Saatja: Eda Paju <
[email protected]>
Saadetud: 18.12.2020 07:30
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Kiili valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek
Tere
Palun panna see1.10-17/2020/6816-1 juurde.
Tänud!
Eda
From: Katrin Rannama <
[email protected]> Sent: Thursday, December 17,
2020 3:52 PMTo: Eda Paju <
[email protected]>Subject: RE: Kiili valla
üldplaneeringu eskiislahenduse ja üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek
Tere
Edastan Rail Baltic Estonia OÜ seisukoha avalikule väljapanekule esitatud
Kiili valla üldplaneeringu eskiislahendusele ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõule.
Lugupidamisega,
________________________________
From: <>Sent: Wednesday, December 16, 2020 8:14:46 AMTo: Lagle-Katrin
Lembavere <>; Eda Paju <>Subject: Kiili valla üldplaneeringu
eskiislahenduse ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu avalik väljapanek
Tere!
palun teatada, kas Rail Baltic Estonial on ettepanekuid Kiili valla
üldplaneeringule ja KSH aruandele. Kui on ettepanekuid/arvamusi, siis
palun saata need teadmiseks ka MKMile aadressile hiljemalt 21.
detsembriks 2020.
Tervitades
Eda Paju
Ühisosakonna haldustalitus
Rahandusministeerium
5663 6609
Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri:
Kiili valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek
Registreerimise kuupäev: 06.11.2020 Registreerimise number: 1.10-
17/2020/6816-1.
Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSuur-Ameerika 110122 Tallinn625
6342
Lp Aimur Liiva
Kiili Vallavalitsus Teie: 5.11.2020 nr 8-1/703-44
[email protected] Meie: 15.12.2020 nr KV2020-109
Avalikule väljapanekule esitatud Kiili valla üldplaneeringu eskiislahendusele ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ettepanekute esitamine
Oleme tutvunud avalikule väljapanekule esitatud Kiili valla üldplaneeringu eskiislahendusega
(Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0018, 27.10.2020) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõuga (Lemma OÜ, 19.10.2020). Rail Baltic Estonia OÜ ettepanekud Kiili valla
üldplaneeringu eskiislahendusele:
1. Rail Baltic (edaspidi RB) raudtee asukoht on projekteerimise käigus täpsustunud. Sellest
tulenevalt palume üldplaneeringu joonistel kajastada täpsustunud RB raudtee asukoht (Lisa
1).
2. Kiili valla territooriumile RB kohalikke peatusi kavandatud ei ole, kuid Assaku ja Luige peatused
asuvad Kiili valla mõjupiirkonnas. Assaku peatuse asukoht on projekteerimise käigus
täpsustunud. Assaku peatus asub Põrguvälja tee viadukti ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
vahelisel alal Rae vallas Põrguvälja tee 29 (65301:002:1683) kinnistu piirkonnas. Palume
üldplaneeringu materjalides kajastada täpsustunud peatuse asukoht.
3. RB kohalike peatuste täpsed lahendused selguvad detailplaneeringute menetlustes.
4. Üldplaneeringu eskiislahenduse kohaselt kattub RB raudtee trassi koridor perspektiivse
Tallinna ringraudtee põhimõttelise koridori alternatiiviga. Rail Baltic Estonia OÜ on seoses
sellega edastanud Harjumaa Omavalitsuste Liidule 26.08.2020 kirja nr KV2020-065 (Lisa 2).
Palume lähtuda kirjas toodud seisukohtadest.
5. RB raudtee ehitusperioodil kasutatavate veoteede kasutamiseks koostatakse vastav analüüs.
Analüüsi eeldatav valmimise tähtaeg on 2021. a II pool.
6. Palume analüüsida rohevõrgustiku alade säilitamise otstarbekust RB raudteekoridori, Tallinn-
Rapla-Türi maantee ja Tallinna ringtee vahelisel alal ning Tallinn-Rapla-Türi maantee Kangru
ristmiku ümbruses. Tegu on suurtest intensiivse kasutusega transpordi taristu objektidest
ümbritsetud piirkonnaga, mille sisuline kontakt ülejäänud võrgustikuga praktiliselt kaob.
7. Pärast RB raudtee valmimist hakkab kehtima ehitusseadustikus sätestatud raudtee
kaitsevöönd.
8. Planeerimisel arvestada, et müratundlike objektide kavandamisel RB raudtee lähipiirkonnas
peab vastav arendaja tagama ja finantseerima normidele vastavate leevendavate meetmete
kasutusele võtmise.
OÜ Rail Baltic Estonia Reg. nr: 12734109 Tel. +372 686 7067
Endla 16 VAT: EE101954107 E-mail:
[email protected]
10142 Tallinn www.rbestonia.ee
Täname Teid Rail Baltic Estonia OÜ-d üldplaneeringu koostamise protsessi kaasamast ning palume
ka edaspidi planeeringu koostamise protsessis koostööd teha.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Kivikangur
põhitrassi peaprojektijuht
Lisa 1. RB raudtee täpsustunud asukoht („IDO-XR-AXIS-ALT-2-DPS2-A1-5000-EST-2“);
Lisa 2. Rail Baltic Estonia OÜ 26.08.2020 kiri nr KV2020-065
(„Ringraudtee_eripl_eelnõule_seisukoht“).
2
Lp Joel Jesse Teie: 22.07.2020 nr 9-1/23-1
Harjumaa Omavalitsuste Liit
[email protected] Meie: 26.08.2020 nr KV2020-065
Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõule seisukoha andmine
Olete palunud tagasisidet Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõule.
Riigi eriplaneeringu koostamisel palume arvestada alljärgnevate märkustega:
1. Rail Baltic Harju maakonnaplaneering - 13.02.2018 kehtestati riigihalduse ministri käskkirjaga nr
1.1-4/41 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, millega
määrati ligi 350 m laiune trassikoridor koos teede ristumisteks vajalike aladega Rail Baltic raudtee
elluviimiseks. RB Harju maakonnplaneeringu koridoris sätestatud piirangud (sh
maakasutustingimused) kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Lõplik raudtee paiknemine ning tehniline
lahendus selguvad ehitusloa menetluse raames.
2. Tallinna ringraudtee taristu arvestamine Rail Baltic raudtee projekteerimisel - Rail Baltic raudtee
projekteerimisel arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 kirjas nr 24.5-
6/19-0095/6216 antud suunistega, mille kohaselt tagatakse piisav ruumivajadus konfliktkohtades nii
Rail Baltic raudtee kui ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud perspektiivse põhimõttelise
Tallinna ringraudtee tarbeks.
3. Viite täpsustamine - Juhime tähelepanu, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise
taotluse eelnõu viite nr 17 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 suunis“ alt
avaneb Maaeluministeeriumi kiri. Palume lisada õige viide.
4. Rail Baltica tehnilised nõuded - Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamisel ja koostamisel
arvestada Rail Baltic Utility Requirements 04.04.2019 ja Design guidelines nõuetega. Inglise ja eesti
keelse versiooni erinevuste korral palume lähtuda inglise keelsest dokumendist.
5. Rail Baltica tehnilised tingimused – Eriplaneeringu koostamise ajal küsida Rail Baltic Estonia OÜ
käest planeeringu lähteseisukohtade faasis täpsemad tehnilised tingimused (MKM volitus 06.01.2020
nr 24.5-6/19-0095/63).
6. Võimalikud tehnilised piirangud – Planeeringu koostamise ajal lähtuda Rail Baltica põhiprojekti
järgsest lahendusest. Mitte seada tulevikus täiendavaid piiranguid rööbasteede ümberehitusele,
rekonstrueerimisele või uute rööbasteede ehitusele raudtee kinnistul.
OÜ Rail Baltic Estonia Reg. nr: 12734109 Tel. +372 686 7067
Endla 16 VAT: EE101954107 E-mail:
[email protected]
10142 Tallinn www.rbestonia.ee
Täname Teid Rail Baltic Estonia OÜ-d eriplaneeringu koostamise protsessi kaasamast ning palume
ka edaspidi planeeringu koostamisel koostööd teha.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Kivikangur
Põhitrassi peaprojektijuht
Lisad: Rail Baltic Utility Requirements.
Katrin Rannama
maakorraldaja
[email protected]
2
-degrees
•
•
•
Total Pressure (kPa)
160 150 140 130 120 110 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0
0
0,5
1
1,5
Depth below interference plane (m)
2
2,5
3
3,5
4
4,5
5
5,5
6
Sum of total pressure Overburden pressure Imposed pressure
GRAPH 1
TABLE A
°
°
°
°
°
°
SCHEMATIC 1
Kinnitatud tehnilises töörühmas 20.03.2019
RAIL BALTICA
TEHNILISED NÕUDED
TEHNORVÕRKUDELE
JA -RAJATISTELE
04.04.2019
Kaasfinantseerib Euroopa Ühendamise
Rahastu
Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril.
Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest.
Rail Baltica tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele
Sisukord
EESSÕNA ............................................................................................................................. 3
KÄESOLEVAS DOKUMENDIS MITTE KÄSITLETUD NÕUDED ........................................... 3
MÕISTED .............................................................................................................................. 3
KÄESOLEVA DOKUMENDI PÕHIMÕTTED .......................................................................... 5
ÜLDOSA ............................................................................................................................... 6
ÜLDNÕUDED .............................................................................................................. 6
PROJEKTI DOKUMENTATSIOONI NÕUDED ............................................................11
TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE OMANIKU VASTUTUS ......................................12
SÕLTUMATU KOLMANDA OSAPOOLE EKSPERTIISI NÕUE JA ÕIGUS .................13
EHITUSTÖÖDE JÄRELEVALVE .................................................................................13
ERINÕUDED ........................................................................................................................13
KÕRGE RISKIGA MAA-ALUSED TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED (GAAS, ÕLI,
KAUGKÜTE, AUR, KEMIKAALID, MUUD SURVETORUD) ........................................13
MADALA RISKIGA MAA-ALUSED TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED (ISEVOOLNE
KANALISATSIOON, ISEVOOLNE ÄRAVOOL, ISEVOOLNE SADEMEVEE ÄRAVOOL)
....................................................................................................................................15
ÕHULIINID JA MAAKAABLID .....................................................................................17
LISA: TABELID 1–4 ..............................................................................................................20
TABEL 1. MAA-ALUSTE TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE VERTIKAALNE
PAIGUTUS ..................................................................................................................20
TABEL 2. ÕHULIINIDE VERTIKAALNE PAIGUTUS ...................................................21
TABEL 3. MAA-ALUSTE TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE HORISONTAALNE
PAIGUTUS ..................................................................................................................23
TABEL 4. ÕHULIINIDE HORISONTAALNE PAIGUTUS .............................................24
LISA 1. Projekteerimisjuhend. Raudtee energiavarustus. Osa 4: elektromagnetiline ühilduvus
(19-03-2018) [ingl.k.] ............................................................................................................25
EESSÕNA
Käesoleva dokumendi eesmärk on kirjeldada tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise,
rekonstrueerimise ja ümberehitamise nõudeid raudtee kaitsevööndis ja raudteega seoses. See
on suunatud peamiselt kolmandatele osapooltele, kes soovivad ehitada uusi või
rekonstrueerida olemasolevaid tehnovõrke ja -rajatisi, mis asetsevad raudtee teljega risti- või
pikisuunaliselt. Samu põhimõtteid peab järgima ka Rail Baltica projekteerija. Selles
dokumendis ei kirjeldata kolmandate osapoolte tehnovõrkude ja -rajatistega mitte seotud
rajatiste ja ehitiste nõudeid.
KÄESOLEVAS DOKUMENDIS MITTE
KÄSITLETUD NÕUDED
Selles dokumendis kirjeldatakse Rail Baltica raudteega seotud tüüpiliste tehnovõrkude ja -
rajatiste ehitamise nõudeid vastavalt tavapraktikale. See dokument ei kirjelda kõrge
keerukusastme ja erinõuetega tehnovõrkude ja -rajatiste, näiteks toksiliste kemikaalide,
tuumaelektrijaamade, tuuleparkide jms nõudeid. Nende puhul töötab Rail Baltica koordinaator
välja eritingimused iga juhtumi jaoks eraldi.
Kui kehtestatud keskkonna-, maastiku-, geoloogilised või muud tingimused ei võimalda selle
dokumendi kohaselt tehnovõrke ja -rajatisi projekteerida ega ehitada, siis tuleb taotleda erandi
tegemist. Rail Baltica koordinaatori meeskond hindab eranditaotlust ja otsustab, kas teha
erand või sellest keelduda. Rail Baltica koordinaatori meeskonnal on õigus küsida lisateavet
ja kui seda ei esitata, lükatakse eranditaotlus automaatselt tagasi.
MÕISTED
Rail Baltica koordinaator – projekti teostamise etapis käesolev projekti koordinaator, kelle
pärast projekti valmimist asendab raudtee infrastruktuuri haldaja.
Raudtee kaitsevöönd –
Eesti: 30 m maa-ala kummalgi pool kõige välispidisemat rööbasteed vastavalt eelprojektile või
seda asendavale konsolideeritud eelprojektile, põhiprojektile või tööprojektile. Enne
põhiprojekti valmimist ja kui arendajal on alust arvata, et raudteetrassi asend muutub, võib
raudtee kaitsevöönd võrreldes tehnovõrkude ja -rajatiste nõuetega olla laiem, arvestades
maakonnaplaneeringuga (eriplaneering) kehtestatud koridori laiuse piiranguga. Selle eesmärk
on tagada raudtee ohutu ja tõrgeteta ehitamine ning toimimine.
Läti: 30 m maa-ala kummalgi pool kõige välispidisemat rööbasteed vastavalt eelprojektile või
seda asendavale konsolideeritud eelprojektile, põhiprojektile või tööprojektile. Enne
põhiprojekti valmimist ja kui arendajal on alust arvata, et raudteetrassi asend muutub, võib
raudtee kaitsevöönd võrreldes tehnovõrkude ja -rajatiste nõuetega olla laiem, arvestades
riikliku huviga territooriumi objekti laiuse piiranguga. Selle eesmärk on tagada raudtee ohutu
ja tõrgeteta ehitamine ning toimimine.
3
Leedu: 30 m maa-ala kummalgi pool kõige välispidisemat rööbasteed vastavalt eelprojektile
või seda asendavale konsolideeritud eelprojektile, põhiprojektile või tööprojektile. Enne
põhiprojekti valmimist ja kui arendajal on alust arvata, et raudteetrassi asend muutub, võib
raudtee kaitsevöönd võrreldes tehnovõrkude ja -rajatiste nõuetega olla laiem, arvestades
eriplaneeringuga kehtestatud laiuse piiranguga. Selle eesmärk on tagada raudtee ohutu ja
tõrgeteta ehitamine ning toimimine.
Eriplaneering (Eesti) –
Riigihalduse ministri 13.02.2018 nr 1.1-4/41 käskkirjaga „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“ kehtestatud Harju maakonnaplaneering
Riigihalduse ministri 14.02.2018 nr 1.1-4/43 käskkirjaga „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“ kehtestatud Rapla maakonnaplaneering
Riigihalduse ministri 13.02.2018 nr 1.1-4/40 käskkirjaga „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“ kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering
Riikliku huviga objekt (Läti) – riikliku huviga objekt vastavalt ruumilise arengu planeerimise
seaduse artikli 7.1 lõikele 11 ja artiklile 17.
Riikliku huviga territooriumi objekt (Läti) – korraldustega nr 467 ja 468 määratletud
raudteeliini territoorium Lätis.
Eriplaneering (Leedu) – Kaunase Euroopa standardi kohase raudteeliini eriplaneering –
Leedu ja Läti riigipiir, heaks kiidetud Leedu Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2017. aasta
otsusega nr 31.
Konsolideeritud eelprojekt – raudtee (kogu liini) projekt kontseptuaalsel tasemel, mis
põhineb riiklikul tasandil läbi viidud keskkonnamõju hindamise uuringutel, eelprojektil ja
ruumilise planeeringu uuringutel, vastab raudtee koostalitluse tehnilisele kirjeldusele (KTK) ja
Rail Baltica projekteerimisjuhendile.
Põhiprojekt – põhiprojekti loomise etapis projekti täpsustatakse, sealhulgas viiakse läbi
väliuuringud, eelkõige topograafilised, geoloogilised, geotehnilised, hüdroloogilised ja
hüdraulilised. Projektis esitatakse detailsemad andmed materjalide ühiku maksumuse ja
erinevate ehitusetappide maksumuse kohta. Selles etapis võetakse vastu kõik
projekteerimisotsused, et koostada ehitusdokumendid ja alustada ehitustööde hangete
korraldamist.
Tööprojekt – tööprojekt hõlmab üksikasjalike jooniste ja spetsifikatsioonide koostamist,
millega kehtestatakse projekti ehitusnõuded. Tööprojekt kirjeldab kõigi projekti kaasatavate
komponentide kvaliteeti, konfiguratsiooni, suurust ja omavahelist suhet. Tööprojekt peab
olema kooskõlas projekti programmi, ehituseelarve ja projekti ajakavaga. Tööprojekt on
ehituse alustamise alusdokument.
GSM-R – rahvusvaheline juhtmevaba side standard raudtee kommunikatsiooni ja rakenduste
jaoks.
DN – nimiläbimõõt; tähtnumbriline suuruse tähistus viitena, millele järgneb mõõtmeteta täisarv,
mis on kaudselt seotud puuraugu (ID) füüsilise suurusega millimeetrites või lõppühenduste
välisläbimõõduga (OD).
ATEX – direktiiv plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete kohta (direktiiv
94/9/EÜ).
LDS – lekke tuvastamise süsteem (leakage detection system); süsteem torus lekke
tuvastamiseks ja sellest teavitamiseks.
SMAS – oleku seire- ja häiresüsteem (status monitoring and alarm system) süsteemide osas
esinevate kõrvalekallete tuvastamiseks võrreldes normaalse talitlusega ja sellistest
sündmustest teavitamiseks häireteatega.
SCADA – järelevalvekontroll ja andmete hankimine (supervisory control and data acquisition);
juhtimissüsteemi arhitektuur, mis kasutab protsesside järelevalve haldamiseks arvuteid, võrku
ühendatud andmesidet ja graafilisi kasutajaliideseid.
PLC – programmeeritav loogikakontroller (programmable logic controller); väike modulaarne
pooljuhtarvuti kohandatud juhistega konkreetse ülesande täitmiseks.
VRC – muutuva takistusega elektrijuht (variable-resistance conductor), milles kasutatakse
kolme paralleelset juhi ahelat, mida tähistavad takistid.
Kummist kaablikaitse – kaabli väliskate, mis kaitseb elektrijuhti ja kaabli sisemisi kihte kliima
ja füüsikaliste/keemiliste kahjustuste eest.
Maakaablid – side- või elektrikaablid, mis on spetsiaalselt ette nähtud pinnasesse
paigaldamiseks ilma täiendava katte, ümbrise või torustikuta selle kaitsmiseks.
Lol – BIM-i dokumentatsioonis sätestatud teabetase (level of information).
LoG – BIM-i dokumentatsioonis sätestatud geomeetriatase (level of geometry).
KÄESOLEVA DOKUMENDI PÕHIMÕTTED
1. Kaitsta Rail Baltica rajatisi ja raudteed võimalike tehnovõrkude ja -rajatiste
põhjustatavate kahjustuste eest.
2. Kui see on mõistlik ja teostatav, välistada, et tehnorajatistele oleks vaja opereerimise
aegselt juurdepääsu nende hoolduseks ja avariitöödeks raudtee kaitsevööndis. Selle
põhimõtte eesmärk on luua raudtee opereerimiseks ohutu keskkond, minimeerida
reisijatele põhjustatavaid ebamugavusi ja kõrvaldada töötajate turvalisust ohustavad
tingimused tehnovõrkude ja -rajatiste hooldamisel ja avariitöödel.
3. Kindlustada, et lahendused tehnovõrkude ja -rajatiste kontrollimiseks, hooldamiseks ja
avariitöödeks on sellised, et nende töödega ei põhjustataks häiringuid rongiliikluses.
4. Täita asjaomaste tehnovõrkude ja -rajatiste omanike ohutuse nõudeid ja kriteeriume.
Samas talitatakse põhimõtte järgi, et korrektuure ega muudatusi raudtee projektis
tehnovõrkude ja -rajatiste kasuks ei tehta, välja arvatud juhul, kui tehnovõrkude ja -
rajatise omaniku ja Rail Baltica koordinaatori vahel on selles spetsiaalselt kokku
lepitud.
ÜLDOSA
ÜLDNÕUDED
1.1. Raudtee äärde (piki raudteeliini) raudtee kaitsevööndi sisse tohib kolmandate osapoolte
tehnovõrke ja -rajatisi ning nendega seotud ehitisi ja seadmeid (ka siis, kui tehnovõrk ja
-rajatis ise asub raudteeliiniga risti) projekteerida ja ehitada ainult erandjuhtudel. Kolmas
osapool peab selleks siis esitama hoolikalt põhjendatud ja aruandega varustatud
tõendid, mis näitavad, et tema projekti realiseerimiseks ei ole muud võimalust. Eelnevalt
nimetatud aruande peab enne projekteerimise ja kooskõlastamisega alustamist heaks
kiitma Rail Baltica koordinaator ning see peab tõendama vähemalt alljärgnevat.
1.1.1. Alternatiivne asukoht ei ole tõhusate kommunaalteenuste osutamise
seisukohast teostatav viisil, mis võimaldaks hooldusel ja opereerimisel ohutust,
vastupidavust ja säästlikkust.
1.1.2. Tehnovõrk ja -rajatis ei kahjusta ega takista raudteerajatise projekteerimist,
ehitamist, kasutamist, hooldamist, ohutust ega stabiilsust.
1.1.3. Tehnovõrk ja -rajatis ei häiri ega halvenda raudteerajatise kavandatud
kasutamist ega edasist laiendamist.
1.1.4. Raudtee kaitsevööndi kasutamise õiguse mitteandmine ei avalda omanikule,
keskkonnale ega avalikkusele korvamatut mõju.
1.1.5. Tehnovõrk ja -rajatis peab asetsema selliselt, et seda oleks võimalik
teenindada, hooldada ja opereerida ilma juurdepääsuta raudtee kaitsevööndi
alalt ning see ei ohusta raudteerajatise turvalisust ega tekita sellele kahjustusi.
1.2. Kolmanda osapoole tehnovõrgu ja -rajatise paigutamine piki raudteed raudtee
veeviimarite alla ei ole mitte mingil juhul lubatud.
1.3. Kolmanda osapoole tehnovõrgu ja -rajatise paigutamine teiste rajatiste nagu
veojõuseadmed ja sidetornid, GSM-R rajatised alla ja peale ei ole mitte mingil juhul
lubatud.
1.4. Tehnovõrku ja -rajatisi ei tohi mingil juhul paigutada ebastabiilse maapinna või suure
maalihkeohuga piirkonda.
1.5. Kõik maasse paigaldatavad vedelikke transportivad tehnovõrgud ja -rajatised tuleb
paigutada allapoole maapinna külmumispunkti.
1.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste ristumised, mis asuvad raudtee suhtes vähem kui 60-kraadise
nurga all, loetakse paralleelpaiknemiseks.
1.7. Väljaspool raudtee kaitsevööndit tuleb kõik tehnovõrgud ja -rajatised paigutada
raudteest võimalikult kaugele, kuid mitte kunagi lähemale kui käesolevas dokumendis
on ette nähtud.
1.8. Kõik uued tehnovõrgud ja -rajatised tuleb paigutada olemasolevatele raudteevälistele
tehnorajatistele võimalikult lähedale, järgides muid käesolevas dokumendis sätestatud
tingimusi.
1.9. Kõik raudteega risti asuvad ja enne raudtee ehituse algust maa alla paigaldatavad
tehnovõrgud ja -rajatised tuleb projekteerida ja ehitada ainult avatud kaevikuga. Kõigil
maa alla paigaldatud tehnovõrkudel ja -rajatistel peab olema hülsstoru.
1.10. Kõik raudteega risti asuvad ja pärast raudtee ehituse algust maa alla paigaldatavad
tehnovõrgud ja -rajatised tuleb projekteerida ja ehitada ainult kinnisel meetodil. Kõigil
maa alla paigaldatud tehnovõrkudel ja -rajatistel peab olema hülsstoru.
1.11. Kõigi hülsstorude jäikus peab olema vähemalt 30 kN/m2.
1.12. Kinnise meetodi kasutamise korral peab projekt sisaldama vähemalt järgmist ja olema
kooskõlas standardiga EN 12889:
1.12.1. pinnaseuuringud ja tulemuste tõlgendamine,
1.12.2. meetodi valik,
1.12.3. pinnase stabiliseerimise projekt,
1.12.4. toru projekt koos toru kaitsekatte lahendustega,
1.12.5. torude paigalduse projekt ja masinatele esitatavad nõuded,
1.12.6. tegevuskava toru purunemise korral,
1.12.7. torude paigaldamise kontrollmeetmed ja dokumenteerimine,
1.12.8. kaevikute lahendused (vajaduse korral),
1.12.9. kohaldatavad tervisekaitse- ja ohutusmeetmed.
1.13. Tavaolukorras ei ole lubatud paigaldada kolmandate osapoolte tehnovõrke ja -rajatisi
sillale, ökoduktile, viaduktile, ülekäigusillale, truubile, raudtee-alusesse läbikäiku ega
tunnelile. Erandlike asjaolude esinemisel peab kolmas osapool esitama hoolikalt
põhjendatud ja aruandega varustatud tõendid, et tema projekti realiseerimiseks ei ole
muud võimalust. Eelnevalt nimetatud aruande peab enne projekteerimise ja tehnilise
kinnitamisega alustamist heaks kiitma Rail Baltica koordinaator.
1.14. Raudteed ületavate tehnovõrkude ja -rajatiste jaoks peavad olema ette nähtud vahendid
nende tööst väljalülitamiseks (ventiilid, kaitselülitid jne), kui nende rike, purunemine või
muud nendega seotud asjaolud ohustavad raudteed.
1.15. Kõik kaevised, mille sügavus on üle 1,5 m (sõltuvalt pinnase tingimustest võib olla vajalik
ka väiksema kaevise sügavuse korral), peavad olema toestatud. Projektis peab
sisalduma lahendus kraavi toestamiseks.
1.16. Kui kasutatakse metallist torusid või hülsstorusid, peavad need olema kaitsva kattega,
katoodkaitsega või nende arvutatud paksust tuleb suurendada, et hülsstoru suudaks
kogu 100-aastase kasutusea jooksul koormustele vastu pidada, võttes arvesse
korrosioonist tingitud paksuse kadu. Rakendada tuleb korrosiooni hindamise
seiresüsteemi. Kaitsenõuete kehtestamisel tuleb järgida standardit EN 12501.
Katoodkaitse puhul tuleb järgida standardit EN 12954. Kaitsekatte puhul tuleb viidata
kohaldatavale Euroopa standardile. Hülsstoru arvutused peavad vastama standardi EN
13480-6 A lisale.
1.17. Raudtee alla paigaldatud metallist hülsstoru minimaalne lubatud voolavuspiir peab
olema 250 MPa või suurem ja selle paksus tuleb arvutada vastavalt kehtestatud
koormustele ja pinnase tingimustele.
1.18. Raudtee alla paigaldatud betoonist hülsstoru minimaalne lubatud betooniklass on 30/37
ja minimaalne keskkonnaklass XC4 XF4 või kõrgem ning selle paksus tuleb arvutada
vastavalt kehtestatud koormustele ja pinnase tingimustele.
1.19. Metallist hülsstorud ja torud peavad olema maandatud ja isoleeritud.
1.20. Kõik tehnovõrgud ja -rajatised, nii maa sees kui ka õhus, mida võib kahjustada välk, tuleb
välgu eest kaitsmiseks maandada väljaspool raudtee kaitsevööndit.
1.21. Kolmanda osapoole tehnovõrkude ja -rajatiste maandus peab olema raudtee kõigist
maanduspunktidest ja -rajatistest 20 m kaugusel.
1.22. Kõik elektrooniliste ja elektriseadmetega seotud tehnovõrgud ja -rajatised peavad
vastama Rail Baltica projekteerimisjuhendis esitatud elektromagnetilise ühilduvuse
nõuetele (vt 1. lisa)
1.23. Hoidmaks ära võimalust, et tehnovõrkude ja -rajatise torud muutuvad rööbastee
regenereeriva pidurdussüsteemi osaks, tuleb sulgeventiilidele või nende kõrvale või
sarnasesse kohta, kus sulgeventiilid pole vajalikud, paigaldada isoleeritud ühendused
või liitmikud.
1.24. Raudtee all olevad hülsstorude ja torude ühendused peavad olema lekkekindlad ja
taluma raudteekoormust (teljekoormus 25 tonni). Koormuse arvutamiseks tuleb
kohaldada standardi EN 1991-2 punktis 6.3.6.2 kirjeldatud metoodikat baastasapinna
kohal ülemise koormuse jaotumise tsoonis.
Märkus: standardse liiprite vahekauguse 1666 tk/km, liipri laiuse 290 mm ning
kombineeritud ballasti ja ballasti aluse kihi kogupaksuse 620 mm korral on
koormamistasapinnaks ballasti aluse ja muldkeha piir. Muudel juhtudel tuleb see
arvutada vastavalt.
Koormamistasapinnast allpool kasutatakse ühtlaselt koormatud riba jaoks Boussinesqi
elastse poolruumi teooria põhimõtet. See meetod eeldab, et pinnas on pooleldi lõpmatu
geomeetria piires homogeenne ja isotroopne mass ja rakendatavad koormused on
alloleva kihi tugevuse lineaarelastses vahemikus. Seetõttu on enne jätkamist oluline
kontrollida, kas kandepiirseisundi tingimus on täidetud. Andmed on esitatud tehnovõrgu
ja -rajatise projekteerimiseks koormatud raudteelõigu ja koormamistasapinna alla.
Järgnev graafik ja sellega seotud tabelid näitavad kogupingete profiili koos sügavusega.
Arvesse tuleks võtta ka järgmisi põhipunkte:
• pingete arvutamisel tuleb lähtuda asjakohasest EC-7 arvutusvariandist.
• Kergtäitematerjalidest muldkehade korral võivad pinged põhjustada
konservatiivsema projektlahenduse. Projekteerija ülesandeks on valida sobivad
parameetrid või kasutada esitatud diagrammi. (Praegu eeldatakse, et ballasti ja
muldkeha materjali ühiku mass on vastavalt 18 kN/m3 ja 22 kN/m3).
• Üleslükkejõudu ei ole arvestatud, kuna põhjavee sügavus sõltub konkreetsest
asukohast. Projekteerija peab seda hindama lõikude kaupa.
Märkus: pingeid saab lugeda otse graafikult või alternatiivina interpoleerimise teel,
kasutades tabelite andmeid. Pinged arvestavad vastavalt rööpa, liipri ja tegelikku
koormust. Rakendatud ja omakaalu pingete summa on graafikul esitatud sinise profiilina.
Kogurõhk (kPa)
Sügavus koormamistasapinnast allpool (m)
Kogupinge summa Omakoormuse pinge Rakendatud pinge
GRAAFIK 1
Sügavus allpool koormamistasapinda, Z Kogupinge summa (kPa)
(m)
0,2 116
0,3 114
0,4 110
0,5 105
0,6 100
0,7 95
0,8 92
0,9 89
1 87
1,1 85
1,2 84
1,3 83
1,4 82
1,5 82
1,6 82
1,7 82
1,8 82
1,9 83
2 84
2,1 84
2,2 85
2,3 86
2,4 87
2,5 88
2,6 90
2,7 91
2,8 92
2,9 94
3 95
3,1 97
3,2 98
3,3 100
3,4 101
3,5 103
3,6 105
3,7 106
3,8 108
3,9 110
4 112
4,1 113
4,2 115
4,3 117
4,4 119
4,5 121
4,6 123
4,7 124
4,8 126
4,9 128
5 130
5,1 132
5,2 134
5,3 136
5,4 138
5,5 140
5,6 142
5,7 144
5,8 146
5,9 148
6 150
TABEL A
1.25 Rail Baltica koordinaator jätab endale võimaluse teha ilma eelnevate selgitusteta
muudatusi, ajakohastusi või lisada täiendusi. Osapoolte teavitamine toimub vastavalt
vajadusele.
1.26. Raudtee kaitsevööndile ei ole lubatud seada täiendavat servituuti.
1.27. Tehnovõrkude ja -rajatiste paigaldamiseks tuleb rakendada töö seirekava.
Tehnovõrkude ja -rajatiste projekt peab sisaldama töö seirekava, mis peab hõlmama
vähemalt alljärgnevat:
1.27.1. pinnase olemasolevate kõrvalekallete seire,
1.27.2. tolmu ja õhusaaste seire,
1.27.3. reostuse seire,
1.27.4. põhjavee seire,
1.27.5. vibratsiooni seire,
1.27.6. tundlike opereerimise rajatiste ja seadmete seire,
1.27.7. kaevatud pinnase kvantiteedi ja kvaliteedi jälgimine, võrreldes seda projektis
antud teabega.
1.28. Tehnovõrkude ja -rajatiste töövõtja on kohustatud pärast oma ehitustööde lõppu
taastama raudteetrassi koridori algoleku. Algoleku taastamisel tuleb arvestada Rail
Baltica koordinaatori juhiste ja nõudmistega.
1.29. Kõik ristuvad maasse paigaldatud tehnovõrgud ja -rajatised peavad olema tähistatud
märgistuspostide ja märkidega maapinnal otse raudtee kaitsevööndi ääres. Kõik
pikisuunaliselt maasse paigutatud tehnovõrgud ja -rajatised tuleb tähistada
märgistuspostidega ja viitadega iga 150 m tagant ning igas teeületuskohas,
vooluveekogu ääres või mujal tehnovõrkude ja -rajatiste ristumisel ja kohtades, kus liini
suund on oluliselt muutunud. Märgistusega peab tuvastama iga tehnovõrgu ja -rajatise
omaniku, hädaabitelefoni numbri, Rail Baltica kilomeetri ja tehnovõrgu ja -rajatise
sügavuse maapinnast (suhteline ja absoluutne).
1.30. Kõik maasse paigaldatud tehnovõrgud ja -rajatised tuleb märgistada hoiatuslindiga, mis
peab asetsema 0,3 m tehnovõrgust ja -rajatisest ülevalpool.
1.31. Raudtee ohutuse tagamiseks kasutatavad minimaalsed vertikaalsed ja horisontaalsed
vahemikud on esitatud LISA TABELITES 1–4.
1.32. Järgida tuleb kõiki asjaomastes riikides ja Euroopa Liidus kehtivaid seadusi,
standardeid ja norme. Kui neis seatud nõudmised on rangemad kui käesolevas
dokumendis, tuleb järgida rangemaid nõudeid.
PROJEKTI DOKUMENTATSIOONI NÕUDED
2.1. Kõik projektid tuleb esitada kahes identse sisuga eksemplaris, millest üks eksemplar on
pdf-vormingus ja teine eksemplar dwg (joonised), xlsx (tabelid) ja docx (tekstifailid)
vormingutes.
2.2. Projekt peab sisaldama vähemalt asendiplaani, ristlõikeid, pikiprofiili ja seletuskirja. Rail
Baltica koordinaator jätab endale võimaluse nõuda lisajooniseid ja dokumente, kui see
on vajalik projekti valideerimiseks ja raudtee projektiga vastuolude kontrollimiseks.
2.3. Projektil tuleb raudteekoridori piketaaž tähistada 1 m täpsusega.
2.4. Dwg-joonised peavad olema esitatud meetermõõdustikus ja asukohariigi koordinaat- ja
kõrgussüsteemides.
2.5. Projektis peab raudtee olema näidatud profiilil, lõigetel ja asendiplaanil. Samuti tuleb
näidata vahemaid meetermõõdustikus – nii plaanis, lõigetes kui ka profiilis. Kinnise
meetodi puhul tuleb näidata alg- ja lõppkaevikute asukohad koos kaevise sügavuse ja
nõlvakalletega.
2.6. Kolmanda osapoole tehnovõrgu ja -rajatise omanik vastutab täielikult oma projekti eest
ja kinnitab, et on teadlik valitsevatest pinnasetingimustest, raudtee ja selle rajatiste ning
muldkeha poolt põhjustatavatest koormustest ning nende sobilikkusest asjaomase
tehnovõrgu ja -rajatise rajamisekskavandatavate paigaldusmeetodite rakendamiseks.
2.7. Projekteerimisjoonistel tuleb näidata kõik teadaolevad olemasolevad ja tulevased
tehnovõrgud ja -rajatised, hooned, teed, raudteed ja loodusobjektid.
2.8. Projekteerija peab esitama kaevepiiride mõjupiirkonnas asuvate tehnovõrkude ja -
rajatiste kaitse- ja seirekava.
2.9. Projekteerija lisab oma plaanidesse juhise, mille kohaselt tuleb pöörduda Rail Baltica
koordinaatori poole vähemalt 10 tööpäeva enne kaevetööde alustamist raudtee
kaitsevööndis.
2.10. Teostusdokumendid tuleb esitada Rail Baltica koordinaatorile hiljemalt 30 päeva jooksul
pärast ehitustööde lõppu.
2.11. Projekteerimisdokumentatsioon peab vastama Rail Baltica CAD standardile (saadaval
veebis aadressil http://www.railbaltica.org/rb-rail-as-bim-documentation/).
2.12. Teostusdokumentatsiooniga esitatud BIM mudelid peavad vastama Rail Baltica BIM
juhendi Lol ja LoG sätetele ning CAD standardile (mõlemad on saadaval veebis aadressil
http://www.railbaltica.org/rb-rail-as-bim-documentation/).
2.13. Pärast varahaldusandmebaasi juurutamist tuleb kogu teavet säilitada antud
andmebaasis. Tehnovõrgu ja -rajatise omaniku kohustus on sisestada teave
andmebaasi. Juurdepääsu tagab Rail Baltica koordinaator.
TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE OMANIKU VASTUTUS
3.1. Tehnovõrkude ja -rajatiste omanik vastutab selle eest, et kõik tööd tehakse vastavalt Rail
Baltica koordinaatori poolt kinnitatud dokumentidele. Rail Baltica koordinaator ei vastuta
tehnovõrkude ja -rajatiste kahjustuste eest, mis ei ole ehitatud vastavalt Rail Baltica
koordinaatori kinnitatud dokumentatsioonile. Ehitamise ajal lubatud kõrvalekalded
projektist on esitatud käesoleva dokumendi peatükis ERINÕUDED.
3.2. Kolmandast osapoolest omanik vastutab oma tehnovõrgu ja -rajatiste hea seisukorra,
garantii, korrashoiu, hoolduse ja remondi eest kogu kasutusaja jooksul ning mõistab, et
tehnovõrgud ja -rajatised on paigutatud kõrge riskitasemega tsooni, ja ei esita hiljem
raudtee omanikule mingeid nõudmisi sellest tulenevalt.
3.3. Kui tehnovõrk / -rajatis arvatakse kasutusest välja, on tehnovõrgu ja -rajatise omanik
kohustatud tehnovõrgu ja -rajatise raudtee kaitsevööndist eemaldama ja taastama algse
olukorra. Oluline on seejuures märkida, et pärast raudtee ehituse alustamist võib
kasutada ainult kinniseid meetodeid (vahtbetooniga tagasitäitmine jne).
3.4. Raudtee omanik ei vastuta raudtee kaitsevööndis olevate kolmanda osapoole
tehnovõrkude ja -rajatiste korrashoiu eest.
3.5. Raudtee omaniku ja tehnovõrkude ja -rajatiste omaniku vahel tuleb sõlmida leping, milles
sätestatakse täpsed eritingimused, mida rakendatakse ehituse, garantii, korrashoiu,
hoolduse ja remondi korral.
3.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste omanik peab raudtee kaitsevööndis töid tehes kaasama oma
meeskonda kvalifitseeritud raudteeinseneri, tehniku, mehaaniku või signalisatsiooni
inseneri, kes on koolitatud ja volitatud töötama raudtee kaitsevööndis vastavalt riigi
seadustele.
SÕLTUMATU KOLMANDA OSAPOOLE EKSPERTIISI NÕUE JA
ÕIGUS
Rail Baltica koordinaatoril on õigus enne projekti heakskiitmist nõuda, et tehnovõrkude ja -
rajatiste omanik esitaks projekti sõltumatu ekspertiisi. Kui Rail Baltica koordinaator näeb, et
tehnovõrgu ja -rajatise omaniku esitatud ekspertiis ei ole teostatud korrektselt, jätab Rail
Baltica koordinaator endale õiguse enne projekti kinnitamist tellida täiendav sõltumatu
ekspertiis.
EHITUSTÖÖDE JÄRELEVALVE
Raudtee kaitsevööndis on Rail Baltica koordinaatoril (või Rail Baltica koordinaatori volitatud
esindajal) täielik õigus kontrollida, et ehitustööd toimuksid vastavalt kinnitatud projektile ning
et järgitakse kehtivaid töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. Kui leitakse mis tahes
kõrvalekaldeid, on Rail Baltica koordinaatoril õigus ehitustööd peatada ja nõuda juba ehitatud
osa uuesti ehitamist, kui see ei vasta kooskõlastatud projektile. Tõsise rikkumise korral on Rail
Baltica koordinaatoril õigus keelata töövõtjal raudtee kaitsevööndis edasi tegutsemine.
Ehituse lõppedes on vaja enne kasutusloa taotlemist saada Rail Baltica koordinaatori käest
lõpetamise aktile allkiri. Rail Baltica koordinaatorile tuleb esitada teostusdokumentatsiooni
koopia, mis peab täitma käesoleva dokumendi peatükis PROJEKTI DOKUMENTATSIOONI
NÕUDED esitatud nõudeid.
ERINÕUDED
KÕRGE RISKIGA MAA-ALUSED TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED
(GAAS, ÕLI, KAUGKÜTE, AUR, KEMIKAALID, MUUD SURVETORUD)
1. Ühtki maa-alust toru ei tohi paigutada raudtee siirete ja pöörangute alla.
2. Gaasitorude puhul tuleb määrata transporditava gaasi tüüp ja liik.
3. Kuni DN200 torude korral peab hülsstoru läbimõõt olema vähemalt 2xDe toru
läbimõõdust ja suuremate kui DN200torude korral vähemalt 1,5xDe toru läbimõõdust.
4. Avatud kaevikuga ehitamisel peab tehnovõrkude ja -rajatiste alla jääv minimaalne
aluskiht olema alati ehitatud vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa
standardile, kuid see peab olema vähemalt 15 cm paksune ja kivimaterjalist ning
tihendatud tihedusastmeni 0,98. Tagasitäide peab olema valmistatud sobivast
mineraalmaterjalist ja tihendatud tihedusastmeni 0,95. Kaevik peab alati olema piisavalt
lai, et seda saaks masinaga tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab
esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks
kasutatava pinnase filtratsioonimoodul peab olema sama mis raudtee ehitamisel
kasutataval materjalil, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd
ega lund ega tohi olla külmunud. Maksimaalne lubatud kivi suurus on 64 mm.
5. Kaevised tuleb alati kuivendada.
6. Hülsstorud peavad ulatuma raudtee kaitsevööndist vähemalt 5 m ja raudtee muldkeha
lõikejoonest, hooldusteedest ja veeviimaritest (sh kraavid) vähemalt 15 m väljapoole.
7. Kõigi vedelikke transportivate torude, nende hülsstorude ja kaablite ning nende
hülsstorude kalle peab olema vähemalt 0,4% ja need peavad lõppema kogumis-
/teeninduskaevus. Kalle peab olema kaevu poole. Kui hülsstorud on ette nähtud ka
hooldustööde tagamiseks, tuleb kogumis-/teeninduskaevud paigutada hülsstoru
mõlemasse otsa.
8. Kogumis-/teeninduskaevud peavad olema veekindlad, siseläbimõõduga vähemalt 1000
mm ja lukustatava kaanega. Kaevud peavad olema projekteeritud vastavalt
rakendatavatele koormustele (liiklus, pinnas jne). Pinnase paigutamisel ja tihendamisel
tuleb järgida samu reegleid nagu torude paigaldamisel.
9. Kõigil survetorudel peavad olema raudtee mõlemal küljel sulgsiibrid. Sulgsiibrid tuleb
paigutada väljapoole raudtee kaitsevööndit ja hülsstoru (vähemalt pikkuses, mis
võimaldab nende remonti ja asendamist) ning neil peavad olema vastavad märgistused.
10. Gaasitorude hülsstorude jaoks tuleb ehitada õhutustorud, mis võimaldavad
hädaolukorras hülsstorust gaasi eemaldada ja vältida gaasi kogunemist hülsstorusse.
Õhutustorud tuleb viia läbi pinnase raudtee kaitsevööndist välja ja need peavad ulatuma
vähemalt 1,5 m maapinnast kõrgemale.
11. Kõik kütusehoidlad tuleb paigutada raudteest võimalikult kaugele, kuid mitte lähemale
kui on ette nähtud TABELITE LISA tabelis 3. Kõik maapinnal või maapinna all asuvad
kütusehoidlad ja nende seadmed, mis asuvad 50 m raadiuses raudtee kaitsevööndist,
peavad vastama ATEX tsooni 0 nõuetele ja olema maandatud.
12. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus toru leke või
rööbastelt mahasõit või muu vahejuhtum võib ohustada torustiku terviklikkust. Nende
protseduuride väljatöötamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega.
13. Hülsstorude otsad, mis ei lõppe kogumiskaevus, tuleb tihendada, et vältida pinnase jms
sissetungimist. Tihendi valimisel peab arvestama torude soojuspaisumisega.
14. Kõigil raudteega ristuvatel survetorudel peavad olema ette nähtud sulgsiibrid
siibrikaevudes, et torujuhtme lõiku raudtee all saaks sulgeda. Sulgsiibrid koos
siibrikaevudega peavad asuma väljaspool raudtee kaitsevööndit.
15. Maandatav toru lõik (raudtee kaitsevööndi sees paiknev toru lõik) tuleb torujuhtme
muudest lõikudest eraldada isolaatoritega.
16. Kõik hüdrandid, mis ei ole ette nähtud raudtee jaoks, tuleb paigutada raudtee
kaitsevööndist väljapoole.
17. Kõik survetorud peavad olema varustatud lekke tuvastamise süsteemiga (LDS) või oleku
jälgimise ja häiresüsteemiga (SMAS), mille telemeetria peab vastama IEC 60870-5
nõuetele ning kehtivatele ELi õigusaktidele ja standarditele seoses Rail Baltica SCADA
ühendamisega. Andurite kaudu juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette
nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline telemeetria.
Hädaolukorra/infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või programmeeritavalt
loogikakontrollerilt. Andmeväljastusmooduliga lekketuvastussüsteemi juhtplokk tuleb
paigutada vahetult raudtee kaitsevööndi äärde. Oluline on seejuures märkida, et kui Rail
Baltica töötab SCADA jaoks välja uue liidese, peab kolmas osapool oma lahendusi
täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga.
18. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed avatud kaevikuga ehitamisel vastavalt ICS grupi
23.040 ja 93 standarditele:
a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm,
b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm,
c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle,
d. joondus liitekohtades ± 5 mm.
19. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed kinnisel meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi
23.040 ja 93 standarditele:
a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm,
b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm,
c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%,
d. joondus liitekohtades ± 5 mm.
20. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne),
tuleb need enne tagasitäitmist eemaldada.
MADALA RISKIGA MAA-ALUSED TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED
(ISEVOOLNE KANALISATSIOON, ISEVOOLNE ÄRAVOOL,
ISEVOOLNE SADEMEVEE ÄRAVOOL)
1. Ühtki maa-alust toru ei tohi paigutada pöörangute ja siirete alla.
2. Kuni DN200 torude korral peab hülsstoru läbimõõt olema vähemalt 2xDe kandetoru
läbimõõdust ja torude, suuremate kui DN200 torude korral vähemalt 1,5xDe toru
läbimõõdust.
3. Avatud kaevikuga ehitamisel peab tehnovõrkude ja -rajatiste alla jääv minimaalne
aluskiht olema alati ehitatud vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa
standardile, kuid see peab olema vähemalt 15 cm paksune ja kivimaterjalist ning
tihendatud tihedusastmeni 0,98. Tagasitäide peab olema valmistatud sobivast
mineraalmaterjalist ja tihendatud tihedusastmeni 0,95. Kaevik peab alati olema piisavalt
lai, et seda saaks masinaga tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab
esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks
kasutatava pinnase filtratsioonimoodul peab olema sama mis raudtee ehitamisel
kasutataval materjalil, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd
ega lund ega tohi olla külmunud. Maksimaalne lubatud kivi suurus on 64 mm.
4. Kaevised tuleb alati kuivendada.
5. Hülsstorud peavad ulatuma raudtee kaitsevööndist vähemalt 5 m ja raudtee muldkeha
lõikejoonest, hooldusteedest ja veeviimaritest (sh kraavid) vähemalt 15 m väljapoole.
6. Kõigi vedelikke transportivate torude, nende hülsstorude ja kaablite ning nende
hülsstorude kalle peab olema vähemalt 0,4% ja need peavad lõppema kogumis-
/teeninduskaevus. Kalle peab olema kaevu poole. Kui hülsstorud on ette nähtud ka
hooldustööde tagamiseks, tuleb kogumis-/teeninduskaevud paigutada hülsstoru
mõlemasse otsa.
7. Kogumis-/teeninduskaevud peavad olema veekindlad, siseläbimõõduga vähemalt 1000
mm ja lukustatava kaanega. Kaevud peavad olema projekteeritud vastavalt
rakendatavatele koormustele (liiklus, pinnas jne). Pinnase paigutamisel ja tihendamisel
tuleb järgida samu reegleid nagu torude paigaldamisel.
8. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus toru leke või
rööbastelt mahasõit või muu vahejuhtum võib ohustada torustiku terviklikkust. Nende
protseduuride väljatöötamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega.
9. Hülsstorude otsad, mis ei lõppe kogumiskaevus, tuleb tihendada, et vältida pinnase jms
sissetungimist.
10. Maandatav toru lõik (raudtee kaitsevööndi sees paiknev toru lõik) tuleb toru muudest
lõikudest eraldada isolaatoritega.
11. Isevoolutorude lekke tuvastamise andurid peavad olema allapoole kalde suunalistes
kaevudes, mille telemeetria peab vastama standardile IEC 60870-5 ning ELi kehtivatele
õigusaktidele ja standarditele Rail Baltica SCADA-ga ühendamiseks. Andurite kaudu
juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette nähtud vähemalt kaks
väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline telemeetria.
Hädaolukorra/infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või programmeeritavalt
loogikakontrollerilt. Andmeväljastusmooduliga andurite juhtplokk tuleb paigutada
vahetult raudtee kaitsevööndi äärde. Oluline on seejuures märkida, et kui Rail Baltica
töötab SCADA jaoks välja uue liidese, peab kolmas osapool oma lahendusi täiustama,
et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga.
12. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed avatud kaevikuga ehitamiseks vastavalt ICS
grupi 23.040 ja 93 standarditele:
a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm,
b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm,
c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle,
d. joondus liitekohtades ± 5 mm.
13. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed kinnisel meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi
23.040 ja 93 standarditele:
a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm,
b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm,
c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%,
d. joondus liitekohtades ± 5 mm.
14. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne),
tuleb need enne tagasitäitmist eemaldada.
ÕHULIINID JA MAAKAABLID
1. Kohas, kus juhtmed ületavad raudteed, peab kaabliühendus olema teostatud topelt
isolaatoritega, et vältida ühe rikke puhul juhtmete kukkumist rööbastele.
2. Õhuliinidel peavad olema tugipostid, -mastid, -tornid ja tõmmitsad, mis asuvad väljaspool
raudtee kaitsevööndit ja on projekteeritud nii, et nende juhuslik kukkumine raudtee
suunas on välistatud. Kui selline tingimus ei ole otstarbekas, tuleb Rail Baltica
koordinaatorile esitada alternatiivne lahenduse variant ja mitte mingil juhul ei tohi eespool
nimetatud rajatised olla raudteele lähemal kui on sätestatud TABELITE LISA tabelites 2
ja 4.
3. Õhuliini elektrikaablite puhul tuleb jälgida, et madalama pingega kaablid oleksid
paigutatud madalamale kui kõrgema pingega kaablid. Erandina võivad 10 kV ja 20 kV
kaablid ületada raudtee 25 kV kontaktliine ülevalt poolt. Kõik alla 10 kV kaablid peavad
olema masse paigaldatud. Tuleb järgida TABELITE LISA tabelites 2 ja 4 toodud
vahemikke.
4. Õhuliini elektrikaablite jaoks peavad olema kavandatud jäätõrjevahendid nende
kasutamise ajaks. Spetsiaalne metoodika (elektrotermiline, rullikutega, VRC, passiivne
päikeseenergia jne) tuleb esitada koos hooldus- ja kasutamisjuhenditega. Kui on ette
nähtud füüsiline jäätõrje (nt jää eemaldamine rullikutega), peab seda olema võimalik
teostada ilma, et peaks sisenema raudtee kaitsevööndi alale. Lahenduse peab heaks
kiitma Rail Baltica koordinaator.
5. Raudtee kohal kaablite purunemise avastamiseks tuleb sisse seada olekuseire ja
häiresüsteem. Süsteemide telemeetria peab vastama IEC 60870-5 nõuetele ning
kehtivatele ELi õigusaktidele ja standarditele Rail Baltica SCADA-ga ühendamiseks.
Andurite kaudu juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette nähtud
vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline telemeetria.
Hädaolukorra/infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või programmeeritavalt
loogikakontrollerilt. Andmeväljastusmooduliga andurite juhtplokk tuleb paigutada
vahetult raudtee kaitsevööndi äärde. Seejuures on oluline märkida, et kui Rail Baltica
töötab SCADA jaoks välja uue liidese, peab kolmas osapool oma lahendusi täiustama,
et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga.
6. Raudtee ületamisel tuleb alati eelistada maasse paigaldatud kaabelliine.
7. Kõik üle 1 kV toitekaablid peavad olema raudtee signaal- või sidekaablitest vähemalt 5
m kaugusel.
8. Kõik kaablid tuleb paigaldada temperatuuril -5 °C või kõrgemal. Kaablite paigaldamisel
temperatuuril alla -5 °C tuleb tõendada, et kaabli isolatsioon ja kaablikanal sobivad
paigaldamiseks temperatuuril alla -5 °C.
9. Kõigil kaablitel, mis mööduvad raudteest või asuvad raudteele lähemal kui 10 m, peab
olema vähemalt 1,5 mm paksune kummikate.
10. Otse maasse (direct-bury) paigaldatavaid kaableid ei tohi kasutada.
11. Kaablite vahetamiseks raudtee kaitsevööndis tuleb projekteerida kaablite jaoks kaevud
mõlemal pool raudteed väljaspool raudtee kaitsevööndit.
12. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus rööbastelt
mahasõit või muu vahejuhtum võib ohustada kaabli terviklikkust. Nende protseduuride
väljatöötamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega.
13. Kui kaablile on ette nähtud varu, tuleb see jätta väljaspool raudtee kaitsevööndit
asuvasse kaablikaevu.
14. Maakaablitel ei tohi olla raudtee kaitsevööndis suuri paindeid (kaabli läbimõõt alla 60x).
15. Hülsstoru läbimõõt peab olema vähemalt 1,5xDe toru läbimõõdust kuni DN110 torude
korral ja 1,2xDe toru läbimõõdust torude korral, mis on suuremad kui DN110.
16. Lahtise kaevikuga ehitades peab tehnovõrgu ja -rajatise alla jääv minimaalne aluskiht
olema alati ehitatud vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa
standardile, kuid see peab olema vähemalt 15 cm paksune ja kivimaterjalist ning
tihendatud tihedusastmeni 0,98. Kraavi tagasitäide peab olema valmistatud sobivast
mineraalmaterjalist ja tihendatud tihedusastmeni 0,95. Kraav peab alati olema piisavalt
lai, et seda saaks masinaga tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab
esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks
kasutatava pinnase filtreerimisaste peab olema sama mis raudtee ehitamisel, ja see
peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla
külmunud. Maksimaalne lubatud kivi suurus on 64 mm.
17. Kaevised tuleb alati kuivendada.
18. Hülsstorud peavad ulatuma raudtee kaitsevööndist vähemalt 5 m ja raudtee muldkeha
lõikejoonest, hooldusteedest ja veeviimaritest (sh kraavid) vähemalt 15 m väljapoole.
19. Kui edaspidiseks kasutamiseks lisatakse varu hülsstorud, peavad nende pead olema
tihedalt suletud ja märgistatud samal viisil nagu teised tehnovõrgud ja -rajatised.
20. Mitte mingil juhul ei tohi kaabli jätkamisseade paikneda ega kaableid jätkata raudtee
kaitsevööndis.
21. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed avatud kaevikuga ehitamiseks vastavalt ICS
grupi 23.040 ja 93 standarditele:
a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm,
b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm,
c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle,
d. joondus liitekohtades ± 5 mm.
22. Ehituse (sh hülsstorud) lubatud hälbed kinnisel meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi
23.040 ja 93 standarditele:
a. aluskihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm,
b. keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm,
c. kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%,
d. joondus liitekohtades ± 5 mm.
23. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne),
tuleb need enne tagasitäitmist eemaldada.
LISA: TABELID 1–4
TABEL 1. MAA-ALUSTE TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE
VERTIKAALNE PAIGUTUS
Tehnovõrgu ja -rajatise Minimaalne sügavus rööpa Minimaalne sügavus teekatte pealt
tüüp ülemisest tasapinnast ja/või ja/või olemasolevast maapinnast
olemasolevast maapinnast (sealhulgas kraavid)
(sealhulgas kraavid)
Veetorustikud 2,5 m avatud kaevikuga, 4,0 m kinnise 2,0 m avatud kaevikuga, 3,0 m kinnise
meetodi korral ja ainult kuni De1500 meetodi korral ja ainult kuni De1500
Reoveekanalisatsiooni 2,0 m avatud kaevikuga, 4,0 m kinnise 1,5 m avatud kaevikuga, 3,0 m kinnise
torustik meetodi korral ja ainult kuni De1500 meetodi korral ja ainult kuni De1500
Survekanalisatsiooni 2,5 m avatud kaevikuga, 4,0 m kinnise 2,0 m avatud kaevikuga, 3,0 m kinnise
torustikud meetodi korral ja ainult kuni De1500 meetodi korral ja ainult kuni De1500
Gaasitorud 3,0 m avatud kaevikuga, 2,0 m laiuse 3,0 m avatud kaevikuga, 1,0 m laiuse
betoonplaatkattega, 0,5 m sügavusel betoonplaatkattega, 0,5 m sügavusel
olemasolevast maapinnast, kinnised olemasolevast maapinnast, kinnised
meetodid pole lubatud meetodid pole lubatud
Nafta- ja kütusetorud 3,0 m avatud kaevikuga, 2,0 m laiuse 3,0 m avatud kaevikuga, 1,0 m laiuse
betoonplaatkattega, 0,5 m sügavusel betoonplaatkattega, 0,5 m sügavusel
olemasolevast maapinnast, kinnised olemasolevast maapinnast, kinnised
meetodid pole lubatud meetodid pole lubatud
Kaugkütte- ja 2,0 m avatud kaevikuga, kinnised 1,2 m avatud kaevikuga, kinnised
aurutorustikud meetodid pole lubatud meetodid pole lubatud
Tööstuslikud torustikud 2,0 m avatud kaevikuga, kinnised 1,2 m avatud kaevikuga, kinnised
meetodid pole lubatud* meetodid pole lubatud*
Elektrikaablid kuni 20 kV 2,0 m; 4,0 m kinnise meetodi korral ja 0,7 m; 2,0 m kinnise meetodi korral ja
ainult kuni De160 ainult kuni De160
Elektrikaablid 20-110 kV 2,0 m; 4,0 m kinnise meetodi korral ja 1,0 m; 2,0 m kinnise meetodi korral ja
ainult kuni De160 ainult kuni De160
Elektrikaablid 110 kV ja 2,5 m; 4,0 m kinnise meetodi korral ja 1,5 m; 2,5 m kinnise meetodi korral ja
rohkem ainult kuni De160 ainult kuni De160
Sidekaablid 1,5 m; 4,5 m kinnise meetodi korral ja 1,0 m; 2,0 m kinnise meetodi korral ja
ainult kuni De160 ainult kuni De160
MÄRKUS: * - Lisaks tuleb teha koormuse arvutused vastavalt punktile A.3.3. EN 13480-6.
TABEL 2. ÕHULIINIDE VERTIKAALNE PAIGUTUS
Tehnovõrgu ja -rajatise Minimaalsed Minimaalsed Minimaalne vertikaalne
tüüp vertikaalsed vertikaalsed vahemaa teede ja
vahekaugused vahekaugused ehitistega
õhuliinide ja õhuliinide ja
elektriraudtee elektriraudtee
kontaktliini vahel ning kontaktliini vahel
rööpa ülemisest raudtee kaldteedel,
tasapinnast* jaamades ja
laadimisaladel
Telekommunikatsiooni Lubatud on ainult maa- Lubatud on ainult maa-
8,0 m
kaabel alune paigaldus. alune paigaldus.
Raudteega ristuvad
Lubatud on ainult maa- Lubatud on ainult maa-
elektrikaablid kuni 10 kV 8,0 m
alune paigaldus. alune paigaldus.
(kaasa arvatud)
Raudteega ristuvad
elektrikaablid alates 10 13,1 m rööbasteelt ja 5,1
kV (ei ole kaasa arvatud) m kontaktliini kõrgeimast 17,1 m 8,0 m
kuni 20 kV (ei ole kaasa elektrifitseeritud osast
arvatud)
Raudteega ristuvad
elektrikaablid alates 20 13,3 m rööbasteelt ja 5,3
kV (kaasa arvatud) kuni m kontaktliini kõrgeimast 17,3 m 8,0 m
45 kV (ei ole kaasa elektrifitseeritud osast
arvatud)
Raudteega ristuvad
elektrikaablid alates 45 14,0 m rööbasteelt ja 6,0
kV (kaasa arvatud) kuni m kontaktliini kõrgeimast 18,0 m 8,5 m
110 kV (ei ole kaasa elektrifitseeritud osast
arvatud)
Raudteega ristuvad
elektrikaablid alates 110 14,5 m rööbasteelt ja 6,5
kV (kaasa arvatud) kuni m kontaktliini kõrgeimast 18,5 m 9,0 m
330 kV (ei ole kaasa elektrifitseeritud osast
arvatud)
Raudteega ristuvad
15,9 m rööbasteelt ja 7,9
elektrikaablid alates 330
m kontaktliini kõrgeimast 19,9 m 12,0 m
kV (kaasa arvatud) ja üle
elektrifitseeritud osast
selle
Fikseeritud
elektripaigaldised 4,5 m igas suunas 4,5 m igas suunas 4,5 m igas suunas
(isolaatorid, juhid jne)
MÄRKUS:
1) Muude õhuliinide (kütusetorud, kaugküttetorud, aurutrassid, gaasitorud ja muud) ristumine raudteega, välja
arvatud elektrikaablid, on rangelt keelatud (ka ehitiste nagu viaduktid ja ülekäigusillad sees)
2) Kõigi näidatud vertikaalsete vahemike puhul tuleb elektrikaablid arvutada väliste väliskeskkonna
temperatuuride suhtes:
-minimaalne temperatuur ilma muude kliimatingimusteta -40 °C,
-normaalne ümbritseva õhu temperatuur (igapäevane temperatuur) + 5 °C,
-maksimaalne temperatuur +35 °C.
3) Kõik ripped ja läbipainded tuleb arvutuste abil tõestada.
4) Projekt peab vastama selles dokumendis esitatud ja EN 50341-1 nõuetele. Kui dokumendi ja EN 50341-1
nõuete vahel esinevad vastuolud, tuleb lähtuda kõige rangematest nõuetest. Kui EN 50341-1 viitab riiklikele
normatiivsetele aspektidele (NNA), loetakse ülimuslikuks EVS-EN 50341-2-20 standard.
5) Asukohas, kus raudtee vertikaalset profiili pole määratletud ja/või mis võib tulevase projekteerimise ja/või
ehitamise käigus muutuda, saab Rail Baltica koordinaator määratleda täiendava ohutusvaru.
6) * - Mõõtmete kirjeldust vaata järgmisel leheküljel skeemil 1.
Minimaalsed
vertikaalsed
vahekaugused
õhuliinide ja
raudtee kontaktliini
vahel ning rööpa
ülemisest
tasapinnast*
TABEL 3. MAA-ALUSTE TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE
HORISONTAALNE PAIGUTUS
Tehnovõrgu ja -rajatise Horisontaalne kaugus (m) maa-alustest tehnovõrkudest ja -rajatistest:
tüüp
Raudtee Maanteekraa 1435 raudtee
Rajatised ja
kontaktliini vi välisserva muldkeha
raudteega
masti või maantee lõikejoon
seotud Tee/tänava
Aia ja vundamendi muldkeha olemasoleva
ehitised (sillad, äärekivi,
panduse d ja lõikejoon maapinnaga
viaduktid, teeserv,
vundamendid maandussüs olemasoleva (looduslik
tunnelid jne) ja teepeenar
teemi maapinnaga maapind) või
nende
vundamendi (looduslik raudteekraav
vundamendid
d maapind) i välisserv
Vee- ja
survekanalisatsiooni 5 3 10 1,5 1 10
torustikud
Isevoolne kanalisatsioon
ja isevoolsed sademevee 3 1,5 10 1,5 1 10
torustikud
Äravoolupaagid 3 1 5 1,5 1 5,8
Isevoolsed äravoolu
0,4 0,4 0,6 0,4 0,4 5,8
torustikud
Gaasitorud järgmise
rõhuga (MPa):
Madal rõhk ≤0,005 MPa 2 1 10 2 1 10
Keskmine rõhk 0,005 ≤
2 1 10 2 1 10
0,4 MPa
Kõrge rõhk 0,4 ≤ 1,6 MPa 7 1 10 1,5 1 10,8
Väga kõrge rõhk, üle 1,6
50 25 50 50 50 50
MPa
Kaugküttetorustikud 2 1,5 10 1 4 10
Kõik elektritoitekaablite
1 1 5 1,5 1 10,8
tüübid
Elektrimastid, postid, Masti, posti, Masti, posti, Masti, posti, Masti, posti, Masti, posti, Masti, posti,
tornid ja tõmmitsad torni või torni või torni või torni või torni või torni või
tõmmitsa tõmmitsa tõmmitsa tõmmitsa tõmmitsa tõmmitsa
kõrgus kõrgus kõrgus kõrgus kõrgus kõrgus
maapinnast + maapinnast + maapinnast + maapinnast + maapinnast + maapinnast +
10m 10m 10m 10m 10m 10m
Raudtee tehnoloogilised
0,6 0,6 0,6 1,96 1 1,9
elektritoitekaablid
Sidekaablid 0,6 0,6 2 1 1 10,8
Raudtee tehnoloogilise
telekommunikatsioonivõr 0,6 0,6 0,6 1,5 5 1,9
gu kaablid
Tehnovõrkude ja -rajatise
2 1,5 1,5 1,5 1 5,8
kanalid ja tunnelid
Kütusetorud ja
kütusehoidlad (nii 30 5 30 15 15 30
maapinnal kui ka maa all)
TABEL 4. ÕHULIINIDE HORISONTAALNE PAIGUTUS
Tehnovõrgu ja -rajatise Horisontaalne kaugus (m) maa-alustest tehnovõrkudest ja -rajatistest:
tüüp
Raudtee kontaktliini Teekraavi välisserva 1435 raudtee muldkeha
masti vundamendid ja või maantee muldkeha lõikejoon olemasoleva
maandussüsteemi lõikejoon olemasoleva maapinnaga (looduslik
vundamendid maapinnaga (looduslik maapind) või
maapind) raudteekraavi välisserv
Kuni 35 kV (kaasa 15 m 8m 15 m
arvatud) tõmmitsatega
elektrimastid, postid,
tornid maapiirkondades
Üle 35 kV (ei ole kaasa 30 m 8m 30 m
arvatud) tõmmitsaga
elektrimastid, postid,
tornid maapiirkondades
Kuni 35 kV (kaasa Masti kõrgus maapinnast 15 m Masti kõrgus maapinnast
arvatud) tõmmitsata mõõdetuna + 10 m mõõdetuna + 10 m
elektrimastid, postid,
tornid maapiirkondades
Üle 35 kV (ei ole kaasa Ei ole lubatud raudtee Ei ole lubatud raudtee ja Ei ole lubatud raudtee
arvatud) tõmmitsata kaitsevööndis maantee kaitsevööndis kaitsevööndis
elektrimastid, postid,
tornid maapiirkondades
Kuni 110 kV (kaasa Ei ole lubatud raudtee Ei ole lubatud raudtee ja Ei ole lubatud raudtee
arvatud) tõmmitsaga kaitsevööndis maantee kaitsevööndis kaitsevööndis
elektrimastid, postid,
tornid linnapiirkondades
Üle 110 kV (ei ole kaasa 8m 3m 8m
arvatud) tõmmitsaga
elektrimastid, postid,
tornid linnapiirkondades
Kuni 110 kV (kaasa Ei ole lubatud raudtee Ei ole lubatud raudtee ja Ei ole lubatud raudtee
arvatud) tõmmitsata kaitsevööndis maantee kaitsevööndis kaitsevööndis
elektrimastid, postid,
tornid linnapiirkondades
Üle 110 kV (ei ole kaasa Ei ole lubatud raudtee Ei ole lubatud raudtee ja Ei ole lubatud raudtee
arvatud) tõmmitsata kaitsevööndis maantee kaitsevööndis kaitsevööndis
elektrimastid, postid,
tornid maapiirkondades
LISA 1. Projekteerimisjuhend. Raudtee
energiavarustus. Osa 4: elektromagnetiline
ühilduvus (19-03-2018) [ingl.k.]