dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. detsember 2020
Viit
87
Registreeritud
10. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Kristo Kaasik

Failid

  • 📎87 10.12.2020 Ministri määrus.asice1206 KB

Sisu (failidest)

Majandus-ja taristuministri määrus „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus Tallinna Linnatranspordi AS Muuta §5 punkti 2 ehk tavalaadimispunkti definitsiooni. Arvestatud Nõue välja võetud. Hindamiskritieerumite alla jäetud Teeme ettepaneku jätta definitsioonist välja nõue, et võimalus saada lisapunkt kahesuunalise soetatav laadija peab võimaldama kahesuunalist laadimist laadimisvõimaluse loomise eest. elektribusside akudest. Bussitootjatel ei ole veel lähima paari aasta perspektiivis valmisolekut pakkuda nimetatud laadimissüsteemiga sobinduvaid busse. Teeme ettepaneku jätta viited välja ka muudest määruse punktidest. Tallinna Linnatranspordi AS Palume täpsustada abikõlblikkuse perioodi kohta välja Arvestatud Arvestatud ettepanekuga. Määruse uus sõnastus: toodud informatsiooni. §7 punkt (2) kohaselt pikendatakse „Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul olemasolul, kuid tingimusel, et toetuse andmise oodatav abikõlblikkuse perioodi 6 kuu võrra ehk kuni 30.06.2024, tulemus ei vähene, võib KIK pikendada lõikes 1 samas on öeldud, et tegevused peavad olema lõpetatud nimetatud abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra“. 31.07.2024 ehk 7. kuu lõpuks. Tallinna Linnatranspordi AS Eeldada võib, et vedajate senikehtivad lepingud ei kehti 5 Arvestatud Arvestatud ettepanekuga. § 10 lg 1 täiendatud lausega: aastat alates 2. augustist 2021, kuivõrd lepingud on „Kui avaliku teenindamise leping kehtib vähem, peab sõlmitud erinevatel tähtaegadel ja on erineva pikkusega. taotlejal olema pädeva asutuse kinnitus uue lepingu Teeme ettepaneku täpsustada §10 punkti 1 kirjeldust ning sõlmimise kohta nimetatud perioodiks.“ tuua välja ka erandi võimalus. Näiteks kui liiniveoleping ei Tallinna linna puhul on sellise kinnituse andmise kehti 5 aastat alates 2. august 2021, on vedajal (ÜTS §6 võimalik. mõistes) võimalik esitada taotluse juurde pädeva asutuse (ÜTS § 19 mõistes) kinnituskiri, et avaliku liiniveo teenindamiseks kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul elektribusse. Tallinna Linnatranspordi AS Taotluse juurde soovitakse saada elektribusside ja muude Arvestatud Kohustuslik on esitada kaks hinnapakkumust ja need ei abikõlblike kulude minimaalselt kolme võrreldavat ole siduvad. Hinnapakkumised on turu-uuringu hinnapakkumist. Juhime tähelepanu, et tegemist saab sel eesmärgil võetud, mille alusel saab teada eeldatavad juhul olla vaid informatiivse osaga, mitte siduva kulud projekti eelarves. kohustusega. Määrusest endast selgub, et AK periood algab 2.08.2021 ja ka hangetega võib alustada alles peale seda kuupäeva. Seega tegelik maksumus ja projekti rahaline suurus selgub alles peale hankemenetluse läbi viimist ca pool aastat hiljem kui taotlus esitati. Tallinna Linnatranspordi AS Viidatud on, et toetuse saaja esitab viis aastat pärast Arvestatud Määruses ja seletuskirjas sõnastus täpsustatud. projekti lõppu KIKile lõpparuande ja andmeanalüüsi. Samas on §20 punkt 7 öeldud, et lõpparuanne tuleb esitada kohe peale busside soetamist ja andmeanalüüsi metoodika välja töötamist. Palume kaaluda sõnastuse täpsustamist. Eesti Energia AS Eelnõu § 5 p 2 sätestab, et tavalaadimispunkt on seade, mis Arvestatud Parandatud § 5 p 2 tavalaadimispunkt sõnastust: võimaldab ka elektribussi akudest elektrienergia võrku elektribussi akude laadimise seade, mis võib võimaldada tagasi andmist; ning § 6 p 3, mis sätestab, et projektilt on elektribussi akudest elektrienergia võrku tagasi andmist. nõutud vähemalt kahe võrku tagasi andmise võimekusega § 6 p 3 rajatakse punktis 1 nimetatud elektribusside tavalaadimispunkti rajamist. Tulenevalt sellest, et sellise kasutamiseks vajaminev elektribusside laadimistaristu, võimekusega elektribusse hetkel kommertskasutuses ei sealhulgas vähemalt kaks tavalaadimispunkti ning kaks eksisteeri ning erinevad elektribusside tootjad on kiirlaadimispunkti. väljendanud valmisolekut selliseid busse tarnida kõige Hindamiskritieerumite alla jäetud võimalus saada 0,5 varem 3-4 aasta perspektiivis, siis pakume välja, et lisapunkti kahesuunalise laadimisvõimaluse loomise 1. Muuta §5 p 2 sõnastust nii, et tavalaadimispunkt on eest. elektribussi akude laadimise seade, mis võimaldab ka laadimise ajatamist või elektribussi akudest elektrienergia võrku tagasi andmist; 2. Muuta §6 p 3 sõnastust nii, et toetust antakse projektile, mille raames rajatakse punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamiseks vajaminev elektribusside laadimistaristu, sealhulgas vähemalt kaks laadimise ajatamise või võrku tagasi andmise võimekusega tavalaadimispunkti ning kaks kiirlaadimispunkti; 3. Täiendada §16 lg 2 nimekirja ja lisas 2 kirjeldatud hindamismetoodikat nii, et lisapunkte antaks võrku tagasi andmise võimekusega laadijate rajamise ning nende kasutamise eest; Eesti Energia AS Eelnõu § 5 p 4 on sätestatud taastuvenergia mõiste. ELTS Arvestatud Muudetud, sõnastus vastavalt ettepanekule. § 57 lg 1 käsitleb taastuvaid energiaallikaid. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 5 p 4 järgmises sõnastuses: „taastuvad energiaallikad – vesi, tuul, päike, laine, tõus- mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass“ Eesti Energia AS Eelnõu § 10 sätestab nõuded toetuse taotlejale. Vastavalt § Arvestatud Lisatud partneri mõiste. Taotleja võib kaasata partnereid, 10 lg 1 võib toetust taotleda pädev asutus ühistranspordi kes ei vasta ÜTSle ning muudele taotlejale seatud seaduse (edaspidi ÜTS) § 19 mõistes ja vedaja ÜTS § 6 tingimustele vastab. Partner saab olla makse saajaks ning mõistes, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping toetusega tehtud investeeringu omanik. ÜTS § 20 mõistes, mis kehtib kuupäevast 2. august 2021 Määruse § 10 (2) lisatud: „Taotleja võib projekti veel vähemalt viis aastat. Samas tulenevalt eelnõu § 6 p 3 elluviimisesse kaasata partnerina Eestis registreeritud antakse toetust projektile, mille raames rajatakse § 6 juriidilise isiku. Partner osaleb projektis toetatava punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamiseks tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus kulud. vajaminev elektribusside laadimistaristu, sealhulgas Partner vastutab projekti elluviimise ning tulemuse vähemalt kaks võrku tagasi andmise võimekusega säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt tavalaadimispunkti ning kaks kiirlaadimispunkti. On toetuse saajaga, kui partner on saanud toetust abikõlblike ilmselge, et eelnõu § 10 nimetatud isik ei tegutse kulude hüvituseks“. elektribusside laadimistaristu või laadimispunktidega seotud tegevusalal. Seega tuleks sätestada eelnõus võimalus toetuse taotlejale partneri kaasamiseks. Selleks tuleb eelnõusse kirjutada partneri, kes tegutseb elektrisõidukite laadimistaristute rajamise ja opereerimise valdkonnas, mõiste ja tingimused tema kaasamiseks ning toetusele kvalifitseerumiseks. Toetus kantakse partnerile tema abikõlbulike kulude eest talle endale, mitte taotlejale. Eesti Energia AS Teeme ettepaneku sätestada eelnõus konsortsiumi, Arvestatud Partneri kaasamise võimalus toodi määrusesse sisse ja konsortsiumi liikme (s h partneri) ja konsortsiumilepingu osaliselt seetõttu pole eraldi konsortsiumi mõiste sissetoomine mõiste ning eelnõus läbivalt kajastada vastavaid tegevusi: vajalik. 1. „Konsortsium on taotlust koostav ning toetatud projekti finantseerimises, juhtimises või elluviimises osalevate juriidiliste isikute ühendus, mille vähemalt üks liige vastab määruse §-s 10 taotlejale sätestatud nõutele “ 2. „Konsortsiumi liige on projekti kavandamisse, rahastamisse, juhtimisse või elluviimisse kaasatud juriidiline isik, kes osaleb nii projektiga seotud riskide kui ka projekti tulemi jagamisel.“ 3. „Konsortsiumleping on partnerite vaheline leping, mis reguleerib partnerite vahelisi suhteid taotluses sisalduva projekti elluviimisel, rahastamisel, juhtimisel ja projekti tulemusel tekkiva intellektuaalomandi kasutamisel. Konsortsiumlepingus sätestatakse partneritele nende teenuste eest makstava hüvitise tingimused.“ Eesti Energia AS Selguse huvides on otstarbekas eelnõu paragrahvis 6 Arvestatud Paragrahvi 6 täpsustatud. Sõnastatakse: „Toetust antakse täpsustada, et projekti raames peab ellu viima kõiki projektile, mille elluviimine panustab § 2 nimetatud järgneva nimistu tegevusi, nii on üheselt selge, et tegemist eesmärkide saavutamisesse ning mille raames täidetakse ei ole valiknimekirjaga. Sel viisil toetab see ka selgemalt § kõik järgnevad tingimused…“. 16 lg 4 regulatsiooni. Eesti Energia AS Eelnõu § 17 lg 2 p 4 sätestab, et taotluse rahuldamise Arvestatud Määruses on tingimused kirjas. § 23 (2) Elektribussid ja otsuses märgitakse vähemalt elektribusside ja osaliselt laadimistaristu peavad olema kasutuses avalikus liiniveos laadimistaristu sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise vähemalt viis aastat. TROs täpsustatakse kohustust tingimused ja kord. Oleme seisukohal, et kasutamise ja taotluse eripärast lähtudes ja määruse piires. säilitamise tingimused peaksid olema teada taotlemisel ehk meetmes määratletud. Praegu meetmes neid pole ja need avaldatakse alles MKM-i otsustusel rahuldamisotsuses. Eesti Energia AS Eelnõus ei ole selgesõnaliselt välja toodud, kellele kuulub Arvestatud Soetatud bussid ja taristu peab kuuluma toetuse saajale taristu ja laadimispunkt. Teeme ettepaneku sätestada või partnerile. eelnõus, et taristu ei pea projekti ajal ega pärast kuuluma taotlejale Hansabuss AS, Hansa § 8 lg 2 - toetusmäär peaks olema 60%. Toetuse määr 30% Arvestatud Määruses tõstetud toetusmäära osakaalu. Toetuse määr Bussiliinid AS, Samat AS ei kata ära hinnavahet (elektribuss ca 500 000 vs diiselbuss osaliselt saab olla kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. ca 200 000). Antud investeering ilma toetuseta teeb vaheks 93%. Koos toetusega jääb vedajale 40% hinnatõus (elekter Grupierandi määrus art 36: vs diisel). Lisaks suurenevad oluliselt vedaja riskid 6. Abi osakaal ei tohi ületada 40 protsenti abikõlblikest pankade ees (rahavoog läheb miinusesse, kuna kuludest. kompensatsioon makstakse osadena). Kui kasutada 60% 8. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti toetuse määra oleks vedajal võimalik jätkata sama kuluga võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu avalike liinide teenindamist. artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas. Hansabuss AS, Hansa § 6 lg 1 - kohustuslik busside arv peaks olema 2, kuna Mitte Usaldusväärsete andmete saamiseks on vaja, et ühes Bussiliinid AS, Samat AS väiksemates maakonna avalikel liinidel pole nii palju busse arvestatud andmeanalüüsis oleks võimalikult suur hulk busse. liinil nagu eelnõus toodud 8 bussinõue. Sellise busside Lisaks on vaja soetada vähemalt 8 elektribussi, et täita arvuga kvalifitseeruks ainult Tallinn, Tartu , Narva, Pärnu puhta sõiduki direktiivi eesmärke. Väikese busside arvu ja mõned suuremad maakondade keskused, mis piirab korral on ka taristu rajamise kulu maksumus võrdset osalemist toetuse taotlemisel. ebaproportsionaalselt suur. Hoolduse ja remondi korraldamine on suurema busside arvu korral efektiivsem. Määruse kirjutamisel jälgiti ka seda, et oleks võimalikult lai taotlejate ring. 8 bussi on vähemalt 7s linnas. Hansabuss AS, Hansa § 10 lg 1 - Peab olema vähemalt 5 aastat kestev avaliku Arvestatud 5 aasta nõue on seatud selleks, et vähendada riski, et Bussiliinid AS, Samat AS teenindamise leping, see piirab võrdset osalemist toetuse osaliselt busse ei ole võimalik avalikuks liiniveoks kasutada. taotlemisel. On kehtivad lepingud, mis on osaliselt juba Määrus täiendatud: „Kui avaliku teenindamise leping täidetud aga järele jäänud periood on lühem kui 5 aastat. kehtib vähem, peab taotlejal olema pädeva asutuse Mõistlik pikkus, mis ei piira konkurentsi aga tagab kinnitus uue lepingu sõlmimise kohta nimetatud stabiilsuse on 3 aastat. Nõude mõte peaks olema, et vedaja perioodiks.“ tagab 5 aastat aruandluse aga mitte ühel avalikul liiniveol, vaid andmed 5 aasta kohta. Viljandimaa § 6. Nõuded projektile Toetust antakse projektile, mille Mitte Viljandis on 8 bussi, üks on varus, 7 liini. 2019 keskmine Ühistranspordikeskus elluviimine panustab § 2 nimetatud eesmärkide arvestatud läbisõit oli 57 750 km. Seega Viljandi vastaks busside saavutamisesse ning mille raames: 1) võetakse avaliku arvu ja läbisõidu nõudele. teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamisel Busside minimaalne arv 8 on vajalik, et analüüsi kasutusele vähemalt kaheksa madalapõrandalist läbiviimiseks oleks piisavalt suur hulk busse. elektribussi; Viljandi linnas on seitse bussi, tähendab juba eos, et ei ole isegi põhjust mõtlema hakata. Ärge pange busside arvu vaid pange liinikilomeetrid. Pärnumaa Busside arv ühe projekti kohta – 8, ei võimalda Mitte Usaldusväärsete andmete saamiseks on vaja, et ühes Ühistranspordikeskus väiksematel linnadel projektiga liituda, nii busside suurte arvestatud andmeanalüüsis oleks võimalikult suur hulk busse. ostukulude kui ka nende laadimiseks vajaliku suure Lisaks on vaja soetada vähemalt 8 elektribussi, et täita elektrivõimsuse tõttu. Minimaalne arv võiks olla 2-4 bussi puhta sõiduki direktiivi eesmärke. Väikese busside arvu projekti kohta. korral on ka taristu rajamise kulu maksumus ebaproportsionaalselt suur. Hoolduse ja remondi korraldamine on suurema busside arvu korral efektiivsem. Jälgisime ka seda, et oleks võimalikult lai taotlejate ring. 8 bussi on vähemalt 7s linnas. Pärnumaa Me ei pea tõenäoliseks, et 30% toetus tekitaks huvi teha Arvestatud Määruses tõstetud toetusmäära osakaalu. Toetuse määr Ühistranspordikeskus küllaltki suuri kulutusi elektribusside kasutuselevõtuks. osaliselt saab olla kuni 50% abikõlblikest kuludest. Toetusmäär võiks olla vähemalt 50-60%, soovitavalt 70 % . Grupierandi määrus art 36: 6. Abi osakaal ei tohi ületada 40 % abikõlblikest kuludest. 8. 8. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas. Pärnumaa Meie arvates ei ole linnabusside puhul põhjendatud nõue Arvestatud Tagasilaadimise võimekusega laadimispunktide nõudest Ühistranspordikeskus tagada kahe laadimispunkti puhul valmidus energia on loobutud (vabatahtlik ja saab hindamisel kuni 0,5 tagastamiseks võrku. Sellise nõude täitmine muudaks punkti). seadmed kallimaks, sellise energiatagastusega kaasneb energiakadu ning see ei mõju ka akudele hästi. Kasu nendest lisakuludest aga ei oleks. Asjal oleks mõte, kui tegemist oleks näiteks kontoritöötajate sõiduautodega. Sel juhul päeval suurema nõudluse ajal tagastataks energiat võrku ja väikese nõudluse ajal (öösel) laetaks akusid. Bussid peavad aga päeval liikuma ja lõuna ajal või lõpp-peatustes veel täiendavalt laadima. Keskkonnaministeerium Eelnõus on kasutatud termineid CO2 ja CO2-ekvivalent. Arvestatud Terminid määruses ühtlustatud. Oluline on tagada selgus, kas arvutustes tuleb kajastada ainult CO2 heitkogust või ka teisi transpordis tekkivaid kasvuhoonegaase CO2-ekvivalentidesse arvutatult. Palume terminite kasutamine üle kontrollida. Keskkonnaministeerium Seletuskirjas on öeldud, et toetuse oodatavaks tulemuseks Arvestatud Parandatud seletuskirjas arvutuskäiku. CO2 ekvivalendi on CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,3 kt kokkuhoid = 0,279 kt CO2. CO2 e/a. Palume hinnangu aluseks olev arvutuskäik üle kontrollida. 1200 g/km puhul on bussi keskmine diiselkütuse tarbimine ca 44L/100km, Eesti sõidupargi keskmine sõidubuss 2018. aastal tarbis kütust ca 32L/100km või siis 872 g/km. Keskkonnaministeerium Eelnõu § 11 lg 4 p 4 sätestab, et taotlusele tuleb lisada Arvestatud Arvutusmetoodikat täpsustatud. fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus võrreldes diisel- ja gaasibussidega. Kuna arvutusmetoodikat ei ole täpsemalt kirjeldatud, võib tekkida olukord, kus üks taotleja arvestab juba olemasolevate busside heitkoguste näitajaid ning teine taotleja uuemate busside heitkoguseid, mis hangitakse juhul kui toetust ei saada. Sellest tulenevalt soovitame arvutusmetoodikat määruses täpsustada. Keskkonnaministeerium Eelnõu § 20 lg 8 kohaselt peab projekti lõpparuandes Arvestatud Taotluses tuleb kirja panna projekti tulemus, sh CO2 olema kajastatud projekti tegevuste elluviimise tulemused arvestuslik kokkuhoid. See on ka taotlusvormil ja toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja kohustuslik lahter ning arvutus tuleb lisada. § 20 lg 9 p 2 elluviimisele. Teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, et sätestab kohustuse lõpparuandes kirja panna tulemused, lõpparuandes peab olema kajastatud CO2 heitkoguse st ka arvestuslik CO2 kokkuhoid. Aruande vormil on see kokkuhoid. kohustuslik lahter. Keskkonnaministeerium Eelnõu kohaselt on toetuse saajal kohustus koguda, jagada Arvestatud Sõnastust parandatud. Määruse lisas sõnastatud: ning analüüsida elektribusside opereerimisel saadavat „Bussipargi keskkonnamõju (tüpoloogia, CO2 ja diisli infot võrdluses diisel- ja gaasibussidega. Lisas 1 toodud ning gaasi kokkuhoid, bussi keskmine kiirus, hooajalised analüüsi lähteülesande andmete loetelus on toodud, et erinevused - mõju energiakulutustele, primaarsed bussipargi keskkonnamõjuga seotud analüüs peab saasteained ja nende mõju, mürasaaste analüüs)“. sisaldama CO2 ning diisli kokkuhoiu andmeid. Lähtudes sellest, et analüüs peab eelnõu kohaselt sisaldama võrdlust ka gaasibussidega, palume andmete loetelu täiendada. Keskkonnaministeerium Eelnõu kohaselt tuleb analüüsi kokkuvõte esitada Wordi Arvestatud Nõue lisatud. formaadis ja koondatud andmed koos arvutustega Excelis. Aruandluse selguse huvides teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, et kokkuvõtte Wordi failis tuleks esitada ka CO2 kokkuhoiu arvutuskäik. Keskkonnaministeerium Määruse üldises mõjus on toodud, et transport andis 2017. Arvestatud Aastaarv muudetud. aastal ligi 40% jagatud kohustuse määruse sektorite koguheitest, olles sellega suurim heite põhjustaja. Antud lauses tuleks 2017. aasta asendada aastaga 2018 (2018. a näitaja on sama). Keskkonnaministeerium Eelnõu kohaselt on üks meetme eesmärke vähendada Arvestatud Seletuskiri täiendatud vastavalt ettepanekule. välisõhu saasteainete heitkoguseid. Palume „Mõju elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele“ all samuti välja tuua, et meetme elluviimisel kaasneb positiivne mõju välisõhu kvaliteedile ja seeläbi ka inimeste tervisele. Rahandusministeerium Määruse eelnõu § 3 kohaselt on toetus grupierandiga Arvestatud § 3 Sõnastatud: (1) Elektribusside ostmiseks antav toetus hõlmatud riigiabi lõike 5 punktide a ja b tähenduses. on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni Esmalt toome välja, et artikli 36 lõike 5 punktides a ja b on määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 sätestatud üksnes abikõlblikud kulud ja nende arvestamine, ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi abi andmisel tuleks aga lähtuda üldiselt Euroopa tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 36 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega sätestatust, mistõttu tuleks kõnealuses sättes abi andmise (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) alusena viidata määruse artiklile 36 tervikuna. Arvestades (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 36 eeltoodut teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 3 tähenduses. Abikõlblikud kulud määratakse kindlaks järgmiselt: „Toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi artikli 36 lõike 5 punkti b alusel. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi (2) Laadimistaristu jaoks antav toetus on kohaliku taristu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega rajamiseks antav riigiabi üldise grupierandi määrus teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks artikli 56 tähenduses, kui rajatav taristu ja selle (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni kasutamine vastab nimetatud artiklis sätestatud määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1– tingimustele. 18) artikli 36 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud (3) Kui laadimistaristu jaoks antava toetuse suhtes ei ole määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. kohaldatav üldise grupierandi määrus artikkel 56, võib Lisaks juhime tähelepanu, et abikõlblikeks kuludeks selleks anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 36 määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse lõike 5 punktide a ja b tähenduses on üksnes elektribusside Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 (vs tavapäraste bussidega) ostmisega seotud lisakulud, kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, määruse eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on abikõlblike 24.12.2013, lk 1–8). kuludena loetletud aga ka laadimistaristu ja (4) Muude projekti kulude katmiseks võib anda toetust andmeanalüüsiga seonduvad kulud. Laadimisseadmete vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr kulud ei ole artikli 36 alusel abikõlblikud, kuna need ei ole 1407/2013 vähese tähtsusega abina. otseselt seotud keskkonnakaitseks kõrgema taseme (5) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel saavutamisega. Euroopa Komisjon on välja toonud, et kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse laadimisseadmed on osa transpordivahendite §-s 342 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse kõiki toetustaristust ja võivad seega saada toetust Euroopa üldise grupierandi määruse artiklis 1 sätestatud välistusi, Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 56 alusel sealhulgas ei anta abi raskustes olevale ettevõtjale ega (kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, abi) tingimusel, et laadimisseadmed on huvitatud millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kasutajatele avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata otsus abi alusel kättesaadavad (artikkel 56 lõige 3) ning täidetud on tagasimaksmiseks. Abil peab olema ergutav mõju ülejäänud asjakohased määruse (EL) nr 651/2014 I vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6. peatükis ja artiklis 56 sätestatud tingimused. Lisaks on (6) Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse ilmselt määruse eelnõu § 9 lõikes 1 toodud osad määruses (EL) nr 1407/2013 ning konkurentsiseaduse §- abikõlblikud kulud ka sellised, mis ei mahutu ei Euroopa s 33 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse kõiki Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 36, ega nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühe artiklis 56 toodud abikõlblike kulude alla, mistõttu tuleks ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega nende kulude hüvitamise soovil kaaluda vähese tähtsusega abi ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse abi andmise võimalust. ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku vaadata üle ettevõtjaks loetakse määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 määruse eelnõu artikli 9 lõikes 1 toodud abikõlblikud lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kulud ning hinnata uuesti, millised Euroopa Komisjoni kumuleerida teiste abiliikidega määruse (EL) nr määruse (EL) nr 651/2014 artiklid, milliste kulude 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja hüvitamiseks võiksid sobida, täiendavalt ka võimaliku piirmäärades. vähese tähtsusega abi andmisega seonduvat ning teha (7) Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi koos intressiga seejärel eelnõus ja seletuskirjas vastavad muudatused ja vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, täiendused. millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr Alternatiivina on võimalus esitada Euroopa Komisjonile 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad riigiabi andmise loa taotlus. Näiteks 2018. aastal on EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L Euroopa Komisjon teinud otsuse SA.48190(2017/N) 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/269473/2 artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud 69473_1980325_81_2.pdf, mis puudutas elektribusside intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi ostu (mida Euroopa Komisjon hindas keskkonnakaitseabi kohaldamise meetodile. Toetuse andjal on õigus suuniste alusel) ja ka laadimistaristut (mida Euroopa ebaseaduslik riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul Komisjon hindas otse ELTL art 107(3)(c) alusel. taotluse rahuldamise otsusest arvates. Rahandusministeerium Seletuskirjas on eelnõu § 3 osas kirjeldatud abikõlblike Arvestatud Sõnastatud: § 8 (1) Toetuse suurus ühe projekti kohta on kulude arvutamisega seonduv Euroopa Komisjoni määruse maksimaalselt 4 000 000 eurot. (EL) nr 651/2014 artikli 36 alusel. Toetuse suuruse (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest arvutamisega seonduv peaks olema aga sätestatud ka kuludest on 50 protsenti. määruse eelnõus, mistõttu teeme ettepaneku täiendada (3) Üldise grupierandi määruse artikkel 56 alusel antava vastavalt määruse eelnõu § 8. abi korral ei tohi toetuse summa ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. § 9 (1) Abikõlblikud kulud on: 1) minimaalselt kaheksa elektribussi soetamiskulu koos varustusega avalikuks liiniveoks, ulatuses, mille võrra elektribussi maksumus ületab 200 000 eurot; 2) punktis 1 nimetatud elektribusside laadimistaristu ostu, projekteerimis- ja ehitamiskulu; 3) laadimistaristu liitumistasu elektri jaotusvõrguga liitumiseks; 4) laadimistaristu ehitamise omanikujärelevalve teenus; 5) andmeanalüüsi kulud. Seletuskirjas on selgitatud, et elektribussi maksumus on abikõlblik ulatuses, mis ületab mittekeskkonnasõbraliku bussi maksumust. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse selliseks võrdlusbussiks diiselbussi, mille maksumuseks loetakse 200 000 eurot turu-uuringu kohaselt. Rahandusministeerium Teeme ettepaneku täiendada määrust ka välistussätetega Arvestatud Täiendatud: § 3. Riigiabi (5) Üldise grupierandi määruse vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014. alusel toetuse andmisel kohaldatakse nimetatud määruses Sätete lisamine on vajalik, kuna üldpõhimõtete hulka, ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Abi andmisel millest grupierandi määruse alusel koostatud abikavas kohaldatakse kõiki üldise grupierandi määruse artiklis 1 peaks olema abisaajat teavitatud (konkurentsiseaduse § sätestatud välistusi, sealhulgas ei anta abi raskustes 342 lõige 22) kuuluvad ka välistused, sh loetelu olevale ettevõtjale ega ettevõtjale, kellele komisjoni mitteabikõlblikest sektoritest, raskustes ettevõtja toetamise eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud välistus, välistus ettevõtjatele, kellel on tagasi maksmata ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel tagasinõutud esitatud seni täitmata otsus abi tagasimaksmiseks. Abil toetus (võib ka viitega grupierandi määruse vastavatele peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi artiklitele). määruse artiklile 6. Lõikes 6 on VTA välistused. Rahandusministeerium Määruse eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt säilitab KIK toetuse Arvestatud Muudetud: § 3 (8) Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute andmisega seotud dokumente kümme aastat alates Keskus säilitab toetuse andmisega seotud dokumente käesoleva määruse alusel tehtavast taotluse rahuldamise kümme aastat lõppmakse tegemisest. otsusest. Kuivõrd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 12 kohaselt säilitatakse dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi, teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 4 lõige 3 järgmiselt: „KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates käesoleva määruse alusel viimase abi andmisest.“ Rahandusministeerium Seoses ergutava mõju nõudega teeme ettepaneku täiendada Arvestatud Lisatud soovitatud lause § 7 lg 3. määruse eelnõu § 7 lõiget 3 lausega: „Kavandatavat tegevust ei või alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.“ Rahandusministeerium Määruse eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt tunnistatakse taotleja Arvestatud Viited parandatud. nõuetele vastavaks ja taotlus rahuldatakse, kui ta vastab §- s 11 sätestatud nõuetele. Juhime tähelepanu, et taotlejale esitavad nõuded on sätestatud määruse eelnõu § 10 ning taotluse nõuetele vastavusega seonduv on sätestatud eelnõu § 14 lõikes 3. Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 14 lõige 2 näiteks järgmiselt: „(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab käesolevas määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.“ Rahandusministeerium Seoses võimalike ebaseadusliku riigiabi tuvastamise Arvestatud Lisatud § 3 lg 7. juhtudega teeme ettepaneku täiendada eelnõud ka ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmist puudutavate sätetega. Täiendades määruse eelnõu § 24 näiteks järgmiste sätetega: „(…) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1– 134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. (…) Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.“ Rahandusministeerium Juhime tähelepanu, et kuivõrd määruse eelnõu kohaselt on Arvestatud Teadmiseks võetud. hetkel planeeritud riigiabi andmine üldise grupierandi määruse alusel, tuleb pärast määruse jõustumist esitada Euroopa Komisjonile ka grupierandi teatis vastavalt konkurentsiseaduse §-le 342. Rahandusministeerium Vormistuslikud tähelepanekud: Arvestatud Vormistus üle vaadatud ja korrigeeritud vastavalt. • § 9 lõikes 1, § 10 lõikes 1, § 23 lõikes 7 puuduvad lauselõpumärgid; • § 11 lõigetes 2 ja 3 ja § 21 lõikes 3 toodud loetelud peaksid lõppema punktiga, mitte semikooloniga; • § 8 lõikes 1 peaks sõna „koha“ asemel olema sõna „kohta“; • § 18 lõikes 1 on sätestatud: KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõudele või §16 kohaselt läbiviidud hindamise põhjal jääb taotlus väljapoole eelarve mahtu ja ei ole nõus osaliselt rahuldamisega. Tundub, et eelnimetatud sättes on jäänud mõned sõnad puudu, mistõttu teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 18 lõige 1 järgmiselt: „KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele või § 16 kohaselt läbiviidud hindamise põhjal jääb taotlus väljapoole eelarve mahtu ja taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega.“. • § 19 lõikes 7 asendada sõna „riigihange“ sõnaga „hange“ vastavas käändes. • § 24 teise lõigu esimeses lauses asendada sõna „riigihange“ sõnaga „hange“ vastavas käändes. 27.11.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused elektribusside- ja laadimistaristu soetamiseks. Eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ lisas 5 määratletud meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojekti“ vahendite kasutamise tingimused ja kord. Eelnõu eesmärgiks on taastuvenergia osatähtsuse kasvatamine ning süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Samuti panustab toetusmeede Euroopa Parlamendi ja nõukogu puhaste sõidukite direktiivist (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116—130) tulenevate eesmärkide täitmisesse. Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt-tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Soovitavalt on tavalaadijad võrku tagasi laadimise võimekusega, mille eest saab hindamisel punkte. Pärast busside soetamist kogutakse ja analüüsitakse nende kasutamise andmeid viie aasta jooksul. Meetme lõppedes tehakse kättesaadavaks analüüsi tulemused, milles võrreldakse elektribusside opereerimise kogemust diisel- ja gaasibussidega. Andmeanalüüsi ja kasutajakogemuse avalikustamine hõlbustavad võimalikku hilisemat üleminekut elektribusside kasutamisele. Meetme tegevusi rahastatakse riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest kehtiva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve alusel. Eelnõu kehtestamise aluseks on atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõige 3 ja § 1821 lõige 5. Eelnõuga nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse tingimused ja toetuse kasutamise kord meetme tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti toetuse tagasinõudmise alused ja kord. Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a poolt kinnitatud arengukavaga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ning Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik (e-post: [email protected], tel: 625 6465). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: Anne- [email protected], tel: 7153403). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 2.1 Eelnõu taust Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii saame vähendada sõltuvust importkütustest, muuta keskkonda puhtamaks ning luua kohalikke töökohti. Eriti oluline on see transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on imporditavad fossiilkütused. Tänaseks on edukalt käivitunud biometaani kasutamine Eesti transpordisektoris. Selleks, et transpordisektoris kasutatavaid kütuseid mitmekesistada, on kasulik uusi lahendusi kogemuste saamiseks esmalt väiksemas mahus katsetada. Käesoleva meetmega luuakse võimalus kasutajakogemuse saamiseks elektribusside ning nende kasutamiseks vajaliku taristu toimimiselt ühistranspordi sektoris. Avalikel liinivedudel mastaapsemalt elektribussidele üleminekuks on vajalik varasem kasutajakogemus, millele oleks võimalik edasiste liinihangete väljatöötamisel tugineda. Toetatava tegevuse puhul on oluline, et see panustaks määruse § 2 toodud eesmärkide saavutamisse, milleks on taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamine ehk süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning, elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine, analüüsimine ja saadud teabe jagamine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Eesmärkide saavutamiseks on vaja edendada tehnoloogia kasutuselevõttu tarbijagruppides, võimendades olemasolevaid tegevusi ja kutsudes ellu uusi lahendusi. Meetme töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium). Toetuse taotlusi menetleb, teeb toetavale projektile väljamakseid ja projekti üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). 2.2 Meetme elluviijad AÕKS-i § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad majandus- ja taristuministri pädevuse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektide kaudu. Ministeerium võib vajadusel volitada kompetentsi omavaid riiklikke sihtasutusi sõlmides selleks halduslepingu vastavalt AÕKS-i § 161 lõikele 7. Haldusleping sõlmitakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega pärast kõnealuse määruse jõustumist. 2.2.1 Meetme rakendaja volitamise kaalutlused AÕKS-i § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad majandus- ja taristuministri pädevuse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektide abil. Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu piloteerimise meetme rakendajaks määramisel on kaalutud nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Meetme rakendaja ülesandeks on esmajärjekorras teostada analüüs ning ettevalmistavad tegevused, mille alusel planeerida ning ellu viia meetme põhitegevused. Kasutades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüsi ning ekspertteadmisi, on tuvastatud käesoleva määruse raames läbiviidavate tegevuste eeldatav sisu. Suurem osa elektribusside kasutajakogemuse saamist soodustavatest meetmetest puudutavad spetsiifiliselt turupõhiste toetusmeetmete rakendamist ja väljatöötamist, rahastusmeetmete tõhusust ja teenuste turgu käsitlevaid analüüse. Lisaks on vajalik, et meetme rakendaja oleks võimeline töösse kaasama rahvusvahelist ekspertiisi ja kogemust. Eeltoodud ülesannetest tulenevalt on kaalutud nii SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui ka SA KredExi sobivust meetme rakendajana. Analüüsiti nelja erinevat aspekti ning analüüsi tulemus on näidatud alloleval maatriksil. Hinnang erinevate aspektide kohta on näidatud skaalal ühest kolmeni, kus üks on „pigem nõrk“ ning kolm „pigem tugev“. SA SA KredEx Keskkonnainvesteeringute Keskus Laiapõhjaliste 3 3 analüüside teostamise kogemus Toetusmeetmete 3 2 rakendamise kogemus Rahvusvaheliste 2 2 hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus Eelnev kogemus 3 2 sarnaste projektide läbiviimisel Kokku 11 9 Meetme rakendajaks määramisel kaaluti nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisu ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Mõlemal asutusel on rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on analüüside läbiviimisel olnud tihti rahastaja rollis, kuid on teostanud ka ise näiteks oma rahastusmeetmete rakendamise tõhusust ja energiateenuste turgu käsitlevaid analüüse. KIK toetab meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis” tegevuse „Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine” elluviimiseks gaasibusside kasutuselevõttu ja biometaani tanklate rajamist (toetuse suurus 9 miljonit eurot). KIK on mitmel Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise perioodil olnud energeetikateemaliste meetmete rakendusüksus ja on andnud samalaadseid toetusi keskkonnaprogrammist. Lisaks on KIK-il rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus (7 linna tänavavalgustus 15 miljonit eurot, Raadi rehvid 2,3 miljonit eurot) ning kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamise kogemuse (toetus taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks, lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks, täiselektriliste sõidukite ostutoetus). KredEx on näiteks osalenud ja läbi viinud analüüse, mis käsitlevad ehitiste energiatõhususega seotud erinevaid aspekte (nt finantseerimine ja tehnilised aspektid) ning on osalenud ja osaleb Euroopa Liidu finantseeritavates projektides, mis aitavad parandada ehitusturul tegutsevate turuosaliste oskusi ning kompetentsust. KredEx on samuti pikaajaliste kogemustega struktuurivahendite rakendaja. Lisaks on Kredex osalenud veel ka mitmete kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamisel (elektriautode toetus). Meetme rakendajaks määramisel tugineti eelnevale analüüsile ning ka rakendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks eelnevate sarnaste toetusmeetmete või projektide kogemusele. Eelnevalt välja toodud põhjenduste tulemusel on meetme rakendajaks otsustatud määrata SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärke, tulemust, nimetatakse meetme elluviijad. Eelnõu § 1 kohaselt on määrus kehtestatud riigi eelarvestrateegias määratud meetmele „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ (edaspidi meede) tuginedes. Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidega. Eelnõu § 2 kirjeldab meetmes kajastatud toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust, eesmärgiga vähendada Eesti transpordisektoris CO2 emissiooni, propageerida elektritransporti ja vähendada välisõhu saasteainete emissiooni. Elektribusside toetusmeede panustab transpordieesmärki ning puhaste sõidukite direktiivist tulenevatesse eesmärkidesse. Taastuvenergia peab moodustama transpordisektori lõpptarbimises 2030. aastaks 14%, 2018. aasta seisuga moodustab see 3,29%. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,28 kt CO2 aastas. 8 bussi, aastase läbisõiduga vähemalt 320 000 kilomeetrit (ehk 40 000 kilomeetrit bussi kohta). Bussi kütusekulu on 32 liitrit 100 kilomeetri kohta, mis oli 2018. aastal Eestis keskmine diiselbussi kütuse kulu. 1 liitri diiselkütuse kasutamisel tekitab buss 2,7 kg CO2 ning 1 km läbimisel tekib 0,872 kg CO2. Eeldades, et need bussid asendatakse elektribussidega, mis tarbivad päritolutunnistusega elektrit ehk mille emissioon on 0, siis saame vastava aastase CO2e kokkuhoiu 0,38 ktCO2/a. 8x0,872x40,000 = 0,279 kt CO2. Kui keskmine elektrikulu kWh/km kohta on 1,7 (turuosaliste andmetel), siis saame aastaseks kuluks 544,0136 kWh ehk 0,54 GWh. Eelnõu § 3 näeb ette alused riigiabi andmiseks. Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Elektribusside soetamiseks antakse abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldise grupierandi määrus, GBER) artikli 36 alusel, lähtudes selle artikli 36 lõike 5 punktist b, mille kohaselt tuleb investeeringu kulud kindlaks määrata, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Seega on lubatud toetada elektribussi koos varustusega soetamiskulu ulatuses, mille võrra elektribussi maksumus ületab nö tavalise bussi maksumust. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi otsusega SA.48190 (2017/N),1 milles komisjon otsustas, et elektribusside toetamine on lubatav keskkonnaabina. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse selliseks võrdlusbussiks diiselbussi, mille maksumuseks loetakse 200 000 eurot turu-uuringu kohaselt. Turu-uuring teostati KIKi poolt vastavat teenust pakkuvate ettevõtjate ja ühistranspordi valdkonnas tegutsevate isikute suulise küsitluse meetodil vahemikus aprill kuni juuni 2020 ning interneti otsingute põhiselt. Elektribussidele laadimistaristu rajamiseks ei saa mh nähtuvalt viidatud Euroopa Komisjoni otsusest ja ka teadaolevast muust rakenduspraktikast anda keskkonnaabi. Viidatud otsuses andis Euroopa Komisjon loa laadimistaristu toetamiseks vahetult Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõik 3 punkti c alusel. Määruse koostamisel on lähtutud eeldusest, et laadimistaristule võib anda ka üldise grupierandi määruse artiklis 56 ette nähtud abi, kui kõik sellekohased tingimused on täidetud. Seda hinnatakse taotlusepõhiselt. Kui laadimistaristu ei vasta artikli 56 tingimustele, siis selleks toetust ei anta ja toetuse saaja peab selle kulu ise kandma. Teise võimalusena võib siiski anda laadimistaristu rajamiseks määruse kohaselt vähese tähtsusega abi, mille piirmäär on 200 000 kolme aasta jooksul ühe ettevõtja kohta vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, lähtudes selles sätestatud tingimustest ja piirmääradest. Muude abikõlblike kulude (nt omanikujärelevalve, andmeanalüüsi, elektriliitumise kulud) katmiseks antakse abi samuti vähese tähtsusega abina. Lisaks asjaomase riigiabi andmist lubavatele nimetatud ELi määruse eritingimustele tuleb järgida ka nende määruste üldtingimusi. Võimaliku riigiabi tagasinõudmise korral on aluseks nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999 ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004. Eelnõu § 4 nimetab meetme elluviijad. Meetme elluviijaks on ministeerium ja KIK. Ühtlasi on KIKi ülesandeks toetatavale projektile teha väljamakseid ning järelevalvet. AÕKS näeb ette, et ministeerium võib sõlmida koostöökokkuleppeid juriidilise isikuga, milles sätestatakse eraldi käesoleva määruse alusel toetatavad tegevused, täpsustatakse abikõlblikud kulud, sätestatakse toetuse taotluste menetlemine ja toetuse andmine. Ühtlasi märgitakse eelnõu § 4 punktis, et KIKil säilib kohustus säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates käesoleva määruse alusel tehtavast taotluse rahuldamise otsusest. KIKi otsuste peale esitatud vaided lahendab KIK haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 5 käsitleb eelnõus kasutatavaid termineid. Punkti 1 kohaselt on elektribussi termin defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL. Defineeritud on M3 kategooria I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui 22 istekohta ja mille täismass on üle viie tonni ning mis sõidab üksnes elektri jõul või kasutab üksnes heiteta jõuseadet. Ühtlasi panustab M3 kategooria I klassi sõiduk ka puhaste sõidukite direktiivi normidesse. Punkti 2 kohaselt on tavalaadimispunkt elektribussi laadijatüüp, mille abil saab elektribussi akusid elektrivõrgust laadida. Tavalaadija võib võimaldada lisaks võrgust elektri võtmisele ka elektri võrku tagasi andmist bussi akudest. Punkti 3 kohaselt on kiirlaadimispunkt avalikes laadimisjaamades võimsusega vähemalt 150 kilovatti, mis on mõeldud lühemaks või pikemaks ajaks pargitud busside kiirlaadimiseks. Kasutada võib nii pantograaf või muud tüüpi laadijat. Pantograaf laadimise puhul paigaldatakse seade elektribussi katusele ning laadimine toimub õhuliini kaudu kokkupuutel elektribussi 1 Komisjoni otsus, juhtum SA.48190 (2017/N) – Support scheme for the acquisition of electric buses for urban public transport, ELT C 158, 4.5.2018, lk 1. katusel olevate kontaktidega. Tegemist on laadimisseadmega, mis üldjuhul paigaldatakse bussiparkidesse või veoliinide lõppu selle laadimisomaduste tõttu. Punkti 4 kohaselt on EL taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt taastuvenergia, energia, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ehk taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia. Taastuvenergia allikad on: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Punkti 5 kohaselt on avalik liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu valla-, linna- või maakonnaliinil. Punkti 6 kohaselt on projekt käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt. Punkti 7 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning mille jooksul elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse perioodiks on ajavahemik 2. augustist 2021. a kuni 31. detsembrini 2023. a. Andmeanalüüsi esitamise kohustus kestab viis aastat pärast busside soetamist ja taristu valmimist ning lõppmakse tegemist. Punkti 8 kohaselt on abikõlblik kulu projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Andmeanalüüsi kulud makstakse välja taotluse juurde esitatud eelarve alusel abikõlblikkuse perioodil. Vastavalt § 21 lõikele 4 võib maksta andmeanalüüsi kulud põhjendatud eelarve alusel toetuse saajale välja koos projekti lõppmaksega. Punktid 9 ja 10 annavad selgituse, mida tähendab andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuanne. Projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul esitatakse iga aasta lõpu seisuga projekti vahearuanne ning projekti lõppedes projekti lõpparuanne. Pärast projekti lõppmakset on toetuse saaja kohustatud esitama kord aastas andmeanalüüsi vahearuande ja seda 5 aastase perioodi jooksul. Kui 5 aastane periood on läbi, siis tuleb esitada ka andmeanalüüsi lõpparuanne, mis võtab kogu perioodi tulemused ja järeldused kokku. 2. peatükk Toetuse andmise alused Eelnõu § 6 nimetab nõuded projektile. Eelnõu kirjeldab, mis tüüpi projektile toetust antakse ning mis on selle oodatav tulemus. Paragrahvi kohaselt on toetatav tegevus, mis panustab määruse § 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse. Soetatakse vähemalt kaheksa madalapõrandalist täiselektrilist bussi (M3 kategooria, I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui 22 istekohta ja mille täismass on üle 5 tonni) koos nende opereerimiseks vajamineva elektri laadimistaristuga. Laadimistaristu peab sisaldama vähemalt kaks tavalaadimispunkti, ning kaks kiirlaadimispunkti võimsusega vähemalt 150 kilovatti. Elektribussid peavad aastas läbima keskmiselt vähemalt 40 000 kilomeetrit. Näiteks kaheksa elektribussi soetuse korral peab nende aastane läbisõit olema kokku vähemalt 320 000 kilomeetrit. Kui mõni elektribuss sõidab alla 40 000 kilomeetri, siis teised peavad sama võrra rohkem läbi sõitma. Toetuse saaja kogub andmeid ja teostab andmeanalüüsi vastavalt määruse lisas 1 toodud juhendile. Analüüsis tuleb võrrelda elektribusside näitajaid diisel-ja gaasibusside näitajatega. Andmeanalüüsi vahearuanded esitatakse viis aastat pärast busside soetamis iga- aastaselt 31. detsembri seisuga, hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuariks. Andmeanalüüsi ülesehitus ning sisuline kirjeldus tuleb esitada taotlusega koos. Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse periood algab 2. augustil 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2023. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab toetuse saajal olema vähemalt 8 elektribussi liinidel sõitmas ning laadimistaristu valmis, andmeanalüüsi esitamise kohustus kehtib ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kui toetuse saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada, tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene. Projekt tulemuseks on taotluses näidatud elektribusside ja laadimistaristu kasutamine avalikul liiniveol vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõppu ning selle alusel teostatud andmeanalüüs. Abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse saaja taotluse alusel. Liinivedu peab toimuma minimaalselt viiel järjestikkusel aastal. Kui avaliku teenindamise leping kehtib vähem, esitatakse pädeva asutuse kinnitus uue lepingu sõlmimise kohta nõutud perioodiks. Määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodi algus lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/1161, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116-130), varem soetatud bussid ei panustaks puhaste sõidukite direktiivi eesmärkide täitmisse. Andmeanalüüs teostatakse ning andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuanne esitatakse ka väljaspool abikõlblikkuse perioodi, mistõttu andmeanalüüsi koostamise kulu on abikõlblik hoolimata sellest, et seda tehakse ja tegemisega kaasnevad kulud tekivad ka väljaspool abikõlblikkuse perioodi. Andmeanalüüsi kulu makstakse välja abikõlblikkuse perioodil koos lõppmaksega, toetuse saaja poolt esitatud põhjendatud eelarve või kuludokumentide alusel. Eelnõu § 8 määratleb toetuse suuruse ning osakaalu. Toetuse suuruseks on kuni 4 miljonit eurot ja toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50 protsenti. Üldise grupierandi määruse artikkel 36 punktid 6 ja 8 sätestavad toetuse osakaalud abikõlblikest kuludest. Eesti on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel abikõlblik piirkond kuni 31.12.2021 vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele SA.58439. Seega on võimalik abi osakaaluks määrata kuni 50% abikõlblikust summast. Kui laadimistaristu investeeringuks küsitakse toetust grupierandi määruse artikli 56 alusel, siis toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Taotluse lisana tuleb esitada asjakohased tegevuskasumi prognoosid. Tegevuskasum tuleb leida vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 lõikele 39. Eelnõu § 9 määratleb, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud kulud peavad panustama eelnõu § 2 eesmärkide täitmisesse. Abikõlblikud kulud on minimaalselt 8 elektribussi soetamiskulu liiniveoks, laadimistaristu seadmete ostu, projekteerimis- ja ehituskulu soetatud elektribusside laadimiseks, liitumistasu elektri jaotusvõrguga liitumiseks, omanikujärelevalve teenus. Elektribussi maksumus on abikõlblik ulatuses, mis ületab mittekeskkonnasõbraliku bussi maksumust. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse selliseks võrdlusbussiks diiselbussi, mille maksumuseks loetakse 200 000 eurot turu-uuringu kohaselt. Abikõlblikkude kulude alla ei lähe kulutused, mis on seotud liisingulepingu sõlmimisega, kindlustusega, jooksvate palgakuludega, õigusabiga, koolitusega, amortisatsioonikuluga, projektiga mitteseonduvad kuludega ning käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus riigilt tagasi saada. Liisingulepingu sõlmimisel peab bussi omandiõigus minema liisingulepingu lõppedes üle toetuse saajale, vastasel korral ei ole sellise lepingu alusel tehtavad kulud abikõlblikud. Kui laadimistaristut ei soovita soetada ja kasutada üldise grupierandi määrus artikkel 56 tingimustel või toetust selleks vähese tähtsusega abina ei saa anda (näiteks lubatud abi määr on täis), tuleb laadimistaristu kulud toetuse saajal endal kanda. Sel juhul on laadimistaristu maksumuse osas tegemist mitteabikõlblike, kuid projektis vajalike kuludega. Mitteabikõlblike kulude tegemist KIK ei kontrolli. Kuid projekti ei rahastata, kui selle raames ei planeerita teha kõiki tegevusi, sh nõutud laadimistaristu väljaehitamist. 3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded Eelnõu § 10 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib käesolevas määruses nimetatud toetuse saajaks olla avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat bussiliinivedu korraldav pädev asutus vastavalt ühistranspordiseaduse §-le 19 või vedaja ÜTS § 20 alusel. Vedaja, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping ÜTS § 20 mõistes peab tõendama, et leping kehtib 2. augustil 2021. a ning veel vähemalt viie aastase perioodi jooksul. Lepingu alusel kasutatavate busside arv ei ole toetuse taotlemiseks oluline. Kui avaliku teenindamise leping kehtib vähem kui 5 aastat, tuleb esitada ÜTS § 19 mõistes pädeva asutuse kinnitus, et taotlejaga sõlmitakse uus leping, mis kehtib kuupäevast 2. august 2021. a veel vähemalt viis aastat. Kui ei ole tõendatud taotleja kohustus teostada sõitjate avalikku teenindust pärast 2. augustit 2021 veel vähemalt 5 aastat, siis selline taotleja toetust saama ei kvalifitseeru ja tema esitatud taotlus jäetakse rahuldamata. Nõue on seatud selleks, et tagada toetusega soetatud busside eesmärgipärane kasutus. Lõige 2 võimaldab taotlejal kaasata projekti partneri. Partneril peavad tekkima projekti elluviimisel kulud. Näiteks võib partner rajada laadimistaristu ja seda nii toetuse abil kui ilma toetuseta. Toetust laadimistaristu rajamiseks saab vaid juhul, kui toetust on võimalik maksta üldise grupierandi määruse artikkel 56 alusel või vähese tähtsusega abina. Sel juhul, kui partner on saanud toetust, vastutab ta koos toetuse saajaga busside ja taristu sihipärase kasutamise eest viie aasta jooksul projekti lõppemisest. Lõige 3 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. KIK teostab maksuvõla päringu Maksu- ja Tolliameti avalikus registris (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et), kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlejal ja partneril puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav maksuvõlg või on see ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja ja partneri majandustegevus ei oleks lõppenud ega peatunud, taotleja ja partneri suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja ja partneri omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste registrist, et taotleja ja partner ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja ja partner või nende esindaja ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti kontrollitakse taotleja ja partneri ning nende esindajate karistatust KarS § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. Eelnõu § 11 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Toetuse saajal tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas täita taotlusvorm. E-toetus on struktuuritoetuse register, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad endas infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, väljundnäitajate kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged, kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse taotlejale E-toetuse keskkonnas päring, koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Lõikes 4 kirjeldatakse, millised dokumente peab taotleja taotlusele lisama (hinnapakkumised, kehtiv avaliku teenindamise leping, mis kehtib vähemalt viis aastat alates 2. augustist 2021. a, kogueelarve kululiikide lõikes eristades abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, elektribussidega teenindatavate liinide ning rajatava laadimistaristu kirjeldus, fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus võrreldes diisel- ja gaasibussidega, ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest, omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus, partneri nõusolek projekti osalemise kohta, vajadusel volikiri kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel, elektribusside kasutamise andmete kogumise ja andmeanalüüsi kirjeldus vastavalt määruse lisas 1 esitatud lähteülesandele ning kinnitus, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest). Kui toetust soovitakse taristu soetamiseks üldise grupierandi määruse artikkel 56 alusel, siis tuleb esitada asjakohased tegevuskasumi prognoosid ning toetuse summa arvutus. Eelnõu § 12 sätestab taotlusvooru tingimused, vooru kestvuse ning taotluse esitamise tingimused. Informatsioon taotlusvooru avamise kohta avaldatakse hiljemalt 7 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi veebilehel. Taotleja esitab taotluse E-toetuse keskkonnas ning taotlusvoor kestab vähemalt 90 kalendripäeva. Taotleja peab esitama taotlusvooru tähtajal § 11 nõuetele vastava taotluse. Eelnõu § 13 sätestab taotluse menetlemise tegevused ning järjekorra. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest ja läbivaatamisest, esitatud andmete kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. KIK võib vajadusel nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevalise tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused hindamiskomisjonile hindamiseks 15 kalendripäeva jooksul peale taotlusvooru sulgemist. Eelnõu § 14 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja taotluse nõuetele vastavuse ja mittevastavuse tingimused. Taotleja ja partner tunnistatakse nõutele vastavaks, kui ta vastab §-s 10 sätestatud nõuetele ning taotlus §-s 11 nimetatud nõuetele ja projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt 31.12.2023. Taotlus ei vasta nõuetele kui toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, määratud tähtaja jooksul ei ole taotlusest kõrvaldatud puudusi või taotlus ei vasta mõnele teisele määruses esitatud nõudele. Kui taotleja, partner ja taotlus vastavad nõuetele, siis suunatakse taotlus hindamisele. Kui taotleja, partner või taotlus ei vasta nõuetele, siis tehakse § 18 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu § 15 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise tingimused. Projekti hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kolm ministeeriumi eksperti ja üks KIK-i ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. Hindamiskomisjoni koosolekuid võib läbi viia elektrooniliselt. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Eelnõu § 16 sätestab taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Taotlusi hinnatakse lähtudes kuuest valikukriteeriumist, milleks on aastas kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides, elektribusside arv, busside läbitud liinikilomeetrite arv aastas, andmete kogumise analüüsi kirjeldus, projekti elluviimise raames soetatava laadimispunktide arv ning elektri võrku tagasi andmise võimekus. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite lõikes. Hindamiskomisjon kasutab hindamiskriteeriumina punktisüsteemi ning vastavalt antud punktidele moodustub koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida. Hinnatakse lisas 2 kinnitatud hindamismetoodika alusel. Suurima koondhindega taotlus on paremusjärjestuse alusel esimesel kohal. Esmalt rahuldatakse esimesel kohal olev taotlus. Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmistel positsioonidel olevaid taotlusi, kui taotleja on nõus kogu projekti ellu viima. See tähendab suuremat omafinantseeringu vajadust. Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise nõuded, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud eelnõus. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-s 11 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 9 nimetatud abikõlblike kulude, §-s 7 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel ja §-s 6 nimetatud tingimustel. KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel. Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmisel positsioonil olev taotlus, kui taotleja on nõus kogu projekti ellu viima. Eelnõu § 18 sätestab taotluste rahuldamata jätmise otsuse tingimused. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIK-il tekib kahtlus toetuse eesmärgipärase kasutamise kohta ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Taotlus jäetakse rahuldamata kui toetuste rahastamise eelarve ammendub. Taotlus jäetakse rahuldamata ka juhul, kui eelarve ei võimalda pingereas teiseks jäänud taotlust rahuldada täies ulatuses ning taotleja ei ole nõus § 17 lõike 4 kohase KIK-i ettepanekuga omafinantseeringut suurendada või ei ole vastanud ettepanekule tähtaegselt. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata või täiendavat aega ei paluta, teeb KIK taotlejat täiendavalt ära kuulamata taotluse mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes. Seetõttu ei pea KIK täiendavalt samas küsimuses toetuse saajat ära kuulama enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Eelnõu § 19 sätestab projekti hangete läbiviimise tingimused. Projektiga seotud hankeid ei tohi välja kuulutada enne 02.08.2021, tagamaks projekti panustamise puhaste sõidukite direktiivi eesmärkide täitmisesse. Nimelt hindab direktiivi aruandlusperiood eesmärkide täitmist alates 01.08.2021. Lisaks on välja toodud tingimused, et toetuse saaja kohustub esitama hanke dokumentide eelnõud KIK-ile enne hanke väljakuulutamist ülevaatamiseks, kui hanke eeldatav maksumus ületab 100 000 eurot. Toetuse saaja peab alustama hangetega 6 kuu jooksul alates abikõlblikkuse perioodi algusest. Riigihangete registris hanke läbi viimine on kohustuslik, kui hanke eeldatav maksumus on 30 000 eurot. Alla 30 000 eurose hanke korral tuleb küsida kirjalikult vähemalt 3 võrreldavat hinnapakkumist. Kõik piirmäärad on kehtestatud käibemaksuta maksumust silmas pidades nagu riigihangete seaduses. Taotluse koosseisus esitatud hinnapakkumised on turu-uuringu eesmärgil võetud, mille alusel saab teada eeldatavad kulud projekti eelarves ning tegu ei ole siduvate kohustuste võtmisega. Eelnõu § 20 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja korra. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Lõpparuanne peab kajastama määruse § 20 lõikes 9 välja toodud informatsiooni. Lisaks projekti elluviimise vahe- ja lõpparuannetele esitab toetuse saaja igal aastal andmeanalüüsi vahearuande, mille ülesehitus ning sisu on taotluse protsessis hindamiskomisjoni poolt hinnatud ning mille sisu ja vorm panustab määruse § 2 nimetatud eesmärki. Aruanded esitatakse KIK-ile E-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Andmeanalüüsi esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31. detsembri seisuga hiljemalt aruandluseperioodile järgneva aasta 15. jaanuaril. Projekti kestuse ajal esitatakse andmeanalüüs koos vahearuandega E-toetuse keskkonnas, pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu esitatakse aruanne KIK-ile e-posti teel või E-toetuse keskkonnas. Andmeanalüüsi vahearuanded esitatakse 5 aasta jooksul pärast elektribusside soetamist. KIK võib põhjendatud juhul aruande esitamise tähtaega pikendada. Andmeanalüüsi lõpparuanne esitatakse 5 aastase perioodi möödumisel ning selles võetakse kokku kogu perioodi tulemused ning tehakse järeldused. Eelnõu § 21 sätestab toetuse maksmise korra, kus on välja toodud, et toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel abikõlblikkuse perioodil, maksetaotlusi tuleb esitada vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud aastasele rahastamiskavale. KIK võib teha makse otse tarnijale või töövõtjale ehk arve väljastajale, kui toetuse saaja on maksetaotluses nii soovi avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. KIK-i õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KIK-ile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kui vara soetamiseks kasutatakse liisingut, siis maksab KIK toetuse osa liisingu andjale tingimusel, et toetuse saaja on tasunud sissemaksuna vähemalt 5% liisitava vara maksumusest. Kulu tasumise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui KIK on makse teinud. Toetus makstakse välja maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse E- toetuse keskkonna vahendusel KIK-ile ja see sisaldab endas § 21 lõikes 3 nõutud dokumente. Kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise, siis maksetaotluse menetlus peatatakse kuniks rikkumise osas on menetlus lõpuni viidud. Pärast seda jätkub maksetaotluse menetlemine, kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse menetlemise peatamisest, mis on menetlustoiming, antakse toetuse saajale teada kirjaga E- toetuse vahendusel (HMS § 41). Andmeanalüüsi kulud makstakse kuludokumentide või põhjendatud eelarve alusel koos projekti lõppmaksega. Seega esitab toetuse saaja viimase väljamaksetaotluse koosseisus andmeanalüüsi eelarve ja taotluse selle alusel toetuse väljamaksmiseks. Eelnõu § 22 sätestab toetuse saaja õigused. Eelkõige on toetuse saajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja määrusest kogumis. KIKis tegeleb iga toetuse saajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse toetuse saajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Toetuse saajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne tugi oma toetuse saajate abistamiseks. Eelnõu § 23 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt ning kinnitab, et elektribussid on kasutuses avalikus liiniveos vähemalt viis aastat. Vastasel juhul nõutakse toetus proportsionaalselt rikkumisele tagasi. Toetuse abil soetatud bussides tuleb kasutada ainult taastuvenergiat, mille kinnituseks esitab toetuse saaja KIK-ile taastuvenergia kustutatud päritolutunnistustest koopiad koos andmeanalüüsiga vähemalt üks kord aastas. Kui toetuse saaja elektritarbimise pakett näeb ette taastuvenergia kasutamist, võib toetuse saaja taastuvenergia tarbimise tõendamiseks esitada koopia või väljavõtte elektritarbimise lepingust ja tarbimisandmete info, mis katab sõiduki(te) energiakulu. Kui toetuse saaja omab taastuvenergia tootmisseadet, võib esitada tootmise ja tarbimise andmed, mis katavad sõiduki(te) energiakulu. Toetuse saaja on kohustatud esitama ning uuendama vahearuandeid ja andmeanalüüsi iga aastaselt vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitule. Taotleja on kohustatud põhjendatud nõudmise korral esitama taotleja ning taotluse kohta lisainformatsiooni ning võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele. Lisaks peab toetuse saaja säilitama projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 10 aastat peale elektribusside teenindamise alustamist avalikel liinidel. Toetuse saaja peab andma KIK-i või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. Lõiked 9 ja 10 täpsustavad liisinguga seotud kohustusi. Lõige 10 keelab pärast bussi ostmist omavahenditest või laenu abil, müüa toetuse abil soetatud elektribuss või taristu liisingufirmale ja siis endale tagasi liisida. Keelu põhjus seisneb selles, et sel juhul on KIK-i jaoks liiga keeruline ja kulukas kontrollida antud abi tegelikku väärtust. Kaheldav on üldse abi andmise vajalikkus. Eelnõu § 24 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise tingimused. Projekt tuleb viia ellu rahastamiskava kohaselt. Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas ei vii projekti ellu rahastamiskava kohaselt, on KIK-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele § 1821. Elektribussidega tuleb läbida keskmiselt vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas ja iga buss peab olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt viis aastat alates lõppmakse tegemisest. Vastasel korral nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Ühtlasi on KIK-il õigus taotluse rahuldamise otsuses märgitud summa 10% ulatuses tagasi nõuda juhul, kui toetuse saaja ei esita projekti ja andmeanalüüsi vahe- ning lõpparuandeid, taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadel. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele § 1821 lõikele 4. Näiteks, kui hankijast toetuse saaja on riigihankes seadnud ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimuse ja sellise tingimuse tõttu võis olla pakkujaid, kes ei saanud pakkuma tulla, siis nõutakse lähtudes selle tingimuse piiravast mõjust toetust protsendi alusel tagasi. Näiteks, kui nõutakse et pakkumuste esitamise ajal peab pakkujal olema töökoda Tallinnas (või Eestis), siis selline tingimus piirab välispakkujaid, kes hanke võitmise korral looksid hooldustingimused. Tagasinõue tuleks 10% hankelepingu maksumusest, kui esitati ikkagi mitu pakkumust, kuid sealjuures kaalutletakse ka juhtumipõhiseid asjaolusid. Hooldusvõimaluse olemasolu saab nõuda hankelepingu sõlmimise ajaks, kuid ka sel juhul ei peaks ettevõtjatele ette kirjutama kuidas seda korraldada. Näiteks, bussi alla viie aastase kasutuse korral arvutatakse tagastatav toetuse summa konkreetse bussi kasutusaega arvestades, kilomeetreid ei arvestata. Bussi kasutamisel 5 aasta jooksul alla 200 000 km arvutatakse tagastatav toetuse summa toetuse abil soetatud busside keskmise läbisõidu põhjal. See tähendab, et kui mõni buss sõitis vähem kui nõutud 200 000 km, siis on võimalik tema tagastatavat toetuse summat vähendada, kui mõni teine buss sõitis rohkem kui 200 000 km. Kui keskmiselt sõidavad kõik bussid kokku viie aasta jooksul üle 200 000 km, siis loetakse nõue täidetuks ja toetust tagasi ei nõuta. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei ole vastuolusid Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa komisjoni teavitatakse riigiabist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535 kohaselt, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15). 4. MÄÄRUSE MÕJU 4.1 Määruse üldine mõju Toetuse eesmärk on vähendada transpordi saastekoormust, saada vahetu kasutajakogemus uute keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutamisest, suurendada taastuvenergia kasutamist transpordis elektribusside ja selle opereerimiseks vajaliku taristu kasutuselevõtmisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 ehk nn jagatud kohustuse määruse kohaselt tuleb Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordi, väikeenergeetika, põllumajanduse, jäätmemajanduse ning tööstuslike protsesside sektorites aastaks 2030 kokku vähemalt 13% võrreldes 2005. aastaga. Transport andis 2018. aastal ligi 40% nimetatud sektorite koguheitest, olles sellega suurim heite põhjustaja. Elektribusside oluliselt väiksem energiatarbimine võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega omab positiivset mõju CO2 ja õhusaasteainete heitkoguste vähenemisele. 4.2 Mõju halduskoormusele Määrusega ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees, seega standardkulu mudeli mõistes halduskoormust ei lisandu. Toetuse saamisega kaasneb toetuse saajal kohustus toetuse kasutamisest aru anda KIK-ile projekti elluviimise kohta kord aastas ning kohustus esitada viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu KIK-ile kogutud andmed ja analüüs (vastavalt määruse lisa 1 metoodikale). KIK edastab andmeanalüüsi aruanded ministeeriumile, mille halduskoormusele ei ole ette näha olulist tõusu. 4.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele. Toetuse otseseks eesmärgiks on aidata kaasa elektritranspordi arengule Eesti transpordisektoris. Rahastamise tulemusel soetatakse vähemalt kaheksa elektribussi koos vajaliku laadimistaristuga, mis koosneb vähemalt kahest tavalaadimispunktist (võib olla võrku tagasi andmise võimekusega) ning kahest kiirlaadimispunktist. Toetusprotsent tegevuste toetamisel on projekti abikõlblikest kuludest maksimaalselt 50 %, mis ei ületa 4 000 000 eurot. Elektribussid peavad olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt 5 aastat pärast projekti lõppu. Toetuse oodatavaks tulemuseks on täiendava taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,28 kt CO2 e/a. Täpsem arvutuskäik on leitav seletuskirjast eelnõu § 2 seletusest. Väheneb õhusaaste linnas, sest lisaks kasvuhoonegaaside vähenemisele langeb ka peenosakeste saaste. Samuti väheneb linnas mürasaaste, kuna elektribussid töötavad vaiksemalt võrreldes sisepõlemismootoriga bussidega. Uuringud on välja toonud ka bussijuhtidele mugavama töökeskkonna elektribussides, kus müra ja vibratsiooni on vähem. Kokkuvõttes saavutatakse elektribusside (sh laadimistaristu) kasutuselevõtmise tulemusel suurem positiivne mõju keskkonnale ja määruse eesmärkide täitmine. Määruse jõustudes on võimalik ettenähtud toetusi välja maksta kuni 2023. aasta lõpuni. Meetme raames soetatakse hanke korras vähemalt kaheksa elektribussi ja rajatakse laadimistaristu. Hangetes saavad osaleda erinevad ettevõtjad. Meetme toetuse osa on 4 miljonit eurot, millele toetuse saaja lisab veel umbes 70% omafinantseeringut ja see raha suunatakse läbi hangete lähiaastatel majandusse. Samuti mõjutab majandus- ja ettevõtluskeskkonda positiivselt busside soetamisele järgnev hoolduse tellimine ning laadimistaristu korrashoiu tellimine. Kaasnevaks mõjuks saab lugeda ühistranspordi kulukuse vähenemine kohaliku omavalitsuse jaoks. 5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Peale määruse rakendamist sõlmib ministeerium halduslepingu riigi sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada pilootprojekti elluviimine, mis hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projekti läbiviimist ja järelevalvet. Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud kuni 4 miljoni euro ulatuses. Eelarve pilootprojekti läbiviimiseks kaetakse kvoodimüügi tuludest riigi eelarvestrateegia ja meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks“ alusel. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub üldises korras. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja huvitatud osapooltele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Esitatud märkused ja vastused neile on esitatud seletuskirjale lisatud tabelis. MÄÄRUS 10.12.2020 nr 87 Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2020–2023 lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ (edaspidi meede) tegevuse elluviimiseks elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus Toetuse andmise eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine (edaspidi andmeanalüüs), et aidata kaasa elektritranspordi arengule. § 3. Riigiabi (1) Elektribusside ostmiseks antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 36 tähenduses. Abikõlblikud kulud määratakse kindlaks artikli 36 lõike 5 punkti b alusel. (2) Laadimistaristu jaoks antav toetus on kohaliku taristu rajamiseks antav riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 56 tähenduses, kui rajatav taristu ja selle kasutamine vastab nimetatud artiklis sätestatud tingimustele. (3) Kui laadimistaristu jaoks antava toetuse suhtes ei ole kohaldatav üldise grupierandi määruse artikkel 56, võib selleks anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). (4) Muude projekti kulude katmiseks võib anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013 vähese tähtsusega abina. (5) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse kõiki üldise grupierandi määruse artiklis 1 sätestatud välistusi, sealhulgas ei anta abi raskustes olevale ettevõtjale ega ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata otsus abi tagasimaksmiseks. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6. (6) Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse määruses (EL) nr 1407/2013 ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse kõiki nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühe ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. (7) Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. (8) Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat lõppmakse tegemisest. § 4. Meetme elluviijad (1) Toetuse andmist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium). (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetuse väljamakseid teeb ja projekti üle järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). § 5. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) elektribuss – M3 kategooria I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui 22 istekohta ja mille täismass on üle viie tonni ning mis sõidab üksnes elektri jõul või kasutab üksnes heiteta jõuseadet, kui ta ei ole võrku ühendatud; 2) tavalaadimispunkt – elektribussi akude laadimise seade, mis võib võimaldada elektribussi akudest elektrienergia võrku tagasi andmist; 3) kiirlaadimispunkt – vähemalt 150 kilovatise võimsusega pantograaf või muud tüüpi laadija; 4) taastuvenergia – energia, mille allikas on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas või biomass; 5) avalik liinivedu – avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) projekt – käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt; 7) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad; 8) abikõlblik kulu – projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil; 9) andmeanalüüsi vahearuanne – määruse lisas 1 „Andmete kogumise ja analüüsi lähteülesanne“ (edaspidi lisa 1) esitatud lähteülesandele vastav ühe aasta pikkust perioodi kajastav dokument; 10) andmeanalüüsi lõpparuanne – lisas 1 esitatud lähteülesandele vastav viie aasta pikkust perioodi kajastav dokument. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 6. Nõuded projektile Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse ning mille raames täidetakse kõik järgnevad tingimused: 1) võetakse avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamisel kasutusele vähemalt kaheksa madalapõrandalist elektribussi; 2) projekti raames hangitud elektribusside keskmine läbisõit peab olema vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas; 3) rajatakse punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamiseks vajaminev elektribusside laadimistaristu, sealhulgas vähemalt kaks tavalaadimispunkti ning kaks kiirlaadimispunkti; 4) kogutakse punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamisel infot, teostatakse andmeanalüüs võrdluses diisel- ja gaasibusside kasutamisega ja esitatakse selle kohta määruses sätestatud andmeanalüüsi aruanded KIK-ile; 5) kasutatakse punktis 1 nimetatud elektribussides ainult taastuvenergiat. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab 2. augustil 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2023. a. (2) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul, kuid tingimusel, et toetuse andmise oodatav tulemus ei vähene, võib KIK pikendada lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra. (3) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kulu on tekkinud, kui kulu aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud ja kulu tekkimine on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega. Kavandatavat tegevust ei või alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. (4) Andmeanalüüs teostatakse ka väljaspool projekti abikõlblikkuse perioodi. § 8. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse suurus ühe projekti kohta on maksimaalselt 4 000 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50 protsenti. (3) Üldise grupierandi määruse artikkel 56 alusel antava abi korral ei tohi toetuse summa ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. § 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on: 1) minimaalselt kaheksa elektribussi soetamiskulu koos varustusega avalikuks liiniveoks, ulatuses, mille võrra elektribussi maksumus ületab 200 000 eurot; 2) punktis 1 nimetatud elektribusside laadimistaristu ostu, projekteerimis- ja ehitamiskulu; 3) laadimistaristu liitumistasu elektri jaotusvõrguga liitumiseks; 4) laadimistaristu ehitamise omanikujärelevalve teenus; 5) andmeanalüüsi kulud. (2) Mitteabikõlblikud kulud on järgmised: 1) elektribussi liisingulepingu sõlmimisega seotud kulud ja liisingulepingu alusel makstav intress; 2) elektribussi kindlustamise kulu; 3) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud; 7) käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada; 8) koolituskulud; 9) õigusabi, kohtu ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulud; 10) palgakulud; 11) kasutatud elektribussi ostukulud; 12) laadimistaristu kulud osas, millises need ei vasta üldise grupierandi määruse artikli 56 tingimustele või mille osas ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abi. 3. peatükk Taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded § 10. Taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded (1) Toetust võib taotleda pädev asutus ühistranspordi seaduse (edaspidi ÜTS) § 19 tähenduses ja vedaja ÜTS § 6 tähenduses, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping ÜTS § 20 tähenduses, mis kehtib 2. augustist 2021. a arvates veel vähemalt viis aastat. Kui avaliku teenindamise leping kehtib vähem, peab taotlejal olema pädeva asutuse kinnitus uue lepingu sõlmimise kohta nimetatud perioodiks. (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina Eestis registreeritud juriidilise isiku. Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus kulud. Partner vastutab projekti elluviimise ning tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt toetuse saajaga, kui partner on saanud toetust abikõlblike kulude hüvituseks. (3) Taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlejal ja partneril peab puuduma Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või see on ajatatud; 2) taotleja ega partneri majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 3) taotleja ega partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 4) taotleja ja partner on täitnud toetuse tagasimakse nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud; 5) taotleja ega partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 6) äriühingust taotleja ja partneri osakapital või aktsiakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele; 7) taotlejat, partnerit ega nende seaduslikku esindajat ei ole karistatud karistusseadustiku §-des 209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 sätestatud teo eest või nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotleja peab taotluse esitama Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas (edaspidi E-toetuse keskkond) taotlusvormil, millele on lisatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid. (2) Nõuded taotlusele: 1) taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuse keskkonnas oleva taotlusvormi andmeväljadest ja taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad andmeväljad peavad olema korrektselt täidetud; 2) taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged; 3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. (3) Taotluses peab välja tooma: 1) toetuse kasutamise ajakava (edaspidi rahastamiskava), mis peab olema reaalselt elluviidav ning mille kohaselt projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil; 2) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid ning omafinantseeringut; 3) projekti elluviimise raames soetatavate elektribusside arvu; 4) projekti elluviimise raames soetatavate laadimispunktide tüübi ja arvu; 5) projekti tulemuse, mis panustab § 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse; 6) partneri kaasamisel partneri andmed ja partneri tehtavad toetatavad tegevused. (4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) elektribusside ning muude abikõlblike kulude kohta minimaalselt kaks võrreldavat hinnapakkumist; 2) kehtiv avaliku teenindamise leping, mille alusel teostatakse liinivedu ja § 10 lõikes 1 sätestatud juhul pädeva asutuse kinnitus lepingu sõlmimise kohta nõutud perioodiks; 3) elektribussidega teenindatavate liinide ning rajatava laadimistaristu kirjeldus; 4) fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus KIK-i veebilehel avaldatud vormil võrreldes diisel- ja gaasibussidega aastal 2020 elektribussidega asendatavatel liinidel; 5) ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest; 6) omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus; 7) partneri nõusolek projektis osalemise kohta; 8) volikiri, kui taotleja või partneri esindaja tegutseb volituse alusel; 9) elektribusside kasutamise andmete kogumise ja analüüsi kirjeldus vastavalt lisas 1 esitatud lähteülesandele; 10) kinnitus, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 11) paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud juhul asjakohased tegevuskasumi prognoosid ning toetuse summa arvutus. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 12. Taotlusvoor (1) Taotluste esitamiseks korraldatakse taotlusvoor. Taotlusvoor kestab vähemalt 90 kalendripäeva. (2) Taotleja esitab §-s 11 sätestatud nõuetele vastava taotluse E-toetuse keskkonnas esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (3) Informatsioon taotlusvooru eelarve, avamise ning sulgemise aja kohta avaldatakse hiljemalt seitse kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust ühes üleriigilises päevalehes ja KIK-i veebilehel. (4) E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte toimetatuks. § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluseid menetleb KIK. (2) Taotluste menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluste hindamine; 4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist või muutmist või mille kohta tuleb esitada täiendavaid dokumente. (4) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale, näidates ära, millised puudused tuleb kõrvaldada. KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja taotlejat täiendavalt ära kuulamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. (5) KIK annab lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja. (6) Taotleja teavitab KIK-i viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (7) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused hindamiskomisjonile hindamiseks 15 kalendripäeva jooksul taotlusvooru sulgemisest arvates. § 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK. (2) Taotleja ja partner tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad §-s 10 sätestatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 11 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses sätestatud korras ja toetatavale tegevustele ning see vastab §-s 2 nimetatud eesmärkidele; 3) taotletud toetuse suurus ja osakaal ei ületa §-s 8 sätestatut. (4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 3) taotlus, taotleja või partner ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kolm ministeeriumi ja üks KIK-i ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. (2) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. § 16. Taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel vastavalt lisas 2 „Hindamismetoodika“ kirjeldatud metoodikale. (2) Taotluste hindamiskriteeriumid on: 1) projekti tulemusel aastas kokkuhoitava fossiilse päritoluga süsinikdioksiidi ekvivalendi hulk tonnides; 2) projekti tulemusel elektribussidega läbitud liinikilomeetrite arv aastas; 3) andmete kogumise ja analüüsi sisukirjeldus ja kvaliteet; 4) projekti elluviimise raames soetatavate elektribusside arv; 5) projekti elluviimise raames soetatavate laadimispunktide arv; 6) elektrivõrku elektrienergia tagasi andmise võimekus elektribusside akudest. (3) Taotlustele hindamiskriteeriumite alusel omistatud punktide liitmisel moodustub taotluse koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida. § 17. Taotluse rahuldamine (1) Hindamiskomisjon teeb KIK-ile ettepaneku taotluste rahuldamiseks vastavalt § 16 toodud hindamiskriteeriumite rakendamisel välja kujunenud pingereale ja taotluste rahastamise eelarve vahenditele. (2) Taotlused rahuldatakse pingerea alusel taotluste rahastamise eelarve ammendumiseni. (3) Juhul, kui hindamise tulemusena saavad taotlused võrdse koondhinde, rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai kõrgema hinde § 16 lõike 2 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumis. (4) Kui taotluste rahastamise eelarve ammendumise tõttu pole pingerea järgmist taotlust võimalik rahuldada täies ulatuses, teeb KIK lähtudes taotluste rahastamise eelarve jäägist taotlejale ettepaneku omafinantseeringu suurendamiseks selliselt, et taotluses toodud § 11 lõike 3 punktides 1 ja 3–6 nimetatud asjaolud ei muutu. Kui taotleja ei ole KIK-i määratud tähtpäevaks esitanud nõusolekut omafinantseeringut suurendamise kohta, teeb KIK vastava ettepaneku taotluste pingereas järgmisel kohal olevale taotlejale. (5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) toetuse summa ja rahastamiskava ning projekti abikõlblikkuse periood; 3) toetuse saaja ja partneri nimi, õigused ja kohustused; 4) elektribusside ja laadimistaristu sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 5) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 6) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete, sealhulgas andmeanalüüsi vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtajad ja kord; 7) paragrahvi 23 lõikes 7 sätestatud elektrienergia päritolutunnistustest koopiate esitamise aeg; 8) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord; 9) teave riigiabi kohta; 10) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 11) otsuse muutmise tingimused; 12) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (6) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel. (7) KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. § 18. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui § 16 kohaselt läbiviidud hindamise põhjal jääb taotlus väljapoole taotluste rahastamise eelarve mahtu ja taotleja ei ole nõustunud KIK-i määratud tähtajaks § 17 lõikes 4 nimetatud omafinantseeringu suurendamise ettepanekuga. (2) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel. 5. peatükk Toetuse kasutamine ja maksmine § 19. Projekti hangete läbiviimine (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel. (2) Projektiga seotud hankeid ei või välja kuulutada enne 2. augustit 2021. a. Hanked tuleb välja kuulutada hiljemalt kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates. (3) Kui hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot käibemaksuta või enam, esitab toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIK-ile teadmiseks. (4) Kui hanke eeldatav maksumus on 30 000 eurot käibemaksuta või enam, viib toetuse saaja hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris. (5) Kui hanke eeldatav maksumus on väiksem eelmises lõikes sätestatust, viib toetuse saaja hanke läbi oma hankekorra kohaselt või selle puudumisel, võtab konkurentsi ärakasutamiseks kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumist ning esitab KIK-ile hanke korraldamist tõendavad dokumendid. (6) Toetuse saaja esitab KIK-ile pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu, kui see ei ole kättesaadav riigihangete registris. (7) KIK nõustab vajadusel toetuse saajat hangete läbiviimisel. (8) Toetuse saaja esitab enne hankelepingu muutmist KIK-ile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. (9) Toetuse saaja lisab riigihangete registris KIK-i töötaja hanke juurde kui „vaatleja“. § 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab KIK-ile projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande ning andmeanalüüsi vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Lõikes 1 nimetatud projekti vahearuannete ja lõpparuande vormid kehtestab KIK ja avalikustab need E-toetuse keskkonnas. (3) Andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuannete vormi ja ülesehituse kehtestamisel lähtub KIK lisast 1. (4) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded ning andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuanded KIK-ile E-toetuse keskkonna kaudu. Andmeanalüüsi aruanded võib esitada KIK-ile ka e-postiga. (5) Projekti vahearuanded esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31. detsembri seisuga hiljemalt aruandluseperioodile järgneva aasta 15. jaanuaril abikõlblikkuse perioodi jooksul. (6) Andmeanalüüsi vahearuanded esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31. detsembri seisuga viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemise aastast hiljemalt aruandluseperioodile järgneva aasta 15. jaanuaril. Koos viimase vahearuandega esitab toetuse saaja andmeanalüüsi lõpparuande. KIK võib põhjendatud juhul aruande esitamise tähtaega pikendada. (7) Projekti vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. (8) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande pärast elektribusside soetamist, laadimistaristu valmimist ja andmeanalüüsi metoodika väljatöötamist. Projekti lõpparuanne esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu. (9) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi; 2) projekti tegevuste elluviimise tulemused; 3) andmed projekti elluviimisel läbiviidud hangete ja teostatud tööde kohta; 4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta; 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 6) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusloa andmed; 7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (10) KIK kinnitab projekti ja andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest. § 21. Toetuse maksmise kord (1) Toetus makstakse tasutud kuludokumendi ja maksetaotluse alusel toetuse saajale või partnerile 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (2) Toetus makstakse otse tarnijale või töövõtjale, kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. KIK-i õigus teha makse otse tarnijale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KIK-ile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud tarnijale või töövõtjale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui KIK on makse teinud. (3) Liisingu kasutamise korral makstakse toetus liisinguandjale pärast liisingu esmase sissemakse tasumist toetuse saaja poolt liisinguandja kontole. Esmase sissemakse suurus peab olema vähemalt viis protsenti liisingulepingu summast. (4) Andmeanalüüsi kulud võib maksta põhjendatud eelarve alusel koos projekti lõppmaksega. (5) Maksetaotlused tuleb esitada KIK-ile abikõlblikkuse perioodil rahastamiskava kohaselt. (6) Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonna vahendusel ja sellele lisatakse järgmised dokumendid: 1) hankeleping, kui see ei ole KIK-ile teatavaks tehtud; 2) hankelepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 3) arve või muu raamatupidamisdokument; 4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 5) kulu tasumist tõendav dokument; 6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument. (7) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 1 sätestatud väljamakse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. (8) Kui toetuse saaja ei esita maksetaotlust rahastamiskava kohaselt, keeldub KIK maksetaotluse rahuldamisest, kui projekti elluviimine abikõlblikkuse perioodil on muutunud ebatõenäoliseks. (9) Kui maksetaotluse menetlemise käigus tuvastatakse mõni § 24 lõikes 4 nimetatud asjaolu, siis peatatakse maksetaotluse menetlemine. § 22. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. § 23. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt. (2) Elektribussid ja laadimistaristu peavad olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemise hetkest arvates. (3) Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIK-i küsimustele toetuse saaja, toetuse kasutamise, soetatud vara ja selle kasutamise kohta. (4) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIK-i või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIK-i või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. (5) Toetuse saaja peab andma KIK-i või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. (6) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIK-i projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti toetuse abil soetatud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (7) Toetuse saaja kasutab toetuse abil soetatud elektribussides ainult taastuvenergiat ja esitab seda tõendavad päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed KIK-ile vähemalt üks kord aastas koos andmeanalüüsi vahearuannetega. (8) Toetuse saaja esitab projekti ja andmeanalüüsi vahe- ja lõpparuandeid vastavalt §-le 20. (9) Kui toetuse saaja kasutab elektribusside soetamise finantseerimiseks liisingut, siis ei tohi kokkulepitud liisingu summa olla suurem kui elektribussi soetamise maksumus, millest on maha arvatud toetuse summa ja esmane sissemakse. (10) Toetuse saajal ei ole lubatud toetuse abil soetatud vara müüa liisinguandjale eesmärgiga vara liisingusse võtta enne viie aasta möödumist projektile lõppmakse tegemisest. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIK-i algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine. (2) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on KIK-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 kohaselt. (3) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahastamiskava kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagasi nõuda. (4) KIK võib teha lõikes 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) soetatud elektribussid ei ole läbinud kõikide toetuse arvelt soetatud elektribusside keskmisena vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas ja seda viie aasta jooksul; 8) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud ebaõigeid andmeid. (5) Kui toetuse saaja ei esita projekti ja andmeanalüüsi vahearuandeid ja lõpparuannet taotluse rahuldamise otsuses määratud korras võib KIK taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa kuni 10 protsendi ulatuses tagasi nõuda. (6) Kui toetuse saaja ei täida § 23 lõikes 2 nimetatud kohustust, siis nõuab KIK toetuse proportsionaalselt tagasi. (7) Riigihangete seaduse rikkumise korral, millega võis kaasneda mõju hankelepingu maksumusele, olenevalt rikkumise raskusest ja võimalikust mõjust hankelepingu hinnale nõutakse toetus tagasi rikkumisega hõlmatud hankelepingu maksumuse toetuse arvelt hüvitatud osast. Toetus nõutakse 100 protsenti tagasi, kui hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt. (8) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. (9) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Andmete kogumise ja analüüsi lähteülesanne Lisa 2 Hindamismetoodika Majandus- ja taristuministri 10.12.2020 määrus nr 87 „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord“ Lisa 1 ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSI LÄHTEÜLESANNE (1) Toetuse saajal on kohustus koguda, jagada ning analüüsida elektribusside opereerimisel saadavat infot võrdluses diisel- ja gaasibussidega ning analüüs peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: a)Bussi mudel, keskmine läbisõit päevas, keskmine energiatarve päevas, keskmine laadimine päevas (kWh), kokku laadimine, kogu läbisõit, energiatarve (kWh/km), ööpäevane keskmine temperatuur, bussiakude degradatsioon ekspluatatsiooni perioodil; b)Bussipargi keskkonnamõju (tüpoloogia, CO2 ekvivalendi, diisli ja gaasi kokkuhoid, bussi keskmine kiirus, hooajalised erinevused - mõju energiakulutustele, primaarsed saasteained ja nende mõju, mürasaaste analüüs); c)Laadimiskorrad (mõlemas suunas, keskmine kWh hind võrgust laadides ja võrku andes), laadimise tihedus, elektri-ja ajakulu, akude vastupidavus ajas ning erinevas ilmastikus (seos välisõhutemperatuuriga ja akude jõudluse vahel) jms on oluline info; d)Busside tugevuste ja nõrkuste analüüs võrdluses diisli- ja gaasibussidega; e)Omandi ja selle kasutamise kogumaksumus (bussi hind, laadimisjaamade kulude võrdlus, bussi kasutamise hind aastas sh. hoolduskulud, infrastruktuuri maksumus) ja võrdlus diisli-ja gaasibussidega. (2) Sõltuvalt laadimissüsteemi tootja pakutavatest võimalustest võib toetuse saajal olla vajalik andmeid ise (või sisse ostetud teenusega) täiendavalt koguda ja analüüsida. (3) Kokkuvõte tuleb esitada Word (või samaväärses) formaadis ja koondatud andmed koos arvutustega Excelis (või samaväärses formaadis). Lahti tuleb kirjutada CO2 ekvivalendi ja diisli kokkuhoiu arvutus. (4) Andmeid tuleb koguda, analüüsida ja avaldada üks kord aastas viie aasta jooksul pärast busside soetamist. (5) Andmeanalüüsi vahearuanded tuleb esitada iga aasta lõpu seisuga viie aasta jooksul alates projekti lõpust. Andmeanalüüsi lõpparuanne tuleb esitada koos viimase vahearuandega ning see võtab kokku kogu viieaastase perioodi. Majandus- ja taristuministri 10.12.2020 määrus nr 87 „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord“ Lisa 2 HINDAMISMETOODIKA 1) Projekti tulemusel aastas kokku hoitava fossiilse päritoluga süsinikdioksiidi ekvivalendi hulk tonnides Maksimum on 1 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = (taotleja hinnanguline individuaalne kokkuhoitav CO2 kogus aastas ÷ taotluste lõikes maksimaalne kogus aastas). 2) Projekti tulemusel elektribussidega läbitud liinikilomeetrite arv aastas Maksimum on 2 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = (taotleja individuaalne km arv ÷ taotluste lõikes maksimaalne km arv) × 2. 3) Andme kogumise ja analüüsi kirjeldus 0 punkti - Mittevastav. Kirjeldus ei vasta üldse. Esitatud info põhjal ei ole võimalik hinnata selle realistlikkust ja vastavust määruse eesmärkidele. 0,4 punkti - Vastab vähesel määral. Esitatud info on enamuses või mitmes olulises punktis läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab mitmeid või märgatavaid puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid, vastab ainult osaliselt määruse eesmärkidele. 0,75 punkti - Vastab suurel määral. Esitatud info on liiga üldine. Tegevuste kirjeldus on mõnes punktis läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab mõningaid puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid, kuid on põhiosas siiski aktsepteeritav. 1,13 punkti - Vastab täielikult. Kirjeldus on olulises osas läbimõeldud, teostatav ning lähteülesandega seostatud. Tegevuste kirjelduses ei esine sisulisi puudujääke ega ka ootusi ületavaid asjaolusid. 1,5 punkti - Vastab täielikult ning ületab ootusi. Kirjeldus on väga hästi läbi mõeldud ja kirjeldatud, tegevused on loogiliselt järjestatud ja täiel määral teostatavad. Esitatud on lähteülesandega võrreldes täiendavat lisandväärtust loovaid komponente, mis ületavad seatud eesmärgi saavutamist. 4) Projekti elluviimise raames soetatavate elektribusside arv Maksimum on 4 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = (taotleja individuaalne elektribusside arv ÷ taotluste lõikes maksimaalne elektribusside arv) × 4. Miinimum on 8 elektribussi. 5) Projekti elluviimise raames soetatavate laadimispunktide arv Maksimum on 1 punkt. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = (taotleja individuaalne laadimispunktide arv ÷ taotluste lõikes maksimaalne laadimispunktide arv) x 1. Miinimum on 2 tavalaadijat ja 2 kiirlaadijat. 6) Elektrivõrku elektrienergia tagasi andmise võimekus elektribusside akudest 0,5 punkti. Vähemalt ühe tavalaadijaga on võimalik elektribussi akudest võrku elektrit tagasi anda.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel