MÄÄRUS
17.12.2020 nr 89
Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a
määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja
gaasianuma täitmisele esitatavad
nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehituseadustiku § 11 lõike 4 ja § 12 lõike 5 ning seadme ohutuse seaduse
§ 5 lõike 3, § 6 lõike 3 ja § 7 lõike 3 alusel.
Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruses nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses:
„22) minimahuti on 151–500 liitrise mahuga transporditav surveseade, mida kohapeal ei
täideta.“;
2) määruse 2. peatüki 3. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„3. jagu
Paikne mahuti ja minimahuti“;
3) määrust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
„231. Nõuded minimahuti kasutamisele
(1) Minimahuti peab paiknema hoonest väljaspool ja vähemalt kolme meetri kaugusel hoone
seinast. Minimahuti paigaldamisele ei kohaldata § 16.
(2) Juhul, kui minimahutit soovitakse paigaldada hoonele lähemale kui kolm meetrit, tuleb
ehituslike abinõudega tagada hoone vastupidavus tulekahju korral. Hoone sein peab olema
vähemalt tuletundlikkusega B ning tulepüsivusega vähemalt EI 60 siseministri 30. märtsi 2017.
a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
tähenduses.
(3) Minimahutist kolme meetri ulatuses ei tohi paikneda tuleohtlikke aineid ja süütamisallikaid.
(4) Kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini peab olema tõkestatud.
(5) Ohumärgistus tuleb tagada vastavalt §-s 10 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse
need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–
1355), sätestatule.
(6) Minimahutile peab tema paigalduskohas olema tehtud kasutusele võtmisele eelnev audit.
(7) Minimahutit võib vahetada gaasitöid teostav pädev isik.
(8) Minimahutite ühendamine kogumiks ei ole lubatud.“;
4) paragrahvi 46 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „lõõri“ sõnadega „, kui gaasiseadme tootja
juhendis ei ole lubatud kasutada teisi lahendusi.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
14.12.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a
määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad
nõuded“ muutmine eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse seadme ohutuse seaduse alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri
määruseid, mis käsitlevad seadme ohutuse seaduse reguleerimisalaga seonduva minimahuti
nõudeid. Muudatuse peamine eesmärk on ajakohastada regulatsiooni ja luua ettevõtjatele
võimalus kasutada vähem kui 500 liitri gaasi koguse hoidmiseks minimahuteid. Seejuures
kehtestatakse vastavad erinõuded, mille puhul tuleb arvesse võtta ka kehtivaid üldiseid
ohutusnõudeid, sh tuleb järgida ka seadme ohutuse seaduse § 2 lõikes 6 sätestatut. Ühtlasi tuleb
järgida ka ehitusseadustikus kehtestatud nõudeid täiendavalt seadme ohutuse seadusest
tulenevale. Muudatuse pikaaegsem eesmärk on saavutada olukord, kus balloonikogumeid
hakatakse asendama minimahutitega, kuna viimaste käitlemine on ohutum.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeleliselt toimetas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna tarbijakaitse ja tooteohutuse talituse nõunik
Merike Ring (tel: 625 6472, e-post:
[email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang
(tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
Määruse eelnõu koostamisel konsulteeriti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
tehnikaosakonna tehnika valdkonna nõuniku Priit Poschlini ja sama osakonna surveseadmete
ja -paigaldiste peaspetsialisti Maanus Urbiga. Lisaks konsulteeriti Päästeameti
ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Reelika Kuusikuga.
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrust nr 87 „Küttegaasi
kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning
gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr
87).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 täiendatakse määruse terminite loetelu ning lisatakse juurde § 1 punkt 22 mõiste
„minimahuti“. Kehtiva õiguse kohaselt kasutatakse termineid balloon, balloonikogum, mahuti
ja ajutine mahuti. Balloon on kuni 150-liitrise mahuga transporditav surveanum ning mahuti on
paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks, mida on võimalik täita ka kohapeal.
Minimahuti mõistega hõlmatakse 151–500 liitrine teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks või
transportimiseks, mida ei täideta kohapeal. Surveseade on ta seetõttu, et ta kuulub
1
transporditavate surveseadmete hulka. Surveseade mõiste hõlmab ka surveanumaid. Kohapeal
täitmise mittelubamine on tingitud asjaolust, et vastasel juhul oleks tegemist paikse mahutiga
ning rakenduksid kõik maapealsetele mahutitele kehtivad nõuded, sh korralise auditi kohustus.
Kuivõrd minimahuti puhul on tegemist transporditava surveseadmega, siis sellele kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivide 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ,
84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ nõudeid. See tähendab muuhulgas, et
transporditavate surveseadmete nõuetele vastavust kontrollitakse nii nende kasutusele võtmisel
kui ka korrapäraselt ettenähtud aja möödudes.
Minimahuti termini kasutuselevõtt on vajalik, kuna hetkel kehtivad näiteks nii 400 liitrisele kui
ka 2,7 tonnisele mahutile samad nõuded.
Minimahuti kasutuselevõtt võimaldab vähendada balloonikogumite ja ajutiste mahutite
kasutamist, kus esimesel juhul on tegemist balloonide kogumiga, mis on üheskoos kinnitatud
ja kollektoriga ühendatud ning teisel juhul mahutiga, mida kasutatakse ehitus- ja remonditöödel
või teistel ajutise iseloomuga töödel. Minimahuti käitlemine on ohutum, kuna täidetud
minimahuti transporditakse konkreetsesse asukohta, kus toimub üksnes minimahuti vahetus,
mitte täitmine.
Punktiga 2 muudetakse 3. jao pealkirja ja lisatakse määrusesse „minimahuti“ ning
eemaldatakse sõnast „gaasimahuti“ sõna „gaasi“ ja sõnastatakse „paikne mahuti ja
minimahuti“. Sõna „gaasi“ eemaldamine on õigusselguse huvides oluline, sest määruses
kasutatakse läbivalt sõna „mahuti“ ja mahuti on kõnesoleva määruse kohaselt paikne või
teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks. Täiendamine sõnaga „minimahuti“ on vajalik, kuna
3. jaos kehtestatakse edaspidi nõuded ka minimahuti kasutamisele.
Punktiga 3 lisatakse määrusesse § 231, millega kehtestatakse nõuded minimahuti kasutamisele.
Lõikega 1 sätestatakse nõuded minimahuti asukohale. Minimahuti peab paiknema väljaspool
hoonet vähemalt 3 meetri kaugusel hoone seinast, akna- ja ukseavast. Minimahuti paigaldami-
sele ei kohaldata mahuti kauguse nõudeid teistest objektidest, mis on sätestatud määruse §-s 16,
kuna muude abinõudega, nagu näiteks seina mittepõlev materjal, tagatakse ohutusnõuete täit-
misega.
Lõikega 2 kehtestatakse nõuded olukorras, kus minimahutit soovitakse paigaldada hoonele lä-
hemale kui 3 meetrit. Sellisel juhul tuleb ennekõike lähtuda tuleohutuse nõuetest, mis on sätes-
tatud siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning hoone sein peab olema tuletundlikkusega B (B – on tu-
letundlik, süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral ning põlevaid tilku ega tükke ei esine). Tu-
leleviku takistamiseks määratakse seina tulepüsivus, mis on minimaalselt EI60, kus E – tagab
seina terviklikkuse ja I – isolatsioonivõime 60 minuti jooksul. Sein peab minimaalselt vastama
tuletundlikkuse piirangule B, mis tähendab koosnemist raskesti süttivast materjalist. See tähen-
dab, et lubatud on ka klassid A2 ja A1. Tuletundlikkus1 näitab materjali omadust tulega kokku
puutudes süttida ning seda tagab erinevate toodete (nt kipskartongplaadid) tootjate poolt katse-
tatud ja tõendatud konstruktsioonilahenduste kasutamine.
Lõike 3 kohaselt ei tohi minimahuti 3 meetri läheduses paikneda tuleohtlikke aineid ja süüta-
misallikaid, näiteks bensiin. Läheduse all peetakse silmas olukorda, kus tingituna tuleohtlikest
1
https://www.rescue.ee/files/2018-09/eton-09.04.2017-parandatud.pdf?ff56306251
2
ainetest või süütamisallikast kujuneb oht minimahutile, mis võib tekitada raskete tagajärgedega
õnnetuse.
Lõike 4 kohaselt peab olema kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini tõkestatud. Näiteks
võib minimahuti olla piiratud piirdeaiaga või asuda kapis, et kolmandad isikud ei pääseks mi-
nimahutini.
Lõige 5 sätestab nõuded märgistusele minimahuti kasutamisel. Peab olema arusaadav, mida
minimahutis hoitakse ja kui ohtlik see on. Mõistet „ohumärgis“ kasutatakse tähenduses mille
kohaselt ohumärgistus peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ)
nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning
millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks
ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/20062 (edaspidi CLP), sätestatuga. Samuti tuleb arves-
tada määruse nr 87 §-s 10 kehtestatut. Kui eelnimetatud §-s 10 ja CLP määruses sätestatud
märgistuse nõue kattub, siis piisab ühest märgistusest ning eelistada tuleks rahvusvahelist CLP
märgistust. Seda toetab ka kehtiva määruse § 10 lõige 21, mille kohaselt võib märgistamisel
järgida standardites sätestatud nõudeid.
Lõike 6 kohaselt on lubatud minimahutit tema paigalduskohas täita üksnes juhul, kui tegemist
on nõuetekohase minimahutiga. Nõuetekohasus tähendab kasutusele võtmisele eelneva auditi
läbimist tulenevalt majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohus-
tusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“. Auditi käigus on mini-
mahutile tehtud nii visuaalne kui ka kasutuskontroll, lisaks on tehtud katsetused ning kontrolli-
tud dokumentatsioon ja märgistus, mis tõendavad minimahuti nõuetekohasust konkreetses asu-
kohas.
Lõige 7 sätestab nõude isikule, kes võib minimahutit vahetada. Minimahutit on lubatud vahe-
tada üksnes gaasitööde pädevusega isikul, kellel on vastav kompetents gaasitöö tegemiseks, sh
gaasianuma täitmiseks. Vastavalt majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015.a määruse nr 88
„Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompe-
tentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ § 4 lõike 4
kohaselt tõendatakse kompetentsust koolitusasutuse vastava tunnistusega, kutsetunnistusega
kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega.
Lõige 8 kohaselt ei tohi minimahuteid kogumiks ühendada. Eesmärk on vältida erinevate ko-
gumite kasutamist, sest nende käitlemine on tunduvalt ohtlikum, kuna käideldava gaasi kogus
läheb liiga suureks. Minimahuti kasutusele võtmise üks eesmärke on balloonikogumite kasuta-
mise vähendamine ja asendamine.
Punktiga 4 täiendatakse § 46 lõike 6 sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt peavad üle 60 kilovati
summaarse võimsusega gaasiseadmed olema ühendatud iseseisvasse lõõri. Viimase kahekümne
aasta jooksul on gaasiseadmete valdkonnas toimund areng. Tekkinud on uuemad gaasiseadmed,
mis on palju ohutumad ja efektiivsemad. Nõuetekohase efektiivsuse tagamiseks on soovitatav
juhinduda Euroopa Liidus tootjate poolt väljatöötatud erinevatest gaasiseadmete kasutuslahen-
dustest mida on mitmeid aastaid katsetatud tavaolukordades ja mille käigus on tagatud ka ohu-
tus. Tulenevalt eeltoodust on mõistlik täiendada § 46 lõiget 6 ja võimaldada kasutada teisi la-
hendusi, kui gaasiseadme tootja selle juhendis ette näeb. Lisame, et 60 kilovati võimsusega
seadmetel viiakse läbi korrapäraselt kohustuslik audit või kontroll, mille käigus gaasitööde pä-
devusega isik kontrollib üle ka kõik seadme(te) ühendused.
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008R1272&from=ET
3
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt CLP määrusega, kust
tulenevad nõuded minimahuti märgistusele.
4. Määruse mõjud
1. Määruse mõjud
Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist:
1. Mõjutatud sihtrühma suurus;
2. Mõju ulatus;
3. Mõju avaldumise sagedus;
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad/eraisikud
1.2 Sihtrühm 2 – auditi tegijad
1.3 Sihtrühm 3 – järelevalveasutused
1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad /eraisikud
1. Minimahuti kasutamise teenusepakkujaid on täna 2–3. Teenusekasutajateks on ettevõtjad
erinevatest tööstussektoritest. Olemasoleva info põhjal on keeruline prognoosida, kas
minimahutite kasutusele võtmine kasvab või mitte, kuid kui kasvab, siis mitte hüppeliselt.
Seega esialgu on mõjutatud sihtrühma suurus väike.
2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes pigem
väheoluline, kuna kehtiv regulatsioon lubab juba praegu sarnaseid mahuteid üldtingimustel
kasutada. Minimahuti teenuse osutamisest on huvitatud 2–3 ettevõtjat, mis ei tähenda, et
tulevikus ei võiks neid olla rohkem. Teadaolevalt on täna kasutuses ja registreeritud kolm 500
liitrist mahutit (tulevikus minimahutid). Eeldada võib, et minimahutite kasutamine kasvab ja
balloonikogumite kasutamine väheneb.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 on väike, kuna huvitatud ettevõtjaid on hetkel vähe
ning eraisikute osas info puudub. Samas, kui praktika tõestab suuremat kasutajamugavust
minimahutite kasutamisel, võib nii ettevõtjate (näiteks toiduaine- ja ehitustööstus) kui ka
eraisikute huvi selles osas kasvada.
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, kuna määruse muudatuse
jõustumise järel kehtivad nõuded leevenevad ning minimahutite kasutuselevõtt ja kasutamine
muutub ettevõtjate jaoks lihtsamaks. Seega ettevõtjate jaoks on tegemist kasuliku muudatusega.
1.2 Sihtrühm 2 – auditi tegijad
1. Sihtrühma 2 suuruse osas muutused puuduvad, kuna auditi tegijate arv on 4, kes minimahutite
auditeid läbi viivad, ei muutu.
2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 2 jääb samaks, kuna kehtiva õiguse kohaselt
tuleb mahutitele, mille maht jääb vahemikku 151–500 liitrit, viia läbi samuti audit.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 sõltub sellest, kui palju soovitakse tulevikus
minimahuteid kasutusele võtta. Eeldada võib, et minmahutite kasutamine muutub ajas
populaarsemaks, kuna nende kasutamine on lihtsam ja mugavam kui paiksete mahutite
kasutamine. Seega mõju avaldumise sagedus suure tõenäosusega ajas kasvab.
4
4. Sihtrühma 2 jaoks ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal, kuna nad ei osale
otseselt turu reguleerimises. Sihtrühm 2 osutab auditi läbiviimise teenust ning teenuse tellimine
sõltub ettevõtjatest ja eraisikutest, kes soovivad minimahuteid kasutada.
1.3 Sihtrühm 3 - järelevalveasutused
1. Sihtrühma 3 moodustavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet.
Need on järelevalveasutused, kes teostavad antud valdkonnas järelevalvet ning muudatustega
nende pädevuste osas muutust ei toimu.
2. Mõju ulatus sihtrühmale 3 võib ajas tõusta, kuid see sõltub ennekõike sellest, kui populaar-
seks minimahutite kasutamine muutub.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 3 sõltub samuti sellest, kui palju soovitakse tulevikus
minimahuteid kasutusele võtta. Võib eeldada, et minimahutite kasutamine ajas kasvab, kuna
nende kasutamine on lihtsam ja mugavam. Seega kasvab ka mõju avaldumise sagedus.
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühma 3 jaoks on madal. Võib juhtuda, et
järelevalveasutuste töökoormus veidi kasvab, kui minimahutite kasutamine muutub
tavapärasemaks, aga seda on hetkel keeruline prognoosida. Kindlasti ei kasva töökoormus
hüppeliselt.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:
- puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- puudub ka mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
- puudub mõju regionaalarengule.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Samuti ei laeku selle
määruse rakendamisega seonduvalt tulusid.
Kuna määrusega kaasnevad muudatused on olukorda leevendavad, ei eelda nende rakendamine
märkimisväärseid tegevusi. Küll aga peavad minimahuti teenust osutavad ettevõtjad üle
vaatama ja vajadusel uuendama oma protseduurireegleid. Protseduurireeglite muutmine võib
eeldada nõusolekut ka neid akrediteerinud akrediteerimisasutuselt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Kuna määrusega antakse ettevõtjatele võimalus võtta tulevikus
kasutusele minimahutid ja muudatused on leevendava iseloomuga, ei vaja see rakendamiseks
üleminekuaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati Siseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi
vahendusel. Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Päästeametile ja Eesti Gaasiliidule.
Siseministeeriumi kooskõlastas eelnõu märkustega, mis on leitavad seletuskirja lisast.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Eesti Gaasiliit arvamust ei avaldanud.
5
Majandus- ja taristuministri määruse
„Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ muutmine“
eelnõu seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,
arvamuse esitaja määrus, mittearvestamise põhjus
paragrahv,
lõige, punkt
Siseministeerium määrus nr 87 1. Eelnõuga täiendatakse § 1 punktiga 22 järgmises sõnastuses: Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
§ 1 p 22 „22) minimahuti on 151–500 liitrine mahuti.“
Ettepanek: määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on välja Paragrahvi 1 p 12 sätestab „mahuti“ mõiste.
toodud, et minimahuti on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav Mahuti on paikne või teisaldatav
surveanum gaasi hoidmiseks või transportimiseks. Seega teeme surveanum gaasi hoidmiseks. Mahutiks
ettepaneku lisada mõistele juurde, et tegemist on paikse või käesoleva määruse tähenduses ei loeta
teisaldatava mahutiga ehk sõnastada punkt 22 järgmiselt: ballooni.
„22) minimahuti on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav
Minimahuti saab olla üksnes 151-500
mahuti.“.
liitrine transporditav surveseaduse, mida
kohapeal ei täideta. Kui lubaksime
minimahutit kohapeal täita, tekib vastuolu
kehtiva õigusega, mille kohaselt tuleb
maapealsetele küttegaasi surveanumatele
läbi viia lisaks esmakordsele kasutamisele
võtmise auditile ka korraline audit (määrus
nr 95), mis ei ole antud olukorras
otstarbekas.
Tulenevalt eeltoodust ei täpsustata
minimahuti mõistet tekstiosaga „paikne või
teisaldatav mahuti“, vaid täiendatakse
tekstiosaga „transporditav surveseade,
mida kohapeal ei täideta “.
Täiendavalt lisame, et transporditavatele
surveseadmetele tuleb läbi viia korralised
kontrollid tulenevalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivist 2010/35/EL
transporditavate surveseadmete kohta ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ,
84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ.
2. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 1
määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud.
§ 231 lg 1 „(1) Paikne minimahuti peab paiknema hoonest väljaspool ja
vähemalt kolme meetri kaugusel hoone seinast, akna- ja Paragrahvi 231 lõikest 1 eemaldatakse sõna
ukseavast. Minimahuti paigaldamisele ei kohaldata § 16.“ „Paikne“.
Ettepanek: eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et minimahuti
on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav surveanum gaasi
hoidmiseks või transportimiseks. Määruse sõnastuses viidatakse
vaid paiksele mahutile. Seega, kui antud nõudes jääb sisse sõna
„paikne“, siis sellega välistatakse nõuded teisaldatavale
mahutile. Seega teeme ettepaneku eemaldada mõiste
„paikne“ ehk sõnastada lõige 1 järgmiselt:
„(1) Minimahuti peab paiknema hoonest väljaspool ja vähemalt
kolme meetri kaugusel hoone seinast, akna- ja ukseavast.
Minimahuti paigaldamisele ei kohaldata § 16.“.
3. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 2
määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud.
§ 231 lg 2 „(2) Juhul, kui minimahutit soovitakse paigaldada hoonele Paragrahvi 231 lõikest 2 eemaldatakse
lähemale kui kolm meetrit, tuleb ehituslike abinõudega tagada tekstiosa „mittepõlevast materjalist“.
hoone vastupidavus tulekahju korral. Hoone sein peab olema
mittepõlevast materjalist, vähemalt tuletundlikkusega B ning
tulepüsivusega vähemalt EI 60 siseministri 30. märtsi 2017. a
määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele“ tähenduses.
Ettepanek: eemaldada mõiste „mittepõlevast materjalist“, kuna
tundlikkuse klassiga B on tuletundlik (raskesti süttiv) materjal.
Mitte tuletundlik (mittepõlev) materjal on tuletundlikkuse
klassiga A. Seega teeme ettepaneku sõnastada lõige 2 järgmiselt:
„(2) Juhul, kui minimahutit soovitakse paigaldada hoonele
lähemale kui kolm meetrit, tuleb ehituslike abinõudega tagada
hoone vastupidavus tulekahju korral. Hoone sein peab olema
vähemalt tuletundlikkusega B ning tulepüsivusega vähemalt EI
60 siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ tähenduses.“.
4. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 3
Arvestatud.
määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt:
§ 231 lg 3 „(3) Paiksest minimahutist 3 meetri ulatuses ei tohi paikneda Paragrahvi 231 lõikest 3 eemaldatakse sõna
tuleohtlikke aineid ja süütamisallikaid.“ „paiksest“.
Ettepanek: määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on välja
toodud, et minimahuti on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav
surveanum gaasi hoidmiseks või transportimiseks. Määruse
sõnastuses viidatakse vaid paiksele mahutile. Seega, kui antud
nõudes jääb sisse sõna „paikne“, siis sellega välistatakse nõuded
teisaldatavale mahutile.
Teeme ettepaneku eemaldada mõiste „paikne“ ning sõnastada
lõige 3 järgmiselt:
„(3) Minimahutist 3 meetri ulatuses ei tohi paikneda tuleohtlikke
aineid ja süütamisallikaid.“.
5. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 4 Mittearvestatud ja selgitatud.
määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt:
§ 231 lg 4 „(4) Kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini peab olema Täiendus pole otstarbekas, kuna sellisel
tõkestatud.“ juhul on liikumine takistatud ka sõidukil,
Ettepanek: võib pidada tõenäoliseks õnnetust, kus mängib rolli mis transpordib või vahetab minimahutit
inimfaktor ning mille tagajärjel võib mahutisse sõita auto või ning seega ei pääse minimahuti paiknemise
muu liikuv masin. Seega, et vähendada õnnetuse tõenäosust, asukohani. Siseministeeriumiga on selles
teeme ettepaneku sõnastada lõige 4 järgmiselt: küsimuses eraldi e-kirja teel suheldud ning
„(4) Kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini peab olema neile sobis ka olemasolev sõnastus.
tõkestatud ning kolme meetri raadiuses ei tohi minimahuti
läheduses asuda teed või parklat.“.
6. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 6
määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud ja selgitatud.
§ 231 lg 6 „(6) Kui paiksele minimahutile on tehtud kasutusele võtmisele
eelnev audit, võib minimahutit täita.“ Paragrahvi 231 lõikest 6 eemaldatakse sõna
Ettepanek: määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on välja „paiksele“.
toodud, et minimahuti on 151–500 liitrine paikne või teisaldatav
surveanum gaasi hoidmiseks või transportimiseks. Määruse
sõnastuses viidatakse vaid paiksele mahutile. Seega, kui antud
nõudes jääb sisse sõna „paikne“, siis sellega välistatakse nõuded
teisaldatavale mahutile. Seega teeme ettepaneku eemaldada
mõiste „paikne“ ning sõnastada lõige 6 järgmiselt:
„(6) Kui minimahutile on tehtud kasutusele võtmisele eelnev
audit, võib minimahutit täita.“.
Samuti tuleb nimetatud lõike osas täpsustada seletuskirja auditi
märgistuse osas. Praegu on seal öeldud, et „Auditi käigus on Ohumärgistuse nõude kontroll tuleneb
minimahutile tehtud nii visuaalne kui ka kasutuskontroll, lisaks paragrahvi 23 lõikest 5 ning seda selles
on tehtud katsetused ning kontrollitud dokumentatsioon ja lõikes eraldi ei kajastata. Konkreetne
märgistus, mis tõendavad minimahuti nõuetekohasust asukoht on minimahuti asukoht, kus ta
konkreetses asukohas.“ Kas on mõeldud auditi tegemisel paikneb ning kus talle on tehtud audit.
kontrollida ka ohumärgistust? Lisaks palume selgitada, mis on Kuna tegemist on auditikohustusega
konkreetne asukoht. Kas see on minimahuti asukoht, käitise seadmega, siis sellekohane info kantakse
asukoht, käitleja asukoht? Ja kuidas on see info kättesaadav –
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
paberkandjal või veebilehel? Mahuti asukoha puhul on oluline
Ameti infosüsteemi vastavalt seadme
auditi dokumentides asukoha täpsustus, sest mahutit omav
ettevõte ei pruugi alati asuda mahuti asukohas ja sel juhul on ohutuse seaduse paragrahvi 9 lõikele 3
raskendatud dokumentide kontrollimine. Seepärast peab olema teavitab auditi tegija auditi tulemustest
järelevalveametnikul teada auditi asukoht järelevalve Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
teostamiseks. Ametit käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud
infosüsteemi kaudu.
7. Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 231, mille lõige 7
määrus nr 87 sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
§ 231 lg 7 „(7) Minimahutit võib vahetada gaasitöid teostav pädev isik.“
Ettepanek on täpsustada vähemalt seletuskirja, et mis asutus Seletuskirja on täiendatud osas, mis
väljastab või peaks väljastama vastavat kompetentsi tõendava puudutab gaasitööde pädevusega isikutele
tunnistuse. Ja seda siis Eesti ja/või mõne teise Euroopa väljastatavaid tunnistusi.
Majanduspiirkonna liikmesriigis tegutsevate
kompetentsiandjate lõikes. Täiendavalt selgitame, et gaasitööde
Lisaks palume kaaluda sätte täiendamist kohustusega, mille järgi tegemisel võidakse kasutada
minimahutiga töötav inimene peab olema varustatud gaasidetektorit, kuid selle eraldi välja
gaasimõõtevahendiga. Selline isikukaitsevahendi kasutamine toomist me vajalikuks ei pea, kuna sellisel
suurendab oluliselt töötajate (aga ka lähedal viibivate isikute) juhul tekib olukord, kus võiksime ära
ohutust. nimetada kõik gaasitööde tegemisel
kasutatavad abivahendid ning see ei ole
otstarbekas.
seletuskiri Muud märkused määruse seletuskirjale: Arvestatud.
1. Seletuskirja punktis 1 on viidatud, et minimahuti on paikne
või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks või Seletuskirjast on eemaldatud „paikne“.
transportimiseks. Edaspidi punkti 3 erinevate lõigete selgituses
on läbivalt viidatud vaid paiksele minimahutile. Seega, kui antud
nõudes jääb sisse sõna „paikne“, siis sellega välistatakse nõuded
teisaldatavale mahutile.
Ettepanek on eemaldada ka seletuskirjast mõiste „paikne“ ehk
nõuded kehtivad minimahutile, mis võib olla nii paikne kui ka
teisaldatav. See tähendab, et määruse ega seletuskirja tasandil ei
eristata mõistet „paikne minimahuti“.
seletuskiri 2. Punktis 3 lõike 2 selgituses on: „Lõikega 2 kehtestatakse Arvestatud.
nõuded olukorras, kus minimahutit soovitakse paigaldada
hoonele lähemale kui 3 meetrit. Sellisel juhul tuleb ennekõike Seletuskirja täiendatud tekstiosadega
lähtuda tuleohutuse nõuetest, mis on sätestatud siseministri 30. „tuletundlikkusega B (B – on tuletundlik,
märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning ning põlevaid tilku ega tükke ei esine)“ ja
hoone sein peab olema mittepõlevast materjalist. Tuleleviku „B tuletundlikkuse klassi kuuluv materjal
takistamiseks määratakse seina tulepüsivus, mis on minimaalselt on tuletundlik, süttiv, suitsu eraldub eriti
EI60, kus E – tagab seina terviklikkuse ja I – isolatsioonivõime vähesel määral ning põlevaid tilku ega
60 minuti jooksul. Sein peab minimaalselt vastama tükke ei esine“.
tuletundlikkuse piirangule B, mis tähendab koosnemist raskesti
süttivast materjalist. See tähendab, et lubatud on ka klassid A2
ja A1. Tuletundlikkus näitab materjali omadust tulega kokku
puutudes süttida ning B tuletundlikkuse klassi kuuluvaid
materjale loetakse mittepõlevaks. Tuletundlikkuse nõude
seadmise eesmärk on, et tuli ei leviks 60 min jooksul ühelt
ehitiselt teisele ning seda tagab erinevate toodete (nt
kipskartongplaadid) tootjate poolt katsetatud ja tõendatud
konstruktsioonilahenduste kasutamine.“
Ettepanek on parandada lõik järgmiselt (vt alla joonitud teksti):
„Lõikega 2 kehtestatakse nõuded olukorras, kus minimahutit
soovitakse paigaldada hoonele lähemale kui 3 meetrit. Sellisel
juhul tuleb ennekõike lähtuda tuleohutuse nõuetest, mis on
sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ ning hoone sein peab olema tuletundlikkusega
B (B – on tuletundlik, süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral
ning põlevaid tilku ega tükke ei esine). Tuleleviku takistamiseks
määratakse seina tulepüsivus, mis on minimaalselt EI60, kus E
– tagab seina terviklikkuse ja I – isolatsioonivõime 60 minuti
jooksul. Sein peab minimaalselt vastama tuletundlikkuse
piirangule B, mis tähendab koosnemist raskesti süttivast
materjalist. See tähendab, et lubatud on ka klassid A2 ja A1.
Tuletundlikkus näitab materjali omadust tulega kokku puutudes
süttida ning B tuletundlikkuse klassi kuuluv materjal on
tuletundlik, süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral ning
põlevaid tilku ega tükke ei esine. Tuletundlikkuse nõude
seadmise eesmärk on, et tuli ei leviks 60 min jooksul ühelt
ehitiselt teisele ning seda tagab erinevate toodete (nt
kipskartongplaadid) tootjate poolt katsetatud ja tõendatud
konstruktsioonilahenduste kasutamine.“
seletuskiri 3. Palume täiendada seletuskirja ja selgitada punkti 4 juures Arvestatud ja selgitatud.
seadmete ühendamise järgset kontrolli. Kas seda praegu keegi
teeb? Ja kui sellist kontrolli ei tehta, siis kas on kavas Seletuskirja on täiendatud tekstiosaga „60
ühendustööde kontrollimiseks sätestada mingil viisil ka kilovati võimsusega seadmetel viiakse läbi
järelevalve õigus/kohustus? Ja kui jah, siis kelle õigus/kohustus korrapäraselt kohustuslik audit ja hooldus,
see olema saaks? mille käigus gaasitööde pädevusega isik
kontrollib üle ka kõik ühendused“.