Saatja: Eesti Raudtee <
[email protected]>
Saadetud: 15.12.2020 08:49
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: Marko Roots <
[email protected]>
Teema: Seisukoht_maarus.asice
Lugupidamisega
AS Eesti RaudteeTelliskivi 60/2, 15073 Tallinn, EestiT +372 615 8610
Hr Marko Roots Raudteetalituse peaspetsialist Majandus- ja kommunikatsiooni- m inisteerium Teie 08.12.2020 e-kiri marko.roots @mkm.ee Meie (kuupäev digiallkirjas) n r 1-12/4136-1 Määruse kooskõlastamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust m ajandus- ja taristuministri määruse „Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad ning raamatupidamisandmete loetelu“ eelnõu kohta . Kuigi eelnõu seletuskirjas märgitakse, et terminoloogiliselt on lähtutud raamatupidamisseadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ( õige oleks küll kirjutada Eesti finantsaruandluse standarditest), kasutatakse määruses ja selle lisades osaliselt vananenud terminoloogiat (realiseerimise netokäive müügitulu asemel, bilanss finantsseisundi aruande asemel jne). Lisaks kasutavad paljud raudtee-ettevõtjad rahvusvahelisi, mitte Eesti finantsaruandluse standardeid. Paragrahvi 1 (1) punkt is 3 mainitakse sihtotstarbelise ühekordset läbilask evõime osa eraldamist kui eraldi teenust, mille kohta tuleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal tulude ja kulude arvestust pidada. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika ( RT I, 30.10.2020, 37 ) seda ei nõua. Paragrahvi 5 tuleb lugeda ebaõnnestunuks, et mitte öelda ebavajalikuks. Lõige 1 kordab sisuliselt määruse paragrahve 1 ja 2. Lõike 2 punktis 1 mainitud finantstulemuslikkuse aruande olemus on ebaselge. Määruse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et finantstulemuslikkuse all mõistetakse klassikalisi rahandussuhtarve (kusjuures müügitulu puhasrentaablus esineb näidisloetelus kaks korda) , mida asjatundlikul kasutajal on kasumiaruande ja finantsseisundi aruande põhjal võimalik iseseisvalt välja arvutada. Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamise loogikat arvestades on paljude neist väärtuseks 0, mis mingit olulist informatsiooni ei anna. Hoolimata seletuskirjast jääb arusaamatuks, miks on eraldi vaja esitada kulude, hoolduskulude ja tegevuskulude eelarved (mitte eelarvestused), mis kõik oleksid ühe ja sama kasumieelarve osad. Lõike 2 punktis 5 on veelkord mainitud kasumiaruannet, mis määruse paragrahvis 1 juba esineb. Samas nähtub seletuskirjast, et tegevuskulude aruandeks on eelnõu koostaja siinkohal pidanud raamatupidamise kasumiaruannet, ja kasumiaruandeks tegevusaruannet, mis on raamatupidamisaruande sõnaline osa. Loodame, et meie tähelepanekutest on kasu määruse lõplikul sõnastamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Kimber juhatuse aseesimees-finantsdirektor