Siseministeerium Meie 20.12.2020 nr 2-3/20-0288/7822-1
Rahandusministeerium
Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a
määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri” muutmise määruse eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud ministrid
Esitame käesolevaga kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10
„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri” muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
peaminister
Lisad: määruse eelnõu ja selle seletuskiri
Lisaadressaadid: Elering AS
Konkurentsiamet
Eesti Elektritööstuse Liit
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
11.12.2020
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;
2) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
„§ 141. Elektrisüsteemi tootmisvaru hindamine
(1) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur,
lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943, milles käsitletakse
elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54-124) artiklist 24.
(2) Lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel lähtub süsteemihaldur põhimõttest, et
elektrisüsteemi varustuskindluse norm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL)
2019/943 artikli 25 mõistes ei ületa keskmiselt üheksat tundi aastas ning varustuskindluse
tagamiseks tehtud tarbimise juhtimise ja muude toimingute tulemusena eelduslikult tarnimata
jäänud elektrienergia kogus ei ületa keskmiselt kuut gigavatt-tundi aastas.
(3) Kui lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel selgub, et varustuskindluse norm või tarnimata
jäänud elektrienergia kogus on lõikes 2 sätestatust suurem, teavitab süsteemihaldur sellest
viivitamatult Konkurentsiametit ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit.“;
3) paragrahv 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Süsteemihaldur avaldab § 14 lõikes 1 ja § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangu oma veebilehel
iga aasta 31. detsembriks.“;
4) paragrahv 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Süsteemihaldur avaldab § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangu oma veebilehel iga aasta 31.
detsembriks.“;
5) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagab, et vähemalt järgmised
mõõtepunktid on varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrgust võetud ja võrku antud
elektrienergia kogust 15-minutilise intervalliga:
1) ülekandevõrgu mõõtepunkt;
2) piirimõõtepunkt;
3) tootmisseadme, mille aktiivenergia tootmise võimsus on vähemalt 15 kW, mõõtepunkt;
4) 200-amprilise ja suurema peakaitsmega tarbija mõõtepunkt.“;
6) paragrahvi 29 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagab, et kõik võrgulepinguga
mõõtepunktid on varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrgust võetud ja võrku antud
elektrienergia kogust 15-minutilise intervalliga.“.
§ 2.
(1) Paragrahvi 1 punktid 1 ja 4 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
(2) Paragrahvi 1 punkt 5 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
(3) Paragrahvi 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2031. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
peaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
16.12.2020
Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri” muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. Määrusega kehtestatakse
elektrisüsteemi varustuskindluse norm ning võrguettevõtjate, suletud jaotusvõrgu valdaja
ning liinivaldaja kohustus tagada oma teatud mõõtepunktides osaliselt alates 1. jaanuarist
2025. a ning täielikult alates 1. jaanuarist 2031. a võimalus mõõta võrgust võetud ja sinna
antud elektrienergia koguseid 15-minutiliste intervallidega (täna 1 h intervalliga).
Kõnealused muutmisvajadused tulenevad Euroopa Parlamenti ja nõukogu määrusest (EL)
2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna ekspert Marie-Ursula Vaks (tel: 639 7674, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak, anne-
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse esimese muudatusega (§ 1 punktid 1-4) tagatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklis 25 ja artiklis 8 ning 53 toodud kohustuste täitmine
Eestis. Artikli 25 lõike 2 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus määrama
varustuskindluse normi. Ettepaneku normi määramiseks teeb seejuures reguleeriv asutus
ehk Eesti puhul Konkurentsiamet. Lähtudes ameti tehtud ettepanekust ning 2020. aastal
läbiviidud analüüsidest, lisatakse käesoleva eelnõuga elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskirja ka asjakohane varustuskindluse norm, mille vastu süsteemihaldur iga-
aastaseid varustuskindluse analüüse koostab.
Elektrisüsteemis peab igal ajahetkel tarbimine olema võrdne tootmisega. Süsteemihalduril
(Eestis Elering AS) on kohustus tagada, et see tasakaal oleks igal ajahetkel tagatud. Kui
süsteemis on liiga palju tootmist, peab tootja süsteemihalduri nõudmisel 1 tootmist
vähendama. Kui süsteemis on tootmisvõimsust võrreldes tarbimisega vähe, peab tasakaalu
saavutamiseks suurendama tootmist või vähendama tarbimist.
Varustuskindluse norm kirjeldab sotsiaalmajanduslikult optimaalset varustuskindluse
taset. Norm näitab, millisel hetkel muutub täiendavate elektritootmisvõimsuste rajamine
varustuskindluse parandamiseks kallimaks kui väikese hulga elektritarbimise katmata
jätmine. Varustuskindluse normi seadmine ei tähenda, et tarbija elektrivarustus lülitatakse
välja. Ettepaneku kohane norm (9 h aastas) väljendab tõenäosuslikku ajaperioodi, mil
1
Vt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 6 lg 1
teatud erinevate analüüsitud mõjurite koosmõjus võib puudujääk tekkida. Koos normiga
(9 h aastas) sätestatakse ka limiit eeldatavale tarbimise piiramise mahule (6 GWh aastas).
Eeldatav tarbimise piiramise maht väljendab elektrienergia kogust, mis nimetatud 9 tunni
jooksul aastas maksimaalselt tarbimata võib jääda. Selline tarbimise piiramine on
mitmevalentne, millest kõige kiirema tulemuse annab elektrienergia hinnasignaal
elektriturul. Tootmisvõimsuse vähesuse tingimustes reageerib elektriturg läbi
hinnasignaalide – kõrge nõudlus koos vähese tootmisvõimsusega tähendab kohe kallist
turuhinda. Teatud hinnapiirist alates vähendavad teatud tarbijad oma elektrienergia
tarbimist, panustades seeläbi süsteemi varustuskindlusesse. Kui süsteemihaldur leiab, et
varustuskindluse tagamiseks hinnasignaalidest ei piisa, on vajalik tootmisvõimsuse
puudujäägi olukorras süsteemi stabiilsus säilitada kui vähendatakse selleks lepinguliselt
nõusoleku andnud tarbijate tarbimist. Selleks on süsteemihalduril olemas koostööpartnerid
(nn agregaatorid), kellel on lepingud tarbimise paindlikkust võimaldavate tarbijatega. Nii
on näiteks jäähallide omanikel teatud paindlikkus oma elektrienergia tarbimise juhtimiseks
– jäähall jääb külmaks ka siis, kui külma tund-kaks ei toodeta. Vastutasuks sellise
käitumise eest maksab lepingu teine pool elektrienergia tarbimata jätmise eest tarbijale
kokkulepitud tasu.
Tallinna Tehnikaülikool ja süsteemihaldur Elering AS on tarbimise juhtimise sisu
analüüsides jõudnud teadmisele, et Eestis on paindlikku tarbimist vahemikus 200-400
MW 2 . Selline paindlikkuse tagamine mitte ainult ei panusta varustuskindluse
parendamisse vaid võimaldab tarbijal ka vähendada oma kulusid elektrienergia ostmisel.
Eelnõu koostamise hetkeks ei ole Eesti süsteemihaldur pidanud ühelgi tunnil Eesti tarbija
elektritarbimist tulenevalt tootmispiisavuse puudumisest paindlikult juhtima. Seega on
täna eeldatav tarbimise piiramise maht 0 GWh. See võib seoses elektrisüsteemi arengutega
tulevikus muutuda (nt väheneb siseriiklik tootmisvõimsus).
2020. aastal läbi viidud analüüsi 3 tulemusel selgus, et Eesti varustuskindluse norm on
vahemikus 6-12 h, olles optimaalselt 9 h aastas. Allolev graafik näitab, milline on normi
väiksemaks või suuremaks muutmise sotsiaalmajanduslik mõju.
-
2.0 4.0 6.0 8.0 10.0 12.0 14.0 16.0 18.0 20.0
-500,000
Welfare variation, €
-1,000,000
-1,500,000
-2,000,000
-2,500,000
-3,000,000
LOLE, hours/year
2
Tallinna Tehnikaülikooli ja Elering AS koostatud tarbimise paindlikkuse analüüs -
http://elering.ee/tarbimise-juhtimise-aruanne/
3
Elering AS veebilehel leitav varustuskindluse normi analüüs - https://elering.ee/varustuskindluse-
standardi-uuring
Siit järeldub, et muutes normi väärtusele 3 h aastas, on sellel võrreldes 9 tunnise normiga
sotsiaalmajanduslik mõju ühiskonnale ca 3 M€ aastas. Samas kui suurendada normi
tasemele 17 h aastas, on selle mõju võrreldes 9 tunnise normiga ca 2,5 M€ aastas.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia
siseturgu, artiklile 21 (4), sätestab, et "Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanisme
kasutusele, kui nii Euroopa ressursside piisavuse hindamises kui ka riiklikus ressursside
piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse
hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme." Määrus (EL) 2019/943
sätestab artiklites 23 ja 24 tingimused, millele peavad vastama vastavalt Euroopa
ressursside piisavuse hindamine ja riiklik ressursside piisavuse hindamine. Selleks, et Eesti
ressursside piisavuse hindamine vastaks määruses (EL) 2019/943 toodud riikliku
ressursside piisavuse hindamise tingimustele, lisatakse eelnõuga Elektrisüsteemi
toimimise võrgueeskirja § 141. Antud paragrahvis sätestatakse, et süsteemihaldur koostab
ressursside piisavuse hindamise vastavalt määruse artiklile 24 ja teeb seda hiljemalt iga
aasta 31. detsembriks.
Täna paragrahvis 14 toodud elektrisüsteemi tootmisvaru hindamise metoodika ei vasta
määruse (EL) 2019/943 riikliku ressursside piisavuse hindamise nõuetele. Metoodika
jäetakse siiski paralleelselt uue metoodikaga kehtima kuni aastani 2024 säilitamaks
paralleelne hindamine ning sujuv üleminek uuele metoodikale.
Täna kehtiv metoodika erineb määruses (EL) 2019/943 toodud metoodikast peamiselt
järgmiste elementide poolest:
1. Täna kehtiv metoodika vaatleb ainult maksimaalse tarbimisega perioodi (näide
analüüsi tulemusest joonisel 1) samas kui uus metoodika analüüsib kõiki tunde
aastas;
2. Täna kehtiv metoodika ei hõlma tõenäosuspõhiseid arvutusi ning ei anna seetõttu
hinnangut ressursipiisavuse probleemi tõenäosuse kohta, uus metoodika annab
väljundina tõenäosuslikud näitajaid eeldatavasti mittetarnitav energia ja eeldatav
võimsusvajak;
1) Uus metoodika võtab arvesse hulga erinevaid klimaatilisi aastaid ja
elektrisüsteemi elementide avariiprofiile, teostades nende põhjal nn Monte
Carlo simulatsioone (vt joonis 2).
2) Uues metoodika arvutab kõigi Euroopa riikide kohta eeldatavasti
mittetarnitava energia ja eeldatav võimsusvajaku erinevate tulevikuaastate
kohta. Eesti jaoks saadud väärtuseid võrreldakse Eesti varustuskindluse
normiga, et hinnata varustuskindluse situatsiooni (vt tulemuste näide
joonisel 3).
3. Täna kehtiv metoodika ei hõlma teiste Euroopa riikide elektrisüsteemide ressursse ja
tarbimist ning arvestab riikide omavahelist ressursipiisavuse toetust ainult kaudsel
meetodil. Uues metoodika analüüsib kõikide Euroopa elektrisüsteemida üheaegset
võimet tarbimine katta.
Joonis 1 Elektrisüsteemi deteministliku analüüsi näide.
Joonis 2 Monte Carlo simulatsioonides kasutatatvad 700 simulatsiooniaastat.
Joonis 3 Tõenäosusliku analüüsi tulemused Läänemere regiooni kohta Eleringi varustuskindluse 2020 aruandest.
Teise muudatusena (§ 1 punktid 5-7) käsitleb eelnõu sama määruse artiklist 8 tulenevat
kohustust tagada, et liikmesriigis on alates 1. jaanuarist 2021. a tasakaalustusperiood mitte
pikem kui 15 minutit. Määrus on andnud ka võimaluse liikmesriigil küsida ajapikendust
kuni 31. detsembrini 2024. a. Kuivõrd Eestis on äsja paigaldatud uued kauglugemist
võimaldavad mõõteseadmed, ei ole neid mõistlik kohe välja vahetada, et tagada vähemalt
15-minutilist mõõteperioodi.
Täielikult toimiv ja ühendatud energiasiseturg on vajalik energiavarustuskindluse
tagamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja kõigile tarbijatele taskukohase hinnaga
elektrienergia pakkumiseks. Tasakaalustamisturu lõimimine hõlbustab päevasisese turu
tõhusat toimimist ja võimaldab turuosalistel teha tasakaalustamist võimalikult
reaalajalähedaselt. Põhivõrguettevõtja teeb tasakaalustamisturul tasakaalustamist alles
pärast päevasisese turu lõppedes tasakaalustamatuse korvamiseks.
Tasakaaluarveldusperioodi ühtlustamine Euroopas kestusele 15 minutit edendab
päevasisest kaubandust ja mitme kaubeldava toote arendamist ühe ja sama tarneaja jaoks.
Elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (EL) 2017/2195 ja ka elektrienergia siseturu
määrus (EL) 2019/943 sätestavad, et hiljemalt 31.12.2024, eeldusel, et regulaator on
andnud maksimaalse pikenduse, mida regulatsioon võimaldab, peavad olema kõik
elektrisüsteemid rakendanud 15-minutilise bilansiperioodi.
Põhivõrguettevõtja Elering AS on koos Balti süsteemihalduritega esitanud Euroopa
Komisjonile 15-minutilise bilansiperioodi edasilükkamise taotluse (11.11.2020), mille
kohta leiab rohkem infot Elering AS veebilehelt4.
Määruse eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Järgnevalt on toodud eelnõu paragrahvide
lõikes ülevaade määruse sisust.
Paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks alates 2024. aastast. Paragrahv käsitleb siseriikliku
tootmisvaru hindamist siseriiklikuid põhimõtteid järgides. Siseriikliku metoodika asemele
tuleb määruses nr (EL) 2019/943 nimetatud metoodika (jõustub üldkorras). Siiski on
oluline säilitada paralleelselt ka käesolevas paragrahvis kirjeldatud lähenemine, et tagada
sujuv üleminek deterministlikust analüüsist tõenäosuslikule analüüsile. Selle järgi tagab
süsteemihaldur aastani 2023, et varustuskindluse aruandes kajastatakse paralleelselt nii
deterministlikule analüüsile kui tõenäosuslikule analüüsile tuginev varustuskindluse
hinnang. Alates 2024. aastast lähtub süsteemihaldur varustuskindluse analüüsi koostamisel
ainult tõenäosuslikust analüüsist, kuid võib seda täiendada deterministliku analüüsiga.
Paragrahvi 141 lisamine kohustab süsteemihaldurit tootmisvaru hindamisel lähtuma
määruses nr (EL) 2019/943 sätetatud põhimõtetest.
Lõike 1 järgi on elektrisüsteemi tootmisvaru hindamine süsteemihalduri kohustus.
Seejuures peab süsteemihaldur lähtuma määruse nr (EL) 2019/943 artiklist 24. See
kirjeldab täpselt põhimõtteid, millest hindamisel lähtuma peab.
Lõikega 2 sätestatakse Eesti varustuskindluse normiks 9 tundi aastas ning eeldatavasti
mittetarnitavaks elektrienergiaks mitte rohkem kui keskmiselt 6 gigavatt-tundi aastas.
4
Elering AS veebileht - https://elering.ee/15-minutilise-bilansiperioodi-rakendusplaan
Sellised tulemused on kooskõlas 2019. aastal süsteemihalduri ja MKM tellitud analüüsis
toodud põhimõtetega.
Lõige 3 kohustab süsteemihaldurit viivitamatult teavitama Konkurentsiametit ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit sellest, kui tootmisvaru hindamise
tulemusena ületatakse varustuskindluse normi. Teavitamine on oluline selleks, et
ministeerium saaks koostöös Konkurentsiameti ja süsteemihalduriga leida üles
turubarjäärid, mis takistavad turusignaalide vastu tootmisseadmeid rajamast. Kui nende
barjääride eemaldamine ei taga, et uusi tootmisseadmeid rajatakse, peab ministeerium
alustama võimsusmehhanismi rakendamisega. Selle raames kuulutatakse välja
vähempakkumine, mille tulemusena rajatakse varustuskindluse tagamiseks uus
tootmisseade. Tegemist oleks riigiabi luba nõudva protsessiga. Asjakohane täpne
regulatsioon luuakse eraldi elektrituruseadusesse 2021. aasta jooksul. Seniste
süsteemihalduri prognooside kohaselt ei ületata eelnõus kirjeldatud varustuskindluse
normi vähemalt aastani 2030.
Paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse selliselt, et süsteemihaldur avaldaks § 14 lõikes 1 ja §
141 lõikes 1 nimetatud hinnangud hiljemalt iga aasta viimasel päeval. Senise regulatsiooni
järgi on selleks tähtajaks 1. juuni, kuid tootmisvaru hinnangu koostamisel ja avaldamisel
ei ole see tähtaeg enam reaalne. Ühtlasi ei ole deterministliku meetodi valguses enam
vajalik avaldada 15 aasta tiputarbimist ega minimaalset tarbimist. Tootmisvaru hinnangu
koostamisel peab süsteemihaldur lähtuma ENTSO-E avaldatavast Euroopa
tootmispiisavuse hinnangust, mis avaldatakse reeglina aasta viimasel kuul. Seetõttu on
pikendatud ka süsteemihalduri tähtaega Eesti tootmispiisavuse hinnangu avaldamiseks.
Pärast seda, kui määruse § 14 tunnistatakse alates 2024. aastast kehtetuks, avaldab
süsteemihaldur ainult § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangu.
Paragrahv 29 täiendamine on seotud 15-minutilise bilansiperioodile üleminekuga.
Lõige 8 kohustab ülekandevõrgu haldurit, jaotusvõrguhaldurit, suletud jaotusvõrgu
valdajat ja liinivaldajat (otseliin) tagama, et tema valduses olevad lõikes nimetatud
mõõtepunktid oleks hiljemalt 1. jaanuarist 2025. a varustatud sellise mõõteseadmega, mis
mõõdab võrku antud ja võrgust võetud elektrienergia kogust 15-minutilise intervalliga.
Sellised mõõtepunktid on järgmised:
1) kõik ülekandevõrgu mõõtepunktid;
2) kõik piirimõõtepunktid elektrituru toimimise võrgueeskirja mõistes;
3) tootmisseadmete, mille aktiivenergia tootmise võimsus on vähemalt 15 kW, võrku
antava energia mõõtepunkt;
4) kõik mõõtepunktid, mille taga on vähemalt 200-amprilise peakaitsmega tarbija.
Lõike 9 järgi peavad võrguettevõtjad, suletud jaotusvõrgu haldurid ja liinivaldajad tagama,
et lisaks lõikes 8 nimetatud mõõtepunktidele oleks alates 1. jaanuarist 2031. a 15-minutilise
intervalliga mõõteseadmetega varustatud ka kõik ülejäänud tarbijad. See tähendab, et need
isikud vahetavad mõõteseadmed järk-järgult välja mõõteseadmete vastu, mis võimaldavad
võrgust võetud või võrku antud energiat senise tunnise intervalli asemel mõõta intervalliga
15 minutit.
Määruse § 1 punkt 1 ja punkt 4 jõustuvad alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Punktiga 1
tunnistatakse kehtetuks siseriiklik tootmisvaru hindamise kohustus. See kohustus asendub
määruses nr (EL) 2019/943 nimetatud metoodikaga. Kuna kõnealused metoodikad on aga
väga erinevad, peab iga-aastases süsteemihalduri avaldatavas varustuskindluse aruandes
kajastama tootmispiisavust nii siseriikliku ehk deterministliku metoodika kui määruses nr
(EL) 2019/943 toodud metoodika ehk tõenäosusliku metoodika järgi. Tagamaks ülemineku
piisavat sujuvust, lähtub süsteemihaldur varustuskindluse aruande koostamisel
paralleelselt mõlemast metoodikast. Punktiga 4 muudetakse § 15 lõiget 2, milles on
sätestatud hinnangu avaldamise tähtaeg. Kuna § 14 tunnistatakse määruse § 1 p 1
jõustumisel kehtetuks, muudetakse ka § 15 lõike 2 sõnastust vastavalt.
Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2025. a 1. jaanuaril. Täpsem selgitus selle kohta on toodud §
1 punkti 5 sisuanalüüsis.
Määruse § 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2031. a 1. jaanuarist. Punktiga 6 tunnistatakse
kehtetuks üleminekusäte (§ 1 p 5, mis jõustub 1.01.2025) ning punktiga 7 kohustatakse
võrguettevõtjaid, suletud jaotusvõrguettevõtjaid ja liinivaldajaid tagama, et kõigis
mõõtepunktides on 15-minutilist mõõtetäpsust tagavad mõõteseadmed.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr (EL) 2019/943.
4. Määruse mõjud
Määrusega kehtestatakse Eesti varustuskindluse norm ja 15-minutilisele mõõteintervallile
ülemineku kohustus. Mõlema muudatuse tegemise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest (EL) 2019/943.
Varustuskindluse normiks kehtestatakse Eestis 9 h. Senise praktika kohaselt ei ole
pidanud süsteemihaldur ühelgi tunnil ega minutil aastas süsteemi tarbimist piirama selleks,
et välistada tootmispuudujäägist tingitud varustuskindluse häireid. Aastateks 2025 ja 2030
näeb süsteemihaldur ette, et Eesti süsteemihaldur peab varustuskindluse tagamiseks
nõudma ca 0,3 ja 0,8 tunnil aastas elektrienergia tarbimise vähendamist. ENTSO-E MAF
järgi on näiteks Läti vastav näitaja 0,3 ja 1,9 tundi ning Leedu puhul 0,8 ja 7,7 tundi.
Seega on 2020. aasta varustuskindluse aruande järgi Eesti varustuskindluse norm kindlalt
tagatud.
Kui selgub, et Eesti elektrisüsteemis ei ole varustuskindluse normi täitmine tagatud, peab
valdkonnna eest vastutav ministeerium (MKM) analüüsima, kas esineb turutõrkeid, mis
takistavad turutingimustel tootmisseadmete rajamist. Juhul kui turutõrkeid ei esine või
nende kõrvaldamisel ei ole varustuskindluse norm täidetud, on võimalik taotleda riigiabi
luba võimsusmehhanismi rakendamiseks.
Kuna Elering AS koostab tootmispiisavuse aruandeid vähemalt 10-aastase perspektiiviga,
on ministeeriumil piisavalt aega turubarjääride väljaselgitamiseks ja vajalike
regulatsioonide täiendamiseks selleks, et turupõhiselt vajalikud tootmisseadmed siiski
turule tuleks ja varustuskindluse olukorda parandaks.
Mõõteseadmete väljavahetamise eel koostatud Konkurentsiameti ja süsteemihalduri
analüüs tuvastas, et 15-minutilist mõõteintervalli ei võimalda Eestis ca 82,8% paigaldatud
mõõteseadmetest. Seetõttu rakendatakse aastast 2025 väiksemat mõõteintervalli piiratud
mahule tarbijatest. Suurem osa 15-minutilist mõõteintervalli mitte võimaldavatest
mõõtevahenditest jõuab oma tehnilise eluea lõppu 2030. aastal. Seega peaks need arvestid
alates 2031. aastast nagunii välja vahetama uute vastu. Käesoleva määruse järgi peabki
võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu ettevõtja tagama, et aastaks 2031 on
nende võrkudes sellised arvestid, mis suudaksid mõõta võrku sisenenud ja võrgust
väljunud elektrienergiat 15-minutilise intervalliga.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvele täiendavaid kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punkt 1 ja punkt 4 jõustuvad alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Punktiga 1
tunnistatakse kehtetuks siseriiklik tootmisvaru hindamise kohustus. See kohustus asendub
määruses nr (EL) 2019/943 nimetatud metoodikaga. Kuna kõnealused metoodikad on aga
väga erinevad, peab iga-aastases süsteemihalduri avaldatavas varustuskindluse aruandes
kajastama tootmispiisavust nii siseriikliku ehk deterministliku metoodika kui määruses nr
(EL) 2019/943 toodud metoodika ehk tõenäosusliku metoodika järgi. Tagamaks ülemineku
piisavat sujuvust, lähtub süsteemihaldur varustuskindluse aruande koostamisel
paralleelselt mõlemast metoodikast. Punktiga 4 muudetakse § 15 lõiget 2, milles on
sätestatud hinnangu avaldamise tähtaeg. Kuna § 14 tunnistatakse määruse § 1 p 1
jõustumisel kehtetuks, muudetakse ka § 15 lõike 2 sõnastust vastavalt.
Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2025. a 1. jaanuaril. Täpsem selgitus selle kohta on toodud §
1 punkti 5 sisuanalüüsis.
Määruse § 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2031. a 1. jaanuarist. Punktiga 6 tunnistatakse
kehtetuks üleminekusäte (§ 1 p 5, mis jõustub 1.01.2025) ning punktiga 7 kohustatakse
võrguettevõtjaid, suletud jaotusvõrguettevõtjaid ja liinivaldajaid tagama, et kõigis
mõõtepunktides on 15-minutilist mõõtetäpsust tagavad mõõteseadmed.
Määruse § 1 punktid 2 ja 3 jõustuvad üldkorras.
7. Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Konkurentsiametile, Elering AS-
le ning MTÜ-le Eesti Elektritööstuse Liit.