MÄÄRUS
17.12.2020 nr 91
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.
veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja
teemärgiste tähendused ning nõuded
fooridele“ muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruses nr 12 „Liiklusmärkide
ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 punkt 31 sõnastatakse järgmiselt:
„31) märk 174 „Lõikumine jalgrattateega“ hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja
jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja
pisimopeedijuht ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht
siirduvad sõiduteele;“;
2) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) märk 313a „Veoauto sõidu keeld“ keelab C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina, CE-
kategooria autorongi ja masinrongi liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi
nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille registrimass või mille koosseisus oleva
sõiduki registrimass ületab selle arvu;“;
3) paragrahvi 9 lõike 1 punktid 13 ja 14 sõnastatakse järgmiselt:
„13) märk 321 „Jalgratta sõidu keeld“ keelab jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi
liikluse;
14) märk 322 „Mopeedi sõidu keeld“ keelab mopeedi liikluse;“;
4) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 4 esimeses lauses ja punktis 5 asendatakse sõnad „tasakaaluliikuri
juht“ sõnaga „kergliikurijuht“;
5) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 4 teises lauses ja § 21 punktis 12 asendatakse sõna
„tasakaaluliikur“ sõnaga „kergliikur“ vastavas käändes;
6) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) märgid 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ näitavad, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur,
kergliikurijuht ja pisimopeedijuht. Märkide 433 ja 434 korral liigub jalgrattur ja pisimopeedijuht
sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool, kergliikurijuht tohib
2
liikuda mõlemal poolel. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ja
pisimopeedijuhile ettenähtud osal, takistamata seal liiklevat juhti. Märgi 435 korral kasutavad
jalakäija, jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht teed või teeosa ühiselt. Märkidega 433 kuni
435 tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõppu näitavad märgid 443 kuni 445 „Jalgratta- ja jalgtee
lõpp“;“;
7) paragrahvi 15 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „jalgratastele,“ sõnaga „kergliikuritele,“;
8) paragrahvi 15 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „jalgrattad,“ sõnaga „kergliikurid,“;
9) paragrahvi 15 punktis 24 asendatakse sõna „tasakaaluliikurid“ sõnaga „kergliikurid“ vastavas
käändes;
10) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 601 ja 602 järgmises sõnastuses:
„601) märk 592d „Piirivöönd“ tähistab kohta, kus algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks
riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist;
602) märk 592e „Piirivööndi lõpp“ tähistab kohta, kus lõppeb piirivöönd;“;
11) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 3 viimast lauset täiendatakse pärast sõna „jalgratturi“ sõnadega „,
kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi“;
12) paragrahvi 21 punktid 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:
„10) tahvel 836 „Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel“, kasutatuna koos märgiga 521
„Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid,
kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist
liiklusvoolu;
11) tahvel 837 „Jalgratturite kahesuunaline liiklus“ näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee“ ja
märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on jalgratturite, kergliikurijuhtide
ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus;“;
13) paragrahvi 25 lõike 1 punkti 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste ning pisimopeedide liikluse jalakäijate ja robotliikurite
liiklusest.“;
14) paragrahvi 25 lõige 331 sõnastatakse järgmiselt:
„(331) Märgis 949e „Jalgratturite ooteala“ on kahe järjestikuse stoppjoone vaheline ala
jalgratturitele, kergliikuri-, pisimopeedi- ja mopeedijuhtidele sõiduraja vahetamiseks ning lubava
fooritule ootamiseks.“;
15) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
3
Lisa 5 Osutusmärgid
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
22.02.2011. a määrus nr 12
„Liiklusmärkide ja teemärgiste
tähendused ning nõuded fooridele“
Lisa 5
(muudetud sõnastuses)
Osutusmärgid
511 512
521 522 523 524
525a 525b 526a
526b 527a
527b 528a 528b
529a 529b 529c 529d
Väljaspool asulat Asulas
531s 531s 531v 531v
532as 532av
Väljaspool asulat ja asulas
532am
Väljaspool asulat Asulas
532bs 532bv
533as 533av
Väljaspool asulat Asulas
533bs 533bv
534s 534v
535s 535v 535v
Väljaspool asulat Asulas
536as 536av
536bs 536bv
Väljaspool asulat Asulas
536cs 536cv
Väljaspool asulat Asulas Teetöödel
537as 537av 537ak 537ak
537bs 537bv 537bk 537bk
Väljaspool asulat ja asulas
538
539
541a 541b 542
543 544
545a 545b 546a 546b
547a 547b 548a 548b
549
551 552a 552b 553a 553b
554a 554b 555 556 557 558
559a 559b
559c 559c 559d
561 562 563
571 571 572 572
573 574
575a 575b 575c 575d 575e 575g
576 576 576 576 576 576
577a 577b 578a 578b 579
581 582
583 584a 584b
585a 585b 585c 586a 586b 586c
591
592a 592a
592a 592a
592b 592b
592c 592c 592d 592e
593
594
595a 595b 595c
596 596
596m
597
598
09.12.2020
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12
„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ muutmise määruse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu väljatöötamine on tingitud eelkõige liiklusseaduse muutmise seadusest 191 SE, millega
loodi asjakohased liiklusreeglid ja nõuded elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite
turvaliseks kasutamiseks. Liiklusseadusega võeti kasutusele nimetatud sõidukite hõlmamiseks
uus sõidukite kategooria – kergliikur ja lubati kergliikur sõitma jalakäijale ja jalgratturile
ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele, samuti reguleeriti tee ületamise nõuded ja tee
andmise kohustused ning kergliikurijuhi kohustused ohutuse tagamisel.
Seoses uue sõidukite kategooria kasutuselevõtuga on vajalik muuta liiklusmärkide ja
teemärgiste tähendusi selliselt, et asjakohased liikluskorraldusvahendid kehtiksid ka
kergliikurijuhile.
Lisaks täiendatakse määrust uute märkidega „Piirivöönd“ ja „Piirivööndi lõpp“ ning
muudetakse veoauto sõitu keelava märgi tähendust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (e-post:
[email protected], telefon: 639 7670),
sama osakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Mait Klein (e-post:
[email protected], tel: 625 6379) ning Maanteeameti eksperdid. Eelnõu on keeleliselt üle
vaadanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus-
ja liiklustalituse juhataja Pille Ossul (tel: 639 7692,
[email protected]). Eelnõu õigusliku
ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Hendrick Rang (e-post:
[email protected], tel: 625 6351 ).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud liiklusseaduse muutmise seadusega 191 SE.
Eelnõuga muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse
nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus nr
12) redaktsiooni RT I, 02.08.2019, 7.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 12.
Punktiga 1 muudetakse § 5 punkti 31. Märgi 174 „Lõikumine jalgrattateega“ tähendust
täiendatakse ja sätestatakse, et märk hoiatab ka kohast, kus kergliikurijuht siirdub jalgrattatee
lõppemisel sõiduteele ning kohast, kus jalg- ja jalgrattatee lõppemisel kergliikurijuht ja
pisimopeedijuht siirduvad sõiduteele. Kuna liiklusseaduse muudatusega lubati kergliikurid
sõitma jalgrattateele ning jalg- ja jalgrattateele, pisimopeedid lubati jalgratta- ja jalgteele, siis
on vajalik täiendada märgi „Lõikumine jalgrattateega“ tähendust vastavalt ja sätestada, et märk
hoiatab ka nimetatud juhtide sõiduteele siirdumise koha eest.
Punktiga 2 muudetakse § 9 lõike 1 punkt 4. Sätestatakse, et märk 313a „Veoauto sõidukeeld“
keelab lisaks C-kategooria veoauto, traktori, liikurmasina liiklusele ka CE-kategooria autorongi
ja masinrongi liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral sätestatakse, et sõita ei tohi C-
kategooria sõidukiga, traktoriga, liikurmasinaga, mille registrimass ületab märgile kantud
tonnide arvu ega ka CE-kategooria autorongi ja masinrongiga, mille koosseisus olevate
sõidukite registrimass ületab märgile kantud tonnide arvu. Kehtiva sõnastuse kohaselt keelab
märk 313a märgile kantud tonnide arvu korral sõita auto- ja masinrongiga, mille veduki
registrimass ületas märgile kantud tonnide arvu. See võimaldab märgi mõjupiirkonda sõita
auto- või masinrongiga, mille veduki registrimass ei ületa märgil näidatud tonnide arvu aga
auto- või masinrongi koosseisus oleva haagise registrimass ületab (märgile kantud 8t korral
saab märgi mõjupiirkonda sõita nt autorongiga, mille veduki registrimass on 8t aga haagise
registrimass on nt 10t). Sellise olukorra välistamiseks muudetakse märgi tähendust.
Punktiga 3 muudetakse § 9 lõike 1 punktid 13 ja 14. Punkti 13 muudatusega keelatakse
kergliikuri liiklus märgi 321 „Jalgratta sõidu keeld“ korral. Liiklusseaduse muudatusega lubati
kergliikurid sõitma jalgratturitega sarnasesse keskkonda ning on vajalik keelata ka kergliikurite
liiklust sarnastes kohtades, kus on keelatud jalgrattaga liiklemine. Punkti 14 muudatusega
jäetakse märgi 322 „Mopeedi sõidu keeld“ regulatsioonist välja pisimopeed. Pisimopeed lubati
liiklusseaduse muudatusega samadele teedele, kus on lubatud sõita jalgrattaga ning
pisimopeediga sõitmist keelab märk 321 „Jalgratta sõidu keeld“. Arvestades, et pisimopeediga
võib sõita jalgrattaga samadel teedel, ei ole vajalik eraldi märgiga 322 keelata pisimopeedide
liiklemist, märk 322 keelab ainult mopeedi liiklemise.
Punktidega 4 ja 5 asendatakse § 13 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 21 punktis 12
tasakaaluliikuri termin kergliikuri terminiga. Muudatus on seotud liiklusseaduse muudatusega,
millega võeti kasutusele kergliikuri mõiste, mis hõlmab ka tasakaaluliikurit. Sellega seoses
laiendatakse märkide 431 „Jalgrattatee“ ja 432 „Jalgtee“ tähendust ja sätestatakse, et märk 431
„Jalgrattatee“ lubab märgiga tähistatud teel liikuda ka kergliikurijuhil ning märk 432 „Jalgtee“
lubab märgiga tähistatud teel liikuda kergliikurijuhil, kuid kergliikurijuht ei tohi märgiga 432
tähistatud teel ohustada ega takistada jalakäijat. § 21 punkti 12 muudatusega laiendatakse 847a
„Sõidukiliik“ tähendust, lisades, et märk kehtib lisaks jalgrattale, mopeedile ja pisimopeedile
ka kergliikuri kohta.
Punktiga 6 muudetakse § 13 lõike 1 punkt 6. Muudatusega sätestatakse, et märkidega 433 kuni
435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teel tohivad liikuda ka kergliikurijuht ja pisimopeedijuht.
Märkide 433 ja 434 korral liigub pisimopeedijuht jalgratta- ja jalgteel või teeosal sarnaselt
jalgratturiga vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel poolel, kergliikurijuht aga võib
liikuda mõlemal poolel. Märgi 435 korral kasutavad jalakäija, jalgrattur, kergliikurijuht ja
pisimopeedijuht teed või teeosa ühiselt. Muudatus on seotud liiklusseaduse muudatusega,
millega lubatakse kergliikurid ja pisimopeedid sõitma jalgratta- ja jalgteele.
Punktidega 7 ja 8 muudetakse § 15 punkti 7 esimese lause ja punkti 11 sõnastus.
Liiklusseaduse muudatusega lubati kergliikur sõitma jalgrattarajale ja sellest tulenevalt on
vajalik täiendada märkide 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada“ ja 527b „Ühissõiduki- ja
jalgrattarajaga tee“ tähendust selliselt, et märgid kehtiksid ka kergliikurijuhile. Muudatusega
täiendatakse märgi 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada“ tähendust ja sätestatakse, et märk
tähistab rada, mis on ette nähtud ka muude sõidukitega pärisuunas sõitvale kergliikurile ning
märgi 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähendust täiendatakse selliselt, et märk
tähistab teed, millel kergliikurid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu.
Punktiga 9 asendatakse § 15 punktis 24 tasakaaluliikuri termin kergliikuri terminiga. Muudatus
on seotud liiklusseaduse muudatusega, millega võeti kasutusele kergliikuri mõiste, mis hõlmab
ka tasakaaluliikurit. Sellega seoses muudetakse märgi 552b „Umbtee ja jalgrattatee“ tähendust
ja sätestatakse, et märgil osutatud suunas sõidukitele läbisõiduvõimaluseta tee ei kehti ka
kergliikuri kohta ning kergliikurite liiklemiseks jätkub kas jalgrattatee või nende jaoks
läbisõiduvõimalusega tee.
Punktiga 10 täiendatakse § 15 punktidega 601 a 602. Muudatusega võetakse kasutusele
osutusmärgid 592d „Piirivöönd“ ja 592e „Piirivööndi lõpp“. Märk 592d hakkab tähistama
kohta, kust algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist ja piirirežiimi
tagamist ja märk 592e tähistab vastavalt kohta, kus lõppeb piirivöönd. Märkide kasutusele
võtmine on ajendatud Siseministeeriumi soovist hõlbustada riigipiiri valvamist ja piirirežiimi
tagamist ja plaanis on märke paigaldama hakata riigipiirile viivatele põhi-, tugi- ja
kõrvalmaanteedele. Piirivööndi märgi paigaldamise eesmärk on eelkõige inimesi teavitada ja
juhtida tähelepanu sellele, et inimene viibib piirivööndis. Märkide abil tekib liiklejal suurem
teadlikkus, et ta läheneb välispiirile, ja sellest, et ta viibib piirkonnas, kus on politseil õigus
tema liikumist ja viibimist piirata. Samuti aitab piirivööndi tähistamine inimestel mõista
piirivööndi laiust, mis on oluline, sest kõik isikud peavad piirivööndis elluviidavast tegevusest
teavitama Politsei- ja Piirivalveametit, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või
häirida piirirahu. Märkide paigaldamine hõlbustab riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist.
Punktiga 11 muudetakse § 17 lõike 1 punkti 3 viimane lause. Liiklusseaduse muudatusega
lubati pisimopeedijuhid sõitma samasse liikluskeskkonda, kus tohivad sõita jalgratturid
(jalgrattarajale, jalgrattateele, jalgratta- ja jalgteele, sõiduteele ja teepeenrale). Samuti lubatakse
kergliikurid sõitma nimetatud teedele. Sellest tulenevalt täiendatakse suunaviida 637 tähendust
ja sätestatakse, et suunaviit 637 näitab ka kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi teekonna suunda ja
kaugust sihtpunktini.
Punktiga 12 muudetakse § 21 punktid 10 ja 11. Muudatus on seotud liiklusseaduse
muutmisega, millega lubatakse kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid sõitma jalgratturitega
samasse keskkonda (vt. eelmise punkti selgitust). Muudatusena täiendatakse tahvlite 836
„Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel“ ja 837 „Jalgratturite kahesuunaline liiklus“
tähendusi. Muudatusena näitab tahvel 836 „Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel“,
kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel
sõiduteel liiguvad ka kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid sõiduteel või neile eraldatud rajal
vastu üldist liiklusvoolu. Tahvel 837 „Jalgratturite kahesuunaline liiklus“ näitab, et märgiga
431 „Jalgrattatee“ ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on lisaks
jalgratturitele ka kergliikurijuhtide ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus.
Punktiga 13 muudetakse § 25 lõike 1 punkt 6. Muudatusega sätestatakse, et märgis 911
„Ühekordne pidevjoon“ eraldab jalgratta- ja jalgteel lisaks jalgratastele ka pisimopeedide
liikluse jalakäijate ja robotliikurite liiklusest. Ühekordne pidevjoon ei eralda kergliikurite
liikumist, kuna kergliikuriga on lubatud liigelda nii jalgratturitele kui ka jalakäijatele mõeldud
teepoolel. Muudatus on seotud liiklusseaduse muudatusega, millega lubatakse pisimopeedid
sõitma jalgratta- ja jalgteele.
Punktiga 14 muudetakse § 25 lõiget 331. Muudatusega täiendatakse märgise 949e „Jalgratturite
ooteala“ tähendust ja lisatakse, et jalgratturite ooteala võivad sõiduraja vahetamiseks ning
lubava fooritule ootamiseks kasutada lisaks jalgratturile ka kergliikurijuhid ja
pisimopeedijuhid.
Punktiga 15 kehtestatakse määruse lisa 5 uues sõnastuses. Lisa muutmine on tingitud uute
märkide 592 d „Piirivöönd“ ja 592e „Piirivööndi lõpp“ lisandumisest, lisas tuuakse välja
märkide graafilised kujutised.
Eelnõu § 2 reguleerib määruse jõustumist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, ega mõju regionaalarengule.
4.1 Mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele
Märkide „Piirivöönd“ ja „Piirivööndi lõpp“ kasutusele võtmine võimaldab hõlbustada riigipiiri
valvamist ja piirirežiimi tagamist. Märgid suurendavad inimeste teadlikkust, et lähenetakse
välispiirile ja sellest, et viibitakse piirkonnas, kus on politseil õigus tema liikumist ja viibimist
piirata. Samuti aitab piirivööndi tähistamine inimestel mõista piirivööndi laiust, mis on oluline,
sest kõik isikud peavad piirivööndis elluviidavast tegevusest teavitama Politsei- ja
Piirivalveametit, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.
4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määruse rakendumisega võivad kaasneda mõjud teeomanikule. Eelnõuga muudetakse märkide
ja teekattemärgiste tähendusi selliselt, et teeomanikul on võimalik soovi korral teatud
teelõikudel kergliikurite liiklemist keelata või piirata ning tähistada piirivööndit.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid, kulusid ega seotud tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Eesti
Linnade ja Valdade Liidult ei laekunud tähtaegselt tagasisidet.
Lisaks laekusid ekspertidelt ettepanekud jätta kasutusele võtmata liiklusmärgid 894 „Madalad
oksad“, 188 „Automatiseeritud sõidukite testlõik“ ja 742d „Suusatõstuk“ ning tegeleda
täiendavalt märkide disaini ja sümbolite valikuga ning ettepanek kaaluda liiklusmärgi 894
„Madalad oksad“ kasutusele võtmisest loobuda, kuna olukorda, kus kõrgusgabariit ei ole
tagatud saab tähistada ka märgiga 343 „Kõrguspiirang“. Kuna määrus on seotud liiklusseaduse
muutmise seadusega 191 SE ja on seetõttu vajalik jõustada 1. jaanuarist 2021 jäetakse
nimetatud märgid määruset välja, tegeletakse edasi nende sümbolite ja disaini parendamisega
ning kaalutakse märkide kasutusele võtmise vajadust tulevikus eraldi muudatusega.