Justiitsministeerium
Meie 17.12.2020 nr 2-2/20-0312/7781
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise
ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Edastan teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Toote nõuetele vastavuse seaduse
muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu. Palume teie tagasisidet
20 tööpäeva jooksul.
Eelnõu on vajalik selleks, et tõhustada toodete ohutuse alast turujärelevalvet seoses e-kaubanduse
kasvu ja kolmandatest riikidest pärit toodete impordiga. Sealjuures parandatakse samal eesmärgil ka
piiriülest koostööd ELi liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu
õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega nr 2019/1020, mis käsitleb turujärelevalvet ja toodete vastavust nõuetele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: TNVS muutmise eelnõu; TNVS muutmise eelnõu seletuskiri; TNVS muutmise eelnõu
seletuskirja lisa 3 (kooskõlastustabel)
Risto Jõgi
625 6482
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
15.12.2020
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on tõhustada toodete turujärelevalvet, et Eesti turule lastavad tooted
oleksid ohutud ja vastaksid nii Eesti kui ELi õigusaktidele.
Muudatustega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-
kaubanduses müüdavate toodetega, parandatakse piiriülest koostööd teiste EL
liikmesriikidega ning tagatakse, et turujärelevalveasutustel oleks teatud toodete korral
(nt ehitustooted, isikukaitsevahendid, mänguasjad) tootja poolt määratud ELis asutatud
kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda.
Ettepanekutega muudetakse peamiselt toote nõuetele vastavuse seadust (edaspidi
TNVS), aga sellega kaasnevalt ka atmosfääriõhu kaitse seadust, biotsiidiseadust,
elektroonilise side seadust, jäätmeseadust ja kemikaaliseadust. Akrediteerimisasutuse
ümber korraldamisega seonduvalt muudetakse ka keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu, seletuskirja ja mõjude analüüsi on koostanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) siseturu osakonna toote ohutuse ja
tarbijakaitse talituse nõunik Risto Jõgi (
[email protected], tel: 625 6482),
akrediteerimisega seoses sama talituse ekspert Triinu Sillamaa
(
[email protected]; tel: 625 6391), keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatusega seonduvalt Keskkonnaministeeriumi
osakonna õigusosakonna nõunik Triin Nymann (
[email protected], tel: 626 2927),
mehitamata õhusõidukitega seoses MKMi lennundus ja merendusosakonna
lennundustalituse juhataja Priit Rifk (
[email protected], tel: 639 7673) ning
Transpordiameti järelevalvepädevustega seonduvalt MKMi veondus- ja liiklustalituse
peaspetsialist Sven Nurk (
[email protected], tel: 625 6498).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly
Normak (
[email protected], tel: 715 3403).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige
kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2019/1020 (edaspidi EL
1
määrus nr 2019/1020) 1 aga ka Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega nr
2019/9452.
Eelnõuga lahendatakse mõned akrediteerimise korraldamisega seotud kehtiva õiguse
rakendamisega ilmnenud kitsaskohad. TNVS 4. peatüki akrediteerimise korraldamise
sätete muudatused tehakse eesmärgiga parandada rakendamise käigus välja tulnud
ebatäpsused ja tagada parem õigusselgus. Muudatused on pigem tehnilist laadi ja
omavad väheldast mõju osapooltele.
Eelnõuga muudetakse TNVSi redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 10.07.2020, 78“,
atmosfääriõhu kaitse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 30.10.2020, 4“,
biotsiidiseadust avaldamismärkega „RT I, 10.07.2020, 39“, elektroonilise side seaduse
redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 10.07.2020, 42“, jäätmeseaduse redaktsiooni
avaldamismärkega „RT I, 10.07.2020, 93“, kemikaaliseaduse redaktsiooni
avaldamismärkega „RT I, 10.07.2020, 96“ ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni avaldamismärkega „RT I,
10.07.2020, 46“.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus vastavalt
Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73.
2. SEADUSE EESMÄRK
Eelnõu vajadus
Eelnõu on vajalik, et parandada turujärelevalvet ja tagada võimalikult operatiivselt
ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine, tõhustada järelevalvet kolmandatest riikidest
pärit toodete üle ning parandada piiriülest koostööd ELi liikmesriikide
järelevalveasutuste vahel.
Eelnõu on vajalik tagamaks Eesti õiguskorra vastavus ELi õigusega. Täpsemalt 2021. a
16. juulil kohalduma hakkava EL määrusega nr 2019/1020.3
EL määruse nr 2019/1020 vajadus
EL määruse nr 2019/1020 eesmärk on muuta lihtsamaks ohtlike toodete ligipääsu
piiramine Euroopa Liidu turule või nende sealt kõrvaldamine, seda eriti üleilmse
tarneahela kontekstis. Nimetatud määrus puudutab toiduks mittekasutatavaid
tarbekaupu, eesmärgiga tagada tarbijate ohutus ning luua alused tihedamaks
koostööks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Uue määruse peamine vajadus
tuleneb sellest, et senine koordineerimine ja koostöö ei ole veel saavutanud turu
olukorrale vastavat rahuldavat taset. Piiriülese turujärelevalvealase koostöö tagamiseks
on kasutusel sellised mehhanismid nagu toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete liidu
kiire teabevahetuse süsteem (RAPEX) ja turujärelevalve info- ja teavitussüsteem
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.juuni 2019.a määrus nr 2019/1020 turujärelevalve ja toodete
vastavuse kohta – ELT L 169/1, 25.6.2019.
2
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide
ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta - C/2019/1821, OJ L 152,
11.6.2019, p. 1–40.
3
Vt vastava määruse artikkel 44.
2
(ICSMS), kuid liikmesriigid ei kasuta neid piisavalt, mistõttu turujärelevalveasutused
piiravad harva toote turustamist, kui teise liikmesriigi turujärelevalveasutus on
teavitanud neid tootega seotud meetmetest. Turujärelevalveasutustel ja tollil näivad
olevat piiratud võimalused kasutada teises liikmesriigis asuva pädeva asutuse tõendeid
ja otsuseid (sealhulgas katsearuandeid), mis toob kaasa tegevuste dubleerimise. Lisaks
sellele ei kohaldata kehtivaid EL reegleid ühetaoliselt, kuna nende rakendamine erineb
ELi liikmesriikides märkimisväärselt. Ka imporditavate toodete piirikontroll tundub
olevat ebapiisav. Ohutusnõuetele või ELi õigusnormidega ettenähtud tarbijate
teavitamise nõuetele ei vasta tervelt 32% kontrollitud mänguasjadest, 58%
elektroonikast, 47% ehitustoodetest ja 40% isikukaitsevahenditest 4 .
Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi ELi imporditud,
kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja oma jurisdiktsiooni piires
tegutsevate vastutavate ettevõtjate kindlakstegemisega. Ettevõtjad tegutsevad sageli
aga samaaegselt nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas ning nüüdisaegsed
tarneahelad arenevad kiiresti.5
EL määrus nr 2019/1020 adresseerib eelnevalt nimetatud probleemkohti. Määrusega
konsolideeritakse turujärelevalve valdkonnas kehtivat raamistikku, luuakse
liikmesriikide turujärelevalve miinimumpädevused, käsitletakse rahvusvahelise e-
kaubandusega kaasnevaid väljakutseid, toetatakse mitme liikmesriigi
turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, turujärelevalveasutuste ja komisjoni poolt
võetakse kasutusele täiesti digitaalne töökorraldus ning infovahetus, luuakse ühtsele
turule sisenevate toodete kontrolli ning turujärelevalveasutuste ja tolli vahelise parema
koostöö tugevdatud raamistik.6
Eesti kehtiva korralduse lühikirjeldus
Eesti õigusruumis on toodete üldine turujärelevalve reguleeritud TNVSi ning
asjakohaste valdkondlike eriseadustega. TNVS on toote ohutuse ja nõuetele vastavuse
tagamist reguleeriv üldseadus. Sellest lähtuvalt koondab TNVS kokku toote nõuetele
vastavusega seotud mõistete määratlused, üldised tooteohutusega seotud nõuded,
vastavushindamisasutusele tegevusõiguse andmise ja talle esitatavad nõuded,
akrediteerimisega seotud nõuded, tehnilist normi ja standardeid puudutavaid nõuded,
üldised toodete turujärelevalvet käsitlevad sätted ning ka väärteokoosseisud. Samas ei
leia TNVSist konkreetseid valdkondlikke erinõudeid kõikvõimalikele tootegruppidele
nagu nt ehitustooted, mänguasjad, kosmeetikatooted jms. Ka jätab TNVS võimaluse
kehtestada valdkondlike eripärade tõttu kõrvalekaldeid TNVSi üldnõuetest7.
Eestis on toodete turujärelevalve korraldatud valdkonnapõhiselt. Toodete üle teostavad
Eestis turujärelevalvet kokku 7 ametiasutust: Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet,
4
Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr SWD(2017)
466 final, Part 1/4, lk 11-12. Internetis kättesaadav -
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-466-F1-EN-MAIN-PART-
1.PDF
5
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kaupade paketi
kohta“, lk 3-4. Veebis kättesaadav - https://www.riigikogu.ee/download/b10f5814-4243-4f26-9d5b-
c8479efb5a28
6
https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/02/15/eu-steps-up-efforts-to-keep-
unsafe-products-off-the-internal-market/
7
TNVS § 2 lg 2.
3
Põllumajandusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet,
Veeteede Amet ning Maksu- ja Tolliamet.8
Eesmärgi saavutamise lahenduste lühikirjeldus
EL määrus nr 2019/1020 kehtestab turujärelevalve üldnõuded sisuliselt kõikidele ELis
ühtselt reguleeritud toodete valdkondadele (nn harmoneeritud valdkonnad) 9 . Eesti
siseriiklik vaste sellele on TNVS, seega kui ELi alusnõuded muutuvad, tuleb vastavalt
ajakohastada ka TNVSi. Kohati on TNVS võimalik vastavusse viia läbi otseviitega ELi
turujärelevalvemäärusele, aga kohati tuleb TNVSi ka sisuliselt muuta. Nt piiriülese
koostöö ja ELi välistest riikidest pärit toodetele kehtivate nõuete osas piisab viitest EL
määruse sätetele. Samas järelevalvepädevuste osas tuleb puuduolevad pädevused
TNVSi kirjutada. Viimase osas on otsustuskohaks see, kas a) järelevalvepädevusi
laiendada üksnes harmoneeritud valdkonda kuuluvatele toodetele või kõikidele, sh
harmoneerimata valdkonna toodetele ning b) anda laiendatud järelevalvepädevus
kõikide järelevalveasutustele või üksnes mõnele. Tänane TNVS ei tee
järelevalvepädevuste reguleerimisel vahet harmoneeritud ja harmoneerimata
valdkonnal ega anna ka ühtedele järelevalveasutustele rohkem pädevusi kui teistele.
Kui on tuvastatud, et toode on inimestele ohtlik, siis tuleb see turult võimalikult kiiresti
ja efektiivselt kõrvaldada sõltumata sellest, millisesse reguleerimisvaldkonda ta
parajasti kuulub. Alternatiiv on ametiabi, mis teeb aga probleemidele reageerimise
keerukaks ja ajamahukaks. Arvestades Eesti järelevalve korraldatuse kompaktsust, siis
on mõistlik valitud lähenemist jätkata ning mitte luua keerukat järelevalve reeglistikku,
mis looks erisusi lähtudes toote kuuluvusest ühte või teise valdkonda.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna see pole Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi
HÕNTE) § 1 lg 2 p 2 kohaselt nõutav. Seaduseelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja
eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on lähtutud eeskirja § 1 lõikes
1 sätestatud nõuetest. Eelnõu lähtekohaks on Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus
ning selle seletuskiri „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kaupade paketi kohta“.
Muus osas ei ole väljatöötamiskavatsus samuti nõutav, kuna muudatused on üksnes
õigusselgust loovad ja seetõttu ei ole oma olemuselt sellised, mille rakendamisega
kaasneks oluline õiguslik muudatus või muu oluline mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5).
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist: esimesega muudetakse TNVS-i, teisega
atmosfääriõhu kaitse seadust, kolmandaga biotsiidiseadust, neljandaga elektroonilise
side seadust, viiendaga jäätmeseadust, kuuendaga kemikaaliseadust, seitsmendaga
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ning kaheksandaga
reguleeritakse seaduse jõustumist.
8
TNVS § 50 lg 1 ja 9.
9
EL määruse nr 1020/2019 art 2 lg 1.
4
3.1. Toote nõuetele vastavuse seaduse muudatused
3.1.1. Paragrahvi 3 lõike 1, § 4 lõike 2 ning § 49 lõigete 1-3 muutmine, mis
viitavad vanale turujärelevalvet käsitlevale EL määrusele
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetavad sätted viitavad EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale
(turujärelevalve osa), mida alates 2021.a keskpaigast hakkab asendama EL määrus nr
2019/1020.
Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viited uue määruse vastavate viidetega.
Selline asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatusi ja on üksnes tehnilist laadi.
Oluline on märkida, et EL määruse nr 765/2008 akrediteerimise osa jääb siiski kehtima,
mistõttu osades kohtades ei asendata TNVSis vana viidet uuega, vaid uus tuuakse vana
viite kõrvale (nt mõistete paragrahv – TNVS § 4 lg 2).
TNVS § 4 lg 2 muudatusega öeldakse, et lisaks TNVS mõistetele kasutatakse mh ka
EL määruse nr 2019/1020 mõisteid. Võrreldes tänasega tähendab see järgimisi sisulisi
täiendusi:
1) seoses toote ohutuse eelduse tingimustega (TNVS § 6 lg 1 p 1) ja
järelevalvealase piirülese koostööga (uus TNVS § 531 lg 1) lisandub mõiste
„turujärelevalveasutus“;
2) seoses toote kontaktpunktiga (TNVS § 10 lg 1) lisandub mõiste „ettevõtja“;
3) seoses veebiliidesele juurdepääsu piiramisega (uus TNVS § 562) lisandub
mõiste „veebiliides“;
4) seoses turule laskmise kitsendustest teavitamisega (TNVS § 57 lg 1) lisanduvad
mõisted „parandusmeede“ ja „vabatahtlik meede“;
5) seoses toodete turult tagasinõudmisega (TNVS § 4 lg 1 p 6, § 54 lg 1) ning
turujärelevalve korraldamisega (TNVS § 49 lg 2) lisandub mõiste
„lõppkasutaja“;
6) seoses turujärelevalve korraldamisega (TNVS § 49) lisanduvad mõisted
„turujärelevalve“ ja „liidu turule tulevad tooted“.
3.1.2. Paragrahvi 4 lõike 1 punkti 6, § 14 lõike 8, § 16 lõike 4, § 17 lõike 5, § 54
lõike 1, § 56 lõike 2 punkti 6 ning § 58 lõigete 1-2 muutmine seoses
„tagasinõudmise“ mõistega
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetavad punktid on seotud seaduses nimetatud „tagasinõudmise“ mõistega, mis
ütleb, et „tagasinõudmine“ on mistahes meede, mille eesmärk on saada turult tagasi
toode, mis on seal lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud (TNVS § 4 lg 1 p 6). Tarbija
on TNVS § 3 lg 1 p 7 kohaselt tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1 p-s 1 määratletud isik,
kelleks on „füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või
kutsetegevusega“. Seega ütleb tänane seadus, et „tagasinõudmine“ on seotud selliste
5
meetmetega, mille eesmärgiks on saada turult tagasi toode, mis on jõudnud sellise
füüsilise isikuni, kes ei ole omandanud toodet ärilisel eesmärgil.
Eelnõuga tehtav muudatus on vajalik, et tagada kooskõla EL õiguse ja TNVSi vahel
ning ka selleks, et rakendada täies ulatuses EL õigusest tulenevaid tagasinõudmistega
seotud kohustusi. ELi harmoneeritud valdkonnas on rida õigusakte, mis lisaks tarbijate
kaitsmisele hõlmavad ka elukutselisi töölisi, nt isikukaitsevahendite määrus (EL
määrus nr 2016/425).
Eelnõuga asendatakse mõistete paragrahvis tagasinõudmise juures toodud sõna
„lõpptarbija“ sõnaga „lõppkasutaja“ (TNVS § 4 lg 1 p 6). Sellise muudatusega
ühtlustakse TNVSis kasutatud mõiste EL määruse nr 2019/1020 mõistega. Nimelt ütleb
EL määruse nr 2019/1020 art 3 p 22, et „tagasivõtmine“ on „kõik meetmed, mille
eesmärk on saavutada lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud toote tagastamine“.
„Lõppkasutaja“ on EL määruse nr 2019/1020 art 3 p 21 kohaselt „füüsiline või
juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas
tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase
lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames“. Eelnevast tuleneb, et
„tagasivõtmise“ mõiste on nimetatud EL õigusakti kohaselt laiem kui TNVSi
analoogne mõiste, kuivõrd hõlmab ka füüsilisi isikuid, kes on toote soetanud
kasutamaks seda tööstuslikult või kutsetegevuseks.
Kuna mõistega „tagasinõudmine“ on seotud rida teisigi TNVSi sätteid, mis puudutavad
harmoneeritud valdkonda ning kus tagasinõudmine on täna seotud kitsalt tarbijatega,
siis tuleb ka nendes sätetes sõna tarbija asendada lõppkasutajaga. Selline muudatus on
vajalik sisse viia viies paragrahvis: § 14 lg 8 (tootja täiendavad kohustused
harmoneeritud valdkonnas), § 16 lg 4 (importija täiendavad kohustused harmoneeritud
valdkonnas), § 17 lg 5 (levitaja täiendavad kohustused harmoneeritud valdkonnas), §
54 lg 1 (riiklik järelevalve), § 56 lg 2 p 6 (turujärelevalveasutuste õigused), § 58 lg-d 1-
2 (ettekirjutuse tegemise erisused ja sunniraha määr).
3.1.3. Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 muutmine, mis reguleerib toodete ohutuse
eeldamise tingimusi
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav paragrahv sätestab toodete ohutuse eeldamise tingimused öeldes, et toote
ohutust tuleb eeldada, kui a) toode vastab ELi nõuetele (TNVS § 6 lg 1 p 1) või b) toode
vastab teatud tingimustel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis kehtestatud
tervisekaitse- ja ohutusnõutele (TNVS § 6 lg 1 p 2) ning c) toode vastab harmoneeritud
standardi nõuetele (TNVS § 6 lg 2).
Eelnõuga täiendatakse toote ohutuse eeldamise tingimusi lisades, et toote ohutust ei saa
eeldada olukorras, kus mõni teine ELi turujärelevalveasutus on teinud otsuse, millega
toode kuulutatakse ELi nõuetele mittevastavaks.
Selline muudatus on vajalik, et tagada TNVSi kooskõla EL määruse nr 2019/1020 art
11 lg-st 9 tuleneva nõudega, mis ütleb, et tooteid, mida peetakse ühe liikmesriigi
turujärelevalveasutuse otsuse alusel nõuetele mittevastavaks, peavad pidama nõuetele
mittevastavaks ka teise liikmesriigi turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui
6
teise liikmesriigi asjaomane turujärelevalveasutus on omaenda uurimise põhjal ja
ettevõtja esitatud teavet (kui teavet on esitatud) arvesse võttes jõudnud vastupidisele
järeldusele. Seega juhul, kui mõni liikmesriik on tuvastanud nõuetele mittevastavuse,
siis üksnes kaalukatel põhjustel saab teine liikmesriik pidada seda vastavaks.
Muudatus tuleneb vajadusest ühtlustada ELis toodete turujärelevalvet, kuivõrd üks
seniseid probleeme on ELi toodete järelevalve ebaühtlane toimivus liikmesriigiti.
Iseenesest võib muudatust pidada ka õigusselgust loovaks, kuivõrd ka täna ei tohiks
kergekäeliselt suhtuda juhtumitesse, kus turujärelevalveasutusele on teada, et sama
toodet peetakse mujal kas nõuetele mittevastavaks või siis ohtlikuks.
3.1.4. Paragrahvi 10 lõike 1 muutmine, mis reguleerib toote kontaktpunkti
ülesandeid
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav paragrahv sätestab toote kontaktpunktile kohustuse vastata ettevõtjate
päringutele seoses tehniliste normidega (TNVS § 10 lg 1).
Eelnõuga täiendatakse toote kontaktpunkti ülesandeid, kuivõrd lisatakse, et tehniliste
normide kõrval peab toote kontaktpunkt andma ettevõtjatele infot ka harmoneeritud
valdkonna toote suhtes kohaldatavate nõuete kohta.
Selline muudatus on vajalik eelkõige selleks, et abistada ettevõtjaid nõuete sisus
orienteerumisel. Teiseks on muudatus vajalik tagamaks EL määruse nr 2019/1020 art 8
lg 2 nõude täitmine, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama korra, mille alusel
saavad ettevõtjad taotluse korral ühtsest kontaktpunktist tasuta teavet selle kohta,
milliste õigusaktidega on toodete suhtes kohaldatavad liidu ühtlustamisõigusaktid
liikmesriigi õigusesse üle võetud ja kuidas neid rakendatakse.
3.1.5. Paragrahvide 14 lõigete 2-3, § 15 lõike 2 punkti 1, § 16 lõike 5 ja § 19
pealkirja ning lõigete 1 ja 3 muutmine, seoses „EÜ vastavusdeklaratsioon“
asendamisega „EL vastavusdeklaratsioon“
Tegemist on tehnilise muudatusega.
2009. aastal ühendati Lissaboni lepinguga Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus ainsaks
Euroopa Liiduks. Sellest tulenevalt on sõna „ühendus“ tänaseks asendatud õigusaktides
läbivalt sõnaga „liit“ ja samal põhjusel ajakohastatakse TNVS-i muudatuse eelnõus
lühend „EÜ“ lühendiga „EL“.
3.1.6. Paragrahvi 171 lisamine, mis kehtestab ettevõtjatele uued kohustused
seoses imporditud toodete kättesaadavaks tegemisega
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Tegemist on uue paragrahviga TNVSis.
7
Paragrahv sätestab seaduses täiendavad kohustused seoses teatud toodete turul
kättesaadavaks tegemisega ning viitab siinkohal otsekohalduvale EL määrusele. Uued
nõuded kehtiksid üksnes toodetele, mis on nimetatud EL määruse nr 2019/1020 art 4
lg-s 5, nagu nt ehitustooted, isikukaitsevahendid, küttegaasi põletavad seadmed,
mänguasjad jms. Seega need nõuded ei kehti kõikide harmoneeritud valdkonna
toodetele, vaid nende puhul hakkab kehtima uus ELi nõue, mille kohaselt võib
vastavaid tooteid ELi turul kättesaadavaks teha üksnes juhul, kui on olemas ELis asuv
ettevõtja, kes on võtnud tootega seoses vastutuse EL määruse nr 2019/1020 art 4 lg-s 3
toodud ülesannete täitmise eest, milleks on:
nõutud dokumentatsiooni (nt ELi vastavus- või toimivusdeklaratsiooni ja
tehnilise dokumentatsiooni) olemasolu kontroll ning nende kättesaadavaks
tegemine turujärelevalveasutustele;
kohustus teha igati koostööd turujärelevalveasutustega, juhul kui ilmneb, et
tooted on ohtlikud või ei vasta nõuetele;
parandusmeetmete võtmise tagamine.
Vastutav isik peab olema märgitud kas tootele, pakendile või sellega kaasasolevatel
dokumentidele, et turujärelevalveasutused saaksid probleemide korral ettevõtjaga
ühendust võtta. Eelkõige puudutab uus nõue just importtooteid, kuivõrd ELis toodetud
toodete korral on vastavaks isikuks EL tootja ise või teatud juhtudel volitatud esindaja.
Võrreldes kehtiva olukorraga muutub see, et täna vastutab nimetatud nõuete täitmise
eest kolmanda riigi tootja, aga tulevikus peab selleks olema mõni ELis asuv ettevõte.
Muudatus on vajalik, et tagada parem nõuetele vastavus eelkõige e-kaubanduse
tingimustes ja seda eriti olukorras, kus suur osa ELi turule jõudvaid tooteid pärinevad
mõnest kolmandast riigist. Nimelt on Euroopa Komisjon oma mõjuanalüüsis välja
toonud, et valdav osa nõuetele mittevastavatest toodetest (75%) on pärit just ELi
välistest riikides 10 ning ELi turujärelevalveasutuste käed jäävad jurisdiktsiooni
puudumise tõttu sellistes olukordades lühikeseks: 65% asutustest ei tea, kellega
probleemide korral ühendust võtta ning 59% asutustest andsid märku, et kolmanda riigi
ettevõtjad lihtsalt ei reageeri nende päringutele 11 . Uue korra järgi on
turujärelevalveasutustel nüüd kolmandatest riikides pärit toodete korral olemas ELis
asuv kontaktisik, kellega mistahes nõuete vastavusega tekkinud probleeme operatiivselt
lahendada.
Euroopa Komisjon on koostamas vastava nõude rakendamiseks ka juhendit nii
ettevõtjatele kui turujärelevalveasutustele. Esialgsete plaanide kohaselt peaks juhend
valmima 2020.a lõpuks.
3.1.7. Paragrahvi 38 lõike 1 punkti 2 kehtetuks tunnistamine, mis käsitleb Eesti
akrediteerimisasutuse tegutsemist
Muudetav paragrahv sätestab seaduses Eesti akrediteerimisasutuse ülesanded.
10
Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr
SWD(2017) 466 final, Part 1/4, lk 24. Internetis kättesaadav -
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-466-F1-EN-MAIN-PART-
1.PDF
11
Samas, lk 24.
8
Eelnõuga tühistatakse TNVS § 38 lõike 1 punkt 2.
Muudatus on tingitud selles, et akrediteerimisasutus akrediteerib võrdluskatsete
korraldajaid, mistõttu ei tohi ta olla akrediteerimisreeglite järgi ise võrdluskastete
korraldaja. Sätte kehtestamisel oli mõeldud, et akrediteerimisasutus jagab infot
korraldatavate võrdluskatsete kohta eesmärgiga aidata akrediteeritud asutustel ja
pädevatel mõõtjatel hindamisel olulise nõude täitmisel teha infot paremini
kättesaadavaks. Varasemalt vahendasidki riiklikud akrediteerimisasutused infot
võrdluskatsete kohta. Kuna akrediteeritud valdkondi on palju ja võrdluskatseid
korraldatakse väljapool Eestit ning viimaste korraldajatel ei ole kohustust infot jagada
akrediteerimisasutusega, siis ei ole ka seaduse tasemel otstarbekas
informeerimiskohustust akrediteerimisasutusele lisada. Edaspidi jätkab Eesti
akrediteerimisasutus info jagamist akrediteeritud asutustele üksnes nendeni jõudnud
võrdluskatsete korraldamise kohta.
3.1.8. Paragrahvi 38 lõike 2 muutmine seoses vastavushindamisasutuse
hindamisega
Muudetav paragrahv sätestab seaduses Eesti akrediteerimisasutuse tegutsemispiirid.
Eelnõuga muudetakse TNVS § 38 lõike 1 punkti 2 esimest lauset, kus asendatakse sõna
„kontrollima“ sõnaga „hindama“.
Muudatus on vajalik, kuna akrediteerimisasutus viib läbi hindamisi, mitte kontrolle.
Akrediteerimise korraldamisele nõudeid kehtestavas määruses 765/2008/EÜ
kasutatakse samuti akrediteerimisasutuse tegevuse kirjeldamisel terminit hindamine.
Muudatus ei ole sisuline, kuna muudatusega täpsustatakse terminit.
3.1.9. Paragrahvi 383 muutmine seoses mõõtja erialase pädevuse hindamise
tasuga
Muudetav paragrahv sätestab TNVSis akrediteerimise tasu.
TNVS § 383 pealkirja muudetakse selliselt, et seal oleks akrediteerimise kõrval selgelt
loetav ka pädevuste hindamise tasu. Samuti lisatakse uus lõige 5, milles öeldakse
sõnaselgelt, et paragrahv puudutab ka mõõtja erialase pädevuse hindamist.
Paragrahvi 383 täiendus käsitleb akrediteerimistasude reeglite laiendamist mõõtja
erialase pädevuse hindamisele. Tegemist on jällegi õigusselgust loova muudatusega,
kuna ka praegu rakendatakse mõõtja erialase pädevuse hindamisel tasude määramisel
samu reegleid, nagu on akrediteerimistasudele sätestatud kehtivas normis § 383.
3.1.10. Paragrahvi 50 lõike 4 muutmine, mis täpsustab Transpordiameti
järelevalve pädevusi seoses mootorsõidukitega
Muudetav paragrahv sätestab Transpordiameti riikliku järelevalve pädevused öeldes
mh, et mootorsõidukite, nende haagiste ja vahetatavate pukseeritavate seadeldiste üle
teostab järelevalvet Transpordiamet.
9
Muudatusega täpsustatakse Transpordiameti (edaspidi TA) turujärelevalve volitusi.
Alates 1. jaanuarist 2021. a lisandub liiklusseadusesse uus liik sõidukeid, milleks on
kergliikurid ehk ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektrimootori jõul
liikuvad sõidukid, mille veomootori suurim võimsus on kuni 1 kW ning
valmistajakiirus kuni 25 km/h. Kergliikur on näiteks elektrimootoriga tõukeratas ja
elektrimootoriga rula, mida on eelnevalt käsitletud, kui jalakäija abivahendeid, mitte
sõidukeid. Kuna kehtiva toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõike 4 kohaselt teeb
TA turujärelevalvet kõikide sõidukite üle (välja arvatud relvajõududes kasutamiseks
ettenähtud sõidukid), siis peaks TA hakkama turujärelevalvet tegema ka kergliikurite
üle. Samas on kergliikurite näol tegemist ka masinatega, millele kohaldub ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega
muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (edaspidi masinadirektiiv) ning mille üle vastavalt
toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõike 5 punktile 7 teeb turujärelevalvet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).
TA on siiamaani teinud turujärelevalvet sõidukite üle, mis kuuluvad Euroopa
tüübikinnituse raamistikku ehk, millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 167/2013, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse
ja turujärelevalve kohta (edaspidi määrus (EL) nr 167/2013), Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) nr 168/2013, kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse
ja turujärelevalve kohta (edaspidi määrus (EL) nr 168/2013) ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2018/858, mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning
nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja
turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ)
nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (edaspidi määrus (EL)
2018/858), sätestatud nõudeid. Kuna kergliikuritele ei ole kehtestatud ühtseid Euroopa
tüübikinnituse nõudeid ning neile kohaldatakse masinadirektiivis sätestatud nõudeid,
on selles osas vaja täpsustada toote nõuetele vastavuse seaduse järelevalve jaotust TA
ja TTJA osas, et kergliikurite üle saaks jätkuvalt turujärelevalvet teha TTJA. Lisaks on
vaja toote nõuetele vastavuse seadust täpsustada, et TA pädevust turujärelevalve
asutusena täpsemini määratleda, kuna liiklusseaduses on nimetatud veel sõidukeid, mis
ei kuulu Euroopa ühtsesse tüübikinnituse raamistikku, näiteks jalgrattad ja
liikurmasinad. Sõidukid, mis ei kuulu Euroopa ühtsesse tüübikinnituse raamistikku on
loetletud määruste (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2018/858 artiklite 2
lõigetes 2.
Seega on muudatuse eesmärk jagada turujärelevalve pädevus sõidukite osas kahe
asutuse vahel sõltuvalt sellest, kas sõiduk kuulub Euroopa tüübikinnituse raamistikku
või mitte. TA teeb turujärelevalvet sõidukite üle, mis kuuluvad Euroopa tüübikinnituse
raamistikku, milleks on siis M-, N- ja O-kategooria sõidukid ehk autod ja nende
haagised, L-kategooria sõidukid, ehk mootorrattad, mopeedid ja pisimopeedid ning T-
, R-, C-, ja S-kategooria ehk traktorid, roomiktraktorid, traktorite haagised ja
vahetatavad pukseeritavad seadeldised. Teiste sõidukite osas jääks järelevalvepädevus
TTJA-le.
TA järelevalve pädevus piirdub sõidukiga ja ei laiene sellele paigaldatud masinale.
Näiteks autokraana koosneb nii sõidukist, mis on valmistatud autokraanaks ning omab
sellekohast tüübikinnitust, kuid sellele on paigaldatud ka kraana, mis on masin ja peab
vastama masinadirektiivis kehtestatud nõuetele, kuna tüübikinnituse eeskirjades ei ole
eraldi nõudeid kraana ohutusele.
10
Vahetatavad pukseeritavad seadeldised ja traktorite haagised peavad vastama nii
tüübikinnituse nõuetele (määrus (EL) nr 167/2013) kui ka masinadirektiivi nõuetele,
kuid kuna nimetatud sõidukid kuuluvad Euroopa tüübikinnituse raamistikku, on
turujärelevalve pädevus TA-l.
Veesõidukite osas on TA pädevus turujärelevalve tegemisel sätestatud
meresõiduohutuse seaduse § 76 lõikes 11, mille kohaselt turule lastud või kasutusele
võetud laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva, väikelaeva
komponendi ja jeti osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused TA-l.
Lisaks jäetakse välja kehtivas seaduses sätestatud põhimõte, et TA ei tee järelevalvet
sõidukite üle, mis on valmistatud kasutamiseks relvajõududes. Kuna autode ja haagiste
tüübikinnituse raamdirektiiv 2007/46/EÜ on asendatud määrusega (EL) 2018/858,
mille artikli 2 lõike 2 punkti d kohaselt ei kohaldata kõnealust määrust, üksnes
relvajõudude poolt kasutamiseks kavandatud ja konstrueeritud või kohandatud
sõidukitele, siis ei ole seda vaja enam riigisisese õigusaktiga korrata, kuna kohustus
teha sõidukite üle turujärelevalvet tulenebki määrusest 2018/858. Sama põhimõte on
sätestatud ka L-kategooria sõidukite tüübikinnituse määruse (EL) nr 168/2018 artikli 2
lõike 1 punktis e. Traktorite korral on määruse (EL) nr 167/2013 artikli 2 lõikes 1
sätestatud, et määrust kohaldatakse põllu- ja metsamajanduses kasutatavatele
sõidukitele, seega relvajõududes kasutamiseks valmistatud sõidukid ei kuulu selles
määruse reguleerimisalasse.
Ka veesõiduki osas ei ole vaja korrata, et relvajõududes kasutamiseks mõeldud
veesõiduki üle turujärelevalve tegemine ei ole TA pädevuses, kuna vastavalt majandus-
ja taristuministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 141 „Väikelaevale, osaliselt valmis
väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded,
nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise kord“ §
1 lõikele 1 kohaldatakse määrust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL
väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
kohaldamisalas olevatele toodetele (edaspidi direktiiv 2013/53/EL). Vastavalt direktiivi
2013/53/EL artikli 3 punktile 1 on väikelaev mis tahes tüüpi veesõiduk, mis on ette
nähtud spordiks ja vaba aja veetmiseks, kerepikkusega 2,5–24 m, olenemata sellest,
mille jõul nad liiguvad, välja arvatud jetid. Ja vastavalt sama direktiivi sama artikli
punktile 3 on jett spordiks ja vaba aja veetmiseks ette nähtud alla 4 m kerepikkusega
veesõiduk, mis kasutavad käiturit ja mille esmaseks edasiliikumisvahendiks on
veejoapump ning mis on kavandatud nii, et seda kasutav isik või kasutavad isikud ei
ole veesõiduki sees, vaid istuvad, seisavad või põlvitavad selle kerel. Seega on
väikelaevad ja jetid veesõidukid, mis on ette nähtud spordiks ja vaba aja veetmiseks,
mitte relvajõududes kasutamiseks ette nähtud veesõidukid, mistõttu TA nende
veesõidukite ja nende osade nõuetele vastavuse üle turujärelevalvet ei tee.
Laeva ohutusvarustuse osas ei tee samuti TA turujärelevalvet sõjalaevadele, kuna
vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikele 4 laienevad sõjalaevadele üksnes
meresõiduohutuse seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4, kui
Vabariigi Valitus ei otsusta sõjalaevadele teiste meresõiduohutuse seaduse sätete
laiendamist.
11
3.1.11. Paragrahvi 50 lõike 5 muutmine, mis sätestab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti pädevused seoses mehitamata õhusõidukitega
Muudatus on seotud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 nõuete
rakendamisega (edaspidi EL määrus nr 2019/945)12.
Muudetav paragrahv sätestab valdkonnad, kus riiklikku järelevalvet teostab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).
Eelnõuga täpsustatakse § 50 lg 5 punkti 121 lisades, et TTJA riiklik järelevalve
tarbijatele mõeldud toodete üle sisaldab järelevalvet muuhulgas ka tarbijatele mõeldud
„avatud kategooria mehitamata õhusõidukite süsteemide“ üle. „Mehitamata
õhusõiduk“ on vastavalt EL määruse nr 2019/945 art 3 p-le 1 õhusõiduk, mis lendab
või on projekteeritud lendamiseks autonoomselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal
ei ole pilooti. „Avatud kategooria“ nimetamine on vajalik selleks, et eristada TTJA ja
Lennuameti järelevalve pädevusi ning see erisus avaldub läbi EL määruse nr 2019/945
art 3 p-s 5 toodud mõiste - nt et selle alla lähevad üksnes droonid, mis on kuni 25 kg
rasked jms. „Süsteemid“ on nimetatud selleks, et hõlmata ka „droonidega“ seotud
juhtpulte jms.
Muudatusvajadus on tekkinud sellest, et 2019.a juunist jõustus ja rakendus EL määrus
nr 2019/945, mis sätestab nõuded avatud kategooria mehitamata õhusõidukite
süsteemide tootmisele ja projekteerimisele. Lisaks kehtestab nimetatud määrus nõuded
CE vastavusmärgistusele. EL määruse nr 2019/945 peatükkide I ja II osas on senini
järelevalve kompetents olnud TTJA-l, III peatüki mõistes on pädevaks asutuseks
Lennuamet. EL määruse nr 2019/945 art 18 ja 19 kohustavad liikmesriike nimetama
turujärelevalve- ja teavitava asutuse, kes teostavad riiklikku järelevalvet mehitamata
õhusõidukite üle. Käesolev täpsustus TNVS-is tagab seda eesmärki luues järelevalve
osas õigusselguse.
3.1.12. Paragrahvide 52 ja 53 kehtetuks tunnistamine, mis sätestavad
turujärelevalve programmi koostamise ja Euroopa Komisjonile
aruandluse kohustuse
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Olemasolev § 52 kehtestab turujärelevalveasutustele kohustuse koostada iga-aastased
turujärelevalve programmid (plaanid) nende toodete kohta, mille üle nad teevad
järelevalvet EL määruse nr 765/2008 alusel (nn EL harmoneeritud valdkond). Samuti
kohustab säte turujärelevalveasutusi avalikustama neid programme oma veebilehel
ning edastama neid teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile.
Olemasolev § 53 kehtestab turujärelevalveasutustele kohustuse rakendada seatud
plaane, hinnata regulaarselt oma tegevusi ning koostada selle kohta aruandlust. Eesti
iga-aastaste turujärelevalveprogrammide ja aruandlusega on võimalik tutvuda
12
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide
ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta, ELT L 152, 11.6.2019, p. 1–
40.
12
järgmisel lingil https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/siseturg/kvaliteedi-
infrastruktuur#turujrelevalve0.
Eelnõuga kustutatakse seadusest nimetatud kohustused, kuivõrd iga-aastane
turujärelevalveasutuste programmide koostamise ja aruandluse kohustus kaotatakse
uue EL määrusega nr 2019/1020. Seniste turujärelevalveprogrammide asemel hakkab
kehtima uus nõue esitada iga nelja aasta tagant üldine riiklik turujärelevalvestrateegia
(EL määruse nr 2019/1020 art 13 lg 1) ning turujärelevalveasutuste kohustus täita
jooksvalt ICSMS süsteemi (EL määruse nr 2019/1020 art 34 lg 4).
Strateegia osas lisatakse TNVSi uus säte - § 531 lg 3 – vt lähemalt järgmisest punktist
(eelnõu punkt 3.1.13). ICSMS süsteemi täitmise osas lisatakse samuti TNVSi uus säte
- § 57 lg 5 – vt lähemalt seletuskirja punktist 3.1.18.
3.1.13. Paragrahvi 531 lisamine, mis reguleerib Euroopa Liidu piiriülest koostööd
ning riikliku turujärelevalvestrateegia koostamist
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Tegemist on uue TNVSi paragrahviga, mis sisuliselt asendab seniseid TNVS §-e 52 ja
53.
Lõikega 1 öeldakse, et ELi piiriülene koostöö toimub EL määruses nr 2019/1020
sätestatud korras, täpsemalt selle VI peatükis nimetatud korras. Näiteks kohustus
vastata teise liikmesriigi teabepäringule 30 päeva jooksul (art 22 lg 2) ning piiratud on
teabe väljastamisest keeldumise aluseid (art 22 lg 5). Lisaks on kohustus rakendada
teise liikmesriigi järelevalveasutuse taotluse korral asjakohaseid järelevalve meetmeid
oma jurisdiktsioonis, kui need on vajalikud korrarikkumise lõpetamiseks (art 23 lg 1)
ning piiratakse selliste meetmete rakendamisest keeldumise aluseid (art 23 lg 3).
Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm MKMi majandus- ja taristuministrile selleks, et täita
EL määruse nr 2019/1020 art 10 lõikest 3 tulenev kohustus, mille kohaselt peab iga
liikmesriik määrama siseriiklikult ühe kontaktasutuse, kelle ülesandeks on vastutada
vähemalt turujärelevalveasutuste ja tolli kooskõlastatud seisukoha esindamise ning EL
määruses nr 2019/1020 nõutud riiklikest strateegiatest teavitamise eest. Ühtne
kontaktasutus aitab ka erinevate liikmesriikide turujärelevalveasutustel koostööd teha.
Volitusnormipõhine lähenemine on valitud selleks, et tagada paindlikkus juhuks, kui
peaks toimuma vajadus siseriiklikult ülesandeid ümber jagada. Eelnõu koostamise
hetkel nähakse esialgu ette, et ühtse kontaktasutuse ülesandeid asub täitma MKM.
Selline korraldus lähtub tänasest TNVSi loogikast, mille kohaselt on turujärelevalves
osalevate asutuste koostöö ja teabevahetuse eesmärgil MKMi juurde loodud
turujärelevalve nõukogu, kuhu kuuluvad kõik TNVSi alusel järelevalvet tegevad
asutused ja nende valitsemisala ministeeriumid. Vastavat nõukogu juhib ja selle
koosolekuid korraldab MKM. Kuigi konkreetset koordineerivat rolli MKMile TNVS-
ga pandud ei ole, on see siiski praktikas MKMi täita olnud. Nt on MKM olnud see, kes
koondab turujärelevalveasutustelt iga-aastaselt kokku sisendi riikliku
turujärelevalveprogrammi koostamiseks ning avalikustab ühtse riikliku
turujärelevalveprogrammi veebis ning esitab selle Euroopa Komisjonile ja teistele
liikmesriikidele. Samuti osaleb MKM koos turujärelevalveasutustega asjakohastes
13
turujärelevalvet puudutavates Euroopa Komisjoni töögruppides (nt
IMP/MSG+PARCS), kus aruteluteemad käsitlevad turujärelevalvet üldisemalt.
Lõikega 3 sätestatakse, et üldise riikliku järelevalvestrateegia koostamist koordineerib
lõike 2 alusel määratud ühtne kontaktasutus, kes koostab strateegia koostöös
turujärelevalveasutustega vastavalt EL määruse nr 2019/1020 nõuetele, edastab selle
Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning teeb kokkuvõtte oma veebilehel
avalikuks. Selline säte on vajalik, et tagada EL määrus nr 2019/1020 art-st 13 tuleneva
kohustuse täitmine, mille kohaselt peab iga liikmesriik koostama vähemalt iga 4.a
tagant riikliku turujärelevalvestrateegia ning avalikustama veebilehel selle kokkuvõtte.
Strateegia sisu elemendid ning edastusviis on EL määrusega ette nähtud (vt mainitud
määruse art 13).
3.1.14. Paragrahvi 54 lõigete 3-7 kehtetuks tunnistamine, mis reguleerivad
riikliku järelevalve meetmete kohaldamist
Muudatus ei ole otseselt seotud ELi õigusega, kuivõrd üksnes korrastab seniseid riikliku
järelevalve sätteid TNVSis.
Olemasolev § 54 sätestab üldised riikliku järelevalve piirid. Lõiked 2-7 käsitlevad
riiklikku järelevalve meetmete kohaldamist viidates korrakaitseseaduse (KorS)
erimeetmetele, mida järelevalves võib kasutada (lg 2) ning lubades järelevalves
kasutada kontrolltehingu meedet (lg 3–7).
Eelnõuga tehtud muudatuste eesmärk on tagada parem loogiline ülesehitus
turujärelevalve meetmete sätetes ning see ei too kaasa mingit sisulist muutust võrreldes
tänasega. Muudatusega viiakse lõiked 3–7, mis käsitlevad üksnes kontrolltehingut,
eraldiseisvasse paragrahvi, kuivõrd sisuliselt on tegemist riikliku järelevalve erisusega,
mida KorS ette ei näe, ning ühtlasi on kontrolltehing piisavalt spetsiifiline meede, mis
ei sobitu üldist järelevalve raamistikku käsitlevasse paragrahvi.
Kuivõrd kontrolltehing on riikliku järelevalve erisus võrreldes KorSis tooduga, siis
viiakse ta TNVS §-i 56 alla, mis räägib riikliku järelevalve erisustest (uus lõige 9), ning
sisu kirjutatakse lahti eraldiseisvas §-s (uus § 561). Selle tulemusel tekib loogilisem
sätete jada, kus § 54 nimetab üldise järelevalve raamistiku, § 56 nimetab riikliku
järelevalve erisused võrreldes KorSiga ning uued §-d 561 ja 562 täpsustavad §-s 56
nimetatud riikliku järelevalve erisuste mõningaid punkte.
3.1.15. Paragrahvi 56 lõike 8 lisamine, mis annab turujärelevalveasutustele uue
õiguse tuvastada teatud tingimustel veebilehe omanikke
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Tegemist on uue sättega ja uue riikliku järelevalve erimeetmega TNVSis.
14
Eelnõuga antakse turujärelevalveasutustele õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt13
ohtliku või nõuetele mittevastava toote levitaja14 tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui
see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Sisuliselt tähendab
see seda, et järelevalveasutustel on tulevikus õigus teha päringuid nt internetiteenuse
pakkujatele, et teha kindlaks, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid
müüva veebilehe taga on. Käesoleva muudatusega on seotud ka vastav muudatus
elektroonilise side seaduses (vt seletuskirja p 3.4).
Muudatus on esmajoones vajalik selleks, et hoida kasvava e-kaubanduse kontekstis
turult eemal ohtlikud või nõuetele mittevastavad tooted 15 . Tänane TNVS näeb
turujärelevalveasutustele ette rida õigusi, muuhulgas näiteks õiguse nõuda ohu korral
hoiatuste kuvamist, nõuda toodete ajutiselt turult eemaldamist või isegi keelata teatud
toodete müüki 16 . Samas nende õiguste kasutamiseks peab turujärelevalveasutustel
olema teada isikud, kelle suhtes neid õigusi kasutada. Üldjoontes tulevad müüja
andmed puudutatud veebilehelt või avalikest andmebaasidest (nt who.IS) välja, kuid
mitte alati. Sellistes olukordades on turujärelevalveasutustel juba täna õigus saada
infoühiskonna teenuse seaduse § 11 lg 3 alusel veebimajutusteenuse osutajalt
lepingulisi andmeid teenuse kasutajate kohta, kuid ka see ei pruugi veel tagada müüja
identiteedi tuvastamist, kuivõrd need andmed võivad olla puudulikud, kuna tegeliku
kaupleja identiteeti varjates kasutatakse sageli mitmeid vahendajaid ja seotud firmasid.
Vastutustundetutel kauplejatel on lihtne avada ja sulgeda veebipoode, mille kaudu
jätkatakse ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete müümist. Eelkõige just selliste
olukordade jaoks näeb eelnõu ette täiendava võimaluse pöörduda vajadusel
internetiteenust osutavata sideettevõtjate poole, et teha IP-aadressi põhiselt kindlaks,
kes (olgu selleks juriidiline või füüsiline isik) veebilehega seotud IP-aadressi taga on.
Nii nagu iga järelevalvemeetme puhul, kehtib ka antud meetme kasutamisele
haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevad põhimõtted nagu kohasus, vajadus ja
proportsionaalsus (HMS § 3 lg 2), mida KorS § 7 täpsustab veelgi öeldes, et
korrakaitseorgan järgib riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: 1)
kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii
isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldab ainult sellist
riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat
eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 3) kohaldab riikliku
järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
Eelnevat illustreerib järgnev tabel, kus oranžiga on märgitud olukorrad, mida eelnõu
käsitleb.
13
Vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 p-le 5 on elektroonilise side ettevõtja isik, kes osutab
lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat
elektroonilise side teenust.
14
TNVS § 4 lg 1 p 3 - levitaja – turustusahelas osalev isik, sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse
seaduse § 2 punkti 1 tähenduses, kes teeb toote turul kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija.
15
E-ostlemine kasvas 2019.a-l 26% (viimased 5.a 25-29% aastas). Eesti e-kaubanduse käive moodustas
2019.a-l vähemalt 10% jaekaubanduse mahust. https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/
16
TNVS § 56 lg p-d 1-5.
15
veebileht (domeeninimi)
omaniku andmed
omaniku andmed
veebilehel puudu või
veebilehel olemas
ilmselgelt valed
avalikus andmebaasis (nt
avalikus andmebaasis (nt
who.IS) ei ole omaniku
who.IS) ei ole ei omaniku avalikus andmebaasis (nt
andmeid aga ON
andmeid ega who.IS) on omaniku
veebimajutusteenuse
veebimajutusteenuse andmed olemas
osutaja andmed
osutaja andmeid
(domeeni registripidaja)
veebilehe IP-põhine päring
päring sideettevõtjatele veebimajutusteenuse
IP kasutaja osutajale omaniku
kindlakstegemiseks (ESS § andmete saamiseks
111 prim) (InfoTS § 11 lg 3)
veebimajutusteenuse
IP kasutajaks on isik, kes
IP kasutajaks on veebimajutusteenuse osutaja käsutuses olevad
eeldatavalt on veebihele
veebimajutusteenuse osutajal on veebilehe andmed omaniku kohta
omanik (olgu siis jur isik
osutaja omaniku andmed olemas on puudulikud või
või eraisik)
ilmselgelt valed
täpsustav päring
veebimajutusteenuse
osutajale kliendi IP
saamiseks
IP-põhine päring
sideettevõtjatele IP
kasutaja
kindlakstegemiseks (ESS §
111 prim)
IP kasutajaks on isik, kes
eeldatavalt on veebihele
omanik (olgu siis jur isik
või eraisik)
Teiseks on muudatus vajalik selleks, et tagada kooskõla EL õigusega. Nimelt näeb EL
määrus nr 2019/1020 art 14 lg 4 p c ette, et ELi liikmesriigid peavad tagama oma
turujärelevalveasutustele õiguse „nõuda, et ettevõtja esitaks teabe, mida on vaja
veebisaitide kuuluvuse kindlakstegemiseks, kui kõnealune teave on seotud
uurimisobjektiga„. Sellise miinimumpädevuse sätestamise tagamaaks on piiriülese
koostöö parandamise soov, kuivõrd ühtsete pädevuste olemasolu korral sujub paremini
ka piiriülene koostöö, kuivõrd osapooled teavad, mida üksteiselt oodata ja ka nõuda.
Samuti peaks selle tulemusena ühtlustuma ka ELi kui ühtse siseturu reeglite järgimise
tagamine. Näiteks kaob antud juhul alates 2021.a suvest võimalus mitte täita teisest LRi
turujärelevalveasutusest laekuvat abipalvet põhjendusel, et siseriiklikel
turujärelevalveasutustel puudub pädevus veebisaidi omaniku kindlakstegemiseks.
Selline pädevuste ühtlustamine on eriti oluline olukorras, kus ca 65% ELi
16
sisekaubandusest moodustavad tooted, millele kehtivad ühed ja samad nõuded mistahes
ELi liikmesriigis (nn ELi õigusega harmoneeritud tooted) ning kus piirülene kaubandus
on kasvuteel17.
Täpsustavalt tuleb lisada, et EL määrus nr 2019/2010 ei nõua, et määruses nimetatud
miinimumpädevused peaksid olema tagatud kõikidele turujärelevalveasutustele,
kuivõrd miinimumpädevusi võib sätestada ka läbi ametiabi või kohtusse pöördumise
(art 14 lg 3 p b ja c). Samas arvestades Eesti väiksust ning eelkõige senist
turujärelevalve korraldust TNVSis, on mõistlik järgida senist lähenemist, mille kohaselt
TNVSi turujärelevalveasutuste järelevalvepädevustes ei tehta erisusi. Erisuste tegemine
ei oleks ka põhjendatud, kuivõrd ühtemoodi tuleb tagada kõigi toodete nõuetele
vastavus ja ohutus sõltumata sellest, kelle järelevalvepädevusse parajasti tooteartikkel
kuulub või mis müügikanaleid pidi toodet müüakse. Vastavat järelevalve erimeedet ei
anta Maksu- ja Tolliametile põhjusel, et nemad teostavad TNVS kohast järelevalvet
üksnes tollipiiril vabasse ringlusesse võtmise hetkel (TNVS § 50 lg 9), kus e-kaupleja
(müüja) identiteedi kindlakstegemise vajadus puudub. TNVS § 50 lg 1 II lause kohaselt
ei peeta Maksu- ja Tolliametit TNVS seaduse mõistes turujärelevalveasutuseks,
mistõttu ei laiene neile ka teised TNVS riikliku järelevalve erimeetmed. Vastavalt
TNVS § 56 lg-le 5 on Maksu- ja Tolliametil kooskõlastatult asjaomase
turujärelevalveasutusega üksnes õigus keelata tõsise ohu korral toote vabasse ringlusse
lubamine või eksport.
Tuleb mainida, et tegemist ei ole tundmatu järelevalvepädevusega Eesti õiguses,
kuivõrd 2020.a alguses jõustuma hakanud tarbijakaitseseaduse muudatustes nähakse
ette sarnane miinimumpädevus TTJA-le seoses tarbijaõiguste rikkumistega 18 . Ka
viidatud juhul on tagamaaks e-kaubanduse piiriülese kasvu trend ning ELi ühtse turu
toimimise ning piirülese järelevalvealase koostöö tõhus tagamine19.
3.1.16. Paragrahvi 56 lõike 9 ning § 561 lisamine, mis käsitleb
turujärelevalveasutuste õigust kasutada kontrolltehingut
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Sätetega muudetakse sisuliselt kehtiva TNVSi § 54 lõikeid 3-7. Tegemist on osaliselt
olemasolevate sätete seaduses ümbertõstmisega, et tagada parem loogiline sätete
ülesehitus, kuivõrd kontrolltehing järelevalve meetmena on juba täna TNVSis olemas20.
Siiski ei ole tegemist üksnes olemasolevate sätete reorganiseerimisega, sest
turujärelevalveasutustele antakse võrreldes tänasega seaduslik alus teostada
kontrollostu ka tehingu eesmärki varjates (uus § 561 lg 2) ning valenime kasutades (uus
§ 561 lg 5). Sealjuures sätestatakse oluline nõue, et kontrolltehingu tegemisel peab
järelevalveasutus käituma kui keskmine lõppkasutaja (uus § 561 lg 5). Samuti
ühtlustatakse TNVSi kontrolltehingu sätte sõnastus 2020.a alguses kehtima hakanud
17
Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr
SWD(2017) 466 final, Part 1/4, lk 16.
18
Tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. RT I,
08.01.2020, 1.
19
Vt tarbijakaitseseaduse § 621 lg 2 ja 4. Vt lähemalt seadusemuudatuse seletuskiri, lk 11-15.
20
siinkohal vt täpsemalt käesoleva seletuskirja punkti 3.1.13.
17
tarbijakaitseseaduse muudatuste sätetega, mis käsitlevad samuti kontrolltehingut 21 .
Viimast tehakse selleks, et tagada Eesti seaduste ja järelevalve korralduse ühtsus ja
kooskõla. Vastasel juhul kehtiksid erinevad reeglid kontrolltehingu teostamisel
tarbijakaitseseaduse alusel kontrollimisel ja TNVS alusel kontrollimisel, kuigi
kasutatav järelevalvemeede ja järelevalveobjekt on tihtilugu samad. Selline erisus ei ole
mõistlik ning arvestades, et tarbijakaitseseaduse sätted on TNVSi omast uuemad, siis
tuuakse need analoogia korras TNVSi.
Muudatus on peaasjalikult vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kuivõrd
riiklik järelevalve peab liikuma ajaga kaasas ja järelevalve peab toimuma ka digitaalses
keskkonnas. Tänane kontrolltehingute sõnastus on kirja pandud peaasjalikult nn
tavapoodidele mõeldes, kus ametnik saab vabalt poes ringi liikuda ning
lõppkasutajatele müügil olevaid tooteid kontrolli eesmärgil osta. Järelevalve kehtivate
nõuete täitmise üle digitaalses keskkonnas tähendab aga järelevalveasutustele uusi
väljakutseid, kuivõrd veebikeskkonnas võib ette kujutada olukordi, kus
turujärelevalveasutuste kontrollostude korral käitutakse teisiti kui lõppkasutajatega.
Riikliku järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas nõuetele vastavaid ja ohutuid tooteid
müüakse lõppkasutajatele, mitte turujärelevalveasutuste esindajatele, mis võib
mõjutada pakkuja käitumist tavapärasest erinevalt. Eeltoodu tõttu on vajalik tagada, et
turujärelevalveasutused saaksid vajadusel ka veebikeskkonnas sooritada kontrolloste
selliselt, et eelpool nimetatud eesmärk oleks saavutatav. Siinkohal tuleb märkida, et
kontrolltehingu meetme kasutamine ei olnud enne ega oleks ka uue korra järgi
laialdaselt kasutatav järelevalvemeede, kuivõrd endiselt jääb kehtima nõue, et
kontrolltehingut saab kasutada üksnes siis, kui järelevalve eesmärki ei ole muul viisil
võimalik saavutada või eesmärgi saavutamine on oluliselt raskendatud (uus § 561 lg 1).
Näitena võib siin tuua olukordi, kus turult laekuvad signaalid, et e-kaubanduses
müüakse ohtlikke tooteid, kuid tavakontrolli tehes (nt tootenäidise küsimisel – TNVS
§ 56 lg 7) osutub kõik korrektseks, samas probleemid turult seoses nimetatud müüja ja
tootega ei kao. Sellisel juhul võib kahtlustada, et järelevalveasutustele esitati kontrolliks
tarbijatele müüdust erinev toode.
Teiseks on muudatus vajalik viimaks TNVS kooskõlla ELi määruse nr 2019/1020 art
14 lõige 2 punkt j nõudega, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende
turujärelevalveasustustel oleks minimaalselt olemas õigus saada tootenäidiseid,
sealhulgas variisikuna, et tootenäidiseid kontrollida ja pöördprojekteerida, et teha
nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid. EL määruse täpsustus „sh
variisikuna“ on see, mis nõuab tänase TNVSi täiendamist, kuna kehtiv TNVS välistab
variisiku kasutamise kontrollostu tegemisel – TNVS § 54 lg 4 ütleb sõnaselgelt, et
„kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo
toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu
tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist
isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-
de 751 ja 754–757 tähenduses.“.
Kontrolltehinguga ei koguta andmeid kaupleja ja tema käitumise kohta varjatult, vaid
kontrollitakse kauplejat, kes avalikult pakub kaupu ja avaldab valmisolekut tehingu
tegemiseks lõppkasutajaga. Kontrolltehingu tegemisel käitub turujärelevalveasutuse
21
Vt tarbijakaitseseaduse § 63.
18
ametnik kui keskmine lõppkasutaja, mistõttu ei saa kontrolltehingut pidada kaupleja
õigustesse intensiivselt sekkuvaks meetmeks.
Võrreldes kontrolltehingu kehtiva regulatsiooniga võimaldatakse kontrolltehingut
tegeval ametiisikul kasutada kontrolltehingu tegemisel väljamõeldud nime. Tavalises
jaekaubanduses tehingut tehes ei esita tarbija enda kohta kauplejale andmeid.
Kontrolltehingu tegemisel tavapärases jaekaubanduses ei pea seda tegema ka
järelevalveasutuse ametnik. Üha enam tehakse aga tänapäeval tehinguid digitaalses
keskkonnas e-poodide ja platvormide kaudu. Sageli on veebiplatvormidele
juurdepääsuks vajalik konto tegemine või esmase tagatise andmine. Kui sellises
olukorras peab kontrolltehingut teostav ametnik avaldama oma isiklikud andmed ja on
seeläbi kauplejale äratuntav, ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki ega
teostada tõhusat järelevalvet. Et kontrolltehingut tegev ametnik ei oleks kauplejale
äratuntav, peab ta saama kasutada andmeid, mida ei oleks võimalik seostada
turujärelevalveasutuse ja ametniku isikuga.
Turujärelevalveasutustel on õigus kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida
ja katsetada. Kontrolltehingu tegemisega seonduvate kulude katmine on reguleeritud
KorS §-s 83. Kui kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja ei ole võimalik pärast
läbivaatust tavapäraselt kasutada, hüvitab turujärelevalveasutus selle maksumuse. Kui
vallasasja läbivaatamise käigus selgub, et vallasasi ei vasta õigusaktides kehtestatud
nõuetele, võib turujärelevalveasutus vallasasja maksumust mitte hüvitada.
3.1.17. Paragrahvi 56 lõike 9 ning § 562 lisamine, mis annab
turujärelevalveasutustele õiguse nõuda veebiliidesele juurdepääsu
piiramist, infosisu eemaldamist või hoiatuste kuvamist
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Tegemist on uue sätte ja uue riikliku järelevalve meetmega TNVSis.
Eelnõuga antakse turujärelevalveasutustele õiguse nõuda veebiliidese 22 haldajalt
infosisu eemaldamist või hoiatuste kuvamist (uus § 562 lg 1). Eelkõige on siinkohal
mõeldud kas veebilehti või rakendusi, mille kaudu tarbijad saavad tooteid internetist
osta nagu nt osta.ee, Amazon, Facebook Marketplace jms. Turujärelevalveasutusele
antakse nimetatud õigus üksnes teatud eelduste täitumisel. Nimelt a) peab esinema
tõsine oht 23 ning b) sellise ohu lõpetamiseks või ärahoidmiseks peavad
turujärelevalveasutusel puuduma muud tõhusad riikliku järelevalve meetmed ehk peab
olema tekkinud olukord, kus muud järelevalvemeetmed ei ole andnud tulemust (TNVS
§ 562 lg 1). Eelkõige on siinkohal mõeldud olukorda, kus ohtliku toote müüja ei tee
turujärelevalveasutusega koostööd, ei reageeri turujärelevalveasutuse pöördumistele
ning jätkab ohtliku toote müüki. Seega esmalt peab turujärelevalveasutus siiski
pöörama oma meetme müüja enda poole ning kui see tulemust ei anna, pöörduma
veebiliidese haldaja poole: viimast muidugi üksnes juhul, kui müüja ise ei ole kõnealuse
22
Veebiliides on TNVS § 4 lg 2 kohaselt koostoimes EL määruse artikkel 3 punktiga 15 – tarkvara,
sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja
mille kaudu antakse lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele.
23
TNVS § 7 lg 5 kohaselt käsitletakse „tõsise ohuna“ tootest tulenevat ohtu, kaasa arvatud ohtu, mille
mõju ei ole otsene, mis nõuab turujärelevalveasutuse kiiret sekkumist.
19
veebiliidese haldaja. Kui ka see tulemust ei anna, siis võib turujärelevalveasutus
järgmise sammuna pöörduda internetiühendust pakkuva infoühiskonna teenuse osutaja
poole (TNVS § 562 lg 2) või domeeniregistri haldaja 24 või domeeni registripidaja25
poole (TNVS § 562 lg 3) ettekirjutusega piirata ligipääs vastavale domeenile või
domeeninimele. Sisuliselt ei erine viimased võimalused sellest, mida teeb Maksu- ja
Tolliamet ebaseaduslike hasartmängude korral26. Ühtlasi vabastatakse eelpoolmainitud
meetme adressaadid nõude täitmisest tulenevatest võimalikest kahjunõuetest (TNVS §
562 lg 4).
Muudatus on peaasjalikult vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kuivõrd
riiklik järelevalve peab liikuma ajaga kaasas ja järelevalve peab toimuma ka digitaalses
keskkonnas. Teiseks tingib muudatusvajaduse ELi õigus, kuivõrd EL määruse nr
2019/1020 art 14 lg 2 punkt k näeb ette, et minimaalselt peavad liikmesriigid tagama,
et nende turujärelevalveasutustel oleks olulise ohu esinemisel olemas: i) õigus nõuda,
et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või
nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus, või ii) kui
punkti i alusel esitatud nõuet ei täideta, siis õigus nõuda infoühiskonna teenuse
osutajatelt, et nad piiraksid juurdepääsu veebiliidesele ja nõuaksid sealhulgas, et neid
meetmeid rakendaks asjaomane kolmas isik.
Paragrahvi eesmärgiks on võimaldada turujärelevalveasutustel piirata kaupleja
tegevust, kui rikkumise lõpetamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused. Säte ei pane
jälgimiskohustust infoühiskonna teenuse osutajale ega sideteenuse osutajale.
Analoogne õigus veebilehe blokeerimiseks on hasartmänguseaduses antud Maksu- ja
Tolliametile, et piirata juurdepääsu ebaseaduslikule kaughasartmängule. Samuti on
analoogne õigus TTJA-l tulenevalt tarbijakaitseseaduse uuest muudatusest, mis jõustus
2020.a alguses.
Kui turujärelevalveasutus pöördub § 562 lg 3 alusel Eesti Interneti Sihtasutuse (edaspidi
EIS) kui domeeniregistri poole domeeni kustutamise taotlusega, rakendab EIS enda
tavapärast kustutamismenetlust ja võimaldab turujärelevalveasutusel soovi korral
teostada domeeni omanikuvahetust 30 päeva jooksul. Selle aja jooksul ei ole see
domeen internetikasutajatele kättesaadav ning turujärelevalveasutus saab domeeni enda
nimele ümber registreerida. Selleks tuleb ametil pöörduda .ee akrediteeritud
registripidaja poole. Kui turujärelevalveasutus ei soovi domeeni omanikuvahetust
teostada, kustub domeen ära ja seda on võimalik isikutel vabalt registreerida.
24
Eesti maatunnusega .ee domeeninimesid haldav organisatsioon on Eesti Interneti Sihtasutus (EIS),
kelle ülesandeks on Eesti maatunnusega ja Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamine. EIS
on Eesti domeenide registriks.
25
Registripidajad on EIS-i poolt volitatud ja akrediteeritud ettevõtted või asutused, kes pakuvad
registreerimisteenuseid isikutele, kes soovivad domeeni registreerida. Domeeni võib registreerida nii
füüsiline kui juriidiline isik. Registripidaja on tavaliselt internetiteenuse ja serveri majutusteenuse
pakkuja. Volitatud registripidajaid on Eestis hetkel üle 40.
26
Vt lähemalt https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus-hasartmang/blokeeritud-
hasartmangu-internetilehekuljed
20
3.1.18. Paragrahvi 57 pealkirja muutmine ning lõike 5 lisamine seoses
infoedastusega ELis
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Paragrahv 57 reguleerib Euroopa Komisjoni teavitamist toote turule laskmise
kitsendustest. Sisuliselt reguleerib see ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete
kiirhoiatussüsteemi (endine RAPEX, nüüdne Safety Gate) teavitusi, mida
liikmesriikide turujärelevalveasutused süsteemi üles panevad27.
Lõike 5 korral on tegemist uue sättega TNVSis.
Lõike 5 lisamise vajadus on seotud EL määrus nr 2019/1020 art 34 lõikest 4 tuleneva
kohustuse täitmisega. Nimelt kohustab viidatud säte turujärelevalveasutusi sisestama
Euroopa Komisjoni info- ja teavitussüsteemi (nn ICSMS 28 ) turujärelevalve käigus
kogutud infot. Hetkel on ICSMS täitmine LRidele vabatahtlik, kuid uue korra järgi
muutub infoedastus ICSMSis kohustuslikuks. Eeltoodu tõttu kaotatakse ka senine nõue
koostada iga-aastaseid turujärelevalveprogramme, kuivõrd vajaminev info hakkaks
tulema otse ICSMSist (sellega seoses vt käesoleva eelnõu punkti 3.1.13). ICSMSi tuleb
EL määruse art 34 lg 4 kohaselt esmajoones sisestada infot nende harmoneeritud
valdkonna toodete kohta, mille osas on teostatud põhjalik vastavuskontroll, mis
eelkõige tähendab olukordi, kus turujärelevalveasutus on rakendanud riikliku
järelevalve meetmeid või viinud läbi katseid nõuetele vastavuse tuvastamiseks.
Paragrahvi pealkirja muutmisvajadus tuleneb sellest, et senine paragrahv käsitles
üksnes RAPEX süsteemi teavitusi (ohtlike toodetega seotud piirangud), kuid
kavandatava uue lõikega 5 lisanduks ka ICSMS süsteem, mis käsitleb laiemat inforingi,
hõlmates endas mitte üksnes ohtlike toodete ja piirangutega seotud infot, vaid ka muud.
3.1.19. Paragrahvi 57 pealkirja ja lõike 1 muutmine, mis reguleerib Euroopa
Komisjoni teavitamist toote turule laskmise kitsendustest
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav § 57 lg 1 sätestab kohustuse teavitada Euroopa Komisjoni
turujärelevalveasutuste poolt võetud kitsendustest seoses turule laskmise või
kasutamisega.
27
Vt lähemalt
https://ec.europa.eu/consumers/consumers_safety/safety_products/rapex/alerts/repository/content/page
s/rapex/index_en.htm
28
ICSMS (the internet supported information and communication system for the pan-European market
surveillance) on infovahetuse ja teabe süsteem, mis on mõeldud kasutamiseks nii turujärelevalve
asutustele kui ka avalikkusele. ELi turujärelevalve asutused saavad selle kaudu edastada üksteisele infot
kontrollitud toodete kohta, testide tulemusi, kasutusele võetud meetmeid jne. Avalikkus saab selle kaudu
infot nõuetele mittevastavatest toodetest, ettevõtjate tagasikutsumistest jne. Eestis on kõik toote nõuetele
vastavuse seaduse kohased turujärelevalveasutused ICSMS süsteemiga liitunud ning omavad sellele
ligipääsu ning andmesisestusvõimekust. Süsteemi andmesisestuse eest vastutab iga turujärelevalve
asutus vastavalt oma valdkondadele. ICSMSi riikliku kontaktpunkti ülesandeid täidab MKM ning
riikliku administraatori (kasutajakontode halduri) ülesandeid TTJA.
21
Eelnõuga laiendatakse teavitamise kohustust nii, et Euroopa Komisjoni kõrval tuleb
kitsendustest teavitada ka teisi liikmesriike. Ühtlasi tuleb teavitada kõikidest
kitsendustest, mitte üksnes nendest, mis on seatud kohustuslikus korras
turujärelevalveasutuste poolt, st teavitama peaks ka nendest kitsendustest, mis ettevõtja
on ise vabatahtlikult täitmiseks võtnud ja sellest turujärelevalveasutust teavitanud.
Muudatus on vajalik selleks, et tagada Eesti õiguse kooskõla EL määrusega nr
2019/1020. Nimelt sätestab vastava määruse art 20 lg 2, et kui turul on tehtud
kättesaadavaks väga ohtlik toode, teatavad turujärelevalveasutused viivitamata
komisjonile kõigist vabatahtlikest meetmetest, mida ettevõtja on võtnud ja mille
võtmisest ta on turujärelevalveasutust teavitanud. Kehtiv TNVS kohustab teavitama
üksnes järelevalveasutuse poolt algatatud kokkuleppeid.
Samuti sätestab EL määruse 2019/1020 art 15 lg 5, et kui ettevõtja jätab lõikes 3
osutatud parandusmeetmed võtmata või kui lõikes 1 osutatud nõuetele mittevastavus
või oht püsib, tagavad turujärelevalveasutused, et toode kõrvaldatakse turult või
võetakse tagasi või selle turul kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse
ning sellest teavitatakse üldsust, komisjon ja teisi liikmesriike. Kehtiv TNVS kohustab
teavitama üksnes üldsust ja komisjoni, seega pealkirjast kaotatakse viide, et teavitatakse
üksnes Euroopa Komisjoni.
3.1.20. Paragrahvi 581 lisamine, mis lubab sõlmida halduslepinguid nõuetele
vastavuse parandamiseks
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Tegemist on uue sättega TNVSis.
Eelnõuga lisatakse säte, mis lubab turujärelevalveasutustel sõlmida teiste asjaomaste
asutuste, ettevõtjaid või tarbijaid esindavate organisatsioonidega koostööleppeid
ühistegevuseks selleks, et parandada nõuetele vastavuse olukorda turul.
Muudatus on vajalik selleks, et tagada Eesti õiguse kooskõla EL määruse nr 2019/1020
art 9 lg-ga 1, mis kehtestab turujärelevalveasutustele võimaluse sõlmida
halduslepinguid teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid
esindavate organisatsioonidega kokku leppida ühismeetmete võtmises, mille eesmärk
on parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted,
suurendada teadlikkust ja anda suuniseid teatavaid tootekategooriaid reguleerivate
liidu ühtlustamisõigusaktide kohta, eelkõige selliste tootekategooriate kohta, mida
peetakse sageli väga ohtlikuks, sealhulgas internetis müügiks pakutavad tooted.
Haldusmenetluse seaduse § 97 lg 1 sätestab, et piiritlemata arvu juhtumite
reguleerimiseks võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi
alusel. Käesolev muudatus annabki järelevalveasutustele seaduse tasandil nõutud
volituse.
Euroopa Komisjonil on plaanis koostada nimetatud koostöövormi osas juhend ning
näidiskoostööleping.
22
3.1.21. Paragrahvi 59 lõike 2, § 60 lõike 2 ning § 61 lõike 2 muutmine, mis
suurendab juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat seaduse nõuete
rikkumisel
Muudatus on osaliselt seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetavad sätted kehtestavad juriidiliste isikute trahvisumma määrad seadusest
tulenevate nõuete rikkumisel. Muudatusega tõstetakse toote turule laskmise ja turul
kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel trahvisumma 3 200 euro pealt 32 000
euro peale, toote ohtudest teavitamata jätmise ning vastavusmärgise väärkasutamise
trahvisumma 2000 euro pealt 32 000 euro peale.
Muudatus on vajalik trahvimäärade tõsiseltvõetavuse tagamiseks ning sarnaste
väärtegude eest ettenähtud karistusmäärade ühtlustamiseks. Praegu lubab
karistusseadustiku § 47 kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot.
EL määruse nr 2019/1020 artikkel 41 sätestab, et EL liikmesriigi poolt määratavad
karistused, mida määruse rikkumise korral kohaldatakse, peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel kehtiva TNVS kohaselt on trahvimäärad
juriidilistele isikutele 2 000 – 3 200 eurot. Nimetatud karistusmäärad kehtivad aastast
2010. Karistuse kohaldamise üheks põhimõtteks on, et rikkumine ei tohi ennast ära
tasuda. Olukorras, kus toote turule laskmise tulud ulatuvad sadadesse tuhandetesse
eurodesse ja juriidilisele isikule on võimalik nõuete rikkumise eest määrata vaid 2 000
- 3 200 euro suurune rahatrahv, ei avalda karistus mõju ega ole preventiivse iseloomuga.
Samuti ühtlustab muudatus TNVS trahvimäärasid mõnede teiste seadustes toodud
sarnaste rikkumiste eest ettenähtud trahvimääradega. Näiteks näeb kehtiv jäätmeseadus
ette, et keelatud toote turule laskmise eest on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni
32 000 euro suurune rahatrahv. Ka seadme ohutuse seadus näeb hetkel seadme
kasutusele võtmise ja kasutamise ning seadmetöö nõuete rikkumise eest juriidilistele
isikutele ette kuni 32 000 eurose trahvimäära. Samuti nähakse mõõteseaduse kehtivas
redaktsioonis ette kuni 32 000 eurone trahvimäär taatlusmärgise võltsimise, võltsitud
taatlusmärgise müümise ja võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest.
3.2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatus
Muudatus on osaliselt seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetakse seaduse §-i 2, mis sätestab teiste seaduste kohaldumisala. Nimetatud sätte
pealkirja lisatakse viide TNVSile ning sättesse lisatakse uus lõige, mis käsitleb vastava
seaduse ja TNVSi omavahelist toimimist.
Muudatus on vajalik, et tagada parem õigusselgus. Määruse (EL) nr 2019/1020 lisa I
kohaselt kuulub turujärelevalve alla ka määrus (EÜ) nr 1222/2009 (rehvide
märgistamine), mille nõuded on siseriiklikult sisse kirjutatud atmosfääriõhu kaitse
seadusesse – § 112. Samas vastavas seaduses puuduvad viited määrusele (EL) nr
2019/1020. Kuigi olukord on sisuliselt juba täna lahendatud TNVS § 2 lõikega 2, siis
selgema TNVS vs eriseadus seose loomiseks viime sellekohase täienduse sisse ka
atmosfääriõhu kaitse seadusesse. Sarnase sätte leiame täna juba ka mitmest teisest
seadusest, nt mõõteseaduse § 1 lg 4.
23
3.3. Biotsiidiseaduse muudatus
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav säte viitab EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale
(turujärelevalve osa), mida alates 2021. a keskpaigast hakkab asendama uus EL määrus
nr 2019/1020.
Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viide uue määruse viitega. Selline
asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatusi ja on üksnes tehnilist laadi.
3.4. Elektroonilise side seaduse muudatus
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Elektroonilise side seaduse § 1111 lg 11 nimetab ametid, kellele sideettevõtja peab
andmeid esitama.
Muudatusega lisatakse ametite nimistusse TNVSi turujärelevalveasutused.
Muudatusvajadust on selgitatud seletuskirja punktis 3.1.15, millega antakse
turujärelevalveasutustele õigus tuvastada teatud tingimustel elektroonilise side võrgus
olevaid lõppkasutajaid elektroonilise side seaduse (ESS) mõttes. Andmete loetelu ja
väljastamise tingimused peavad olema toodud ESSis, kuna ESS on võrreldes KorSi ja
TNVSiga eriseadus, mistõttu sama asja reguleerimise korral (mis andmeid ja kellele
tuleb väljastada) kohaldub ESS. Kui ESSi vajalikke muudatusi mitte teha, ei oleks
järelevalveasutustel võimalik saada vajalikke andmeid veebilehtede taga olevate
kauplejate kindlakstegemiseks.
3.5. Jäätmeseaduse muudatused
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetavad sätted viitavad EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale
(mõisted, turujärelevalve osa), mida alates 2021. a keskpaigast hakkab asendama uus
EL määrus nr 2019/1020.
Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viide uue määruse viitega. Selline
asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatusi ja on üksnes tehnilist laadi.
3.6. Kemikaaliseaduse muudatus
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav säte viitab EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale
(turujärelevalve osa), mida alates 2021. a keskpaigast hakkab asendama uus EL määrus
nr 2019/1020.
24
Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viide uue määruse viitega. Selline
asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatus ja on üksnes tehnilist laadi.
3.7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
muudatus
Muudetakse § 49 lõiget 1, mis reguleerib tõendaja akrediteerimist.
Kuivõrd 1. jaanuarist 2021 asub Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma
sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskuse asemel mittetulundusühing Eesti
Standardikeskus29, on otstarbekas analoogselt toote nõuetele vastavuse seadusele ka
KEHJSes viidata keskkonnajuhtimissüsteemi tõendajate akrediteerijana üldiselt Eesti
riiklikule akrediteerimisasutusele, täpsustamata konkreetset juriidilist isikut, kes
selleks on konkreetsel ajahetkel määratud.
Võrreldes kehtiva sõnastusega loobutakse võimalusest halduslepingu sõlmimiseks
akrediteerimisasutusega. Keskkonnajuhtimissüsteemi regulatsioon tuleneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1221/2009, organisatsioonide vabatahtliku
osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning
millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused
2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ). Selle määruse artikli 2 punkti 30 kohaselt on
akrediteerimisasutuseks riiklikud akrediteerimisasutused (punktis viidatud määruse
765/2008 artikli 4 lg 1 kohaselt määrab iga liikmesriik ühe riikliku
akrediteerimisasutuse). Kuivõrd keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS tõendajate
akrediteerimise õigus tuleneb EL õigusest, ei ole vajalik kehtivas § 49 lõikes 1
nimetatud halduslepingu sõlmimine ning seda ei ole praktikas ka tehtud.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Seaduseelnõu toob TNVSi EL määrusest nr 2019/1020 tulenevad mõisted, mille sisu
on täpsemalt lahti kirjutatud seletuskirja punktides 3.1.1 ja 3.1.2.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu tagab Eesti õiguse vastavuse EL määrusest nr 2019/1020 tulenevate sätetega.
Vastavustabel on leitav käesoleva eelnõu lisast nr 1.
6. SEADUSE MÕJUD
Kavandatavate muudatuste eesmärk on:
1) tõhustada turujärelevalvet seoses e-kaubandusega;
2) tõhustada järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle ning
3) parandada piiriülest koostööd ELi liikmesriikide järelevalveasutuste vahel.
29
Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 korraldus nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus
lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine“.
25
Ühtlasi tehakse rida muudatusi, mis loovad õigusselgust kehtivates sätetes ning
ajakohastavad viiteid.
Muudatused ei oma sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku
omavalitsuse korraldusele. Küll aga omavad muudatused mõju majandusele (nõuded
ettevõtjatele) ja riigiasutuste korraldusele (kohustused riigile).
Mõjude olulisuse hindamisel on lähtutud järgnevast neljast kriteeriumist:
1) mõjutatud sihtrühma suurus;
2) mõju ulatus;
3) mõju avaldumise sagedus;
4) ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
6.1. Turujärelevalve tõhustamine seoses e-kaubandusega
Muudatuste sisu: selleks antakse turujärelevalveasutustele õigus saada
sideettevõtjatelt infot selle kohta, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid
tooteid müüb (seletuskirja punktid 3.1.15 ja 3.4). Samuti antakse
turujärelevalveasutustele õigus teostada tõhusalt kontrolloste ka veebimüügi korral, nt
ostu eesmärgi varjamine, valenime kasutamine (seletuskirja punkt 3.1.16). Ühtlasi
antakse turujärelevalveasutustele õigus nõuda internetiteenuse pakkujatelt ligipääsu
piiramist veebiliidestele (olgu selleks siis kas veebileht, äpp vms keskkond), juhul kui
levitaja või veebiliidese haldaja järelevalveasutusega koostööd ei tee (seletuskirja punkt
3.1.17).
Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, tarbijad, ettevõtjad.
Mõju turujärelevalveasutustele: mõjutatud sihtrühm on suur, kuivõrd täiendavaid
õigusi saavad eelnõu kohaselt juurde pea kõik TNVSis nimetatud seitse
turujärelevalveasutust, v.a Maksu- ja Tolliamet. Kuna tegemist on
turujärelevalveasutuste jaoks täiesti uute järelevalve meetmetega, siis nende
rakendamine nõuab sihiteadlikku kohanemist, mistõttu mõju ulatus on samuti suur.
Samas arvestades asjaolu, et nimetatud täiendavaid järelevalve meetmeid saavad
turujärelevalveasutused rakendada alles viimase abinõuna, siis võib eeldada, et mõju
avaldumise sagedus on pigem väike, st neid rakendatakse üksnes äärmuslikel
juhtumitel. Ebasoovitavaid mõjusid turujärelevalveasutustele eelduslikult ei kaasne
ning täiendavaid ressursse see ei nõua, kuivõrd suureneb ametite nn tööriistakast, mille
seast sobivaid järelevalvemeetmeid valida. Kas, millal ning millist meedet kasutada,
jääb endiselt ametite endi otsustada.
Mõju tarbijatele: sihtrühm on küll suur, kuivõrd kaudselt on mõjutatud ca 75%
tarbijatest 30 , samas mõju ulatus tarbijatele on väike, kuivõrd muudatused ei too
tarbijatele kaasa muutusi nende käitumises. Samuti on mõju avaldumise sagedus väike,
kuivõrd tarbija ilmselt ei puutu regulaarselt või tihti kokku järelevalve meetmete
rakendamisega, mis on suunatud ettevõtjatele. Ka ei kaasne muudatustega tarbijate
jaoks negatiivse iseloomuga mõjusid. Pigem vastupidi. Muudatustel on tarbijate jaoks
30
„E-kaubanduse võimalusi kasutab 75% inimestest“ - https://www.stat.ee/internetti-kasutatakse-uha-
enam-ostlemiseks
26
positiivsed mõjud, kuna tagavad tõhusama tarbijate õigusi kaitsvate normide rikkumiste
avastamise ja korrarikkumiste, eriti digitaalses keskkonnas toimuvate rikkumiste,
kiirema lõpetamise.
Mõju ettevõtjatele: sihtrühma saab lüüa kaheks - sideettevõtjad ja e-kauplejad. Eesti
e-kaubanduse maht moodustab ca 20% jaekaubanduse kogumahust ning Eestis on ca
5000 domeeni, mis kasutavad e-poe platvorme, millest e-kaubanduse Liidu hinnangul
on aktiivsed ca 1500-200031. Jaekaubanduse mahtu hinnates võib öelda, et sihtrühma
suurus on pigem keskmine. Sideettevõtjate juures tuleb silmas pidada asjaolu, et mõju
avaldub neile üksnes olukorras, kus on mõni seadust rikkuv e-kaupleja, kes ei tee
turujärelevalveasutustega koostööd ning kus ükski teine järelevalve meede ei ole
andnud tulemust. Arvestades uute järelevalvemeetmete rakendamise kitsendusi võib
öelda, et mõju avaldumise sagedus saab ilmselt olema harv ning ebaregulaarne, seega
mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Ilmselgelt on kavandatud muudatuse mõju
sihtrühmale osaliselt negatiivse iseloomuga, kuivõrd sideettevõtjatel tekib kohustus nt
väljastada turujärelevalveasutustele andmeid või siis piirata ligipääsu teatud
veebikanalitele ning samuti piiratakse rikkumise toime pannud ettevõtja tegevust.
Samas muudatuse positiivsed mõjud kaaluvad negatiivse üle. Esiteks parandab tõhusam
järelevalve reegleid järgivate ettevõtjate konkurentsiolukorda. Teiseks aitab tõhusam
järelevalve tõsta tarbijate kindlustunnet, mis suurendab eelduslikult seadusekuulekate
veebimüüjate tehingute arvu. Kolmandaks aitab tõhusam järelevalve kaitsta tarbijaid
ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete tekitatud vigastuste jms kahjude eest. Juhul,
kui praktikas ilmneb, et turujärelevalveasutuste päringute arv sideettevõtjatele kujuneb
suureks, siis on võimalik andmete edastus korraldada kirjaliku kokkuleppe alusel,
vähendades sellega ettevõtjatele langevat halduskoormust. Nimetatud kokkuleppega
saaks vajadusel praktika ühtlustamise eesmärgil raamistada nii infopäringute
eeltingimused kui ka infoedastusviisid. Käesoleval hetkel aga ei ole ette näha, et uue
pädevuse kasutamine saaks olema massiline. Samas tasub olukorda uuesti hinnata, nt
aasta pärast uute õiguste jõustumist, ning vajadusel arutada teemat toodete
turujärelevalve nõukogus koos puudutatud ettevõtjatega.
6.2. Turujärelevalve tõhustamine seoses kolmandate riikidest pärit toodetega
Muudatuste sisu: selleks kehtestatakse nõue, et teatud tootegruppide korral on vajalik
ELis asutatud vastutava isiku olemasolu, kes on võtnud tootega seoses vastutuse
järgnevate ülesannete täitmise eest: nõutud dokumentatsiooni (nt ELi
vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni)
olemasolu kontroll ning nende kättesaadavaks tegemine turujärelevalveasutustele;
ühtlasi kohustus teha igati koostööd turujärelevalveasutustega juhul, kui ilmneb, et
tooted on ohtlikud või ei vasta nõuetele; ning parandusmeetmete võtmise tagamine.
Vastav isik peab olema märgitud kas tootele, pakendile või sellega kaasaskäivatele
dokumentidele, et turujärelevalveasutused saaksid probleemide korral ettevõtjaga
ühendust võtta. Eelkõige puudutab uus nõue importtooteid, kuivõrd ELis toodetud
toodete korral on vastavaks isikuks üldjuhul EL tootja ise. Tegemist on muudatusega,
mida käsitleb käesoleva seletuskirja punkt 3.1.6.
Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, tarbijad, ettevõtjad.
31
https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/
27
Mõju turujärelevalveasutustele: mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuivõrd
hõlmatud toodete kategooriaid vaadates puudutab nõue tänastest
turujärelevalveasutustest üksnes TTJA-d, Veeteede Ametit ning Maksu- ja Tolliametit.
Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna käitumises võivad kaasneda muudatused,
kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest turujärelevalveasutused ei
pea tulevikus küsimuste korral püüdma kontakti saavutada kolmandas riigis asuva
tootjaga, vaid piisab, kui saavutatakse kontakt ELis asuva vastutava isikuga. Muudatuse
avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kolmandate riikide import moodustab
koguimpordist ca 20%32 ning ka siin tuleb meeles pidada, et kõik tooted ei lähe uue
nõude alla. Nõudega ei kaasne märkimisväärseid negatiivse iseloomuga mõjusid
turujärelevalveasutustele, vaid nõue pigem lihtsustab järelevalve teostamist.
Mõju tarbijatele: mõjutatud on üksnes osa tarbijatest, kuivõrd puudutab piiratud hulka
kaupu ning siingi vaid seda osa kaupadest, mida imporditakse kolmandatest riikidest
ning millele ei ole määratud nõuetekohast ELis asutatud vastutavat isikut. Sellised
tooted võidakse piiril kinni pidada ja tarbija ei saa tellitud kaupa kätte. Mõju ulatus
tarbijatele on väike, kuna see ei nõua erilisi muutusi tarbijate senises käitumises, sest
kohustus omada ELis asutatud vastutavat isikut lasub kolmanda riigi tootjal. Nagu ka
eelnevalt leitud, siis mõju avaldumise sagedus on ilmselt väike, kuna puudutatud on
üksnes osa kaupu. Tarbijatele tekkivad negatiivse iseloomuga mõjud on küll olemas
(tellitud kaupa ei saa kätte), kuid jäävad positiivsete mõjudele selgelt alla, kuivõrd
selliste kaupade puhul on suur oht, et tellitud kaup ei vasta nõuetele ja/või on tarbijale
ohtlik.
Mõju ettevõtjatele: nõue ei mõjuta Eesti ettevõtjaid, kuivõrd nõue kehtib eelkõige
kolmandate riikide müüjatele, st nemad peavad tagama, et oma toodete müügil oleks
määratud ELis asutatud vastutav isik. Vastasel juhul võidakse kaup piiril kinni pidada
või müügilt ära korjata. Juhul, kui puudub info ELis asuva tootja, importööri või
volitatud esindaja kohta ja kui toode on lõppkasutajani jõudnud läbi nn vahelao, siis
läheb vastutus nn vahelaole. Samas vahelaod omavad tootjatega või siis kauba
omanikega üldjuhul mingeid ärisuhteid, mistõttu sellised küsimused peaksid saama
nende raames lahendatud.
6.3. Piiriülese koostöö parandamine EL turujärelevalveasutuste vahel
Muudatuste sisu: piiriülese koostöö parandamiseks viidatakse seaduses
otsekohalduvale EL määrusele, mis sätestab erinevad nõuded turujärelevalveasutustele
seoses piiriüleste juhtumitega. Kuigi selline viide on ka kehtivas TNVSis, siis sisu
muutus tuleneb sellest, et muutub määruse enda sisu (seletuskirja punkt 3.1.13). Samuti
lisandub liikmesriikidele kohustus määrata ühtne kontaktasutus ning koostada iga 4
aasta tagant riiklik turujärelevalvestrateegia (seletuskirja punkt 3.1.13), täita ICSMS
süsteemi (seletuskirja punkt 3.1.18) ning arvestada senisest enam teiste liikmesriikide
turujärelevalveasutuste otsustega (seletuskirja punkt 3.1.3).
Sihtrühmad: turujärelevalveasutused ja MKM.
32
https://valiskaubandus.stat.ee/visualize/tree_map/import/show/all/2018/?locale=et
28
Mõju turujärelevalveasutustele: mõjutatud on kõik TNVSis nimetatud
turujärelevalveasutused ning MKM - seega mõjutatud on suur osa sihtrühmast. Mõju
ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuivõrd kohustab turujärelevalveasutusi ja MKMi
muutma oma senist käitumist seoses piiriüleste abipalvetega võrreldes varasemaga
(konkreetset vastamistähtajad, piiratud abistamisest keeldumise alused, suhtlemine läbi
ICSMS süsteemi, ICSMS süsteemi täitmine, riiklike strateegiate koostamine ning ühtse
kontaktpunkti määramine) ning nõuab senise töökorralduse läbimõtlemist seoses
piiriüleste juhtumitega ning ICSMS süsteemi täitmisega. Samas on kõik TNVS kohased
turujärelevalveasutused ICSMS süsteemiga liitunud ning omavad sellele ligipääsu ning
andmesisestusvõimekust juba aastaid. Mõju avaldumise sagedus seoses piirüleste
abipalvetega on pigem väike, kuivõrd piiriülesed abipalved ei ole ette prognoositavad
ning senist praktikat arvestades ei ole ka massilised33. Kui võtta aluseks tarbijakaitse
valdkonna analoogne piiriülene koostöövorm, mis loodi 2006. a, siis võib eeldada, et
süsteem toob kaasa keskmiselt 4 infopäringut ja 5 menetluse algatamise taotlust
aastas 34 . Seevastu ICSMS täitmise kohustuse mõju võrreldes piirüleste abipalvete
täitmisega omab ilmselt suuremat mõju turujärelevalveasutustele, kuivõrd see tähendab
ametitele sisuliselt igapäevast ICSMS täitmist. Arvestades, et kõik
turujärelevalveasutused ei kasuta täna ICSMS süsteemi regulaarselt, siis toob ICSMS
täitmise kohustuslikuks muutumine kaasa vajaduse täiendava koolituse järele. Ühtlasi
tähendab ICSMS kohustuslik täitmine osade turujärelevalveasutuste (nagu nt TTJA)
jaoks täiendavat administratiivset ajakulu, kuivõrd nii mõnigi turujärelevalveasutus
kasutab täna turujärelevalve läbiviimisel enda sisemist süsteemi ja ICSMS süsteemi
täimine oleks nende jaoks topelt-koormust tekitav. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise
risk seoses piiriüleste abipalvetega on väike, kuivõrd negatiivse iseloomuga mõjud on
vähesed (kohustus vastata tähtajaliselt, piiratud võimalused abipalvest keeldumiseks).
Samas kehtivad samad kohustused ka teiste liikmesriikide järelevalveasutustele,
mistõttu eelduslikult paraneb Eesti asutuste abipalvete täitmine teistes liikmesriikides.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk seoses ICSMS täitmisega on suur, kuivõrd
turujärelevalveasutustel kasvab administratiivkoormus. Samas on võimalik esinevaid
riske maandada, võttes menetluskeskkonnana kasutusse ICSMS või liidestades enda
menetluskeskkonna ICSMSiga nii, et vajalikud andmed liiguksid ametisisesest
süsteemist ICSMSi automaatselt. Siseriiklike süsteemide liidestamiseks on EL määruse
2019/1020 art 34 lg-ga 2 kehtestatud ka Euroopa Komisjonile kohustus arendada edasi
ICSMS ja siseriiklike järelevalvesüsteemide vahelist elektroonilist liidest ning hoida
seda ajakohaselt käigus.
6.4. Õigusselgust loovad ja viiteid ajakohastavad sätted
Muudatuste sisu: valdav osa eelnõust ei muuda sisuliselt tänast olukorda vaid täidab
õigusselguse ja ajakohastamise eesmärki (seletuskirja punkti 3.1 alapunktid 1-5, 7-12,
14 ning punktid 3.2-3.3 ning 3.5-3.7).
33
Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr
SWD(2017) 466 final, Part 3/4, lk 572-573. Internetis kättesaadav -
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-466-F1-EN-MAIN-PART-
3.PDF
34
Euroopa Komisjon (2016). Mõjuanalüüs EL määruse nr 2006/2004 (tarbijakaitsealase koostöö
määrus), dokumendi nr SWD(2016) 164 final, lk 107. Internetis kättesaadav - https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016SC0164&from=EN
29
Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, toote kontaktpunkt, tarbijad, ettevõtjad.
Mõjutatud on kaudselt kõik TNVSi subjektid sh tarbijad, seega sihtrühma suurus on
suur. Mõju ulatus on väike, kuivõrd need ei too kaasa erilisi muutusi sihtrühmade
käitumises, sest selgitavad üksnes täna kehtivat olukorda. Mõju avaldub sagedasti,
seega mõju avaldumise sagedus on suur. Ebasoovitavaid mõjusid muudatustega
eelduslikult ei kaasne, vaid pigem, peaksid muudatused tagama selguse kehtivates
nõuetes, õigustes ja kohustustes.
Mõnevõrra võib oodata administratiivkoormuse kasvu toote kontaktpunktile, mille
ülesandeid täidab MKM35. Täna annab toote kontaktpunkt ettevõtjatele teavet üksnes
riigisiseste tehniliste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise
kohta. Edaspidi lisanduks ka kohustus anda teavet kõikide ELis harmoneeritud
valdkonna toodetele kehtestatud nõuete kohta. Eelduslikult toob see endaga kaasa toote
kontaktpunkti töökoormuse mõningase kasvu, kuid samas ei ole ettevõtjate päringud
seoses kehtivate nõuetega MKMile midagi uut.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU
OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Muudatustega ei kaasne riigile tulusid.
Muudatustega kaasnevad riigile järgmised kulud: täiendav koolitusvajadus seoses
uute järelevalve õiguste rakendamisega ning ICSMS süsteemi täitmisega; võimalik
kulu seoses ICSMS süsteemi ja ametisisese järelevalvesüsteemi liidestamisega;
täiendav ajakulu seoses piirüleste abipalvete täitmisega.
Kuna tegemist on ELi õiguse rakendamisega, mis jõustub 2021.a suvest, siis on
käesoleval hetkel raske hinnata, kui suured kulud eelnõu rakendamise kaasnevad, nt kas
ja millal plaanib Euroopa Komisjon läbi viia asjakohaseid koolitusi LRide
järelevalveasutustele. Samuti ei ole käesolevaks hetkeks teada, milliseid arendusi ja
võimalusi Euroopa Komisjon ICSMS liidestamiseks loob ning mis andmevahetuse sisu
hakkab olema. Vastavalt EL määruse 2019/1020 art 34 lg-2 kohustub Euroopa
Komisjon välja arendama ICSMS ja LRide turujärelevalveasutuste infosüsteemide
vahelise elektroonilise liidese ning vastavalt art 34 lg-le 8 võtma vastu rakendusaktid,
mis täpsustavad, kuidas andmevahetus hakkab toimima. Tänaseks nimetatud
rakendusakte välja töötatud ei ole ning ei ole ka teada ICSMS liidestamise arendustööde
kulgu.
8. RAKENDUSAKTID
Seoses ühtse kontaktpunkti määramisega on vajalik vastu võtta MKM majandus- ja
taristuministri käskkiri (sisu on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 3.1.13, käskkirja
kavand seletuskirja lisas nr 2).
35
https://www.mkm.ee/et/toodete-kontaktpunkt
30
Seoses seletuskirja punktis 3.1.18 nimetatud Euroopa Komisjoni teavitamise sisu
muudatusega on tarvis samasisuliselt muuta ka VV määrust nr 122 „Toote turule
laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord“36.
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Eelnõu sätted, mis ei ole seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega jõustuksid
üldises korras: akrediteerimisega seotud muudatused (seletuskirja punktid 3.1.7-3.1.9
ning 3.7), mootorsõidukite ning mehitamata õhusõidukite süsteemide järelevalve
pädevustega seotud muudatused (seletuskirja punktid 3.1.10 ja 3.1.11).
Eelnõu sätted, mis on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. jõustuksid 16.
juulist 2021. a, sest tulenevalt EL määruse nr 2019/1020 artiklist 44 kohaldatakse
määrust 16. juulist 2021. a. Seni kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 765/2008 asjakohased sätted. Seega ELi õigusega vastuolu vältimiseks alates
16. juulist 2021. a on vajalik, et nimetatud määrusega seotud sätted jõustuksid samal
ajal uue määruse kohaldamise ajaga.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA
AVALIK KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.
Eelnõu saadeti 19.09.2020 kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile,
Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Terviseametile, Keskkonnainspektsioonile, Maanteeametile, Veeteede Ametile,
Maksu- ja Tolliametile, Põllumajandusametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti E-kaubanduse Liidule. Eelnõule laekunud
tagasiside koos märkuste arvestamise või mittearvestamisega on toodud seletuskirja
lisas nr 3 (nn kooskõlastustabel).
Algatab Vabariigi Valitsus …… 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
36
https://www.riigiteataja.ee/akt/110042019015
31
LISA 1
EL määruse nr 2019/1020 vastavustabel
EL määrus nr 2019/1020 Kommentaar
art 1 – reguleerimisese Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 1, 6
art 2 - reguleerimisala Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 1, 6
art 3 - mõisted Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 23
art 4 – ülesanded, mida ettevõtjad eelnõu § 1 p 7
peavad täitma toodete puhul, mille
suhtes kohaldatakse teatavaid liidu
ühtlustamisõigusakte
art 5 – volitatud esindaja eelnõu § 1 p 7
art 6 - kaugmüük eelnõu § 1 p 3 (art 6 puhul on sisuliselt
tegemist mõistega)
art 7 – ettevõtja kohustused Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 20,
21, § 3, § 7
art 8 – teave ettevõtjatele eelnõu § 1 p 5
art 9 – ühismeetmed eelnõu § 1 p 25
art 10 – turujärelevalveasutuste ja ühtse eelnõu § 1 p 18
kontaktasutuse määramine
art 11 – turujärelevalveasutuste tegevus Kaetud TNVS, HMS, ATSS, KorS, PS-
ga + eelnõu § 1 p 4
art 12 – vastastikune hindamine Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 13 – riiklikud eelnõu § 1 p 18
turujärelevalvestrateegiad
art 14 – turujärelevalveasutuste õigused Kaetud TNVS, HMS, ATSS, KorS,
VTMS, PS-iga + eelnõu § 1 p-d 20-21, §
3, § 7
art 15 – kulude sissenõudmine LRidele jäetud otsustusvabadus. Kuna
turujärelevalveasutuste poolt Eesti tänasesse järelevalve korraldusse
ei sobitu, siis ei kasuta.
art 16 – turujärelevalvemeetmed Kaetud TNVS, HMS, VTMS, KorS-ga
art 17 – teabe kasutamine ning ameti- ja Kaetud TNVS, HMS, VTMS, KorS-ga
ärisaladus
art 18 – ettevõtjate menetlusõigused Kaetud TNVS § 56 lg-ga 6
art 19 – väga ohtlikud tooted Kaetud TNVS §-dega 7, 56 ja 57
art 20 – Kiire teabevahetuse süsteem Kaetud TNVS §-ga 57 + eelnõu § 1 p
22-24
art 21 – Liidu katserajatised Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 22 – vastastikune abi eelnõu § 1 p 18
art 23 – õigusaktide täitmise tagamise eelnõu § 1 p 18
meetmete taotlused
art 24 – vastastikuse abi taotluste eelnõu § 1 p 18
menetlus
art 25 – liidu turule tulevate toodete eelnõu § 1 p 15
kontrollimine
32
art 26 – vabasse ringlusse lubamise eelnõu § 1 p 15
peatamine
art 27 – vabasse ringlusesse lubamine eelnõu § 1 p 15
art 28 – vabasse ringlusesse lubamisest eelnõu § 1 p 15
keeldumine
art 29 – Liidu toodete nõutele vastavuse Ei puutu siseriiklikku õigusesse
võrgustik
art 30 – võrgustiku koosseis ja Ei puutu siseriiklikku õigusesse
toimimine
art 31 – võrgustiku roll ja ülesanded Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 32 – haldustegevuste Ei puutu siseriiklikku õigusesse
koordineerimisrühmade roll ja
ülesanded
art 33 – Komisjoni roll ja ülesanded Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 34 – info- ja teavitussüsteem eelnõu § 1 p 24
art 35 – rahvusvaheline koostöö Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 36 - rahastamine Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 37 – Liidu finantshuvide kaitse Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 38 – Direktiivi 2004/42/EÜ Ei puutu siseriiklikku õigusesse
muutmine
art 39 – määruse (EÜ) nr 765/2008 eelnõu § 1 p-d 1, 3, 13-15 ja 18 ning § 2
muutmine ja §-id 4-5.
art 40 – määruse (EL) nr 305/2011 Ei puutu siseriiklikku õigusesse
muudatused
art 41 - karistused TNVS § 59 ja 61
art 42 – hindamine, läbivaatamine ja Ei puutu siseriiklikku õigusesse
suunised
art 43 - komiteemenetlus Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 44 – jõustumine ja kohaldamine eelnõu § 8
33
LISA 2
KÄSKKIRJA KAVAND
Turujärelevalve ja toodete vastavuse nõuete määruses sätestatud
ühtse kontaktasutuse nimetamine
Käskkiri kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 531 lõike 2 alusel.
§ 1. Ühtne kontaktasutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1020, millega sätestatakse
nõuded turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi
2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169/1,
25.6.2019, lk 1–44) artikkel 10 lõikes 4 toodud ülesannete täitmise eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
§ 2. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub 2021. aasta 16. juulil.
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
Ando Leppiman
Kantsler
34
LISA 3
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
1 Märkuse esitaja Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh mittearvestamise või osalise
arvestamise põhjus
2 Rahandusministeerium Toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) muutmise ning Märkusega arvestatud.
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse §-ga 7
muudetakse väärteomenetluse seadust (VTMS). Sellega Täiendame seletuskirja punkti 3.1.15 järgmise lõiguga:
asendatakse VTMS § 312 lõikes 4 sõnad „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) võib“ sõnadega Vastavat järelevalve erimeedet ei anta Maksu- ja
„Keskkonnaamet, Maanteeamet, Põllumajandus- jaTolliametile põhjusel, et nemad teostavad TNVS kohast
Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, järelevalvet üksnes tollipiiril vabasse ringlusesse võtmise
Terviseamet ja Veeteede Amet võivad“. Muudatuse eesmärk hetkel (TNVS § 50 lg 9), kus e-kaupleja (müüja) identiteedi
on anda lisaks TTJA-le elektroonilise side võrgus lõppkasutajakindlakstegemise vajadus puudub. TNVS § 50 lg 1 II lause
tuvastamiseks saadavate andmete õigus ka ülejäänud kohaselt ei peeta Maksu- ja Tolliametit TNVS seaduse
turujärelevalveasutustele. TNVS §-s 50 on loetletud mõistes turujärelevalveasutuseks, mistõttu ei laiene neile
turujärelevalves osalevad asutused, kus lisaks eelpool ka teised TNVS riikliku järelevalve erimeetmed. Vastavalt
nimetatud asutustele on sätestatud ka Maksu- ja Tolliameti TNVS § 56 lg-le 5 on Maksu- ja Tolliametil kooskõlastatult
(MTA) roll turujärelevalves. Palume täiendada seletuskirja, asjaomase turujärelevalveasutusega üksnes õigus keelata
miks siiski on VTMS-i täiendavast loetlust välja jäetud MTA? tõsise ohu korral toote vabasse ringlusse lubamine või
eksport.
3 Palume seletuskirja kulude osa täiendada, millisele asutusele Märkusega arvestatud.
ja kui suured kulud eelnõu rakendamisega kaasnevad ning
kuidas on planeeritud neid kulusid katta? Täiendame seletuskirja punkti 7 järgneva lõiguga:
Kuna tegemist on ELi õiguse rakendamisega, mis jõustub
2021.a suvest, siis on käesoleval hetkel raske hinnata, kui
suured kulud eelnõu rakendamise kaasnevad, nt kas ja millal
plaanib Euroopa Komisjon läbi viia asjakohaseid koolitusi
LRide järelevalveasutustele. Samuti ei ole käesolevaks
1
hetkeks teada, milliseid arendusi ja võimalusi Euroopa
Komisjon ICSMS liidestamiseks loob ning mis
andmevahetuse sisu hakkab olema. Vastavalt EL määruse
2019/1020 art 34 lg-2 kohustub Euroopa Komisjon välja
arendama ICSMS ja LRide turujärelevalveasutuste
infosüsteemide vahelise elektroonilise liidese ning vastavalt
art 34 lg-le 8 võtma vastu rakendusaktid, mis täpsustavad,
kuidas andmevahetus hakkab toimima. Tänaseks
nimetatud rakendusakte välja töötatud ei ole ning ei ole ka
teada ICSMS liidestamise arendustööde kulgu.
4 Maksu- ja Tolliamet Märkuseid ei olnud Võetud teadmiseks
5 Põllumajandusamet Märkuseid ei olnud Võetud teadmiseks
6 Veeteede Amet Märkuseid ei olnud Võetud teadmiseks
7 Eesti E-kaubanduse Liit Eesti E-kaubanduse Liit on hetkel arvamusel, et need Võetud teadmiseks
muudatused on küll e-kauplejale üldises perspektiivis pigem
negatiivsed, kuna piirab nende õiguseid (ligipääsu piiramine)
ja tekitab juurde kohustusi (kohustus väljastada andmeid).
Samas peaksid muudatused parandama reegleid järgivate e-
kauplejate konkurentsiolukorda ning tõstma tarbijate
kindlustunnet (mis peaks tõstma ka seaduskuulekate
veebimüüjate tehingute arvu), kuivõrd nende
järelevalvemeetmeid kasutatakse ainult seadust rikkuvate e-
kauplejate osas, seega esineb samas ka positiivseid külgi.
Eelnõu koostajad on hinnanud, et mõju avaldamise sagedus
saab olema pigem harv ja ebaregulaarne, sest eeltoodud
meetmeid võib kasutada ainult olukorras, kus on seadust
rikkuv e-kaupleja, kes ei tee turujärelevalveasutustega
koostööd ning teised järelevalvemeetmed ei ole andnud
tulemust. Lisaks aitab tõhusam järelevalve kaitsta tarbijaid
ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete kahjude eest.
2
Muudatustes ei nähtu hetkel meile kitsaskohti, eriti
seaduskuulekate e-kauplejate osas ja see ju ongi eesmärk
saavutamiseks. Saame ka aru, et kõik Eesti e-kauplejaid
puudutavad muudatused tulenevad ka otseselt EL direktiivist
ning nende ülevõtmise osas erilist läbirääkimisruumi ei oleks
nii ehk naa...
8 Eesti Infotehnoloogia ja 1. Lõppkasutaja mõiste kasutamine eelnõus tekitab segadust, Märkusega arvestatud.
Telekommunikatsiooni mistõttu soovitame selle läbivalt üle vaadata.
Liit (ITL) 1. Lõppkasutaja mõiste kasutamine TNVSis ja eelnõus on
Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse toote nõutele vastavuse läbivalt üle vaadatud. Eelnõu eesmärk on anda
seaduse (edaspidi: TNVS) § 4 lõike 1 punktis 6 ja § 54 lõikes 1 turujärelevalveasutustele pädevus saada
sõna „lõpptarbija“ sõnaga „lõppkasutaja.“ Lõppkasutaja sideettevõtjatelt vajadusel andmeid müüja, mitte ostja
mõiste avab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr kohta.
2019/1020, millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja
toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2. Muudame eelnõu § 1 punktis 21 toodud lõiget 8
2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr järgmiselt:
305/2011 (ELT L 169/1, 25.6.2019, lk 1–44) (edaspidi: määrus)
artikkel 3 punkt 21, mille kohaselt on tegemist füüsilise või „(8) Turujärelevalveasutusel on õigus kirjaliku või
juriidilise isikuga, kes on kauba ostnud. elektroonse päringuga nõuda elektroonilise side ettevõtjalt
elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3 punktis 3
Mõistet lõppkasutaja kasutatakse muuhulgas ka eelnõu § 1 nimetatud andmeid veebilehe omaniku kindlakstegemiseks,
punktiga 20 TNVS §-i 56 lisatavas lõikes 8 seoses kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise
elektroonilise side ettevõtjalt lõppkasutaja tuvastamiseks kõrvaldamiseks.“
küsitavate andmetega. Juhime tähelepanu, et elektroonilise
side seaduses (edaspidi: ESS) kasutatakse lõppkasutajat Sõnastuse muutmisel on lähtutud kehtivast KorS analoogsest
erinevas tähenduses, aga TNVS ja ESS on väga tihedas seoses sättest, mida täna kasutab PPA sarnaste andmete küsimiseks
ja koosmõjus. Vastavalt ESS § 2 punktile 27 on lõppkasutaja – KorS § 35 lg 1. Sellega väldime „lõppkasutaja“ mõiste
klient, kes ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. erinevat sisu TNVSis ja ESSis ning ühtlasi konkretiseerub
Klient on aga ESS § 2 punktis 15 defineeritud läbi selle, et tal olulisel määral edastatav andmekoosseis. Samuti täpsustame
on sideettevõtjaga leping üldkasutatava elektroonilise side selgelt sättes endas, et andmeid võib küsida üksnes veebilehe
teenuse kasutamiseks. Seega tegemist ei ole tingimata sama omaniku kindlaksmääramise eesmärgil.
3
isikuga, kes on elektroonilise sidevahendi abil kauba ostnud. 3. Samuti täiendame seletuskirja punkti 3.1.15, mis käsitleb
Näiteks võib kauba osta mõni sideettevõtja kliendi pereliige. veebilehe omaniku kindlakstegemist.
Seletuskirja kohaselt on eelnõusse lisatava § 56 lg 8 eesmärk
siiski esitada vajadusel päring, kes internetis ohtlikke või
nõuetele mittevastavaid tooteid müüva veebisaidi taga on
ehk saada sideettevõtjalt andmeid konkreetse kauplejast
lõppkasutaja kohta, mitte aga isiku kohta, kes vastava kauba
on ostnud (kui arvestada ülalnimetatud määruse kohast
lõppkasutaja definitsiooni).
Seetõttu palume lõppkasutaja mõiste kasutamise eelnõus
läbivalt üle vaadata ning hinnata, kas seda on kasutatud õiges
kontekstis.
4
9 2. Turujärelevalveasutuste õigus saada sideettevõtjatelt Märkusega arvestatud osaliselt.
andmeid ei ole proportsionaalne väärteomenetluse
eesmärgiga, mistõttu teeme ettepaneku see praegusel kujul Seoses ITL märkusega punktis 2 tühistame tervikuna VTMS
eelnõust välja jätta. muudatusettepaneku. Vastavast muudatusest tulenevalt on
sideettevõtjatelt andmete päring võimalik üksnes korrakaitse
2.1. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 lõikega eesmärgil, st seotud rikkumise lõpetamise eesmärgiga.
8, mille kohaselt on turujärelevalveasutusel õigus saada
elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise Seoses ITL märkusega 2.2.1 juhime tähelepanu seletuskirja p
side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud 1.1.15 toodule, kus on kirjeldatud nii lahendatavat probleemi
lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on (e-kaupleja kindlakstegemine), reageerimist nõudva ohu
vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. taset (ohtlik või nõuetele mittevastav toode) kui ka ELi
Muudatus on seotud ka eelnõu §-is 3 sisalduva ESS § 1111 lg õigusest tuleneva nõude tausta (piirülene koostöö).
11 p 3 täiendamise ja eelnõu §-ga 7 väärteomenetluse
seaduse muutmisega. Turujärelevalveasutustel peab olema võimalik kiirelt
reageerida mistahes olukordadele, kui on tuvastatud, et
2.2. ITL näeb kavandatavas muudatuses järgmisi probleeme: inimestele müüakse kas ohtlikke või nõuetele mittevastavaid
tooteid – seda ka e-kaubanduses. Viimane peab olema
2.2.1.Meile jääb arusaamatuks, kas ja kuidas kavandatav ühtemoodi võimalik nii Eesti kui välismaiste kauplejate
muudatus lahendab eelnõus käsitletud probleeme ja millise suhtes, isegi kui väide, et „tervist kahjustavaid tooteid
ohu tõrjumiseks seda kasutatakse. Isegi, kui müüvad sageli välismaised kauplejad“ on tõene. Kolmandate
turujärelevalveasutus saab sideettevõtjalt lõppkasutaja (meie riikide e-kauplejate probleemkohtadele reageerimiseks näeb
arusaamisel see tähendab juriidilise isiku kes on kauba müüja) eelnõu ette lisada TNVS-i § 56 lg 9, mis annab
andmed, siis ebaausaid kauplemisvõtted kasutavad ning turujärelevalveasutustele mh õiguse nõuda veebiliidesele
näiteks tervist kahjustavaid tooteid müüvad sageli juurdepääsu piiramist.
välismaised kauplejad, mistõttu ei aita need andmed kaasa
efektiivsemale menetlusele.
5
10 2.2.2. Arusaamatust tekitab ka see, miks on vaja Märkusega arvestatud.
turujärelevalveasutusel lõppkasutaja ehk eelnõu mõistes
ostja andmeid (kui eelnõus on ikka kasutatud lõppkasutajat Eelnõuga ei soovitud anda turujärelevalveasutustele õigust
määruse tähenduses, mis on segane, nagu selgitatud nõuda välja ostja andmeid, mistõttu eelnõu § 1 punkti 21
käesoleva kirja punktis 1). Rikkumise lõpetamiseks on muudetakse vastavalt (vt käesoleva tabeli rida nr 8).
ilmselgelt vaja jõuda kauplejani. Oleme seisukohal, et selles
küsimuses tuleb arvestada ka eraelu puutumatuse õigusega,
sest ostjal on õigus, et jääks saladuseks, mida ta ostis.
Seetõttu võib tagantjärgi ostjate andmete töötlemise puhul
olla tegemist ebaproportsionaalse riivega isikute
põhiõigusesse.
Eelnõus ei ole analüüsitud selle riive kooskõla EL-i
andmekaitse üldmääruse (2016/679) ja e-privaatsuse
direktiiviga (2002/58). E-privaatsuse direktiivi artikli 5 lõikes 1
on ette nähtud, et liikmesriigid peavad siseriiklike
õigusaktidega tagama üldkasutatava sidevõrgu ja
üldkasutatavate elektroonilise side teenuste kaudu toimuva
side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse. E-
privaatsuse direktiivi artikkel 15 lg 1 võimaldab aga
liikmesriikidel teha viidatu osas teatud erandeid, nt riikliku
julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra, kuritegude ennetamise,
majanduslike või rahanduslike huvide, jälgimise,
kontrollimise ja andmesubjekti kaitse eesmärgil. Tegu on
ammendava nimekirjaga eesmärkidest. Euroopa Kohus
otsuse C-203/15 valguses tekib küsimus, kas TNVS-i ja ESS-i
muudatusega püütakse ära hoida võitlust raskete kuritegude
vastu. Kuivõrd selliste piirangutega ilmselgelt ei hoita ära
organiseeritud kuritegevust või terrorismi, vaid pigem
proovitakse vältida teatud toodete turule laskmist, väljuvad
sellesisulised kohustused kehtiva õiguse piiridest ja
demokraatlikust põhjendatuse põhimõttest.
6
Palun selgitage, miks on vaja turujärelelevalve menetluses
ostja andmeid ning kuidas need aitavad kaasa ohu
tõrjumisele ja rikkumise lõpetamisele.
11 2.2.3. Eelnõu kohaselt tuleb hakata esitama andmeid kõigile Märkusega arvestatud.
turujärelevalveasutustele, keda on hetkel kuus. Selgitame, et
iga erineva järelevalveasutuse jaoks andmete Täpsustame seletuskirja mõjude osa (punkti 6.1) järgmiselt:
kokkupanemine on sideettevõtja jaoks suur kulu, sest iga
asutuse kohta tuleb läbi mõelda, milliseid andmeid talle tohib Juhul, kui praktikas ilmneb, et turujärelevalveasutuste
anda ning kas tal on õigus neid küsida. päringute arv sideettevõtjatele kujuneb suureks, siis on
võimalik andmete edastus korraldada kirjaliku kokkuleppe
alusel, vähendades sellega ettevõtjatele langevat
halduskoormust. Nimetatud kokkuleppega saaks vajadusel
praktika ühtlustamise eesmärgil raamistada nii
infopäringute eeltingimused kui ka infoedastusviisid.
Käesoleval hetkel aga ei ole ette näha, et uue pädevuse
kasutamine saaks olema massiline. Samas tasub olukorda
uuesti hinnata nt aasta pärast uute õiguste jõustumist ning
vajadusel arutada teemat toodete turujärelevalvenõukogus
koos puudutatud ettevõtjatega.
12 2.2.4. Eelnõus ei ole välja toodud, millist eesmärki andmetele Märkusega mittearvestatud.
juurdepääsu andmine igale ametiasutusele eraldi täidaks.
Eelnõus puudub ülevaade, miks on vajalik ettevõtjatele 1. Muudatus eesmärk on välja toodud seletuskirja punktis
täiendava halduskoormuse panemine ning milline on 3.1.15, sh on käsitletud punkti, miks nähakse ette õiguse
statistika järelevalveasutuse poolt tehtud päringute osas andmine kõigile turujärelevalveasutustele.
politsei poole, sh kui palju nendes päringutest on
ebaõnnestunud. 2. Ettepanek ametiabi kasutamiseks PPA kaudu ei ole antud
olukorrale sobiv. Esiteks, KorS § 35 lg 1 seob PPA
Ülaltoodu tõttu teeme ettepaneku, et andmepäringu teeb pädevuse „kõrgendatud ohu“ olukorraga, milleks sama
sideettevõtjale ametiabi korras politsei- ja piirivalveamet seaduse kohaselt on oht inimese elule, aga ei kata nt
nagu muude rikkumiste korral ning edastab siis vastava info nõuetele mittevastavust. EL määruse art 14 lg 4 p-st c
konkreetsele järelevalveasutusele. Leiame, et ühtne tulenev nõue aga käib mh ka nõuetele mittevastavuse
kontaktpunkt muudab protsessi efektiivsemaks kõigi kohta, mis on madalam ohu tase kui „kõrgendatud oht“
asjaosaliste jaoks. KorSi mõistes. PPA saab aga KorS § 6 lg 3 kohaselt
7
rakendada üksnes neid meetmeid, mis on talle KorSiga
2.3.1. Õiguste rakendamine ja kasutamine peavad vastama ka sõnaselgelt ette nähtud. Teiseks, KorS § 6 lg 3 seob PPA
teistele riiklikele õigusaktidele, sealhulgas arvestades kaasamise olukordadega, mis „ei takista ülemäära politsei
kohaldatavaid menetluslikke tagatisi ja põhiõiguste järgimist. enda ülesannete täitmist“ ehk siis meetme kasutamine
Erimeetmed on korrakaitseseaduses (edaspidi: KorS) ka on pandud sõltuvusse mitte juhtumi asjaoludest, vaid
praegu kirjeldatud. Sh on ka TTJA-l praegu õigus ohu PPA vabadest ressurssidest. Selliselt ei ole TNVS
ennetamiseks võtta kasutusele KorS-i üldmeetmed, KorS-i turujärelevalveasutustele igas olukorras tagatud vastava
erimeetmetest tulenevalt saab ka praegu järelevalveasutus pädevuse kasutus.
pöörduda vastava pädeva organi poole, nt erimeetmena KorS
§ 35, kus isikuandmete töötlemine andmete saamisega
sideettevõtjalt on politsei pädevuses.
2.3.2. Nii nagu on viidatud eelnõu seletuskirjas, ei nõuta
määruses, et selles nimetatud miinimumpädevused peaksid
olema tagatud kõikidele turujärelevalveasutustele, kuivõrd
miinimumpädevusi võib sätestada ka läbi ametiabi või
kohtusse pöördumise (määruse art 14 lg 3 p b ja c).
13 3. Veebiliidesele juurdepääsu piiramine tehniline teostatavus Märkusega arvestatud.
ja meetme proportsionaalsus tekitavad küsimusi.
Järelevalveasutused võivad ning peavadki rakenduste korral
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 lõikega 9, eelkõige pöörduma rakenduse pakkuja poole ning selle
milles sätestatakse muuhulgas turujärelevalveasutuse õigus tagamiseks on eelnõusse kirjutatud, et erimeetme
nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist. Eelnõu § 1 rakendamine on õigustatud üksnes siis, kui tõsise ohu
punktiga 21 lisatakse TNVS-i uue sättena § 562, mis sätestab ärahoidmiseks puuduvad muud tõhusad meetmed. Ka
veebiliidesele juurdepääsu piiramise täpsemad tingimused. seletuskiri räägib sellest täpsemalt punktis 3.1.17.
3.2. ITL-i hinnangul on selle muudatusega seotud järgmised Samas kui rakenduse pakkuja ei reageeri või ei tee koostööd,
probleemid: siis peab olema võimalik piirata ligipääsu tervele rakendusele.
3.2.1. Praktikas on selle meetme tehniline ja õiguslik Seoses rakendustele ligipääsu piiramise tehniliste
teostatavus küsitav. Näiteks ei ole sideettevõtjatel tänase info võimalustega selgitame järgnevat. Esiteks, EL õigusest
põhjal tehniliselt võimalik piirata kasutajate poolt tulenevalt peab LRidel olema miinimumina tagatud õigus
allalaaditavaid rakendusi. Hetkel ei ole teada, kuidas seda teatud olukordades nõuda veebiliidestele ligipääsu piiramist.
8
tehniliselt teha ja mida see võib kaasa tuua. Sideettevõtjate Veebiliidese definitsioon on toodud EL määruses 2019/1020
võrgud pole üles ehitatud rakendusi piirama. Samuti tuleb ning see sisaldab endas ka rakendusi. Eesti on nimetatud
arvestada, et rakendused on sisuteenused ning definitsiooni ja kohustusega seotud, mistõttu meil puudub
sideettevõtjad ei tohi nendesse sekkuda võrgu neutraalsuse vabadus kohustust teistmoodi sisustada. Teiseks,
põhimõtte kohaselt (vt lähemalt määrus (EL) 2015/2120). rakendustega seonduvalt tuleb EL õigusest tulenevat
Selliste rakenduste blokeerimiseks on vajalik kohustust lugeda eesmärgipäraselt. Sätte eesmärgiks on
järelevalveasutusel pöörduda rakenduste pakkuja ehk näiteks reageerida olukordadele, kus mõne rakenduse kaudu
Google Play poole. müüakse järelevalveasutusi eirates jätkuvalt ohtlikke tooteid.
Eeltoodu tõttu on normi eesmärgiks takistada sellist tegevust.
Ohtlike toodete müüki läbi rakenduste on võimalik piirata ka
muul viisil, kui piirata tarbijate seadmetes olevaid rakendusi
endid: piiranguid saab rakendada kas veebisaidile, kus
rakendust saab alla laadida, või võrgu poolel olevale
rakendusele, mis kasutajapoolse rakendusega toimimiseks
vajalikku ühendust peab. Kolmandaks, iga järelevalvemeede
peab olema proportsionaalne, mistõttu vastavalt
võimalustele tuleb pigem koostöös järelevalveasutuse ja
sideettevõtjate vahel leida probleemi lahendamiseks sobiv
sekkumise viis.
Võrgu neutraalsuse põhimõtte riivamisega probleemi ei ole,
kuivõrd vastav olukord läheb määruse (EL) 2015/2120 art 3 lg
3 punkti a erandi alla ehk et on lubatav.
Lähtudes märkusest muudame eelnõu § 1 p 22 järgnevalt:
§ 562. Veebiliidesele juurdepääsu piiramine, teabe
kõrvaldamine või hoiatuste lisamine
„(1) Kui esineb tõsine oht ning sellise ohu ärahoidmiseks või
lõpetamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused, on
turujärelevalveasutusel õigus teha veebiliidese haldajale
ettekirjutus ja nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe
9
kõrvaldamist või veebiliidesele juurdepääsul lõppkasutajatele
hoiatuse lisamist.
(2) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud
nõuet ei täideta, on internetiühendust pakkuv üldkasutatava
elektroonilise side teenuse osutaja kohustatud
turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise korral ja alusel
blokeerima ettekirjutuses määratletud domeeninime talle
kuuluvates nimeserverites.
(3) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud
nõuet ei täideta, on domeeniregistri haldaja või domeeni
registripidaja kohustatud turujärelevalveasutuse
ettekirjutuse tegemise korral ja alusel blokeerima
juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses
nimetatud domeeninime registreeringu ning võimaldama
turujärelevalveasutusel see domeeninimi registreerida.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse
osutaja, domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja ei
vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste
täitmise käigus tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest
tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest tekkiva kahju
eest.“;
Selle muudatusega täpsustame, et: 1) esmalt peab
järelevalveasutus pöörduma veebiliidese haldaja poole
infosisu eemaldamise või hoiatamise kuvamise nõudega; 2)
veebiliidese ligipääsu piiramine saab kõne alla tulla üksnes
siis, kui veebiliidese haldaja järelevalveasutuse nõuet ei täida;
3) veebiliidese ligipääsu piiramisel oodatakse
sideettevõtjatelt üksnes seda, et nad piiraksid ligipääsu
ettekirjutuses määratletud domeeninimele, mis on sama
10
nõue, mida sideettevõtjad täidavad täna tulenevalt
hasartmänguseadusest.
14 3.2.2. Kindlasti ei tohi unustada, et sideteenused on Märkusega arvestatud.
elutähtsad teenused ning igasugune piiramine võib tekitada
ohu elutähtsa teenuse toimimisele. Eelnõu ei käsitle sideteenuste piiramist, vaid veebiliidestele
juurdepääsu piiramist. Eelduslikult ei ole veebiliidesed, mille
kaudu müüakse tarbijatele ohtlikke tooteid, elutähtsad
teenused.
15 3.2.3. Ka selle meetme puhul tõusetub küsimus meetme Märkusega arvestatud.
proportsionaalsusest selle eesmärgiga. Eelnõu seletuskirja
kohaselt on muudatuse eeskujuks kehtivas Eelnõuga kavandatud muudatus on mõeldud selleks, et
tarbijakaitseseaduses sisalduv § 622. Juhime tähelepanu, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse, mistõttu vastav
see säte on seotud tarbijate kollektiivsetele huvidele tekkiva erimeede on toote ohutuse valdkonnas igati õigustatud ja ka
olulise ohu ärahoidmisega, mis on oluliselt laiem eesmärk kui proportsionaalne olukorras, kui see on ettenähtud viimaseks
eelnõuga kavandatud muudatusel. Suure ohu korral saab õlekõrreks, mida kasutada.
kasutada juba olemasolevat meedet.
On ebaselge, kas suure ohu korral on ikkagi tagatud TNVS
järelevalveasutustele võimalus taotleda veebiliideste
ligipääsu piiramist, info kõrvaldamist või hoiatuste kuvamist
ning millise olemasoleva meetme alusel see täna toimuks.
Seoses proportsionaalsuse märkusega muudame eelnõu § 1
p 22 ning kitsendame veebiliidestele juurdepääsu piiramise
jms-ga seondutavat üksnes TNVS § 7 lg-s 5 nimetatud „tõsise
ohu“ olukordadele, ehk siis olukordadele, mis nõuavad
turujärelevalveasutuste kiiret sekkumist. See oleks kooskõlas
ka EL määruse 2019/1020 art 14 lg 4 p-ga k, mis räägib
vajadusest tagada minimaalne pädevus „olulise ohu“ (serious
risk) tingimustes, mille vasteks TNVSis on „tõsine oht“.
Muudatuse sisu vt käesoleva kooskõlastuskirja realt nr 13.
16 3.2.4. Arusaamatuks jääb TNVS § 562 lõikes 1 sisaldub õigus Märkusega arvestatud.
nõuda hoiatuse lisamist lõppkasutajatele. Kui eelnõu § 1
11
punktiga 20 kavandatava muudatuse kohaselt hakkavad Selgitame, et eelnõu § 1 p 21 mõte ei ole tuvastada ostjat. Ka
turujärelevalveasutused tuvastama (tegelikku füüsilisest ei ole eelnõus ega selle seletuskirjas nõutud, et
isikust) lõppkasutajat, kas see tähendab, et neile hakatakse ka lõppkasutajatele (tarbijatele) tuleks kuvada personaalseid
personaalseid hoiatusi saatma? hoiatusi.
17 3.3. Teeme ettepaneku, et veebiliidesele juurdepääsu Märkusega mittearvestatud.
piiramise nõudmise õigus on ainult politsei- ja
piirivalveametil, kelle abi turujärelevalveasutused saavad Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei ole TNVS mõistest
kasutada. Ka siin on mure selles, et hetkel plaanitakse see turujärelevalveasutus ning üksnes veebiliidese piiranguga
õigus anda kuuele turujärelevalveasutusele, mis suurendab seonduvalt ei ole mõistlik ka PPA-d seadusesse tuua.
oluliselt ettevõtete halduskoormust. Arvestama peab ka sellega, et PPA-l on riiklikult ka palju teisi
ülesandeid, mistõttu nende asjatu koormamine toodete
ohutuse valdkonna järelevalvega ei ole mõistlik. Lisaks on
säte sõnastatud selliselt, et vastavat meedet rakendataks
üksnes äärmuslikel juhtudel, ehk siis juhtudel, kui esineb
tõsine oht ning muud järelevalvemeetmed ei ole andnud
tulemust.
Täiendavalt vt käesoleva kooskõlastustabeli real 12 toodud
selgitusi seoses ametiabiga.
2
18 3.4. Teeme ettepaneku täpsustada, et TNVS § 56 lõikeid 2 ja Märkusega arvestatud.
3 tohib kasutada ainult juhul, kui turujärelevalveasutusel ei
ole võimalik kasutada vastava paragrahvi lõiget 1. Muudame sätet vastavalt märkusele. Sätte sisu vt käesoleva
kooskõlastustabeli realt nr 13.
19 Keskkonnaministeerium 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr Märkusega arvestatud.
2019/1020 artikkel 41 sätestab, et EL liikmesriigi poolt
määratavad karistused, mida määruse rikkumise korral Lisame eelnõu §-i 1 järgmise punkti:
kohaldatakse, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad. Hetkel kehtiva TNVS § 53 kohaselt on toote turule „26) paragrahvis 59 lõikes 2, § 60 lõikes 2 ning § 61
laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste lõikes 2 asendatakse arvud „3200“ ja „2000“ arvuga
rikkumise eest võimaik määrata maksimaalne rahaline „32 000“.
karistus karistatakse kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule
ja kuni 3200 eurot juriidilisele isikule. Nimetatud Samuti täiendame selles osas vastavalt seletuskirja.
karistusmäärad kehtivad aastast 2010.
12
Kui võtta näiteks maksimaalsed karistusmäärad kehtivast
jäätmeseadusest, siis keelatud toote turule laskmise eest on
võimalik määrata juriidilisele isikule kuni 32 000 euro suurune
rahatrahv (mis tegelikult samuti ei ole tänasel päeval enam
ajakohane ja mida tuleks tõsta). Karistuse kohaldamise üheks
põhimõtteks on, et rikkumine ei tohi ennast ära tasuda.
Olukorras, kus toote turule laskmise tulud ulatuvad
sadadesse tuhandetesse eurodesse ja juriidilisele isikule on
võimalik nõuete rikkumise eest määrata vaid 3 200 euro
suurune rahatrahv, ei avalda karistus mõju ega ole
preventiivse iseloomuga.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta TNVS
maksimaalseid karistusmäärasid, et need oleksid tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad, nagu näeb ette ka määrus
(EL) nr 2019/1020.
20 2. Sama tähelepaneku soovime teha TNVS § 58 lõikes 5 Märkusega mittearvestatud.
sätestatud sunniraha ülemmäära kohta, mis on hetkel 10 000
eurot. Kuivõrd eriseadustest (nt jäätmeseadus, TNVS on katusseadus, hõlmates endas kõiki tooteid nii ELi
kemikaaliseadus, biotsiidiseadus) on sunniraha ülemmääraks harmoneeritud kui harmoneerimata valdkonnast. Kõikide
32 000 eurot, tundub TNVS ülemmäär võrreldes tootegruppide lõikes ei ole suuremad sunniraha ülemmäärad
eriseadustega ebaproportsionaalselt väike. vajalikud ja õigustatud. Pealegi, sunniraha võib kohaldada
korduvalt.
21 3. Palume seletuskirjas täpsustada, kas määruse nr (EL) Märkusega arvestatud.
2019/1020 artikli 16 lõikes 5 viidatud toote nõuetele
mittevastavuse korral on nõuetele mittevastava toote näol 1. Eelnõu ei muuda sisuliselt senist toote definitsiooni ega
tegemist jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses. ka nõuetele mittevastavuse olemust. Ka viidatud EL
määrus ei tee seda. Täiendavalt selgitame, et nii viidatud
Jäätmeseaduse § 2 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi EL määrus kui ka TNVS on katusseadused, mis kohalduvad
või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb üksnes osas, kui eriseadus sama asja teisiti ei reguleeri.
seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine Konkreetsel juhul kohaldub jäätmeseadus, mis defineerib
tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle
13
kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle nii jäätme kui ka kehtestab jäätmele nõudeid, mistõttu
kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest vastust tuleb otsida samast eriseadusest.
või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
2. Jäätmeseaduse § 119 lg 2 viite muudatus on ette nähtud
Juhime tähelepanu, et hetkel kehtiv jäätmeseaduse § 119 lg 2 eelnõu § 5 p-s 5.
viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr
765/2008 sätestatud erisustele. Kuivõrd määruse (EL) nr
2019/1020 rakendamisega kaotab teatud osa määruse (EÜ)
nr 765/2008 sätteid kehtivuse, siis võimalik, et tuleb
täpsustada ka jäätmeseaduse viiteid.
22 4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu ka atmosfääriõhu Märgusega arvestatud.
kaitse seaduse muutmise sätetega, kuna määruse (EL) nr
2019/1020 lisa I kohaselt kuulub turujärelevalve alla ka Lisame eelnõusse järgmise §-i ning täiendame vastavalt ka
määrus (EÜ) nr 1222/2009, kuid atmosfääriõhu kaitse seletuskirja.
seaduses puuduvad viited määrusele (EL) nr 2019/1020.
§ 11. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„§ 2. Haldusmenetluse seaduse, keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse
kohaldamine“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises
sõnastuses:
„3) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse ka toote
nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast
seadusest tulenevaid erisusi.“.
14
23 5. Määruse (EL) nr 2019/1020 artikkel 4 kehtib ka direktiiviga Märkusega arvestatud.
2011/65/EL reguleeritavatele seadmetele ja võrdluses
jäätmeseadusega on tekkinud küsimus kaupade Selgitame, et viidatud artikkel 4 nõuded kohalduvad „turul
maaletoomise eesmärgi osas. Määruse (EL) nr 2019/1020 kättesaadavaks tegemisele“ (art 4 lg 1).“Turul kättesaadavaks
järgi on ettevõtja tootja, volitatud esindaja, importija, tegemine“ on toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule
turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või muu füüsiline või kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või
juriidiline isik, kes peab kooskõlas asjakohaste liidu kasutamiseks (art 3 p 1). Vastav mõiste on identne täna
ühtlustamisõigusaktidega täitma kohustusi, mis on seotud kehtiva mõistega, mistõttu ei uus EL määrus nr 2019/1020
toodete tootmisega, toodete kättesaadavaks tegemisega ega ka eelnõu senist mõiste sisu ei laienda ega kitsenda.
turul ja toodete kasutusele võtmisega. Mõistes on toodud
eraldi välja toodete kasutusele võtmine. Jäätmeseadus Seega võib öelda, et selles osas tuleb lähtuda
reguleerib ka elektri- ja elektroonikaseadmeid kui senisest/tänasest korraldusest. Kui oma tarbeks maale
probleemtooteid ning räägib ka kaubandusvahendusest ehk toomine ja kasutamine ei olnud senini nõuetega hõlmatud,
müügist. siis see on nii ka edaspidi.
Sellest tulenevalt tuleks seletuskirjas selgitada, kas oma Ühtset vastust on siinkohal raske anda, kuivõrd asjaolu, kas
tarbeks maale toomine ja kasutamine (kasutusele võtmine) oma tarbeks kasutusele võtmine on nõuetega hõlmatud või
käib ka määruse (EL) nr 2019/1020 regulatsiooni alla ning mitte, sõltub konkreetsest valdkonnast ja kehtestatud
sellega seonduvalt laieneb järelevalve nendele isikutele, kes nõuetest – siinkohal vt lähemalt Euroopa Komisjoni toote-
toovad tooteid Eestisse eesmärgiga kasutada neid enda eeskirjade rakendamise sinise raamatu lk-d 17 jj, mis ütleb, et
tegevuses. kättesaadavaks tegemine üldjuhul „eeldab kahe või enama
juriidilise või füüsilise isiku vahelist pakkumist või kokkulepet
(kirjalikku või suulist) asjaomase tootega seotud omandi,
valduse või muu õiguse üleandmiseks pärast tootmise lõppu“
kuid nendib samas, et „mõne liidu ühtlustamisõigusakti
kohaldamisalasse kuuluvad siiski ka enda tarbeks valmistatud
tooted“.
24 Eesti Kaubandus- 1. Lõppkasutaja mõiste Märkusega arvestatud.
Tööstuskoda
Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 6 asendatakse toote nõuetele Täpsustame eelnõu § 1 punkti 21 selliselt, et oleks selge, et
vastavuse seaduses tarbija/lõpptarbija mõiste lõppkasutaja elektroonilise side ettevõtjalt võib nõuda üksnes ESS seaduse
mõistega. Eelnõu seletuskirja (lk 6) kohaselt on lõppkasutaja mõistes kasutatud lõppkasutaja infot, ehk siis veebisaidi
EL määruse nr 2019/1020 art 3 p 21 kohaselt füüsiline või
15
juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti omaniku (eeldatavalt müüja) infot, mitte ostja infot. Vt
toode kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, muudatust real nr 8.
majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase
lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames.
Juhime tähelepanu sellele, et Eelnõu § 1 punktides 20 ja 21
on samuti kasutatud lõppkasutaja mõistet, kuid
Kaubanduskoja hinnangul teises tähenduses. Eelnõu § 1
punktis 20 on sätestatud, et turujärelevalveasutusel on õigus
saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava
elektroonilise side võrgus kasutatavate
identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja
tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on vajalik ohu
tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Viidatud
sätte kohta on seletuskirjas (lk 13) toodud välja, et
järelevalveasutustel on tulevikus õigus teha päringuid nt
internetiteenuse pakkujatele, et teha kindlaks, kes internetis
ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva
veebisaidi või äppi taga on. Eelnõu sõnastuse kohaselt tuleb
aga järelevalveasutusel teha päringuid internetis ohtlikke
tooteid müüva veebisaidi klientide, mitte veebipoe kohta.
Selline lahendus ei ole mõistlik.
Ilmselt on eksitus tekkinud seetõttu, et elektroonilise side
seaduses olev lõppkasutaja definitsioon erineb toote
nõuetele vastavuse seadusesse lisatavast lõppkasutaja
mõistest. Kui toote nõuetele vastavuse seadus kasutaks ka
edaspidi tarbija/lõpptarbija mõistet, siis ei tekiks ka
ebaselgust.
Kaubanduskoja ettepanek:
16
Palume täpsustada eelnõu § 1 punktide 20 ja 21 sõnastust
selliselt, et oleks üheselt arusaadav, keda peetakse nendes
sätetes lõppkasutajaks.
25 2. Turujärelevalveasutuste õigus tuvastada elektroonilise side Märkusega arvestatud.
võrgus olevaid lõppkasutajaid
1) Muudame eelnõu § 1 p 21 sõnastust – vt rida 8.
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse toote nõuetele
vastavuse seaduse §-i 56 lõikega 8, mille kohaselt on 2) Täiendame seletuskirja punkti 3.4 järgmiselt.
järelevalveasutusel õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt
üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate Muudatusvajadust on selgitatud seletuskirja punktis 3.1.15,
identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja millega antakse turujärelevalveasutustele õigus tuvastada
tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on vajalik ohu teatud tingimustel elektroonilise side võrgus olevaid
tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. lõppkasutajaid elektroonilise side seaduse (ESS) mõttes.
2
Väärteomenetluse seadustiku § 31 lõike 4 kohaselt võib Andmete loetelu ja väljastamise tingimused peavad olema
järelevalveasutus teha päringu elektroonilise side ettevõtjale toodud ESSis, kuna ESS on võrreldes KorSi ja TNVSiga
üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate eriseadus, mistõttu sama asja reguleerimise korral (mis
identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja andmeid ja kellele tuleb väljastada) kohaldub ESS. Kui ESSi
tuvastamiseks vajalike andmete kohta. vajalikke muudatusi mitte teha, ei oleks
järelevalveasutustel võimalik saada vajalikke andmeid
Ettevõtjate jaoks võib jääda ebaselgeks, milliseid andmeid veebilehtede taga olevate müüjate kindlakstegemiseks.
loetakse muudatuse kohaselt vajalikeks andmeteks, mida
tuleb järelevalveasutusele esitada. Ettevõtjad peaksid 3) Kustutame tervikuna VTMS muudatusettepaneku;
vaatama toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõiget 8,
elektroonilise side seaduse § 1111 lõiget 2, 3, 11 ning 4) Muudame ESS muudatusettepanekut eelnõu §-s 4
2
väärteomenetluse seadustiku § 31 lõiget 4. Ettevõtjate jaoks järgnevalt:
teeb erinevate õigusaktide vahel orienteerumise
keerulisemaks ka asjaolu, et viidatud sätetes puuduvad „7) toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas
ristviited. Meie hinnangul peaksid õigusnormid olema lihtsad seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele;“.
ning ilma vähese pingutuseta peaks normi adressaat saama
aru, milliseid nõudeid peab ta õigusaktist tulenevalt täitma.
Kaubanduskoja ettepanek:
17
Selleks, et ettevõtjad ja järelevalveasutused saaksid uuest
sättest ühtemoodi aru, tuleb vähemalt seletuskirjas väga
selgelt välja tuua, milliste õigusaktide alusel ja milliseid
andmeid tuleb ettevõtjatel esitada toote nõuetele vastavuse
seaduse § 56 lõike 8 lisandumisega.
26 Lisaks peame oluliseks välja tuua, et järelevalveasutuste Märkusega arvestatud.
õiguste laiendamisel tuleb tagada andmete ühekordse
esitamise põhimõte. Näiteks kui üks järelevalveasutus küsib Selgitame, et üldjuhul peaks olema välistatud erinevate
toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõikele 8 tuginedes asutuste samasisulised päringud, kuivõrd TNVS § 50 kohaselt
ettevõtjalt vajalikke andmeid, siis järgmisel päeval ei tohiks on järelevalveasutuste pädevused erinevate ametite vahel
teine järelevalveasutus samu andmeid küsida, vaid vajaliku tootegruppide põhiselt täpselt reguleeritud. Ühtlasi on
info saab juba esimese järelevalveasutuse käest. turujärelevalve nõukogu töö raames kindlaks tehtud tänased
võimalikud dubleerimiskohad ning plaanis on need lähiajal
Kaubanduskoja ettepanek: kaotada. See peaks samuti tagama soovitud eesmärki.
Kui Eelnõuga laiendatakse järelevalveasutuste õigusi, siis
tuleb ka tagada, et järelevalveasutused teevad omavahel Samuti on tänases KorS §-s 10 sätestatud ametite
koostööd ning ettevõtja ei peaks olema kohustatud omavaheline koostöökohustus, millele ettevõtjad saavad
ühesuguseid andmeid esitama erinevatele vajaduse tekkides viidata, kui märkuses kirjeldatud olukord
järelevalveasutustele. peaks praktikas tõusetuma.
18
EELNÕU
15.12.2020
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toode käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2019/1020, millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega
muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L
169/1, 25.6.2019, lk 1–44) (edaspidi määrus (EL) nr 2019/1020), kohaldamisalasse jääv
toode.“;
2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 ja § 54 lõikes 1 asendatakse sõna „lõpptarbija“ sõnaga
„lõppkasutaja“ vastavas käändes;
3) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „määruses (EÜ) nr 765/2008“ sõnadega „ja
määruses (EL) nr 2019/1020“;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „osas“ sõnadega „ja mõni teine
Euroopa Liidu turujärelevalveasutus ei ole pidanud toodet nõuetele mittevastavaks“;
5) paragrahvi 10 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ettevõtja saab toote kontaktpunkti kaudu teavet toote suhtes kohaldatavate nõuete ja tehniliste
normide kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2019/515, (EL) nr 2019/1020
ja (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 04.04.2011, lk 5–43),
sätestatu kohaselt.“;
6) paragrahvi 14 lõigetes 2 ja 3, § 15 lõike 2 punktis 1, § 16 lõikes 5, § 19 pealkirjas ning
lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „EÜ vastavusdeklaratsioon“ sõnadega „EL
vastavusdeklaratsioon“;
7) paragrahvi 14 lõikes 8, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 5, § 49 lõikes 2, § 56 lõike 2 punktis 6 ja §
58 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „tarbija“ sõnaga „lõppkasutaja“ vastavas käändes;
8) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
„§ 171. Kohustused seoses teatud toodete kättesaadavaks tegemisega
Määruse (EL) nr 2019/1020 artikli 4 lõikes 5 nimetatud toote turul kättesaadavaks tegemisele
kohaldatakse nimetatud määruse artiklist 4 tulenevaid nõudeid.“;
1
9) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 38 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „kontrollimise“ ja „kontrolli“
sõnaga „hindamise“;
11) paragrahvi 383 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 383. Akrediteerimise ja pädevuse hindamise tasu“;
12) paragrahvi 383 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka mõõtja erialase pädevuse hindamise suhtes.“;
13) paragrahvi 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „määruse (EÜ) nr 765/2008 III“ sõnadega
„määruse (EL) nr 2019/1020 IV–VIII“;
14) paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse sõnad „määruse (EÜ) nr 765/2008 III“ sõnadega
„määruse (EL) nr 2019/1020 V“;
15) paragrahvi 49 lõikes 3 asendatakse sõnad „määruse (EÜ) nr 65/2008 III peatüki 3. jaos“
sõnadega „määruse (EL) nr 2019/1020 VII peatükis“;
16) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet nende nõuete täitmise üle, mis on kehtestatud:
1) veesõidukile;
2) autole;
3) mootorrattale;
4) mopeedile;
5) traktorile;
6) pisimopeedile;
7) vahetatavale pukseeritavale seadeldisele;
8) käesoleva lõike punktides 2 ja 5 nimetatud sõiduki haagisele;
9) käesoleva lõike punktides 2–8 nimetatud sõiduki osale, süsteemile, eraldi seadmestikule,
tarvikule ning lisaseadmele.“;
17) paragrahvi 50 lõike 5 punkti 121 täiendatakse pärast sõna „tooted“ sõnadega „, sealhulgas
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemide ja
mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta (ELT L 152,
11.6.2019, lk 1–40), tähenduses avatud kategooria mehitamata õhusõiduki süsteemid“;
18) paragrahvid 52 ja 53 tunnistatakse kehtetuks;
19) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:
„§ 531. Järelevalvealane piiriülene koostöö ning riiklik järelevalvestrateegia
(1) Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutuste vaheline piiriülene koostöö toimub
määruse (EL) nr 2019/1020 VI peatükis sätestatu kohaselt.
2
(2) Ühtse kontaktasutuse, kes täidab määruse (EL) nr 2019/1020 artikli 10 lõikes 4 toodud
ülesandeid, nimetab valdkonna eest vastutav minister.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel nimetatud ühtne kontaktasutus koostab koostöös
turujärelevalveasutustega üldise riikliku järelevalvestrateegia vastavalt määruse (EL) nr
2019/1020 artiklis 13 toodud nõuetele, edastab selle Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa
Liidu liikmesriikidele ning teeb selle kokkuvõtte oma veebilehel avalikuks.“;
20) paragrahvi 54 lõiked 3–7 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„(8) Turujärelevalveasutusel on õigus kirjaliku või elektroonilise päringuga nõuda
elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud
andmeid veebilehe omaniku kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(9) Turujärelevalveasutustel on õigus teha kontrolltehinguid käesoleva seaduse §-s 561
sätestatud korras ning nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist, teabe kõrvaldamist või
hoiatuse lisamist §-s 562 sätestatud korras.“;
22) seadust täiendatakse §-dega 561 ja 562 järgmises sõnastuses:
„§ 561. Kontrolltehing
(1) Turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevast seadusest või muudest
õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine või korrarikkumise
väljaselgitamine ei ole muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud käesolevas seaduses
sätestatud muude turujärelevalve meetmetega.
(2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemisel võib varjata
tehingu tegemise eesmärki.
(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma
vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi
saavutamist.
(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo
toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu
tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja
piirivalve seaduse §-de 751 ja 754−756 tähenduses.
(5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine lõppkasutaja. Kui kontrolltehingu
laadist tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib ametiisik vajadusel
kasutada väljamõeldud nime või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutava
isiku tema nõusolekul.
(6) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi
saavutamist sellest, et tema suhtes tehti kontrolltehing. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib
3
lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vajalik, et jätkata sama isiku tegevusega seotud
järelevalvet või kontrollida teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete
järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast
arvates.
(7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.
(8) Protokollis esitatakse:
1) viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele;
2) kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud
menetlusosalised ja kaasatud isikud;
3) ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta;
4) üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus;
5) muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused.
(9) Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis
edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
(10) Turujärelevalveasutusel on õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud
vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada.
(11) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
§ 562. Veebiliidesele juurdepääsu piiramine, teabe kõrvaldamine või hoiatuste lisamine
(1) Kui esineb tõsine oht ning sellise ohu ärahoidmiseks või lõpetamiseks puuduvad muud
tõhusad võimalused, on turujärelevalveasutusel õigus teha veebiliidese haldajale ettekirjutus ja
nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või veebiliidesele juurdepääsul
lõppkasutajatele hoiatuse lisamist.
(2) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on internetiühendust
pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja kohustatud turujärelevalveasutuse
ettekirjutuse tegemise korral ja alusel blokeerima ettekirjutuses määratletud domeeninime talle
kuuluvates nimeserverites.
(3) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on domeeniregistri
haldaja või domeeni registripidaja kohustatud turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise
korral ja alusel blokeerima juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud
domeeninime registreeringu ning võimaldama turujärelevalveasutusel see domeeninimi
registreerida.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja või
domeeni registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus
tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest
tekkiva kahju eest.“;
23) paragrahvi 57 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 57. Teavitamine toote turule laskmise kitsendustest ning vastavuskontrollidest
4
(1) Kui toote turule laskmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 loetletud
kitsendusi, samuti kui turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada tootjate ja
levitajate suhtes tootest tuleneva vahetu ohu tõttu soovituslikke, kokkuleppelisi või
kohustuslikke meetmeid, millega nähakse ette eritingimused sellise toote võimaliku turule
laskmise või kasutamise korral, või kui ettevõtja on võtnud vabatahtlikult ise vastavaid
meetmeid seoses väga ohtlike toodetega ja teavitanud selles turujärelevalveasutust, teavitab
asjakohane turujärelevalveasutus sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike, kui
teavitamise kohustus ei tulene muust õigusaktist.“;
24) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Turujärelevalveasutused edastavad harmoneeritud valdkonna turujärelevalve käigus
kogutud teabe Euroopa Komisjonile määruse (EL) nr 2019/1020 artiklis 34 sätestatud ulatuses
ja korras.“;
25) seaduse 6. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:
„§ 581. Ühismeetmed nõuetele vastavuse parandamiseks
Turujärelevalveasutused võivad teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või tarbijaid
esindavate organisatsioonidega sõlmida halduslepingu, milles lepitakse kokku ühismeetmete
võtmine määruse (EL) nr 2019/1020 artiklis 9 sätestatud korras ja eesmärgil.“;
26) paragrahvi 59 lõikes 2, § 60 lõikes 2 ning § 61 lõikes 2 asendatakse arvud „3200“ ja „2000“
arvuga „32 000“.
§ 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Haldusmenetluse seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja toote nõuetele
vastavuse seaduse kohaldamine“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid,
arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.“.
§ 3. Biotsiidiseaduse muutmine
Biotsiidiseaduse § 43 punktis 6 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008 artiklite 27–29“ sõnadega
„(EL) nr 2019/1020, millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta
ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr
305/2011 (ELT L 169/1, 25.6.2019, lk 1–44), VII peatükis sätestatu“.
§ 4. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduse § 1111 lõiget 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
5
„7) toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas seaduses nimetatud
turujärelevalveasutusele.“.
§ 5. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2610 lõike 6 punktis 2 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse
akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse
kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), artikli 2“ sõnadega
„(EL) nr 2019/1020, millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta
ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr
305/2011 (ELT L 169/1, 25.6.2019, lk 1–44) (edaspidi määrus (EL) nr 2019/1020), artikli 3“;
2) paragrahvi 2610 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõnad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 14“ sõnadega „määruse (EL) nr 2019/1020 artikli 3
punkti 22“;
3) paragrahvi 2610 lõike 6 punktis 4 asendatakse sõnad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 15“ sõnadega „määruse (EL) nr 2019/1020 artikli 3
punkti 23“;
4) paragrahvi 2613 lõikes 3 asendatakse sõnad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 765/2008 artikli 2“ sõnadega „määruse (EL) nr 2019/1020 artikli 3“;
5) paragrahvi § 119 lõikes 2 asendatakse sõnad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EÜ) nr 765/2008“ sõnadega „määruses (EL) nr 2019/1020“.
§ 6. Kemikaaliseaduse muutmine
Kemikaaliseaduse § 38 lõike 8 punktis 3 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008, millega
sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja
tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), 3. jao“
sõnadega „(EL) nr 2019/1020, millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja toodete vastavuse
kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL)
nr 305/2011 (ELT L 169/1, 25.6.2019, lk 1–44), VII peatüki“.
§ 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 49 lõikes 1 asendatakse
sõnad „sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus“ sõnadega „Eesti riiklik akrediteerimisasutus“.
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–5, 7, 8, 13–15 ja 18–26 ning §-d 2–6 jõustuvad 2021. aasta
16. juulil.
6
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, …..2021
Algatab Vabariigi Valitsus … 2021
7