dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Vee-ettevõtete Liidu ettepanek määruse eelnõule (vaakum-survepesuautod)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. detsember 2020
Viit
2-1/17-0290/7342
Registreeritud
17. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/17-0290
Vastutaja
Sven Nurk (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)
Lahendamise tähtaeg
16. jaanuar 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎Ettepanek - eriotstarbelised sõidukid.asice47 KB
  • 📎image001.png

Sisu (failidest)

Saatja: Pille Aarma <[email protected]> Saadetud: 17.12.2020 12:50 Adressaat: MKM info <[email protected]>; info mnt ee <[email protected]> Teema: Eesti Vee-ettevõtete Liidu ettepanek määruse eelnõule (vaakum- survepesuautod) Tere! &nbsp; Edastan Eesti Vee-ettevõtete Liidu ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele muutmise määruse eelnõule. &nbsp; Lugupidamisega &nbsp; Pille Aarma Tegevjuht Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) Tel: 55&nbsp;466 71 E-post: &nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp; Minister Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Teie: 01.12.2020 nr 2-1/17-0290/7342 Teadmiseks: Maanteeamet Meie: 17.12.2020 nr 2-2/52 Ettepanek ud määruse eelnõule Lugupeetud härra Aas Eelnõude infosüsteemis on kooskõlastamiseks esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42 ) muutmise määruse eelnõu. Eesti Vee-ettevõtete Liit teeb ettepaneku täiend ada määruse muutmise eelnõu selliselt eriotstarbelisi vaakum-survepesuautosid oleks võimalik kasutada töödeks, milleks nad on ette nähtud. Hetkel kehtiva regulatsioonikohase registrimassi piirangud ei võimalda sõidukite sihipärast kasutust ja puudub ka selge põhjendus selliseks olukorraks. Teeme ettepaneku täiendada n imetatud määruse nr 42 muutmise eelnõu lisa 1 koodi 1111 alla kuuluva s tabeli s 31, mis seab piirangud m ootorsõiduki lubatud suurim ale registrimass ile punkte 1 (2-teljeline (v.a buss)) ja 5 (3-teljeline) alamärkusega 8) järgmises sõnastuses: „ 8) Vaakum-survepesuautol võib registrimassi võrdsustada täismassiga. “. V ee-ettevõtetel on tekkinud olukord, kus vaakum-survepesuautodele määratud registrimassi ja tühimassi vahe on liialt väike , et saaks kasutada sõiduki t selleks ettenähtud otstarbel. Selgituseks olgu öeldud, et k õrge tühimass tuleneb sõidukile paigaldatud lisaseadme test , mis võimaldavad teostada erinevaid tööülesandeid samaaegselt, nt lasta survega puhast vett samal ajal imades reovett. Probleemi piltlikustamiseks toome mõned vee-ettevõtete poolt esitatud näited: Sõiduki Volvo FMX EURMARK (3 telge) mahuti täitmisel puhtaveemahuti (6m3) ja r eovee mahuti (7m3) täitmisel on sõiduki registrimass ületatud ja keelatud on sellise sõiduki kasutamine liikluses. Olukorras, kus 2-teljelise sõiduki t ühimass on 16800 kg ja r egistrimass 18000 kg ning püti ehk mahuti maht 7 m3, arvestades ka seadmete ja kütuse kaalu, võib mahutisse võtta vaid ca 500 liitrit vedelikku. Samal ajal on sõidukile tehase poolt antud täismassiks 21500 kg. Kui 3 - tel jelise sõiduki t ühimass koos pütiga on 1 6800 kg ja r egistrimass 26000 kg ning p üti maht 10 m3, siis täis pütiga sõita ei tohi . Kuid tehase poolt on t äismass iks määratud 32000 kg . Näidete juurde lisame märkusena, et suuremate , 4- teljelistega ei mahu vee-ettevõtted sageli oma pumplaid, torustikke ja reoveepuhasteid hooldama . Väiksem telgede arv ja registrimassi piirang nõuab aga pool tühjalt sõit mist, mis on omakorda ressursside raiskamine, seda nii kütuse, aja, muude kulude ja keskkonnale tekitatud k oormuse arvelt. Probleemi lahendusena on v ee-ettevõt etele tehtud ka ettepanek taotleda e ril uba, kuid teadaolevalt on eriloa maksumuseks ca 1600 EUR aastas ühe teevaldaja kohta . Mõistetavalt oleks see väga suur lisakulu, mis tuleks lisada veeteenuse hinnale. Eesti elanikud on väga hinnatundlikud ja eriluba maksumusest tulenev hinnatõus tekitaks kindlasti palju pahameelt nii vee-ettevõtete kui ka seadusandjate suunal. Oleme saanud selgituse , et määruse nr 4 2 nõuded tulenevad N õukogu direktiivist 96/53/EÜ , millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass . Nimetud direktiiv on meie hinnangul suunatud kaubavedudega tegelevatele sõidukitele. Seda mõtet toetavad ja direktiivi 96/37/EÜ eesmärke selgitavad preambula punktid: (3) liikmesriikides kehtivate kommertsmaanteesõidukite massi ja mõõtmetega seotud standardite erinevused võivad kahjulikult mõjuda konkurentsitingimustele ja kujutada endast takistust liikmesriikidevahelisele liiklusele; (6) ühised kaubaveoks mõeldud sõidukite mõõtmete standardid peaksid püsima muutumatuna pikka aega; Eesti vee-ettevõtete poolt kasutuses olevad vaakum-survepesuautod ei ole liigitatavad kommertsmaanteesõidukite alla ja kindlasti ei mõjuta nende sõidukite kasutamine konkurentsitingimusi ja liikmesriikidevahelist liiklust. Seetõttu leiame, et direktiivis 96/53/EÜ sätestatud piirangud ei saa põhjuseks, miks eriotstarbeliste le vaakum-survepesuautodele ei võiks Eestis kehtestada selleks sobivaid tingimus i . Antud juhul näeme, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on võimalus vee-ettevõtete le vastu tulla, et lahendada probleem ja võimaldada sõidukite kasutamist selleks ettenähtud otstarbel. See tähendaks ressursside säästvat kasutust ja ei tekitaks vajadust tõsta veeteenuste hinda, sest vaakum-survepesuautosid ei saa kasutada viisil, milleks nad on ehitatud . Menetluses oleva eelnõu täiendamine eelpooltoodud ettepanekuga võimaldaks olukorra kiiret lahendamist. Oleme meeleldi valmis täiendavalt selgitama ja vastama võimalikele küsimustele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aarma Tegevdirektor
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel