dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. detsember 2020
Viit
91
Registreeritud
17. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Mait Klein

Failid

  • 📎91 17.12.2020 Ministri määrus.asice1596 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 17.12.2020 nr 91 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruses nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punkt 31 sõnastatakse järgmiselt: „31) märk 174 „Lõikumine jalgrattateega“ hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht siirduvad sõiduteele;“; 2) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) märk 313a „Veoauto sõidu keeld“ keelab C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina, CE- kategooria autorongi ja masinrongi liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille registrimass või mille koosseisus oleva sõiduki registrimass ületab selle arvu;“; 3) paragrahvi 9 lõike 1 punktid 13 ja 14 sõnastatakse järgmiselt: „13) märk 321 „Jalgratta sõidu keeld“ keelab jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi liikluse; 14) märk 322 „Mopeedi sõidu keeld“ keelab mopeedi liikluse;“; 4) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 4 esimeses lauses ja punktis 5 asendatakse sõnad „tasakaaluliikuri juht“ sõnaga „kergliikurijuht“; 5) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 4 teises lauses ja § 21 punktis 12 asendatakse sõna „tasakaaluliikur“ sõnaga „kergliikur“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) märgid 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ näitavad, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht. Märkide 433 ja 434 korral liigub jalgrattur ja pisimopeedijuht sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool, kergliikurijuht tohib 2 liikuda mõlemal poolel. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ja pisimopeedijuhile ettenähtud osal, takistamata seal liiklevat juhti. Märgi 435 korral kasutavad jalakäija, jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht teed või teeosa ühiselt. Märkidega 433 kuni 435 tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõppu näitavad märgid 443 kuni 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“;“; 7) paragrahvi 15 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „jalgratastele,“ sõnaga „kergliikuritele,“; 8) paragrahvi 15 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „jalgrattad,“ sõnaga „kergliikurid,“; 9) paragrahvi 15 punktis 24 asendatakse sõna „tasakaaluliikurid“ sõnaga „kergliikurid“ vastavas käändes; 10) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 601 ja 602 järgmises sõnastuses: „601) märk 592d „Piirivöönd“ tähistab kohta, kus algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist; 602) märk 592e „Piirivööndi lõpp“ tähistab kohta, kus lõppeb piirivöönd;“; 11) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 3 viimast lauset täiendatakse pärast sõna „jalgratturi“ sõnadega „, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi“; 12) paragrahvi 21 punktid 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „10) tahvel 836 „Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel“, kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu; 11) tahvel 837 „Jalgratturite kahesuunaline liiklus“ näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee“ ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on jalgratturite, kergliikurijuhtide ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus;“; 13) paragrahvi 25 lõike 1 punkti 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste ning pisimopeedide liikluse jalakäijate ja robotliikurite liiklusest.“; 14) paragrahvi 25 lõige 331 sõnastatakse järgmiselt: „(331) Märgis 949e „Jalgratturite ooteala“ on kahe järjestikuse stoppjoone vaheline ala jalgratturitele, kergliikuri-, pisimopeedi- ja mopeedijuhtidele sõiduraja vahetamiseks ning lubava fooritule ootamiseks.“; 15) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 3 Lisa 5 Osutusmärgid Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011. a määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ Lisa 5 (muudetud sõnastuses) Osutusmärgid 511 512 521 522 523 524 525a 525b 526a 526b 527a 527b 528a 528b 529a 529b 529c 529d Väljaspool asulat Asulas 531s 531s 531v 531v 532as 532av Väljaspool asulat ja asulas 532am Väljaspool asulat Asulas 532bs 532bv 533as 533av Väljaspool asulat Asulas 533bs 533bv 534s 534v 535s 535v 535v Väljaspool asulat Asulas 536as 536av 536bs 536bv Väljaspool asulat Asulas 536cs 536cv Väljaspool asulat Asulas Teetöödel 537as 537av 537ak 537ak 537bs 537bv 537bk 537bk Väljaspool asulat ja asulas 538 539 541a 541b 542 543 544 545a 545b 546a 546b 547a 547b 548a 548b 549 551 552a 552b 553a 553b 554a 554b 555 556 557 558 559a 559b 559c 559c 559d 561 562 563 571 571 572 572 573 574 575a 575b 575c 575d 575e 575g 576 576 576 576 576 576 577a 577b 578a 578b 579 581 582 583 584a 584b 585a 585b 585c 586a 586b 586c 591 592a 592a 592a 592a 592b 592b 592c 592c 592d 592e 593 594 595a 595b 595c 596 596 596m 597 598 09.12.2020 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu väljatöötamine on tingitud eelkõige liiklusseaduse muutmise seadusest 191 SE, millega loodi asjakohased liiklusreeglid ja nõuded elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite turvaliseks kasutamiseks. Liiklusseadusega võeti kasutusele nimetatud sõidukite hõlmamiseks uus sõidukite kategooria – kergliikur ja lubati kergliikur sõitma jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele, samuti reguleeriti tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikurijuhi kohustused ohutuse tagamisel. Seoses uue sõidukite kategooria kasutuselevõtuga on vajalik muuta liiklusmärkide ja teemärgiste tähendusi selliselt, et asjakohased liikluskorraldusvahendid kehtiksid ka kergliikurijuhile. Lisaks täiendatakse määrust uute märkidega „Piirivöönd“ ja „Piirivööndi lõpp“ ning muudetakse veoauto sõitu keelava märgi tähendust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (e-post: [email protected], telefon: 639 7670), sama osakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Mait Klein (e-post: [email protected], tel: 625 6379) ning Maanteeameti eksperdid. Eelnõu on keeleliselt üle vaadanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Pille Ossul (tel: 639 7692, [email protected]). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected], tel: 625 6351 ). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud liiklusseaduse muutmise seadusega 191 SE. Eelnõuga muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus nr 12) redaktsiooni RT I, 02.08.2019, 7. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 12. Punktiga 1 muudetakse § 5 punkti 31. Märgi 174 „Lõikumine jalgrattateega“ tähendust täiendatakse ja sätestatakse, et märk hoiatab ka kohast, kus kergliikurijuht siirdub jalgrattatee lõppemisel sõiduteele ning kohast, kus jalg- ja jalgrattatee lõppemisel kergliikurijuht ja pisimopeedijuht siirduvad sõiduteele. Kuna liiklusseaduse muudatusega lubati kergliikurid sõitma jalgrattateele ning jalg- ja jalgrattateele, pisimopeedid lubati jalgratta- ja jalgteele, siis on vajalik täiendada märgi „Lõikumine jalgrattateega“ tähendust vastavalt ja sätestada, et märk hoiatab ka nimetatud juhtide sõiduteele siirdumise koha eest. Punktiga 2 muudetakse § 9 lõike 1 punkt 4. Sätestatakse, et märk 313a „Veoauto sõidukeeld“ keelab lisaks C-kategooria veoauto, traktori, liikurmasina liiklusele ka CE-kategooria autorongi ja masinrongi liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral sätestatakse, et sõita ei tohi C- kategooria sõidukiga, traktoriga, liikurmasinaga, mille registrimass ületab märgile kantud tonnide arvu ega ka CE-kategooria autorongi ja masinrongiga, mille koosseisus olevate sõidukite registrimass ületab märgile kantud tonnide arvu. Kehtiva sõnastuse kohaselt keelab märk 313a märgile kantud tonnide arvu korral sõita auto- ja masinrongiga, mille veduki registrimass ületas märgile kantud tonnide arvu. See võimaldab märgi mõjupiirkonda sõita auto- või masinrongiga, mille veduki registrimass ei ületa märgil näidatud tonnide arvu aga auto- või masinrongi koosseisus oleva haagise registrimass ületab (märgile kantud 8t korral saab märgi mõjupiirkonda sõita nt autorongiga, mille veduki registrimass on 8t aga haagise registrimass on nt 10t). Sellise olukorra välistamiseks muudetakse märgi tähendust. Punktiga 3 muudetakse § 9 lõike 1 punktid 13 ja 14. Punkti 13 muudatusega keelatakse kergliikuri liiklus märgi 321 „Jalgratta sõidu keeld“ korral. Liiklusseaduse muudatusega lubati kergliikurid sõitma jalgratturitega sarnasesse keskkonda ning on vajalik keelata ka kergliikurite liiklust sarnastes kohtades, kus on keelatud jalgrattaga liiklemine. Punkti 14 muudatusega jäetakse märgi 322 „Mopeedi sõidu keeld“ regulatsioonist välja pisimopeed. Pisimopeed lubati liiklusseaduse muudatusega samadele teedele, kus on lubatud sõita jalgrattaga ning pisimopeediga sõitmist keelab märk 321 „Jalgratta sõidu keeld“. Arvestades, et pisimopeediga võib sõita jalgrattaga samadel teedel, ei ole vajalik eraldi märgiga 322 keelata pisimopeedide liiklemist, märk 322 keelab ainult mopeedi liiklemise. Punktidega 4 ja 5 asendatakse § 13 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 21 punktis 12 tasakaaluliikuri termin kergliikuri terminiga. Muudatus on seotud liiklusseaduse muudatusega, millega võeti kasutusele kergliikuri mõiste, mis hõlmab ka tasakaaluliikurit. Sellega seoses laiendatakse märkide 431 „Jalgrattatee“ ja 432 „Jalgtee“ tähendust ja sätestatakse, et märk 431 „Jalgrattatee“ lubab märgiga tähistatud teel liikuda ka kergliikurijuhil ning märk 432 „Jalgtee“ lubab märgiga tähistatud teel liikuda kergliikurijuhil, kuid kergliikurijuht ei tohi märgiga 432 tähistatud teel ohustada ega takistada jalakäijat. § 21 punkti 12 muudatusega laiendatakse 847a „Sõidukiliik“ tähendust, lisades, et märk kehtib lisaks jalgrattale, mopeedile ja pisimopeedile ka kergliikuri kohta. Punktiga 6 muudetakse § 13 lõike 1 punkt 6. Muudatusega sätestatakse, et märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teel tohivad liikuda ka kergliikurijuht ja pisimopeedijuht. Märkide 433 ja 434 korral liigub pisimopeedijuht jalgratta- ja jalgteel või teeosal sarnaselt jalgratturiga vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel poolel, kergliikurijuht aga võib liikuda mõlemal poolel. Märgi 435 korral kasutavad jalakäija, jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht teed või teeosa ühiselt. Muudatus on seotud liiklusseaduse muudatusega, millega lubatakse kergliikurid ja pisimopeedid sõitma jalgratta- ja jalgteele. Punktidega 7 ja 8 muudetakse § 15 punkti 7 esimese lause ja punkti 11 sõnastus. Liiklusseaduse muudatusega lubati kergliikur sõitma jalgrattarajale ja sellest tulenevalt on vajalik täiendada märkide 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada“ ja 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähendust selliselt, et märgid kehtiksid ka kergliikurijuhile. Muudatusega täiendatakse märgi 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada“ tähendust ja sätestatakse, et märk tähistab rada, mis on ette nähtud ka muude sõidukitega pärisuunas sõitvale kergliikurile ning märgi 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee“ tähendust täiendatakse selliselt, et märk tähistab teed, millel kergliikurid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. Punktiga 9 asendatakse § 15 punktis 24 tasakaaluliikuri termin kergliikuri terminiga. Muudatus on seotud liiklusseaduse muudatusega, millega võeti kasutusele kergliikuri mõiste, mis hõlmab ka tasakaaluliikurit. Sellega seoses muudetakse märgi 552b „Umbtee ja jalgrattatee“ tähendust ja sätestatakse, et märgil osutatud suunas sõidukitele läbisõiduvõimaluseta tee ei kehti ka kergliikuri kohta ning kergliikurite liiklemiseks jätkub kas jalgrattatee või nende jaoks läbisõiduvõimalusega tee. Punktiga 10 täiendatakse § 15 punktidega 601 a 602. Muudatusega võetakse kasutusele osutusmärgid 592d „Piirivöönd“ ja 592e „Piirivööndi lõpp“. Märk 592d hakkab tähistama kohta, kust algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist ja märk 592e tähistab vastavalt kohta, kus lõppeb piirivöönd. Märkide kasutusele võtmine on ajendatud Siseministeeriumi soovist hõlbustada riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist ja plaanis on märke paigaldama hakata riigipiirile viivatele põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedele. Piirivööndi märgi paigaldamise eesmärk on eelkõige inimesi teavitada ja juhtida tähelepanu sellele, et inimene viibib piirivööndis. Märkide abil tekib liiklejal suurem teadlikkus, et ta läheneb välispiirile, ja sellest, et ta viibib piirkonnas, kus on politseil õigus tema liikumist ja viibimist piirata. Samuti aitab piirivööndi tähistamine inimestel mõista piirivööndi laiust, mis on oluline, sest kõik isikud peavad piirivööndis elluviidavast tegevusest teavitama Politsei- ja Piirivalveametit, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Märkide paigaldamine hõlbustab riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist. Punktiga 11 muudetakse § 17 lõike 1 punkti 3 viimane lause. Liiklusseaduse muudatusega lubati pisimopeedijuhid sõitma samasse liikluskeskkonda, kus tohivad sõita jalgratturid (jalgrattarajale, jalgrattateele, jalgratta- ja jalgteele, sõiduteele ja teepeenrale). Samuti lubatakse kergliikurid sõitma nimetatud teedele. Sellest tulenevalt täiendatakse suunaviida 637 tähendust ja sätestatakse, et suunaviit 637 näitab ka kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi teekonna suunda ja kaugust sihtpunktini. Punktiga 12 muudetakse § 21 punktid 10 ja 11. Muudatus on seotud liiklusseaduse muutmisega, millega lubatakse kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid sõitma jalgratturitega samasse keskkonda (vt. eelmise punkti selgitust). Muudatusena täiendatakse tahvlite 836 „Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel“ ja 837 „Jalgratturite kahesuunaline liiklus“ tähendusi. Muudatusena näitab tahvel 836 „Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel“, kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel liiguvad ka kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. Tahvel 837 „Jalgratturite kahesuunaline liiklus“ näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee“ ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on lisaks jalgratturitele ka kergliikurijuhtide ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus. Punktiga 13 muudetakse § 25 lõike 1 punkt 6. Muudatusega sätestatakse, et märgis 911 „Ühekordne pidevjoon“ eraldab jalgratta- ja jalgteel lisaks jalgratastele ka pisimopeedide liikluse jalakäijate ja robotliikurite liiklusest. Ühekordne pidevjoon ei eralda kergliikurite liikumist, kuna kergliikuriga on lubatud liigelda nii jalgratturitele kui ka jalakäijatele mõeldud teepoolel. Muudatus on seotud liiklusseaduse muudatusega, millega lubatakse pisimopeedid sõitma jalgratta- ja jalgteele. Punktiga 14 muudetakse § 25 lõiget 331. Muudatusega täiendatakse märgise 949e „Jalgratturite ooteala“ tähendust ja lisatakse, et jalgratturite ooteala võivad sõiduraja vahetamiseks ning lubava fooritule ootamiseks kasutada lisaks jalgratturile ka kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid. Punktiga 15 kehtestatakse määruse lisa 5 uues sõnastuses. Lisa muutmine on tingitud uute märkide 592 d „Piirivöönd“ ja 592e „Piirivööndi lõpp“ lisandumisest, lisas tuuakse välja märkide graafilised kujutised. Eelnõu § 2 reguleerib määruse jõustumist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, ega mõju regionaalarengule. 4.1 Mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele Märkide „Piirivöönd“ ja „Piirivööndi lõpp“ kasutusele võtmine võimaldab hõlbustada riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist. Märgid suurendavad inimeste teadlikkust, et lähenetakse välispiirile ja sellest, et viibitakse piirkonnas, kus on politseil õigus tema liikumist ja viibimist piirata. Samuti aitab piirivööndi tähistamine inimestel mõista piirivööndi laiust, mis on oluline, sest kõik isikud peavad piirivööndis elluviidavast tegevusest teavitama Politsei- ja Piirivalveametit, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. 4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Määruse rakendumisega võivad kaasneda mõjud teeomanikule. Eelnõuga muudetakse märkide ja teekattemärgiste tähendusi selliselt, et teeomanikul on võimalik soovi korral teatud teelõikudel kergliikurite liiklemist keelata või piirata ning tähistada piirivööndit. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid, kulusid ega seotud tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Eesti Linnade ja Valdade Liidult ei laekunud tähtaegselt tagasisidet. Lisaks laekusid ekspertidelt ettepanekud jätta kasutusele võtmata liiklusmärgid 894 „Madalad oksad“, 188 „Automatiseeritud sõidukite testlõik“ ja 742d „Suusatõstuk“ ning tegeleda täiendavalt märkide disaini ja sümbolite valikuga ning ettepanek kaaluda liiklusmärgi 894 „Madalad oksad“ kasutusele võtmisest loobuda, kuna olukorda, kus kõrgusgabariit ei ole tagatud saab tähistada ka märgiga 343 „Kõrguspiirang“. Kuna määrus on seotud liiklusseaduse muutmise seadusega 191 SE ja on seetõttu vajalik jõustada 1. jaanuarist 2021 jäetakse nimetatud märgid määruset välja, tegeletakse edasi nende sümbolite ja disaini parendamisega ning kaalutakse märkide kasutusele võtmise vajadust tulevikus eraldi muudatusega.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel