dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. detsember 2020
Viit
89
Registreeritud
17. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Merike Ring

Failid

  • 📎89 17.12.2020 Ministri määrus.asice1225 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 17.12.2020 nr 89 Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehituseadustiku § 11 lõike 4 ja § 12 lõike 5 ning seadme ohutuse seaduse § 5 lõike 3, § 6 lõike 3 ja § 7 lõike 3 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruses nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses: „22) minimahuti on 151–500 liitrise mahuga transporditav surveseade, mida kohapeal ei täideta.“; 2) määruse 2. peatüki 3. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „3. jagu Paikne mahuti ja minimahuti“; 3) määrust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „231. Nõuded minimahuti kasutamisele (1) Minimahuti peab paiknema hoonest väljaspool ja vähemalt kolme meetri kaugusel hoone seinast. Minimahuti paigaldamisele ei kohaldata § 16. (2) Juhul, kui minimahutit soovitakse paigaldada hoonele lähemale kui kolm meetrit, tuleb ehituslike abinõudega tagada hoone vastupidavus tulekahju korral. Hoone sein peab olema vähemalt tuletundlikkusega B ning tulepüsivusega vähemalt EI 60 siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ tähenduses. (3) Minimahutist kolme meetri ulatuses ei tohi paikneda tuleohtlikke aineid ja süütamisallikaid. (4) Kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini peab olema tõkestatud. (5) Ohumärgistus tuleb tagada vastavalt §-s 10 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1– 1355), sätestatule. (6) Minimahutile peab tema paigalduskohas olema tehtud kasutusele võtmisele eelnev audit. (7) Minimahutit võib vahetada gaasitöid teostav pädev isik. (8) Minimahutite ühendamine kogumiks ei ole lubatud.“; 4) paragrahvi 46 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „lõõri“ sõnadega „, kui gaasiseadme tootja juhendis ei ole lubatud kasutada teisi lahendusi.“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 14.12.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ muutmine eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse seadme ohutuse seaduse alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruseid, mis käsitlevad seadme ohutuse seaduse reguleerimisalaga seonduva minimahuti nõudeid. Muudatuse peamine eesmärk on ajakohastada regulatsiooni ja luua ettevõtjatele võimalus kasutada vähem kui 500 liitri gaasi koguse hoidmiseks minimahuteid. Seejuures kehtestatakse vastavad erinõuded, mille puhul tuleb arvesse võtta ka kehtivaid üldiseid ohutusnõudeid, sh tuleb järgida ka seadme ohutuse seaduse § 2 lõikes 6 sätestatut. Ühtlasi tuleb järgida ka ehitusseadustikus kehtestatud nõudeid täiendavalt seadme ohutuse seadusest tulenevale. Muudatuse pikaaegsem eesmärk on saavutada olukord, kus balloonikogumeid hakatakse asendama minimahutitega, kuna viimaste käitlemine on ohutum. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeleliselt toimetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna tarbijakaitse ja tooteohutuse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu koostamisel konsulteeriti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna tehnika valdkonna nõuniku Priit Poschlini ja sama osakonna surveseadmete ja -paigaldiste peaspetsialisti Maanus Urbiga. Lisaks konsulteeriti Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Reelika Kuusikuga. 1.3. Märkused Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrust nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 87). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 täiendatakse määruse terminite loetelu ning lisatakse juurde § 1 punkt 22 mõiste „minimahuti“. Kehtiva õiguse kohaselt kasutatakse termineid balloon, balloonikogum, mahuti ja ajutine mahuti. Balloon on kuni 150-liitrise mahuga transporditav surveanum ning mahuti on paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks, mida on võimalik täita ka kohapeal. Minimahuti mõistega hõlmatakse 151–500 liitrine teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks või transportimiseks, mida ei täideta kohapeal. Surveseade on ta seetõttu, et ta kuulub 1 transporditavate surveseadmete hulka. Surveseade mõiste hõlmab ka surveanumaid. Kohapeal täitmise mittelubamine on tingitud asjaolust, et vastasel juhul oleks tegemist paikse mahutiga ning rakenduksid kõik maapealsetele mahutitele kehtivad nõuded, sh korralise auditi kohustus. Kuivõrd minimahuti puhul on tegemist transporditava surveseadmega, siis sellele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivide 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ nõudeid. See tähendab muuhulgas, et transporditavate surveseadmete nõuetele vastavust kontrollitakse nii nende kasutusele võtmisel kui ka korrapäraselt ettenähtud aja möödudes. Minimahuti termini kasutuselevõtt on vajalik, kuna hetkel kehtivad näiteks nii 400 liitrisele kui ka 2,7 tonnisele mahutile samad nõuded. Minimahuti kasutuselevõtt võimaldab vähendada balloonikogumite ja ajutiste mahutite kasutamist, kus esimesel juhul on tegemist balloonide kogumiga, mis on üheskoos kinnitatud ja kollektoriga ühendatud ning teisel juhul mahutiga, mida kasutatakse ehitus- ja remonditöödel või teistel ajutise iseloomuga töödel. Minimahuti käitlemine on ohutum, kuna täidetud minimahuti transporditakse konkreetsesse asukohta, kus toimub üksnes minimahuti vahetus, mitte täitmine. Punktiga 2 muudetakse 3. jao pealkirja ja lisatakse määrusesse „minimahuti“ ning eemaldatakse sõnast „gaasimahuti“ sõna „gaasi“ ja sõnastatakse „paikne mahuti ja minimahuti“. Sõna „gaasi“ eemaldamine on õigusselguse huvides oluline, sest määruses kasutatakse läbivalt sõna „mahuti“ ja mahuti on kõnesoleva määruse kohaselt paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks. Täiendamine sõnaga „minimahuti“ on vajalik, kuna 3. jaos kehtestatakse edaspidi nõuded ka minimahuti kasutamisele. Punktiga 3 lisatakse määrusesse § 231, millega kehtestatakse nõuded minimahuti kasutamisele. Lõikega 1 sätestatakse nõuded minimahuti asukohale. Minimahuti peab paiknema väljaspool hoonet vähemalt 3 meetri kaugusel hoone seinast, akna- ja ukseavast. Minimahuti paigaldami- sele ei kohaldata mahuti kauguse nõudeid teistest objektidest, mis on sätestatud määruse §-s 16, kuna muude abinõudega, nagu näiteks seina mittepõlev materjal, tagatakse ohutusnõuete täit- misega. Lõikega 2 kehtestatakse nõuded olukorras, kus minimahutit soovitakse paigaldada hoonele lä- hemale kui 3 meetrit. Sellisel juhul tuleb ennekõike lähtuda tuleohutuse nõuetest, mis on sätes- tatud siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning hoone sein peab olema tuletundlikkusega B (B – on tu- letundlik, süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral ning põlevaid tilku ega tükke ei esine). Tu- leleviku takistamiseks määratakse seina tulepüsivus, mis on minimaalselt EI60, kus E – tagab seina terviklikkuse ja I – isolatsioonivõime 60 minuti jooksul. Sein peab minimaalselt vastama tuletundlikkuse piirangule B, mis tähendab koosnemist raskesti süttivast materjalist. See tähen- dab, et lubatud on ka klassid A2 ja A1. Tuletundlikkus1 näitab materjali omadust tulega kokku puutudes süttida ning seda tagab erinevate toodete (nt kipskartongplaadid) tootjate poolt katse- tatud ja tõendatud konstruktsioonilahenduste kasutamine. Lõike 3 kohaselt ei tohi minimahuti 3 meetri läheduses paikneda tuleohtlikke aineid ja süüta- misallikaid, näiteks bensiin. Läheduse all peetakse silmas olukorda, kus tingituna tuleohtlikest 1 https://www.rescue.ee/files/2018-09/eton-09.04.2017-parandatud.pdf?ff56306251 2 ainetest või süütamisallikast kujuneb oht minimahutile, mis võib tekitada raskete tagajärgedega õnnetuse. Lõike 4 kohaselt peab olema kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini tõkestatud. Näiteks võib minimahuti olla piiratud piirdeaiaga või asuda kapis, et kolmandad isikud ei pääseks mi- nimahutini. Lõige 5 sätestab nõuded märgistusele minimahuti kasutamisel. Peab olema arusaadav, mida minimahutis hoitakse ja kui ohtlik see on. Mõistet „ohumärgis“ kasutatakse tähenduses mille kohaselt ohumärgistus peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/20062 (edaspidi CLP), sätestatuga. Samuti tuleb arves- tada määruse nr 87 §-s 10 kehtestatut. Kui eelnimetatud §-s 10 ja CLP määruses sätestatud märgistuse nõue kattub, siis piisab ühest märgistusest ning eelistada tuleks rahvusvahelist CLP märgistust. Seda toetab ka kehtiva määruse § 10 lõige 21, mille kohaselt võib märgistamisel järgida standardites sätestatud nõudeid. Lõike 6 kohaselt on lubatud minimahutit tema paigalduskohas täita üksnes juhul, kui tegemist on nõuetekohase minimahutiga. Nõuetekohasus tähendab kasutusele võtmisele eelneva auditi läbimist tulenevalt majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohus- tusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“. Auditi käigus on mini- mahutile tehtud nii visuaalne kui ka kasutuskontroll, lisaks on tehtud katsetused ning kontrolli- tud dokumentatsioon ja märgistus, mis tõendavad minimahuti nõuetekohasust konkreetses asu- kohas. Lõige 7 sätestab nõude isikule, kes võib minimahutit vahetada. Minimahutit on lubatud vahe- tada üksnes gaasitööde pädevusega isikul, kellel on vastav kompetents gaasitöö tegemiseks, sh gaasianuma täitmiseks. Vastavalt majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015.a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompe- tentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ § 4 lõike 4 kohaselt tõendatakse kompetentsust koolitusasutuse vastava tunnistusega, kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega. Lõige 8 kohaselt ei tohi minimahuteid kogumiks ühendada. Eesmärk on vältida erinevate ko- gumite kasutamist, sest nende käitlemine on tunduvalt ohtlikum, kuna käideldava gaasi kogus läheb liiga suureks. Minimahuti kasutusele võtmise üks eesmärke on balloonikogumite kasuta- mise vähendamine ja asendamine. Punktiga 4 täiendatakse § 46 lõike 6 sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt peavad üle 60 kilovati summaarse võimsusega gaasiseadmed olema ühendatud iseseisvasse lõõri. Viimase kahekümne aasta jooksul on gaasiseadmete valdkonnas toimund areng. Tekkinud on uuemad gaasiseadmed, mis on palju ohutumad ja efektiivsemad. Nõuetekohase efektiivsuse tagamiseks on soovitatav juhinduda Euroopa Liidus tootjate poolt väljatöötatud erinevatest gaasiseadmete kasutuslahen- dustest mida on mitmeid aastaid katsetatud tavaolukordades ja mille käigus on tagatud ka ohu- tus. Tulenevalt eeltoodust on mõistlik täiendada § 46 lõiget 6 ja võimaldada kasutada teisi la- hendusi, kui gaasiseadme tootja selle juhendis ette näeb. Lisame, et 60 kilovati võimsusega seadmetel viiakse läbi korrapäraselt kohustuslik audit või kontroll, mille käigus gaasitööde pä- devusega isik kontrollib üle ka kõik seadme(te) ühendused. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008R1272&from=ET 3 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt CLP määrusega, kust tulenevad nõuded minimahuti märgistusele. 4. Määruse mõjud 1. Määruse mõjud Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist: 1. Mõjutatud sihtrühma suurus; 2. Mõju ulatus; 3. Mõju avaldumise sagedus; 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad/eraisikud 1.2 Sihtrühm 2 – auditi tegijad 1.3 Sihtrühm 3 – järelevalveasutused 1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad /eraisikud 1. Minimahuti kasutamise teenusepakkujaid on täna 2–3. Teenusekasutajateks on ettevõtjad erinevatest tööstussektoritest. Olemasoleva info põhjal on keeruline prognoosida, kas minimahutite kasutusele võtmine kasvab või mitte, kuid kui kasvab, siis mitte hüppeliselt. Seega esialgu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. 2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes pigem väheoluline, kuna kehtiv regulatsioon lubab juba praegu sarnaseid mahuteid üldtingimustel kasutada. Minimahuti teenuse osutamisest on huvitatud 2–3 ettevõtjat, mis ei tähenda, et tulevikus ei võiks neid olla rohkem. Teadaolevalt on täna kasutuses ja registreeritud kolm 500 liitrist mahutit (tulevikus minimahutid). Eeldada võib, et minimahutite kasutamine kasvab ja balloonikogumite kasutamine väheneb. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 on väike, kuna huvitatud ettevõtjaid on hetkel vähe ning eraisikute osas info puudub. Samas, kui praktika tõestab suuremat kasutajamugavust minimahutite kasutamisel, võib nii ettevõtjate (näiteks toiduaine- ja ehitustööstus) kui ka eraisikute huvi selles osas kasvada. 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, kuna määruse muudatuse jõustumise järel kehtivad nõuded leevenevad ning minimahutite kasutuselevõtt ja kasutamine muutub ettevõtjate jaoks lihtsamaks. Seega ettevõtjate jaoks on tegemist kasuliku muudatusega. 1.2 Sihtrühm 2 – auditi tegijad 1. Sihtrühma 2 suuruse osas muutused puuduvad, kuna auditi tegijate arv on 4, kes minimahutite auditeid läbi viivad, ei muutu. 2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 2 jääb samaks, kuna kehtiva õiguse kohaselt tuleb mahutitele, mille maht jääb vahemikku 151–500 liitrit, viia läbi samuti audit. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 sõltub sellest, kui palju soovitakse tulevikus minimahuteid kasutusele võtta. Eeldada võib, et minmahutite kasutamine muutub ajas populaarsemaks, kuna nende kasutamine on lihtsam ja mugavam kui paiksete mahutite kasutamine. Seega mõju avaldumise sagedus suure tõenäosusega ajas kasvab. 4 4. Sihtrühma 2 jaoks ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal, kuna nad ei osale otseselt turu reguleerimises. Sihtrühm 2 osutab auditi läbiviimise teenust ning teenuse tellimine sõltub ettevõtjatest ja eraisikutest, kes soovivad minimahuteid kasutada. 1.3 Sihtrühm 3 - järelevalveasutused 1. Sihtrühma 3 moodustavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet. Need on järelevalveasutused, kes teostavad antud valdkonnas järelevalvet ning muudatustega nende pädevuste osas muutust ei toimu. 2. Mõju ulatus sihtrühmale 3 võib ajas tõusta, kuid see sõltub ennekõike sellest, kui populaar- seks minimahutite kasutamine muutub. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 3 sõltub samuti sellest, kui palju soovitakse tulevikus minimahuteid kasutusele võtta. Võib eeldada, et minimahutite kasutamine ajas kasvab, kuna nende kasutamine on lihtsam ja mugavam. Seega kasvab ka mõju avaldumise sagedus. 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühma 3 jaoks on madal. Võib juhtuda, et järelevalveasutuste töökoormus veidi kasvab, kui minimahutite kasutamine muutub tavapärasemaks, aga seda on hetkel keeruline prognoosida. Kindlasti ei kasva töökoormus hüppeliselt. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - puudub ka mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - puudub mõju regionaalarengule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Samuti ei laeku selle määruse rakendamisega seonduvalt tulusid. Kuna määrusega kaasnevad muudatused on olukorda leevendavad, ei eelda nende rakendamine märkimisväärseid tegevusi. Küll aga peavad minimahuti teenust osutavad ettevõtjad üle vaatama ja vajadusel uuendama oma protseduurireegleid. Protseduurireeglite muutmine võib eeldada nõusolekut ka neid akrediteerinud akrediteerimisasutuselt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuna määrusega antakse ettevõtjatele võimalus võtta tulevikus kasutusele minimahutid ja muudatused on leevendava iseloomuga, ei vaja see rakendamiseks üleminekuaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati Siseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi vahendusel. Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile ja Eesti Gaasiliidule. Siseministeeriumi kooskõlastas eelnõu märkustega, mis on leitavad seletuskirja lisast. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Eesti Gaasiliit arvamust ei avaldanud. 5 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja määrus, mittearvestamise põhjus paragrahv, lõige, punkt Siseministeerium määrus nr 87 1. Eelnõuga täiendatakse § 1 punktiga 22 järgmises sõnastuses: Osaliselt arvestatud ja selgitatud. § 1 p 22 „22) minimahuti on 151–500 liitrine mahuti.“ Ettepanek: määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on välja Paragrahvi 1 p 12 sätestab „mahuti“ mõiste. toodud, et minimahuti on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav Mahuti on paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks või transportimiseks. Seega teeme surveanum gaasi hoidmiseks. Mahutiks ettepaneku lisada mõistele juurde, et tegemist on paikse või käesoleva määruse tähenduses ei loeta teisaldatava mahutiga ehk sõnastada punkt 22 järgmiselt: ballooni. „22) minimahuti on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav Minimahuti saab olla üksnes 151-500 mahuti.“. liitrine transporditav surveseaduse, mida kohapeal ei täideta. Kui lubaksime minimahutit kohapeal täita, tekib vastuolu kehtiva õigusega, mille kohaselt tuleb maapealsetele küttegaasi surveanumatele läbi viia lisaks esmakordsele kasutamisele võtmise auditile ka korraline audit (määrus nr 95), mis ei ole antud olukorras otstarbekas. Tulenevalt eeltoodust ei täpsustata minimahuti mõistet tekstiosaga „paikne või teisaldatav mahuti“, vaid täiendatakse tekstiosaga „transporditav surveseade, mida kohapeal ei täideta “. Täiendavalt lisame, et transporditavatele surveseadmetele tuleb läbi viia korralised kontrollid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ. 2. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 1 määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud. § 231 lg 1 „(1) Paikne minimahuti peab paiknema hoonest väljaspool ja vähemalt kolme meetri kaugusel hoone seinast, akna- ja Paragrahvi 231 lõikest 1 eemaldatakse sõna ukseavast. Minimahuti paigaldamisele ei kohaldata § 16.“ „Paikne“. Ettepanek: eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et minimahuti on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks või transportimiseks. Määruse sõnastuses viidatakse vaid paiksele mahutile. Seega, kui antud nõudes jääb sisse sõna „paikne“, siis sellega välistatakse nõuded teisaldatavale mahutile. Seega teeme ettepaneku eemaldada mõiste „paikne“ ehk sõnastada lõige 1 järgmiselt: „(1) Minimahuti peab paiknema hoonest väljaspool ja vähemalt kolme meetri kaugusel hoone seinast, akna- ja ukseavast. Minimahuti paigaldamisele ei kohaldata § 16.“. 3. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 2 määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud. § 231 lg 2 „(2) Juhul, kui minimahutit soovitakse paigaldada hoonele Paragrahvi 231 lõikest 2 eemaldatakse lähemale kui kolm meetrit, tuleb ehituslike abinõudega tagada tekstiosa „mittepõlevast materjalist“. hoone vastupidavus tulekahju korral. Hoone sein peab olema mittepõlevast materjalist, vähemalt tuletundlikkusega B ning tulepüsivusega vähemalt EI 60 siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ tähenduses. Ettepanek: eemaldada mõiste „mittepõlevast materjalist“, kuna tundlikkuse klassiga B on tuletundlik (raskesti süttiv) materjal. Mitte tuletundlik (mittepõlev) materjal on tuletundlikkuse klassiga A. Seega teeme ettepaneku sõnastada lõige 2 järgmiselt: „(2) Juhul, kui minimahutit soovitakse paigaldada hoonele lähemale kui kolm meetrit, tuleb ehituslike abinõudega tagada hoone vastupidavus tulekahju korral. Hoone sein peab olema vähemalt tuletundlikkusega B ning tulepüsivusega vähemalt EI 60 siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ tähenduses.“. 4. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 3 Arvestatud. määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: § 231 lg 3 „(3) Paiksest minimahutist 3 meetri ulatuses ei tohi paikneda Paragrahvi 231 lõikest 3 eemaldatakse sõna tuleohtlikke aineid ja süütamisallikaid.“ „paiksest“. Ettepanek: määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et minimahuti on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks või transportimiseks. Määruse sõnastuses viidatakse vaid paiksele mahutile. Seega, kui antud nõudes jääb sisse sõna „paikne“, siis sellega välistatakse nõuded teisaldatavale mahutile. Teeme ettepaneku eemaldada mõiste „paikne“ ning sõnastada lõige 3 järgmiselt: „(3) Minimahutist 3 meetri ulatuses ei tohi paikneda tuleohtlikke aineid ja süütamisallikaid.“. 5. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 4 Mittearvestatud ja selgitatud. määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: § 231 lg 4 „(4) Kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini peab olema Täiendus pole otstarbekas, kuna sellisel tõkestatud.“ juhul on liikumine takistatud ka sõidukil, Ettepanek: võib pidada tõenäoliseks õnnetust, kus mängib rolli mis transpordib või vahetab minimahutit inimfaktor ning mille tagajärjel võib mahutisse sõita auto või ning seega ei pääse minimahuti paiknemise muu liikuv masin. Seega, et vähendada õnnetuse tõenäosust, asukohani. Siseministeeriumiga on selles teeme ettepaneku sõnastada lõige 4 järgmiselt: küsimuses eraldi e-kirja teel suheldud ning „(4) Kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini peab olema neile sobis ka olemasolev sõnastus. tõkestatud ning kolme meetri raadiuses ei tohi minimahuti läheduses asuda teed või parklat.“. 6. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 6 määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud ja selgitatud. § 231 lg 6 „(6) Kui paiksele minimahutile on tehtud kasutusele võtmisele eelnev audit, võib minimahutit täita.“ Paragrahvi 231 lõikest 6 eemaldatakse sõna Ettepanek: määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on välja „paiksele“. toodud, et minimahuti on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks või transportimiseks. Määruse sõnastuses viidatakse vaid paiksele mahutile. Seega, kui antud nõudes jääb sisse sõna „paikne“, siis sellega välistatakse nõuded teisaldatavale mahutile. Seega teeme ettepaneku eemaldada mõiste „paikne“ ning sõnastada lõige 6 järgmiselt: „(6) Kui minimahutile on tehtud kasutusele võtmisele eelnev audit, võib minimahutit täita.“. Samuti tuleb nimetatud lõike osas täpsustada seletuskirja auditi märgistuse osas. Praegu on seal öeldud, et „Auditi käigus on Ohumärgistuse nõude kontroll tuleneb minimahutile tehtud nii visuaalne kui ka kasutuskontroll, lisaks paragrahvi 23 lõikest 5 ning seda selles on tehtud katsetused ning kontrollitud dokumentatsioon ja lõikes eraldi ei kajastata. Konkreetne märgistus, mis tõendavad minimahuti nõuetekohasust asukoht on minimahuti asukoht, kus ta konkreetses asukohas.“ Kas on mõeldud auditi tegemisel paikneb ning kus talle on tehtud audit. kontrollida ka ohumärgistust? Lisaks palume selgitada, mis on Kuna tegemist on auditikohustusega konkreetne asukoht. Kas see on minimahuti asukoht, käitise seadmega, siis sellekohane info kantakse asukoht, käitleja asukoht? Ja kuidas on see info kättesaadav – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve paberkandjal või veebilehel? Mahuti asukoha puhul on oluline Ameti infosüsteemi vastavalt seadme auditi dokumentides asukoha täpsustus, sest mahutit omav ettevõte ei pruugi alati asuda mahuti asukohas ja sel juhul on ohutuse seaduse paragrahvi 9 lõikele 3 raskendatud dokumentide kontrollimine. Seepärast peab olema teavitab auditi tegija auditi tulemustest järelevalveametnikul teada auditi asukoht järelevalve Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve teostamiseks. Ametit käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud infosüsteemi kaudu. 7. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 7 määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud osaliselt ja selgitatud. § 231 lg 7 „(7) Minimahutit võib vahetada gaasitöid teostav pädev isik.“ Ettepanek on täpsustada vähemalt seletuskirja, et mis asutus Seletuskirja on täiendatud osas, mis väljastab või peaks väljastama vastavat kompetentsi tõendava puudutab gaasitööde pädevusega isikutele tunnistuse. Ja seda siis Eesti ja/või mõne teise Euroopa väljastatavaid tunnistusi. Majanduspiirkonna liikmesriigis tegutsevate kompetentsiandjate lõikes. Täiendavalt selgitame, et gaasitööde Lisaks palume kaaluda sätte täiendamist kohustusega, mille järgi tegemisel võidakse kasutada minimahutiga töötav inimene peab olema varustatud gaasidetektorit, kuid selle eraldi välja gaasimõõtevahendiga. Selline isikukaitsevahendi kasutamine toomist me vajalikuks ei pea, kuna sellisel suurendab oluliselt töötajate (aga ka lähedal viibivate isikute) juhul tekib olukord, kus võiksime ära ohutust. nimetada kõik gaasitööde tegemisel kasutatavad abivahendid ning see ei ole otstarbekas. seletuskiri Muud märkused määruse seletuskirjale: Arvestatud. 1. Seletuskirja punktis 1 on viidatud, et minimahuti on paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks või Seletuskirjast on eemaldatud „paikne“. transportimiseks. Edaspidi punkti 3 erinevate lõigete selgituses on läbivalt viidatud vaid paiksele minimahutile. Seega, kui antud nõudes jääb sisse sõna „paikne“, siis sellega välistatakse nõuded teisaldatavale mahutile. Ettepanek on eemaldada ka seletuskirjast mõiste „paikne“ ehk nõuded kehtivad minimahutile, mis võib olla nii paikne kui ka teisaldatav. See tähendab, et määruse ega seletuskirja tasandil ei eristata mõistet „paikne minimahuti“. seletuskiri 2. Punktis 3 lõike 2 selgituses on: „Lõikega 2 kehtestatakse Arvestatud. nõuded olukorras, kus minimahutit soovitakse paigaldada hoonele lähemale kui 3 meetrit. Sellisel juhul tuleb ennekõike Seletuskirja täiendatud tekstiosadega lähtuda tuleohutuse nõuetest, mis on sätestatud siseministri 30. „tuletundlikkusega B (B – on tuletundlik, märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning ning põlevaid tilku ega tükke ei esine)“ ja hoone sein peab olema mittepõlevast materjalist. Tuleleviku „B tuletundlikkuse klassi kuuluv materjal takistamiseks määratakse seina tulepüsivus, mis on minimaalselt on tuletundlik, süttiv, suitsu eraldub eriti EI60, kus E – tagab seina terviklikkuse ja I – isolatsioonivõime vähesel määral ning põlevaid tilku ega 60 minuti jooksul. Sein peab minimaalselt vastama tükke ei esine“. tuletundlikkuse piirangule B, mis tähendab koosnemist raskesti süttivast materjalist. See tähendab, et lubatud on ka klassid A2 ja A1. Tuletundlikkus näitab materjali omadust tulega kokku puutudes süttida ning B tuletundlikkuse klassi kuuluvaid materjale loetakse mittepõlevaks. Tuletundlikkuse nõude seadmise eesmärk on, et tuli ei leviks 60 min jooksul ühelt ehitiselt teisele ning seda tagab erinevate toodete (nt kipskartongplaadid) tootjate poolt katsetatud ja tõendatud konstruktsioonilahenduste kasutamine.“ Ettepanek on parandada lõik järgmiselt (vt alla joonitud teksti): „Lõikega 2 kehtestatakse nõuded olukorras, kus minimahutit soovitakse paigaldada hoonele lähemale kui 3 meetrit. Sellisel juhul tuleb ennekõike lähtuda tuleohutuse nõuetest, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning hoone sein peab olema tuletundlikkusega B (B – on tuletundlik, süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral ning põlevaid tilku ega tükke ei esine). Tuleleviku takistamiseks määratakse seina tulepüsivus, mis on minimaalselt EI60, kus E – tagab seina terviklikkuse ja I – isolatsioonivõime 60 minuti jooksul. Sein peab minimaalselt vastama tuletundlikkuse piirangule B, mis tähendab koosnemist raskesti süttivast materjalist. See tähendab, et lubatud on ka klassid A2 ja A1. Tuletundlikkus näitab materjali omadust tulega kokku puutudes süttida ning B tuletundlikkuse klassi kuuluv materjal on tuletundlik, süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral ning põlevaid tilku ega tükke ei esine. Tuletundlikkuse nõude seadmise eesmärk on, et tuli ei leviks 60 min jooksul ühelt ehitiselt teisele ning seda tagab erinevate toodete (nt kipskartongplaadid) tootjate poolt katsetatud ja tõendatud konstruktsioonilahenduste kasutamine.“ seletuskiri 3. Palume täiendada seletuskirja ja selgitada punkti 4 juures Arvestatud ja selgitatud. seadmete ühendamise järgset kontrolli. Kas seda praegu keegi teeb? Ja kui sellist kontrolli ei tehta, siis kas on kavas Seletuskirja on täiendatud tekstiosaga „60 ühendustööde kontrollimiseks sätestada mingil viisil ka kilovati võimsusega seadmetel viiakse läbi järelevalve õigus/kohustus? Ja kui jah, siis kelle õigus/kohustus korrapäraselt kohustuslik audit ja hooldus, see olema saaks? mille käigus gaasitööde pädevusega isik kontrollib üle ka kõik ühendused“.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel