valmimist ning
lõppmakse tegemist.
Punkti 8 kohaselt on abikõlblik kulu projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on
tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Andmeanalüüsi kulud makstakse välja taotluse juurde
esitatud eelarve alusel abikõlblikkuse perioodil. Vastavalt § 21 lõikele 4 võib maksta
andmeanalüüsi kulud põhjendatud eelarve alusel toetuse saajale välja koos projekti
lõppmaksega.
Punktid 9 ja 10 annavad selgituse, mida tähendab andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuanne. Projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul esitatakse iga aasta lõpu seisuga projekti vahearuanne ning
projekti lõppedes projekti lõpparuanne. Pärast projekti lõppmakset on toetuse saaja kohustatud
esitama kord aastas andmeanalüüsi vahearuande ja seda 5 aastase perioodi jooksul. Kui 5
aastane periood on läbi, siis tuleb esitada ka andmeanalüüsi lõpparuanne, mis võtab kogu
perioodi tulemused ja järeldused kokku.
2. peatükk Toetuse andmise alused
Eelnõu § 6 nimetab nõuded projektile. Eelnõu kirjeldab, mis tüüpi projektile toetust antakse
ning mis on selle oodatav tulemus. Paragrahvi kohaselt on toetatav tegevus, mis panustab
määruse § 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse. Soetatakse vähemalt kaheksa
madalapõrandalist täiselektrilist bussi (M3 kategooria, I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele
on rohkem kui 22 istekohta ja mille täismass on üle 5 tonni) koos nende opereerimiseks
vajamineva elektri laadimistaristuga. Laadimistaristu peab sisaldama vähemalt kaks
tavalaadimispunkti, ning kaks kiirlaadimispunkti võimsusega vähemalt 150 kilovatti.
Elektribussid peavad aastas läbima keskmiselt vähemalt 40 000 kilomeetrit. Näiteks kaheksa
elektribussi soetuse korral peab nende aastane läbisõit olema kokku vähemalt 320 000
kilomeetrit. Kui mõni elektribuss sõidab alla 40 000 kilomeetri, siis teised peavad sama võrra
rohkem läbi sõitma. Toetuse saaja kogub andmeid ja teostab andmeanalüüsi vastavalt määruse
lisas 1 toodud juhendile. Analüüsis tuleb võrrelda elektribusside näitajaid diisel-ja gaasibusside
näitajatega. Andmeanalüüsi vahearuanded esitatakse viis aastat pärast busside soetamis iga-
aastaselt 31. detsembri seisuga, hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuariks. Andmeanalüüsi
ülesehitus ning sisuline kirjeldus tuleb esitada taotlusega koos.
Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on
ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse periood algab 2.
augustil 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2023. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab
toetuse saajal olema vähemalt 8 elektribussi liinidel sõitmas ning laadimistaristu valmis,
andmeanalüüsi esitamise kohustus kehtib ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kui toetuse
saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse
toetust saada. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik
abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada, tingimusel, et projekti elluviimisel
saavutatav tulemus ei vähene. Projekt tulemuseks on taotluses näidatud elektribusside ja
laadimistaristu kasutamine avalikul liiniveol vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõppu ning
selle alusel teostatud andmeanalüüs. Abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK
toetuse saaja taotluse alusel. Liinivedu peab toimuma minimaalselt viiel järjestikkusel aastal.
Kui avaliku teenindamise leping kehtib vähem, esitatakse pädeva asutuse kinnitus uue lepingu
sõlmimise kohta nõutud perioodiks. Määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodi algus lähtub
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/1161, 20. juuni 2019, millega
muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite
edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116-130), varem soetatud bussid ei panustaks
puhaste sõidukite direktiivi eesmärkide täitmisse.
Andmeanalüüs teostatakse ning andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuanne esitatakse ka väljaspool
abikõlblikkuse perioodi, mistõttu andmeanalüüsi koostamise kulu on abikõlblik hoolimata
sellest, et seda tehakse ja tegemisega kaasnevad kulud tekivad ka väljaspool abikõlblikkuse
perioodi. Andmeanalüüsi kulu makstakse välja abikõlblikkuse perioodil koos lõppmaksega,
toetuse saaja poolt esitatud põhjendatud eelarve või kuludokumentide alusel.
Eelnõu § 8 määratleb toetuse suuruse ning osakaalu. Toetuse suuruseks on kuni 4 miljonit eurot
ja toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50 protsenti. Üldise
grupierandi määruse artikkel 36 punktid 6 ja 8 sätestavad toetuse osakaalud abikõlblikest
kuludest. Eesti on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel abikõlblik piirkond
kuni 31.12.2021 vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele SA.58439. Seega on võimalik abi
osakaaluks määrata kuni 50% abikõlblikust summast. Kui laadimistaristu investeeringuks
küsitakse toetust grupierandi määruse artikli 56 alusel, siis toetuse summa ei tohi ületada
abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Taotluse lisana tuleb esitada
asjakohased tegevuskasumi prognoosid. Tegevuskasum tuleb leida vastavalt üldise grupierandi
määruse artikli 2 lõikele 39.
Eelnõu § 9 määratleb, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud.
Abikõlblikud kulud peavad panustama eelnõu § 2 eesmärkide täitmisesse. Abikõlblikud kulud
on minimaalselt 8 elektribussi soetamiskulu liiniveoks, laadimistaristu seadmete ostu,
projekteerimis- ja ehituskulu soetatud elektribusside laadimiseks, liitumistasu elektri
jaotusvõrguga liitumiseks, omanikujärelevalve teenus.
Elektribussi maksumus on abikõlblik ulatuses, mis ületab mittekeskkonnasõbraliku bussi
maksumust. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse selliseks võrdlusbussiks diiselbussi,
mille maksumuseks loetakse 200 000 eurot turu-uuringu kohaselt.
Abikõlblikkude kulude alla ei lähe kulutused, mis on seotud liisingulepingu sõlmimisega,
kindlustusega, jooksvate palgakuludega, õigusabiga, koolitusega, amortisatsioonikuluga,
projektiga mitteseonduvad kuludega ning käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus
riigilt tagasi saada. Liisingulepingu sõlmimisel peab bussi omandiõigus minema liisingulepingu
lõppedes üle toetuse saajale, vastasel korral ei ole sellise lepingu alusel tehtavad kulud
abikõlblikud.
Kui laadimistaristut ei soovita soetada ja kasutada üldise grupierandi määrus artikkel 56
tingimustel või toetust selleks vähese tähtsusega abina ei saa anda (näiteks lubatud abi määr on
täis), tuleb laadimistaristu kulud toetuse saajal endal kanda. Sel juhul on laadimistaristu
maksumuse osas tegemist mitteabikõlblike, kuid projektis vajalike kuludega. Mitteabikõlblike
kulude tegemist KIK ei kontrolli. Kuid projekti ei rahastata, kui selle raames ei planeerita teha
kõiki tegevusi, sh nõutud laadimistaristu väljaehitamist.
3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
Eelnõu § 10 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib käesolevas määruses
nimetatud toetuse saajaks olla avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat bussiliinivedu
korraldav pädev asutus vastavalt ühistranspordiseaduse §-le 19 või vedaja ÜTS § 20 alusel.
Vedaja, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping ÜTS § 20 mõistes peab tõendama, et
leping kehtib 2. augustil 2021. a ning veel vähemalt viie aastase perioodi jooksul. Lepingu
alusel kasutatavate busside arv ei ole toetuse taotlemiseks oluline. Kui avaliku teenindamise
leping kehtib vähem kui 5 aastat, tuleb esitada ÜTS § 19 mõistes pädeva asutuse kinnitus, et
taotlejaga sõlmitakse uus leping, mis kehtib kuupäevast 2. august 2021. a veel vähemalt viis
aastat. Kui ei ole tõendatud taotleja kohustus teostada sõitjate avalikku teenindust pärast 2.
augustit 2021 veel vähemalt 5 aastat, siis selline taotleja toetust saama ei kvalifitseeru ja tema
esitatud taotlus jäetakse rahuldamata. Nõue on seatud selleks, et tagada toetusega soetatud
busside eesmärgipärane kasutus.
Lõige 2 võimaldab taotlejal kaasata projekti partneri. Partneril peavad tekkima projekti
elluviimisel kulud. Näiteks võib partner rajada laadimistaristu ja seda nii toetuse abil kui ilma
toetuseta. Toetust laadimistaristu rajamiseks saab vaid juhul, kui toetust on võimalik maksta
üldise grupierandi määruse artikkel 56 alusel või vähese tähtsusega abina. Sel juhul, kui partner
on saanud toetust, vastutab ta koos toetuse saajaga busside ja taristu sihipärase kasutamise eest
viie aasta jooksul projekti lõppemisest.
Lõige 3 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. KIK teostab maksuvõla päringu
Maksu- ja Tolliameti avalikus registris (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et),
kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlejal ja partneril puudub Maksu- ja Tolliameti
võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav maksuvõlg või on see ajatatud. KIK kontrollib
äriregistrist, et taotleja ja partneri majandustegevus ei oleks lõppenud ega peatunud, taotleja ja
partneri suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja ja partneri
omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste
registrist, et taotleja ja partner ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja
ja partner või nende esindaja ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase,
varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole
karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse
E-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti
kontrollitakse taotleja ja partneri ning nende esindajate karistatust KarS § 2601 kohaselt, millega
tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist
2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike
tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009,
lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul
ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat või partnerit on
karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris.
Sellise taotleja taotlust ei rahuldata.
Eelnõu § 11 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Toetuse saajal tuleb Riigi Tugiteenuste
Keskuse E-toetuse keskkonnas täita taotlusvorm. E-toetus on struktuuritoetuse register, mis on
avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise
kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik
lahtrid, mis hõlmavad endas infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, väljundnäitajate
kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged, kui taotlusvormis
esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral
saadetakse taotlejale E-toetuse keskkonnas päring, koos suunistega taotluse täiendamiseks.
Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja
täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja
riigisiseste õigusaktidega. Lõikes 4 kirjeldatakse, millised dokumente peab taotleja taotlusele
lisama (hinnapakkumised, kehtiv avaliku teenindamise leping, mis kehtib vähemalt viis aastat
alates 2. augustist 2021. a, kogueelarve kululiikide lõikes eristades abikõlblikud ja
mitteabikõlblikud kulud, elektribussidega teenindatavate liinide ning rajatava laadimistaristu
kirjeldus, fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus võrreldes diisel- ja gaasibussidega,
ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest, omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus,
partneri nõusolek projekti osalemise kohta, vajadusel volikiri kui taotleja esindaja tegutseb
volituse alusel, elektribusside kasutamise andmete kogumise ja andmeanalüüsi kirjeldus
vastavalt määruse lisas 1 esitatud lähteülesandele ning kinnitus, et projekti kuludeks ei ole
taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest). Kui
toetust soovitakse taristu soetamiseks üldise grupierandi määruse artikkel 56 alusel, siis tuleb
esitada asjakohased tegevuskasumi prognoosid ning toetuse summa arvutus.
Eelnõu § 12 sätestab taotlusvooru tingimused, vooru kestvuse ning taotluse esitamise
tingimused. Informatsioon taotlusvooru avamise kohta avaldatakse hiljemalt 7 kalendripäeva
enne taotluste vastuvõtmise algust ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi veebilehel. Taotleja
esitab taotluse E-toetuse keskkonnas ning taotlusvoor kestab vähemalt 90 kalendripäeva.
Taotleja peab esitama taotlusvooru tähtajal § 11 nõuetele vastava taotluse.
Eelnõu § 13 sätestab taotluse menetlemise tegevused ning järjekorra. Taotluse menetlemine
koosneb taotluse vastuvõtmisest ja läbivaatamisest, esitatud andmete kontrollist, taotluse
hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. KIK võib
vajadusel nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks
taotlejale kuni 10-tööpäevalise tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.
Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused
hindamiskomisjonile hindamiseks 15 kalendripäeva jooksul peale taotlusvooru sulgemist.
Eelnõu § 14 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja taotluse
nõuetele vastavuse ja mittevastavuse tingimused. Taotleja ja partner tunnistatakse nõutele
vastavaks, kui ta vastab §-s 10 sätestatud nõuetele ning taotlus §-s 11 nimetatud nõuetele ja
projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt 31.12.2023. Taotlus ei vasta nõuetele kui
toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid,
määratud tähtaja jooksul ei ole taotlusest kõrvaldatud puudusi või taotlus ei vasta mõnele teisele
määruses esitatud nõudele. Kui taotleja, partner ja taotlus vastavad nõuetele, siis suunatakse
taotlus hindamisele. Kui taotleja, partner või taotlus ei vasta nõuetele, siis tehakse § 18 alusel
taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Eelnõu § 15 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise tingimused. Projekti hindamiseks
moodustab KIK hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kolm ministeeriumi eksperti ja üks
KIK-i ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. KIK esitab
hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne
taotlusvooru sulgemist.
Hindamiskomisjoni koosolekuid võib läbi viia elektrooniliselt. Kõik hindamiskomisjoni
liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd
korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei
avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka
tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga
toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad
kõik hindamiskomisjoni liikmed.
Eelnõu § 16 sätestab taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Taotlusi hinnatakse
lähtudes kuuest valikukriteeriumist, milleks on aastas kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides,
elektribusside arv, busside läbitud liinikilomeetrite arv aastas, andmete kogumise analüüsi
kirjeldus, projekti elluviimise raames soetatava laadimispunktide arv ning elektri võrku tagasi
andmise võimekus. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite lõikes. Hindamiskomisjon
kasutab hindamiskriteeriumina punktisüsteemi ning vastavalt antud punktidele moodustub
koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida. Hinnatakse lisas 2 kinnitatud
hindamismetoodika alusel. Suurima koondhindega taotlus on paremusjärjestuse alusel esimesel
kohal. Esmalt rahuldatakse esimesel kohal olev taotlus.
Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba
raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmistel positsioonidel olevaid taotlusi, kui taotleja on
nõus kogu projekti ellu viima. See tähendab suuremat omafinantseeringu vajadust.
Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise nõuded, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise
otsuse. Taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud
eelnõus. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-s 11
kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 9 nimetatud abikõlblike kulude, §-s 7 nimetatud
perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel ja §-s 6 nimetatud tingimustel. KIK kannab toetuse
pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. KIK
toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse
tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel.
Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba
raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmisel positsioonil olev taotlus, kui taotleja on nõus kogu
projekti ellu viima.
Eelnõu § 18 sätestab taotluste rahuldamata jätmise otsuse tingimused. Taotlus jäetakse
rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale
tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIK-il tekib kahtlus toetuse
eesmärgipärase kasutamise kohta ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on
vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Taotlus jäetakse
rahuldamata kui toetuste rahastamise eelarve ammendub. Taotlus jäetakse rahuldamata ka
juhul, kui eelarve ei võimalda pingereas teiseks jäänud taotlust rahuldada täies ulatuses ning
taotleja ei ole nõus § 17 lõike 4 kohase KIK-i ettepanekuga omafinantseeringut suurendada või
ei ole vastanud ettepanekule tähtaegselt. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi,
annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata või
täiendavat aega ei paluta, teeb KIK taotlejat täiendavalt ära kuulamata taotluse
mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta
oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse
mõttes. Seetõttu ei pea KIK täiendavalt samas küsimuses toetuse saajat ära kuulama enne
taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist.
Eelnõu § 19 sätestab projekti hangete läbiviimise tingimused. Projektiga seotud hankeid ei tohi
välja kuulutada enne 02.08.2021, tagamaks projekti panustamise puhaste sõidukite direktiivi
eesmärkide täitmisesse. Nimelt hindab direktiivi aruandlusperiood eesmärkide täitmist alates
01.08.2021. Lisaks on välja toodud tingimused, et toetuse saaja kohustub esitama hanke
dokumentide eelnõud KIK-ile enne hanke väljakuulutamist ülevaatamiseks, kui hanke eeldatav
maksumus ületab 100 000 eurot. Toetuse saaja peab alustama hangetega 6 kuu jooksul alates
abikõlblikkuse perioodi algusest. Riigihangete registris hanke läbi viimine on kohustuslik, kui
hanke eeldatav maksumus on 30 000 eurot. Alla 30 000 eurose hanke korral tuleb küsida
kirjalikult vähemalt 3 võrreldavat hinnapakkumist. Kõik piirmäärad on kehtestatud
käibemaksuta maksumust silmas pidades nagu riigihangete seaduses. Taotluse koosseisus
esitatud hinnapakkumised on turu-uuringu eesmärgil võetud, mille alusel saab teada eeldatavad
kulud projekti eelarves ning tegu ei ole siduvate kohustuste võtmisega.
Eelnõu § 20 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja korra.
Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande toetuse taotluse
rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Lõpparuanne peab kajastama määruse § 20 lõikes 9
välja toodud informatsiooni. Lisaks projekti elluviimise vahe- ja lõpparuannetele esitab toetuse
saaja igal aastal andmeanalüüsi vahearuande, mille ülesehitus ning sisu on taotluse protsessis
hindamiskomisjoni poolt hinnatud ning mille sisu ja vorm panustab määruse § 2 nimetatud
eesmärki. Aruanded esitatakse KIK-ile E-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise
otsuses märgitud tähtaegadel. Andmeanalüüsi esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31.
detsembri seisuga hiljemalt aruandluseperioodile järgneva aasta 15. jaanuaril. Projekti kestuse
ajal esitatakse andmeanalüüs koos vahearuandega E-toetuse keskkonnas, pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu esitatakse aruanne KIK-ile e-posti teel või E-toetuse keskkonnas.
Andmeanalüüsi vahearuanded esitatakse 5 aasta jooksul pärast elektribusside soetamist. KIK
võib põhjendatud juhul aruande esitamise tähtaega pikendada. Andmeanalüüsi lõpparuanne
esitatakse 5 aastase perioodi möödumisel ning selles võetakse kokku kogu perioodi tulemused
ning tehakse järeldused.
Eelnõu § 21 sätestab toetuse maksmise korra, kus on välja toodud, et toetus makstakse välja
tasutud kuludokumentide alusel abikõlblikkuse perioodil, maksetaotlusi tuleb esitada vastavalt
taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud aastasele rahastamiskavale. KIK võib teha makse
otse tarnijale või töövõtjale ehk arve väljastajale, kui toetuse saaja on maksetaotluses nii soovi
avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. KIK-i õigus teha
makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KIK-ile ega seda,
et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kui vara
soetamiseks kasutatakse liisingut, siis maksab KIK toetuse osa liisingu andjale tingimusel, et
toetuse saaja on tasunud sissemaksuna vähemalt 5% liisitava vara maksumusest. Kulu tasumise
nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui KIK on makse teinud. Toetus makstakse välja
maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse E-
toetuse keskkonna vahendusel KIK-ile ja see sisaldab endas § 21 lõikes 3 nõutud dokumente.
Kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise, siis
maksetaotluse menetlus peatatakse kuniks rikkumise osas on menetlus lõpuni viidud. Pärast
seda jätkub maksetaotluse menetlemine, kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse
menetlemise peatamisest, mis on menetlustoiming, antakse toetuse saajale teada kirjaga E-
toetuse vahendusel (HMS § 41).
Andmeanalüüsi kulud makstakse kuludokumentide või põhjendatud eelarve alusel koos
projekti lõppmaksega. Seega esitab toetuse saaja viimase väljamaksetaotluse koosseisus
andmeanalüüsi eelarve ja taotluse selle alusel toetuse väljamaksmiseks.
Eelnõu § 22 sätestab toetuse saaja õigused.
Eelkõige on toetuse saajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab
kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja määrusest kogumis.
KIKis tegeleb iga toetuse saajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid
teatatakse toetuse saajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Toetuse saajal on õigus oma
projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist.
Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne
tugi oma toetuse saajate abistamiseks.
Eelnõu § 23 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja tagab projekti tegevuste
elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste ja
rahastamiskava kohaselt ning kinnitab, et elektribussid on kasutuses avalikus liiniveos vähemalt
viis aastat. Vastasel juhul nõutakse toetus proportsionaalselt rikkumisele tagasi. Toetuse abil
soetatud bussides tuleb kasutada ainult taastuvenergiat, mille kinnituseks esitab toetuse saaja
KIK-ile taastuvenergia kustutatud päritolutunnistustest koopiad koos andmeanalüüsiga
vähemalt üks kord aastas. Kui toetuse saaja elektritarbimise pakett näeb ette taastuvenergia
kasutamist, võib toetuse saaja taastuvenergia tarbimise tõendamiseks esitada koopia või
väljavõtte elektritarbimise lepingust ja tarbimisandmete info, mis katab sõiduki(te) energiakulu.
Kui toetuse saaja omab taastuvenergia tootmisseadet, võib esitada tootmise ja tarbimise
andmed, mis katavad sõiduki(te) energiakulu. Toetuse saaja on kohustatud esitama ning
uuendama vahearuandeid ja andmeanalüüsi iga aastaselt vastavalt taotluse rahuldamise otsuses
kokku lepitule. Taotleja on kohustatud põhjendatud nõudmise korral esitama taotleja ning
taotluse kohta lisainformatsiooni ning võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust
määruses sätestatud nõuetele. Lisaks peab toetuse saaja säilitama projekti teostamisega
seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 10 aastat peale elektribusside teenindamise alustamist
avalikel liinidel. Toetuse saaja peab andma KIK-i või ministeeriumi nimetatud audiitori,
kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul,
arvates sellekohase nõude saamisest.
Lõiked 9 ja 10 täpsustavad liisinguga seotud kohustusi. Lõige 10 keelab pärast bussi ostmist
omavahenditest või laenu abil, müüa toetuse abil soetatud elektribuss või taristu liisingufirmale
ja siis endale tagasi liisida. Keelu põhjus seisneb selles, et sel juhul on KIK-i jaoks liiga
keeruline ja kulukas kontrollida antud abi tegelikku väärtust. Kaheldav on üldse abi andmise
vajalikkus.
Eelnõu § 24 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise
tingimused. Projekt tuleb viia ellu rahastamiskava kohaselt. Kui toetuse saaja ei täida
käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas ei vii
projekti ellu rahastamiskava kohaselt, on KIK-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda
vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele § 1821. Elektribussidega tuleb läbida keskmiselt
vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas ja iga buss peab olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt
viis aastat alates lõppmakse tegemisest. Vastasel korral nõutakse toetus proportsionaalselt
tagasi. Ühtlasi on KIK-il õigus taotluse rahuldamise otsuses märgitud summa 10% ulatuses
tagasi nõuda juhul, kui toetuse saaja ei esita projekti ja andmeanalüüsi vahe- ning
lõpparuandeid, taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadel. Toetuse tagasinõudmise korral
tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses
tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. Tagasinõutud toetus tuleb tagasi
maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse viivist 0,1 protsenti iga
toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui
tagasinõutav toetuse summa vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele § 1821 lõikele 4.
Näiteks, kui hankijast toetuse saaja on riigihankes seadnud ebaproportsionaalse
kvalifitseerimistingimuse ja sellise tingimuse tõttu võis olla pakkujaid, kes ei saanud pakkuma
tulla, siis nõutakse lähtudes selle tingimuse piiravast mõjust toetust protsendi alusel tagasi.
Näiteks, kui nõutakse et pakkumuste esitamise ajal peab pakkujal olema töökoda Tallinnas (või
Eestis), siis selline tingimus piirab välispakkujaid, kes hanke võitmise korral looksid
hooldustingimused. Tagasinõue tuleks 10% hankelepingu maksumusest, kui esitati ikkagi mitu
pakkumust, kuid sealjuures kaalutletakse ka juhtumipõhiseid asjaolusid. Hooldusvõimaluse
olemasolu saab nõuda hankelepingu sõlmimise ajaks, kuid ka sel juhul ei peaks ettevõtjatele
ette kirjutama kuidas seda korraldada. Näiteks, bussi alla viie aastase kasutuse korral
arvutatakse tagastatav toetuse summa konkreetse bussi kasutusaega arvestades, kilomeetreid ei
arvestata.
Bussi kasutamisel 5 aasta jooksul alla 200 000 km arvutatakse tagastatav toetuse summa toetuse
abil soetatud busside keskmise läbisõidu põhjal. See tähendab, et kui mõni buss sõitis vähem
kui nõutud 200 000 km, siis on võimalik tema tagastatavat toetuse summat vähendada, kui mõni
teine buss sõitis rohkem kui 200 000 km. Kui keskmiselt sõidavad kõik bussid kokku viie aasta
jooksul üle 200 000 km, siis loetakse nõue täidetuks ja toetust tagasi ei nõuta.
3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõus ei ole vastuolusid Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa komisjoni teavitatakse
riigiabist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535 kohaselt, millega nähakse
ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L
241, 17.9.2015, lk 1–15).
4. MÄÄRUSE MÕJU
4.1 Määruse üldine mõju
Toetuse eesmärk on vähendada transpordi saastekoormust, saada vahetu kasutajakogemus uute
keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutamisest, suurendada taastuvenergia kasutamist
transpordis elektribusside ja selle opereerimiseks vajaliku taristu kasutuselevõtmisega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 ehk nn jagatud kohustuse määruse
kohaselt tuleb Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordi, väikeenergeetika,
põllumajanduse, jäätmemajanduse ning tööstuslike protsesside sektorites aastaks 2030 kokku
vähemalt 13% võrreldes 2005. aastaga. Transport andis 2018. aastal ligi 40% nimetatud
sektorite koguheitest, olles sellega suurim heite põhjustaja. Elektribusside oluliselt väiksem
energiatarbimine võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega omab positiivset mõju CO2 ja
õhusaasteainete heitkoguste vähenemisele.
4.2 Mõju halduskoormusele
Määrusega ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees, seega
standardkulu mudeli mõistes halduskoormust ei lisandu. Toetuse saamisega kaasneb toetuse
saajal kohustus toetuse kasutamisest aru anda KIK-ile projekti elluviimise kohta kord aastas
ning kohustus esitada viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu KIK-ile kogutud
andmed ja analüüs (vastavalt määruse lisa 1 metoodikale). KIK edastab andmeanalüüsi
aruanded ministeeriumile, mille halduskoormusele ei ole ette näha olulist tõusu.
4.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele.
Toetuse otseseks eesmärgiks on aidata kaasa elektritranspordi arengule Eesti transpordisektoris.
Rahastamise tulemusel soetatakse vähemalt kaheksa elektribussi koos vajaliku
laadimistaristuga, mis koosneb vähemalt kahest tavalaadimispunktist (võib olla võrku tagasi
andmise võimekusega) ning kahest kiirlaadimispunktist. Toetusprotsent tegevuste toetamisel
on projekti abikõlblikest kuludest maksimaalselt 50 %, mis ei ületa 4 000 000 eurot.
Elektribussid peavad olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt 5 aastat pärast projekti lõppu.
Toetuse oodatavaks tulemuseks on täiendava taastuvelektri kasutamine transpordisektoris
vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,28 kt CO2 e/a.
Täpsem arvutuskäik on leitav seletuskirjast eelnõu § 2 seletusest. Väheneb õhusaaste linnas,
sest lisaks kasvuhoonegaaside vähenemisele langeb ka peenosakeste saaste. Samuti väheneb
linnas mürasaaste, kuna elektribussid töötavad vaiksemalt võrreldes sisepõlemismootoriga
bussidega. Uuringud on välja toonud ka bussijuhtidele mugavama töökeskkonna
elektribussides, kus müra ja vibratsiooni on vähem.
Kokkuvõttes saavutatakse elektribusside (sh laadimistaristu) kasutuselevõtmise tulemusel
suurem positiivne mõju keskkonnale ja määruse eesmärkide täitmine. Määruse jõustudes on
võimalik ettenähtud toetusi välja maksta kuni 2023. aasta lõpuni.
Meetme raames soetatakse hanke korras vähemalt kaheksa elektribussi ja rajatakse
laadimistaristu. Hangetes saavad osaleda erinevad ettevõtjad. Meetme toetuse osa on 4 miljonit
eurot, millele toetuse saaja lisab veel umbes 70% omafinantseeringut ja see raha suunatakse
läbi hangete lähiaastatel majandusse. Samuti mõjutab majandus- ja ettevõtluskeskkonda
positiivselt busside soetamisele järgnev hoolduse tellimine ning laadimistaristu korrashoiu
tellimine.
Kaasnevaks mõjuks saab lugeda ühistranspordi kulukuse vähenemine kohaliku omavalitsuse
jaoks.
5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA
RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD
Peale määruse rakendamist sõlmib ministeerium halduslepingu riigi sihtasutusega
Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada pilootprojekti elluviimine, mis
hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projekti läbiviimist ja järelevalvet.
Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud kuni 4 miljoni euro ulatuses. Eelarve
pilootprojekti läbiviimiseks kaetakse kvoodimüügi tuludest riigi eelarvestrateegia ja meetme
„Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks“ alusel. Määruse rakendamisega ei
kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE
Määrus jõustub üldises korras.
7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja
huvitatud osapooltele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Esitatud märkused ja vastused neile
on esitatud seletuskirjale lisatud tabelis.
MÄÄRUS 10.12.2020 nr 87
Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu
toetamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2020–2023 lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika
eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ (edaspidi meede) tegevuse elluviimiseks elektribusside
transpordisektoris kasutuselevõtu toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
Toetuse andmise eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris
elektribusside kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja
analüüsimine (edaspidi andmeanalüüs), et aidata kaasa elektritranspordi arengule.
§ 3. Riigiabi
(1) Elektribusside ostmiseks antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud
komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise
grupierandi määrus) artikli 36 tähenduses. Abikõlblikud kulud määratakse kindlaks artikli 36
lõike 5 punkti b alusel.
(2) Laadimistaristu jaoks antav toetus on kohaliku taristu rajamiseks antav riigiabi üldise
grupierandi määruse artikli 56 tähenduses, kui rajatav taristu ja selle kasutamine vastab nimetatud
artiklis sätestatud tingimustele.
(3) Kui laadimistaristu jaoks antava toetuse suhtes ei ole kohaldatav üldise grupierandi määruse
artikkel 56, võib selleks anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8).
(4) Muude projekti kulude katmiseks võib anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele
(EL) nr 1407/2013 vähese tähtsusega abina.
(5) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse kõiki üldise grupierandi määruse
artiklis 1 sätestatud välistusi, sealhulgas ei anta abi raskustes olevale ettevõtjale ega ettevõtjale,
kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata otsus abi tagasimaksmiseks. Abil peab olema ergutav
mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6.
(6) Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse määruses (EL) nr 1407/2013 ning
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse kõiki nimetatud määruse
artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühe ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei
tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks
ettevõtjaks loetakse määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese
tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud
tingimustel ja piirmäärades.
(7) Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse
(EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140,
30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud
intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. Toetuse andjal on õigus
ebaseaduslik riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.
(8) Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus säilitab toetuse andmisega seotud dokumente
kümme aastat lõppmakse tegemisest.
§ 4. Meetme elluviijad
(1) Toetuse andmist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi ministeerium).
(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetuse väljamakseid teeb ja projekti üle järelevalvet teostab
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
§ 5. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) elektribuss – M3 kategooria I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui 22 istekohta
ja mille täismass on üle viie tonni ning mis sõidab üksnes elektri jõul või kasutab üksnes heiteta
jõuseadet, kui ta ei ole võrku ühendatud;
2) tavalaadimispunkt – elektribussi akude laadimise seade, mis võib võimaldada elektribussi
akudest elektrienergia võrku tagasi andmist;
3) kiirlaadimispunkt – vähemalt 150 kilovatise võimsusega pantograaf või muud tüüpi laadija;
4) taastuvenergia – energia, mille allikas on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus,
prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas või biomass;
5) avalik liinivedu – avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu;
6) projekt – käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse
osaliselt toetuse arvelt;
7) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning
projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad;
8) abikõlblik kulu – projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse
perioodil;
9) andmeanalüüsi vahearuanne – määruse lisas 1 „Andmete kogumise ja analüüsi
lähteülesanne“ (edaspidi lisa 1) esitatud lähteülesandele vastav ühe aasta pikkust perioodi kajastav
dokument;
10) andmeanalüüsi lõpparuanne – lisas 1 esitatud lähteülesandele vastav viie aasta pikkust perioodi
kajastav dokument.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 6. Nõuded projektile
Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse
ning mille raames täidetakse kõik järgnevad tingimused:
1) võetakse avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamisel kasutusele vähemalt
kaheksa madalapõrandalist elektribussi;
2) projekti raames hangitud elektribusside keskmine läbisõit peab olema vähemalt 40 000
kilomeetrit aastas;
3) rajatakse punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamiseks vajaminev elektribusside
laadimistaristu, sealhulgas vähemalt kaks tavalaadimispunkti ning kaks kiirlaadimispunkti;
4) kogutakse punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamisel infot, teostatakse andmeanalüüs
võrdluses diisel- ja gaasibusside kasutamisega ja esitatakse selle kohta määruses sätestatud
andmeanalüüsi aruanded KIK-ile;
5) kasutatakse punktis 1 nimetatud elektribussides ainult taastuvenergiat.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab 2. augustil 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2023. a.
(2) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul, kuid tingimusel, et toetuse andmise
oodatav tulemus ei vähene, võib KIK pikendada lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse perioodi kuni
kuue kuu võrra.
(3) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tekkinud projekti
abikõlblikkuse perioodil. Kulu on tekkinud, kui kulu aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud
või teenus osutatud ja kulu tekkimine on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe,
üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega. Kavandatavat tegevust ei või alustada
ja sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
(4) Andmeanalüüs teostatakse ka väljaspool projekti abikõlblikkuse perioodi.
§ 8. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Toetuse suurus ühe projekti kohta on maksimaalselt 4 000 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50 protsenti.
(3) Üldise grupierandi määruse artikkel 56 alusel antava abi korral ei tohi toetuse summa ületada
abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.
§ 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on:
1) minimaalselt kaheksa elektribussi soetamiskulu koos varustusega avalikuks liiniveoks, ulatuses,
mille võrra elektribussi maksumus ületab 200 000 eurot;
2) punktis 1 nimetatud elektribusside laadimistaristu ostu, projekteerimis- ja ehitamiskulu;
3) laadimistaristu liitumistasu elektri jaotusvõrguga liitumiseks;
4) laadimistaristu ehitamise omanikujärelevalve teenus;
5) andmeanalüüsi kulud.
(2) Mitteabikõlblikud kulud on järgmised:
1) elektribussi liisingulepingu sõlmimisega seotud kulud ja liisingulepingu alusel makstav intress;
2) elektribussi kindlustamise kulu;
3) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara
lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;
4) amortisatsioonikulu;
5) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud;
6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või
ebaolulised kulud;
7) käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada;
8) koolituskulud;
9) õigusabi, kohtu ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulud;
10) palgakulud;
11) kasutatud elektribussi ostukulud;
12) laadimistaristu kulud osas, millises need ei vasta üldise grupierandi määruse artikli 56
tingimustele või mille osas ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abi.
3. peatükk
Taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 10. Taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda pädev asutus ühistranspordi seaduse (edaspidi ÜTS) § 19 tähenduses ja
vedaja ÜTS § 6 tähenduses, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping ÜTS § 20 tähenduses,
mis kehtib 2. augustist 2021. a arvates veel vähemalt viis aastat. Kui avaliku teenindamise leping
kehtib vähem, peab taotlejal olema pädeva asutuse kinnitus uue lepingu sõlmimise kohta
nimetatud perioodiks.
(2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina Eestis registreeritud juriidilise isiku.
Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus kulud. Partner
vastutab projekti elluviimise ning tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt
toetuse saajaga, kui partner on saanud toetust abikõlblike kulude hüvituseks.
(3) Taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotlejal ja partneril peab puuduma Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult
kuvatav võlg või see on ajatatud;
2) taotleja ega partneri majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
3) taotleja ega partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest raha saanud;
4) taotleja ja partner on täitnud toetuse tagasimakse nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse
andja on selle varasema toetuse korral esitanud;
5) taotleja ega partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud
pankrotiotsust;
6) äriühingust taotleja ja partneri osakapital või aktsiakapital vastab äriseadustikus kehtestatud
nõuetele;
7) taotlejat, partnerit ega nende seaduslikku esindajat ei ole karistatud karistusseadustiku §-des
209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 sätestatud teo eest või nimetatud karistuste karistusandmed
on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotleja peab taotluse esitama Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas (edaspidi
E-toetuse keskkond) taotlusvormil, millele on lisatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid.
(2) Nõuded taotlusele:
1) taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuse keskkonnas oleva taotlusvormi andmeväljadest ja
taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad andmeväljad peavad olema korrektselt täidetud;
2) taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged;
3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja
riigisiseste õigusaktidega.
(3) Taotluses peab välja tooma:
1) toetuse kasutamise ajakava (edaspidi rahastamiskava), mis peab olema reaalselt elluviidav ning
mille kohaselt projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil;
2) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid ning
omafinantseeringut;
3) projekti elluviimise raames soetatavate elektribusside arvu;
4) projekti elluviimise raames soetatavate laadimispunktide tüübi ja arvu;
5) projekti tulemuse, mis panustab § 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse;
6) partneri kaasamisel partneri andmed ja partneri tehtavad toetatavad tegevused.
(4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:
1) elektribusside ning muude abikõlblike kulude kohta minimaalselt kaks võrreldavat
hinnapakkumist;
2) kehtiv avaliku teenindamise leping, mille alusel teostatakse liinivedu ja § 10 lõikes 1 sätestatud
juhul pädeva asutuse kinnitus lepingu sõlmimise kohta nõutud perioodiks;
3) elektribussidega teenindatavate liinide ning rajatava laadimistaristu kirjeldus;
4) fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus KIK-i veebilehel avaldatud vormil võrreldes diisel-
ja gaasibussidega aastal 2020 elektribussidega asendatavatel liinidel;
5) ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest;
6) omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus;
7) partneri nõusolek projektis osalemise kohta;
8) volikiri, kui taotleja või partneri esindaja tegutseb volituse alusel;
9) elektribusside kasutamise andmete kogumise ja analüüsi kirjeldus vastavalt lisas 1 esitatud
lähteülesandele;
10) kinnitus, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu
või välisabi vahenditest;
11) paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud juhul asjakohased tegevuskasumi prognoosid ning toetuse
summa arvutus.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 12. Taotlusvoor
(1) Taotluste esitamiseks korraldatakse taotlusvoor. Taotlusvoor kestab vähemalt 90
kalendripäeva.
(2) Taotleja esitab §-s 11 sätestatud nõuetele vastava taotluse E-toetuse keskkonnas
esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(3) Informatsioon taotlusvooru eelarve, avamise ning sulgemise aja kohta avaldatakse hiljemalt
seitse kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust ühes üleriigilises päevalehes ja KIK-i
veebilehel.
(4) E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte
toimetatuks.
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluseid menetleb KIK.
(2) Taotluste menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotluse registreerimine;
2) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;
3) taotluste hindamine;
4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
(3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses
esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates
ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist või muutmist või mille kohta tuleb esitada
täiendavaid dokumente.
(4) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale, näidates ära,
millised puudused tuleb kõrvaldada. KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust
sisuliselt hindamata ja taotlejat täiendavalt ära kuulamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul
puudusi kõrvaldanud.
(5) KIK annab lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse
kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja.
(6) Taotleja teavitab KIK-i viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest,
mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(7) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused
hindamiskomisjonile hindamiseks 15 kalendripäeva jooksul taotlusvooru sulgemisest arvates.
§ 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK.
(2) Taotleja ja partner tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad §-s 10 sätestatud
nõuetele.
(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui:
1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 11 sätestatud
nõuetele;
2) toetust taotletakse käesolevas määruses sätestatud korras ja toetatavale tegevustele ning see
vastab §-s 2 nimetatud eesmärkidele;
3) taotletud toetuse suurus ja osakaal ei ületa §-s 8 sätestatut.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel
viisil taotluse menetlemist;
2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
3) taotlus, taotleja või partner ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele.
§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu
kuuluvad vähemalt kolm ministeeriumi ja üks KIK-i ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul
kaasata täiendavalt eksperte.
(2) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14
päeva enne taotlusvooru sulgemist.
§ 16. Taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon lõikes 2 sätestatud
hindamiskriteeriumite alusel vastavalt lisas 2 „Hindamismetoodika“ kirjeldatud metoodikale.
(2) Taotluste hindamiskriteeriumid on:
1) projekti tulemusel aastas kokkuhoitava fossiilse päritoluga süsinikdioksiidi ekvivalendi hulk
tonnides;
2) projekti tulemusel elektribussidega läbitud liinikilomeetrite arv aastas;
3) andmete kogumise ja analüüsi sisukirjeldus ja kvaliteet;
4) projekti elluviimise raames soetatavate elektribusside arv;
5) projekti elluviimise raames soetatavate laadimispunktide arv;
6) elektrivõrku elektrienergia tagasi andmise võimekus elektribusside akudest.
(3) Taotlustele hindamiskriteeriumite alusel omistatud punktide liitmisel moodustub taotluse
koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida.
§ 17. Taotluse rahuldamine
(1) Hindamiskomisjon teeb KIK-ile ettepaneku taotluste rahuldamiseks vastavalt § 16 toodud
hindamiskriteeriumite rakendamisel välja kujunenud pingereale ja taotluste rahastamise eelarve
vahenditele.
(2) Taotlused rahuldatakse pingerea alusel taotluste rahastamise eelarve ammendumiseni.
(3) Juhul, kui hindamise tulemusena saavad taotlused võrdse koondhinde, rahuldatakse esmalt
taotlus, mis sai kõrgema hinde § 16 lõike 2 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumis.
(4) Kui taotluste rahastamise eelarve ammendumise tõttu pole pingerea järgmist taotlust võimalik
rahuldada täies ulatuses, teeb KIK lähtudes taotluste rahastamise eelarve jäägist taotlejale
ettepaneku omafinantseeringu suurendamiseks selliselt, et taotluses toodud § 11 lõike 3 punktides
1 ja 3–6 nimetatud asjaolud ei muutu. Kui taotleja ei ole KIK-i määratud tähtpäevaks esitanud
nõusolekut omafinantseeringut suurendamise kohta, teeb KIK vastava ettepaneku taotluste
pingereas järgmisel kohal olevale taotlejale.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) toetuse summa ja rahastamiskava ning projekti abikõlblikkuse periood;
3) toetuse saaja ja partneri nimi, õigused ja kohustused;
4) elektribusside ja laadimistaristu sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord;
5) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord;
6) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete, sealhulgas andmeanalüüsi
vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtajad ja kord;
7) paragrahvi 23 lõikes 7 sätestatud elektrienergia päritolutunnistustest koopiate esitamise aeg;
8) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord;
9) teave riigiabi kohta;
10) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord;
11) otsuse muutmise tingimused;
12) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.
(6) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse
tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel.
(7) KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega
abi registrisse.
§ 18. Taotluste rahuldamata jätmise otsus
(1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui § 16 kohaselt läbiviidud hindamise põhjal
jääb taotlus väljapoole taotluste rahastamise eelarve mahtu ja taotleja ei ole nõustunud KIK-i
määratud tähtajaks § 17 lõikes 4 nimetatud omafinantseeringu suurendamise ettepanekuga.
(2) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast
otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel.
5. peatükk
Toetuse kasutamine ja maksmine
§ 19. Projekti hangete läbiviimine
(1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Toetuse saaja, kes ei
ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid
kulude tegemisel.
(2) Projektiga seotud hankeid ei või välja kuulutada enne 2. augustit 2021. a. Hanked tuleb välja
kuulutada hiljemalt kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.
(3) Kui hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot käibemaksuta või enam, esitab toetuse saaja
enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIK-ile
teadmiseks.
(4) Kui hanke eeldatav maksumus on 30 000 eurot käibemaksuta või enam, viib toetuse saaja
hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris.
(5) Kui hanke eeldatav maksumus on väiksem eelmises lõikes sätestatust, viib toetuse saaja hanke
läbi oma hankekorra kohaselt või selle puudumisel, võtab konkurentsi ärakasutamiseks kirjalikult
kolm võrreldavat hinnapakkumist ning esitab KIK-ile hanke korraldamist tõendavad dokumendid.
(6) Toetuse saaja esitab KIK-ile pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu, kui see ei ole
kättesaadav riigihangete registris.
(7) KIK nõustab vajadusel toetuse saajat hangete läbiviimisel.
(8) Toetuse saaja esitab enne hankelepingu muutmist KIK-ile ülevaatamiseks muudatuse kavandi.
(9) Toetuse saaja lisab riigihangete registris KIK-i töötaja hanke juurde kui „vaatleja“.
§ 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab KIK-ile projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande ning
andmeanalüüsi vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.
(2) Lõikes 1 nimetatud projekti vahearuannete ja lõpparuande vormid kehtestab KIK ja avalikustab
need E-toetuse keskkonnas.
(3) Andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuannete vormi ja ülesehituse kehtestamisel lähtub KIK lisast 1.
(4) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded ning andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuanded
KIK-ile E-toetuse keskkonna kaudu. Andmeanalüüsi aruanded võib esitada KIK-ile ka e-postiga.
(5) Projekti vahearuanded esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31. detsembri seisuga hiljemalt
aruandluseperioodile järgneva aasta 15. jaanuaril abikõlblikkuse perioodi jooksul.
(6) Andmeanalüüsi vahearuanded esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31. detsembri seisuga
viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemise aastast hiljemalt aruandluseperioodile järgneva aasta
15. jaanuaril. Koos viimase vahearuandega esitab toetuse saaja andmeanalüüsi lõpparuande. KIK
võib põhjendatud juhul aruande esitamise tähtaega pikendada.
(7) Projekti vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste
elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule.
(8) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande pärast elektribusside soetamist, laadimistaristu
valmimist ja andmeanalüüsi metoodika väljatöötamist. Projekti lõpparuanne esitatakse hiljemalt
ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu.
(9) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine informatsioon:
1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;
2) projekti tegevuste elluviimise tulemused;
3) andmed projekti elluviimisel läbiviidud hangete ja teostatud tööde kohta;
4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta;
5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
6) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusloa andmed;
7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.
(10) KIK kinnitab projekti ja andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale
täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest.
§ 21. Toetuse maksmise kord
(1) Toetus makstakse tasutud kuludokumendi ja maksetaotluse alusel toetuse saajale või partnerile
30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest.
(2) Toetus makstakse otse tarnijale või töövõtjale, kui toetuse saaja on maksetaotluses nii
avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. KIK-i õigus teha
makse otse tarnijale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KIK-ile ega
seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud tarnijale või töövõtjale. Kulu
maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui KIK on makse teinud.
(3) Liisingu kasutamise korral makstakse toetus liisinguandjale pärast liisingu esmase sissemakse
tasumist toetuse saaja poolt liisinguandja kontole. Esmase sissemakse suurus peab olema vähemalt
viis protsenti liisingulepingu summast.
(4) Andmeanalüüsi kulud võib maksta põhjendatud eelarve alusel koos projekti lõppmaksega.
(5) Maksetaotlused tuleb esitada KIK-ile abikõlblikkuse perioodil rahastamiskava kohaselt.
(6) Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonna vahendusel ja sellele lisatakse järgmised
dokumendid:
1) hankeleping, kui see ei ole KIK-ile teatavaks tehtud;
2) hankelepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;
3) arve või muu raamatupidamisdokument;
4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
5) kulu tasumist tõendav dokument;
6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument.
(7) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste
korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 1 sätestatud väljamakse
tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.
(8) Kui toetuse saaja ei esita maksetaotlust rahastamiskava kohaselt, keeldub KIK maksetaotluse
rahuldamisest, kui projekti elluviimine abikõlblikkuse perioodil on muutunud ebatõenäoliseks.
(9) Kui maksetaotluse menetlemise käigus tuvastatakse mõni § 24 lõikes 4 nimetatud asjaolu, siis
peatatakse maksetaotluse menetlemine.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides
sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
§ 23. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning
käesolevas määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt.
(2) Elektribussid ja laadimistaristu peavad olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt viis aastat
projekti lõppmakse tegemise hetkest arvates.
(3) Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIK-i küsimustele toetuse saaja, toetuse
kasutamise, soetatud vara ja selle kasutamise kohta.
(4) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIK-i või ministeeriumi nimetatud isikutel enne
projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse
tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja
raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIK-i või ministeeriumi hinnangul tähtsust
toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.
(5) Toetuse saaja peab andma KIK-i või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või
järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul, arvates
sellekohase nõude saamisest.
(6) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIK-i projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest,
mis võivad mõjutada projekti toetuse abil soetatud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja
võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi.
(7) Toetuse saaja kasutab toetuse abil soetatud elektribussides ainult taastuvenergiat ja esitab seda
tõendavad päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud
päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja tarbimisandmete info või toetuse
saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed KIK-ile vähemalt üks kord
aastas koos andmeanalüüsi vahearuannetega.
(8) Toetuse saaja esitab projekti ja andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuandeid vastavalt §-le 20.
(9) Kui toetuse saaja kasutab elektribusside soetamise finantseerimiseks liisingut, siis ei tohi
kokkulepitud liisingu summa olla suurem kui elektribussi soetamise maksumus, millest on maha
arvatud toetuse summa ja esmane sissemakse.
(10) Toetuse saajal ei ole lubatud toetuse abil soetatud vara müüa liisinguandjale eesmärgiga vara
liisingusse võtta enne viie aasta möödumist projektile lõppmakse tegemisest.
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIK-i algatusel, kui
sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine.
(2) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid
kohustusi, on KIK-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse
§ 1821 kohaselt.
(3) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahastamiskava kohaselt, on KIKil õigus taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagasi nõuda.
(4) KIK võib teha lõikes 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse osaliselt või
täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud
kulu abikõlblikkust;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatut või ei
kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei
ole järgitud;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
7) soetatud elektribussid ei ole läbinud kõikide toetuse arvelt soetatud elektribusside keskmisena
vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas ja seda viie aasta jooksul;
8) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud ebaõigeid andmeid.
(5) Kui toetuse saaja ei esita projekti ja andmeanalüüsi vahearuandeid ja lõpparuannet taotluse
rahuldamise otsuses määratud korras võib KIK taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse
summa kuni 10 protsendi ulatuses tagasi nõuda.
(6) Kui toetuse saaja ei täida § 23 lõikes 2 nimetatud kohustust, siis nõuab KIK toetuse
proportsionaalselt tagasi.
(7) Riigihangete seaduse rikkumise korral, millega võis kaasneda mõju hankelepingu
maksumusele, olenevalt rikkumise raskusest ja võimalikust mõjust hankelepingu hinnale nõutakse
toetus tagasi rikkumisega hõlmatud hankelepingu maksumuse toetuse arvelt hüvitatud osast.
Toetus nõutakse 100 protsenti tagasi, kui hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt.
(8) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.
(9) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale
kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse
tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Andmete kogumise ja analüüsi lähteülesanne
Lisa 2 Hindamismetoodika
Majandus- ja taristuministri
10.12.2020 määrus nr 87
„Elektribusside transpordisektoris
kasutuselevõtu toetamise tingimused ja
kord“
Lisa 1
ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSI LÄHTEÜLESANNE
(1) Toetuse saajal on kohustus koguda, jagada ning analüüsida elektribusside opereerimisel
saadavat infot võrdluses diisel- ja gaasibussidega ning analüüs peab sisaldama vähemalt järgmisi
andmeid:
a)Bussi mudel, keskmine läbisõit päevas, keskmine energiatarve päevas, keskmine
laadimine päevas (kWh), kokku laadimine, kogu läbisõit, energiatarve (kWh/km),
ööpäevane keskmine temperatuur, bussiakude degradatsioon ekspluatatsiooni
perioodil;
b)Bussipargi keskkonnamõju (tüpoloogia, CO2 ekvivalendi, diisli ja gaasi kokkuhoid,
bussi keskmine kiirus, hooajalised erinevused - mõju energiakulutustele,
primaarsed saasteained ja nende mõju, mürasaaste analüüs);
c)Laadimiskorrad (mõlemas suunas, keskmine kWh hind võrgust laadides ja võrku
andes), laadimise tihedus, elektri-ja ajakulu, akude vastupidavus ajas ning erinevas
ilmastikus (seos välisõhutemperatuuriga ja akude jõudluse vahel) jms on oluline
info;
d)Busside tugevuste ja nõrkuste analüüs võrdluses diisli- ja gaasibussidega;
e)Omandi ja selle kasutamise kogumaksumus (bussi hind, laadimisjaamade kulude
võrdlus, bussi kasutamise hind aastas sh. hoolduskulud, infrastruktuuri maksumus)
ja võrdlus diisli-ja gaasibussidega.
(2) Sõltuvalt laadimissüsteemi tootja pakutavatest võimalustest võib toetuse saajal olla vajalik
andmeid ise (või sisse ostetud teenusega) täiendavalt koguda ja analüüsida.
(3) Kokkuvõte tuleb esitada Word (või samaväärses) formaadis ja koondatud andmed koos
arvutustega Excelis (või samaväärses formaadis). Lahti tuleb kirjutada CO2 ekvivalendi ja diisli
kokkuhoiu arvutus.
(4) Andmeid tuleb koguda, analüüsida ja avaldada üks kord aastas viie aasta jooksul pärast busside
soetamist.
(5) Andmeanalüüsi vahearuanded tuleb esitada iga aasta lõpu seisuga viie aasta jooksul alates
projekti lõpust. Andmeanalüüsi lõpparuanne tuleb esitada koos viimase vahearuandega ning see
võtab kokku kogu viieaastase perioodi.
Majandus- ja taristuministri
10.12.2020 määrus nr 87
„Elektribusside transpordisektoris
kasutuselevõtu toetamise tingimused ja
kord“
Lisa 2
HINDAMISMETOODIKA
1) Projekti tulemusel aastas kokku hoitava fossiilse päritoluga süsinikdioksiidi ekvivalendi
hulk tonnides
Maksimum on 1 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide
summa = (taotleja hinnanguline individuaalne kokkuhoitav CO2 kogus aastas ÷ taotluste
lõikes maksimaalne kogus aastas).
2) Projekti tulemusel elektribussidega läbitud liinikilomeetrite arv aastas
Maksimum on 2 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = (taotleja individuaalne km arv ÷ taotluste lõikes maksimaalne km arv)
× 2.
3) Andme kogumise ja analüüsi kirjeldus
0 punkti - Mittevastav. Kirjeldus ei vasta üldse. Esitatud info põhjal ei ole võimalik hinnata
selle realistlikkust ja vastavust määruse eesmärkidele.
0,4 punkti - Vastab vähesel määral. Esitatud info on enamuses või mitmes olulises punktis
läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab mitmeid või märgatavaid
puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid, vastab ainult osaliselt määruse eesmärkidele.
0,75 punkti - Vastab suurel määral. Esitatud info on liiga üldine. Tegevuste kirjeldus on
mõnes punktis läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab mõningaid
puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid, kuid on põhiosas siiski aktsepteeritav.
1,13 punkti - Vastab täielikult. Kirjeldus on olulises osas läbimõeldud, teostatav ning
lähteülesandega seostatud. Tegevuste kirjelduses ei esine sisulisi puudujääke ega ka ootusi
ületavaid asjaolusid.
1,5 punkti - Vastab täielikult ning ületab ootusi. Kirjeldus on väga hästi läbi mõeldud ja
kirjeldatud, tegevused on loogiliselt järjestatud ja täiel määral teostatavad. Esitatud on
lähteülesandega võrreldes täiendavat lisandväärtust loovaid komponente, mis ületavad
seatud eesmärgi saavutamist.
4) Projekti elluviimise raames soetatavate elektribusside arv
Maksimum on 4 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = (taotleja individuaalne elektribusside arv ÷ taotluste lõikes maksimaalne
elektribusside arv) × 4. Miinimum on 8 elektribussi.
5) Projekti elluviimise raames soetatavate laadimispunktide arv
Maksimum on 1 punkt. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide
summa = (taotleja individuaalne laadimispunktide arv ÷ taotluste lõikes maksimaalne
laadimispunktide arv) x 1. Miinimum on 2 tavalaadijat ja 2 kiirlaadijat.
6) Elektrivõrku elektrienergia tagasi andmise võimekus elektribusside akudest
0,5 punkti. Vähemalt ühe tavalaadijaga on võimalik elektribussi akudest võrku elektrit
tagasi anda.