Välisministeerium
Meie 17.12.2020 nr 2-4/17-0127/7779
1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga
ühinemine
Austatud minister
Saadame Välisministeeriumile Vabariigi Valitsusele esitamiseks 1949. aasta Genfi teeliikluse
konventsiooniga ühinemise korralduse eelnõu, eelnõu seletuskirja ja konventsiooni ametliku teksti
ning selle eestikeelse tõlke.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Mait Klein
625 6379
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine
Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel:
1. Ühineda teeliikluse konventsiooniga, mis on koostatud 19. septembril 1949. aastal Genfis.
2. Teha konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel deklaratsioon, mille kohaselt Eesti Vabariik
välistab konventsiooni lisa 1 kohaldamise.
3. Kooskõlas konventsiooni lisa 4 lõikega 3 teatada ühinemisel ÜRO peasekretärile riigi
tunnusmärk EST.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
CONVENTION ON ROAD TRAFFIC. SIGNED AT GENEVA, ON 19 SEPTEMBER 1949
The Contracting States, desirous of promoting the development and safety of international
road traffic by establishing certain uniform rules,
Have agreed upon the following provisions:
CHAPTER I
General Provisions
ARTICLE 1
1. While reserving its jurisdiction over the use of its own roads, each Contracting State agrees
to the use of its roads for international traffic under the conditions set out in this
Convention.
2. No Contracting State shall be required to extend the benefit of the provisions of this
Convention to any motor vehicle or trailer, or to any driver having remained within its
territory for a continuous period exceeding one year.
ARTICLE 2
1. The annexes to this Convention shall be considered as integral parts of the Convention; it
being understood, however, that any State may on signature or ratification of, or accession
to, the Convention, or at any time thereafter, by declaration exclude annexes 1 and 2 from
its application of the Convention.
2. Any Contracting State may at any time give notice to the Secretary General of the United
Nations that it will be bound, as from the date of the said notification, by annexes 1 and 2
as excluded under the terms of paragraph 1 of this article.
ARTICLE 3
1. Measures which all the Contracting States or certain of them may have agreed, or shall in
the future agree, to put into effect with a view to facilitating international road traffic by
simplifying customs, police, health or other requirements will be regarded as being in
conformity with the object of this Convention.
2. (a) A bond or other form of security guaranteeing payment of any import duties and import
taxes which would, in the absence of such security, be chargeable on the importation of
any motor vehicle admitted to international traffic may be required by any Contracting
State.
(b) A Contracting State shall accept for the purposes of this article the guarantee of an
organization established in its own territory affiliated to an international association which
has issued a valid international customs pass for the motor vehicle (such as a carnet de
passages en douane).
3. For the fulfilment of the requirements provided for in this Convention the Contracting
States will endeavour to keep open during the same hours customs offices and posts next
to each other on the same international road.
ARTICLE 4
1. For the purpose of this Convention the following expressions shall have the meanings
hereby assigned to them:
“International traffic” means any traffic which crosses at least one frontier;
“Road” means any way open to the public for the circulation of vehicles;
“Carriageway” means that portion of a road normally used by vehicular traffic;
“Lane” means any one of the parts into which the carriageway is divisible, each sufficient
in width for one moving line of vehicles;
“Driver” means any person who drives a vehicle, including cycles, or guides draught, pack
or saddle animals or herds or flocks on a road, or who is in actual physical control of the
same;
“Motor vehicle” means any self-propelled vehicle normally used for the transport of
persons or goods upon a road, other than vehicles running on rails or connected to electric
conductors. Any State bound by annex 1 shall exclude from this definition cycles fitted
with an auxiliary engine of the type described in that annex;
“Articulated vehicle” means any motor vehicle with a trailer having no front axle and so
attached that part of the trailer is superimposed upon the motor vehicle and a substantial
part of the weight of the trailer and of its load is borne by the motor vehicle. Such a trailer
shall be called a “semi-trailer”;
“Trailer” means any vehicle designed to be drawn by a motor vehicle;
“Cycle” means any cycle not self-propelled. Any State bound by annex 1
shall include in this definition cycles fitted with an auxiliary engine of the type described
in that annex;
“Laden weight” of a vehicle means the weight of the vehicle and its load when the vehicle
is stationary and ready for the road, and shall include the weight of the driver and of any
other persons carried for the time being;
“Maximum load” means the weight of the load declared permissible by the competent
authority of the country of registration of the vehicle;
“Permissible maximum weight” of a vehicle means the weight of the vehicle and its
maximum load when the vehicle is ready for the road.
ARTICLE 5
This Convention is not to be taken as authorizing the carriage of persons for hire or reward
or the carriage of goods other than the personal baggage of the occupants of the vehicle; it
being understood that these matters and all other matters not provided for in this
Convention remain within the competence of domestic legislation, subject to the
application of other relevant international conventions or agreements.
CHAPTER II
Rules of the road
ARTICLE 6
Each Contracting State shall take appropriate measures to ensure the observance of the
rules set out in this chapter.
ARTICLE 7
Every driver, pedestrian or other road user shall conduct himself in such a way as not to
endanger or obstruct traffic; he shall avoid all behaviour that might cause damage to
persons, or public or private property.
ARTICLE 8
1. Every vehicle or combination of vehicles proceeding as a unit shall have a driver.
2. Draught, pack or saddle animals shall have a driver, and cattle shall be accompanied, except
in special areas which shall be marked at the points of entry.
3. Convoys of vehicles and animals shall have the number of drivers prescribed by domestic
regulations.
4. Convoys shall, if necessary, be divided into sections of moderate length, and be sufficiently
spaced out for the convenience of traffic. This provision does not apply to regions where
migration of nomads occurs.
5. Drivers shall at all times be able to control their vehicles or guide their animals. When
approaching other road users, they shall take such precautions as may be required for the
safety of the latter.
ARTICLE 9
1. All vehicular traffic proceeding in the same direction on any road shall keep to the same
side of the road, which shall be uniform in each country for all roads. Domestic regulations
concerning one-way traffic shall not be affected.
2. As a general rule and whenever the provisions of article 7 so require, every driver shall:
(a) On two-lane carriageways intended for two-way traffic, keep his vehicle in the lane
appropriate to the direction in which he is travelling;
(b) On carriageways with more than two lanes, keep his vehicle in the lane nearest to the
edge of the carriageway appropriate to the direction in which he is travelling.
3. Animals shall be kept as near as possible to the edge of the road in accordance with
domestic regulations.
ARTICLE 10
The driver of a vehicle shall at all times have its speed under control and shall drive in a
reasonable and prudent manner. He shall slow down or stop whenever circumstances so
require, and particularly when visibility is not good.
ARTICLE 11
1. Drivers when meeting or being overtaken shall keep as close as practicable to the edge of
the carriageway on the side appropriate to the direction in which they are traveling. In
overtaking, a driver shall pass on the left or the right of the overtaken vehicle or animal
according to the rule observed in the country concerned. These rules shall not necessarily
apply in the case of tramcars, trains on roads, and certain mountain roads.
2. On the approach of any vehicle or accompanied animal, drivers shall:
(a) When meeting, leave sufficient space for the vehicle or accompanied animal coming
from the opposite direction;
(b) When being overtaken, keep as close as practicable to the appropriate edge of the
carriageway and not accelerate.
3. Drivers intending to overtake shall make sure that there is sufficient room and sufficient
visibility ahead to permit overtaking without danger. After overtaking they shall bring their
vehicles back to the right or left hand side according to the rule observed in the country
concerned, but only after making sure that this will not inconvenience the vehicle,
pedestrian or animal overtaken.
ARTICLE 12
1. Every driver approaching a fork, crossroad, road junction or level crossing shall take
special precautions to avoid accidents.
2. Priority of passage may be accorded at intersections on certain roads or sections of road.
Such priority shall be marked by signs and every driver approaching such a road or section
of road shall be bound to yield the right of way to drivers travelling along it.
3. The provisions of annex 2 regarding the priority of passage at inter sections not covered
by paragraph 2 of this article shall be applied by the States bound by the said annex.
4. Every driver before starting to turn into a road shall:
(a) Make sure that he can do so without danger to other road users;
(b) Give adequate notice of his intention to turn;
(c) Move over as far as practicable to the edge of the carriageway on the side appropriate
to the direction in which he is travelling if he wishes to turn off the road on that side;
(d) Move as near as practicable towards the middle of the carriageway if he wishes to leave
the road and turn to the other side, except as provided for in paragraph 2 of article 16;
(e) In no case hamper the traffic coming from the opposite direction.
ARTICLE 13
1. Stationary vehicles or animals shall be kept off the carriageway if feasible, or, if not, as
close as practicable to the edge of the carriageway. Drivers shall not leave vehicles or
animals until they have taken all necessary precautions to avoid an accident.
2. Vehicles and animals shall not be left waiting where they are likely to cause danger or
obstruction, and in particular at or near a road intersection, a bend or the top of a hill.
ARTICLE 14
All necessary precautions shall be taken to ensure that the load of a vehicle shall not be a
cause of damage or danger.
ARTICLE 15
1. From nightfall and during the night, or when atmospheric conditions render it necessary,
every vehicle or combination of vehicles on a road shall show at least one white light in
front and at least one red light in the rear.
When a vehicle, other than a cycle or a motor-cycle without sidecar, is provided with only
one white light in front, this shall be placed on the side nearest to traffic coming from the
opposite direction.
In countries where two white front lights are obligatory, such lights shall be placed one on
the right and one on the left of the vehicle.
The red light may be produced either by a device distinct from that which produces the
white light or lights in front or by the same device when the vehicle is short enough and so
arranged as to permit this.
2. In no case shall a vehicle have a red light or a red reflector directed to the front or a white
light or a white reflector directed to the rear. This provision shall not apply to a white or
yellow reversing light in cases where the domestic legislation of the country of registration
of the vehicle permits such lights.
3. Lights and reflex reflectors shall be such as to ensure that the vehicle is clearly indicated
to other road users.
4. Any Contracting State or subdivision thereof may, provided that all measures are taken to
guarantee normal conditions of safety, exempt from certain provisions of this article:
(a) Vehicles used for special purposes or under special conditions;
(b) Vehicles of special shape and kind;
(c) Stationary vehicles on adequately lighted roads.
ARTICLE 16
1. The provisions of this chapter shall apply to trolleybuses.
2. (a) Cyclists shall use cycle tracks where there is an obligation to do so indicated by an
appropriate sign, or where such obligation is imposed by domestic regulations;
(b) Cyclists shall proceed in single file where circumstances so require and, except in
special cases provided for in domestic regulations, shall never proceed more than two
abreast on the carriageway;
(c) Cyclists shall not be towed by vehicles;
(d) The provisions of paragraph 4 (d) of article 12 shall not apply to cyclists where domestic
regulations provide otherwise.
CHAPTER III
Signs and signals
ARTICLE 17
1. With a view to ensuring a homogeneous system, the road signs and signals adopted in each
Contracting State shall, as far as possible, be the only ones to be placed on the roads of that
State. Should it be necessary to introduce any new sign, the shape, colour and type of
symbol employed shall conform with the system in use in that State.
2. The number of approved signs shall be limited to such as may be strictly necessary. They
shall be placed only at points where they are essential.
3. The danger signs shall be placed at a sufficient distance from the object indicated to give
road users adequate warning.
4. The affixing to an approved sign of any notice not related to the purpose of such sign and
liable to obscure it or to interfere with its character shall be prohibited.
5. All boards and notices which might be confused with the approved signs or make them
more difficult to read shall be prohibited.
CHAPTER IV
Provisions applicable to motor vehicles and trailers in international traffic
ARTICLE 18
1. In order to be entitled to the benefits of this Convention, a motor vehicle shall be registered
by a Contracting State or subdivision thereof in the manner prescribed by its legislation.
2. A registration certificate containing at least the serial number, known as the registration
number, the name or the trade mark of the maker of the vehicle, the maker's identification
or serial number, the date of first registration and the full name and permanent place of
residence of the applicant for the said certificate shall be issued either by the competent
authority or by an association duly empowered to do so.
3. This certificate shall be accepted by all Contracting States as prima facie evidence of the
information entered thereon.
ARTICLE 19
1. Every motor vehicle shall display at least at the back on a special plate or on the vehicle
itself, a registration number issued or allotted by the competent authority. In the case of a
motor vehicle drawing one or more trailers the single trailer or the last trailer shall display
the registration number of the drawing vehicle or its own registered number.
2. The composition of the registration number and the manner in which it is displayed shall
be as set out in annex 3.
ARTICLE 20
1. Every motor vehicle shall in addition to the registration number display at the back,
inscribed on a plate or on the vehicle itself, the distinguishing sign of the place of
registration of this vehicle. This sign shall indicate either a State or a territory which
constitutes a distinct unit from the point of view of registration. In the case of a motor
vehicle drawing one or more trailers this sign shall also be displayed at the back of the
single trailer or of the last trailer.
2. The composition of the distinguishing sign and the manner in which it is displayed shall be
as set out in annex 4.
ARTICLE 21
Every motor vehicle and trailer shall carry the identification marks set out in annex 5.
ARTICLE 22
1. Every motor vehicle and trailer shall be in good working order and in such safe mechanical
condition as not to endanger the driver, other occupants of the vehicle or any person upon
the road, or cause damage to public or private property.
2. In addition, every motor vehicle, or trailer, and its equipment shall conform to the
provisions of annex 6 and the driver of every motor vehicle shall observe the rules set out
therein.
3. The provisions of this article shall apply to trolleybuses.
ARTICLE 23
1. The maximum dimensions and weights of vehicles permitted to travel on the roads of each
Contracting State or subdivision thereof shall be matters for domestic legislation. On
certain roads designated by States Parties to regional agreements or, in the absence of such
agreements, by a Contracting State, the permissible maximum dimensions and weights
shall be those set out in annex 7.
2. The provisions of this article shall apply to trolleybuses.
CHAPTER V
Drivers of motor vehicles in international traffic
ARTICLE 24
1. Each Contracting State shall allow any driver admitted to its territory who fulfils the
conditions which are set out in annex 8 and who holds a valid driving permit issued to him,
after he has given proof of his competence, by the competent authority of another
Contracting State or sub-division thereof, or by an association duly empowered by such
authority, to drive on its roads without further examination motor vehicles of the category
or categories defined in annexes 9 and 10 for which the permit has been issued.
2. A Contracting State may however require that any driver admitted to its territory shall carry
an international driving permit conforming to the model contained in annex 10, especially
in the case of a driver coming from a country where a domestic driving permit is not
required or where the domestic permit issued to him does not conform to the model
contained in annex 9.
3. The international driving permit shall, after the driver has given proof of his competence,
be delivered by the competent authority of a Contracting State or subdivision thereof, or
by a duly authorized association, and sealed or stamped by such authority or association.
The holder shall be entitled to drive in all Contracting States without further examination
motor vehicles coming within the categories for which the permit has been issued.
4. The right to use the domestic as well as the international driving permit may be refused if
it is evident that the conditions of issue are no longer fulfilled.
5. A Contracting State or a subdivision thereof may withdraw from the driver the right to use
either of the above-mentioned permits only if the driver has committed a driving offence
of such a nature as would entail the forfeiture of his driving permit under the legislation
and regulations of that Contracting State. In such an event, the Contracting State or
subdivision thereof withdrawing the use of the permit may withdraw and retain the permit
until the period of the withdrawal of use expires or until the holder leaves the territory of
that Contracting State, whichever is the earlier, and may record such withdrawal of use on
the permit and communicate the name and address of the driver to the authority which
issued the permit.
6. During a period of five years beginning with the entry into force of this Convention, any
driver admitted to international traffic under the provisions of the International Convention
relative to Motor Traffic signed at Paris on 24 April 1926, or of the Convention on the
Regulation of Inter-American Automotive Traffic opened for signature at Washington on
15 December 1943, and holding the documents required thereunder, shall be considered as
fulfilling the requirements of this article.
ARTICLE 25
The Contracting States undertake to communicate to each other such information as will
enable them to establish the identity of persons holding domestic or international driving
permits when they are liable to proceedings for a driving offence. They further undertake
to make known the information required to establish the identity of the owner or the person
in whose name a foreign vehicle which has been involved in a serious accident is registered.
CHAPTER VI
Provisions applicable to cycles in international traffic
ARTICLE 26
Every cycle shall be equipped with:
(a) At least one efficient brake;
(b) An audible warning device consisting of a bell, to the exclusion of any other audible
warning device, capable of being heard at a reasonable distance;
(c) A white or yellow light in front and a red light or a red reflex reflector in the rear from
nightfall and during the night or when atmospheric conditions render it necessary.
CHAPTER VII
Final provisions
ARTICLE 27
1. This Convention shall be open, until 31 December 1949, for signature by all States
Members of the United Nations and by every State invited to attend the United Nations
Conference on Road and Motor Transport held at Geneva in 1949.
2. This Convention shall be ratified and the instruments of ratification deposited with the
Secretary-General of the United Nations.
3. From 1 January 1950, this Convention shall be open for accession by those of the States
referred to in paragraph 1 of this article which have not signed this Convention and by any
other State which the Economic and Social Council may by resolution declare to be
eligible. It shall also be open for accession on behalf of any Trust Territory of which the
United Nations is the Administering Authority.
4. Accession shall be effected by the deposit of an instrument of accession with the Secretary-
General of the United Nations.
ARTICLE 28
1. Any State may, at the time of signature, ratification or accession, or at any time thereafter,
declare, by notification addressed to the Secretary-General of the United Nations, that the
provisions of this Convention will be applicable to all or any of the territories for the
international relations of which it is responsible. These provisions shall become applicable
in the territories named in the notification thirty days after the date of receipt of such
notification by the Secretary-General or, if the Convention has not entered into force at that
time, then upon the date of its entry into force.
2. Each Contracting State, when circumstances permit, undertakes to take as soon as possible
the necessary steps in order to extend the application of this Convention to the territories
for the international relations of which it is responsible, subject, where necessary for
constitutional reasons, to the consent of the governments of such territories.
3. Any State which has made a declaration under paragraph 1 of this article applying this
Convention to any territory for the international relations of which it is responsible may at
any time thereafter declare by notification given to the Secretary-General that the
Convention shall cease to apply to any territory named in the notification and the
Convention shall, after the expiration of one year from the date of the notification, cease to
apply to such territory.
ARTICLE 29
This Convention shall enter into force on the thirtieth day after the date of the deposit of
the fifth instrument of ratification or accession. This Convention shall enter into force for
each State ratifying or acceding after that date the thirtieth day after the deposit of its
instrument of ratification or accession.
The Secretary-General of the United Nations shall notify each of the signatory or acceding
States and every other State invited to attend the United Nations Conference on Road and
Motor Transport of the date on which this Convention enters into force.
ARTICLE 30
This Convention shall terminate and replace, in relations between the Contracting States,
the International Convention relative to Motor Traffic and the International Convention
relative to Road Traffic signed at Paris on 24 April 1926, and the Convention on the
Regulation of Inter-American Automotive Traffic opened for signature at Washington on
15 December 1943.
ARTICLE 31
1. Any amendment to this Convention may be proposed by any Contracting State. The text
of such proposed amendment shall be communicated to the Secretary-General of the
United Nations who shall transmit it to each Contracting State with a request that such
State reply within four months stating whether it:
(a) Desires that a conference be convened to consider the proposed amendment; or
(b) Favours the acceptance of the proposed amendment without a conference; or
(c) Favours the rejection of the proposed amendment without a conference.
The proposed amendment shall also be transmitted by the Secretary General to all States,
other than Contracting States, invited to attend the United Nations Conference on Road and
Motor Transport.
2. The Secretary-General shall convene a conference of the Contracting States to consider the
proposed amendment, if the convening of a conference is requested:
(a) By at least one-quarter of the Contracting States in the case of a proposed amendment
to any part of the Convention other than the annexes;
(b) By at least one-third of the Contracting States in the case of a proposed amendment to
an annex other than annexes 1 and 2;
(c) In the case of annexes 1 and 2 by at least one-third of the States bound by the annex to
which an amendment has been proposed.
The Secretary-General shall invite to the Conference such States, other than Contracting
States, invited to attend the United Nations Conference on Road and Motor Transport or
whose participation would, in the opinion of the Economic and Social Council, be
desirable.
The provisions of this paragraph shall not apply in cases where an amendment to the
Convention has been adopted in accordance with paragraph 5 of this article.
3. Any amendment to this Convention which shall be adopted by a two thirds majority vote
of a conference shall be communicated to all Contracting States for acceptance. Ninety
days after its acceptance by two-thirds of the Contracting States each amendment to the
Convention, except for those to annexes 1 and 2, shall enter into force for all the
Contracting States except those which, before it enters into force, make a declaration that
they do not adopt the amendment.
For the entry into force of any amendment to annexes 1 and 2 the majority shall be two-
thirds of the States bound by the amended annex.
4. The Conference may by a two-thirds majority vote determine at the time of the adoption
of an amendment to this Convention, except for those to annexes 1 and 2, that the
amendment is of such a nature that any Contracting State which has made a declaration
that it does not accept the amendment and which then does not accept the amendment
within a period of twelve months after the amendment enters into force shall, upon the
expiration of this period, cease to be a party to the Convention.
5. In the event of a two-thirds majority of the Contracting States informing the Secretary-
General pursuant to paragraph 1 (b) of this article that they favour the acceptance of the
amendment without a conference, notification of their decision shall be communicated by
the Secretary-General to all the Contracting States. The amendment shall upon the
expiration of ninety days from the date of such notification become effective as regards all
the Contracting States except those States which notify the Secretary-General that they
object to such an amendment within that period.
6. As regards amendments to annexes l and 2, and any amendment not within the scope of
paragraph 4 of this article, the existing provisions shall remain in force in respect of any
Contracting State which has made a declaration or lodged an objection with respect to such
an amendment.
7. A Contracting State which has made a declaration in accordance with the provisions of
paragraph 3 of this article, or has lodged an objection in accordance with the provisions of
paragraph 5 of this article to an amendment, may withdraw such declaration or objection
at any time by notification addressed to the Secretary-General. The amendment shall be
effective as regards that State upon receipt of such notification by the Secretary-General.
ARTICLE 32
This Convention may be denounced by means of one year's notice given to the Secretary-
General of the United Nations, who shall notify each signatory or acceding State thereof.
After the expiration of this period the Convention shall cease to be in force as regards the
Contracting State which denounces it.
ARTICLE 33
Any dispute between any two or more Contracting States concerning the interpretation or
application of this Convention, which the Parties are unable to settle by negotiation or by
another mode of settlement, may be referred by written application from any of the
Contracting States concerned to the Inter national Court of Justice for decision.
ARTICLE 34
Nothing in this Convention shall be deemed to prevent a Contracting State from taking
action compatible with the provisions of the Charter of the United Nations and limited to
the exigencies of the situation which it considers necessary for its external or internal
security.
ARTICLE 35
1. The Secretary-General shall, in addition to the notifications provided for in article 29,
paragraphs 1, 3 and 5 of article 31 and article 32, notify the States referred to in paragraph
1 of article 27 of the following:
(a) Declarations by Contracting States that they exclude annex l, annex 2, or both of them,
from the application of the Convention in accordance with paragraph 1 of article 2;
(b) Declarations by Contracting States that they shall be bound by annex 1, annex 2, or
both of them, in accordance with paragraph 2 of article 2;
(c) Signatures, ratifications and accessions in accordance with article 27;
(d) Notifications with regard to the territorial application of the Convention in accordance
with article 28;
(e) Declarations whereby States accept amendments to the Convention in accordance with
paragraph 3 of article 31;
(f) Objections to amendments to the Convention communicated by States to the Secretary-
General in accordance with paragraph 3 and 5 of article 31;
(g) The date of entry into force of amendments to the Convention in accordance with
paragraphs 3 and 5 of article 31;
(h) The date on which a State has ceased to be a Party to the Convention, in accordance
with paragraph 4 of article 31;
(i) Withdrawals of objections to an amendment in accordance with paragraph 7 of article
31;
(j) The list of States bound by any amendment to the Convention;
(k) Denunciations of the Convention in accordance with article 32;
(l) Declarations that the Convention has ceased to apply to a territory in accordance with
paragraph 3 of article 28;
(m) Notifications with respect to distinctive letters made by States in accordance with the
provisions of paragraph 3 of annex 4.
2. The original of this Convention shall be deposited with the Secretary General who will
transmit certified copies thereof to the States referred to in paragraph 1 of article 27.
3. The Secretary-General is authorized to register this Convention upon its entry into force.
IN WITNESS WHEREOF the undersigned representatives, after having communicated
their full powers, found to be in good and due form, have signed this Convention.
DONE at Geneva, in a single copy, in the English and French languages, both texts
authentic, this nineteenth day of September, one thousand nine hundred and forty-nine.
AFGHANISTAN
AFGHANISTAN
ALBANIA
ALBANIE
ARGENTINA
ARGENTINE
AUSTRALIA
AUSTRALIE
AUSTRIA
AUTRICHE
Herman DAHLEN
BELGIUM
BELGIQUE
F. BLONDEEL
BOLIVIA
BOLIVIE
BRAZIL
BRESIL
BULGARIA
BULGARIE
BURMA
BIRMANIE
BYELORUSSIAN SOVIET SOCIALIST REPUBLIC
REPUBLIQUE SOCIALISTE SOVIETIQUE DE BIELORUSSIE
CANADA
CANADA
CHILE
CHILI
CHINA
CHINE
COLOMBIA
COLOMBIE
COSTA RICA
COSTA-RICA
CUBA
CUBA
CZECHOSLOVAKIA
TCHECOSLOVAQUIE
Excluding, in accordance with article 2, paragraph I, of this Convention, annex 2 from the
application of the Convention.
V. OUTRATA
December 28th, 1949.
DENMARK
DANEMARK
K. BANG
A. BLOM-ANDERSEN
Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 of this
Convention, excluding annex 1 from its application of the Convention.
DOMINICAN REPUBLIC
REPUBLIQUE DOMINICAINE
T. F. FRANCO
En declarant exclure, conformement a l'article 2, paragraphe 1 de la presente Convention,
les annexes 1 et 2 de l'application de la Convention et en renouvelant la reserve concernant
le paragraphe 2 de l'article premier de la Convention faite deja en seance pleniere.
T. F. F.
ECUADOR
EQUATEUR
EGYPT
EGYPTE
A. K. SAFWAT
EL SALVADOR
SALVADOR
ETHIOPIA
ETHIOPIE
FINLAND
FINLANDE
FRANCE
FRANCE
Lucien HUBERT
Se referant a l'annexe 6, chiffre IV, alinea b), le Gouvemement frans;ais declare qu'il ne
peut admettre qu'une seule remorque derriere un vehicule tracteur et qu'il n'en admettra pas
derriere un vehicule articule.
L. H.
GREECE
GRECE
GUATEMALA
GUATEMALA
HAITI
HAITI
HONDURAS
HONDURAS
HUNGARY
HONGRIE
lCELAND
ISLANDE
INDIA
INDE
N. RAGHAVAN PILLAI
Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 of this Convention
excluding annexes 1 and 2 from its application of the Convention.
IRAN
IRAN
IRAQ
IRAK
IRELAND
IRLANDE
ISRAEL
ISRAEL
M. KAHANY
M. LUBARSKY
ITALY
ITALIE
M. Enrico MELLINI
LEBANON
LIBAN
(Sous reserve de ratification)
J. MIKAOUI
LIBERIA
LIBERIA
LUXEMBOURG
LUXEMBOURG
R. LOGELIN
MEXICO
MEXIQUE
NETHERLANDS
PAYS-BAS
J. J. OYEVAAR
NEW ZEALAND
NOUVELLE-ZELANDE
NICARAGUA
NICARAGUA
NORWAY
NORVEGE
Axel RONNING
Subject to a declaration made in accordance with paragraph I of article 2 of this
Convention, excluding annex 1 from its application of the Convention.
A. R.
PAKISTAN
PAKISTAN
PANAMA
PANAMA
PARAGUAY
PARAGUAY
PERU
PEROU
PHILIPPINES
PHILIPPINES
Rodolfo MASLOG
Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 of this
Convention, excluding annex l from its application of the Convention.
POLAND
POLOGNE
PORTUGAL
PORTUGAL
ROMANIA
ROUMANIE
SAUDI ARABIA
ARABIE SAOUDITE
SWEDEN
SUEDE
Gösta HALL
Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 of this
Convention, excluding annex l from its application of the Convention.
SWITZERLAND
SUISSE
Heinrich ROTHMUND
Robert PLUMEZ
Paul GOTTRET
SYRIA
SYRIE
THAILAND
THAILANDE
TRANSJORDAN
TRANSJORDANIE
TURKEY
TURQUIE
UKRAINIAN SOVIET SOCIALIST REPUBLIC
REPUBLIQUE SOCIALISTE SOVIETIQUE D'UKRAINE
UNION OF SOUTH AFRICA
UNION SUD-AFRICAINE
H. BRUNE
Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 this Convention,
excluding annexes 1 and 2 from its application of the Convention.
UNION OF SOVIET SOCIALIST REPUBLICS
UNION DES REPUBLIQUES SOCIALISTES SOVIETIQUES
UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND
ROYAUME-UNI DE GRANDE-BRETAGNE ET D’lRLANDE DU NORD
C. A. BIRTCHNELL
Subject to the re ervation in respect of article 26 contained in paragraph 7 (d) of the Final
Act of the Conference on Road and Motor Transport and subject to a declaration made in
accordance with paragraph 1 of article 2 of this Convention, excluding annexes 1 and 2
from its application of the Convention.
UNITED STATES OF AMERICA
ETATS-UNIS D'AMERIQUE
Henry H. KELLY
Herbert S. FAIRBANK
URUGUAY
URUGUAY
VENEZUELA
VENEZUELA
YEMEN
YEMEN
YUGOSLAVIA
YOUGOSLAVIE
Ljub. KOMNENOVIĆ
ANNEXES
ANNEX 1
ADDITIONAL PROVISION CONCERNING DEFINITIONS OF MOTOR VEHICLE
AND CYCLE
Cycles fitted with an auxiliary internal combustion engine having a maximum cylinder
capacity of 50 cm3 (3.05 cu. in.) shall not be considered as motor vehicles, provided that
they retain all the normal characteristics of cycles with respect to their structure.
ANNEX 2
PRIORITY OF PASSAGE
1. When any two vehicles are simultaneously approaching a road intersection by roads of
which one does not enjoy priority over the other, the vehicle approaching from the left in
countries where the direction of traffic is on the right, and from the right in countries where
the direction of traffic is on the left, shall yield the right of way to the other vehicle.
2. The right of priority shall not necessarily apply in the case of tramcars and trains on roads.
ANNEX 3
REGISTRATION NUMBER OF VEHICLES IN INTERNATIONAL TRAFFIC
1. The registration number of a vehicle shall consist either of figures or of figures and letters.
The figures shall be in Arabic numerals as used in United Nations documents and the letters
in Latin characters. When other numerals or characters are used, they shall be repeated in
the numerals or characters of the types mentioned above.
2. The number shall be legible in normal daylight at a distance of 20 m (65 feet).
3. When the registration number is displayed on a special plate, this plate shall be fixed in a
vertical or nearly vertical position and in a plane perpendicular to the longitudinal axis of
the vehicle itself. When the number is fixed to or painted on the vehicle itself, this shall be
done on a vertical or nearly vertical surface at the back of the vehicle.
4. The rear registration number shall be illuminated as prescribed in annex 6.
ANNEX 4
DISTINGUISHING SIGN OF VEHICLES IN INTERNATIONAL TRAFFIC
1. The distinguishing sign shall be composed of one to three letters in capital Latin characters.
The letters shall have a minimum height of 80 mm (3.1 in.) and their strokes a width of 10
mm (0.4 in.). The letters shall be painted in black on a white ground of elliptical form with
the major axis horizontal.
2. If the distinguishing sign is composed of three letters, the dimensions of the ellipse shall
be at least 240 mm (9.4 in.) in width and 145 mm (5.7 in.) in height. The dimensions may
be reduced to 175 mm (6.9 in.) in width and 115 mm (4.5 in.) in height if the sign carries
less than three letters.
As regards the distinguishing signs for motorcycles, the dimensions of the ellipse, whether
the sign is composed of one, two or three letters, may be reduced to 175 mm (6.9 in.) in
width and 115 mm (4.5 in.) in height.
3. The distinctive letters for the different States and territories are as follows:
Australia AUS
Austria A
Belgium B
Belgian Congo CB
Bulgaria BG
Chile RCH
Czechoslovakia CS
Denmark DK
France F
Algeria, Tunis, Morocco, French India F
Saar SA
India IND
Iran IR
Israel IL
Italy I
Lebanon RL
Luxembourg L
Netherlands NL
Norway N
Philippines Pl
Poland PL
Sweden S
Switzerland CH
Turkey TR
Union of South Africa ZA
United Kingdom GB
Alderney GBA
Guernsey GBG
Jersey GBJ
Aden ADN
Bahamas BS
Basutoland BL
Bechuanaland BP
British Honduras BH
Cyprus CY
Gambia WAG
Gibraltar GBZ
Gold Coast WAC
Hong Kong HK
Jamaica JA
Johore JO
Kedah KD
Kelantan KL
Kenya EAK
Labuan SS
Malacca SS
Malaya (Negri Sembilan, Pahang, Perak, Selangor) FM
Malta GBY
Mauritius MS
Nigeria WAN
Northern Rhodesia NR
Nyasaland NP
Penang SS
Perlis PS
Province Wellesley SS
Seychelles SY
Sierra Leone WAL
Somaliland SP
Southern Rhodesia SR
Swaziland SD
Tanganyika EAT
Trengganu TU
Trinidad TD
Uganda EAU
Windward Islands
Grenada WG
St. Lucia WL
St. Vincent WV
Zanzibar EAZ
United States of America USA
Yugoslavia YU
Any State which has not already done so shall, on signature or ratification of, or accession
to, this Convention, notify the Secretary-General of the distinctive letters elected by that
State.
4. When the distinguishing sign is carried on a special plate this plate shall be fixed in a
vertical or nearly vertical position and in a plane perpendicular to the longitudinal axis of
the vehicle itself. When the sign is fixed to or painted on the vehicle itself, this shall be
done on a vertical or nearly vertical surface at the back of the vehicle.
ANNEX 5
IDENTIFICATION MARKS OF VEHICLES IN INTERNATIONAL TRAFFIC
1. The identification marks shall comprise:
(a) In the case of a motor vehicle:
(i) The name or the trade mark of the maker of the vehicle,
(ii) On the chassis or, in the absence of a chassis, on the body, the maker's
identification or serial number,
(iii) On the engine, the maker's engine number if such a number is placed thereon
by the maker;
(b) In the case of a trailer, either the information referred to in (i) and (ii) above or an
identification mark issued for the trailer by the competent authority.
2. The marks mentioned above shall be placed in accessible positions and shall be in a form
easily legible and not capable of being easily removed or altered.
ANNEX 6
TECHNICAL CONDITIONS CONCERNING THE EQUIPMENT OF MOTOR
VEHICLES AND TRAILERS IN INTERNATIONAL TRAFFIC
I. BRAKING
(a) Braking of motor vehicles other than motor cycles with or without sidecars
Every motor vehicle shall be equipped with brakes capable of controlling the movement of
and of stopping the vehicle in an efficient, safe and rapid way under any conditions of
loading on any up or down gradient on which the vehicle is operated.
The braking shall be operated by means of two devices so constructed that, in the event of
failure of one of the braking devices, the other shall be capable of stopping the vehicle
within a reasonable distance.
For the purpose of this annex, one of these braking devices will be called the "service
brake" and the other one the "parking brake".
The parking brake shall be capable of being secured, even in the absence of the driver, by
direct mechanical action.
Either means of operation shall be capable of applying braking force to wheels
symmetrically placed on each side of the longitudinal axis of the vehicle.
The braking surfaces shall always be connected with the wheels of the vehicle in such a
way that it is not possible to disconnect them otherwise than momentarily by means of a
clutch, gear box or free wheel.
One at least of the braking devices shall be capable of acting on braking surfaces directly
attached to the wheels of the vehicle or attached through parts not liable to failure.
(b) Braking of trailers
Every trailer having a permissible maximum weight exceeding 750 kg (1,650 lbs.) shall be
equipped with at least one braking device acting on wheels placed symmetrically on each
side of the longitudinal axis of the vehicle and acting on at least half the number of wheels.
The provisions of the preceding paragraph shall be required, however, in respect of trailers
if the permissible maximum weight does not exceed 750 kg (1,650 lbs.) but exceeds one-
half of the unladen weight of the drawing vehicle.
The braking device of trailers with a permissible maximum weight exceeding 3,500 kg
(7,700 lbs.) shall be capable of being operated by applying the service brake from the
drawing vehicle. When the permissible maximum weight of the trailer does not exceed
3,500 kg (7,700 lbs.) its braking device may be brought into action merely by the trailer
moving upon the drawing vehicle (overrun braking).
The braking device of the trailer shall be capable of preventing the rotation of the wheels
when the trailer is uncoupled.
Any trailer equipped with a brake shall be fitted with a device capable of automatically
stopping the trailer if it becomes detached whilst in motion. This provision shall not apply
to two-wheeled camping trailers or light luggage trailers whose weight exceeds 750 kg
(1,650 lbs.) provided that they are equipped in addition to the main attachment with a
secondary attachment which may be a chain or a wire rope.
(c) Braking of articulated vehicles and combinations of motor vehicles and trailers
(i) Articulated vehicles
The provisions of paragraph (a) of this part shall apply to every articulated vehicle. A semi-
trailer having a permissible maximum weight exceeding 750 kg (1,650 lbs.) shall be
equipped with at least one braking device capable of being operated by applying the service
brake from the drawing vehicle.
The braking device of the semi-trailer shall, in addition, be capable of preventing the
rotation of the wheels when the semi-trailer is uncoupled.
When required by domestic regulations a semi-trailer equipped with a brake shall be fitted
with a device capable of stopping automatically the semi-trailer if it becomes detached
whilst in motion.
(ii) Combinations of motor vehicles and trailers
Every combination of a motor vehicle and one or more trailers shall be equipped with
brakes capable of controlling the movement of and of stopping the combination in an
efficient, safe and rapid way under any conditions of loading on any up or down gradient
on which it is operated.
(d) Braking of motor cycles with or without sidecars
Every motor cycle shall be equipped with two braking devices which may be operated by
hand or foot, capable of controlling the movement of and of stopping the motor cycle in an
efficient, safe and rapid way.
II. LIGHTING
(a) Every motor vehicle other than a motor cycle with or without sidecar and capable of
exceeding 20 km (12 miles) per hour on the level shall be equipped with at least two white
or yellow driving lights, fitted in front, capable of adequately illuminating the road for a
distance of 100 m (325 feet) in front of the vehicle at night time in clear weather.
(b) Every motor vehicle other than a motor cycle with or without sidecar and capable of
exceeding 20 km (12 miles) per hour on the level shall be equipped with two white or
yellow passing lights fitted at the front of the vehicle and capable when necessary of
adequately illuminating the road at night in clear weather in front of the vehicle for a
distance of 30 m (100 feet) without causing glare or dazzle to other road users whatever
the direction of the traffic may be.
Passing lights shall be used instead of driving lights in all cases when the use of lights
causing no dazzle or glare is necessary or compulsory.
(c) Every motor cycle with or without sidecar shall have at least one driving light and one
passing light conforming to the provisions of (a) and (b) of this part. However, motor cycles
with an engine of a maximum cylinder capacity of 50 cm3 (3.05 cu. in.) may be excluded
from this obligation.
(d) Every motor vehicle other than a motor cycle without sidecar shall be equipped with two
white position (side) lights at the front. These lights shall be clearly visible at night time in
clear weather at a distance of 150 m (500 feet) from the front of the vehicle without causing
any glare or dazzle to other road users.
The part of the illuminating surface of these lights furthest from the longitudinal axis of the
vehicle shall be as near as possible to and in no case further than 400 mm (16 in.) from the
extreme outer edges of the vehicle.
Position (side) lights shall be shown at night time in all cases when the use of such lights
is compulsory and at the same time as the passing lights if no part of the illuminating
surface of the lamps of the passing lights is within 400 mm (16 in.) of the extreme outer
edges of the vehicle.
(e) Every motor vehicle and every trailer at the end of a combination of vehicles shall be
equipped at the rear with at least one red light visible at night time in clear weather at a
distance of 150 m (500 feet) from the rear of the vehicle.
(f) The registration number displayed at the rear of a motor vehicle or a trailer shall be capable
of illumination at night time in such a manner that it can be read in clear weather at a
distance of 20 m (65 feet) from the rear.
(g) The red rear light or lights and the light for the rear registration number shall be shown at
the same time as any of the following: position (side) lights, passing lights or driving lights.
(h) Every motor vehicle other than a motor cycle without sidecar shall be equipped with two
red reflex reflectors preferably of other than triangular form, fitted symmetrically at the
rear and on opposite sides of the vehicle. The outer edges of each of these reflectors must
be as near as possible to and in no case further than 400 mm (16 in.) from the outer edges
of the vehicle. These reflectors may be incorporated in the rear red lamps if these lamps
comply with the above requirements. These reflectors shall be visible at night time in clear
weather from a distance of at least 100 m (325 feet) when illuminated by means of two
driving lights.
(i) Every motor cycle without sidecar shall be equipped with a red reflex reflector preferably
of other than triangular form, fitted at the rear of the vehicle, either incorporated in, or
separate from, the rear red lamp and shall comply with the conditions of visibility
mentioned under paragraph (h) of this part.
(j) Every trailer and every articulated vehicle shall be equipped with two red reflex reflectors,
preferably triangular in shape, fitted symmetrically at the rear and on opposite sides of the
vehicle. These reflectors shall be visible at night time in clear weather from a distance of a
least 100 m (325 feet) when illuminated by means of two driving lights.
When the reflectors are triangular in shape, the triangle shall be equilateral, with sides of
at least 150 mm (6 in.) and shall be upright in position. The outer comer of each of these
reflectors shall be as near as possible to and in no case further than 400 mm (16 in.) from
the extreme outer edges of the vehicle.
(k) With the exception of motor cycles, every motor vehicle and every trailer at the end of a
combination of vehicles shall be equipped with at least one stop light at the rear showing a
red or amber light. This light shall be actuated upon application of the service brake of the
motor vehicle. If the stop light is red in colour and is either incorporated in, or associated
with, the rear red light, its intensity shall be greater than that of the rear red light. The stop
light shall not be required on trailers and semi-trailers when their dimensions are such that
the stop light of the drawing vehicle remains visible from the rear.
(l) When a motor vehicle is equipped with direction indicators, such indicators shall be one of
the following:
(i) A moveable arm protruding beyond each side of the vehicle and illuminated by a steady
amber light when the arm is in the horizontal position;
(ii) A constantly blinking or flashing amber light affixed to each side of the vehicle;
(iii) A constantly blinking or flashing light placed at each side of the front and rear of the
vehicle. The colour of such lights shall be white or orange towards the front and red or
orange towards the rear.
(m) No lights, with the exception of direction indicators, shall be flashing or blinking lights.
(n) If a vehicle is equipped with several lights of the same kind, they shall be of the same
colour and, except in the case of motor cycles with sidecars, two of these lights shall be
placed symmetrically to the longitudinal axis of the vehicle.
(o) Several lights may be incorporated in the same lighting device provided each of these lights
complies with the appropriate provisions of this part.
III. OTHER CONDITIONS
(a) Steering apparatus
Every motor vehicle shall be equipped with a strong steering apparatus which will allow
the vehicle to be turned easily, quickly and with certainty.
(b) Driving mirror
Every motor vehicle shall be equipped with at least one driving mirror of adequate
dimensions so placed as to enable the driver to view from his seat the road to the rear of
the vehicle. However, this provision shall not be compulsory for motor cycles with or
without sidecar.
(c) Warning devices
Every motor vehicle shall be equipped with at least one audible warning device of sufficient
strength which shall not be a bell, gong, siren or other strident toned device.
(d) Windscreen wiper
Every motor vehicle fitted with a windscreen shall have at least one efficient wind screen
wiper functioning without requiring constant control by the driver. However, this provision
shall not be compulsory for motor cycles with or without sidecars.
(e) Windscreens
Windscreens shall be made of a stable substance, transparent and not likely to produce
sharp splinters if broken. The objects seen through this substance shall not appear distorted.
(f) Reversing device
Every motor vehicle shall be equipped with a reversing device controlled from the driver's
seat if the weight of the motor vehicle when empty exceeds 400 kg (900 lbs.).
(g) Exhaust silencer
Every motor vehicle shall have an exhaust silencer in constant operation to prevent
excessive or unusual noise, the working of which cannot be interrupted by the driver while
on the road.
(h) Tires
The wheels of motor vehicles and their trailers shall be fitted with pneumatic tires, or with
some other tires of equivalent elasticity.
(i) Device to prevent a vehicle from running down a gradient
When travelling in a mountainous region of a country where it is required by domestic
regulations, any motor vehicle of which the permissible maximum weight exceeds 3,500
kg (7,700 lbs.) shall carry a device, such as a scotch or chock, which can prevent the vehicle
from running backwards or forwards.
(j) General provisions
(i) In so far as possible the machinery or accessory equipment of any motor vehicle shall not
entail a risk of fire or explosion, nor cause the emission of noxious gases or offensive
odours or produce disturbing noises, nor be a source of danger in case of collision.
(ii) Every motor vehicle shall be so constructed that the driver shall be able to see ahead, to the
right and to the left, clearly enough to enable him to drive safely.
(iii) The provisions relating to braking and lighting shall not apply to invalid carriages which
comply with the domestic regulations in the country of registration as regards brakes, lights
and reflectors. For the purpose of this paragraph " invalid carriage " shall mean a motor
vehicle whose unladen weight does not exceed 300 kg (700 lbs.), whose speed does not
exceed 30 km (19 miles) per hour, and which is specially designed and constructed (and
not merely adapted) for the use of a person suffering from some physical defect or disability
and is normally used by such person.
IV. COMBINATION OF VEHICLES
(a) A "combination of vehicles" may be composed of a drawing vehicle and one or two trailers.
An articulated vehicle may draw a trailer, but if such articulated vehicle is used for the
carriage of passengers, the trailer shall have not more than one axle and shall not carry
passengers.
(b) Any Contracting States may, however, indicate that it will only permit that one trailer be
drawn by a vehicle and that it will not permit an articulated vehicle to draw a trailer. It may
also indicate that it will not permit articulated vehicles for the transport of passengers.
V. TRANSITIONAL PROVISIONS
The provisions of parts I, II and paragraph (e) of part III of this annex shall apply to any
motor vehicle first registered at any time subsequent to a date two years after the entry into
force of this Convention, and to any trailer drawn thereby. The said provisions shall apply
five years after the entry into force of this Convention to any motor vehicle first registered
at any time previous to a date two years after the entry into force of this Convention, and
to any trailer.
In the meantime the following provisions shall apply:
(c) Every motor vehicle shall be equipped with either two systems of brakes, in dependent of
each other, or one system of brakes with two independent means of operation, of which
one means of operation will function, even if the other fails to function, provided that in all
cases the system used is really effective and rapid in action.
(d) Every motor vehicle travelling alone shall, during the night and from sunset, be fitted in
front with at least two white lights placed one on the right and the other on the left, and, at
the back, with a red light.
For motor cycles unaccompanied by a sidecar, the number of lights in front may be reduced
to one.
(e) Every motor vehicle shall also be equipped with one or more devices capable of effectively
illuminating the road for a sufficient distance ahead unless the two white lights prescribed
above already fulfil this condition.
If the vehicle is capable of proceeding at a speed greater than 30 km (19 miles) an hour this
distance shall not be less than 100 m (325 feet).
(f) Lamps which may produce a dazzling effect shall be provided with means for eliminating
the dazzling effect when other users of the road are met, or on any occasion when such
elimination would be useful. The elimination of the dazzling effect shall, however, leave
sufficient light to illuminate the road clearly for at least 25 m (80 feet).
(g) Motor vehicles drawing trailers shall be subject to the same regulations as separate motor
vehicles in so far as forward lighting is concerned; the rear red light shall be carried on the
back of the trailer.
ANNEX 7
DIMENSIONS AND WEIGHTS OF VEHICLES IN INTERNATIONAL TRAFFIC
1. This annex applies to highways designated in accordance with article 23.
2. On these roads the permissible maximum dimensions and weights, unladen or with load,
provided that no vehicle shall carry a maximum load in excess of that declared permissible
by the competent authority of the country in which it is registered, shall be as follows :
Metres Feet
(a) Over-all width 2.50 8.20
(b) Over-all height 3.80 12.50
(c) Over-all length:
Goods vehicles with two axles 10.00 33.00
Passenger vehicles with two axles 11.00 36.00
Vehicles with three or more axles 11.00 36.00
Articulated vehicles 14.00 46.00
Combination of vehicles with one trailer1 18.00 59.00
Combination of vehicles with two trailers1 22.00 72.00
1
The provisions of part IV of annex 6 concerning combinations of vehicles shall also apply to the combinations
of vehicles mentioned in this annex.
Metric tons Lbs.
(d) Permissible maximum weight:
(i) Per most heavily loaded axle2 8.00 17,600
(ii) Per most heavily loaded tandem axle group (the two
axles of the group being at least 40 inches (1.00 metre) 14.50 32,000
and less than 7 feet (2.00 metres apart)
(iii) Per vehicle, articulated vehicle or other combination:
Distance, in metres, Permissible maximum Distance, in feet, Permissible maximum
between the extreme weight, in metric tons, between the extreme weight in lbs, of a
axles of a vehicle, of a vehicle, articulated axles of a vehicle, vehicle, articulated
articulated vehicle or vehicle or other articulated vehicle or vehicle or other
other combination combination other combination combination
From 1 to less than 2 14.50 From 3 to less than 7 32,000
“ 7 “ 8 32,480
“ 8 “ 9 33,320
“ 2 “ 3 15.00 “ 9 “ 10 34,160
“ 10 “ 11 35,000
“ 11 “ 12 35,840
“ 3 “ 4 16.25 “ 12 “ 13 36,680
“ 13 “ 14 37,520
“ 14 “ 15 38,360
“ 4 “ 5 17.50 “ 15 “ 16 39,200
“ 16 “ 17 40,040
“ 17 “ 18 40,880
“ 5 “ 6 18.75 “ 18 “ 19 41,720
“ 19 “ 20 42,560
“ 20 “ 21 43,400
“ 6 “ 7 20.00 “ 21 “ 22 44,240
“ 22 “ 23 45,080
“ 23 “ 24 45,920
“ 7 “ 8 21.25 “ 24 “ 25 46,760
“ 25 “ 26 47,600
“ 26 “ 27 48,440
“ 8 “ 9 22.50 “ 27 “ 28 49,280
“ 28 “ 29 50,120
“ 29 “ 30 50,960
“ 9 “ 10 23.75 “ 30 “ 31 51,800
“ 31 “ 32 52,640
“ 32 “ 33 53,480
“ 10 “ 11 25.00 “ 33 “ 34 54,320
2
An axle weight shall be defined as the total weight transmitted to the road by all wheels the centres of which can
be included between two parallel transverse vertical planes 1.00 m (40 inches) apart extending across the full width
of the vehicle.
“ 34 “ 35 55,160
“ 35 “ 36 56,000
“ 11 “ 12 26.25 “ 36 “ 37 56,840
“ 37 “ 38 57,680
“ 38 “ 39 58,520
“ 12 “ 13 27.50 “ 39 “ 40 59,360
“ 40 “ 41 60,200
“ 41 “ 42 61,040
“ 13 “ 14 28.75 “ 42 “ 43 61,880
“ 43 “ 44 62,720
“ 44 “ 45 63,560
“ 14 “ 15 30.00 “ 45 “ 46 64,440
“ 46 “ 47 65,240
“ 47 “ 48 66,080
“ 15 “ 16 31.25 “ 48 “ 49 66,920
“ 49 “ 50 67,760
“ 50 “ 51 68,600
“ 16 “ 17 32.50 “ 51 “ 52 69,440
“ 52 “ 53 70,280
“ 53 “ 54 71,120
“ 17 “ 18 33.75 “ 54 “ 55 71,960
“ 55 “ 56 72,800
“ 56 “ 57 73,640
“ 18 “ 19 35.00 “ 57 “ 58 74,480
“ 58 “ 59 75,320
“ 59 “ 60 76,160
“ 19 “ 20 36.25 “ 60 “ 61 77,000
“ 61 “ 62 77,840
“ 62 “ 63 78,680
“ 63 “ 64 79,520
“ 64 “ 65 80,360
(iv) If in respect of any vehicle admitted to international traffic the permissible maximum
weight under the part expressed in metric units of the table set out in subparagraph (iii)
differs from the permissible maximum weight under the part expressed in feet and pounds,
the higher of the two figures shall be adopted.
3. Contracting States may conclude regional agreements increasing the permissible maximum
weights beyond those in the list; It is suggested, however, that the permissible maximum
weight per most heavily loaded axle should not exceed 13 metric tons (28,660 lbs.).
4. When any Contracting State designates roads to which this annex shall apply, it shall
indicate the maximum dimensions or weights provisionally permissible for traffic on such
roads:
(a) Where they have ferries, tunnels or bridges which would restrict the passage of vehicles
of the dimensions and weights permitted in this annex;
(b) Where their character or condition calls for the restriction of the circulation of such
vehicles on them.
5. Special traffic authorizations for vehicles or combinations of vehicles exceeding the
maximum dimensions or weights given herein may be issued by any Contracting State or
subdivision thereof.
6. Any Contracting State or subdivision thereof may limit or prohibit the operation of motor
vehicles upon any designated road to which this annex shall apply or impose restrictions
as to the weight of vehicles to be operated upon any such road for a limited period,
whenever any such road by reason of deterioration, heavy rain, snow, thawing or other
unfavorable climatic conditions would be seriously damaged by vehicles of the weights
normally permitted.
ANNEX 8
CONDITIONS TO BE FULFILLED BY DRIVERS OF MOTOR VEHICLES IN
INTERNATIONAL TRAFFIC
The minimum age for driving a motor vehicle under the conditions set out in article 24 of
the Convention shall be eighteen years.
Any Contracting State or subdivision thereof may, however, recognize the driving
permits issued by other Contracting States to drivers of motor cycles and invalid
carriages of a lower age than eighteen years.
ANNEX 9
MODEL DRIVING PERMIT - DIMENSIONS: 74 X 105 mm
Colour: pink
1. The permit will be drawn up in the language(s) prescribed by the legislation of the State.
2. The title of the document "Driving Permit" will be written in the language(s) prescribed in
1. above and will be followed by the translation in French “Permis de conduire”.
3. The inscriptions should be written (or at least repeated) in Latin characters or in so-called
English script.
4. The additional remarks, if any, by the competent authorities of the issuing country will not
apply to international traffic.
5. The distinguishing sign as defined in annex 4 shall be inscribed in the oval.
OUTSIDE PAGES
Reserved for endorsements by the Name of country
competent authorities of the
issuing country and including
periodic renewal.
DRIVING PERMIT
INSIDE PAGES
• Father's or husband’s name may be inserted. ••• If known.
•• Or approximate age on date of issue •••• Or thumb impression of holder.
“Permissible maximum weight” of a vehicle means the weight of the vehicle and its
maximum load when the vehicle is ready for the road.
“Maximum load” means the weight of the load declared permissible by the competent
authority of the country of registration of the vehicle.
“Light trailers” shall be of a permissible maximum weight not exceeding 750 kg (1,650
Ibs.).
ANNEX 10
MODEL INTERNATIONAL DRIVING PERMIT
DIMENSIONS: 105 X 148 mm
Colours: cover: grey
pages: white
Pages 1 and 2 shall be drawn up in the national language or languages.
The entire last page shall be drawn up in French.
Additional pages of the International Driving Permit shall repeat in other languages the
text of part I of the last page.
They shall be drawn up in the following languages:
(a) Language(s) prescribed by the legislation of the issuing State,
(b) The official languages of the United Nations,
(c) At the most six other languages, chosen at the discretion of the issuing State.
The authoritative translation of the text of the permit in the different languages shall be
communicated to the Secretary-General of the United Nations by Governments, each one
in the language which concerns it.
The written remarks shall be written in Latin characters or in so-called English script.
PAGE I PAGE 2
(Cover) (Inside cover)
LAST PAGE
Part I Part II
• Father's or husband's name may be inserted.
•• If known.
••• Or approximate age on date of issue.
•••• Or thumb impression
10.12.2020
Vabariigi Valitsuse korralduse „1949 aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Korralduse alusel ühineb Eesti Vabariik teeliikluse konventsiooniga, mis on koostatud 19.
septembril 1949. aastal Genfis (edaspidi ka Genfi teeliikluse konventsioon).
Eesti on ühinenud teeliikluse konventsiooniga, mis on koostatud 8. novembril 1968. aastal Viinis
(edaspidi ka Viini teeliikluse konventsioon), mille osalisriigid tunnustavad Eesti juhiluba. Eesti
juhiluba tunnustavad ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2006/126/EÜ1 kohaselt. Kuigi viidatud õigusaktide järgi tunnustavad paljud riigid Eesti
juhilube, on siiski riike, kes Eesti juhilube ei tunnusta. Nendest riikidest 40 (näiteks Jaapan,
Ameerika Ühendriigid või Uus-Meremaa; lisaks ka Hongkongi erihalduspiirkond) on ühinenud
1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga, mis samuti reguleerib juhilubade tunnustamist.
Sellistes riikides viibib üha enam Eestis väljastatud juhiluba omavaid isikuid, sealhulgas seal
ettevõtlusega tegelevaid isikuid, kelle huvides peaks Eesti Genfi konventsiooniga ühinema, sest siis
saab konventsiooni lepinguosalises riigis ilma täiendavaid eksameid sooritamata sõita ka Eestis
välja antud juhiloga.
Eesti ise tunnustab liiklusseaduse (edaspidi LS) § 99 kohaselt:
1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba;
2) 1968. aasta Viini teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;
3) 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;
4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi
juhiluba.
Genfi konventsioon oli allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1949 aastal. Tänaseks on
konventsioon artikli 27 kohaselt avatud ühinemiseks kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
(edaspidi ÜRO) liikmesriikidele, Eestil on seega võimalus konventsiooniga ühineda.
Konventsiooniga ühinemine jõustub kolmekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiule andmist
ÜRO peasekretärile.
Konventsiooniga ühinemisele on alternatiiviks iga riigiga eraldi läbirääkimiste pidamine juhilubade
tunnustamise osas. 40 riigiga kahepoolsete läbirääkimiste pidamine oleks aga oluliselt
aeganõudvam ja tähendaks Eestile suuremat halduskoormust. Seetõttu on asjakohane ühineda Genfi
teeliikluse konventsiooniga.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Mait Klein (telefon: 625 6379, e-post:
[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (telefon: 625 6360, e-
post:
[email protected]).
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ, 20. detsember 2006, juhilubade kohta (uuestisõnastamine)
(EÜT L 403, 30.12.2006, lk 18–60).
1
Konventsiooni on eesti keelde tõlkinud tõlkebüroo Scriba vandetõlk Kudrun Tamm.
1.3. Märkused
Konventsioon on artikli 27 kohaselt ühinemiseks avatud ÜRO liikmesriikidele, ühinemiseks on
vajalik ÜRO peasekretärile anda hoiule ühinemiskiri. Riigisiseselt on konventsiooniga ühinemiseks
tarvis Vabariigi Valitsuse heakskiitu vastavalt välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) §-le 16.
Konventsioon ei kuulu ratifitseerimisele, kuna puuduvad VäSSi §-s 20 sätestatud alused.
Konventsiooniga ühinemisel ei ole vaja muuta kehtivaid seadusi. Genfi konventsiooniga
ühinemiseks on tarvis teha muudatus majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. aasta
määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa
vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi määrus nr 50), et kehtestada Genfi konventsiooni
kohane rahvusvahelise juhiloa vorm. Konventsiooni kohaselt võib lepinguosaline riik nõuda, et iga
tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab konventsioonis
toodud mudelile, eriti juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle
väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta konventsioonis toodud mudelile. Eesti riigisisene juhiluba
ei vasta konventsioonis toodud mudelile ja seetõttu on vajalik kehtestada määruses Genfi
konventsiooni kohane rahvusvahelise juhiloa vorm.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Korraldus koosneb kolmest punktist.
Punktiga 1 kiidetakse heaks Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine.
Punktiga 2 deklareerib Eesti, et välistab konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel konventsiooni lisa 1
kohaldamise. Lisa 1 sätestab, et jalgrattaid, millele on lisatud sisepõlemismootor, mille silindri
maksimaalne töömaht on 50 cm3 ei loeta mootorsõidukiteks tingimusel, et jalgratta konstruktsioon
säilitab kõik jalgrattale omased tavapärased tunnused. Kirjeldatud sõiduk on Eesti õiguse kohaselt
mopeed ning mopeed on LSi § 2 punkti 42 mõistes mootorsõiduk. Kuna konventsiooni lisas 1
kirjeldatud jalgratas loetakse Eestis mootorsõidukiks, on vajalik konventsiooniga ühinemisel jätta
lisa 1 kohaldamata.
Punktiga 3 sätestatakse kohustus teatada ÜRO peasekretärile kooskõlas konventsiooni lisa 4
lõikega 3 riigi tunnusmärk EST. Konventsiooni kohaselt peab tunnusmärk koosnema ühest kuni
kolmest ladina kirjas suurtähest. Riigid, kes ei ole veel oma tunnusmärki peasekretärile teatanud,
teevad seda konventsiooniga ühinemisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.
aasta määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“
(edaspidi määrus nr 42) lisa 1 koodi 102 kohaselt koosneb Eesti riigi tunnusmärk kolmest tähest:
EST.
Konventsioon koosneb 7 peatükist ja 35 artiklist ning 10 lisast. Eesti õiguse vastavus konventsiooni
artiklitele on kajastatud alltoodud tabelis.
Konventsiooni preambul kirjeldab konventsiooni eesmärgina rahvusvahelise teeliikluse arendamist
ja ohutuse tõstmist teatud ühtsete reeglite kehtestamisega.
2
Artikli nr Sisukirjeldus Vastavus Eesti õigusele
I PEATÜKK
Üldsätted
1 Artiklis sätestatakse lepinguosalise Konventsiooniga ühinemisel nõustub
riigi nõustumine oma teede Eesti oma teede kasutamisega
kasutamisega rahvusvaheliseks rahvusvaheliseks liikluseks
liikluseks konventsioonis määratud konventsioonis määratud tingimustel.
tingimustel, samas ei nõuta
konventsiooni pakutavate hüvede
laiendamist sõidukile, haagisele või
juhile, mis või kes on viibinud pidevalt
selle riigi territooriumil üle ühe aasta.
2 Artiklis sätestatakse, et konventsiooni Eesti deklareerib konventsiooniga
lisad on konventsiooni lahutamatud ühinemisel, et lisa 1 jäetakse
osad, sellegipoolest jäetakse riikidele kohaldamata.
võimalus konventsioonile
allakirjutamisel, selle ratifitseerimisel Lisa 1 kohaselt ei loeta jalgrattaid,
või sellega ühinemisel või mis tahes millele on lisatud sisepõlemismootor,
ajal pärast seda jätta konventsiooni mille silindri maksimaalne töömaht on
kohaldamisel deklaratsiooniga välja maksimaalselt 50 cm3,
lisad 1 ja 2. Lepinguosalisel riigil on mootorsõidukiteks tingimusel, et
õigus mis tahes ajal teatada ÜRO jalgratta konstruktsioon säilitab kõik
peasekretärile, et peab alates nimetatud jalgrattale omased tavapärased tunnused.
kuupäevast väljajäetud lisasid Konventsiooni lisas 1 kirjeldatud sõiduk
siduvaks. on Eesti õiguse kohaselt mopeed ning
mopeed on LSi § 2 punkti 42 mõistes
mootorsõiduk. Kuna konventsiooni lisas
1 kirjeldatud jalgratas loetakse Eestis
mootorsõidukiks, on vajalik jätta lisa 1
kohaldamata.
Konventsiooni lisas 2 sätestatu vastab
Eesti õigusele ja selle kohaldamata
jätmine ei ole vajalik.
3 Artikkel sätestab, et meetmed millega Vastab.
on nõustunud lepinguosalised riigid või Eesti on ühinenud 1968. aasta Viini
millega nõustutakse tulevikus teeliikluse konventsiooniga. Samuti
eesmärgiga soodustada rahvusvahelist tunnustab Eesti Euroopa
teeliiklust, loetakse konventsiooni Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsi
eesmärgiga kokkusobivateks. Lisaks Konföderatsioonis ja Araabia
sätestab artikkel, et lepinguosalisel Ühendemiraatides välja antud juhiluba.
riigil on õigus nõuda rahvusvahelisse
liiklusesse lubatud mootorsõiduki Võlakirja või muud tagatist Eestisse
importimisel võlakirja või tagatist, mis sõiduki importimisel ei nõuta.
tagab impordimaksude tasumise ning
lepinguosaline riik peab aktsepteerima Nõue hoida rahvusvahelisel teel kõrvuti
tagatist, mille on andnud olevaid tolliasutusi ja -punkte avatud
organisatsioon, mis on seotud samadel lahtiolekuaegadel on täidetud
rahvusvahelise organisatsiooniga, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta
on väljastanud mootorsõidukile kehtiva määrusega nr 205 „Rahvusvaheliseks
3
rahvusvahelise tolliloa (näiteks carnet liikluseks avatud piiripunktid“.
de passages en douane). Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt on
Konventsioonis toodud nõuete maanteelõikudel rahvusvaheliseks
täitmiseks peavad lepinguosalised liikluseks avatud piiripunktides (Narva-
riigid püüdma hoida samal 1, Luhamaa, Koidula piiripunkt)
rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid piiriületuse võimalused tagatud 24 tundi.
tolliasutusi ja -punkte avatud samadel
lahtiolekuaegadel.
4 Artikkel sätestab konventsioonis Vastab.
kasutatavate mõistete definitsioonid. Konventsioonis sätestatud mõisted
haagis, jalgratas, juht, mootorsõiduk,
sõiduki tegelik mass, sõiduki täismass,
sõidurada, sõidutee ja tee vastavad LSi
§-s 2 sätestatud mõistetele.
Konventsiooni maksimaalse veose massi
mõistele vastab Eesti õiguses
kandevõime mõiste, liigendsõiduki
mõistele vastab määruse nr 42 § 3
punktis 75 sätestatud
poolhaagisautorongi mõiste ja
poolhaagise mõiste on sätestatud
määruse nr 42 § 3 punktis 74.
5 Artikkel keelab konventsiooni Vastab.
käsitlemise tasulise autoveo loana või Konventsiooni ei käsitleta tasulise
loana vedada muid kaupu peale autoveo loana. Veoseveo korraldamisel
sõidukis viibivate isikute tegeliku lähtutakse autoveo seadusest,
pagasi. majandustegevuse seadustiku üldosa
seadusest, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/20092,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EÜ) nr 1072/20093 ning
välislepingutes sätestatud tingimustest.
II PEATÜKK
Liikluseeskirjad
6 Artikkel kohustab lepinguosalisi riike Vastab.
võtma sobivaid meetmeid peatükis Eestis on kehtestatud reeglid LSiga,
määratud reeglite järgmise tagamiseks. autoveoseadusega ja nendest tulenevate
rakendusaktidega.
7 Artikkel kohustab juhte, jalakäijaid ja Vastab.
teisi liiklejaid tegutsema viisil, mis ei Eesti õiguse kooskõla on tagatud läbi
ohusta ega takista liiklust ja vältima LSi põhimõtete – selle § 14 lõige 7
käitumist, mis võib põhjustada sätestab, et keegi ei tohi oma tegevusega
vigastusi või kahjustada avalikku või või tegevusetusega ohustada või
eraomandit. takistada liiklust. Ohu tekitanud isik
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad
autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ
(ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71).
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule
juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87).
4
peab rakendama kõiki temale
jõukohaseid meetmeid ohu
kõrvaldamiseks või selle kahjulike
tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse
korral tuleb tekitatud ohust teavitada
politseid.
8 Artikkel sätestab kohustuse, et veo-, Vastab.
kari-, või ratsaloomadel peab olema Loomadega liiklemise nõuded on
juht, kariloomadel peab olema saatja. tagatud Eesti õiguses LSi 2. peatüki 8.
Juht peab olema igal sõidukil või jaoga, mis sätestab loomveokiga ja
sõidukite ühendil. Sõidukite ja loomadega liiklemisel esitatavad
loomade konvoide korral nõutakse nõuded.
riigisiseste määrustega ettenähtud arvu
juhte ja vajadusel tuleb konvoid jagada
mõõduka pikkusega osadeks ning neile
tuleb jätta piisav vahe, et tagada mugav
liiklemine. Juhtidel on kohustus igal
hetkel olla suutelised kontrollima oma
sõidukit või ajama loomi, teistele tee
kasutajatele lähenedes tuleb tarvitusele
võtta ohutuse tagamiseks vajalikud
ettevaatusabinõud.
9 Artikkel sätestab, et teel ühes suunas Vastab.
toimuv sõidukite liiklus peab püsima Nõuded on tagatud Eesti õiguses LSi §
samal teepoolel ning see peab olema 14 lõikega 1, mis ütleb, et sõidukite
riigi kõigil teedel sama teepool. See ei liiklus on parempoolne ja LSi §-s 45
puuduta riigisiseste määrustega toodud põhimõtetega, mis reguleerivad
kehtestatud ühesuunalist liiklust. sõiduki asukohta sõites, ning LSi § 71
Üldreeglina peab juht kahesuunaliseks lõikega 5, mis reguleerib loomadega
liikluseks mõeldud kaherealisel liiklemise nõudeid.
sõiduteel hoidma oma sõiduki
sõidureas, mis on mõeldud tema
liikumissuunas liikumiseks ja rohkem
kui kaherealistel sõiduteedel hoidma
oma sõiduki sõidureas, mis on lähim
sõidutee servale sellel teepoolel, mis on
mõeldud tema liikumissuunas
liikumiseks. Loomad tuleb hoida tee
servale nii lähedal kui võimalik
riigisiseste määruste kohaselt.
10 Artikkel kohustab sõiduki juhti hoidma Vastab.
kiirust kogu aeg kontrolli all ning Sõidukiiruse nõue on tagatud LSi §-ga
sõitma mõistlikult ja ettevaatlikult. Kui 15, mis sätestab suurimad lubatud
tingimused seda nõuavad, siis peab juht sõidukiirused. Halva nähtavuse korral
aeglustama või jääma seisma, eriti aeglustamise või vajadusel seisma
halva nähtavuse korral. jäämise nõue on tagatud LSi § 50 lõike 3
punktiga 2.
11 Artikkel kohustab juhte hoidma Vastab.
üksteisele lähenedes sõidutee serva ja Üksteisele lähenevate juhtide teeserva
jätma piisavalt ruumi vastassuunast hoidmise kohustus on toodud LSi §-s 54,
tulevatele sõidukitele või saatjaga
5
loomadele, samuti sätestab nõuded möödasõitu puudutavad nõuded on
juhi käitumisele möödasõitmise toodud LSi §-des 51–53.
korral.
12. Artikkel sätestab ristmikele Vastab.
lähenemise ja ristmike ületamise Nõuded on tagatud LSi §-dega 39 (juhi
nõuded, pöörete sooritamise nõuded märguanded), 48 (pöörded), 56 (ristmiku
sõidueesõiguse nõuded ristmikel ning ületamise nõuded) ja 57 (sõitmine
juhi märguanded sealjuures. reguleerimata ristmikul).
13. Artikkel on välja toodud nõuded Vastab.
sõidukite ja loomade peatamisele ja Artiklis 13 toodud nõuetele vastavus on
parkimisele. tagatud LSi §-ga 21, mis käsitleb sõiduki
peatumise ja parkimise nõudeid.
14. Artikkel kohustab kasutusele võtma Vastab.
koorma põhjustatud kahjude või Artiklis 14 toodud nõudele vastavus on
ohtude vältimiseks vajalikke tagatud LSi § 34 lõikega 6, mis sätestab,
ettevaatusabinõusid. et veos peab vastavalt oma eripärale ja
pakendamisele olema paigutatud,
kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta
inimest ega keskkonda, ei põhjusta
varalist kahju ega takista liiklust.
15. Artikkel esitab nõuded sõidukite ja Vastab.
sõidukite ühendite tuledele ja Artiklis 15 sätestatud nõuetele vastavus
helkuritele. on mootorsõidukitele tagatud LSi § 40
lõikega 1 ja määrusega nr 42.
LSi § 40 lõige 1 sätestab, et sõidu ajal
peavad mootorsõidukil põlema lähi- või
kaugtuled ning ääre- ja numbrituled.
Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi-
ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal
põlema ääre- ja numbrituled.
Määruses nr 42 on toodud nõuded lähi-
ja kaugtulelaternate ning
ääretulelaternate arvule ja paigutusele,
samuti helkurite kasutamisele.
16 Artiklis esitatakse nõuded Vastab.
jalgrattaga sõitmisele, teel Artikli 16 sätestatud nõuded on tagatud
paiknemisele ning sätestatakse LSi § 31 lõikega 2, mis lubab jalgratta ja
jalgratturile erand, et enne vasak- pisimopeediga sõitmist jalgrattarajal või
või tagasipööret ei pea jalgrattur jalgrattateel või võimalikult sõidutee
paiknema sõidutee keskele, kui parema ääre lähedal ja LSi § 32 lõike 1
riigisisesed õigusaktid teisiti ei punktiga 2, mis keelab vedada jalgratast,
sätesta. tasakaaluliikurit, pisimopeedi ja
mopeedi looma või teise sõidukiga.
Eesti ei kohalda artiklis toodud erandit
jalgratturitele, ka jalgrattaga tuleb
vastavalt LSi § 48 lõikele 1 suunduda
sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre
lähedale või selle pöörde jaoks
6
liikluskorraldusvahendiga ettenähtud
sõidurajale.
III PEATÜKK
Märgid ja märguanded
17 Artiklis esitatakse nõuded Vastab.
liiklusmärkidele, märkide arvu Konventsioonis toodud põhimõtted
piiramisele, piisavalt varajasele liikluse korraldamisele, liiklusmärkide
liiklejate hoiatamisele kujule ja paigaldamisele on tagatud
liiklusmärkidega ning keelatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri
kasutada tahvleid ja teateid, mida 22. veebruari 2011. aasta määrusega nr
võib segamini ajada heakskiidetud 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste
märkidega või mis muudavad tähendused ning nõuded fooridele“.
märkide lugemise keerulisemaks.
Artiklis nimetatud tahvlid ja teated on
LSi mõistes liiklusvälised teabevahendid
ning § 53 kohaselt ei tohi teabevahend
varjata liikluskorraldusvahendit,
raskendada liikluskorraldusvahendi
eristamist, liiklejat pimestada ega
tähelepanu hajutada, piirata nähtavust.
Keelatud on paigaldada liiklusvälist
teabevahendit, mis oma kujult värvilt või
kujunduselt on selline, et seda võidakse
pidada liikluskorraldusvahendiks.
IV PEATÜKK
Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele ja haagistele kohalduvad sätted
18 Artikkel kohustab lepinguosalisi riike Vastab.
või haldusüksusi ette nägema Kohustus mootorsõiduk registreerida on
seadustega sõidukite registreerimise tagatud LSi § 76 lõikega 1.
korra, pädev asutus peab väljastama
kindlaksmääratud andmetega Registreerimistunnistusele kantavate
registreerimistunnistuse, nimetatud andmete koosseis on sätestatud
tunnistust peavad lepinguosalised majandus- ja kommunikatsiooniministri
riigid aktsepteerima. 3. märtsi 2011 aasta määrusega nr 19
„Mootorsõiduki ja selle haagise
registreerimise tingimused ja kord“.
19 Artikkel esitab kohustuse, et Vastab.
mootorsõidukil peab olema pädeva Registreerimismärgi nõue on tagatud
asutuse väljastatud LSi § 76 lõikega 7.
registreerimisnumber,
registreerimisnumbri ülesehitus ja Riiklikele registreerimismärkidele ja
selle näitamise viis on täpsemalt nende valmistamisele esitatavad nõuded
määratud lisas 3. on tagatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 21. juuni
2011. aasta määrusega nr 49 „Riiklikele
registreerimismärkidele ja nende
valmistamisele esitatavad nõuded“
(edaspidi määrus nr 49).
7
20 Lisaks registreerimisnumbrile nõuab Vastab.
artikkel, et sõiduki tagaosas peab Tagatud LSi § 76 lõikega 11, mis
olema plaadil või sõidukil endal ka sätestab, et riigist väljasõidul peab Eestis
sõiduki registreerimiskoha registreeritud mootorsõidukile või
tunnusmärk, mis viitab riigile või autorongile olema taha nähtavale kohale
territooriumile, mis peab paigaldatud Eesti tunnusmärk, kui see
registreerimise seisukohast olema puudub registreerimismärgil. Riiki
eraldiseisev üksus. Tunnusmärgi sissesõidul peab välisriigis registreeritud
ülesehitus ja selle näitamise viis on mootorsõidukile või autorongile olema
täpsemalt määratud lisas 4. taha paigaldatud selle riigi tunnusmärk,
kus mootorsõiduk on registreeritud, kui
see puudub registreerimismärgil.
21 Artikkel kohustab mootorsõidukile ja Vastab.
haagisele kandma lisas 5 määratud Vaata võrdlust lisa 5 juures.
tähiseid.
22 Artikkel kohustab hoidma Vastab.
mootorsõidukeid ja haagiseid heas Tagatud LSi §-ga 73, mis sätestab
töökorras ja mehaaniliselt ohutus tehnonõuded mootorsõidukile ja selle
seisukorras, et mitte ohustada juhti ja haagisele ja nõuetele vastavuse
teisi sõidukis viibivaid isikuid või kontrollimise alused.
teisi teel viibivaid isikuid või
kahjustada avalikku või eraomandit. Mootorsõiduk ja haagis vastavad lisa 6
Lisaks peavad mootorsõidukid ja sätetele (vaata ka võrdlust lisa 6 juures).
haagised ning nende seadmed
vastama lisas 6 sätestatule.
23 Artikkel sätestab, et lepinguosalise Vastab.
riigi või selle haldusüksuse teedel Eestis on lubatud sõidukite
liigelda lubatavate sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja massid
maksimaalsed massid otsustatakse otsustatud määrusega nr 42 ja puuduvad
riigisiseste õigusaktidega. konventsiooni artiklile 23 vastavad
Piirkondlikes kokkulepetes osalevate määratud teatud teed, millel kehtiksid
riikide määratud teedel või nimetatud konventsiooni lisas 7 määratletud
kokkulepete puudumisel maksimaalsed lubatud mõõtmed ja
lepinguosalise riigi määratud teedel massid.
kehtivad lisas 7 määratletud
maksimaalsed lubatud mõõtmed ja
massid.
V PEATÜKK
Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite juhid
24 Artikkel kohustab lepinguosalisi riike Vastab.
lubama ilma täiendava Artiklis sätestatud nõue on tagatud LSi §
eksamineerimiseta oma teedel sõita 99 lõikega 1, mis sätestab, et Eestis
sellisel juhil, kes on lubatud riigi kehtib muuhulgas 1949. aasta Genfi
territooriumile ja kes vastab lisas 8 teeliikluse konventsiooni osalisriigis
toodud tingimustele ja kellele on väljastatud juhiluba.
väljastatud kehtiv juhiluba pärast
seda, kui ta on tõendanud oma Eesti nõuab rahvusvahelist juhiluba LSi
pädevust teise lepinguosalise riigi või § 99 lõigete 11 ja 12 alusel, kui
selle haldusüksuse pädevale konventsiooni osalisriigis väljastatud
asutusele või nõuetekohaselt juhiloa kanded ei ole tehtud ladina trüki-
8
volitatud seltsile, ning kes juhib või kirjutuskirjas või ladina kirja
lisades 9 ja 10 määratletud kategooria translitereeritud. Rahvusvahelist
või kategooriate mootorsõidukeid, juhiluba annab Eesti välja määruse nr 50
mille kohta luba on väljastatud. § 25 kohaselt Maanteeamet.
Lepinguosalised riigid võivad nõuda,
et tema territooriumile lubatud juht Juhtimisõiguse äravõtmist reguleerivad
kannab kaasas rahvusvahelist LSi §-d 124–126. Eesti õiguse kohaselt
juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud saab juhtimisõiguse peatada, ära võtta
näidisele, eriti kui juht pärineb riigist, või kehtetuks tunnistada. Juhtimisõigus
kus riigisisest juhiluba ei nõuta või peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on
kus talle väljastatud riigisisene möödunud või kui saabub
juhiluba ei vasta lisas 9 toodud mootorsõidukijuhi järgmise
näidisele. Riigisisese ja ka tervisekontrolli läbimise tähtpäev.
rahvusvahelise juhiloa kasutamise
õiguse võib ära võtta, kui on Maanteeamet peatab mootorsõiduki
ilmselge, et juhiloa väljastamine juhtimisõiguse, kui mootorsõidukijuhi
tingimused ei ole enam täidetud. terviseseisund ei vasta LSis toodud
Lepinguosaline riik võib juhilt nõuetele.
juhiloa ära võtta ainult siis, kui juht
on pannud toime liiklusrikkumise, Mootorsõiduki juhtimisõigus
mis tooks lepinguosalise riigi tunnistatakse kehtetuks, kui isik on
õigusaktide kohaselt kaasa juhiloa juhtimisõiguse saanud pettuse teel või
äravõtmise. kui talle on juhiluba välja antud võltsitud
või valeandmeid sisaldava dokumendi
alusel.
LSi § 129 lõike 5 kohaselt, kui isikul on
peatatud või ära võetud välisriigis antud
juhtimisõigus, siis juhtimisõigus taastub
pärast peatamise või äravõtmise tähtaja
möödumist.
25 Lepinguosalised riigid kohustuvad Vastab.
edastama üksteisele informatsiooni, Isikuandmete kaitse seaduse 4. peatüki 7.
mille alusel on võimalik tuvastada jagu lubab isikuandmete kolmandale
riigisisese või rahvusvahelise juhiloa riigile edastamist süüteo tõkestamiseks,
omanikke, kui nende suhtes on avastamiseks või menetlemiseks või
alustatud liiklusrikkumise menetlust. karistuse täideviimiseks. Andmete
Lisaks kohustuvad nad avaldama edastamisel tuleb lähtuda isikuandmete
informatsiooni, mis on vajalik juhiloa kaitse seaduse §-des 46–50 sätestatust.
omaniku tuvastamiseks või selle
isiku tuvastamiseks, kelle nimele on Eesti võtab konventsiooniga
registreeritud raskesse ühinemisega kohustuse edastada
liiklusõnnetusse sattunud välisriigi informatsiooni, mille alusel on võimalik
sõiduk või kes on selle omanik. tuvastada riigisisese või rahvusvahelise
juhiloa omanikke, kui nende suhtes on
alustatud liiklusrikkumise menetlust.
Lisaks võtab Eesti kohustuse avaldada
informatsiooni, mis on vajalik juhiloa
omaniku tuvastamiseks või selle isiku
tuvastamiseks, kelle nimele on
registreeritud tõsisesse liiklusõnnetusse
9
sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle
omanik.
VI PEATÜKK
Rahvusvahelises liikluses osalevatele jalgratastele kohalduvad sätted
26 Artikkel sätestab nõuded jalgratta Vastab.
varustusele. Jalgrattal peab olema LSi § 87 lõike 1 kohaselt peab jalgrattal
vähemalt üks töökorras pidur, olema töökorras pidur, signaalkell ja ees
helisignaalseade ning ees valge või valge ja taga punane ning vähemalt ühe
kollane tuli ning taga punane tuli või ratta mõlemal küljel kollane või valge
helkur. helkur.
Lisaks peab jalgrattal põlema pimeda
ajal või halva nähtavuse korral sõites ees
valge ja taga punane tuli (LSi § 87 lõige
3).
VII PEATÜKK
Lõppsätted
27–35 Lõppsätetes kirjeldatakse Konventsioon oli allakirjutamiseks
konventsiooni ratifitseerimise ja avatud kuni 31. detsembrini 1949.
konventsiooniga ühinemise aluseid,
võimalust riikidele laiendada Eesti soovib artikli 27 lõike 3 kohaselt
konventsiooni reegleid konventsiooniga ühineda. Ühinemine
territooriumitele, mille jõustub lõike 4 järgi siis, kui ÜRO
rahvusvaheliste suhete eest riik peasekretärile antakse hoiule
vastutab, konventsiooni jõustumise ühinemiskiri.
tähtaegu, konventsiooni muutmise
protseduurireegleid, denonsseerimise Konventsiooni on võimalik
võimalust, vaidluste lahendamise denonsseerida üks aasta varem ÜRO
aluseid, kohustusi ÜRO peasekretärile saadetava teatega.
peasekretärile seoses konventsiooni Lepingosaliste riikide vahelisi vaidlusi
muutmisega ja sellega ühinemisega. lahendatakse Rahvusvahelises Kohtus.
LISA 1
LISASÄTE MOOTORSÕIDUKI JA JALGRATTA DEFINITSIOONIDE KOHTA
Lisa sätestab, et jalgrattaid, millele on Ei vasta.
lisatud sisepõlemismootor, mille Konventsiooni lisas 1 kirjeldatud sõiduk
silindri maksimaalne töömaht on 50 on LSi § 2 punkti 42 mõistes mopeed.
cm3, ei loeta mootorsõidukiteks Sätte kohaselt on mopeed kahe-, kolme-
tingimusel, et jalgratta või neljarattaline mootorsõiduk, mille
konstruktsioon säilitab kõik tühimass ei ületa 425 kilogrammi ja
jalgrattale omased tavapärased mille valmistajakiirus ei ületa 45
tunnused. kilomeetrit tunnis ning mille
sisepõlemismootori kasulik võimsus või
elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus
ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil
nelja kilovatti ning neljarattalisel
mopeedil kuut kilovatti. Kaherattalise
mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei
ületa 50 kuupsentimeetrit ning kolme- ja
10
neljarattalise mopeedi sädesüütega
sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50
kuupsentimeetrit.
Ühinemise korralduse punkti 2 alusel
tehakse lisa 1 kohaldamist välistav
deklaratsioon.
LISA 2
SÕIDUEESÕIGUS
Lisa sätestab, et kui samal ajal Vastab.
lähenevad kaks sõidukit sellisele LSi § 17 lõike 5 punkti 5 kohaselt peab
ristmikule, mille kummalgi teel ei ole mitterööbassõidukijuht andma teed juhi
teise suhtes sõidueesõigust, siis peab suhtes paremalt lähenevale või paremal
parempoolse liiklusega riikides asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite
vasakult tulev sõiduk ja vasakpoolse liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord
liiklusega riikides paremalt lähenev ei ole seaduses teisiti määratud.
sõiduk andma teisele sõidukile
sõidueesõiguse. Sõidueesõigust ei Eesti kasutab lõikes 2 nimetatud erisust,
pruugita kohaldada teedel sõitvatele mitterööbassõidukijuht peab andma teed
trammidele ja rongidele. trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja
trammi liikumisteed lõikuvad ja
liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti
(LSi § 17 lõike 5 punkt 8). Kohustus on
teed anda ka raudteesõidukile (LSi § 19
lõige 1).
LISA 3
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE
REGISTREERIMISNUMBER
Lisa esitab nõuded sõiduki Vastab.
registreerimismärgile, selle Nõuded registreerimismärgile on toodud
paigutusele, loetavuskaugusele ja LSi § 76 lõike 13 ja § 158 lõike 7 alusel
valgustusele. Sõiduki kehtestatud määrusega nr 49. Määruse §
registreerimismärk peab koosnema 3 lõike 5 kohaselt peavad
numbritest või numbritest ja registreerimismärkidel kasutatavateks
tähtedest, numbrid peavad olema sümboliteks olema ladina tähestiku
araabia numbrid, tähed peavad olema suurtähed ja araabia numbrid.
ladina tähed. Registreerimisnumber
peab olema loetav tavapärase Loetavuskauguse, paigalduse ja
päevavalguse korral 20 m kauguselt valgustatuse nõuete vastavus on täidetud
ja tagumine registreerimisnumber määrusega nr 42. Määruse lisade 1, 2 ja
peab olema valgustatud. 3 koodi 101 kohaselt peab
registreerimismärk olema loetav
hajutatud päevavalguse korral 40 meetri
ulatuses ja pimeda ajal tagumine
registreerimismärk, nõuetekohase
registreerimismärgi valgustusega, 25
meetri ulatuses. Registreerimisnumbri
vertikaalse asendi nõue on lisaks tagatud
11
nõukogu direktiivi 70/222/EMÜ4,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/62/EÜ5 ja komisjoni
delegeeritud määrusega (EL) 44/20146.
LISA 4
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TUNNUSMÄRK
Lisa sätestab nõuded tunnusmärgile Vastab.
ja selle paigutusele, loetleb erinevate Nõuete vastavus on täidetud määrusega
riikide tunnusmärgid, kohustab neid nr 42. Määruse lisa 1 koodi 102 kohaselt
riike, kes ei ole tunnusmärki veel koosneb Eesti riigi tunnusmärk kolmest
ÜRO peasekretärile teatanud, seda tähest: EST. Koodi 102 kohaselt on riigi
tegema konventsiooni tunnusmärk ellips, mille telgede
ratifitseerimisel või sellega pikkused on vähemalt 240 mm ja 145
ühinemisel. mm. Mootorratastel ja nende haagistel
on lubatud kasutada märki mõõtmetega
175 mm ja 115 mm. Märgi värv on valge,
tähekombinatsioon ja ääris on mustad.
Märk kinnitatakse sõiduki tagaosale.
Eesti teatab konventsiooniga ühinemisel
ÜRO peasekretärile riigi tunnusmärgi.
LISA 5
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TÄHISED
Lisa sätestab nõuded sõidukite Vastab.
tähistele, tähised peavad sisaldama Nõuete vastavus on tagatud määrusega
sõiduki tootja nime ja kaubamärki, nr 42.
šassiil või kerel tootja tähist, mootoril
mootorinumbrit ja peavad olema Määruse lisade 1, 2 ja 3 koodi 601
paigaldatud ligipääsetavatesse kohaselt peab valmistajatehase tähis
kohtadesse, olema lihtsasti loetavad, (VIN-kood) olema kantud sõiduki
kuid nende eemaldamine või šassiile, kerele või muule samalaadsele
muutmine peab olema raskendatud. konstruktsioonile ja olema selgelt
tuvastatav 30 aasta jooksul. VIN-kood
(vehicle identification number) on 17
tähest ja numbrist koosnev tehasetähis,
mille valmistaja on määranud konkreetse
sõiduki tähistamiseks ja mis koosneb
4
Nõukogu direktiiv, 20. märts 1970, mootorsõidukite ja nende haagiste tagumise registreerimismärgi paigalduskohta
ja kinnitamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 076, 6.04.1970, lk 25–26).
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/62/EÜ, 13. juuli 2009, kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite
tagumise registreerimismärgi paigalduskoha kohta (ELT L 198, 30.07.2009, lk 20–27).
6
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 44/2014, 21. november 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattaliste ning väikeste neljarattaliste sõidukite konstruktsiooni- ja
üldise tüübikinnituse nõuete osas EMPs kohaldatav tekst (ELT L 25/1, 28.01.2014, lk 1–102).
12
kolmest: kolme esimese kohaga
määratakse valmistaja rahvusvahelise
valmistajate nimistu järgi, järgnevad
sõidukit kirjeldavad andmed ja
konkreetse sõiduki valmistamise
järjenumber.
LISA 6
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE JA HAAGISTE
VARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED
I. I osa sätestab nõuded Vastab.
Pidurdamine mootorsõidukite, haagiste ja Nõuete vastavus on tagatud määruse nr
liigendsõidukite piduritele. 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 4 toodud
nõuetega.
II. Tuled II osas on sätestatud nõuded Vastab.
mootorsõidukite, mootorrataste ja Nõuete vastavus on tagatud määruse nr
haagiste tuledele, nende arvule, 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 2 „Valgustus-
värvusele ning valgustugevusele. ja valgussignalisatsiooniseadmed“
Lisaks esitatakse nõuded sõidukite toodud nõuetega. Kaugtulede
helkuritele. kasutamise nõuded on sätestatud LSi §-s
41.
III. III osa sätestab nõuded Vastab.
Muud juhtimisseadisele, tahavaatepeeglile, Juhtimisseadisele esitatud nõuetele
tingimused hoiatusseadmetele, klaasipuhastile, vastavus on tagatud määruse nr 42
esiklaasile, tagurdusseadmele, lisades 1, 2, ja 3 grupis 3
summutile, rehvidele, kallakust „Juhtimisseadmed“ sätestatud nõuetega.
allaveeremist takistavale seadmele, Tahavaatepeegli nõuete vastavus on
lisaseadmetele ja sõidukite selliselt tagatud määruse nr 42 lisa 1 koodiga
ehitamisele, et oleks tagatud juhile 611, lisa 2 koodiga 608 ja lisa 3 koodiga
vajalik vaateväli. Lisaks sätestatakse 603.
erisus, et pidurdamist ja tulesid
puudutavaid sätteid ei kohaldata Hoiatusseadmete vastavus on tagatud
invasõidukitele, mis vastavad määruse nr 42 lisa 1 koodiga 621, lisa 2
registreerimisriigi kohalikele koodiga 616 ja lisa 3 koodiga 609.
õigusaktidele pidurite, tulede ja
helkurite osas. Nõuded klaasipuhastile on tagatud
määruse nr 42 lisa 1 koodidega 613 ja
614 ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 97/24/EÜ7 , nõukogu
direktiivi 78/318/EMÜ8 ja komisjoni
delegeeritud määrusega (EL) nr 3/2014.
Esiklaasile esitatud nõuded on tagatud
määruse nr 42 lisa 1 koodiga 612, E-
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/24/EÜ, 17. juuni 1997, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite
teatavate osade ja omaduste kohta (EÜT L 226, 18.08.1997, lk 1–454).
8
Nõukogu direktiiv 78/318/EMÜ, 21. detsember 1977, mis puudutab mootorsõidukite klaasipuhasti- ja -pesurisüsteeme
käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist (EÜT L 81, 28.03.1978, lk 49).
13
reegliga nr 43 ja nõukogu direktiiviga
92/22/EMÜ9.
Tagurdamisseade ehk nii-öelda
tagurpidikäik on kõigil tänapäeva
sõidukitel ja selline nõue tuleneb
Euroopa Liidu tüübikinnitusreeglitest ja
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni
eeskirjadest.
Summutile esitatud nõuded on tagatud
määruse nr 42 lisa 1 koodiga 706, lisa 2
koodiga 705 ja lisa 3 koodiga 701,
mürale esitatud nõuded on tagatud
määruse nr 42 koodidega 708–711.
Rehvidele esitatud nõuded on tagatud
määruse nr 42 lisade 1, 2, ja 3 grupis 5
sätestatud nõuetega.
Nõuded kallakust allaveeremist
takistavale seadmele on tagatud määruse
nr 42 lisade 1 ja 2 koodiga 106.
Lisaseadmetele esitatud nõuded on
tagatud määruse nr 42 § 2 lõikes 3
sätestatuga ja juhi vaatevälja tagamise
nõuded on tagatud määruse nr 42 lisa 1
koodiga 612 ja lisa 2 koodiga 609.
Invasõidukitele erisust Eestis
kehtestatud ei ole.
IV. Sõidukite IV osas sätestatakse, millistest Vastab.
ühend sõidukitest ja haagistest sõidukite Nõuded on tagatud määruse nr 42 § 3
ühend võib koosneda ning tuuakse punktiga 14 ning LSi § 34 lõikega 2.
välja erisused reisijate vedamisel.
V. V osas tuuakse välja üleminekusätted Üleminekusätted ei ole tänaseks enam
Üleminekusät lisa osade kohaldamise kohta ning asjakohased, kirjeldatud
ted kuni kohaldamiseni vahepealsel ajal üleminekuperiood on möödunud.
kehtivad sätted.
LISA 7
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE MAKSIMAALSED
MÕÕTMED JA MASSID
Lisas tuuakse välja rahvusvahelisel Eesti ei ole määranud artikli 23 kohaseid
liikluses osalevate sõidukite teid.
mõõtmed ja massid artikli 23
kohaselt määratud teedele.
9
Nõukogu direktiiv 92/22/EMÜ, 31. märts 1992, mootorsõidukite ja nende haagiste turvaklaaside ja klaasmaterjali
kohta (EÜT L 129, 14.05.1992, lk 11–94).
14
LISA 8
TINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE
MOOTORSÕIDUKITE JUHID
Sätestatakse, et minimaalne vanus Vastab osaliselt.
mootorsõiduki juhtimiseks peab LSi § 103 lõige 1 sätestab juhi vanuse
olema reeglina 18 aastat, siiski alammäärad ja selle kohaselt peavad
jäätakse lepinguosalistele riikidele enamike kategooriate
õigus tunnustada teise lepinguosalise mootorsõidukijuhid olema vähemalt 18-
riigi väljastatud mootorratta või aastased. Alla 18-aastasel isikul on
invasõiduki juhiluba, mis on võimalus omada vaid AM-, A1- ja B1-
väljastatud alla 18-aastasele. kategooria juhtimisõigust. Seega 16- ja
17-aastasel A1-kategooria
juhtimisõiguse omajal tuleb arvestada, et
lepinguosaline riik võib tunnustada tema
juhtimisõigust konventsiooni artiklis 24
määratud tingimustel või ka mitte seda
teha. Noorem kui 18-aastane AM- ja B1-
kategooria juhiloa omanik peab
arvestama, et tema juhiluba ei tunnustata
lepinguosalise riigi või tema
haldusüksuse poolt artiklis 24 määratud
tingimustel.
Konventsiooni sätted ei piira
lepinguosalisel riigil kehtestada
madalamat vanusemäära, kuid sellist
juhiluba ei pea teine lepinguosaline riik
tunnustama. Kui lepinguosaline riik
täidab vanuse alammäära, siis peab teine
lepinguosaline riik sellist juhiluba
tunnustama.
LISA 9
JUHILOA NÄIDIS — MÕÕTMED : 74 × 105 mm
Lisas esitatakse nõuded juhiloale, selle värvusele, Ei vasta.
mõõtmetele, kohustuslikele sissekannetele ja juhiloa Eestis on juhiloa vorm kehtestatud
näidis. määrusega nr 50.
Juhiloa näidis on järgmine: Juhilubade kujundus ja mõõtmed on ajas
muutunud. Viimane, alates 2016. aastast
Välimised lehed kasutusel olev juhiloa vorm on
alljärgnev:
Sisemised lehed
15
Juhiloa mõõtmed erinevad
konventsioonis ettenähtust ja on
85,6×53,98×0,76 mm, roosa värvus
vastab konventsioonile. Vastavalt
konventsioonile on olemas kiri
„Juhiluba“ eesti keeles ja sellele järgneb
prantsuskeelne tõlge „Permis de
conduire“. Sissekanded on tehtud
ladina tähtedega, riigi tunnusmärk aga
ei ole kantud ovaali sisse.
Kattuvad andmed juhiloa vormidel on
veel juhiloa omaniku ees- ja
perekonnanimi, sünnikuupäev ja -koht,
juhiloa omaniku foto, omaniku allkiri,
juhiloa väljaandmise kuupäev, välja
andnud asutuse nimi, juhiloa
kehtivusaeg, omaniku allkiri ja pädeva
austuse jaoks lisamärkuste lahter.
Konventsiooni kohasel juhiloavormil on
lisaks juhiloa omaniku aadressi andmed
ja asutuse pitserid. Eesti juhiloa vormil
seevastu juhiloa number ja juhiloa
kehtivuse algus, kategooria kehtivuse
algus ja lõpp.
Sõidukite kategooriaid, mille kohta
juhiluba kehtib, on ajaga oluliselt
lisandunud, konventsiooni juhiloa
16
vormil on viis erinevat kategooriat (A-,
B-, C-, D-, ja E-kategooria), Eesti juhiloa
vormil 15 (AM-, A1-, A2-, A-, B1-, B-,
C1-, C-, D1-, D-, BE-, C1E-, CE-, D1E-
ja DE-kategooria).
Kui riigisisene juhiluba ei vasta
konventsioonis toodud mudelile, võib
lepinguosaline riik nõuda, et tema
territooriumile lubatud juht kannab
kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis
vastab konventsioonis toodud mudelile.
Kuna Eesti riigisisene juhiluba ei vasta
konventsioonis toodud mudelile, hakkab
Eesti välja andma Genfi konventsiooni
kohast rahvusvahelist juhiluba.
LISA 10
RAHVUSVAHELISE JUHILOA NÄIDIS
Lisas tuuakse välja nõuded rahvusvahelisele Ei vasta.
juhiloale ja selle näidis. Eesti on kehtestanud 1968. aasta Viini
teeliikluse konventsiooni kohase juhiloa
vormi määrusega nr 50.
Genfi teeliikluse konventsiooni kohase
rahvusvahelise juhiloa kujundus erineb
Viini teeliikluse konventsiooni juhiloa
vormist. Konventsiooniga ühinemisel on
vajalik kehtestada rahvusvahelise juhiloa
vorm. Vorm kehtestatakse käesoleva
eelnõu kooskõlastamise ja
konventsiooniga ühinemiskirja ÜRO
peasekretärile hoiule andmise
vahepealsel perioodil eraldi eelnõuga.
17
Rahvusvahelise juhiloa näidis:
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on ELi õigusega kooskõlas.
18
4. Korralduse mõjud
Korraldusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale, ega regionaalarengule.
4.1 Mõju majandusele
Korraldus mõjutab kaudselt Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Konventsiooniga
ühinemine võimaldab lepinguosalistes riikides Eesti juhiloaga sõidukit juhtida, ilma, et selleks
tuleks sooritada täiendavaid eksameid. See lihtsustab lepinguosalistes riikides ettevõtlusega
tegelevate isikute liikumist ja seeläbi aitab kaasa ettevõtete konkurentsivõimele.
4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Maanteeamet peab hakkama konventsiooniga ühinemisel väljastama konventsiooni kohast
rahvusvahelist juhiluba.
Eesti võtab konventsiooniga ühinemisega kohustuse edastada informatsiooni, mille alusel on
võimalik tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa omanikke, kui nende suhtes on alustatud
liiklusrikkumise menetlust. Lisaks võtab Eesti kohustuse avaldada informatsiooni, mis on vajalik
juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud tõsisesse
liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik.
4.3 Mõju juhiloa omanikele
Konventsiooniga ühinemine võimaldab juhiloa tunnustamise 40 riigis ja ühel territooriumil, kes on
ühinenud 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga, aga ei ole ühinenud 1968. aasta Viini
teeliikluse konventsiooniga ja kes ei ole osa Euroopa Majanduspiirkonnast ning kes Eesti juhiluba
täna ei tunnusta (näiteks Jaapan, Ameerika Ühendriigid või Uus-Meremaa). Sellistes riikides viibib
üha enam Eestis väljastatud juhiluba omavaid isikuid, sealhulgas seal ettevõtlusega tegelevaid
isikuid, kelle huvides peaks Eesti Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinema.
Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, aga pole ühinenud Viini teeliikluse
konventsiooniga ja kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmed on: Alžeeria, Ameerika
Ühendriigid, Argentiina, Austraalia, Bangladesh, Barbados, Benin, Botswana, Burkina Faso,
Dominikaani Vabariik, Egiptus, Fidži, Guatemala, Haiti, India, Jaapan, Jamaica, Jordaania,
Kambodža, Kanada, Kongo Vabariik, Laos, Lesotho, Liibanon, Madagaskar, Malaisia, Malawi,
Mali, Namiibia, Paapua Uus-Guinea, Paraguay, Rwanda, Sierra Leone, Singapur, Sri Lanka, Süüria,
Togo, Trinidad ja Tobago, Uganda ja Uus-Meremaa. Kuivõrd Genfi konventsiooni lepinguosalised
riigid on ka Ühendkuningriik ja Portugal ning Hiina esitas pärast Hongkongi ja Macau
erihalduspiirkondade liitmist 1997. ja 1999. aastal deklaratsioonid, mille järgi jätkab konventsiooni
kohaldamist ka nende suhtes, siis hakkaks Eesti juhiluba kehtima ka Hongkongis ja Macaus.
Artikli 24 lõike 2 kohaselt võib lepinguosaline riik nõuda, et tema territooriumile lubatud juht
kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud näidisele, eriti juhtudel, kui juht
pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta
lisas 9 toodud näidisele. Eesti riigisisene juhiluba ei vasta konventsiooni lisas 9 toodud näidisele ja
lepinguosalisse riiki reisides tuleb Maanteeametist taotleda Genfi konventsiooni kohast
rahvusvahelist juhiluba. Rahvusvaheline juhiluba kehtib ainult koos Eesti riigisisese juhiloaga ning
väljastatakse kehtiva Eesti riigisisese juhiloa alusel kehtivusega üks aasta. Rahvusvahelise juhiloa
19
taotlemiseks tuleb Maanteeameti teenindusbüroole esitada isikut tõendav dokument ja värviline
dokumendifoto suurusega vähemalt 35×45 mm ning tasuda riigilõiv 26 eurot.
Noorematel, kui 18-aastastel juhiloa omanikel tuleb arvestada, et nende juhtimisõigust ei pruugi
lepinguosaline riik tunnustada. Konventsiooni artiklis 24 määratud tingimuste alusel peab
minimaalne vanus mootorsõiduki juhtimiseks olema kaheksateist aastat. Sellegipoolest võivad
lepinguosalised riigid või nende haldusüksused tunnustada teise lepinguosalise riigi väljastatud
mootorratta ja invasõiduki juhiluba, mis on väljastatud alla 18-aastasele. Alla 18-aastasel isikul on
Eestis võimalus omada AM-, A1- ja B1-kategooria juhtimisõigust (LSi § 103 lõige 1). 16- ja 17-
aastasel A1-kategooria juhtimisõiguse omajal tasub uurida konventsiooniga ühinenud riiki
reisimisel, kas konkreetne riik tunnustab tema mootorratta juhtimisõigust või mitte.
5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja korralduse
rakendamise eeldatavad tulud
Konventsiooniga ühinemisel tuleb Maanteeametile täiendava kuluna trükkida konventsiooni
kohaseid rahvusvahelise juhiloa blankette ning teha IT-arendus liiklusregistris. Liiklusregistri
arendamise ligikaudne maksumus on 17 000 eurot.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on vajalik kehtestada määruses nr 50
rahvusvahelise juhiloa vorm.
Välisministeerium ei anna konventsiooniga ühinemiskirja enne ÜRO peasekretärile hoiule, kui
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud vajalikud määruse muudatused ning kui
Maanteeamet on valmis saanud vajalikud arendused ja on valmis rahvusvahelist juhiluba
väljastama.
Tulude laekumine riigilõivu näol oleneb rahvusvaheliste juhilubade taotlemise arvust,
rahvusvahelise juhiloa saamiseks tuleb tasuda riigilõivu 26 eurot.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
Konventsioon jõustub sellega ühineva riigi jaoks kolmekümnendal päeval pärast ühinemiskirja
hoiule andmist ÜRO peasekretärile.
Eesti esitab konventsiooniga ühinemisel kaks deklaratsiooni. Esimese deklaratsiooniga teatatakse,
et Eesti Vabariik välistab konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel konventsiooni lisa 1 kohaldamise.
Teise deklaratsiooniga teatatakse konventsiooni lisa 4 lõike 3 järgi, et Eesti Vabariigi tunnusmärk
on EST.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu, kes kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
20
TEELIIKLUSE KONVENTSIOON. ALLA KIRJUTATUD 19. SEPTEMBRIL 1949
GENFIS
Lepinguosalised riigid, taotledes rahvusvahelise teeliikluse arendamist ja ohutuse tõstmist teatud
ühtsete reeglite kehtestamisega,
on kokku leppinud järgmises.
I PEATÜKK
Üldsätted
ARTIKKEL 1
1. Lepinguosaline riik nõustub oma teede kasutamisega rahvusvaheliseks liikluseks käesolevas
konventsioonis määratud tingimustel, säilitades samal ajal jurisdiktsiooni oma teede kasutamise
üle.
2. Üheltki lepinguosaliselt riigilt ei nõuta konventsiooni pakutavate hüvede laiendamist sõidukile,
haagisele või juhile, mis või kes on viibinud pidevalt selle riigi territooriumil üle ühe aasta.
ARTIKKEL 2
1. Konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatud osad; sellegipoolest võib riik konventsioonile
allakirjutamisel, selle ratifitseerimisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda jätta
konventsiooni kohaldamisel deklaratsiooniga välja lisad 1 ja 2.
2. Lepinguosaline riik võib mis tahes ajal teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
peasekretärile, et peab alates nimetatud teate kuupäevast siduvaks lisasid 1 ja 2, mis jäeti välja
selle artikli lõike 1 kohaselt.
ARTIKKEL 3
1. Meetmeid, millega on nõustunud kas kõik lepinguosalised riigid või mõned nendest või millega
nõustutakse tulevikus eesmärgiga soodustada rahvusvahelist teeliiklust tolli, politsei, tervise ja muude
nõuete lihtsustamise teel, loetakse konventsiooni eesmärgiga kokkusobivateks.
2. a) Lepinguosaline riik võib nõuda rahvusvahelisse liiklusesse lubatud mootorsõiduki importimisel
võlakirja või muud tagatist, mis tagab impordimaksude tasumise, mida nimetatud tagatise puudumise
korral sisse nõutaks.
b) Lepinguosaline riik aktsepteerib selle artikli kontekstis tagatist, mille on andnud selle
territooriumil asutatud organisatsioon, mis on seotud rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on
väljastanud mootorsõidukile kehtiva rahvusvahelise tolliloa (näiteks carnet de passages en
douane).
3. Käesolevas konventsioonis toodud nõuete täitmiseks peavad lepinguosalised riigid püüdma hoida
samal rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid tolliasutusi ja -punkte avatud samadel lahtiolekuaegadel.
ARTIKKEL 4
1. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
rahvusvaheline liikus – liiklus, mis ületab vähemalt ühte piiri;
tee – sõidukitele liiklemiseks mis tahes moel avatud trass;
sõidutee – tee osa, mida tavaliselt kasutavad liiklemiseks sõidukid;
sõidurada – sõidutee osa, mis on piisavalt lai sõidukite liikumiseks ühes reas;
juht – isik, kes juhib teel sõidukit, kaasa arvatud jalgratast, või veoloomi või ratsutab või ajab
kariloomi või kelle käes on eespool mainitu tegelik füüsiline juhtimine;
mootorsõiduk – omal jõul liikuv sõiduk, mida tavaliselt kasutatakse inimeste või kaupade veoks
teel, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid ja elektrijuhtidega ühendatud sõidukid. Riigid,
kelle jaoks on lisa 1 siduv, ei tohi selle definitsiooniga hõlmata jalgrattaid, mis on varustatud
nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga;
liigendsõiduk – mootorsõiduk, mille haagisel puudub esitelg ja mis on kinnitatud nii, et osa
haagisest paikneb mootorsõiduki peal ning mootorsõiduk kannab märkimisväärse osa sõiduki ja
selle veose massist. Seda tüüpi haagist nimetatakse „poolhaagiseks“;
haagis – sõiduk, mis on mõeldud mootorsõidukile vedamiseks;
jalgratas – jalgratas, mis pole iseliikuv. Riigid, kelle jaoks on lisa 1 siduv, peavad definitsiooniga
hõlmama ka jalgrattad, mis on varustatud nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga;
sõiduki tegelik mass – sõiduki ja selle veose mass ajal, kui sõiduk seisab paigal ja on valmis
sõitmiseks; tegeliku massi hulka kuulub ka juhi ja tol hetkel veetavate mis tahes isikute mass;
maksimaalne veose mass – veose mass, mida lubab sõiduki registreerimisriigi pädev asutus;
sõiduki täismass – sõiduki ja selle maksimaalse veose mass ajal, mil sõiduk on valmis sõitmiseks.
ARTIKKEL 5
Konventsiooni ei käsitleta tasulise autoveo loana või loana vedada muid kaupu peale nende, mis
on sõidukis viibivate isikute isiklik pagas; need ja muud konventsioonis mittekäsitletud
küsimused reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega, millele kohaldatakse muid asjassepuutuvaid
rahvusvahelisi konventsioone või kokkuleppeid.
II PEATÜKK
Liikluseeskirjad
ARTIKKEL 6
Lepinguosaline riik võtab sobivaid meetmeid selles peatükis määratud reeglite järgimise
tagamiseks.
ARTIKKEL 7
Kõik juhid, jalakäijad ja teised liiklejad tegutsevad viisil, mis ei ohusta ega takista liiklust;
nimetatud isikud väldivad käitumist, mis võib põhjustada vigastusi või kahjustada avalikku või
eraomandit.
ARTIKKEL 8
1. Igal sõidukil või sõidukite ühendil on juht.
2. Veo-, kari- või ratsaloomadel on juht ning kariloomadel on saatja, välja arvatud spetsiaalsetel aladel,
mis tuleb iga sisenemiskoha juures tähistada.
3. Sõidukite ja loomade konvoidel on riigisiseste määrustega ettenähtud arv juhte.
4. Vajaduse korral jagatakse konvoid mõõduka pikkusega osadeks ning neile tuleb jätta piisav vahe, et
tagada mugav liiklemine. Seda sätet ei kohaldata piirkondadele, kus toimub nomaadide ränne.
5. Juhid peavad igal hetkel suutma kontrollima oma sõidukit või ajama oma loomi. Teistele tee
kasutajatele lähenedes võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, mis on vajalikud teiste ohutuse
tagamiseks.
ARTIKKEL 9
1. Teel ühes suunas toimuv sõidukite liiklus püsib samal teepoolel ning see on riigi kõigil teedel sama
teepool. See ei puuduta riigisiseste määrustega kehtestatud ühesuunalist liiklust.
2. Juht üldreeglina ja kui artikli 7 sätted seda nõuavad:
a) hoiab kahesuunaliseks liikluseks mõeldud kaherealisel sõiduteel oma sõiduki sõidureas, mis
on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks;
b) hoiab rohkem kui kaherealistel sõiduteedel oma sõiduki sõidureas, mis on lähim sõidutee
servale sellel teepoolel, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks.
3. Loomad hoitakse tee servale nii lähedal kui võimalik riigisiseste määruste kohaselt.
ARTIKKEL 10
Sõiduki juht hoiab kiirust kogu aeg kontrolli all ning sõidab mõistlikult ja ettevaatlikult. Kui
tingimused seda nõuavad, siis juht aeglustab või jääb seisma, eriti halva nähtavuse korral.
ARTIKKEL 11
1. Juhid hoiavad üksteisele lähenedes või kui neist mööda sõidetakse nii palju kui võimalik sõidutee
sellesse serva, mis on mõeldud nende liikumissuunas liikumiseks. Möödasõidul möödub juht
sõidukist või loomast vasakult või paremalt vastavalt asjakohases riigis kehtivale eeskirjale.
Nimetatud eeskirju ei pea ilmtingimata kohaldama trammidele, teel sõitvatele rongidele ja teatud
mägiteedele.
2. Sõiduki või saatjaga looma lähenedes juhid:
a) jätavad vastu sõitmisel piisavalt ruumi vastassuunast tulevale sõidukile või saatjaga loomale;
b) möödasõitmise korral hoiavad nii palju kui võimalik sõidutee sobivasse serva ja ei kiirenda.
3. Möödasõitu sooritada soovivad juhid veenduvad, et eespool on piisavalt ruumi ja piisav
nähtavus, et möödasõit oleks ohutu. Pärast möödasõitu naasevad nad vastavalt asjakohases riigis
kehtivale eeskirjale sõidukiga vasakule või paremale, kuid alles pärast veendumist, et see ei
põhjusta ebamugavusi sõidukile, jalakäijale või loomale, kellest või millest mööda sõidetakse.
ARTIKKEL 12
1. Hargnemiskohale, ristumiskohale, ristmikule või raudteeületuskohale lähenev juht võtab
õnnetuste vältimiseks ettevaatusabinõusid.
2. Teatud teede või teelõikude ristmikel võib kohaldada sõidueesõigust. Nimetatud eesõigus tähistatakse
märkidega ning sellisele teele või teelõigule lähenev juht annab sõiduõiguse juhtidele, kes sellel
sõidavad.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 käsitlemata ristmikel kohaldavad lisa 2 sätteid sõidueesõiguse kohta
nimetatud lisaga seotud riigid.
4. Juht enne teele pööramist:
a) veendub, et pööre on võimalik teisi liiklejaid ohustamata;
b) annab piisavalt varakult teada kavatsusest pöörata;
c) liigub nii palju kui võimalik sõidutee sellesse serva, mis on mõeldud tema liikumissuunas
liikumiseks, kui ta soovib pöörata teelt ära sellesse suunda;
d) liigub nii palju kui võimalik sõidutee keskele, kui ta soovib teelt lahkuda ja pöörata teise suunda,
välja arvatud artikli 16 lõikes 2 toodud juhtudel;
e) veendub, et ei takista mingil juhul vastassuunast tulevat liiklust
ARTIKKEL 13
1. Liikumatud sõidukid või loomad hoitakse võimalusel sõiduteelt eemal või kui see ei ole võimalik,
siis hoitakse neid nii sõidutee ääres kui võimalik. Juhid ei tule sõidukite või loomade juurest ära enne,
kui on võetud kõik ettevaatusabinõud õnnetuste vältimiseks.
2. Sõidukeid ja loomi ei jäeta ootama kohta, kus need tõenäoliselt muutuvad ohtlikuks või takistavad
ning eriti ei jäeta neid ristmikule või selle lähedusse, kurvi või mäe otsa.
ARTIKKEL 14
Koorma põhjustatud kahjude või ohtude vältimiseks võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
ARTIKKEL 15
1. Sõiduk või sõidukite ühend on pimedal ajal või kui ilmaolud seda nõuavad teel varustatud ees
vähemalt ühe valge tulega ja taga vähemalt ühe punase tulega.
Kui sõiduk, välja arvatud jalgratas või külgkorvita mootorratas, on varustatud ees ainult ühe
valge tulega, siis paikneb see vastassuunas liikuvate sõidukite poolsel küljel.
Riikides, kus kaks esituld on kohustuslikud, paikneb üks nendest tuledest sõiduki paremal ja
teine vasakul poolel.
Punase valguse võib anda seade, mis on eraldi esiosas valget valgust andvatest tuledest, või sama
seade, kui sõiduk on piisavalt lühike ja sobiva ehitusega.
2. Mitte mingil juhul ei ole sõidukil eesosas punast tuld või punast helkurit ning tagaosas valget
tuld või valgelt helkurit. Seda sätet ei kohaldata valgele või kollasele tagurdustulele, kui sellised
tuled on lubatud sõiduki registreerimisriigi õigusaktidega.
3. Tuled ja helkurid tagavad, et sõiduk on teistele liiklejatele selgelt nähtav.
4. Lepinguosaline riik või selle haldusüksus võib anda vabastuse artikli sätetest tingimusel, et võetakse
kõiki meetmeid tavapärase ohutuse tagamiseks:
a) eriotstarbelistele sõidukitele või eritingimuste jaoks mõeldud sõidukitele;
b) erikujulistele ja eriliigilistele sõidukitele;
c) liikumatutele sõidukitele piisavalt valgustatud teedel.
ARTIKKEL 16
1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse trollidele.
2. a) Jalgratturid kasutavad jalgrattateid, kui seda näitab vastav märk või kui nimetatud kohustus
tuleneb riigisisestest õigusaktidest;
b) kui tingimused seda nõuavad, siis liiguvad jalgratturid ühes rivis ja sõiduteel mitte kunagi
rohkem kui kahes rivis kõrvuti, välja arvatud riigisiseste õigusaktidega lubatud erijuhtudel;
c) sõidukid ei pukseeri jalgrattureid;
d) artikli 12 lõike 4 punkti d sätteid ei kohaldata jalgratturitele, kui riigisisesed õigusaktid
sätestavad teisiti.
III PEATÜKK
Märgid ja märguanded
ARTIKKEL 17
1. Ühtse süsteemi loomise eesmärgil on lepinguosalise riigi kasutusse võetud liiklusmärgid ja
märguanded ainsad selle riigi teedele paigaldatud märgid ja märguanded nii palju, kui see on
võimalik. Kui uue märgi kasutuselevõtt on vajalik, siis peavad selle kuju, värv ja sümboli tüüp
ühilduma selles riigis kasutatava süsteemiga.
2. Heakskiidetud märkide arvu piiratakse ainult nendega, mis on rangelt vajalikud. Neid
paigaldatakse ainult kohtadesse, kus need on hädavajalikud.
3. Hoiatusmärgid asuvad piisaval kaugusel viidatud objektist, et liiklejat hoiatataks piisavalt vara.
4. Keelatud on heakskiidetud märgi külge lisada teadet, mis pole seotud märgi eesmärgiga ning mis võib
seda varjata või segada selle mõistmist.
5. Keelatud on kõik tahvlid ja teated, mida võib ajada segamini heakskiidetud märkidega või mis
muudavad nende lugemise keerulisemaks.
IV PEATÜKK
Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele ja haagistele kohaldatavad sätted
ARTIKKEL 18
1. Käesoleva konventsiooni hüvedest osasaamiseks on mootorsõiduk registreeritud lepinguosalises
riigis või selle haldusüksuses riigi seadustega ettenähtud korras.
2. Pädev asutus või pädeva asutuse nõuetekohaselt volitatud selts väljastab
registreerimistunnistuse, mis peab sisaldama vähemalt seerianumbrit (nimetatakse
registreerimisnumbriks), sõiduki tootja nime või kaubamärki, tootja tähist või seerianumbrit,
esmase registreerimise kuupäeva ning nimetatud tunnistuse taotleja täisnime ja alalist elukohta.
3. Nimetatud tunnistust aktsepteerivad lepinguosalised riigid esmapilgul usutava tõendina selles
toodud informatsiooni kohta.
ARTIKKEL 19
1. Igal mootorsõidukil on vähemalt taga nähtav pädeva asutuse väljastatud või määratud
registreerimisnumber, mis asub spetsiaalsel plaadil või sõidukil endal. Juhul, kui sõiduk veab
üht või mitut haagist, on üksikul haagisel või viimasel haagisel nähtav kas vedava sõiduki või
haagise enda registreerimisnumber.
2. Registreerimisnumbri ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 3.
ARTIKKEL 20
1. Igal mootorsõidukil on lisaks tagaosas olevale registreerimisnumbrile plaadil või sõidukil endal
ka sõiduki registreerimiskoha tunnusmärk. See tunnusmärk viitab kas riigile või territooriumile,
mis peab registreerimise aspektist olema eraldiseisev üksus. Juhul kui sõiduk veab üht või mitut
haagist, siis on tunnusmärk nähtav ka üksiku haagise või viimase haagise tagaosas.
2. Tunnusmärgi ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 4.
ARTIKKEL 21
Mootorsõiduk ja haagis kannab lisas 5 määratud tähiseid.
ARTIKKEL 22
1. Mootorsõiduk ja haagis on heas töökorras ja mehaaniliselt ohutus seisukorras, et mitte ohustada
juhti, teisi sõidukis viibivaid isikuid või teel viibivaid isikuid või kahjustada avalikku või
eraomandit.
2. Lisaks vastavad mootorsõiduk ja haagis ning nende seadmed lisa 6 sätetele ning mootorsõiduki juht
järgib lisas sätestatud reegleid.
3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse trollidele.
ARTIKKEL 23
1. Lepinguosalise riigi või selle haldusüksuse teedel liigelda lubatud sõidukite maksimaalsed
mõõtmed ja massid otsustatakse riigisiseste õigusaktidega. Piirkondlikes kokkulepetes osalevate
riikide määratud teatud teedel või nimetatud kokkulepete puudumisel lepinguosalise riigi
määratud teatud teedel kehtivad lisas 7 määratletud maksimaalsed lubatud mõõtmed ja massid.
2. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse trollidele.
V PEATÜKK
Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite juhid
ARTIKKEL 24
1. Lepinguosaline riik lubab ilma täiendava eksamineerimiseta oma teedel sõita sellisel juhil, kes
on lubatud riigi territooriumile ja kes vastab lisas 8 toodud tingimustele ja kellele on väljastatud
kehtiv juhiluba pärast seda, kui ta on tõendanud oma pädevust teise lepinguosalise riigi või selle
haldusüksuse pädevale asutusele või nõuetekohaselt volitatud seltsile, ning kes juhib lisades 9 ja
10 määratletud kategooria või kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta luba on väljastatud.
2. Lepinguosaline riik võib nõuda, et tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas
rahvusvahelist juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud näidisele, eriti juhtudel, kui juht pärineb
riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta lisas
9 toodud näidisele.
3. Pärast pädevuse tõendamist annab lepinguosalise riigi või selle haldusüksuse pädev asutus või
nõuetekohaselt volitatud selts juhile välja rahvusvahelise juhiloa, mis kannab nimetatud asutuse
või seltsi pitserit. Juhiloa omanikul on õigus juhtida ilma täiendava eksamineerimiseta kõigis
lepinguosalistes riikides nende kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta juhiluba on
väljastatud.
4. Riigisisese ja ka rahvusvahelise juhiloa kasutamise õiguse võib ära võtta, kui on ilmselge, et
juhiloa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud.
5. Lepinguosaline riik või selle haldusüksus võib juhilt eespool mainitud lubade kasutamise õiguse
ära võtta ainult siis, kui juht on pannud toime liiklusrikkumise, mis tooks lepinguosalise riigi
õigusaktide kohaselt kaasa juhiloa äravõtmise. Sellisel juhul võib juhiloa kasutusõigust äravõttev
lepinguosaline riik või selle haldusüksus võtta juhiloa hoiule kuni äravõtmise aja lõpuni või kuni
juhiloa omanik lahkub lepinguosalise riigi territooriumilt, olenevalt sellest, kumb toimub varem,
ning võib jäädvustada juhiloa kasutamise õiguse äravõtmise juhiloal ja edastada juhi nime ja
aadressi juhiloa välja andnud asutusele.
6. Viieaastase perioodi jooksul alates konventsiooni jõustumisest loetakse käesoleva artikli nõuded
täidetuks juhtidel, kes on lubatud rahvusvahelisse liiklusesse 24. aprillil 1926 Pariisis
allakirjutatud rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni või 15. detsembril 1943
Washingtonis allakirjutamiseks avatud Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse
korraldamise konventsiooni sätete alusel ja kellel on nimetatud konventsioonidega nõutud
dokumendid.
ARTIKKEL 25
Lepinguosalised riigid kohustuvad edastama üksteisele informatsiooni, mille alusel on võimalik
tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa omanikke, kui nende suhtes on alustatud
liiklusrikkumise menetlust. Lisaks kohustuvad nad avaldama informatsiooni, mis on vajalik
juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud
raskesse liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik.
VI PEATÜKK
Rahvusvahelises liikluses osalevatele jalgratastele kohaldatavad sätted
ARTIKKEL 26
Jalgratas on varustatud:
a) vähemalt ühe töökorras piduriga;
b) helisignaalseadmega, mis sisaldab kella, mida on võimalik kuulda mõistlikul kaugusel, mitte
muid helisignaalseadmeid;
c) ees valge või kollase tulega ning taga punase tule või punase helkuriga pimedal ajal või kui
ilmaolud seda nõuavad.
VII PEATÜKK
Lõppsätted
ARTIKKEL 27
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1949 kõikidele Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele ja riikidele, kes kutsuti osalema 1949. aastal Genfis
toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsil.
2. Konventsioon ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretärile.
3. Alates 1. jaanuarist 1950 on konventsioon ühinemiseks avatud kõigile selle artikli lõikes 1
viidatud riikidele, mis ei ole konventsioonile alla kirjutanud, ja kõikidele teistele riikidele, mis
on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsiooniga määratud sobilikuks. Konventsioon on avatud
ka ühinemiseks hooldusterritooriumitele, mille üle Ühinenud Rahvaste Organisatsioon teostab
haldusvõimu.
4. Ühinetakse ühinemiskirja hoiule andmisega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
ARTIKKEL 28
1. Riik võib alla kirjutades, ratifitseerides või ühinedes või mis tahes ajal pärast seda
deklareerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile adresseeritud teatega, et
konventsiooni kohaldatakse kõigi või osa territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste
suhete eest ta vastutab. Konventsiooni hakatakse teates nimetatud territooriumide suhtes
kohaldama pärast kolmekümne päeva möödumist kuupäevast, mil Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretär on teate kätte saanud, või kui konventsioon ei ole selleks ajaks
jõustunud, siis jõustumise kuupäevast.
2. Kui tingimused võimaldavad, siis lepinguosaline riik kohustub esimesel võimalusel tegema
vajalikke samme, et laiendada konventsiooni kohaldamist territooriumidele, mille
rahvusvaheliste suhete eest riik vastutab, ning kui seda nõuab põhiseadus, siis hankima
nimetatud territooriumi valitsuse nõusoleku.
3. Riik, kes on teinud lõike 1 kohase deklaratsiooni, millega kohaldati konventsiooni territooriumi
suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, võib mis tahes ajal pärast seda teavitada
peasekretäri, et konventsiooni teates nimetatud territooriumi suhtes enam ei kohaldata, ning
konventsiooni kohaldamine selle territooriumi suhtes lõppeb üks aasta pärast teate kuupäeva.
ARTIKKEL 29
Konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui antakse hoiule viies
ratifitseerimis- või ühinemiskiri. Pärast seda kuupäeva jõustub konventsioon konventsiooni
ratifitseeriva või sellega ühineva riigi jaoks kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või
ühinemiskirja hoiuleandmist.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teavitab allakirjutanud riike, ühinevaid riike
ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsile kutsutud riike
kuupäevast, millal konventsioon jõustub.
ARTIKKEL 30
Konventsioon lõpetab ja asendab lepinguosaliste riikide vahel sõlmitud 24. aprillil 1926
Pariisis allakirjutatud rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni ja 15. detsembril
1943 Washingtonis allakirjutamiseks avatud Ameerika riikide vahelise
mootorsõidukiliikluse korraldamise konventsiooni.
ARTIKKEL 31
1. Lepinguosalised riigid võivad teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks.
Muudatusettepaneku tekst esitatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes
edastab teksti teistele lepinguosalistele riikidele palvega, et riik vastaks nelja kuu jooksul, kas:
a) soovitakse kutsuda kokku konverentsi muudatusettepaneku kaalumiseks;
b) pooldatakse muudatusettepaneku vastuvõtmist ilma konverentsita;
c) pooldatakse muudatusettepaneku tagasilükkamist ilma konverentsita.
Peasekretär saadab muudatusettepaneku ka kõikidele riikidele, kes ei ole lepinguosalised riigid,
kuid kes kutsuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsile.
2. Peasekretär kutsub kokku lepinguosaliste riikide konverentsi muudatusettepaneku kaalumiseks,
kui konverentsi kokkukutsumist taotleb:
a) vähemalt üks neljandik lepinguosalistest riikidest, kui muudatusettepanek on tehtud
konventsiooni mis tahes osa kohta, välja arvatud lisad;
b) vähemalt üks kolmandik lepinguosalistest riikidest, kui muudatusettepanek on tehtud lisade
kohta, välja arvatud lisad 1 ja 2;
c) lisade 1 ja 2 muudatusettepaneku puhul vähemalt üks kolmandik riikidest, kelle jaoks
nimetatud lisa on siduv.
Peasekretär kutsub konverentsile peale lepinguosaliste riikide ka teised riigid, kes kutsuti
osalema Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsil või kelle
osalemine on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arvates soovitav.
Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata juhtudele, kui konventsiooni muudatus on vastu võetud
vastavalt selle artikli lõikele 5.
3. Konventsiooni muudatusettepanek, mis võetakse konverentsil vastu kahe kolmandiku
häälteenamusega, edastatakse lepinguosalistele riikidele heakskiitmiseks. Üheksakümmend päeva
pärast seda, kui kaks kolmandikku lepinguosalistest riikidest on konventsiooni muudatuse heaks
kiitnud, välja arvatud muudatused lisades 1 ja 2, jõustub see kõigi lepinguosaliste riikide suhtes, välja
arvatud need lepinguosalised riigid, kes enne jõustumist esitavad deklaratsiooni, et ei soovi muudatust
kohaldada.
Lisade 1 ja 2 muudatuste jõustumiseks on nende poolt kaks kolmandikku riikidest, kelle jaoks
muudetav lisa on siduv.
4. Konverentsil on lubatud kahe kolmandiku häälteenamusega otsustada konventsiooni muudatuse
vastuvõtmise ajal, välja arvatud lisade 1 ja 2 muudatused, et muudatus on sellise iseloomuga, et kui
lepinguosaline riik on teinud deklaratsiooni, et ta ei aktsepteeri muudatust ja seejärel ei aktsepteeri
muudatust kaheteistkümne kuu jooksul pärast muudatuse jõustumist, siis selle perioodi lõppedes ei
loeta teda enam lepinguosaliseks riigiks.
5. Juhul kui kaks kolmandikku lepinguosalistest riikidest teavitavad peasekretäri käesoleva artikli
lõike 1 punkti b kohaselt, et nad pooldavad muudatuse vastuvõtmist ilma konverentsita, siis
edastab peasekretär teate nende otsusest kõikidele lepinguosalistele riikidele. Üheksakümne
päeva möödumisel nimetatud teatest jõustub muudatus kõikide lepinguosaliste riikide suhtes,
välja arvatud need, kes teavitasid peasekretäri antud perioodi jooksul oma vastuseisust.
6. Lisade 1 ja 2 muudatuste puhul ja muude lõikes 4 käsitlemata muudatuste puhul jäävad
olemasolevad sätted kehtima lepinguosaliste riikide suhtes, kes on esitanud deklaratsiooni või
vastuväite asjakohase muudatuse kohta.
7. Lepinguosaline riik, kes on muudatuse kohta esitanud deklaratsiooni käesoleva artikli lõike 3
kohaselt või vastuväite käesoleva artikli lõike 5 kohaselt, võib nimetatud deklaratsiooni või
vastuväite igal ajal tagasi võtta peasekretärile adresseeritud teatega. Muudatus jõustub selle
riigi suhtes pärast seda, kui peasekretär on teate kätte saanud.
ARTIKKEL 32
Käesoleva konventsiooni võib denonsseerida üks aasta varem Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega; peasekretär teavitab sellest igat allakirjutanud
ja konventsiooniga ühinenud riiki. Nimetatud aja möödudes kaotab konventsioon kehtivuse selle
lepinguosalise riigi suhtes, kes on selle denonsseerinud.
ARTIKKEL 33
Kahe või enama lepinguosalise riigi vahelisi konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise
vaidlusi, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimistega või mõne muu lahenduse teel,
võib suunata asjassepuutuva lepinguosalise riigi kirjaliku taotlusega Rahvusvahelisse
Kohtusse otsuse langetamiseks.
ARTIKKEL 34
Mitte midagi käesolevast konventsioonist ei takista lepinguosalisel riigil võtmast meetmeid, mis
vastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale ja mis on piiratud olukorras
saadavalolevate vahenditega, mida lepinguosaline riik peab vajalikuks välis- ja sisejulgeoleku
tagamiseks.
ARTIKKEL 35
1. Lisaks artiklis 29, artikli 31 lõigetes 1, 3 ja 5 ning artiklis 32 toodud teavitustele teavitab
peasekretär artikli 27 lõikes 1 nimetatud riike järgnevast:
a) lepinguosaliste riikide deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 1 kohaselt jäetakse konventsiooni
kohaldamisel kohaldamata lisa 1 või lisa 2 või mõlemad;
b) lepinguosaliste riikide deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 2 kohaselt loetakse konventsiooni
kohaldamisel siduvaks lisa 1, lisa 2 või mõlemad;
c) artikli 27 kohased allakirjutamised, ratifitseerimised ja ühinemised;
d) artikli 28 kohased teavitused konventsiooni territoriaalse kohaldamise kohta;
e) artikli 31 lõike 3 kohased deklaratsioonid, millega riigid on nõus konventsiooni muudatustega;
f) artikli 31 lõike 5 kohased vastuväited konventsiooni muudatustele, mille riigid on
peasekretärile edastanud;
g) artikli 31 lõigete 3 ja 5 kohaste konventsiooni muudatuste jõustumise kuupäevad;
h) artikli 31 lõike 4 kohane kuupäev, mil riiki ei loeta enam lepinguosaliseks riigiks;
i) artikli 31 lõike 7 kohase muudatuse vastuväite tagasivõtmine;
j) nimekiri riikidest, mis on seotud konventsiooni mis tahes muudatusega;
k) artikli 32 kohased konventsiooni denonsseerimised;
l) artikli 28 lõike 3 kohased deklaratsioonid, et konventsiooni enam ei kohaldata territooriumi
suhtes;
m) lisa 4 lõike 3 sätete kohased teavitused riikide tunnusmärkide kohta.
2. Konventsiooni originaal antakse hoiule peasekretärile, kes edastab tõendatud koopiad artikli 27
lõikes 1 viidatud riikidele.
3. Peasekretär on volitatud registreerima konventsiooni selle jõustumisel.
SELLE KINNITUSEKS on esindajad pärast volituste esitamist ja kontrollimist konventsioonile alla
kirjutanud.
KOOSTATUD üheksateistkümnendal septembril aastal tuhat üheksasada nelikümmend üheksa
Genfis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
AFGANISTAN
ALBAANIA
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Henry H. KELLY
Herbert S. FAIRBANK
ARGENTINA
AUSTRAALIA
AUSTRIA
Herman DAHLEN
BELGIA
F. BLONDEEL
BIRMA
BOLIIVIA
BRASIILIA
BULGAARIA
COLOMBIA
COSTA RICA
DOMINIKAANI VABARIIK
T. F. FRANCO
Allakirjutanu deklaratsiooni alusel ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt koos
konventsiooniga lisasid 1 ja 2 ning uuendatakse juba plenaaristungil tehtud reservatsiooni
konventsiooni artikli 1 lõike 2 kohta.
T. F. F.
ECUADOR
EGIPTUS
K. SAFWAT
EL SALVADOR
ETIOOPIA
FILIPIINID
Rodolfo MASLOG
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud
deklaratsiooni alusel lisa 1.
GUATEMALA
HAITI
HIINA
HONDURAS
IIRIMAA
IISRAEL
M. KAHANY
M. LUBARSKY
INDIA
N. RAGHAVAN PILLAI
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt lisasid 1 ja 2.
IRAAK
IRAAN
ISLAND
ITAALIA
M. Enrico MELLINI
JEEMEN
JUGOSLAAVIA
Ljub. KOMNENOVIĆ
KANADA
KREEKA
KUUBA
LIBEERIA
LIIBANON
(Kuulub ratifitseerimisele)
J. MIKAOUI
LUKSEMBURG
R. LOGELIN
LÕUNA-AAFRIKA LIIT
H. BRUNE
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt lisasid 1 ja 2.
MADALMAAD
J. J. OYEVAAR
MEHHIKO
NICARAGUA
NORRA
Axel RONNING
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud
deklaratsiooni alusel lisa 1.
A. R
NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT
PAKISTAN
PANAMA
PARAGUAY
PERUU
POOLA
PORTUGAL
PRANTSUSMAA
Lucien HUBERT
Viidates lisa 6 IV osa punktile b toob Prantsuse valitsus välja, et sõidukil lubatakse
vedada ainult ühte haagist ning liigendsõiduk ei tohi vedada haagist.
L. H.
ROOTSI
Gösta HALL
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud
deklaratsiooni alusel lisa 1.
RUMEENIA
SAUDI ARAABIA
SOOME
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK
C. A. BIRTCHNELL
Teeliikluse ja autoveo konverentsi lõppakti artikli 26 lõike 7 punkti d reservatsiooni ja
konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel ei kohaldata koos
konventsiooniga lisasid 1 ja 2.
SÜÜRIA
ŠVEITS
Heinrich ROTHMUND
Robert PLUMEZ
Paul GOTTRET
TAANI
K. BANG
A. BLOM-ANDERSEN
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud
deklaratsiooni alusel lisa 1.
TAI
TRANSJORDAANIA
TŠEHHOSLOVAKKIA
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt lisa 2.
V. OUTRATA
28. detsember 1949.
TŠIILI
TÜRGI
UKRAINA NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK
UNGARI
URUGUAY
UUS-MEREMAA
VALGEVENE NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK
VENEZUELA
LISAD
LISA 1
LISASÄTE MOOTORSÕIDUKI JA JALGRATTA DEFINITSIOONI KOHTA
Jalgrattaid, millele on lisatud sisepõlemismootor, mille silindri maksimaalne töömaht on 50 cm 3
(3,05 kuuptolli), ei loeta mootorsõidukiteks tingimusel, et jalgratta konstruktsioon säilitab kõik
jalgrattale omased tavapärased tunnused.
LISA 2
SÕIDUEESÕIGUS
1. Kui samal ajal lähenevad kaks sõidukit sellisele ristmikule, mille kummalgi teel ei ole teise
suhtes sõidueesõigust, siis annab parempoolse liiklusega riikides vasakult tulev sõiduk ja
vasakpoolse liiklusega riikides paremalt lähenev sõiduk teisele sõidukile sõidueesõiguse.
2. Sõidueesõigust ei pruugita kohaldada teedel sõitvatele trammidele ja rongidele.
LISA 3
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE
REGISTREERIMISNUMBER
1. Sõiduki registreerimismärk koosneb kas numbritest või numbritest ja tähtedest. Numbrid on
araabia numbrid, nagu kasutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni dokumentides, ja tähed
on ladina tähed. Kui kasutatakse muid numbreid ja tähti, siis korratakse neid eespool mainitud
tüüpi numbrite ja tähtedega.
2. Tavapärase päevavalguse korral on registreerimisnumber loetav 20 m (65 jala) kauguselt.
3. Kui registreerimisnumber asub spetsiaalsel plaadil, siis kinnitatakse see vertikaalsesse või
peaaegu vertikaalsesse asendisse ning see asub sõiduki pikiteljega risti oleval tasandil. Kui
number kinnitatakse või värvitakse sõiduki enda külge, siis tehakse seda sõiduki tagaosas
vertikaalsele või peaaegu vertikaalsele pinnale.
4. Tagumine registreerimisnumber on valgustatud lisa 6 kohaselt.
LISA 4
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TUNNUSMÄRK
1. Tunnusmärk koosneb ühest kuni kolmest ladina kirjas suurtähest. Tähe minimaalne kõrgus on 80 mm
(3,1 tolli) ja joone paksus 10 mm (0,4 tolli). Tähed on joonistatud mustaga valgele ellipsile, mille peatelg
on horisontaalne.
2. Kui tunnusmärk koosneb kolmest tähest, siis on ellips vähemalt 240 mm (9,4 tolli) lai ja 145 mm (5,7
tolli) kõrge. Mõõtmeid võib vähendada kuni 175 millimeetri (6,9 tolli) laiuseks ja 115 millimeetri (4,5
tolli) kõrguseks, kui märk sisaldab vähem kui kolme tähte.
Mootorrataste puhul võib ellipsi mõõtmeid vähendada kuni 175 millimeetri (6,9 tolli) laiuseks ja 115
millimeetri (4,5 tolli) kõrguseks, hoolimata sellest, kas märk sisaldab üht, kaht või kolme tähte.
3. Eri riikide ja territooriumite tunnusmärgid on järgnevad:
Ameerika Ühendriigid USA
Austraalia AUS
Austria A
Belgia B
Belgia Kongo CB
Bulgaaria BG
Filipiinid PI
Iisrael IL
India IND
Iraan IR
Itaalia I
Jugoslaavia YU
Liibanon RL
Luksemburg L
Lõuna-Aafrika Liit ZA
Madalmaad NL
Norra N
Poola PL
Prantsusmaa F
Alžeeria, Tuneesia, Maroko, Prantsuse India F
Saarimaa SA
Rootsi S
Šveits CH
Taani DK
Tšehhoslovakkia CS
Tšiili RCH
Türgi TR
Ühendkuningriik GB
Alderney GBA
Guernsey GBG
Jersey GBJ
Aden ADN
Bahama BS
Basuutomaa BL
Betšuaanamaa BP
Briti Honduras BH
Gambia WAG
Gibraltar GBZ
Hongkong HK
Jamaica JA
Johor JO
Kedah KD
Keenia EAK
Kelantan KL
Kullarannik WAC
Küpros CY
Labuan SS
Lõuna-Rodeesia SR
Malaia (Negeri Sembilan, Pahang, Perak, Selangor) FM
Malta GBY
Mauritius MS
Melaka SS
Nigeeria WAN
Njassamaa NP
Penang SS
Perlis PS
Põhja-Rodeesia NR
Sansibar EAZ
Seišellid SY
Sierra Leone WAL
Somaalimaa SP
Svaasimaa SD
Tanganjika EAT
Terengganu TU
Trinidad TD
Tuulepealsed saared
Grenada WG
Saint Lucia WL
Saint Vincent WV
Uganda EAU
Wellesley provints SS
Riigid, kes ei ole tunnusmärki peasekretärile veel teatanud, teevad seda konventsiooni
ratifitseerimisel või sellega ühinemisel.
4. Kui tunnusmärk asub spetsiaalsel plaadil, siis kinnitatakse see vertikaalsesse või peaaegu
vertikaalsesse asendisse ning see asub sõiduki pikiteljega risti oleval tasandil. Kui tunnusmärk
kinnitatakse või värvitakse sõiduki enda külge, siis tehakse seda sõiduki tagaosas vertikaalsele
või peaaegu vertikaalsele pinnale.
LISA 5
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TÄHISED
1. Tähised sisaldavad:
a) mootorsõiduki puhul:
i) sõiduki tootja nime või kaubamärki;
ii) šassiil või šassii puudumisel sõiduki kerel tootja tähist või seerianumbrit;
iii) mootoril tootja mootorinumbrit, kui tootja paigaldab neile numbreid;
b) haagise puhul kas eespool alapunktides i ja ii viidatud informatsiooni või tähist, mille on
haagise jaoks väljastanud pädev asutus.
2. Eespool mainitud tähised paigaldatakse ligipääsetavatesse kohtadesse ning need on lihtsasti
loetavad, kuid nende eemaldamine või muutmine on raskendatud.
LISA 6
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE JA HAAGISTE
VARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED
I. PIDURDAMINE
a) Mootorsõidukite pidurdamine, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorrattad
Mootorsõiduk on varustatud piduritega, mis suudavad tõhusalt, ohutult ja kiirelt kontrollida
sõiduki liikumist ja seismajäämist mis tahes koormaga ja hoolimata sellest, kas sõiduk liigub
üles- või allamäge.
Pidurite juhtimine toimub kahe seadme abil, mis on ehitatud nii, et ühe pidurdusseadme rikke
korral suudab teine sõiduki peatada mõistliku vahemaa jooksul.
Selles lisas nimetatakse üht nendest pidurdusseadmetest sõidupiduriks ja teist seisupiduriks.
Seisupiduril on otsese mehaanilise fikseerimise võimalus isegi siis, kui juht viibib eemal.
Mõlemad pidurdusvõimalused suudavad rakendada pidurdusjõudu sõiduki pikiteljest mõlemal
pool asuvatele ratastele sümmeetriliselt.
Pidurduspinnad on sõiduki ratastega pidevalt ühendatud nii, et neid ei oleks võimalik lahti
ühendada muud moodi kui ainult hetkeks siduri, käigukasti või vabakäigusiduriga.
Vähemalt üks pidurdusseadmetest on suuteline avaldama jõudu sõiduki rataste
pidurduspindadele otse või on ühendatud läbi detailide, millel pole kalduvust tõrkuda.
b) Haagiste pidurdamine
Haagised, mille täismass on suurem kui 750 kg (1650 naela), on varustatud vähemalt ühe
pidurdusseadmega, mis on paigutatud sõiduki pikiteljest mõlemal pool asuvatele ratastele
sümmeetriliselt ja mis mõjub vähemalt pooltele ratastele.
Eelmise lõigu sätted on kohustuslikud ka siis, kui haagise täismass ei ületa 750 kg (1650 naela), kuid
ületab poole vedava sõiduki tühimassist.
Nende haagiste pidurdusseadet, mille täismass ületab 3500 kg (7700 naela), on võimalik
rakendada vedava sõiduki sõidupiduri rakendamisel. Kui haagise täismass ei ületa 3500 kg (7700
naela), siis võib pidurdusseadme käivitamiseks kasutada ainult vedavale sõidukile lähenemise
pidurit (pealejooksupidur).
Haagise pidurdusseade on suuteline takistama haagise rataste pöörlemist siis, kui haagis on lahti
ühendatud.
Piduriga varustatud haagised on varustatud ka seadmega, mis peatab haagise automaatselt, kui
see tuleb lahti liikumise ajal. Seda sätet ei kohaldata kaherattalistele haagissuvilatele või
kergetele kaubahaagistele, mille mass on suurem kui 750 kg (1650 naela) tingimusel, et need on
lisaks peamisele haakeseadisele varustatud ka teise kinnitusega, mis võib olla kett või tross.
c) Liigendsõidukite ning mootorsõidukite ja haagiste ühendite pidurdamine
i) Liigendsõidukid
Käesoleva osa punkti a sätteid kohaldatakse igale liigendsõidukile. Poolhaagis, mille täismass
on suurem kui 750 kg (1650 naela), on varustatud vähemalt ühe pidurdusseadmega, mis
rakendub vedava sõiduki sõidupiduri rakendamisel.
Lisaks on poolhaagise pidurdusseade suuteline takistama poolhaagise rataste pöörlemist siis, kui
poolhaagis on lahti ühendatud.
Kui riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, siis on piduriga poolhaagis varustatud seadmega, mis
peatab poolhaagise automaatselt, kui see tuleb lahti liikumise ajal.
ii) Mootorsõidukite ja haagiste ühendid
Mootorsõiduki ja haagise või mitme haagise ühend on varustatud piduritega, mis suudavad
tõhusalt, ohutult ja kiirelt kontrollida sõiduki liikumist ja seismajäämist mis tahes koormaga ja
hoolimata sellest, kas sõiduk liigub üles- või allamäge.
d) Külgkorviga või külgkorvita mootorratta pidurdamine
Mootorratas on varustatud kahe pidurdusseadmega, mida võib kasutada kas jala või käe abil ning
mis suudavad tõhusalt, ohutult ja kiirelt kontrollida mootorratta liikumist ja seismajäämist.
II. TULED
a) Mootorsõiduk, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorratas, mis suudab sõita tasasel
maal kiiremini kui 20 km/h (12 miili tunnis), on varustatud vähemalt kahe valge või kollase
kaugtulega, mis paiknevad eesosas ja mis selge ilmaga öisel ajal suudavad teed valgustada
piisavalt hästi sõidukist 100 m (325 jalga) ettepoole.
b) Mootorsõiduk, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorratas, mis suudab sõita tasasel
maal kiiremini kui 20 km/h (12 miili tunnis), on varustatud kahe valge või kollase lähitulega,
mis paiknevad sõiduki eesosas ja mis vajaduse korral selge ilmaga öisel ajal suudavad valgustada
teed piisavalt hästi sõidukist 30 m (100 jalga) ettepoole ning mis ei pimesta teisi liiklejaid
hoolimata liikluse suunast.
Lähitulesid kasutatakse kaugtulede asemel alati siis, kui mittepimestavate tulede kasutamine on
vajalik või kohustuslik.
c) Külgkorviga või külgkorvita mootorratas on varustatud vähemalt ühe kaugtule ja lähitulega, mis
vastab selle osa punktides a ja b sätestatuga. Sellest kohustusest võib vabastada mootorrattad, mille
silindri maksimaalne töömaht on alla 50 cm3 (3,05 kuuptolli).
d) Kõik mootorsõidukid peale külgkorvita mootorrataste on varustatud ees kahe valge ääretulega
(gabariiditulega). Need tuled on selge ilmaga öisel ajal nähtavad vähemalt 150 m (500 jalga) sõidukist
eespool, pimestamata seejuures teisi liiklejaid.
Tulede valgustavate pindade sõiduki pikiteljest kõige kaugemal asuvad osad paiknevad
võimalikult lähedal sõiduki kõige väljaulatuvamale äärele ega ole sellest kaugemal kui 400 mm
(16 tolli).
Ääretuled (gabariidituled) põlevad öisel ajal kõikides olukordades, kus nende kasutamine on
kohustuslik, ning samal ajal koos lähituledega, kui lähitulede ükski valgustava pinna osa ei ole
sõiduki kõige väljaulatuvamale äärele lähemal kui 400 mm (16 tolli).
e) Mootorsõiduki tagaosas ja sõidukite ühendi iga haagise tagaosas on vähemalt üks punane tuli,
mis on selge ilmaga öisel ajal nähtav vähemalt 150 m (500 jalga) sõidukist tagapool.
f) Mootorsõiduki või haagise tagaosas olev registreerimisnumber on öisel ajal valgustatud nii, et
seda oleks võimalik lugeda selge ilmaga 20 m (65 jalga) sõidukist tagapool.
g) Tagumine punane tuli või tuled ja tagumise registreerimisnumbri tuli põlevad samal ajal, kui põlevad
ääretuled (gabariidituled), lähituled või kaugtuled.
h) Kõik mootorsõidukid peale külgkorvita mootorrataste on varustatud kahe punase helkuriga, mis
soovitatavalt pole kolmnurksed ja paiknevad sõiduki taga mõlemal küljel sümmeetriliselt. Helkurite
välimised servad peavad paiknema sõiduki välimisele äärele võimalikult lähedal, kuid mitte
kaugemal kui 400 mm (16 tolli). Helkurid võivad sisalduda tagumistes punastes tuledes, kui tuled
vastavad eespool toodud nõuetele. Helkurid on selge ilmaga öisel ajal nähtavad vähemalt 100 m (325
jala) kaugusel, kui nende peale paistab kahe kaugtule valgus.
i) Külgkorvita mootorratas on varustatud punase helkuriga, mis soovitatavalt pole kolmnurkne ja
mis paikneb sõiduki tagaosas ja kas on kombineeritud tagumise punase tulega või on eraldi ning
mis vastab selle osa punktis h toodud nähtavuse nõuetele.
j) Haagis ja liigendsõiduk on varustatud kahe punase helkuriga, mis on soovitavalt kolmnurkse
kujuga ja mis paiknevad sõiduki taga mõlemal küljel sümmeetriliselt. Helkurid on selge ilmaga
öösel nähtavad vähemalt 100 m (325 jala) kaugusele, kui nende peale paistab kahe kaugtule
valgus.
Kui helkurid on kolmnurkse kujuga, siis on kolmnurk võrdkülgne, külje pikkus vähemalt 150
mm (6 tolli) ja kolmnurk on püstises asendis. Iga sellise helkuri välimine nurk paikneb sõiduki
välimisele äärele võimalikult lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 mm (16 tolli) sellest.
k) Kõik mootorsõidukid ja sõidukite ühendite viimased haagised, välja arvatud mootorrattad, on
tagaosas varustatud stopptulega, mis kiirgab punast või merevaikkollast valgust. See tuli
aktiveerub mootorsõiduki sõidupiduri vajutamisel. Kui stopptuli on punast värvi ja sisaldub
tagumises punases tules või on sellega seotud, siis on stopptule intensiivsus suurem kui tagumisel
punasel tulel. Stopptuld ei nõuta haagistel ja poolhaagistel, kui nende mõõtmed on sellised, et
vedava sõiduki stopptuli jääb tagantpoolt nähtavaks.
l) Kui mootorsõiduk on varustatud suunanäituritega, siis on need üks järgnevatest:
i) liigutatav tiib, mis ulatub välja sõiduki mõlemalt poolelt ja mis kiirgab merevaikkollast
valgust, kui tiib on horisontaalses asendis;
ii) ühtlaselt vilkuv merevaikkollane tuli, mis paikneb sõiduki mõlemal küljel;
iii) ühtlaselt vilkuv tuli, mis paikneb sõiduki ees ja taga mõlemal küljel. Selliste tulede värv on
ees valge või oranž ja taga punane või oranž.
m) Ükski tuli peale suunanäiturite ei vilgu.
n) Kui sõiduk on varustatud mitme sama liiki tulega, siis on need sama värvi ja, välja arvatud
külgkorviga mootorrataste puhul, paiknevad sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes.
o) Sama valgustusseade võib sisaldada mitut tuld tingimusel, et igaüks nendest vastab selle osa
asjassepuutuvatele sätetele.
III. MUUD TINGIMUSED
a) Juhtimisseadis
Mootorsõiduk on varustatud tugeva juhtimisseadisega, mille abil saab sõidukit lihtsalt, kiirelt ja
täpselt pöörata.
b) Tahavaatepeegel
Mootorsõiduk on varustatud vähemalt ühe sobivas suuruses tahavaatepeegliga, mis paikneb nii,
et juht näeb oma istmelt teed sõiduki taga. See säte ei ole kohustuslik külgkorviga või külgkorvita
mootorratastele.
c) Hoiatusseadmed
Mootorsõiduk on varustatud vähemalt ühe kuuldava heliseadmega, mis on piisavalt tugev ja mis
ei ole kell, gong, sireen või muu valju heliga seade.
d) Klaasipuhasti
Igal esiklaasiga varustatud mootorsõidukil on vähemalt üks tõhus klaasipuhasti, mis ei vaja
toimimiseks juhi pidevat juhtimist. See säte ei ole kohustuslik külgkorviga või külgkorvita
mootorratastele.
e) Esiklaasid
Esiklaasid on tehtud stabiilsest materjalist; olema läbipaistvad ja need ei tekita purunemise korral
peenikesi kilde. Läbi materjali vaadeldavad objektid ei ole moonutatud.
f) Tagurdusseade
Mootorsõiduk on varustatud tagurdusseadmega, mida on võimalik juhtida juhiistmelt, kui
mootorsõiduki tühimass on suurem kui 400 kg (900 naela).
g) Summuti
Mootorsõiduk on varustatud pidevalt töötava summutiga, et ennetada liigset või ebatavalist
müra; juhil ei tohi olla võimalust teel olles summuti tööd katkestada.
h) Rehvid
Mootorsõidukite ja nende haagiste ratastel on õhkrehvid või muud samaväärse elastsusega
rehvid.
i) Kallakust allaveeremist takistav seade
Liigeldes mägises piirkonnas riigis, kus riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, on üle 3500 kg
(7700 naelase) täismassiga mootorsõidukitel kaasas seade, mis takistaks sõiduki liikumist edasi
või tagasi, näiteks tõkisking.
j) Üldsätted
i) Mootorsõiduki masinad ja lisaseadmed on minimaalselt tule- ja plahvatusohtlikud; need ei tohi
põhjustada kahjulikke gaase või ebameeldivaid lõhnu ega teha häirivat müra ning need ei ole
kokkupõrke korral ohuallikaks.
ii) Kõik mootorsõidukid on ehitatud nii, et juht näeks ette, paremale ja vasakule piisavalt selgelt, et
ta saaks sõita ohutult.
iii) Pidurdamist ja tulesid puudutavad sätteid ei kohaldata invasõidukitele, mis vastavad
registreerimisriigi kohalikele õigusaktidele pidurite, tulede ja helkurite osas. Selles punktis
tähendab invasõiduk mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 300 kg (700 naela), mille kiirus ei
ületa 30 km/h (19 miili tunnis) ning mis on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud (ja mitte ainult
kohandatud) kasutamiseks isikutele, kellel on mõni füüsiline puue, ning mida tavaliselt sellised
inimesed kasutavad.
IV. SÕIDUKITE ÜHEND
a) Sõidukite ühend võib koosneda vedavast sõidukist ja ühest või kahest haagisest. Liigendsõiduk
võib vedada haagist, kuid kui liigendsõidukit kasutatakse reisijate vedamiseks, siis ei ole haagisel
üle ühe telje ja sellega ei veeta reisijaid.
b) Lepinguosalistel riikidel on lubatud tuua välja, et sõiduk tohib vedada ainult ühte haagist ja et
liigendsõidukil ei ole lubatud vedada haagist. Samuti võib tuua välja, et liigendsõidukil ei ole
lubatud vedada reisijaid.
V. ÜLEMINEKUSÄTTED
Selle lisa I ja II osa ning III osa punkti e kohaldatakse kõikidele mootorsõidukitele, mis
registreeritakse esimest korda kahe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist, ning sellise
sõidukiga veetavatele haagistele. Nimetatud sätted jõustuvad viis aastat pärast konventsiooni
jõustumist mootorsõiduki suhtes, mille esimene registreerimine toimus enne konventsiooni
jõustumisele järgnenud kaheaastast perioodi, ning sellise sõidukiga veetavatele haagistele.
Vahepealsel ajal kohaldatakse järgnevaid sätteid:
a) Mootorsõiduk on varustatud kas kahe üksteisest sõltumatu pidurisüsteemiga või ühe
pidurisüsteemiga, millel on kaks iseseisvat rakendamisviisi, millest üks toimib isegi siis, kui teine on
rikkis, tingimusel, et kasutatav süsteem on tõhus ja rakendub kiiresti.
b) Üksi liiklev mootorsõiduk on öisel ajal alates päikseloojangust varustatud ees vähemalt kahe valge
tulega, millest üks paikneb paremal ja teine vasakul, ning taga punase tulega.
Ilma külgkorvita mootorrataste puhul võib esimeste tulede arvu vähendada üheni.
c) Mootorsõiduk on varustatud kas ühe või mitme seadmega, mis suudab tõhusalt valgustada eesolevat
teed piisava kauguseni, välja arvatud juhul, kui eespool kehtestatud kaks valget tuld juba täidavad
seda funktsiooni.
Kui sõiduk suudab liikuda kiiremini kui 30 km/h (19 miili tunnis), siis ei ole see vahemaa väiksem
kui 100 m (325 jalga).
d) Tuled, mis võivad pimestada, on varustatud vahendiga, mis kõrvaldab pimestava mõju teiste
liiklejatega kohtudes või olukordades, kus pimestava mõju kõrvaldamine on kasulik. Pimestava mõju
kõrvaldamine jätab sellegipoolest alles piisavalt valgust, et valgustada ees olevat teed selgelt
vähemalt 25 m (80 jalga).
e) Haagiseid vedavatele mootorsõidukitele kohaldatakse valgustuse osas samad määrused kui
iseseisvatele mootorsõidukitele; tagumine punane tuli paikneb haagise taga.
LISA 7
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE MAKSIMAALSED
MÕÕTMED JA MASSID
1. Käesolevat lisa kohaldatakse artikli 23 kohaselt määratud teedele.
2. Nendel teedel on nii veoseta kui ka veosega sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja massid järgnevad
tingimusel, et ükski sõiduk ei vea suuremat maksimaalset veost kui see, mis on lubatud
registreerimisriigi pädeva asutuse poolt:
Meetrid Jalad
a) Kogulaius ...................................................................... 2,50 8,20
b) Kogukõrgus ................................................................... 3,80 12,50
c) Kogupikkus:
Kaheteljelised kaubaautod ........................................................ 10,00 33,00
Kaheteljelised sõiduautod ......................................................... 11,00 36,00
Kolme- või enamateljelised sõidukid .......................................11,00 36,00
Liigendsõidukid ........................................................................14,00 46,00
Ühe haagisega sõidukite ühend1 ..............................................18,00 59,00
Kahe haagisega sõidukite ühend1 ..............................................22,00 72,00
Tonnid Naelad
d) Täismass:
i) Suurima koormusega telje kohta2 8,00 17 600
ii) Suurima koormusega tandemtelje grupi kohta
(grupi kaks telge, mille vahe on vähemalt 1 14,50 32 000
meeter (40 tolli) ja vähem kui 2 meetrit (7 jalga))
iii) Sõiduki, liigendsõiduki või muu ühendi
kohta:
Sõiduki, liigendsõiduki Sõiduki, liigendsõiduki Sõiduki, liigendsõiduki Sõiduki, liigendsõiduki
või muu ühendi või muu ühendi või muu ühendi või muu ühendi
äärmiste telgede täismass tonnides äärmiste telgede täismass naeltes
vaheline kaugus vaheline kaugus
meetrites jalgades
Alates 1 kuni 2 14,50 Alates 3 kuni 7 32 000
“ 2“ 3 15,00 “ 7“ 8 32 480
“ 3“ 4 16,25 “ 8“ 9 33 320
“ 4“ 5 17,50 “ 9“ 10 34 160
“ 5“ 6 18,75 “ 10 “ 11 35 000
“ 6“ 7 20,00 “ 11 “ 12 35 840
“ 7“ 8 21,75 “ 12 “ 13 36 680
“ 8“ 9 22,50 “ 13 “ 14 37 520
“ 9 “ 10 23,75 “ 14 “ 15 38 360
“ 10 “ 11 25,00 “ 15 “ 16 39 200
“ 11 “ 12 26,25 “ 16 “ 17 40 040
“ 12 “ 13 27,50 “ 17 “ 18 40 880
“ 13 “ 14 28,75 “ 18 “ 19 41 720
“ 14 “ 15 30,00 “ 19 “ 20 42 560
“ 15 “ 16 31,25 “ 20 “ 21 43 400
“ 16 “ 17 32,50 “ 21 “ 22 44 240
“ 17 “ 18 33,75 “ 22 “ 23 45 080
“ 18 “ 19 35,00 “ 23 “ 24 45 920
“ 19 “ 20 36,25 “ 24 “ 25 46 760
1
Lisa 6 IV osa sätteid sõidukite ühendi kohta kohaldatakse ka selles lisas mainitud sõidukite ühendile.
2
Telje massi defineeritakse kogukaaluna, mida kõik rattad, mille keskosad paiknevad risti kahel paralleelsel tasandil 1
meetri kaugusel üksteisest kogu sõiduki ulatuses, avaldavad teele.
“ 25 “ 26 47 600
“ 26 “ 27 48 440
“ 27 “ 28 49 280
“ 28 “ 29 50 120
“ 29 “ 30 50 960
“ 30 “ 31 51 800
“ 31 “ 32 52 640
“ 32 “ 33 53 480
“ 33 “ 34 54 320
“ 34 “ 35 55 160
“ 35 “ 36 56 000
“ 36 “ 37 56 840
“ 37 “ 38 57 680
“ 38 “ 39 58 520
“ 39 “ 40 59 360
“ 40 “ 41 60 200
“ 41 “ 42 61 040 iv)
“ 42 “ 43 61 880 Kui
“ 43 “ 44 62 720
“ 44 “ 45 63 560
“ 45 “ 46 64 400
“ 46 “ 47 65 240
“ 47 “ 48 66 080
“ 48 “ 49 66 920
“ 49 “ 50 67 760
“ 50 “ 51 68 600
“ 51 “ 52 69 440
“ 52 “ 53 70 280
“ 53 “ 54 71 120
“ 54 “ 55 71 960
“ 55 “ 56 72 800
“ 56 “ 57 73 640
“ 57 “ 58 74 480
“ 58 “ 59 75 320
“ 59 “ 60 76 160
“ 60 “ 61 77 000
“ 61 “ 62 77 840
“ 62 “ 63 78 680
“ 63 “ 64 79 520
“ 64 “ 65 80 360
rahvusvahelisse liiklusesse lubatud sõiduki täismass meetermõõdustikus alapunkti iii kohaselt
erineb täismassist naeltes, siis kohaldatakse kahest väärtusest suuremat.
3. Lepinguosalised riigid võivad sõlmida piirkondlikke kokkuleppeid täismasside suurendamiseks
nimekirjaga võrreldes. Sellegipoolest on soovituslik, et suurima koormusega ei ületa telje kantav
maksimaalne mass 13 tonni (28 660 naela).
4. Kui lepinguosaline riik määrab teed, millele käesolevat lisa kohaldatakse, siis toob see välja
maksimaalsed mõõtmed või kaalud, mis on kehtestatud ajutiselt sellisel teel liiklemiseks:
a) kui on tegemist praami, tunneli või sillaga, mis piiraks käesoleva lisaga lubatud mõõtmete ja
kaaludega sõidukite liiklust;
b) kus tee iseloom või seisukord tingib vajaduse piirata sellel liiklevate sõidukite mõõtmeid ja masse.
5. Maksimaalseid mõõtmeid või kaale ületavate sõidukite või sõidukite ühendite spetsiaalseid
liiklemislube võivad väljastada lepinguosalised riigid või nende haldusüksused.
6. Lepinguosaline riik või selle haldusüksus võib piirata või keelata mootorsõidukite kasutamise
määratud teel, millele käesolevat lisa kohaldatakse, või määrata piirangud sellele teel kasutatavate
sõidukite massile teatud perioodiks, kui tavaliselt sellel teel lubatud sõidukite massid kahjustaksid
teed tõsiselt lagunemise, tugeva vihma, lume, sulamise või mõne muu ebasoodsa ilmaolu tõttu.
LISA 8
TINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES
OSALEVATE MOOTORSÕIDUKITE JUHID
Konventsiooni artiklis 24 määratud tingimuste alusel on minimaalne vanus mootorsõiduki
juhtimiseks kaheksateist aastat.
Sellegipoolest võivad lepinguosalised riigid või nende haldusüksused tunnustada teise lepinguosalise
riigiväljastatud mootorratta ja invasõiduki juhiluba, mis on väljastatud alla 18-aastasele.
LISA 9
JUHILOA NÄIDIS – MÕÕTMED : 74 × 105 mm
Värv: roosa
1. Juhiluba koostatakse riigi õigusaktidega ettenähtud keeles või keeltes.
2. Dokumendi pealkiri „Juhiluba“ kirjutatakse punktis 1 määratletud keeles või keeltes ning sellele
järgneb prantsuskeelne tõlge „Permis de conduire“.
3. Sissekanded tuleb kirjutada (või neid korrata) ladina tähtedega või niinimetatud inglise
transliteratsioonis.
4. Väljaandnud riigi pädeva asutuse lisamärkuseid, kui need on olemas, ei kohaldata rahvusvahelisele
liiklusele.
5. Lisas 4 ette nähtud tunnusmärk on kirjutatud ovaali sisse.
VÄLIMISED LEHED
Reserveeritud väljaandva riigi Riigi nimi
pädeva asutuse kinnitustele ja
uuendamistele. Asutuse pitser
JUHILUBA
SISEMISED LEHED
1. Perekonnanimi Aadressi muutumine Sõidukid, mille kohta juhiluba
2. Teised nimed* kehtib
3. Sünnikuupäev** ja -koht***
4. Alaline elukoht Kuupäev Asutuse pitser
Foto A Asutuse pitser
35 × 45 Allkiri
mm
Omaniku allkiri**** Kuupäev Asutuse pitser
5. Väljaandja B Asutuse pitser
6. Väljaandmiskoht ja kuupäev Allkiri
7. Kehtib kuni
Kuupäev Asutuse pitser
Nr Asutuse pitser C Asutuse pitser
Allkiri
Asutuse allkiri Vajadusel väljaandva riigi pädevate
asutuste lisamärkused D Asutuse pitser
E Asutuse pitser
Täpsem info pöördel
* Lubatud on sisestada ka isa või abikaasa nimi. *** Kui on teada.
** või ligikaudne vanus väljaandmisel **** või omaniku pöidlajälg
Sõidukid, mille kohta juhiluba kehtib:
A Külgkorviga või külgkorvita mootorrattad, invasõidukid ja
kolmerattalised mootorsõidukid, mille tühimass ei ületa 400 kg Asutuse pitser
(900 naela).
Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja mis sisaldavad
lisaks juhiistmele maksimaalselt 8 istet või mida kasutatakse
В Asutuse pitser
kaupade veoks ja mille täismass ei ületa 3500 kg (7700 naela). Selle
kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist.
Mootorsõidukid, mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass
С ületab 3500 kg (7700 naela). Selle kategooria sõidukid võivad Asutuse pitser
vedada kerghaagist.
Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja mis sisaldavad
D lisaks juhiistmele rohkem kui 8 istet. Selle kategooria sõidukid Asutuse pitser
võivad vedada kerghaagist.
B-, C- ja D-kategooriate mootorsõidukid, mille jaoks juhil on luba,
E Asutuse pitser
kasutamiseks koos muu haagisega peale kerghaagise.
Sõiduki täismass – sõiduki ja selle maksimaalse veose mass hetkel, mil sõiduk on valmis sõitmiseks.
Maksimaalne veose mass – veose mass, mida lubab sõiduki registreerimisriigi pädev asutus.
Kerghaagis – haagis, mille täismass ei ületa 750 kg (1650 naela).
L I S A 10
RAHVUSVAHELISE JUHILOA NÄIDIS
MÕÕTMED : 105 × 148 mm
Värvid:
kaaned: hall
leheküljed: valged
Leheküljed 1 ja 2 koostatakse riigikeeles või riigikeeltes.
Viimane lehekülg koostatakse täielikult prantsuse keeles.
Rahvusvahelise juhiloa lisalehed kordavad teistes keeltes viimase lehekülje I osa teksti. Need
koostatakse järgnevates keeltes:
a) väljaandva riigi ettenähtud keeles või keeltes;
b) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ametlikes keeltes;
c) mitte rohkem kui kuues keeles, mille valib väljaandev riik.
Valitsused edastavad juhiloa teksti tõendatud tõlke erinevatesse keeltesse Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretärile, iga riik tema suhtes asjassepuutuva keele kohta.
Kirjalikud kommentaarid kirjutakse ladina tähtedega või niinimetatud inglise transliteratsioonis.
LEHEKÜLG 1 LEHEKÜLG 2
(Kaas) (Sisekaas)
(Riigi nimi) Käesolev juhiluba kehtib ühe aasta alates
RAHVUSVAHELINE väljaandmise kuupäevast juhiloa viimasel
MOOTORSÕIDUKILIIKLUS leheküljel mainitud kategooria või
kategooriate sõidukite juhtimiseks kõikide
RAHVUSVAHELINE JUHILUBA lepinguosaliste riikide territooriumitel,
välja arvatud väljaandva lepinguosalise
Rahvusvahelise teeliikluse konventsioon riigi territooriumil.
..............................................................
[Lepinguosaliste riikide nimekirja jaoks
Väljaandja ............................................ reserveeritud ruum
(valikuline)]
Kuupäev ...............................................
Käesolev juhiluba ei mõjuta selle omaniku
Asutuse pitser1 kohustust järgida rangelt elukohta või
ameti pidamist käsitlevaid õigusakte, mis
1
Asutuse pitser või allkiri või asutuse kehtivad igas reisimisel läbitavas riigis.
volitatud liidu allkiri või pitser.
VIIMANE LEHEKÜLG
I osa II osa
Juhi andmed: Perekonnanimi 1 1.
Teised nimed* 2 2.
Sõidukid, mille kohta Sünnikoht** 3 3.
juhiluba kehtib: Sünnikuupäev*** 4 4.
Alaline elukoht 5 5.
Külgkorviga või külgkorvita A A
mootorrattad, invasõidukid ja Foto
kolmerattalised mootorsõidukid, mille
tühimass ei ületa 400 kg (900 naela). Pitser
Mootorsõidukid, mida kasutatakse B
reisijate veoks ja mis sisaldavad lisaks
juhiistmele maksimaalselt 8 istet või mida B
kasutatakse kaupade veoks ja mille
täismass ei ületa 3500 kg (7700 naela).
Selle kategooria sõidukid võivad vedada Pitser
kerghaagist.
Mootorsõidukid, mida kasutatakse C
kaupade veoks ja mille täismass ületab C
3500 kg (7700 naela). Selle kategooria
sõidukid võivad vedada kerghaagist.
Mootorsõidukid, mida kasutatakse D Pitser
reisijate veoks ja mis sisaldavad lisaks
juhiistmele rohkem kui 8 istet. Selle Omaniku allkiri****
kategooria sõidukid võivad vedada D
kerghaagist.
B-, C- ja D-kategooriate mootorsõidukid, E
mille jaoks juhil on luba, kasutamiseks Pitser
koos muu haagisega peale kerghaagise.
Sõiduki täismass – sõiduki ja selle maksimaalse
veose mass hetkel, mil sõiduk on valmis sõitmiseks. E
Maksimaalne veose mass – veose mass, mida lubab
sõiduki registreerimisriigi pädev asutus. Pitser
Kerghaagis – haagis, mille täismass ei ületa 750 kg
(1650 naela).
KEELUD
Käesoleva juhiloa omanikul on keelatud
sõita (riigis)
KEELUD (riigid)
järgneval põhjusel
Keelud:
(riigid, I…………………………… V………………………….
Asutuse pitser
I–VIII) II………………………….. VI…………………………
III…………………………. VII………………………..
Koht
IV…………………………. VIII………………………
Kuupäev
Allkiri
Kui ülaltoodud ruum on täis, siis kasutage
teist keeldude jaoks mõeldud ruumi
* Lubatud on sisestada ka isa või abikaasa nimi.
** Kui on teada.
*** Või ligikaudne vanus väljaandmisel
**** Või omaniku pöidlajälg