Saatja: Keiu Käära <
[email protected]>
Saadetud: 15.12.2020 11:24
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: notar TB 151220 105721.asice
Tere
Palun registreeri see ja pane tööks Merle Järvele. Teadmiseks mulle ja
Ülle Kallasele.
Tänud
Keiu
Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust.
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 3142
Viieteistkümnendal detsembril kahe tuhande kahekümnendal (15.12.2020.) aastal.
Käesoleva lepingu on koostanud ja tõestanud kaugtõestamise teel
TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU,
kelle büroo asub Eesti Vabariigis, Tallinnas Maakri tn 19,
ning käesolevas notariaaltoimingus osalejad on
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
milline on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi
70003158 all, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122, e-posti aadress:
[email protected],
volitatud esindaja – Keiu Käära, isikukood 48605060257, kelle isik on notarile tuntud ja kelle
esindusõiguse on notar kontrollinud Tallinna notar Liivi Laos’e poolt 08.06.2020.a koostatud ja
tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu registris nr 1165 all registreeritud volikirja alusel,
edaspidi nimetatud omanik 1 või ka teeniva kinnisasja omanik,
ja
AS TREV-2 Grupp, registrikood 10047362, asukoht Pärnu mnt 463, Tallinn 10916, e-posti
aadress:
[email protected], seaduslik esindaja – juhatuse liige Tarvo Kuusk, isikukood
37707270231, kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi ja esitatud isikutunnistuse nr
AA1520385 alusel videosilla vahendusel, äriühingu registriandmed ja esindaja esindusõiguse
on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi lepingu sõlmimise päeva
väljatrüki alusel, milline on käsitletav registriseisu tõendina notariaadiseaduse § 31
tähenduses, edaspidi nimetatud omanik 2 või ka valitsevate kinnisasjade omanik,
edaspidi omanik 1 ja omanik 2 koos nimetatud omanikud, edaspidi kõik koos nimetatud
lepinguosalised.
Notariaaltoimingus osaleja Keiu Käära asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt on Tammelehe tee 45-1, Alliku küla, Saue vald.
Notariaaltoimingus osaleja Tarvo Kuusk’i asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt on Pähklimäe tee 11, Saku alevik, Saku vald.
Lepinguosalised taotlesid alljärgneva lepingu sõlmimist:
KINNISTU 1 REAALSERVITUUDIGA KOORMAMISE LEPING
JA ASJAÕIGUSLEPING
1. Registrite andmed, teeniv kinnisasi ja valitsevad kinnisasjad
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 316538
sisse kantud kinnistu nimetusega KOLLERI KRUUSAKARJÄÄR (edaspidi nimetatud
kinnistu 1 või ka teeniv kinnisasi):
esimesse jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 85603:001:0562; majanduslik otstarve
– Mäetööstusmaa 100%, asukoht Põlva maakond, Kanepi vald, Saverna küla, Kolleri
kruusakarjäär; pindala 10,71 ha
teise jakku "Omanik": kande nr 1 all: Eesti Vabariik;
1
kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused” ja neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded
puuduvad.
1.2. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 144938
sisse kantud kinnistu nimetusega MÄE-PALU (edaspidi nimetatud kinnistu 2 või ka valitsev
kinnisasi 1):
esimesse jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 85603:001:0370; majanduslik otstarve
– Mäetööstusmaa 100%; asukoht Põlva maakond, Kanepi vald, Saverna küla, Mäe-Palu,
pindala 7,36 ha;
teise jakku "Omanik": kande nr 2 all: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362);
kolmandasse jakku “Koormatised ja kitsendused”:
kande nr 1 all: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks osaühing Jaotusvõrk
(registrikood 11050857, Tallinna linn) kasuks. Tähtajatult elektrivõrgu ehitamiseks ja
majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 18.06.2007.a sõlmitud lepingu
lisaks olevale plaanile 18.06.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 19.06.2007;
neljandasse jakku “Hüpoteegid”: kande nr 2 all: Hüpoteek summas 5 000 000,00 eurot AS
SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma
kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud
kinnistud: 6740; 50641; 133038; 480141; 733340; 744738; 748838; 748938; 749038; 749238;
770840; 846937; 1181137; 1326441; 1563040; 1716641; 1851940; 1882340; 2126338;
2239341; 2325901; 2326001; 2347140; 2347240; 2352405; 2391141; 2536441; 2561641;
2638541; 2646938; 2681741; 2875141; 16290101; 16290201; 16290301. 5 000 000,00 EUR
Sisse kantud 23.04.2014. 26.03.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 1.04.2019.
1.3. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2646938
sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu 3 või ka valitsev kinnisasi 2):
esimesse jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 85603:001:0168; majanduslik otstarve
– Mäetööstusmaa 100%; asukoht Põlva maakond, Kanepi vald, Saverna küla, Mäeveere,
pindala 4,27 ha;
teise jakku "Omanik": kande nr 2 all: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362);
kolmandasse jakku “Koormatised ja kitsendused”:
kande nr 1 all: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise
majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 08.08.2005 lepingu p.-le 2 ja
lepingu lisaks olevale plaanile. Kinnistu 145038 jagamisel siia üle kantud. 10.05.2013
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.05.2013;
kande nr 2 all: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatult elektrivõrgu ehitamiseks ja majandamiseks
elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 18.06.2007.a sõlmitud lepingu lisaks olevale
plaanile. Kinnistu 145038 jagamisel siia üle kantud. 10.05.2013 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 15.05.2013;
kande nr 4 all: Reaalservituut kinnistu nr 2655738 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu
teeservituut vastavalt 10.05.2013 lepingu punktile 6.6. ja lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
16.07.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.07.2013;
kande nr 5 all: Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise
majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt
16.04.2019 sõlmitud lepingu punktidele kaks (2), kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks 2
olevale plaanile. 16.04.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.05.2019;
neljandasse jakku “Hüpoteegid”: kande nr 1 all: Hüpoteek summas 5 000 000,00 eurot AS
SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma
kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud
kinnistud: 6740; 50641; 133038; 144938; 480141; 733340; 744738; 748838; 748938; 749038;
749238; 770840; 846937; 1181137; 1326441; 1563040; 1716641; 1851940; 1882340;
2126338; 2239341; 2325901; 2326001; 2347140; 2347240; 2352405; 2391141; 2536441;
2
2561641; 2638541; 2681741; 2875141; 16290101; 16290201; 16290301. 5 000 000,00 EUR
Sisse kantud 23.04.2014. 26.03.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 1.04.2019.
Edaspidi kinnistu 1, kinnistu 2 ja kinnistu 3 koos nimetatud kinnistud.
1.4. Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et:
1.4.1. kinnistute suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid piiranguid ega kitsendusi;
1.4.2. kinnistud ei asu I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti
piiranguvööndis, hoiualal ega kaitsealal, kuid:
1.4.2.1. kinnistu 1 jääb järgmistesse piiranguvöönditesse:
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 22230 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolleri karjäär);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 16450 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolleri karjäär);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 6937 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolleri karjäär);
Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 106849 m²; nähtus: maardla (Kolleri-Saverna);
1.4.2.2. kinnistu 2 jääb järgmistesse piiranguvöönditesse:
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 11676 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Leevi jõgi);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 23492 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolleri karjäär);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5353 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Leevi jõgi);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 10102 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolleri karjäär);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 499 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Leevi jõgi);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1507 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolleri karjäär);
Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 52 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Leevi jõgi);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 116 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(VESKI:MAA);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3331 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (VESKI:MAA);
Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 56793 m²; nähtus: maardla (Kolleri-Saverna);
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 117 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kolleri VI
uuringuruum);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(Saverna);
1.4.2.3. kinnistu 3 jääb järgmistesse piiranguvöönditesse:
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 14663 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolleri karjäär);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 11662 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolleri karjäär);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 4301 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolleri karjäär);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1166 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(VESKI:MAA);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1849 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (VESKI:MAA);
Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 40550 m²; nähtus: maardla (Kolleri-Saverna).
3
1.5. Vastavalt ehitisregistri elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva andmetele
nähtub, et kinnistud on hoonestamata.
1.6. Vastavalt riigi kinnisvararegistri elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva
andmetele nähtub, et käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud kinnistu 1 on
registreeritud riigi kinnisvararegistris objektikoodi nr KV1030 all.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku 1 esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. majandus- ja taristuminister otsustas vastavalt käskkirjale nr 1.1-1/19-170 „Kolleri
kruusakarjääri kinnistu koormamine reaalservituudiga“, kahekümne seitsmendast septembrist
kahe tuhande üheksateistkümnendast (27.09.2019.) aastast ja majandus- ja taristuministri
kolmeteistkümnenda oktoobri kahe tuhande kahekümnenda (13.10.2020.) aasta käskkirjale nr
208 „Majandus- ja taristuministri 27.09.2019 käskkirja nr 1.1-1/19-170 „Kolleri kruusakarjääri
kinnistu koormamine reaalservituudiga“ muutmine“ seada reaalservituut tähtajaga kuni
06.05.2029.a iga-aastase tasuga seitseteist eurot ja kaheksakümmend seitse senti (17.87)
kinnistule 1 kinnistu 2 ja kinnistu 3 kasuks;
2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole omanik 1 omanikule 1 kuuluvat teenivat
kinnisasja kellelegi võõrandanud, pantinud ega koormanud ühegi kinnistusraamatusse
sissekandekohustusliku piiratud asjaõigusega, teeniva kinnisasja suhtes ei ole vaidlusi, sellel
ei lasu käsutamiskeelde, seda ei ole arestitud ning sellel ei lasu kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi, millest omanik 1 ei oleks omanikku 2
informeerinud;
2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid omaniku 1 õigust sõlmida käesolevat
lepingut ning et omaniku 1 poolt pole sõlmitud ja et omanik 1 kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise, ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel seatava
reaalservituudi kandmist kinnistusraamatusse;
2.1.4. kinnistul 1 ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid
maapealseid ja/või maa-alused tehnovõrke ega –rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu
alusel seatava reaalservituudi teostamist;
2.1.5. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei
esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on
lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks
ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2. Omaniku 2 esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole kinnistuid 2 ega 3 kellelegi võõrandatud,
panditud ega koormatud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega, kinnistute 2
ega 3 suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, kinnistutel 2 ega 3 ei lasu
käsutamiskeelde, neid ei ole arestitud ning samuti seda, et kinnistutel 2 ega 3 ei lasu
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi;
2.2.2. omanik 2 on üle vaadanud reaalservituudiga koormatava ala, teadlik selle olukorrast,
suurusest ja paiknemisest ning ei oma selles osas teeniva kinnisasja omaniku suhtes mingeid
nõudmisi ega pretensioone;
2.2.3. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei
esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on
lähtuvalt seadustest ja äriühingu põhikirjast kõik vajalikud esindatava äriühingu sisesed
otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õiguseid
käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.3. Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on teadlikud
selle sisust, samuti on nad tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega
soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat
kontrollimist notari poolt;
4
2.3.2. käesoleva lepingu punktis kaks üks üks (2.1.1) nimetatud haldusaktide sisu on neile
teada, nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning käesolevale lepingule
lisamisest.
3. Reaalservituudi seadmine kinnistule 1
3.1. Reaalservituudi seadmine
Omanikud on kokku leppinud, et teeniva kinnisasja omanik koormab omaniku 1 omandis oleva,
käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud kinnistu 1 tähtajalise tähtajaga kuni kuuenda
maini kahe tuhande kahekümne üheksanda (06.05.2029.) aastani reaalservituudiga
valitsevate kinnisasjade kasuks, selliselt et valitsevate kinnisasjade igakordsel omanikul ning
isikutel, kellel on selleks valitsevate kinnisasjade omaniku luba, on õigus sõita sõiduvahendiga
või käia jalgsi valitsevatele kinnisasjadele üle teeniva kinnisasja viivat teed, jättes teeniva
kinnisasja omanikule õiguse lõpetada käesolev leping erakorraliselt olukorras, kus
kasutamiseks antud riigivara (kinnistu 1) on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul
eesmärgil.
3.2. Reaalservituutide sisu
Omanikud on kokku leppinud, et:
3.2.1. reaalservituudiga koormatud alaks loetakse teeniva kinnisasja osa, millise
kogupindalaks on üheksasada üheksakümmend kolm ruutmeetrit (993 m2) ning milline on
tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil sinise viirutatud alana (edaspidi
servituudiala);
3.2.2. teeniva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus servituudiala kasutada tingimusel, et ta
ei kahjusta servituudiala ega takista valitsevate kinnisasjade omaniku õiguste teostamist;
3.2.3. teeniva kinnisasja omanik kohustub võimaldama valitsevatele kinnisasjadele
juurdepääsu nii jalgsi kui ka sõidukitega/mehhanismidega kui see on vajalik kinnistute 2 ja 3
või nendel asuvate ehitiste ehitamiseks ja teenindamiseks;
3.2.4. valitsevate kinnisasjade omanik kohustub servituudialal ehitus-või parandustööde
teostamisel kandma kõik ehitamisega seotud kulud ning ehitamisel arvestama teenival
kinnisasjal kehtivate kitsendustega;
3.2.5. valitsevate kinnisasjade omanik kohustub kinnistut 1 läbivat teed hooldama ning hoidma
tee kogu kasutusõiguse perioodi vältel seisukorras, mis võimaldab liigelda teel nii raskeveokite
kui ka sõiduautodega;
3.2.6. valitsevate kinnisasjade omanik kohustub tagama servituudiala hoolduse ning teeniva
kinnisasja korrashoiu kasutusala ulatuses ning kandma kõik sellega seotud kulud (sh
maamaks);
3.2.7. valitsevate kinnisasjade omanik kohustub teeniva kinnisasja omanikuga sõlmima
kokkuleppe, mille kohaselt võib teenivate kinnisasjade omanik vajadusel koormata sama
servituudiala teiste sarnaste reaalservituutidega või tehnovõrkudega seotud isiklike
kasutusõigustega;
3.2.8. valitsevate kinnisasjade omanik kohustub andma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistute
2 ja 3 jagamise korral reaalservituudi ülekandmiseks selliselt, et reaalservituut jääb koormama
vaid kinnistut, kus asub käesolevale lepingule lisatud plaanil näidatud rajatis ja teistele
kinnisasjadele reaalservituuti üle ei kanta.
3.3. Reaalservituudi tasu
3.3.1. reaalservituut on tasuline. Valitsevate kinnisasjade omanik kohustub teeniva kinnisasja
koormamise eest maksma perioodilist aastatasu (edaspidi nimetatud Tasu) seitseteist eurot
ja kaheksakümmend seitse senti (17.87) Rahandusministeeriumi arveldusarvele teeniva
kinnisasja omaniku eelnevalt esitatud arve alusel. Tasu makstakse perioodiliselt üks (1) kord
aastas, 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette ning esimese makse kohustub valitsevate
kinnisasjade omanik tegema hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu alusel
seatava reaalservituudi kandmisest kinnistusraamatusse.
3.3.2. Tasu maksmise kohustus algab piiratud asjaõiguse kandmisest kinnistusraamatusse ja
lõpeb vastava kande kinnistusraamatust kustutamisega.
5
3.3.3. Tähtajaks tasu mittemaksmise korral on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda viivist
null koma null kakskümmend kaks protsenti (0,022%) viivitatud summast iga tasumisega
viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni.
3.3.4. Teeniva kinnisasja igakordsel omanikul on turusituatsiooni muutumise korral õigus
nõuda tasu muutmist kolme (3) aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti
kolme (3) aasta pärast viimase tasu muutmist.
3.3.5. Tasu maksmise kohustus kinnisasja reaalservituudiga koormamise eest tuleb kanda
valitsevate kinnisasjade kinnistusraamatu kinnistusregistriosa kolmandasse (3) jakku
reaalkoormatisena riigi kui teeniva kinnisasja omaniku kasuks.
3.3.6. Tasu muutmise nõude tagamiseks kantakse kinnistusraamatusse valitseva kinnisasja
kinnistusraamatu kinnistusregistri kolmandasse (3) jakku reaalkoormatisega samale
järjekohale vastavasisuline märge.
4. Kinnistamisavaldus ja asjaõiguslepingud
Omanikud on teeniva kinnisasja koormamises reaalservituudiga valitsevate
kinnisasjade kasuks kokku leppinud, samuti on omanikud kokku leppinud valitsevate
kinnisasjade koormamises reaalkoormatisega. Teeniva kinnisasja omanik lubab ja
valitsevate kinnisasjade omanik avaldavad soovi vastavate õigusmuudatuste
kinnistusraamatusse sissekandmiseks.
4.1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 paluvad valitsevate kinnisasjade omanik ja
teeniva kinnisasja omanik kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 316538 kantud kinnistu kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale
tähtajaline reaalservituut tähtajaga kuni 06.05.2029.a Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr 144938 ja nr 2646938 kantud
kinnisasjade kasuks 15.12.2020.a sõlmitud lepingu punktis kolm (3) kokkulepitud
sisuga ning vastavalt lepingule lisatud plaanile.
4.2. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 paluvad omanikud kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 144938:
4.2.1. esimesse (I) jakku märge Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 144938 kantud kinnistu 2 kasuks seatud reaalservituudi kohta, mis
koormab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 316538
kantud kinnistut;
4.2.2. kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale reaalkoormatis Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 316538 kantud kinnistu
omaniku kasuks reaalservituudi tasu maksmise kohustuse tagamiseks, tasumine üks
(1) kord aastas vastavalt 15.12.2020.a lepingu punktile 3.3.1.
4.2.3. reaalkoormatisega samale järjekohale märkus reaalkoormatise sisu muutmise
nõude tagamiseks vastavalt 15.12.2020.a lepingu punktile 3.3.4.
4.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 paluvad omanikud kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2646938:
4.3.1. esimesse (I) jakku märge Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 2646938 kantud kinnistu 3 kasuks seatud reaalservituudi kohta, mis
koormab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 316538
kantud kinnistut;
4.3.2. kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale reaalkoormatis Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 316538 kantud kinnistu
omaniku kasuks reaalservituudi tasu maksmise kohustuse tagamiseks, tasumine üks
(1) kord aastas vastavalt 15.12.2020.a lepingu punktile 3.3.1.
4.3.3. reaalkoormatisega samale järjekohale märkus reaalkoormatise sisu muutmise
nõude tagamiseks vastavalt 15.12.2020.a lepingu punktile 3.3.4.
4.4. Valitsevate kinnisasjade omanik annab käesolevaga teeniva kinnisasja igakordsele
omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku teeniva kinnisasja kolmandate isikute õigustega
6
koormamiseks, sealhulgas servituutide valitsevate kinnisasjade kasuks seatud
reaalservituudiga samale järjekohale kandmiseks tingimusel, et teeniva kinnisasja omaniku
poolt seatavad servituudid ei takista reaalservituudi ala sihipärast kasutamist.
4.5. Valitsevate kinnisasjade omanik annab käesolevaga teeniva kinnisasja igakordsele
omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku valitsevate kinnisasjade jagamise korral
reaalservituudi ülekandmiseks selliselt, et reaalservituut jääb koormama vaid kinnistut, kus
asub käesolevala lepingule lisatud plaanil näidatud servituudiala ja teistele kinnisasjadele
reaalservituuti üle ei kanta.
5. Notari selgitused
5.1. Reaalservituut kinnisasjale tekib reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmisest.
5.2. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et
valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama
või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest
valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (asjaõigusseaduse § 172).
5.3. Kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud asjaõigused jäävad kinnisasja omandi
üleandmise korral seda kinnisasja edasi koormama. Reaalservituut lõpeb kande
kustutamisega kinnistusraamatust.
5.4. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 on piiranguvööndi laius rannal või kaldal üle
kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel,
ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit.
5.5. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 2 ja lg 3 on ranna või kalda piiranguvööndis
keelatud: reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või
ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara
kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks,
kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki
veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
5.6. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4, 5 ja § 38 lg 3 on ehituskeeluvööndi laius
rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit ja allikal ning kuni
kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel,
ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute
hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
5.7. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja lg 5 ei laiene ehituskeeld hajaasustuses
olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;
tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa sunnas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele; supelranna
teenindamiseks vajalikule rajatisele; maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui
üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; piirdeaedadele, piirivalve rajatisele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud: pinnavee veehaarde ehitisele; sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; ranna
kindlustusrajatisele; hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; kalakasvatusehitisele;
riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; tehnovõrgule ja -rajatisele; sillale; avalikult
kasutatavale teele; raudteele.
5.8. Vastavalt veeseaduse § 118: (2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise
lähtejoonest on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit;
2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide
avatud eesvooludel – kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud
juhtudel; 3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla
kümne ruutkilomeetri – üks meeter. (3) Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on
ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu
veepiir. (4) Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti
7
topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse
arvestamise lähtejooneks süvendi serv. (5) Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda-
või rannaaladel: 1) õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala;
2) supelrand ja supluskoht.
5.9. Vastavalt ehitusseadustiku § 77: (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks
olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja
kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning
langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd –
veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega,
mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide
kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada
pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit,
ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
5.10. Riigivaraseaduse § 19 lg 1 kohaselt otsustab riigivara kasutamiseks andmise riigivara
valitseja. Riigivaraseaduse § 17 lg 1 punkti 3 kohaselt võib anda riigivara kasutamiseks
otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata (edaspidi
otsustuskorras) ning riigivaraseaduse § 19 lg 5 järgi ei ole kinnisasja otsustuskorras
reaalservituudiga koormamisel vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek.
5.11. Riigivaraseaduse § 20 lg 2 peab riigivara valitseja riigivara kasutamiseks andmisel jätma
endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on
vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.
5.12. Notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosalistele enne mitte väljastada, kui
lepinguosalised on tasunud käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele kuuluva notari tasu.
6. Notarile volituste andmine
6.1. Vastavalt Tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks
olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.
6.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema
vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on
seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega.
6.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel taotletud
kannete sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud
kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv.
7. Lõppsätted
7.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus reaalservituudi seadmisel on 2295 eurot ja
reaalkoormatise seadmisel 2295 eurot, kokku 4590 eurot.
7.2. Notari tasu vastavalt notari tasu seaduse §-dele 3, 10, 13, 22, 23 on 47.30 eurot + 9.46
eurot käibemaks (20%), kokku 56.76 eurot.
7.2.1. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot,
millele lisandub 4 eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot.
7.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis
lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu).
7.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et notari tasu ja riigilõivud tasub AS TREV-2 Grupp.
7.5. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt kolme
(3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 1 on
notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud
või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 vastutavad
mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt, mis
tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku
8
või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt
täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument ning
notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile.
7.6. Vastavalt riigilõivuseaduse §§ 77, 354, 357 tuleb reaalservituudi seadmise eest tasuda
riigilõivu 4 eurot (tehinguväärtus 130 eurot) ja reaalkoormatise seadmise eest tuleb tasuda
riigilõivu 4 eurot (tehinguväärtus 160.83 eurot).
7.7. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes ning notariaalaktis osalejatele kättesaadav riigiportaalis
www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb
notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri,
mis asendab originaali.
7.8. Käesolevas lepingus on kümme (10) lehte.
7.9. Käesoleva lepingu tekst on lepinguosalistele enne lepinguosaliste poolt allakirjutamist
notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, lepingu tekst ja lepingu lisadeks olev plaan
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, lepingu sisu ja õiguslikud
tagajärjed selgitatud ning lepinguosalised kinnitavad käesolevale lepingule alla kirjutades, et
leping, selle tekst ja sisu vastavad lepinguosaliste tahtele.
üo
Omaniku 1 esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/
Omaniku 2 esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna notar Tea Türnpuu /allkirjastatud digitaalselt/
9
Kolleri kruusakarjäär 85603:001:0562 juurdepääs servituudile
algus X = 6440840.75, Y = 661510.68; lõpp X = 6440718.95, Y = 661609.99 Lisa 1
1 N
2
3
X = 6440800
4
Y = 661600
5
85603:001:0562
Kolleri kruusakarjäär
6
7
8
9 10
11
12
13
14
15
85603:001:0694 85603:001:0301 85603:001:0370
Kolleri Musti Mäe-Palu
M 1:1000 A4 Käänupunktide koordinaadid
Koostas: Paul Toomik, AS TREV-2 Grupp Jrk X Y
[email protected] 1 6440840.75 661510.68
2 6440824.03 661512.01
3 6440811.21 661508.57
Juurdepääsu servituudi ala 993 m²
4 6440798.91 661505.92
Lepingu objektiks oleva kinnistu piir 5 6440786.25 661501.99
6 6440773.09 661499.30
Katastriüksuse piir
7 6440755.78 661494.85
8 6440743.92 661492.34
9 6440740.77 661516.91
10 6440739.94 661532.56
11 6440737.93 661550.35
12 6440735.56 661564.98
13 6440731.52 661582.49
14 6440726.50 661594.75
15 6440718.95 661609.99