dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiili valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. detsember 2020
Viit
1.10-17/2020/6816-2
Registreeritud
18. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rail Baltic Estonia OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2020
Vastutaja
Eda Paju
Lahendamise tähtaeg
17. jaanuar 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf75 KB
  • 📎image002.png
  • 📎KV2020_109 Kiili_ÜPL_eskiisi_avalik_väljapanek.asice4367 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Eda Paju <[email protected]> Saadetud: 18.12.2020 07:30 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Kiili valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Tere &nbsp; Palun panna see1.10-17/2020/6816-1 juurde. &nbsp; Tänud! &nbsp; Eda &nbsp; From: Katrin Rannama <[email protected]> Sent: Thursday, December 17, 2020 3:52 PMTo: Eda Paju <[email protected]>Subject: RE: Kiili valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek &nbsp; Tere &nbsp; Edastan Rail Baltic Estonia OÜ seisukoha avalikule väljapanekule esitatud Kiili valla üldplaneeringu eskiislahendusele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule. &nbsp; Lugupidamisega, &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; ________________________________ From: <>Sent: Wednesday, December 16, 2020 8:14:46 AMTo: Lagle-Katrin Lembavere <>; Eda Paju <>Subject: Kiili valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek &nbsp; Tere! palun teatada, kas Rail Baltic Estonial on ettepanekuid Kiili valla üldplaneeringule ja KSH aruandele. Kui on ettepanekuid/arvamusi, siis palun saata need teadmiseks ka MKMile aadressile hiljemalt 21. detsembriks 2020. Tervitades Eda Paju Ühisosakonna haldustalitus Rahandusministeerium 5663 6609&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kiili valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Registreerimise kuupäev: 06.11.2020 Registreerimise number: 1.10- 17/2020/6816-1. &nbsp; Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSuur-Ameerika 110122 Tallinn625 6342 &nbsp; &nbsp; Lp Aimur Liiva Kiili Vallavalitsus Teie: 5.11.2020 nr 8-1/703-44 [email protected] Meie: 15.12.2020 nr KV2020-109 Avalikule väljapanekule esitatud Kiili valla üldplaneeringu eskiislahendusele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ettepanekute esitamine Oleme tutvunud avalikule väljapanekule esitatud Kiili valla üldplaneeringu eskiislahendusega (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0018, 27.10.2020) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga (Lemma OÜ, 19.10.2020). Rail Baltic Estonia OÜ ettepanekud Kiili valla üldplaneeringu eskiislahendusele: 1. Rail Baltic (edaspidi RB) raudtee asukoht on projekteerimise käigus täpsustunud. Sellest tulenevalt palume üldplaneeringu joonistel kajastada täpsustunud RB raudtee asukoht (Lisa 1). 2. Kiili valla territooriumile RB kohalikke peatusi kavandatud ei ole, kuid Assaku ja Luige peatused asuvad Kiili valla mõjupiirkonnas. Assaku peatuse asukoht on projekteerimise käigus täpsustunud. Assaku peatus asub Põrguvälja tee viadukti ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee vahelisel alal Rae vallas Põrguvälja tee 29 (65301:002:1683) kinnistu piirkonnas. Palume üldplaneeringu materjalides kajastada täpsustunud peatuse asukoht. 3. RB kohalike peatuste täpsed lahendused selguvad detailplaneeringute menetlustes. 4. Üldplaneeringu eskiislahenduse kohaselt kattub RB raudtee trassi koridor perspektiivse Tallinna ringraudtee põhimõttelise koridori alternatiiviga. Rail Baltic Estonia OÜ on seoses sellega edastanud Harjumaa Omavalitsuste Liidule 26.08.2020 kirja nr KV2020-065 (Lisa 2). Palume lähtuda kirjas toodud seisukohtadest. 5. RB raudtee ehitusperioodil kasutatavate veoteede kasutamiseks koostatakse vastav analüüs. Analüüsi eeldatav valmimise tähtaeg on 2021. a II pool. 6. Palume analüüsida rohevõrgustiku alade säilitamise otstarbekust RB raudteekoridori, Tallinn- Rapla-Türi maantee ja Tallinna ringtee vahelisel alal ning Tallinn-Rapla-Türi maantee Kangru ristmiku ümbruses. Tegu on suurtest intensiivse kasutusega transpordi taristu objektidest ümbritsetud piirkonnaga, mille sisuline kontakt ülejäänud võrgustikuga praktiliselt kaob. 7. Pärast RB raudtee valmimist hakkab kehtima ehitusseadustikus sätestatud raudtee kaitsevöönd. 8. Planeerimisel arvestada, et müratundlike objektide kavandamisel RB raudtee lähipiirkonnas peab vastav arendaja tagama ja finantseerima normidele vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise. OÜ Rail Baltic Estonia Reg. nr: 12734109 Tel. +372 686 7067 Endla 16 VAT: EE101954107 E-mail: [email protected] 10142 Tallinn www.rbestonia.ee Täname Teid Rail Baltic Estonia OÜ-d üldplaneeringu koostamise protsessi kaasamast ning palume ka edaspidi planeeringu koostamise protsessis koostööd teha. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raido Kivikangur põhitrassi peaprojektijuht Lisa 1. RB raudtee täpsustunud asukoht („IDO-XR-AXIS-ALT-2-DPS2-A1-5000-EST-2“); Lisa 2. Rail Baltic Estonia OÜ 26.08.2020 kiri nr KV2020-065 („Ringraudtee_eripl_eelnõule_seisukoht“). 2 Lp Joel Jesse Teie: 22.07.2020 nr 9-1/23-1 Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Meie: 26.08.2020 nr KV2020-065 Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõule seisukoha andmine Olete palunud tagasisidet Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõule. Riigi eriplaneeringu koostamisel palume arvestada alljärgnevate märkustega: 1. Rail Baltic Harju maakonnaplaneering - 13.02.2018 kehtestati riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, millega määrati ligi 350 m laiune trassikoridor koos teede ristumisteks vajalike aladega Rail Baltic raudtee elluviimiseks. RB Harju maakonnplaneeringu koridoris sätestatud piirangud (sh maakasutustingimused) kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Lõplik raudtee paiknemine ning tehniline lahendus selguvad ehitusloa menetluse raames. 2. Tallinna ringraudtee taristu arvestamine Rail Baltic raudtee projekteerimisel - Rail Baltic raudtee projekteerimisel arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 kirjas nr 24.5- 6/19-0095/6216 antud suunistega, mille kohaselt tagatakse piisav ruumivajadus konfliktkohtades nii Rail Baltic raudtee kui ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud perspektiivse põhimõttelise Tallinna ringraudtee tarbeks. 3. Viite täpsustamine - Juhime tähelepanu, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõu viite nr 17 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 suunis“ alt avaneb Maaeluministeeriumi kiri. Palume lisada õige viide. 4. Rail Baltica tehnilised nõuded - Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamisel ja koostamisel arvestada Rail Baltic Utility Requirements 04.04.2019 ja Design guidelines nõuetega. Inglise ja eesti keelse versiooni erinevuste korral palume lähtuda inglise keelsest dokumendist. 5. Rail Baltica tehnilised tingimused – Eriplaneeringu koostamise ajal küsida Rail Baltic Estonia OÜ käest planeeringu lähteseisukohtade faasis täpsemad tehnilised tingimused (MKM volitus 06.01.2020 nr 24.5-6/19-0095/63). 6. Võimalikud tehnilised piirangud – Planeeringu koostamise ajal lähtuda Rail Baltica põhiprojekti järgsest lahendusest. Mitte seada tulevikus täiendavaid piiranguid rööbasteede ümberehitusele, rekonstrueerimisele või uute rööbasteede ehitusele raudtee kinnistul. OÜ Rail Baltic Estonia Reg. nr: 12734109 Tel. +372 686 7067 Endla 16 VAT: EE101954107 E-mail: [email protected] 10142 Tallinn www.rbestonia.ee Täname Teid Rail Baltic Estonia OÜ-d eriplaneeringu koostamise protsessi kaasamast ning palume ka edaspidi planeeringu koostamisel koostööd teha. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raido Kivikangur Põhitrassi peaprojektijuht Lisad: Rail Baltic Utility Requirements. Katrin Rannama maakorraldaja [email protected] 2 -degrees • • • Total Pressure (kPa) 160 150 140 130 120 110 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 0 0,5 1 1,5 Depth below interference plane (m) 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6 Sum of total pressure Overburden pressure Imposed pressure GRAPH 1 TABLE A ° ° ° ° ° ° SCHEMATIC 1 Kinnitatud tehnilises töörühmas 20.03.2019 RAIL BALTICA TEHNILISED NÕUDED TEHNORVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 04.04.2019 Kaasfinantseerib Euroopa Ühendamise Rahastu Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest. Rail Baltica tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele Sisukord EESSÕNA ............................................................................................................................. 3 KÄESOLEVAS DOKUMENDIS MITTE KÄSITLETUD NÕUDED ........................................... 3 MÕISTED .............................................................................................................................. 3 KÄESOLEVA DOKUMENDI PÕHIMÕTTED .......................................................................... 5 ÜLDOSA ............................................................................................................................... 6 ÜLDNÕUDED .............................................................................................................. 6 PROJEKTI DOKUMENTATSIOONI NÕUDED ............................................................11 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE OMANIKU VASTUTUS ......................................12 SÕLTUMATU KOLMANDA OSAPOOLE EKSPERTIISI NÕUE JA ÕIGUS .................13 EHITUSTÖÖDE JÄRELEVALVE .................................................................................13 ERINÕUDED ........................................................................................................................13 KÕRGE RISKIGA MAA-ALUSED TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED (GAAS, ÕLI, KAUGKÜTE, AUR, KEMIKAALID, MUUD SURVETORUD) ........................................13 MADALA RISKIGA MAA-ALUSED TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED (ISEVOOLNE KANALISATSIOON, ISEVOOLNE ÄRAVOOL, ISEVOOLNE SADEMEVEE ÄRAVOOL) ....................................................................................................................................15 ÕHULIINID JA MAAKAABLID .....................................................................................17 LISA: TABELID 1–4 ..............................................................................................................20 TABEL 1. MAA-ALUSTE TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE VERTIKAALNE PAIGUTUS ..................................................................................................................20 TABEL 2. ÕHULIINIDE VERTIKAALNE PAIGUTUS ...................................................21 TABEL 3. MAA-ALUSTE TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE HORISONTAALNE PAIGUTUS ..................................................................................................................23 TABEL 4. ÕHULIINIDE HORISONTAALNE PAIGUTUS .............................................24 LISA 1. Projekteerimisjuhend. Raudtee energiavarustus. Osa 4: elektromagnetiline ühilduvus (19-03-2018) [ingl.k.] ............................................................................................................25 EESSÕNA Käesoleva dokumendi eesmärk on kirjeldada tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise, rekonstrueerimise ja ümberehitamise nõudeid raudtee kaitsevööndis ja raudteega seoses. See on suunatud peamiselt kolmandatele osapooltele, kes soovivad ehitada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid tehnovõrke ja -rajatisi, mis asetsevad raudtee teljega risti- või pikisuunaliselt. Samu põhimõtteid peab järgima ka Rail Baltica projekteerija. Selles dokumendis ei kirjeldata kolmandate osapoolte tehnovõrkude ja -rajatistega mitte seotud rajatiste ja ehitiste nõudeid. KÄESOLEVAS DOKUMENDIS MITTE KÄSITLETUD NÕUDED Selles dokumendis kirjeldatakse Rail Baltica raudteega seotud tüüpiliste tehnovõrkude ja - rajatiste ehitamise nõudeid vastavalt tavapraktikale. See dokument ei kirjelda kõrge keerukusastme ja erinõuetega tehnovõrkude ja -rajatiste, näiteks toksiliste kemikaalide, tuumaelektrijaamade, tuuleparkide jms nõudeid. Nende puhul töötab Rail Baltica koordinaator välja eritingimused iga juhtumi jaoks eraldi. Kui kehtestatud keskkonna-, maastiku-, geoloogilised või muud tingimused ei võimalda selle dokumendi kohaselt tehnovõrke ja -rajatisi projekteerida ega ehitada, siis tuleb taotleda erandi tegemist. Rail Baltica koordinaatori meeskond hindab eranditaotlust ja otsustab, kas teha erand või sellest keelduda. Rail Baltica koordinaatori meeskonnal on õigus küsida lisateavet ja kui seda ei esitata, lükatakse eranditaotlus automaatselt tagasi. MÕISTED Rail Baltica koordinaator – projekti teostamise etapis käesolev projekti koordinaator, kelle pärast projekti valmimist asendab raudtee infrastruktuuri haldaja. Raudtee kaitsevöönd – Eesti: 30 m maa-ala kummalgi pool kõige välispidisemat rööbasteed vastavalt eelprojektile või seda asendavale konsolideeritud eelprojektile, põhiprojektile või tööprojektile. Enne põhiprojekti valmimist ja kui arendajal on alust arvata, et raudteetrassi asend muutub, võib raudtee kaitsevöönd võrreldes tehnovõrkude ja -rajatiste nõuetega olla laiem, arvestades maakonnaplaneeringuga (eriplaneering) kehtestatud koridori laiuse piiranguga. Selle eesmärk on tagada raudtee ohutu ja tõrgeteta ehitamine ning toimimine. Läti: 30 m maa-ala kummalgi pool kõige välispidisemat rööbasteed vastavalt eelprojektile või seda asendavale konsolideeritud eelprojektile, põhiprojektile või tööprojektile. Enne põhiprojekti valmimist ja kui arendajal on alust arvata, et raudteetrassi asend muutub, võib raudtee kaitsevöönd võrreldes tehnovõrkude ja -rajatiste nõuetega olla laiem, arvestades riikliku huviga territooriumi objekti laiuse piiranguga. Selle eesmärk on tagada raudtee ohutu ja tõrgeteta ehitamine ning toimimine. 3 Leedu: 30 m maa-ala kummalgi pool kõige välispidisemat rööbasteed vastavalt eelprojektile või seda asendavale konsolideeritud eelprojektile, põhiprojektile või tööprojektile. Enne põhiprojekti valmimist ja kui arendajal on alust arvata, et raudteetrassi asend muutub, võib raudtee kaitsevöönd võrreldes tehnovõrkude ja -rajatiste nõuetega olla laiem, arvestades eriplaneeringuga kehtestatud laiuse piiranguga. Selle eesmärk on tagada raudtee ohutu ja tõrgeteta ehitamine ning toimimine. Eriplaneering (Eesti) – Riigihalduse ministri 13.02.2018 nr 1.1-4/41 käskkirjaga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestatud Harju maakonnaplaneering Riigihalduse ministri 14.02.2018 nr 1.1-4/43 käskkirjaga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestatud Rapla maakonnaplaneering Riigihalduse ministri 13.02.2018 nr 1.1-4/40 käskkirjaga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering Riikliku huviga objekt (Läti) – riikliku huviga objekt vastavalt ruumilise arengu planeerimise seaduse artikli 7.1 lõikele 11 ja artiklile 17. Riikliku huviga territooriumi objekt (Läti) – korraldustega nr 467 ja 468 määratletud raudteeliini territoorium Lätis. Eriplaneering (Leedu) – Kaunase Euroopa standardi kohase raudteeliini eriplaneering – Leedu ja Läti riigipiir, heaks kiidetud Leedu Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2017. aasta otsusega nr 31. Konsolideeritud eelprojekt – raudtee (kogu liini) projekt kontseptuaalsel tasemel, mis põhineb riiklikul tasandil läbi viidud keskkonnamõju hindamise uuringutel, eelprojektil ja ruumilise planeeringu uuringutel, vastab raudtee koostalitluse tehnilisele kirjeldusele (KTK) ja Rail Baltica projekteerimisjuhendile. Põhiprojekt – põhiprojekti loomise etapis projekti täpsustatakse, sealhulgas viiakse läbi väliuuringud, eelkõige topograafilised, geoloogilised, geotehnilised, hüdroloogilised ja hüdraulilised. Projektis esitatakse detailsemad andmed materjalide ühiku maksumuse ja erinevate ehitusetappide maksumuse kohta. Selles etapis võetakse vastu kõik projekteerimisotsused, et koostada ehitusdokumendid ja alustada ehitustööde hangete korraldamist. Tööprojekt – tööprojekt hõlmab üksikasjalike jooniste ja spetsifikatsioonide koostamist, millega kehtestatakse projekti ehitusnõuded. Tööprojekt kirjeldab kõigi projekti kaasatavate komponentide kvaliteeti, konfiguratsiooni, suurust ja omavahelist suhet. Tööprojekt peab olema kooskõlas projekti programmi, ehituseelarve ja projekti ajakavaga. Tööprojekt on ehituse alustamise alusdokument. GSM-R – rahvusvaheline juhtmevaba side standard raudtee kommunikatsiooni ja rakenduste jaoks. DN – nimiläbimõõt; tähtnumbriline suuruse tähistus viitena, millele järgneb mõõtmeteta täisarv, mis on kaudselt seotud puuraugu (ID) füüsilise suurusega millimeetrites või lõppühenduste välisläbimõõduga (OD). ATEX – direktiiv plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete kohta (direktiiv 94/9/EÜ). LDS – lekke tuvastamise süsteem (leakage detection system); süsteem torus lekke tuvastamiseks ja sellest teavitamiseks. SMAS – oleku seire- ja häiresüsteem (status monitoring and alarm system) süsteemide osas esinevate kõrvalekallete tuvastamiseks võrreldes normaalse talitlusega ja sellistest sündmustest teavitamiseks häireteatega. SCADA – järelevalvekontroll ja andmete hankimine (supervisory control and data acquisition); juhtimissüsteemi arhitektuur, mis kasutab protsesside järelevalve haldamiseks arvuteid, võrku ühendatud andmesidet ja graafilisi kasutajaliideseid. PLC – programmeeritav loogikakontroller (programmable logic controller); väike modulaarne pooljuhtarvuti kohandatud juhistega konkreetse ülesande täitmiseks. VRC – muutuva takistusega elektrijuht (variable-resistance conductor), milles kasutatakse kolme paralleelset juhi ahelat, mida tähistavad takistid. Kummist kaablikaitse – kaabli väliskate, mis kaitseb elektrijuhti ja kaabli sisemisi kihte kliima ja füüsikaliste/keemiliste kahjustuste eest. Maakaablid – side- või elektrikaablid, mis on spetsiaalselt ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks ilma täiendava katte, ümbrise või torustikuta selle kaitsmiseks. Lol – BIM-i dokumentatsioonis sätestatud teabetase (level of information). LoG – BIM-i dokumentatsioonis sätestatud geomeetriatase (level of geometry). KÄESOLEVA DOKUMENDI PÕHIMÕTTED 1. Kaitsta Rail Baltica rajatisi ja raudteed võimalike tehnovõrkude ja -rajatiste põhjustatavate kahjustuste eest. 2. Kui see on mõistlik ja teostatav, välistada, et tehnorajatistele oleks vaja opereerimise aegselt juurdepääsu nende hoolduseks ja avariitöödeks raudtee kaitsevööndis. Selle põhimõtte eesmärk on luua raudtee opereerimiseks ohutu keskkond, minimeerida reisijatele põhjustatavaid ebamugavusi ja kõrvaldada töötajate turvalisust ohustavad tingimused tehnovõrkude ja -rajatiste hooldamisel ja avariitöödel. 3. Kindlustada, et lahendused tehnovõrkude ja -rajatiste kontrollimiseks, hooldamiseks ja avariitöödeks on sellised, et nende töödega ei põhjustataks häiringuid rongiliikluses. 4. Täita asjaomaste tehnovõrkude ja -rajatiste omanike ohutuse nõudeid ja kriteeriume. Samas talitatakse põhimõtte järgi, et korrektuure ega muudatusi raudtee projektis tehnovõrkude ja -rajatiste kasuks ei tehta, välja arvatud juhul, kui tehnovõrkude ja - rajatise omaniku ja Rail Baltica koordinaatori vahel on selles spetsiaalselt kokku lepitud. ÜLDOSA ÜLDNÕUDED 1.1. Raudtee äärde (piki raudteeliini) raudtee kaitsevööndi sisse tohib kolmandate osapoolte tehnovõrke ja -rajatisi ning nendega seotud ehitisi ja seadmeid (ka siis, kui tehnovõrk ja -rajatis ise asub raudteeliiniga risti) projekteerida ja ehitada ainult erandjuhtudel. Kolmas osapool peab selleks siis esitama hoolikalt põhjendatud ja aruandega varustatud tõendid, mis näitavad, et tema projekti realiseerimiseks ei ole muud võimalust. Eelnevalt nimetatud aruande peab enne projekteerimise ja kooskõlastamisega alustamist heaks kiitma Rail Baltica koordinaator ning see peab tõendama vähemalt alljärgnevat. 1.1.1. Alternatiivne asukoht ei ole tõhusate kommunaalteenuste osutamise seisukohast teostatav viisil, mis võimaldaks hooldusel ja opereerimisel ohutust, vastupidavust ja säästlikkust. 1.1.2. Tehnovõrk ja -rajatis ei kahjusta ega takista raudteerajatise projekteerimist, ehitamist, kasutamist, hooldamist, ohutust ega stabiilsust. 1.1.3. Tehnovõrk ja -rajatis ei häiri ega halvenda raudteerajatise kavandatud kasutamist ega edasist laiendamist. 1.1.4. Raudtee kaitsevööndi kasutamise õiguse mitteandmine ei avalda omanikule, keskkonnale ega avalikkusele korvamatut mõju. 1.1.5. Tehnovõrk ja -rajatis peab asetsema selliselt, et seda oleks võimalik teenindada, hooldada ja opereerida ilma juurdepääsuta raudtee kaitsevööndi alalt ning see ei ohusta raudteerajatise turvalisust ega tekita sellele kahjustusi. 1.2. Kolmanda osapoole tehnovõrgu ja -rajatise paigutamine piki raudteed raudtee veeviimarite alla ei ole mitte mingil juhul lubatud. 1.3. Kolmanda osapoole tehnovõrgu ja -rajatise paigutamine teiste rajatiste nagu veojõuseadmed ja sidetornid, GSM-R rajatised alla ja peale ei ole mitte mingil juhul lubatud. 1.4. Tehnovõrku ja -rajatisi ei tohi mingil juhul paigutada ebastabiilse maapinna või suure maalihkeohuga piirkonda. 1.5. Kõik maasse paigaldatavad vedelikke transportivad tehnovõrgud ja -rajatised tuleb paigutada allapoole maapinna külmumispunkti. 1.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste ristumised, mis asuvad raudtee suhtes vähem kui 60-kraadise nurga all, loetakse paralleelpaiknemiseks. 1.7. Väljaspool raudtee kaitsevööndit tuleb kõik tehnovõrgud ja -rajatised paigutada raudteest võimalikult kaugele, kuid mitte kunagi lähemale kui käesolevas dokumendis on ette nähtud. 1.8. Kõik uued tehnovõrgud ja -rajatised tuleb paigutada olemasolevatele raudteevälistele tehnorajatistele võimalikult lähedale, järgides muid käesolevas dokumendis sätestatud tingimusi. 1.9. Kõik raudteega risti asuvad ja enne raudtee ehituse algust maa alla paigaldatavad tehnovõrgud ja -rajatised tuleb projekteerida ja ehitada ainult avatud kaevikuga. Kõigil maa alla paigaldatud tehnovõrkudel ja -rajatistel peab olema hülsstoru. 1.10. Kõik raudteega risti asuvad ja pärast raudtee ehituse algust maa alla paigaldatavad tehnovõrgud ja -rajatised tuleb projekteerida ja ehitada ainult kinnisel meetodil. Kõigil maa alla paigaldatud tehnovõrkudel ja -rajatistel peab olema hülsstoru. 1.11. Kõigi hülsstorude jäikus peab olema vähemalt 30 kN/m2. 1.12. Kinnise meetodi kasutamise korral peab projekt sisaldama vähemalt järgmist ja olema kooskõlas standardiga EN 12889: 1.12.1. pinnaseuuringud ja tulemuste tõlgendamine, 1.12.2. meetodi valik, 1.12.3. pinnase stabiliseerimise projekt, 1.12.4. toru projekt koos toru kaitsekatte lahendustega, 1.12.5. torude paigalduse projekt ja masinatele esitatavad nõuded, 1.12.6. tegevuskava toru purunemise korral, 1.12.7. torude paigaldamise kontrollmeetmed ja dokumenteerimine, 1.12.8. kaevikute lahendused (vajaduse korral), 1.12.9. kohaldatavad tervisekaitse- ja ohutusmeetmed. 1.13. Tavaolukorras ei ole lubatud paigaldada kolmandate osapoolte tehnovõrke ja -rajatisi sillale, ökoduktile, viaduktile, ülekäigusillale, truubile, raudtee-alusesse läbikäiku ega tunnelile. Erandlike asjaolude esinemisel peab kolmas osapool esitama hoolikalt põhjendatud ja aruandega varustatud tõendid, et tema projekti realiseerimiseks ei ole muud võimalust. Eelnevalt nimetatud aruande peab enne projekteerimise ja tehnilise kinnitamisega alustamist heaks kiitma Rail Baltica koordinaator. 1.14. Raudteed ületavate tehnovõrkude ja -rajatiste jaoks peavad olema ette nähtud vahendid nende tööst väljalülitamiseks (ventiilid, kaitselülitid jne), kui nende rike, purunemine või muud nendega seotud asjaolud ohustavad raudteed. 1.15. Kõik kaevised, mille sügavus on üle 1,5 m (sõltuvalt pinnase tingimustest võib olla vajalik ka väiksema kaevise sügavuse korral), peavad olema toestatud. Projektis peab sisalduma lahendus kraavi toestamiseks. 1.16. Kui kasutatakse metallist torusid või hülsstorusid, peavad need olema kaitsva kattega, katoodkaitsega või nende arvutatud paksust tuleb suurendada, et hülsstoru suudaks kogu 100-aastase kasutusea jooksul koormustele vastu pidada, võttes arvesse korrosioonist tingitud paksuse kadu. Rakendada tuleb korrosiooni hindamise seiresüsteemi. Kaitsenõuete kehtestamisel tuleb järgida standardit EN 12501. Katoodkaitse puhul tuleb järgida standardit EN 12954. Kaitsekatte puhul tuleb viidata kohaldatavale Euroopa standardile. Hülsstoru arvutused peavad vastama standardi EN 13480-6 A lisale. 1.17. Raudtee alla paigaldatud metallist hülsstoru minimaalne lubatud voolavuspiir peab olema 250 MPa või suurem ja selle paksus tuleb arvutada vastavalt kehtestatud koormustele ja pinnase tingimustele. 1.18. Raudtee alla paigaldatud betoonist hülsstoru minimaalne lubatud betooniklass on 30/37 ja minimaalne keskkonnaklass XC4 XF4 või kõrgem ning selle paksus tuleb arvutada vastavalt kehtestatud koormustele ja pinnase tingimustele. 1.19. Metallist hülsstorud ja torud peavad olema maandatud ja isoleeritud. 1.20. Kõik tehnovõrgud ja -rajatised, nii maa sees kui ka õhus, mida võib kahjustada välk, tuleb välgu eest kaitsmiseks maandada väljaspool raudtee kaitsevööndit. 1.21. Kolmanda osapoole tehnovõrkude ja -rajatiste maandus peab olema raudtee kõigist maanduspunktidest ja -rajatistest 20 m kaugusel. 1.22. Kõik elektrooniliste ja elektriseadmetega seotud tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama Rail Baltica projekteerimisjuhendis esitatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele (vt 1. lisa) 1.23. Hoidmaks ära võimalust, et tehnovõrkude ja -rajatise torud muutuvad rööbastee regenereeriva pidurdussüsteemi osaks, tuleb sulgeventiilidele või nende kõrvale või sarnasesse kohta, kus sulgeventiilid pole vajalikud, paigaldada isoleeritud ühendused või liitmikud. 1.24. Raudtee all olevad hülsstorude ja torude ühendused peavad olema lekkekindlad ja taluma raudteekoormust (teljekoormus 25 tonni). Koormuse arvutamiseks tuleb kohaldada standardi EN 1991-2 punktis 6.3.6.2 kirjeldatud metoodikat baastasapinna kohal ülemise koormuse jaotumise tsoonis. Märkus: standardse liiprite vahekauguse 1666 tk/km, liipri laiuse 290 mm ning kombineeritud ballasti ja ballasti aluse kihi kogupaksuse 620 mm korral on koormamistasapinnaks ballasti aluse ja muldkeha piir. Muudel juhtudel tuleb see arvutada vastavalt. Koormamistasapinnast allpool kasutatakse ühtlaselt koormatud riba jaoks Boussinesqi elastse poolruumi teooria põhimõtet. See meetod eeldab, et pinnas on pooleldi lõpmatu geomeetria piires homogeenne ja isotroopne mass ja rakendatavad koormused on alloleva kihi tugevuse lineaarelastses vahemikus. Seetõttu on enne jätkamist oluline kontrollida, kas kandepiirseisundi tingimus on täidetud. Andmed on esitatud tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimiseks koormatud raudteelõigu ja koormamistasapinna alla. Järgnev graafik ja sellega seotud tabelid näitavad kogupingete profiili koos sügavusega. Arvesse tuleks võtta ka järgmisi põhipunkte: • pingete arvutamisel tuleb lähtuda asjakohasest EC-7 arvutusvariandist. • Kergtäitematerjalidest muldkehade korral võivad pinged põhjustada konservatiivsema projektlahenduse. Projekteerija ülesandeks on valida sobivad parameetrid või kasutada esitatud diagrammi. (Praegu eeldatakse, et ballasti ja muldkeha materjali ühiku mass on vastavalt 18 kN/m3 ja 22 kN/m3). • Üleslükkejõudu ei ole arvestatud, kuna põhjavee sügavus sõltub konkreetsest asukohast. Projekteerija peab seda hindama lõikude kaupa. Märkus: pingeid saab lugeda otse graafikult või alternatiivina interpoleerimise teel, kasutades tabelite andmeid. Pinged arvestavad vastavalt rööpa, liipri ja tegelikku koormust. Rakendatud ja omakaalu pingete summa on graafikul esitatud sinise profiilina. Kogurõhk (kPa) Sügavus koormamistasapinnast allpool (m) Kogupinge summa Omakoormuse pinge Rakendatud pinge GRAAFIK 1 Sügavus allpool koormamistasapinda, Z Kogupinge summa (kPa) (m) 0,2 116 0,3 114 0,4 110 0,5 105 0,6 100 0,7 95 0,8 92 0,9 89 1 87 1,1 85 1,2 84 1,3 83 1,4 82 1,5 82 1,6 82 1,7 82 1,8 82 1,9 83 2 84 2,1 84 2,2 85 2,3 86 2,4 87 2,5 88 2,6 90 2,7 91 2,8 92 2,9 94 3 95 3,1 97 3,2 98 3,3 100 3,4 101 3,5 103 3,6 105 3,7 106 3,8 108 3,9 110 4 112 4,1 113 4,2 115 4,3 117 4,4 119 4,5 121 4,6 123 4,7 124 4,8 126 4,9 128 5 130 5,1 132 5,2 134 5,3 136 5,4 138 5,5 140 5,6 142 5,7 144 5,8 146 5,9 148 6 150 TABEL A 1.25 Rail Baltica koordinaator jätab endale võimaluse teha ilma eelnevate selgitusteta muudatusi, ajakohastusi või lisada täiendusi. Osapoolte teavitamine toimub vastavalt vajadusele. 1.26. Raudtee kaitsevööndile ei ole lubatud seada täiendavat servituuti. 1.27. Tehnovõrkude ja -rajatiste paigaldamiseks tuleb rakendada töö seirekava. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekt peab sisaldama töö seirekava, mis peab hõlmama vähemalt alljärgnevat: 1.27.1. pinnase olemasolevate kõrvalekallete seire, 1.27.2. tolmu ja õhusaaste seire, 1.27.3. reostuse seire, 1.27.4. põhjavee seire, 1.27.5. vibratsiooni seire, 1.27.6. tundlike opereerimise rajatiste ja seadmete seire, 1.27.7. kaevatud pinnase kvantiteedi ja kvaliteedi jälgimine, võrreldes seda projektis antud teabega. 1.28. Tehnovõrkude ja -rajatiste töövõtja on kohustatud pärast oma ehitustööde lõppu taastama raudteetrassi koridori algoleku. Algoleku taastamisel tuleb arvestada Rail Baltica koordinaatori juhiste ja nõudmistega. 1.29. Kõik ristuvad maasse paigaldatud tehnovõrgud ja -rajatised peavad olema tähistatud märgistuspostide ja märkidega maapinnal otse raudtee kaitsevööndi ääres. Kõik pikisuunaliselt maasse paigutatud tehnovõrgud ja -rajatised tuleb tähistada märgistuspostidega ja viitadega iga 150 m tagant ning igas teeületuskohas, vooluveekogu ääres või mujal tehnovõrkude ja -rajatiste ristumisel ja kohtades, kus liini suund on oluliselt muutunud. Märgistusega peab tuvastama iga tehnovõrgu ja -rajatise omaniku, hädaabitelefoni numbri, Rail Baltica kilomeetri ja tehnovõrgu ja -rajatise sügavuse maapinnast (suhteline ja absoluutne). 1.30. Kõik maasse paigaldatud tehnovõrgud ja -rajatised tuleb märgistada hoiatuslindiga, mis peab asetsema 0,3 m tehnovõrgust ja -rajatisest ülevalpool. 1.31. Raudtee ohutuse tagamiseks kasutatavad minimaalsed vertikaalsed ja horisontaalsed vahemikud on esitatud LISA TABELITES 1–4. 1.32. Järgida tuleb kõiki asjaomastes riikides ja Euroopa Liidus kehtivaid seadusi, standardeid ja norme. Kui neis seatud nõudmised on rangemad kui käesolevas dokumendis, tuleb järgida rangemaid nõudeid. PROJEKTI DOKUMENTATSIOONI NÕUDED 2.1. Kõik projektid tuleb esitada kahes identse sisuga eksemplaris, millest üks eksemplar on pdf-vormingus ja teine eksemplar dwg (joonised), xlsx (tabelid) ja docx (tekstifailid) vormingutes. 2.2. Projekt peab sisaldama vähemalt asendiplaani, ristlõikeid, pikiprofiili ja seletuskirja. Rail Baltica koordinaator jätab endale võimaluse nõuda lisajooniseid ja dokumente, kui see on vajalik projekti valideerimiseks ja raudtee projektiga vastuolude kontrollimiseks. 2.3. Projektil tuleb raudteekoridori piketaaž tähistada 1 m täpsusega. 2.4. Dwg-joonised peavad olema esitatud meetermõõdustikus ja asukohariigi koordinaat- ja kõrgussüsteemides. 2.5. Projektis peab raudtee olema näidatud profiilil, lõigetel ja asendiplaanil. Samuti tuleb näidata vahemaid meetermõõdustikus – nii plaanis, lõigetes kui ka profiilis. Kinnise meetodi puhul tuleb näidata alg- ja lõppkaevikute asukohad koos kaevise sügavuse ja nõlvakalletega. 2.6. Kolmanda osapoole tehnovõrgu ja -rajatise omanik vastutab täielikult oma projekti eest ja kinnitab, et on teadlik valitsevatest pinnasetingimustest, raudtee ja selle rajatiste ning muldkeha poolt põhjustatavatest koormustest ning nende sobilikkusest asjaomase tehnovõrgu ja -rajatise rajamisekskavandatavate paigaldusmeetodite rakendamiseks. 2.7. Projekteerimisjoonistel tuleb näidata kõik teadaolevad olemasolevad ja tulevased tehnovõrgud ja -rajatised, hooned, teed, raudteed ja loodusobjektid. 2.8. Projekteerija peab esitama kaevepiiride mõjupiirkonnas asuvate tehnovõrkude ja - rajatiste kaitse- ja seirekava. 2.9. Projekteerija lisab oma plaanidesse juhise, mille kohaselt tuleb pöörduda Rail Baltica koordinaatori poole vähemalt 10 tööpäeva enne kaevetööde alustamist raudtee kaitsevööndis. 2.10. Teostusdokumendid tuleb esitada Rail Baltica koordinaatorile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast ehitustööde lõppu. 2.11. Projekteerimisdokumentatsioon peab vastama Rail Baltica CAD standardile (saadaval veebis aadressil http://www.railbaltica.org/rb-rail-as-bim-documentation/). 2.12. Teostusdokumentatsiooniga esitatud BIM mudelid peavad vastama Rail Baltica BIM juhendi Lol ja LoG sätetele ning CAD standardile (mõlemad on saadaval veebis aadressil http://www.railbaltica.org/rb-rail-as-bim-documentation/). 2.13. Pärast varahaldusandmebaasi juurutamist tuleb kogu teavet säilitada antud andmebaasis. Tehnovõrgu ja -rajatise omaniku kohustus on sisestada teave andmebaasi. Juurdepääsu tagab Rail Baltica koordinaator. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE OMANIKU VASTUTUS 3.1. Tehnovõrkude ja -rajatiste omanik vastutab selle eest, et kõik tööd tehakse vastavalt Rail Baltica koordinaatori poolt kinnitatud dokumentidele. Rail Baltica koordinaator ei vastuta tehnovõrkude ja -rajatiste kahjustuste eest, mis ei ole ehitatud vastavalt Rail Baltica koordinaatori kinnitatud dokumentatsioonile. Ehitamise ajal lubatud kõrvalekalded projektist on esitatud käesoleva dokumendi peatükis ERINÕUDED. 3.2. Kolmandast osapoolest omanik vastutab oma tehnovõrgu ja -rajatiste hea seisukorra, garantii, korrashoiu, hoolduse ja remondi eest kogu kasutusaja jooksul ning mõistab, et tehnovõrgud ja -rajatised on paigutatud kõrge riskitasemega tsooni, ja ei esita hiljem raudtee omanikule mingeid nõudmisi sellest tulenevalt. 3.3. Kui tehnovõrk / -rajatis arvatakse kasutusest välja, on tehnovõrgu ja -rajatise omanik kohustatud tehnovõrgu ja -rajatise raudtee kaitsevööndist eemaldama ja taastama algse olukorra. Oluline on seejuures märkida, et pärast raudtee ehituse alustamist võib kasutada ainult kinniseid meetodeid (vahtbetooniga tagasitäitmine jne). 3.4. Raudtee omanik ei vastuta raudtee kaitsevööndis olevate kolmanda osapoole tehnovõrkude ja -rajatiste korrashoiu eest. 3.5. Raudtee omaniku ja tehnovõrkude ja -rajatiste omaniku vahel tuleb sõlmida leping, milles sätestatakse täpsed eritingimused, mida rakendatakse ehituse, garantii, korrashoiu, hoolduse ja remondi korral. 3.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste omanik peab raudtee kaitsevööndis töid tehes kaasama oma meeskonda kvalifitseeritud raudteeinseneri, tehniku, mehaaniku või signalisatsiooni inseneri, kes on koolitatud ja volitatud töötama raudtee kaitsevööndis vastavalt riigi seadustele. SÕLTUMATU KOLMANDA OSAPOOLE EKSPERTIISI NÕUE JA ÕIGUS Rail Baltica koordinaatoril on õigus enne projekti heakskiitmist nõuda, et tehnovõrkude ja - rajatiste omanik esitaks projekti sõltumatu ekspertiisi. Kui Rail Baltica koordinaator näeb, et tehnovõrgu ja -rajatise omaniku esitatud ekspertiis ei ole teostatud korrektselt, jätab Rail Baltica koordinaator endale õiguse enne projekti kinnitamist tellida täiendav sõltumatu ekspertiis. EHITUSTÖÖDE JÄRELEVALVE Raudtee kaitsevööndis on Rail Baltica koordinaatoril (või Rail Baltica koordinaatori volitatud esindajal) täielik õigus kontrollida, et ehitustööd toimuksid vastavalt kinnitatud projektile ning et järgitakse kehtivaid töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. Kui leitakse mis tahes kõrvalekaldeid, on Rail Baltica koordinaatoril õigus ehitustööd peatada ja nõuda juba ehitatud osa uuesti ehitamist, kui see ei vasta kooskõlastatud projektile. Tõsise rikkumise korral on Rail Baltica koordinaatoril õigus keelata töövõtjal raudtee kaitsevööndis edasi tegutsemine. Ehituse lõppedes on vaja enne kasutusloa taotlemist saada Rail Baltica koordinaatori käest lõpetamise aktile allkiri. Rail Baltica koordinaatorile tuleb esitada teostusdokumentatsiooni koopia, mis peab täitma käesoleva dokumendi peatükis PROJEKTI DOKUMENTATSIOONI NÕUDED esitatud nõudeid. ERINÕUDED KÕRGE RISKIGA MAA-ALUSED TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED (GAAS, ÕLI, KAUGKÜTE, AUR, KEMIKAALID, MUUD SURVETORUD) 1. Ühtki maa-alust toru ei tohi paigutada raudtee siirete ja pöörangute alla. 2. Gaasitorude puhul tuleb määrata transporditava gaasi tüüp ja liik. 3. Kuni DN200 torude korral peab hülsstoru läbimõõt olema vähemalt 2xDe toru läbimõõdust ja suuremate kui DN200torude korral vähemalt 1,5xDe toru läbimõõdust. 4. Avatud kaevikuga ehitamisel peab tehnovõrkude ja -rajatiste alla jääv minimaalne aluskiht olema alati ehitatud vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa standardile, kuid see peab olema vähemalt 15 cm paksune ja kivimaterjalist ning tihendatud tihedusastmeni 0,98. Tagasitäide peab olema valmistatud sobivast mineraalmaterjalist ja tihendatud tihedusastmeni 0,95. Kaevik peab alati olema piisavalt lai, et seda saaks masinaga tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks kasutatava pinnase filtratsioonimoodul peab olema sama mis raudtee ehitamisel kasutataval materjalil, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla külmunud. Maksimaalne lubatud kivi suurus on 64 mm. 5. Kaevised tuleb alati kuivendada. 6. Hülsstorud peavad ulatuma raudtee kaitsevööndist vähemalt 5 m ja raudtee muldkeha lõikejoonest, hooldusteedest ja veeviimaritest (sh kraavid) vähemalt 15 m väljapoole. 7. Kõigi vedelikke transportivate torude, nende hülsstorude ja kaablite ning nende hülsstorude kalle peab olema vähemalt 0,4% ja need peavad lõppema kogumis- /teeninduskaevus. Kalle peab olema kaevu poole. Kui hülsstorud on ette nähtud ka hooldustööde tagamiseks, tuleb kogumis-/teeninduskaevud paigutada hülsstoru mõlemasse otsa. 8. Kogumis-/teeninduskaevud peavad olema veekindlad, siseläbimõõduga vähemalt 1000 mm ja lukustatava kaanega. Kaevud peavad olema projekteeritud vastavalt rakendatavatele koormustele (liiklus, pinnas jne). Pinnase paigutamisel ja tihendamisel tuleb järgida samu reegleid nagu torude paigaldamisel. 9. Kõigil survetorudel peavad olema raudtee mõlemal küljel sulgsiibrid. Sulgsiibrid tuleb paigutada väljapoole raudtee kaitsevööndit ja hülsstoru (vähemalt pikkuses, mis võimaldab nende remonti ja asendamist) ning neil peavad olema vastavad märgistused. 10. Gaasitorude hülsstorude jaoks tuleb ehitada õhutustorud, mis võimaldavad hädaolukorras hülsstorust gaasi eemaldada ja vältida gaasi kogunemist hülsstorusse. Õhutustorud tuleb viia läbi pinnase raudtee kaitsevööndist välja ja need peavad ulatuma vähemalt 1,5 m maapinnast kõrgemale. 11. Kõik kütusehoidlad tuleb paigutada raudteest võimalikult kaugele, kuid mitte lähemale kui on ette nähtud TABELITE LISA tabelis 3. Kõik maapinnal või maapinna all asuvad kütusehoidlad ja nende seadmed, mis asuvad 50 m raadiuses raudtee kaitsevööndist, peavad vastama ATEX tsooni 0 nõuetele ja olema maandatud. 12. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus toru leke või rööbastelt mahasõit või muu vahejuhtum võib ohustada torustiku terviklikkust. Nende protseduuride väljatöötamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega. 13. Hülsstorude otsad, mis ei lõppe kogumiskaevus, tuleb tihendada, et vältida pinnase jms sissetungimist. Tihendi valimisel peab arvestama torude soojuspaisumisega. 14. Kõigil raudteega ristuvatel survetorudel peavad olema ette nähtud sulgsiibrid siibrikaevudes, et torujuhtme lõiku raudtee all saaks sulgeda. Sulgsiibrid koos siibrikaevudega peavad asuma väljaspool raudtee kaitsevööndit. 15. Maandatav toru lõik (raudtee kaitsevööndi sees paiknev toru lõik) tuleb torujuhtme muudest lõikudest eraldada isolaatoritega. 16. Kõik hüdrandid, mis ei ole ette nähtud raudtee jaoks, tuleb paigutada raudtee kaitsevööndist väljapoole. 17. Kõik survetorud peavad olema varustatud lekke tuvastamise süsteemiga (LDS) või oleku jälgimise ja häiresüsteemiga (SMAS), mille telemeetria peab vastama IEC 60870-5 nõuetele ning kehtivatele ELi õigusaktidele ja standarditele seoses Rail Baltica SCADA ühendamisega. Andurite kaudu juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline telemeetria. Hädaolukorra/infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või programmeeritavalt loogikakontrollerilt. Andmeväljastusmooduliga lekketuvastussüsteemi juhtplokk tuleb paigutada vahetult raudtee kaitsevööndi äärde. Oluline on seejuures märkida, et kui Rail Baltica töötab SCADA jaoks välja uue liidese, peab kolmas osapool oma lahendusi täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga. 18. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed avatud kaevikuga ehitamisel vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93 standarditele: a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm, b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm, c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle, d. joondus liitekohtades ± 5 mm. 19. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed kinnisel meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93 standarditele: a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm, b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm, c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%, d. joondus liitekohtades ± 5 mm. 20. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne), tuleb need enne tagasitäitmist eemaldada. MADALA RISKIGA MAA-ALUSED TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED (ISEVOOLNE KANALISATSIOON, ISEVOOLNE ÄRAVOOL, ISEVOOLNE SADEMEVEE ÄRAVOOL) 1. Ühtki maa-alust toru ei tohi paigutada pöörangute ja siirete alla. 2. Kuni DN200 torude korral peab hülsstoru läbimõõt olema vähemalt 2xDe kandetoru läbimõõdust ja torude, suuremate kui DN200 torude korral vähemalt 1,5xDe toru läbimõõdust. 3. Avatud kaevikuga ehitamisel peab tehnovõrkude ja -rajatiste alla jääv minimaalne aluskiht olema alati ehitatud vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa standardile, kuid see peab olema vähemalt 15 cm paksune ja kivimaterjalist ning tihendatud tihedusastmeni 0,98. Tagasitäide peab olema valmistatud sobivast mineraalmaterjalist ja tihendatud tihedusastmeni 0,95. Kaevik peab alati olema piisavalt lai, et seda saaks masinaga tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks kasutatava pinnase filtratsioonimoodul peab olema sama mis raudtee ehitamisel kasutataval materjalil, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla külmunud. Maksimaalne lubatud kivi suurus on 64 mm. 4. Kaevised tuleb alati kuivendada. 5. Hülsstorud peavad ulatuma raudtee kaitsevööndist vähemalt 5 m ja raudtee muldkeha lõikejoonest, hooldusteedest ja veeviimaritest (sh kraavid) vähemalt 15 m väljapoole. 6. Kõigi vedelikke transportivate torude, nende hülsstorude ja kaablite ning nende hülsstorude kalle peab olema vähemalt 0,4% ja need peavad lõppema kogumis- /teeninduskaevus. Kalle peab olema kaevu poole. Kui hülsstorud on ette nähtud ka hooldustööde tagamiseks, tuleb kogumis-/teeninduskaevud paigutada hülsstoru mõlemasse otsa. 7. Kogumis-/teeninduskaevud peavad olema veekindlad, siseläbimõõduga vähemalt 1000 mm ja lukustatava kaanega. Kaevud peavad olema projekteeritud vastavalt rakendatavatele koormustele (liiklus, pinnas jne). Pinnase paigutamisel ja tihendamisel tuleb järgida samu reegleid nagu torude paigaldamisel. 8. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus toru leke või rööbastelt mahasõit või muu vahejuhtum võib ohustada torustiku terviklikkust. Nende protseduuride väljatöötamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega. 9. Hülsstorude otsad, mis ei lõppe kogumiskaevus, tuleb tihendada, et vältida pinnase jms sissetungimist. 10. Maandatav toru lõik (raudtee kaitsevööndi sees paiknev toru lõik) tuleb toru muudest lõikudest eraldada isolaatoritega. 11. Isevoolutorude lekke tuvastamise andurid peavad olema allapoole kalde suunalistes kaevudes, mille telemeetria peab vastama standardile IEC 60870-5 ning ELi kehtivatele õigusaktidele ja standarditele Rail Baltica SCADA-ga ühendamiseks. Andurite kaudu juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline telemeetria. Hädaolukorra/infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või programmeeritavalt loogikakontrollerilt. Andmeväljastusmooduliga andurite juhtplokk tuleb paigutada vahetult raudtee kaitsevööndi äärde. Oluline on seejuures märkida, et kui Rail Baltica töötab SCADA jaoks välja uue liidese, peab kolmas osapool oma lahendusi täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga. 12. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed avatud kaevikuga ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93 standarditele: a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm, b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm, c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle, d. joondus liitekohtades ± 5 mm. 13. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed kinnisel meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93 standarditele: a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm, b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm, c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%, d. joondus liitekohtades ± 5 mm. 14. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne), tuleb need enne tagasitäitmist eemaldada. ÕHULIINID JA MAAKAABLID 1. Kohas, kus juhtmed ületavad raudteed, peab kaabliühendus olema teostatud topelt isolaatoritega, et vältida ühe rikke puhul juhtmete kukkumist rööbastele. 2. Õhuliinidel peavad olema tugipostid, -mastid, -tornid ja tõmmitsad, mis asuvad väljaspool raudtee kaitsevööndit ja on projekteeritud nii, et nende juhuslik kukkumine raudtee suunas on välistatud. Kui selline tingimus ei ole otstarbekas, tuleb Rail Baltica koordinaatorile esitada alternatiivne lahenduse variant ja mitte mingil juhul ei tohi eespool nimetatud rajatised olla raudteele lähemal kui on sätestatud TABELITE LISA tabelites 2 ja 4. 3. Õhuliini elektrikaablite puhul tuleb jälgida, et madalama pingega kaablid oleksid paigutatud madalamale kui kõrgema pingega kaablid. Erandina võivad 10 kV ja 20 kV kaablid ületada raudtee 25 kV kontaktliine ülevalt poolt. Kõik alla 10 kV kaablid peavad olema masse paigaldatud. Tuleb järgida TABELITE LISA tabelites 2 ja 4 toodud vahemikke. 4. Õhuliini elektrikaablite jaoks peavad olema kavandatud jäätõrjevahendid nende kasutamise ajaks. Spetsiaalne metoodika (elektrotermiline, rullikutega, VRC, passiivne päikeseenergia jne) tuleb esitada koos hooldus- ja kasutamisjuhenditega. Kui on ette nähtud füüsiline jäätõrje (nt jää eemaldamine rullikutega), peab seda olema võimalik teostada ilma, et peaks sisenema raudtee kaitsevööndi alale. Lahenduse peab heaks kiitma Rail Baltica koordinaator. 5. Raudtee kohal kaablite purunemise avastamiseks tuleb sisse seada olekuseire ja häiresüsteem. Süsteemide telemeetria peab vastama IEC 60870-5 nõuetele ning kehtivatele ELi õigusaktidele ja standarditele Rail Baltica SCADA-ga ühendamiseks. Andurite kaudu juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline telemeetria. Hädaolukorra/infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või programmeeritavalt loogikakontrollerilt. Andmeväljastusmooduliga andurite juhtplokk tuleb paigutada vahetult raudtee kaitsevööndi äärde. Seejuures on oluline märkida, et kui Rail Baltica töötab SCADA jaoks välja uue liidese, peab kolmas osapool oma lahendusi täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga. 6. Raudtee ületamisel tuleb alati eelistada maasse paigaldatud kaabelliine. 7. Kõik üle 1 kV toitekaablid peavad olema raudtee signaal- või sidekaablitest vähemalt 5 m kaugusel. 8. Kõik kaablid tuleb paigaldada temperatuuril -5 °C või kõrgemal. Kaablite paigaldamisel temperatuuril alla -5 °C tuleb tõendada, et kaabli isolatsioon ja kaablikanal sobivad paigaldamiseks temperatuuril alla -5 °C. 9. Kõigil kaablitel, mis mööduvad raudteest või asuvad raudteele lähemal kui 10 m, peab olema vähemalt 1,5 mm paksune kummikate. 10. Otse maasse (direct-bury) paigaldatavaid kaableid ei tohi kasutada. 11. Kaablite vahetamiseks raudtee kaitsevööndis tuleb projekteerida kaablite jaoks kaevud mõlemal pool raudteed väljaspool raudtee kaitsevööndit. 12. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus rööbastelt mahasõit või muu vahejuhtum võib ohustada kaabli terviklikkust. Nende protseduuride väljatöötamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega. 13. Kui kaablile on ette nähtud varu, tuleb see jätta väljaspool raudtee kaitsevööndit asuvasse kaablikaevu. 14. Maakaablitel ei tohi olla raudtee kaitsevööndis suuri paindeid (kaabli läbimõõt alla 60x). 15. Hülsstoru läbimõõt peab olema vähemalt 1,5xDe toru läbimõõdust kuni DN110 torude korral ja 1,2xDe toru läbimõõdust torude korral, mis on suuremad kui DN110. 16. Lahtise kaevikuga ehitades peab tehnovõrgu ja -rajatise alla jääv minimaalne aluskiht olema alati ehitatud vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa standardile, kuid see peab olema vähemalt 15 cm paksune ja kivimaterjalist ning tihendatud tihedusastmeni 0,98. Kraavi tagasitäide peab olema valmistatud sobivast mineraalmaterjalist ja tihendatud tihedusastmeni 0,95. Kraav peab alati olema piisavalt lai, et seda saaks masinaga tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks kasutatava pinnase filtreerimisaste peab olema sama mis raudtee ehitamisel, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla külmunud. Maksimaalne lubatud kivi suurus on 64 mm. 17. Kaevised tuleb alati kuivendada. 18. Hülsstorud peavad ulatuma raudtee kaitsevööndist vähemalt 5 m ja raudtee muldkeha lõikejoonest, hooldusteedest ja veeviimaritest (sh kraavid) vähemalt 15 m väljapoole. 19. Kui edaspidiseks kasutamiseks lisatakse varu hülsstorud, peavad nende pead olema tihedalt suletud ja märgistatud samal viisil nagu teised tehnovõrgud ja -rajatised. 20. Mitte mingil juhul ei tohi kaabli jätkamisseade paikneda ega kaableid jätkata raudtee kaitsevööndis. 21. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed avatud kaevikuga ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93 standarditele: a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm, b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm, c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle, d. joondus liitekohtades ± 5 mm. 22. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed kinnisel meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93 standarditele: a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm, b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm, c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%, d. joondus liitekohtades ± 5 mm. 23. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne), tuleb need enne tagasitäitmist eemaldada. LISA: TABELID 1–4 TABEL 1. MAA-ALUSTE TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE VERTIKAALNE PAIGUTUS Tehnovõrgu ja -rajatise Minimaalne sügavus rööpa Minimaalne sügavus teekatte pealt tüüp ülemisest tasapinnast ja/või ja/või olemasolevast maapinnast olemasolevast maapinnast (sealhulgas kraavid) (sealhulgas kraavid) Veetorustikud 2,5 m avatud kaevikuga, 4,0 m kinnise 2,0 m avatud kaevikuga, 3,0 m kinnise meetodi korral ja ainult kuni De1500 meetodi korral ja ainult kuni De1500 Reoveekanalisatsiooni 2,0 m avatud kaevikuga, 4,0 m kinnise 1,5 m avatud kaevikuga, 3,0 m kinnise torustik meetodi korral ja ainult kuni De1500 meetodi korral ja ainult kuni De1500 Survekanalisatsiooni 2,5 m avatud kaevikuga, 4,0 m kinnise 2,0 m avatud kaevikuga, 3,0 m kinnise torustikud meetodi korral ja ainult kuni De1500 meetodi korral ja ainult kuni De1500 Gaasitorud 3,0 m avatud kaevikuga, 2,0 m laiuse 3,0 m avatud kaevikuga, 1,0 m laiuse betoonplaatkattega, 0,5 m sügavusel betoonplaatkattega, 0,5 m sügavusel olemasolevast maapinnast, kinnised olemasolevast maapinnast, kinnised meetodid pole lubatud meetodid pole lubatud Nafta- ja kütusetorud 3,0 m avatud kaevikuga, 2,0 m laiuse 3,0 m avatud kaevikuga, 1,0 m laiuse betoonplaatkattega, 0,5 m sügavusel betoonplaatkattega, 0,5 m sügavusel olemasolevast maapinnast, kinnised olemasolevast maapinnast, kinnised meetodid pole lubatud meetodid pole lubatud Kaugkütte- ja 2,0 m avatud kaevikuga, kinnised 1,2 m avatud kaevikuga, kinnised aurutorustikud meetodid pole lubatud meetodid pole lubatud Tööstuslikud torustikud 2,0 m avatud kaevikuga, kinnised 1,2 m avatud kaevikuga, kinnised meetodid pole lubatud* meetodid pole lubatud* Elektrikaablid kuni 20 kV 2,0 m; 4,0 m kinnise meetodi korral ja 0,7 m; 2,0 m kinnise meetodi korral ja ainult kuni De160 ainult kuni De160 Elektrikaablid 20-110 kV 2,0 m; 4,0 m kinnise meetodi korral ja 1,0 m; 2,0 m kinnise meetodi korral ja ainult kuni De160 ainult kuni De160 Elektrikaablid 110 kV ja 2,5 m; 4,0 m kinnise meetodi korral ja 1,5 m; 2,5 m kinnise meetodi korral ja rohkem ainult kuni De160 ainult kuni De160 Sidekaablid 1,5 m; 4,5 m kinnise meetodi korral ja 1,0 m; 2,0 m kinnise meetodi korral ja ainult kuni De160 ainult kuni De160 MÄRKUS: * - Lisaks tuleb teha koormuse arvutused vastavalt punktile A.3.3. EN 13480-6. TABEL 2. ÕHULIINIDE VERTIKAALNE PAIGUTUS Tehnovõrgu ja -rajatise Minimaalsed Minimaalsed Minimaalne vertikaalne tüüp vertikaalsed vertikaalsed vahemaa teede ja vahekaugused vahekaugused ehitistega õhuliinide ja õhuliinide ja elektriraudtee elektriraudtee kontaktliini vahel ning kontaktliini vahel rööpa ülemisest raudtee kaldteedel, tasapinnast* jaamades ja laadimisaladel Telekommunikatsiooni Lubatud on ainult maa- Lubatud on ainult maa- 8,0 m kaabel alune paigaldus. alune paigaldus. Raudteega ristuvad Lubatud on ainult maa- Lubatud on ainult maa- elektrikaablid kuni 10 kV 8,0 m alune paigaldus. alune paigaldus. (kaasa arvatud) Raudteega ristuvad elektrikaablid alates 10 13,1 m rööbasteelt ja 5,1 kV (ei ole kaasa arvatud) m kontaktliini kõrgeimast 17,1 m 8,0 m kuni 20 kV (ei ole kaasa elektrifitseeritud osast arvatud) Raudteega ristuvad elektrikaablid alates 20 13,3 m rööbasteelt ja 5,3 kV (kaasa arvatud) kuni m kontaktliini kõrgeimast 17,3 m 8,0 m 45 kV (ei ole kaasa elektrifitseeritud osast arvatud) Raudteega ristuvad elektrikaablid alates 45 14,0 m rööbasteelt ja 6,0 kV (kaasa arvatud) kuni m kontaktliini kõrgeimast 18,0 m 8,5 m 110 kV (ei ole kaasa elektrifitseeritud osast arvatud) Raudteega ristuvad elektrikaablid alates 110 14,5 m rööbasteelt ja 6,5 kV (kaasa arvatud) kuni m kontaktliini kõrgeimast 18,5 m 9,0 m 330 kV (ei ole kaasa elektrifitseeritud osast arvatud) Raudteega ristuvad 15,9 m rööbasteelt ja 7,9 elektrikaablid alates 330 m kontaktliini kõrgeimast 19,9 m 12,0 m kV (kaasa arvatud) ja üle elektrifitseeritud osast selle Fikseeritud elektripaigaldised 4,5 m igas suunas 4,5 m igas suunas 4,5 m igas suunas (isolaatorid, juhid jne) MÄRKUS: 1) Muude õhuliinide (kütusetorud, kaugküttetorud, aurutrassid, gaasitorud ja muud) ristumine raudteega, välja arvatud elektrikaablid, on rangelt keelatud (ka ehitiste nagu viaduktid ja ülekäigusillad sees) 2) Kõigi näidatud vertikaalsete vahemike puhul tuleb elektrikaablid arvutada väliste väliskeskkonna temperatuuride suhtes: -minimaalne temperatuur ilma muude kliimatingimusteta -40 °C, -normaalne ümbritseva õhu temperatuur (igapäevane temperatuur) + 5 °C, -maksimaalne temperatuur +35 °C. 3) Kõik ripped ja läbipainded tuleb arvutuste abil tõestada. 4) Projekt peab vastama selles dokumendis esitatud ja EN 50341-1 nõuetele. Kui dokumendi ja EN 50341-1 nõuete vahel esinevad vastuolud, tuleb lähtuda kõige rangematest nõuetest. Kui EN 50341-1 viitab riiklikele normatiivsetele aspektidele (NNA), loetakse ülimuslikuks EVS-EN 50341-2-20 standard. 5) Asukohas, kus raudtee vertikaalset profiili pole määratletud ja/või mis võib tulevase projekteerimise ja/või ehitamise käigus muutuda, saab Rail Baltica koordinaator määratleda täiendava ohutusvaru. 6) * - Mõõtmete kirjeldust vaata järgmisel leheküljel skeemil 1. Minimaalsed vertikaalsed vahekaugused õhuliinide ja raudtee kontaktliini vahel ning rööpa ülemisest tasapinnast* TABEL 3. MAA-ALUSTE TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE HORISONTAALNE PAIGUTUS Tehnovõrgu ja -rajatise Horisontaalne kaugus (m) maa-alustest tehnovõrkudest ja -rajatistest: tüüp Raudtee Maanteekraa 1435 raudtee Rajatised ja kontaktliini vi välisserva muldkeha raudteega masti või maantee lõikejoon seotud Tee/tänava Aia ja vundamendi muldkeha olemasoleva ehitised (sillad, äärekivi, panduse d ja lõikejoon maapinnaga viaduktid, teeserv, vundamendid maandussüs olemasoleva (looduslik tunnelid jne) ja teepeenar teemi maapinnaga maapind) või nende vundamendi (looduslik raudteekraav vundamendid d maapind) i välisserv Vee- ja survekanalisatsiooni 5 3 10 1,5 1 10 torustikud Isevoolne kanalisatsioon ja isevoolsed sademevee 3 1,5 10 1,5 1 10 torustikud Äravoolupaagid 3 1 5 1,5 1 5,8 Isevoolsed äravoolu 0,4 0,4 0,6 0,4 0,4 5,8 torustikud Gaasitorud järgmise rõhuga (MPa): Madal rõhk ≤0,005 MPa 2 1 10 2 1 10 Keskmine rõhk 0,005 ≤ 2 1 10 2 1 10 0,4 MPa Kõrge rõhk 0,4 ≤ 1,6 MPa 7 1 10 1,5 1 10,8 Väga kõrge rõhk, üle 1,6 50 25 50 50 50 50 MPa Kaugküttetorustikud 2 1,5 10 1 4 10 Kõik elektritoitekaablite 1 1 5 1,5 1 10,8 tüübid Elektrimastid, postid, Masti, posti, Masti, posti, Masti, posti, Masti, posti, Masti, posti, Masti, posti, tornid ja tõmmitsad torni või torni või torni või torni või torni või torni või tõmmitsa tõmmitsa tõmmitsa tõmmitsa tõmmitsa tõmmitsa kõrgus kõrgus kõrgus kõrgus kõrgus kõrgus maapinnast + maapinnast + maapinnast + maapinnast + maapinnast + maapinnast + 10m 10m 10m 10m 10m 10m Raudtee tehnoloogilised 0,6 0,6 0,6 1,96 1 1,9 elektritoitekaablid Sidekaablid 0,6 0,6 2 1 1 10,8 Raudtee tehnoloogilise telekommunikatsioonivõr 0,6 0,6 0,6 1,5 5 1,9 gu kaablid Tehnovõrkude ja -rajatise 2 1,5 1,5 1,5 1 5,8 kanalid ja tunnelid Kütusetorud ja kütusehoidlad (nii 30 5 30 15 15 30 maapinnal kui ka maa all) TABEL 4. ÕHULIINIDE HORISONTAALNE PAIGUTUS Tehnovõrgu ja -rajatise Horisontaalne kaugus (m) maa-alustest tehnovõrkudest ja -rajatistest: tüüp Raudtee kontaktliini Teekraavi välisserva 1435 raudtee muldkeha masti vundamendid ja või maantee muldkeha lõikejoon olemasoleva maandussüsteemi lõikejoon olemasoleva maapinnaga (looduslik vundamendid maapinnaga (looduslik maapind) või maapind) raudteekraavi välisserv Kuni 35 kV (kaasa 15 m 8m 15 m arvatud) tõmmitsatega elektrimastid, postid, tornid maapiirkondades Üle 35 kV (ei ole kaasa 30 m 8m 30 m arvatud) tõmmitsaga elektrimastid, postid, tornid maapiirkondades Kuni 35 kV (kaasa Masti kõrgus maapinnast 15 m Masti kõrgus maapinnast arvatud) tõmmitsata mõõdetuna + 10 m mõõdetuna + 10 m elektrimastid, postid, tornid maapiirkondades Üle 35 kV (ei ole kaasa Ei ole lubatud raudtee Ei ole lubatud raudtee ja Ei ole lubatud raudtee arvatud) tõmmitsata kaitsevööndis maantee kaitsevööndis kaitsevööndis elektrimastid, postid, tornid maapiirkondades Kuni 110 kV (kaasa Ei ole lubatud raudtee Ei ole lubatud raudtee ja Ei ole lubatud raudtee arvatud) tõmmitsaga kaitsevööndis maantee kaitsevööndis kaitsevööndis elektrimastid, postid, tornid linnapiirkondades Üle 110 kV (ei ole kaasa 8m 3m 8m arvatud) tõmmitsaga elektrimastid, postid, tornid linnapiirkondades Kuni 110 kV (kaasa Ei ole lubatud raudtee Ei ole lubatud raudtee ja Ei ole lubatud raudtee arvatud) tõmmitsata kaitsevööndis maantee kaitsevööndis kaitsevööndis elektrimastid, postid, tornid linnapiirkondades Üle 110 kV (ei ole kaasa Ei ole lubatud raudtee Ei ole lubatud raudtee ja Ei ole lubatud raudtee arvatud) tõmmitsata kaitsevööndis maantee kaitsevööndis kaitsevööndis elektrimastid, postid, tornid maapiirkondades LISA 1. Projekteerimisjuhend. Raudtee energiavarustus. Osa 4: elektromagnetiline ühilduvus (19-03-2018) [ingl.k.]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel