dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. detsember 2020
Viit
2-4/17-0127/7779
Registreeritud
17. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-4/17-0127
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎2-417-01277779 17.12.2020 Väljaminev kiri.asice2789 KB

Sisu (failidest)

Välisministeerium Meie 17.12.2020 nr 2-4/17-0127/7779 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine Austatud minister Saadame Välisministeeriumile Vabariigi Valitsusele esitamiseks 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemise korralduse eelnõu, eelnõu seletuskirja ja konventsiooni ametliku teksti ning selle eestikeelse tõlke. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Mait Klein 625 6379 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel: 1. Ühineda teeliikluse konventsiooniga, mis on koostatud 19. septembril 1949. aastal Genfis. 2. Teha konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel deklaratsioon, mille kohaselt Eesti Vabariik välistab konventsiooni lisa 1 kohaldamise. 3. Kooskõlas konventsiooni lisa 4 lõikega 3 teatada ühinemisel ÜRO peasekretärile riigi tunnusmärk EST. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär CONVENTION ON ROAD TRAFFIC. SIGNED AT GENEVA, ON 19 SEPTEMBER 1949 The Contracting States, desirous of promoting the development and safety of international road traffic by establishing certain uniform rules, Have agreed upon the following provisions: CHAPTER I General Provisions ARTICLE 1 1. While reserving its jurisdiction over the use of its own roads, each Contracting State agrees to the use of its roads for international traffic under the conditions set out in this Convention. 2. No Contracting State shall be required to extend the benefit of the provisions of this Convention to any motor vehicle or trailer, or to any driver having remained within its territory for a continuous period exceeding one year. ARTICLE 2 1. The annexes to this Convention shall be considered as integral parts of the Convention; it being understood, however, that any State may on signature or ratification of, or accession to, the Convention, or at any time thereafter, by declaration exclude annexes 1 and 2 from its application of the Convention. 2. Any Contracting State may at any time give notice to the Secretary­ General of the United Nations that it will be bound, as from the date of the said notification, by annexes 1 and 2 as excluded under the terms of paragraph 1 of this article. ARTICLE 3 1. Measures which all the Contracting States or certain of them may have agreed, or shall in the future agree, to put into effect with a view to facilitating international road traffic by simplifying customs, police, health or other requirements will be regarded as being in conformity with the object of this Convention. 2. (a) A bond or other form of security guaranteeing payment of any import duties and import taxes which would, in the absence of such security, be chargeable on the importation of any motor vehicle admitted to international traffic may be required by any Contracting State. (b) A Contracting State shall accept for the purposes of this article the guarantee of an organization established in its own territory affiliated to an international association which has issued a valid international customs pass for the motor vehicle (such as a carnet de passages en douane). 3. For the fulfilment of the requirements provided for in this Convention the Contracting States will endeavour to keep open during the same hours customs offices and posts next to each other on the same international road. ARTICLE 4 1. For the purpose of this Convention the following expressions shall have the meanings hereby assigned to them: “International traffic” means any traffic which crosses at least one frontier; “Road” means any way open to the public for the circulation of vehicles; “Carriageway” means that portion of a road normally used by vehicular traffic; “Lane” means any one of the parts into which the carriageway is divisible, each sufficient in width for one moving line of vehicles; “Driver” means any person who drives a vehicle, including cycles, or guides draught, pack or saddle animals or herds or flocks on a road, or who is in actual physical control of the same; “Motor vehicle” means any self-propelled vehicle normally used for the transport of persons or goods upon a road, other than vehicles running on rails or connected to electric conductors. Any State bound by annex 1 shall exclude from this definition cycles fitted with an auxiliary engine of the type described in that annex; “Articulated vehicle” means any motor vehicle with a trailer having no front axle and so attached that part of the trailer is superimposed upon the motor vehicle and a substantial part of the weight of the trailer and of its load is borne by the motor vehicle. Such a trailer shall be called a “semi-trailer”; “Trailer” means any vehicle designed to be drawn by a motor vehicle; “Cycle” means any cycle not self-propelled. Any State bound by annex 1 shall include in this definition cycles fitted with an auxiliary engine of the type described in that annex; “Laden weight” of a vehicle means the weight of the vehicle and its load when the vehicle is stationary and ready for the road, and shall include the weight of the driver and of any other persons carried for the time being; “Maximum load” means the weight of the load declared permissible by the competent authority of the country of registration of the vehicle; “Permissible maximum weight” of a vehicle means the weight of the vehicle and its maximum load when the vehicle is ready for the road. ARTICLE 5 This Convention is not to be taken as authorizing the carriage of persons for hire or reward or the carriage of goods other than the personal baggage of the occupants of the vehicle; it being understood that these matters and all other matters not provided for in this Convention remain within the competence of domestic legislation, subject to the application of other relevant international conventions or agreements. CHAPTER II Rules of the road ARTICLE 6 Each Contracting State shall take appropriate measures to ensure the observance of the rules set out in this chapter. ARTICLE 7 Every driver, pedestrian or other road user shall conduct himself in such a way as not to endanger or obstruct traffic; he shall avoid all behaviour that might cause damage to persons, or public or private property. ARTICLE 8 1. Every vehicle or combination of vehicles proceeding as a unit shall have a driver. 2. Draught, pack or saddle animals shall have a driver, and cattle shall be accompanied, except in special areas which shall be marked at the points of entry. 3. Convoys of vehicles and animals shall have the number of drivers prescribed by domestic regulations. 4. Convoys shall, if necessary, be divided into sections of moderate length, and be sufficiently spaced out for the convenience of traffic. This provision does not apply to regions where migration of nomads occurs. 5. Drivers shall at all times be able to control their vehicles or guide their animals. When approaching other road users, they shall take such precautions as may be required for the safety of the latter. ARTICLE 9 1. All vehicular traffic proceeding in the same direction on any road shall keep to the same side of the road, which shall be uniform in each country for all roads. Domestic regulations concerning one-way traffic shall not be affected. 2. As a general rule and whenever the provisions of article 7 so require, every driver shall: (a) On two-lane carriageways intended for two-way traffic, keep his vehicle in the lane appropriate to the direction in which he is travelling; (b) On carriageways with more than two lanes, keep his vehicle in the lane nearest to the edge of the carriageway appropriate to the direction in which he is travelling. 3. Animals shall be kept as near as possible to the edge of the road in accordance with domestic regulations. ARTICLE 10 The driver of a vehicle shall at all times have its speed under control and shall drive in a reasonable and prudent manner. He shall slow down or stop whenever circumstances so require, and particularly when visibility is not good. ARTICLE 11 1. Drivers when meeting or being overtaken shall keep as close as practicable to the edge of the carriageway on the side appropriate to the direction in which they are traveling. In overtaking, a driver shall pass on the left or the right of the overtaken vehicle or animal according to the rule observed in the country concerned. These rules shall not necessarily apply in the case of tramcars, trains on roads, and certain mountain roads. 2. On the approach of any vehicle or accompanied animal, drivers shall: (a) When meeting, leave sufficient space for the vehicle or accompanied animal coming from the opposite direction; (b) When being overtaken, keep as close as practicable to the appropriate edge of the carriageway and not accelerate. 3. Drivers intending to overtake shall make sure that there is sufficient room and sufficient visibility ahead to permit overtaking without danger. After overtaking they shall bring their vehicles back to the right or left hand side according to the rule observed in the country concerned, but only after making sure that this will not inconvenience the vehicle, pedestrian or animal overtaken. ARTICLE 12 1. Every driver approaching a fork, crossroad, road junction or level­ crossing shall take special precautions to avoid accidents. 2. Priority of passage may be accorded at intersections on certain roads or sections of road. Such priority shall be marked by signs and every driver approaching such a road or section of road shall be bound to yield the right of way to drivers travelling along it. 3. The provisions of annex 2 regarding the priority of passage at inter­ sections not covered by paragraph 2 of this article shall be applied by the States bound by the said annex. 4. Every driver before starting to turn into a road shall: (a) Make sure that he can do so without danger to other road users; (b) Give adequate notice of his intention to turn; (c) Move over as far as practicable to the edge of the carriageway on the side appropriate to the direction in which he is travelling if he wishes to turn off the road on that side; (d) Move as near as practicable towards the middle of the carriageway if he wishes to leave the road and turn to the other side, except as provided for in paragraph 2 of article 16; (e) In no case hamper the traffic coming from the opposite direction. ARTICLE 13 1. Stationary vehicles or animals shall be kept off the carriageway if feasible, or, if not, as close as practicable to the edge of the carriageway. Drivers shall not leave vehicles or animals until they have taken all necessary precautions to avoid an accident. 2. Vehicles and animals shall not be left waiting where they are likely to cause danger or obstruction, and in particular at or near a road intersection, a bend or the top of a hill. ARTICLE 14 All necessary precautions shall be taken to ensure that the load of a vehicle shall not be a cause of damage or danger. ARTICLE 15 1. From nightfall and during the night, or when atmospheric conditions render it necessary, every vehicle or combination of vehicles on a road shall show at least one white light in front and at least one red light in the rear. When a vehicle, other than a cycle or a motor-cycle without sidecar, is provided with only one white light in front, this shall be placed on the side nearest to traffic coming from the opposite direction. In countries where two white front lights are obligatory, such lights shall be placed one on the right and one on the left of the vehicle. The red light may be produced either by a device distinct from that which produces the white light or lights in front or by the same device when the vehicle is short enough and so arranged as to permit this. 2. In no case shall a vehicle have a red light or a red reflector directed to the front or a white light or a white reflector directed to the rear. This provision shall not apply to a white or yellow reversing light in cases where the domestic legislation of the country of registration of the vehicle permits such lights. 3. Lights and reflex reflectors shall be such as to ensure that the vehicle is clearly indicated to other road users. 4. Any Contracting State or subdivision thereof may, provided that all measures are taken to guarantee normal conditions of safety, exempt from certain provisions of this article: (a) Vehicles used for special purposes or under special conditions; (b) Vehicles of special shape and kind; (c) Stationary vehicles on adequately lighted roads. ARTICLE 16 1. The provisions of this chapter shall apply to trolleybuses. 2. (a) Cyclists shall use cycle tracks where there is an obligation to do so indicated by an appropriate sign, or where such obligation is imposed by domestic regulations; (b) Cyclists shall proceed in single file where circumstances so require and, except in special cases provided for in domestic regulations, shall never proceed more than two abreast on the carriageway; (c) Cyclists shall not be towed by vehicles; (d) The provisions of paragraph 4 (d) of article 12 shall not apply to cyclists where domestic regulations provide otherwise. CHAPTER III Signs and signals ARTICLE 17 1. With a view to ensuring a homogeneous system, the road signs and signals adopted in each Contracting State shall, as far as possible, be the only ones to be placed on the roads of that State. Should it be necessary to introduce any new sign, the shape, colour and type of symbol employed shall conform with the system in use in that State. 2. The number of approved signs shall be limited to such as may be strictly necessary. They shall be placed only at points where they are essential. 3. The danger signs shall be placed at a sufficient distance from the object indicated to give road users adequate warning. 4. The affixing to an approved sign of any notice not related to the purpose of such sign and liable to obscure it or to interfere with its character shall be prohibited. 5. All boards and notices which might be confused with the approved signs or make them more difficult to read shall be prohibited. CHAPTER IV Provisions applicable to motor vehicles and trailers in international traffic ARTICLE 18 1. In order to be entitled to the benefits of this Convention, a motor vehicle shall be registered by a Contracting State or subdivision thereof in the manner prescribed by its legislation. 2. A registration certificate containing at least the serial number, known as the registration number, the name or the trade mark of the maker of the vehicle, the maker's identification or serial number, the date of first registration and the full name and permanent place of residence of the applicant for the said certificate shall be issued either by the competent authority or by an association duly empowered to do so. 3. This certificate shall be accepted by all Contracting States as prima facie evidence of the information entered thereon. ARTICLE 19 1. Every motor vehicle shall display at least at the back on a special plate or on the vehicle itself, a registration number issued or allotted by the competent authority. In the case of a motor vehicle drawing one or more trailers the single trailer or the last trailer shall display the registration number of the drawing vehicle or its own registered number. 2. The composition of the registration number and the manner in which it is displayed shall be as set out in annex 3. ARTICLE 20 1. Every motor vehicle shall in addition to the registration number display at the back, inscribed on a plate or on the vehicle itself, the distinguishing sign of the place of registration of this vehicle. This sign shall indicate either a State or a territory which constitutes a distinct unit from the point of view of registration. In the case of a motor vehicle drawing one or more trailers this sign shall also be displayed at the back of the single trailer or of the last trailer. 2. The composition of the distinguishing sign and the manner in which it is displayed shall be as set out in annex 4. ARTICLE 21 Every motor vehicle and trailer shall carry the identification marks set out in annex 5. ARTICLE 22 1. Every motor vehicle and trailer shall be in good working order and in such safe mechanical condition as not to endanger the driver, other occupants of the vehicle or any person upon the road, or cause damage to public or private property. 2. In addition, every motor vehicle, or trailer, and its equipment shall conform to the provisions of annex 6 and the driver of every motor vehicle shall observe the rules set out therein. 3. The provisions of this article shall apply to trolleybuses. ARTICLE 23 1. The maximum dimensions and weights of vehicles permitted to travel on the roads of each Contracting State or subdivision thereof shall be matters for domestic legislation. On certain roads designated by States Parties to regional agreements or, in the absence of such agreements, by a Contracting State, the permissible maximum dimensions and weights shall be those set out in annex 7. 2. The provisions of this article shall apply to trolleybuses. CHAPTER V Drivers of motor vehicles in international traffic ARTICLE 24 1. Each Contracting State shall allow any driver admitted to its territory who fulfils the conditions which are set out in annex 8 and who holds a valid driving permit issued to him, after he has given proof of his competence, by the competent authority of another Contracting State or sub-division thereof, or by an association duly empowered by such authority, to drive on its roads without further examination motor vehicles of the category or categories defined in annexes 9 and 10 for which the permit has been issued. 2. A Contracting State may however require that any driver admitted to its territory shall carry an international driving permit conforming to the model contained in annex 10, especially in the case of a driver coming from a country where a domestic driving permit is not required or where the domestic permit issued to him does not conform to the model contained in annex 9. 3. The international driving permit shall, after the driver has given proof of his competence, be delivered by the competent authority of a Contracting State or subdivision thereof, or by a duly authorized association, and sealed or stamped by such authority or association. The holder shall be entitled to drive in all Contracting States without further examination motor vehicles coming within the categories for which the permit has been issued. 4. The right to use the domestic as well as the international driving permit may be refused if it is evident that the conditions of issue are no longer fulfilled. 5. A Contracting State or a subdivision thereof may withdraw from the driver the right to use either of the above-mentioned permits only if the driver has committed a driving offence of such a nature as would entail the forfeiture of his driving permit under the legislation and regulations of that Contracting State. In such an event, the Contracting State or subdivision thereof withdrawing the use of the permit may withdraw and retain the permit until the period of the withdrawal of use expires or until the holder leaves the territory of that Contracting State, whichever is the earlier, and may record such withdrawal of use on the permit and communicate the name and address of the driver to the authority which issued the permit. 6. During a period of five years beginning with the entry into force of this Convention, any driver admitted to international traffic under the provisions of the International Convention relative to Motor Traffic signed at Paris on 24 April 1926, or of the Convention on the Regulation of Inter-American Automotive Traffic opened for signature at Washington on 15 December 1943, and holding the documents required thereunder, shall be considered as fulfilling the requirements of this article. ARTICLE 25 The Contracting States undertake to communicate to each other such information as will enable them to establish the identity of persons holding domestic or international driving permits when they are liable to proceedings for a driving offence. They further undertake to make known the information required to establish the identity of the owner or the person in whose name a foreign vehicle which has been involved in a serious accident is registered. CHAPTER VI Provisions applicable to cycles in international traffic ARTICLE 26 Every cycle shall be equipped with: (a) At least one efficient brake; (b) An audible warning device consisting of a bell, to the exclusion of any other audible warning device, capable of being heard at a reasonable distance; (c) A white or yellow light in front and a red light or a red reflex reflector in the rear from nightfall and during the night or when atmospheric conditions render it necessary. CHAPTER VII Final provisions ARTICLE 27 1. This Convention shall be open, until 31 December 1949, for signature by all States Members of the United Nations and by every State invited to attend the United Nations Conference on Road and Motor Transport held at Geneva in 1949. 2. This Convention shall be ratified and the instruments of ratification deposited with the Secretary-General of the United Nations. 3. From 1 January 1950, this Convention shall be open for accession by those of the States referred to in paragraph 1 of this article which have not signed this Convention and by any other State which the Economic and Social Council may by resolution declare to be eligible. It shall also be open for accession on behalf of any Trust Territory of which the United Nations is the Administering Authority. 4. Accession shall be effected by the deposit of an instrument of accession with the Secretary- General of the United Nations. ARTICLE 28 1. Any State may, at the time of signature, ratification or accession, or at any time thereafter, declare, by notification addressed to the Secretary-General of the United Nations, that the provisions of this Convention will be applicable to all or any of the territories for the international relations of which it is responsible. These provisions shall become applicable in the territories named in the notification thirty days after the date of receipt of such notification by the Secretary-General or, if the Convention has not entered into force at that time, then upon the date of its entry into force. 2. Each Contracting State, when circumstances permit, undertakes to take as soon as possible the necessary steps in order to extend the application of this Convention to the territories for the international relations of which it is responsible, subject, where necessary for constitutional reasons, to the consent of the governments of such territories. 3. Any State which has made a declaration under paragraph 1 of this article applying this Convention to any territory for the international relations of which it is responsible may at any time thereafter declare by notification given to the Secretary-General that the Convention shall cease to apply to any territory named in the notification and the Convention shall, after the expiration of one year from the date of the notification, cease to apply to such territory. ARTICLE 29 This Convention shall enter into force on the thirtieth day after the date of the deposit of the fifth instrument of ratification or accession. This Convention shall enter into force for each State ratifying or acceding after that date the thirtieth day after the deposit of its instrument of ratification or accession. The Secretary-General of the United Nations shall notify each of the signatory or acceding States and every other State invited to attend the United Nations Conference on Road and Motor Transport of the date on which this Convention enters into force. ARTICLE 30 This Convention shall terminate and replace, in relations between the Contracting States, the International Convention relative to Motor Traffic and the International Convention relative to Road Traffic signed at Paris on 24 April 1926, and the Convention on the Regulation of Inter-American Automotive Traffic opened for signature at Washington on 15 December 1943. ARTICLE 31 1. Any amendment to this Convention may be proposed by any Contracting State. The text of such proposed amendment shall be communicated to the Secretary-General of the United Nations who shall transmit it to each Contracting State with a request that such State reply within four months stating whether it: (a) Desires that a conference be convened to consider the proposed amendment; or (b) Favours the acceptance of the proposed amendment without a conference; or (c) Favours the rejection of the proposed amendment without a conference. The proposed amendment shall also be transmitted by the Secretary­ General to all States, other than Contracting States, invited to attend the United Nations Conference on Road and Motor Transport. 2. The Secretary-General shall convene a conference of the Contracting States to consider the proposed amendment, if the convening of a conference is requested: (a) By at least one-quarter of the Contracting States in the case of a proposed amendment to any part of the Convention other than the annexes; (b) By at least one-third of the Contracting States in the case of a proposed amendment to an annex other than annexes 1 and 2; (c) In the case of annexes 1 and 2 by at least one-third of the States bound by the annex to which an amendment has been proposed. The Secretary-General shall invite to the Conference such States, other than Contracting States, invited to attend the United Nations Conference on Road and Motor Transport or whose participation would, in the opinion of the Economic and Social Council, be desirable. The provisions of this paragraph shall not apply in cases where an amendment to the Convention has been adopted in accordance with paragraph 5 of this article. 3. Any amendment to this Convention which shall be adopted by a two­ thirds majority vote of a conference shall be communicated to all Contracting States for acceptance. Ninety days after its acceptance by two-thirds of the Contracting States each amendment to the Convention, except for those to annexes 1 and 2, shall enter into force for all the Contracting States except those which, before it enters into force, make a declaration that they do not adopt the amendment. For the entry into force of any amendment to annexes 1 and 2 the majority shall be two- thirds of the States bound by the amended annex. 4. The Conference may by a two-thirds majority vote determine at the time of the adoption of an amendment to this Convention, except for those to annexes 1 and 2, that the amendment is of such a nature that any Contracting State which has made a declaration that it does not accept the amendment and which then does not accept the amendment within a period of twelve months after the amendment enters into force shall, upon the expiration of this period, cease to be a party to the Convention. 5. In the event of a two-thirds majority of the Contracting States informing the Secretary- General pursuant to paragraph 1 (b) of this article that they favour the acceptance of the amendment without a conference, notification of their decision shall be communicated by the Secretary-General to all the Contracting States. The amendment shall upon the expiration of ninety days from the date of such notification become effective as regards all the Contracting States except those States which notify the Secretary-General that they object to such an amendment within that period. 6. As regards amendments to annexes l and 2, and any amendment not within the scope of paragraph 4 of this article, the existing provisions shall remain in force in respect of any Contracting State which has made a declaration or lodged an objection with respect to such an amendment. 7. A Contracting State which has made a declaration in accordance with the provisions of paragraph 3 of this article, or has lodged an objection in accordance with the provisions of paragraph 5 of this article to an amendment, may withdraw such declaration or objection at any time by notification addressed to the Secretary-General. The amendment shall be effective as regards that State upon receipt of such notification by the Secretary-General. ARTICLE 32 This Convention may be denounced by means of one year's notice given to the Secretary- General of the United Nations, who shall notify each signatory or acceding State thereof. After the expiration of this period the Convention shall cease to be in force as regards the Contracting State which denounces it. ARTICLE 33 Any dispute between any two or more Contracting States concerning the interpretation or application of this Convention, which the Parties are unable to settle by negotiation or by another mode of settlement, may be referred by written application from any of the Contracting States concerned to the Inter­ national Court of Justice for decision. ARTICLE 34 Nothing in this Convention shall be deemed to prevent a Contracting State from taking action compatible with the provisions of the Charter of the United Nations and limited to the exigencies of the situation which it considers necessary for its external or internal security. ARTICLE 35 1. The Secretary-General shall, in addition to the notifications provided for in article 29, paragraphs 1, 3 and 5 of article 31 and article 32, notify the States referred to in paragraph 1 of article 27 of the following: (a) Declarations by Contracting States that they exclude annex l, annex 2, or both of them, from the application of the Convention in accordance with paragraph 1 of article 2; (b) Declarations by Contracting States that they shall be bound by annex 1, annex 2, or both of them, in accordance with paragraph 2 of article 2; (c) Signatures, ratifications and accessions in accordance with article 27; (d) Notifications with regard to the territorial application of the Convention in accordance with article 28; (e) Declarations whereby States accept amendments to the Convention in accordance with paragraph 3 of article 31; (f) Objections to amendments to the Convention communicated by States to the Secretary- General in accordance with paragraph 3 and 5 of article 31; (g) The date of entry into force of amendments to the Convention in accordance with paragraphs 3 and 5 of article 31; (h) The date on which a State has ceased to be a Party to the Convention, in accordance with paragraph 4 of article 31; (i) Withdrawals of objections to an amendment in accordance with paragraph 7 of article 31; (j) The list of States bound by any amendment to the Convention; (k) Denunciations of the Convention in accordance with article 32; (l) Declarations that the Convention has ceased to apply to a territory in accordance with paragraph 3 of article 28; (m) Notifications with respect to distinctive letters made by States in accordance with the provisions of paragraph 3 of annex 4. 2. The original of this Convention shall be deposited with the Secretary­ General who will transmit certified copies thereof to the States referred to in paragraph 1 of article 27. 3. The Secretary-General is authorized to register this Convention upon its entry into force. IN WITNESS WHEREOF the undersigned representatives, after having communicated their full powers, found to be in good and due form, have signed this Convention. DONE at Geneva, in a single copy, in the English and French languages, both texts authentic, this nineteenth day of September, one thousand nine hundred and forty-nine. AFGHANISTAN AFGHANISTAN ALBANIA ALBANIE ARGENTINA ARGENTINE AUSTRALIA AUSTRALIE AUSTRIA AUTRICHE Herman DAHLEN BELGIUM BELGIQUE F. BLONDEEL BOLIVIA BOLIVIE BRAZIL BRESIL BULGARIA BULGARIE BURMA BIRMANIE BYELORUSSIAN SOVIET SOCIALIST REPUBLIC REPUBLIQUE SOCIALISTE SOVIETIQUE DE BIELORUSSIE CANADA CANADA CHILE CHILI CHINA CHINE COLOMBIA COLOMBIE COSTA RICA COSTA-RICA CUBA CUBA CZECHOSLOVAKIA TCHECOSLOVAQUIE Excluding, in accordance with article 2, paragraph I, of this Convention, annex 2 from the application of the Convention. V. OUTRATA December 28th, 1949. DENMARK DANEMARK K. BANG A. BLOM-ANDERSEN Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 of this Convention, excluding annex 1 from its application of the Convention. DOMINICAN REPUBLIC REPUBLIQUE DOMINICAINE T. F. FRANCO En declarant exclure, conformement a l'article 2, paragraphe 1 de la presente Convention, les annexes 1 et 2 de l'application de la Convention et en renouvelant la reserve concernant le paragraphe 2 de l'article premier de la Convention faite deja en seance pleniere. T. F. F. ECUADOR EQUATEUR EGYPT EGYPTE A. K. SAFWAT EL SALVADOR SALVADOR ETHIOPIA ETHIOPIE FINLAND FINLANDE FRANCE FRANCE Lucien HUBERT Se referant a l'annexe 6, chiffre IV, alinea b), le Gouvemement frans;ais declare qu'il ne peut admettre qu'une seule remorque derriere un vehicule tracteur et qu'il n'en admettra pas derriere un vehicule articule. L. H. GREECE GRECE GUATEMALA GUATEMALA HAITI HAITI HONDURAS HONDURAS HUNGARY HONGRIE lCELAND ISLANDE INDIA INDE N. RAGHAVAN PILLAI Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 of this Convention excluding annexes 1 and 2 from its application of the Convention. IRAN IRAN IRAQ IRAK IRELAND IRLANDE ISRAEL ISRAEL M. KAHANY M. LUBARSKY ITALY ITALIE M. Enrico MELLINI LEBANON LIBAN (Sous reserve de ratification) J. MIKAOUI LIBERIA LIBERIA LUXEMBOURG LUXEMBOURG R. LOGELIN MEXICO MEXIQUE NETHERLANDS PAYS-BAS J. J. OYEVAAR NEW ZEALAND NOUVELLE-ZELANDE NICARAGUA NICARAGUA NORWAY NORVEGE Axel RONNING Subject to a declaration made in accordance with paragraph I of article 2 of this Convention, excluding annex 1 from its application of the Convention. A. R. PAKISTAN PAKISTAN PANAMA PANAMA PARAGUAY PARAGUAY PERU PEROU PHILIPPINES PHILIPPINES Rodolfo MASLOG Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 of this Convention, excluding annex l from its application of the Convention. POLAND POLOGNE PORTUGAL PORTUGAL ROMANIA ROUMANIE SAUDI ARABIA ARABIE SAOUDITE SWEDEN SUEDE Gösta HALL Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 of this Convention, excluding annex l from its application of the Convention. SWITZERLAND SUISSE Heinrich ROTHMUND Robert PLUMEZ Paul GOTTRET SYRIA SYRIE THAILAND THAILANDE TRANSJORDAN TRANSJORDANIE TURKEY TURQUIE UKRAINIAN SOVIET SOCIALIST REPUBLIC REPUBLIQUE SOCIALISTE SOVIETIQUE D'UKRAINE UNION OF SOUTH AFRICA UNION SUD-AFRICAINE H. BRUNE Subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 this Convention, excluding annexes 1 and 2 from its application of the Convention. UNION OF SOVIET SOCIALIST REPUBLICS UNION DES REPUBLIQUES SOCIALISTES SOVIETIQUES UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND ROYAUME-UNI DE GRANDE-BRETAGNE ET D’lRLANDE DU NORD C. A. BIRTCHNELL Subject to the re ervation in respect of article 26 contained in paragraph 7 (d) of the Final Act of the Conference on Road and Motor Transport and subject to a declaration made in accordance with paragraph 1 of article 2 of this Convention, excluding annexes 1 and 2 from its application of the Convention. UNITED STATES OF AMERICA ETATS-UNIS D'AMERIQUE Henry H. KELLY Herbert S. FAIRBANK URUGUAY URUGUAY VENEZUELA VENEZUELA YEMEN YEMEN YUGOSLAVIA YOUGOSLAVIE Ljub. KOMNENOVIĆ ANNEXES ANNEX 1 ADDITIONAL PROVISION CONCERNING DEFINITIONS OF MOTOR VEHICLE AND CYCLE Cycles fitted with an auxiliary internal combustion engine having a maximum cylinder capacity of 50 cm3 (3.05 cu. in.) shall not be considered as motor vehicles, provided that they retain all the normal characteristics of cycles with respect to their structure. ANNEX 2 PRIORITY OF PASSAGE 1. When any two vehicles are simultaneously approaching a road intersection by roads of which one does not enjoy priority over the other, the vehicle approaching from the left in countries where the direction of traffic is on the right, and from the right in countries where the direction of traffic is on the left, shall yield the right of way to the other vehicle. 2. The right of priority shall not necessarily apply in the case of tramcars and trains on roads. ANNEX 3 REGISTRATION NUMBER OF VEHICLES IN INTERNATIONAL TRAFFIC 1. The registration number of a vehicle shall consist either of figures or of figures and letters. The figures shall be in Arabic numerals as used in United Nations documents and the letters in Latin characters. When other numerals or characters are used, they shall be repeated in the numerals or characters of the types mentioned above. 2. The number shall be legible in normal daylight at a distance of 20 m (65 feet). 3. When the registration number is displayed on a special plate, this plate shall be fixed in a vertical or nearly vertical position and in a plane perpendicular to the longitudinal axis of the vehicle itself. When the number is fixed to or painted on the vehicle itself, this shall be done on a vertical or nearly vertical surface at the back of the vehicle. 4. The rear registration number shall be illuminated as prescribed in annex 6. ANNEX 4 DISTINGUISHING SIGN OF VEHICLES IN INTERNATIONAL TRAFFIC 1. The distinguishing sign shall be composed of one to three letters in capital Latin characters. The letters shall have a minimum height of 80 mm (3.1 in.) and their strokes a width of 10 mm (0.4 in.). The letters shall be painted in black on a white ground of elliptical form with the major axis horizontal. 2. If the distinguishing sign is composed of three letters, the dimensions of the ellipse shall be at least 240 mm (9.4 in.) in width and 145 mm (5.7 in.) in height. The dimensions may be reduced to 175 mm (6.9 in.) in width and 115 mm (4.5 in.) in height if the sign carries less than three letters. As regards the distinguishing signs for motorcycles, the dimensions of the ellipse, whether the sign is composed of one, two or three letters, may be reduced to 175 mm (6.9 in.) in width and 115 mm (4.5 in.) in height. 3. The distinctive letters for the different States and territories are as follows: Australia AUS Austria A Belgium B Belgian Congo CB Bulgaria BG Chile RCH Czechoslovakia CS Denmark DK France F Algeria, Tunis, Morocco, French India F Saar SA India IND Iran IR Israel IL Italy I Lebanon RL Luxembourg L Netherlands NL Norway N Philippines Pl Poland PL Sweden S Switzerland CH Turkey TR Union of South Africa ZA United Kingdom GB Alderney GBA Guernsey GBG Jersey GBJ Aden ADN Bahamas BS Basutoland BL Bechuanaland BP British Honduras BH Cyprus CY Gambia WAG Gibraltar GBZ Gold Coast WAC Hong Kong HK Jamaica JA Johore JO Kedah KD Kelantan KL Kenya EAK Labuan SS Malacca SS Malaya (Negri Sembilan, Pahang, Perak, Selangor) FM Malta GBY Mauritius MS Nigeria WAN Northern Rhodesia NR Nyasaland NP Penang SS Perlis PS Province Wellesley SS Seychelles SY Sierra Leone WAL Somaliland SP Southern Rhodesia SR Swaziland SD Tanganyika EAT Trengganu TU Trinidad TD Uganda EAU Windward Islands Grenada WG St. Lucia WL St. Vincent WV Zanzibar EAZ United States of America USA Yugoslavia YU Any State which has not already done so shall, on signature or ratification of, or accession to, this Convention, notify the Secretary-General of the distinctive letters elected by that State. 4. When the distinguishing sign is carried on a special plate this plate shall be fixed in a vertical or nearly vertical position and in a plane perpendicular to the longitudinal axis of the vehicle itself. When the sign is fixed to or painted on the vehicle itself, this shall be done on a vertical or nearly vertical surface at the back of the vehicle. ANNEX 5 IDENTIFICATION MARKS OF VEHICLES IN INTERNATIONAL TRAFFIC 1. The identification marks shall comprise: (a) In the case of a motor vehicle: (i) The name or the trade mark of the maker of the vehicle, (ii) On the chassis or, in the absence of a chassis, on the body, the maker's identification or serial number, (iii) On the engine, the maker's engine number if such a number is placed thereon by the maker; (b) In the case of a trailer, either the information referred to in (i) and (ii) above or an identification mark issued for the trailer by the competent authority. 2. The marks mentioned above shall be placed in accessible positions and shall be in a form easily legible and not capable of being easily removed or altered. ANNEX 6 TECHNICAL CONDITIONS CONCERNING THE EQUIPMENT OF MOTOR VEHICLES AND TRAILERS IN INTERNATIONAL TRAFFIC I. BRAKING (a) Braking of motor vehicles other than motor cycles with or without sidecars Every motor vehicle shall be equipped with brakes capable of controlling the movement of and of stopping the vehicle in an efficient, safe and rapid way under any conditions of loading on any up or down gradient on which the vehicle is operated. The braking shall be operated by means of two devices so constructed that, in the event of failure of one of the braking devices, the other shall be capable of stopping the vehicle within a reasonable distance. For the purpose of this annex, one of these braking devices will be called the "service brake" and the other one the "parking brake". The parking brake shall be capable of being secured, even in the absence of the driver, by direct mechanical action. Either means of operation shall be capable of applying braking force to wheels symmetrically placed on each side of the longitudinal axis of the vehicle. The braking surfaces shall always be connected with the wheels of the vehicle in such a way that it is not possible to disconnect them otherwise than momentarily by means of a clutch, gear box or free wheel. One at least of the braking devices shall be capable of acting on braking surfaces directly attached to the wheels of the vehicle or attached through parts not liable to failure. (b) Braking of trailers Every trailer having a permissible maximum weight exceeding 750 kg (1,650 lbs.) shall be equipped with at least one braking device acting on wheels placed symmetrically on each side of the longitudinal axis of the vehicle and acting on at least half the number of wheels. The provisions of the preceding paragraph shall be required, however, in respect of trailers if the permissible maximum weight does not exceed 750 kg (1,650 lbs.) but exceeds one- half of the unladen weight of the drawing vehicle. The braking device of trailers with a permissible maximum weight exceeding 3,500 kg (7,700 lbs.) shall be capable of being operated by applying the service brake from the drawing vehicle. When the permissible maximum weight of the trailer does not exceed 3,500 kg (7,700 lbs.) its braking device may be brought into action merely by the trailer moving upon the drawing vehicle (overrun braking). The braking device of the trailer shall be capable of preventing the rotation of the wheels when the trailer is uncoupled. Any trailer equipped with a brake shall be fitted with a device capable of automatically stopping the trailer if it becomes detached whilst in motion. This provision shall not apply to two-wheeled camping trailers or light luggage trailers whose weight exceeds 750 kg (1,650 lbs.) provided that they are equipped in addition to the main attachment with a secondary attachment which may be a chain or a wire rope. (c) Braking of articulated vehicles and combinations of motor vehicles and trailers (i) Articulated vehicles The provisions of paragraph (a) of this part shall apply to every articulated vehicle. A semi- trailer having a permissible maximum weight exceeding 750 kg (1,650 lbs.) shall be equipped with at least one braking device capable of being operated by applying the service brake from the drawing vehicle. The braking device of the semi-trailer shall, in addition, be capable of preventing the rotation of the wheels when the semi-trailer is uncoupled. When required by domestic regulations a semi-trailer equipped with a brake shall be fitted with a device capable of stopping automatically the semi-trailer if it becomes detached whilst in motion. (ii) Combinations of motor vehicles and trailers Every combination of a motor vehicle and one or more trailers shall be equipped with brakes capable of controlling the movement of and of stopping the combination in an efficient, safe and rapid way under any conditions of loading on any up or down gradient on which it is operated. (d) Braking of motor cycles with or without sidecars Every motor cycle shall be equipped with two braking devices which may be operated by hand or foot, capable of controlling the movement of and of stopping the motor cycle in an efficient, safe and rapid way. II. LIGHTING (a) Every motor vehicle other than a motor cycle with or without sidecar and capable of exceeding 20 km (12 miles) per hour on the level shall be equipped with at least two white or yellow driving lights, fitted in front, capable of adequately illuminating the road for a distance of 100 m (325 feet) in front of the vehicle at night time in clear weather. (b) Every motor vehicle other than a motor cycle with or without sidecar and capable of exceeding 20 km (12 miles) per hour on the level shall be equipped with two white or yellow passing lights fitted at the front of the vehicle and capable when necessary of adequately illuminating the road at night in clear weather in front of the vehicle for a distance of 30 m (100 feet) without causing glare or dazzle to other road users whatever the direction of the traffic may be. Passing lights shall be used instead of driving lights in all cases when the use of lights causing no dazzle or glare is necessary or compulsory. (c) Every motor cycle with or without sidecar shall have at least one driving light and one passing light conforming to the provisions of (a) and (b) of this part. However, motor cycles with an engine of a maximum cylinder capacity of 50 cm3 (3.05 cu. in.) may be excluded from this obligation. (d) Every motor vehicle other than a motor cycle without sidecar shall be equipped with two white position (side) lights at the front. These lights shall be clearly visible at night time in clear weather at a distance of 150 m (500 feet) from the front of the vehicle without causing any glare or dazzle to other road users. The part of the illuminating surface of these lights furthest from the longitudinal axis of the vehicle shall be as near as possible to and in no case further than 400 mm (16 in.) from the extreme outer edges of the vehicle. Position (side) lights shall be shown at night time in all cases when the use of such lights is compulsory and at the same time as the passing lights if no part of the illuminating surface of the lamps of the passing lights is within 400 mm (16 in.) of the extreme outer edges of the vehicle. (e) Every motor vehicle and every trailer at the end of a combination of vehicles shall be equipped at the rear with at least one red light visible at night time in clear weather at a distance of 150 m (500 feet) from the rear of the vehicle. (f) The registration number displayed at the rear of a motor vehicle or a trailer shall be capable of illumination at night time in such a manner that it can be read in clear weather at a distance of 20 m (65 feet) from the rear. (g) The red rear light or lights and the light for the rear registration number shall be shown at the same time as any of the following: position (side) lights, passing lights or driving lights. (h) Every motor vehicle other than a motor cycle without sidecar shall be equipped with two red reflex reflectors preferably of other than triangular form, fitted symmetrically at the rear and on opposite sides of the vehicle. The outer edges of each of these reflectors must be as near as possible to and in no case further than 400 mm (16 in.) from the outer edges of the vehicle. These reflectors may be incorporated in the rear red lamps if these lamps comply with the above requirements. These reflectors shall be visible at night time in clear weather from a distance of at least 100 m (325 feet) when illuminated by means of two driving lights. (i) Every motor cycle without sidecar shall be equipped with a red reflex reflector preferably of other than triangular form, fitted at the rear of the vehicle, either incorporated in, or separate from, the rear red lamp and shall comply with the conditions of visibility mentioned under paragraph (h) of this part. (j) Every trailer and every articulated vehicle shall be equipped with two red reflex reflectors, preferably triangular in shape, fitted symmetrically at the rear and on opposite sides of the vehicle. These reflectors shall be visible at night time in clear weather from a distance of a least 100 m (325 feet) when illuminated by means of two driving lights. When the reflectors are triangular in shape, the triangle shall be equilateral, with sides of at least 150 mm (6 in.) and shall be upright in position. The outer comer of each of these reflectors shall be as near as possible to and in no case further than 400 mm (16 in.) from the extreme outer edges of the vehicle. (k) With the exception of motor cycles, every motor vehicle and every trailer at the end of a combination of vehicles shall be equipped with at least one stop light at the rear showing a red or amber light. This light shall be actuated upon application of the service brake of the motor vehicle. If the stop light is red in colour and is either incorporated in, or associated with, the rear red light, its intensity shall be greater than that of the rear red light. The stop light shall not be required on trailers and semi-trailers when their dimensions are such that the stop light of the drawing vehicle remains visible from the rear. (l) When a motor vehicle is equipped with direction indicators, such indicators shall be one of the following: (i) A moveable arm protruding beyond each side of the vehicle and illuminated by a steady amber light when the arm is in the horizontal position; (ii) A constantly blinking or flashing amber light affixed to each side of the vehicle; (iii) A constantly blinking or flashing light placed at each side of the front and rear of the vehicle. The colour of such lights shall be white or orange towards the front and red or orange towards the rear. (m) No lights, with the exception of direction indicators, shall be flashing or blinking lights. (n) If a vehicle is equipped with several lights of the same kind, they shall be of the same colour and, except in the case of motor cycles with sidecars, two of these lights shall be placed symmetrically to the longitudinal axis of the vehicle. (o) Several lights may be incorporated in the same lighting device provided each of these lights complies with the appropriate provisions of this part. III. OTHER CONDITIONS (a) Steering apparatus Every motor vehicle shall be equipped with a strong steering apparatus which will allow the vehicle to be turned easily, quickly and with certainty. (b) Driving mirror Every motor vehicle shall be equipped with at least one driving mirror of adequate dimensions so placed as to enable the driver to view from his seat the road to the rear of the vehicle. However, this provision shall not be compulsory for motor cycles with or without sidecar. (c) Warning devices Every motor vehicle shall be equipped with at least one audible warning device of sufficient strength which shall not be a bell, gong, siren or other strident toned device. (d) Windscreen wiper Every motor vehicle fitted with a windscreen shall have at least one efficient wind­ screen wiper functioning without requiring constant control by the driver. However, this provision shall not be compulsory for motor cycles with or without sidecars. (e) Windscreens Windscreens shall be made of a stable substance, transparent and not likely to produce sharp splinters if broken. The objects seen through this substance shall not appear distorted. (f) Reversing device Every motor vehicle shall be equipped with a reversing device controlled from the driver's seat if the weight of the motor vehicle when empty exceeds 400 kg (900 lbs.). (g) Exhaust silencer Every motor vehicle shall have an exhaust silencer in constant operation to prevent excessive or unusual noise, the working of which cannot be interrupted by the driver while on the road. (h) Tires The wheels of motor vehicles and their trailers shall be fitted with pneumatic tires, or with some other tires of equivalent elasticity. (i) Device to prevent a vehicle from running down a gradient When travelling in a mountainous region of a country where it is required by domestic regulations, any motor vehicle of which the permissible maximum weight exceeds 3,500 kg (7,700 lbs.) shall carry a device, such as a scotch or chock, which can prevent the vehicle from running backwards or forwards. (j) General provisions (i) In so far as possible the machinery or accessory equipment of any motor vehicle shall not entail a risk of fire or explosion, nor cause the emission of noxious gases or offensive odours or produce disturbing noises, nor be a source of danger in case of collision. (ii) Every motor vehicle shall be so constructed that the driver shall be able to see ahead, to the right and to the left, clearly enough to enable him to drive safely. (iii) The provisions relating to braking and lighting shall not apply to invalid carriages which comply with the domestic regulations in the country of registration as regards brakes, lights and reflectors. For the purpose of this paragraph " invalid carriage " shall mean a motor vehicle whose unladen weight does not exceed 300 kg (700 lbs.), whose speed does not exceed 30 km (19 miles) per hour, and which is specially designed and constructed (and not merely adapted) for the use of a person suffering from some physical defect or disability and is normally used by such person. IV. COMBINATION OF VEHICLES (a) A "combination of vehicles" may be composed of a drawing vehicle and one or two trailers. An articulated vehicle may draw a trailer, but if such articulated vehicle is used for the carriage of passengers, the trailer shall have not more than one axle and shall not carry passengers. (b) Any Contracting States may, however, indicate that it will only permit that one trailer be drawn by a vehicle and that it will not permit an articulated vehicle to draw a trailer. It may also indicate that it will not permit articulated vehicles for the transport of passengers. V. TRANSITIONAL PROVISIONS The provisions of parts I, II and paragraph (e) of part III of this annex shall apply to any motor vehicle first registered at any time subsequent to a date two years after the entry into force of this Convention, and to any trailer drawn thereby. The said provisions shall apply five years after the entry into force of this Convention to any motor vehicle first registered at any time previous to a date two years after the entry into force of this Convention, and to any trailer. In the meantime the following provisions shall apply: (c) Every motor vehicle shall be equipped with either two systems of brakes, in­ dependent of each other, or one system of brakes with two independent means of operation, of which one means of operation will function, even if the other fails to function, provided that in all cases the system used is really effective and rapid in action. (d) Every motor vehicle travelling alone shall, during the night and from sunset, be fitted in front with at least two white lights placed one on the right and the other on the left, and, at the back, with a red light. For motor cycles unaccompanied by a sidecar, the number of lights in front may be reduced to one. (e) Every motor vehicle shall also be equipped with one or more devices capable of effectively illuminating the road for a sufficient distance ahead unless the two white lights prescribed above already fulfil this condition. If the vehicle is capable of proceeding at a speed greater than 30 km (19 miles) an hour this distance shall not be less than 100 m (325 feet). (f) Lamps which may produce a dazzling effect shall be provided with means for eliminating the dazzling effect when other users of the road are met, or on any occasion when such elimination would be useful. The elimination of the dazzling effect shall, however, leave sufficient light to illuminate the road clearly for at least 25 m (80 feet). (g) Motor vehicles drawing trailers shall be subject to the same regulations as separate motor vehicles in so far as forward lighting is concerned; the rear red light shall be carried on the back of the trailer. ANNEX 7 DIMENSIONS AND WEIGHTS OF VEHICLES IN INTERNATIONAL TRAFFIC 1. This annex applies to highways designated in accordance with article 23. 2. On these roads the permissible maximum dimensions and weights, unladen or with load, provided that no vehicle shall carry a maximum load in excess of that declared permissible by the competent authority of the country in which it is registered, shall be as follows : Metres Feet (a) Over-all width 2.50 8.20 (b) Over-all height 3.80 12.50 (c) Over-all length: Goods vehicles with two axles 10.00 33.00 Passenger vehicles with two axles 11.00 36.00 Vehicles with three or more axles 11.00 36.00 Articulated vehicles 14.00 46.00 Combination of vehicles with one trailer1 18.00 59.00 Combination of vehicles with two trailers1 22.00 72.00 1 The provisions of part IV of annex 6 concerning combinations of vehicles shall also apply to the combinations of vehicles mentioned in this annex. Metric tons Lbs. (d) Permissible maximum weight: (i) Per most heavily loaded axle2 8.00 17,600 (ii) Per most heavily loaded tandem axle group (the two axles of the group being at least 40 inches (1.00 metre) 14.50 32,000 and less than 7 feet (2.00 metres apart) (iii) Per vehicle, articulated vehicle or other combination: Distance, in metres, Permissible maximum Distance, in feet, Permissible maximum between the extreme weight, in metric tons, between the extreme weight in lbs, of a axles of a vehicle, of a vehicle, articulated axles of a vehicle, vehicle, articulated articulated vehicle or vehicle or other articulated vehicle or vehicle or other other combination combination other combination combination From 1 to less than 2 14.50 From 3 to less than 7 32,000 “ 7 “ 8 32,480 “ 8 “ 9 33,320 “ 2 “ 3 15.00 “ 9 “ 10 34,160 “ 10 “ 11 35,000 “ 11 “ 12 35,840 “ 3 “ 4 16.25 “ 12 “ 13 36,680 “ 13 “ 14 37,520 “ 14 “ 15 38,360 “ 4 “ 5 17.50 “ 15 “ 16 39,200 “ 16 “ 17 40,040 “ 17 “ 18 40,880 “ 5 “ 6 18.75 “ 18 “ 19 41,720 “ 19 “ 20 42,560 “ 20 “ 21 43,400 “ 6 “ 7 20.00 “ 21 “ 22 44,240 “ 22 “ 23 45,080 “ 23 “ 24 45,920 “ 7 “ 8 21.25 “ 24 “ 25 46,760 “ 25 “ 26 47,600 “ 26 “ 27 48,440 “ 8 “ 9 22.50 “ 27 “ 28 49,280 “ 28 “ 29 50,120 “ 29 “ 30 50,960 “ 9 “ 10 23.75 “ 30 “ 31 51,800 “ 31 “ 32 52,640 “ 32 “ 33 53,480 “ 10 “ 11 25.00 “ 33 “ 34 54,320 2 An axle weight shall be defined as the total weight transmitted to the road by all wheels the centres of which can be included between two parallel transverse vertical planes 1.00 m (40 inches) apart extending across the full width of the vehicle. “ 34 “ 35 55,160 “ 35 “ 36 56,000 “ 11 “ 12 26.25 “ 36 “ 37 56,840 “ 37 “ 38 57,680 “ 38 “ 39 58,520 “ 12 “ 13 27.50 “ 39 “ 40 59,360 “ 40 “ 41 60,200 “ 41 “ 42 61,040 “ 13 “ 14 28.75 “ 42 “ 43 61,880 “ 43 “ 44 62,720 “ 44 “ 45 63,560 “ 14 “ 15 30.00 “ 45 “ 46 64,440 “ 46 “ 47 65,240 “ 47 “ 48 66,080 “ 15 “ 16 31.25 “ 48 “ 49 66,920 “ 49 “ 50 67,760 “ 50 “ 51 68,600 “ 16 “ 17 32.50 “ 51 “ 52 69,440 “ 52 “ 53 70,280 “ 53 “ 54 71,120 “ 17 “ 18 33.75 “ 54 “ 55 71,960 “ 55 “ 56 72,800 “ 56 “ 57 73,640 “ 18 “ 19 35.00 “ 57 “ 58 74,480 “ 58 “ 59 75,320 “ 59 “ 60 76,160 “ 19 “ 20 36.25 “ 60 “ 61 77,000 “ 61 “ 62 77,840 “ 62 “ 63 78,680 “ 63 “ 64 79,520 “ 64 “ 65 80,360 (iv) If in respect of any vehicle admitted to international traffic the permissible maximum weight under the part expressed in metric units of the table set out in subparagraph (iii) differs from the permissible maximum weight under the part expressed in feet and pounds, the higher of the two figures shall be adopted. 3. Contracting States may conclude regional agreements increasing the permissible maximum weights beyond those in the list; It is suggested, however, that the permissible maximum weight per most heavily loaded axle should not exceed 13 metric tons (28,660 lbs.). 4. When any Contracting State designates roads to which this annex shall apply, it shall indicate the maximum dimensions or weights provisionally permissible for traffic on such roads: (a) Where they have ferries, tunnels or bridges which would restrict the passage of vehicles of the dimensions and weights permitted in this annex; (b) Where their character or condition calls for the restriction of the circulation of such vehicles on them. 5. Special traffic authorizations for vehicles or combinations of vehicles exceeding the maximum dimensions or weights given herein may be issued by any Contracting State or subdivision thereof. 6. Any Contracting State or subdivision thereof may limit or prohibit the operation of motor vehicles upon any designated road to which this annex shall apply or impose restrictions as to the weight of vehicles to be operated upon any such road for a limited period, whenever any such road by reason of deterioration, heavy rain, snow, thawing or other unfavorable climatic conditions would be seriously damaged by vehicles of the weights normally permitted. ANNEX 8 CONDITIONS TO BE FULFILLED BY DRIVERS OF MOTOR VEHICLES IN INTERNATIONAL TRAFFIC The minimum age for driving a motor vehicle under the conditions set out in article 24 of the Convention shall be eighteen years. Any Contracting State or subdivision thereof may, however, recognize the driving permits issued by other Contracting States to drivers of motor cycles and invalid carriages of a lower age than eighteen years. ANNEX 9 MODEL DRIVING PERMIT - DIMENSIONS: 74 X 105 mm Colour: pink 1. The permit will be drawn up in the language(s) prescribed by the legislation of the State. 2. The title of the document "Driving Permit" will be written in the language(s) prescribed in 1. above and will be followed by the translation in French “Permis de conduire”. 3. The inscriptions should be written (or at least repeated) in Latin characters or in so-called English script. 4. The additional remarks, if any, by the competent authorities of the issuing country will not apply to international traffic. 5. The distinguishing sign as defined in annex 4 shall be inscribed in the oval. OUTSIDE PAGES Reserved for endorsements by the Name of country competent authorities of the issuing country and including periodic renewal. DRIVING PERMIT INSIDE PAGES • Father's or husband’s name may be inserted. ••• If known. •• Or approximate age on date of issue •••• Or thumb impression of holder. “Permissible maximum weight” of a vehicle means the weight of the vehicle and its maximum load when the vehicle is ready for the road. “Maximum load” means the weight of the load declared permissible by the competent authority of the country of registration of the vehicle. “Light trailers” shall be of a permissible maximum weight not exceeding 750 kg (1,650 Ibs.). ANNEX 10 MODEL INTERNATIONAL DRIVING PERMIT DIMENSIONS: 105 X 148 mm Colours: cover: grey pages: white Pages 1 and 2 shall be drawn up in the national language or languages. The entire last page shall be drawn up in French. Additional pages of the International Driving Permit shall repeat in other languages the text of part I of the last page. They shall be drawn up in the following languages: (a) Language(s) prescribed by the legislation of the issuing State, (b) The official languages of the United Nations, (c) At the most six other languages, chosen at the discretion of the issuing State. The authoritative translation of the text of the permit in the different languages shall be communicated to the Secretary-General of the United Nations by Governments, each one in the language which concerns it. The written remarks shall be written in Latin characters or in so-called English script. PAGE I PAGE 2 (Cover) (Inside cover) LAST PAGE Part I Part II • Father's or husband's name may be inserted. •• If known. ••• Or approximate age on date of issue. •••• Or thumb impression 10.12.2020 Vabariigi Valitsuse korralduse „1949 aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Korralduse alusel ühineb Eesti Vabariik teeliikluse konventsiooniga, mis on koostatud 19. septembril 1949. aastal Genfis (edaspidi ka Genfi teeliikluse konventsioon). Eesti on ühinenud teeliikluse konventsiooniga, mis on koostatud 8. novembril 1968. aastal Viinis (edaspidi ka Viini teeliikluse konventsioon), mille osalisriigid tunnustavad Eesti juhiluba. Eesti juhiluba tunnustavad ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ1 kohaselt. Kuigi viidatud õigusaktide järgi tunnustavad paljud riigid Eesti juhilube, on siiski riike, kes Eesti juhilube ei tunnusta. Nendest riikidest 40 (näiteks Jaapan, Ameerika Ühendriigid või Uus-Meremaa; lisaks ka Hongkongi erihalduspiirkond) on ühinenud 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga, mis samuti reguleerib juhilubade tunnustamist. Sellistes riikides viibib üha enam Eestis väljastatud juhiluba omavaid isikuid, sealhulgas seal ettevõtlusega tegelevaid isikuid, kelle huvides peaks Eesti Genfi konventsiooniga ühinema, sest siis saab konventsiooni lepinguosalises riigis ilma täiendavaid eksameid sooritamata sõita ka Eestis välja antud juhiloga. Eesti ise tunnustab liiklusseaduse (edaspidi LS) § 99 kohaselt: 1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba; 2) 1968. aasta Viini teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 3) 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba. Genfi konventsioon oli allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1949 aastal. Tänaseks on konventsioon artikli 27 kohaselt avatud ühinemiseks kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) liikmesriikidele, Eestil on seega võimalus konventsiooniga ühineda. Konventsiooniga ühinemine jõustub kolmekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiule andmist ÜRO peasekretärile. Konventsiooniga ühinemisele on alternatiiviks iga riigiga eraldi läbirääkimiste pidamine juhilubade tunnustamise osas. 40 riigiga kahepoolsete läbirääkimiste pidamine oleks aga oluliselt aeganõudvam ja tähendaks Eestile suuremat halduskoormust. Seetõttu on asjakohane ühineda Genfi teeliikluse konventsiooniga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Mait Klein (telefon: 625 6379, e-post: [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (telefon: 625 6360, e- post: [email protected]). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ, 20. detsember 2006, juhilubade kohta (uuestisõnastamine) (EÜT L 403, 30.12.2006, lk 18–60). 1 Konventsiooni on eesti keelde tõlkinud tõlkebüroo Scriba vandetõlk Kudrun Tamm. 1.3. Märkused Konventsioon on artikli 27 kohaselt ühinemiseks avatud ÜRO liikmesriikidele, ühinemiseks on vajalik ÜRO peasekretärile anda hoiule ühinemiskiri. Riigisiseselt on konventsiooniga ühinemiseks tarvis Vabariigi Valitsuse heakskiitu vastavalt välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) §-le 16. Konventsioon ei kuulu ratifitseerimisele, kuna puuduvad VäSSi §-s 20 sätestatud alused. Konventsiooniga ühinemisel ei ole vaja muuta kehtivaid seadusi. Genfi konventsiooniga ühinemiseks on tarvis teha muudatus majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. aasta määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi määrus nr 50), et kehtestada Genfi konventsiooni kohane rahvusvahelise juhiloa vorm. Konventsiooni kohaselt võib lepinguosaline riik nõuda, et iga tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab konventsioonis toodud mudelile, eriti juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta konventsioonis toodud mudelile. Eesti riigisisene juhiluba ei vasta konventsioonis toodud mudelile ja seetõttu on vajalik kehtestada määruses Genfi konventsiooni kohane rahvusvahelise juhiloa vorm. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldus koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 kiidetakse heaks Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine. Punktiga 2 deklareerib Eesti, et välistab konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel konventsiooni lisa 1 kohaldamise. Lisa 1 sätestab, et jalgrattaid, millele on lisatud sisepõlemismootor, mille silindri maksimaalne töömaht on 50 cm3 ei loeta mootorsõidukiteks tingimusel, et jalgratta konstruktsioon säilitab kõik jalgrattale omased tavapärased tunnused. Kirjeldatud sõiduk on Eesti õiguse kohaselt mopeed ning mopeed on LSi § 2 punkti 42 mõistes mootorsõiduk. Kuna konventsiooni lisas 1 kirjeldatud jalgratas loetakse Eestis mootorsõidukiks, on vajalik konventsiooniga ühinemisel jätta lisa 1 kohaldamata. Punktiga 3 sätestatakse kohustus teatada ÜRO peasekretärile kooskõlas konventsiooni lisa 4 lõikega 3 riigi tunnusmärk EST. Konventsiooni kohaselt peab tunnusmärk koosnema ühest kuni kolmest ladina kirjas suurtähest. Riigid, kes ei ole veel oma tunnusmärki peasekretärile teatanud, teevad seda konventsiooniga ühinemisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. aasta määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) lisa 1 koodi 102 kohaselt koosneb Eesti riigi tunnusmärk kolmest tähest: EST. Konventsioon koosneb 7 peatükist ja 35 artiklist ning 10 lisast. Eesti õiguse vastavus konventsiooni artiklitele on kajastatud alltoodud tabelis. Konventsiooni preambul kirjeldab konventsiooni eesmärgina rahvusvahelise teeliikluse arendamist ja ohutuse tõstmist teatud ühtsete reeglite kehtestamisega. 2 Artikli nr Sisukirjeldus Vastavus Eesti õigusele I PEATÜKK Üldsätted 1 Artiklis sätestatakse lepinguosalise Konventsiooniga ühinemisel nõustub riigi nõustumine oma teede Eesti oma teede kasutamisega kasutamisega rahvusvaheliseks rahvusvaheliseks liikluseks liikluseks konventsioonis määratud konventsioonis määratud tingimustel. tingimustel, samas ei nõuta konventsiooni pakutavate hüvede laiendamist sõidukile, haagisele või juhile, mis või kes on viibinud pidevalt selle riigi territooriumil üle ühe aasta. 2 Artiklis sätestatakse, et konventsiooni Eesti deklareerib konventsiooniga lisad on konventsiooni lahutamatud ühinemisel, et lisa 1 jäetakse osad, sellegipoolest jäetakse riikidele kohaldamata. võimalus konventsioonile allakirjutamisel, selle ratifitseerimisel Lisa 1 kohaselt ei loeta jalgrattaid, või sellega ühinemisel või mis tahes millele on lisatud sisepõlemismootor, ajal pärast seda jätta konventsiooni mille silindri maksimaalne töömaht on kohaldamisel deklaratsiooniga välja maksimaalselt 50 cm3, lisad 1 ja 2. Lepinguosalisel riigil on mootorsõidukiteks tingimusel, et õigus mis tahes ajal teatada ÜRO jalgratta konstruktsioon säilitab kõik peasekretärile, et peab alates nimetatud jalgrattale omased tavapärased tunnused. kuupäevast väljajäetud lisasid Konventsiooni lisas 1 kirjeldatud sõiduk siduvaks. on Eesti õiguse kohaselt mopeed ning mopeed on LSi § 2 punkti 42 mõistes mootorsõiduk. Kuna konventsiooni lisas 1 kirjeldatud jalgratas loetakse Eestis mootorsõidukiks, on vajalik jätta lisa 1 kohaldamata. Konventsiooni lisas 2 sätestatu vastab Eesti õigusele ja selle kohaldamata jätmine ei ole vajalik. 3 Artikkel sätestab, et meetmed millega Vastab. on nõustunud lepinguosalised riigid või Eesti on ühinenud 1968. aasta Viini millega nõustutakse tulevikus teeliikluse konventsiooniga. Samuti eesmärgiga soodustada rahvusvahelist tunnustab Eesti Euroopa teeliiklust, loetakse konventsiooni Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsi eesmärgiga kokkusobivateks. Lisaks Konföderatsioonis ja Araabia sätestab artikkel, et lepinguosalisel Ühendemiraatides välja antud juhiluba. riigil on õigus nõuda rahvusvahelisse liiklusesse lubatud mootorsõiduki Võlakirja või muud tagatist Eestisse importimisel võlakirja või tagatist, mis sõiduki importimisel ei nõuta. tagab impordimaksude tasumise ning lepinguosaline riik peab aktsepteerima Nõue hoida rahvusvahelisel teel kõrvuti tagatist, mille on andnud olevaid tolliasutusi ja -punkte avatud organisatsioon, mis on seotud samadel lahtiolekuaegadel on täidetud rahvusvahelise organisatsiooniga, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta on väljastanud mootorsõidukile kehtiva määrusega nr 205 „Rahvusvaheliseks 3 rahvusvahelise tolliloa (näiteks carnet liikluseks avatud piiripunktid“. de passages en douane). Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt on Konventsioonis toodud nõuete maanteelõikudel rahvusvaheliseks täitmiseks peavad lepinguosalised liikluseks avatud piiripunktides (Narva- riigid püüdma hoida samal 1, Luhamaa, Koidula piiripunkt) rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid piiriületuse võimalused tagatud 24 tundi. tolliasutusi ja -punkte avatud samadel lahtiolekuaegadel. 4 Artikkel sätestab konventsioonis Vastab. kasutatavate mõistete definitsioonid. Konventsioonis sätestatud mõisted haagis, jalgratas, juht, mootorsõiduk, sõiduki tegelik mass, sõiduki täismass, sõidurada, sõidutee ja tee vastavad LSi §-s 2 sätestatud mõistetele. Konventsiooni maksimaalse veose massi mõistele vastab Eesti õiguses kandevõime mõiste, liigendsõiduki mõistele vastab määruse nr 42 § 3 punktis 75 sätestatud poolhaagisautorongi mõiste ja poolhaagise mõiste on sätestatud määruse nr 42 § 3 punktis 74. 5 Artikkel keelab konventsiooni Vastab. käsitlemise tasulise autoveo loana või Konventsiooni ei käsitleta tasulise loana vedada muid kaupu peale autoveo loana. Veoseveo korraldamisel sõidukis viibivate isikute tegeliku lähtutakse autoveo seadusest, pagasi. majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/20092, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/20093 ning välislepingutes sätestatud tingimustest. II PEATÜKK Liikluseeskirjad 6 Artikkel kohustab lepinguosalisi riike Vastab. võtma sobivaid meetmeid peatükis Eestis on kehtestatud reeglid LSiga, määratud reeglite järgmise tagamiseks. autoveoseadusega ja nendest tulenevate rakendusaktidega. 7 Artikkel kohustab juhte, jalakäijaid ja Vastab. teisi liiklejaid tegutsema viisil, mis ei Eesti õiguse kooskõla on tagatud läbi ohusta ega takista liiklust ja vältima LSi põhimõtete – selle § 14 lõige 7 käitumist, mis võib põhjustada sätestab, et keegi ei tohi oma tegevusega vigastusi või kahjustada avalikku või või tegevusetusega ohustada või eraomandit. takistada liiklust. Ohu tekitanud isik 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87). 4 peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse korral tuleb tekitatud ohust teavitada politseid. 8 Artikkel sätestab kohustuse, et veo-, Vastab. kari-, või ratsaloomadel peab olema Loomadega liiklemise nõuded on juht, kariloomadel peab olema saatja. tagatud Eesti õiguses LSi 2. peatüki 8. Juht peab olema igal sõidukil või jaoga, mis sätestab loomveokiga ja sõidukite ühendil. Sõidukite ja loomadega liiklemisel esitatavad loomade konvoide korral nõutakse nõuded. riigisiseste määrustega ettenähtud arvu juhte ja vajadusel tuleb konvoid jagada mõõduka pikkusega osadeks ning neile tuleb jätta piisav vahe, et tagada mugav liiklemine. Juhtidel on kohustus igal hetkel olla suutelised kontrollima oma sõidukit või ajama loomi, teistele tee kasutajatele lähenedes tuleb tarvitusele võtta ohutuse tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud. 9 Artikkel sätestab, et teel ühes suunas Vastab. toimuv sõidukite liiklus peab püsima Nõuded on tagatud Eesti õiguses LSi § samal teepoolel ning see peab olema 14 lõikega 1, mis ütleb, et sõidukite riigi kõigil teedel sama teepool. See ei liiklus on parempoolne ja LSi §-s 45 puuduta riigisiseste määrustega toodud põhimõtetega, mis reguleerivad kehtestatud ühesuunalist liiklust. sõiduki asukohta sõites, ning LSi § 71 Üldreeglina peab juht kahesuunaliseks lõikega 5, mis reguleerib loomadega liikluseks mõeldud kaherealisel liiklemise nõudeid. sõiduteel hoidma oma sõiduki sõidureas, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks ja rohkem kui kaherealistel sõiduteedel hoidma oma sõiduki sõidureas, mis on lähim sõidutee servale sellel teepoolel, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks. Loomad tuleb hoida tee servale nii lähedal kui võimalik riigisiseste määruste kohaselt. 10 Artikkel kohustab sõiduki juhti hoidma Vastab. kiirust kogu aeg kontrolli all ning Sõidukiiruse nõue on tagatud LSi §-ga sõitma mõistlikult ja ettevaatlikult. Kui 15, mis sätestab suurimad lubatud tingimused seda nõuavad, siis peab juht sõidukiirused. Halva nähtavuse korral aeglustama või jääma seisma, eriti aeglustamise või vajadusel seisma halva nähtavuse korral. jäämise nõue on tagatud LSi § 50 lõike 3 punktiga 2. 11 Artikkel kohustab juhte hoidma Vastab. üksteisele lähenedes sõidutee serva ja Üksteisele lähenevate juhtide teeserva jätma piisavalt ruumi vastassuunast hoidmise kohustus on toodud LSi §-s 54, tulevatele sõidukitele või saatjaga 5 loomadele, samuti sätestab nõuded möödasõitu puudutavad nõuded on juhi käitumisele möödasõitmise toodud LSi §-des 51–53. korral. 12. Artikkel sätestab ristmikele Vastab. lähenemise ja ristmike ületamise Nõuded on tagatud LSi §-dega 39 (juhi nõuded, pöörete sooritamise nõuded märguanded), 48 (pöörded), 56 (ristmiku sõidueesõiguse nõuded ristmikel ning ületamise nõuded) ja 57 (sõitmine juhi märguanded sealjuures. reguleerimata ristmikul). 13. Artikkel on välja toodud nõuded Vastab. sõidukite ja loomade peatamisele ja Artiklis 13 toodud nõuetele vastavus on parkimisele. tagatud LSi §-ga 21, mis käsitleb sõiduki peatumise ja parkimise nõudeid. 14. Artikkel kohustab kasutusele võtma Vastab. koorma põhjustatud kahjude või Artiklis 14 toodud nõudele vastavus on ohtude vältimiseks vajalikke tagatud LSi § 34 lõikega 6, mis sätestab, ettevaatusabinõusid. et veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. 15. Artikkel esitab nõuded sõidukite ja Vastab. sõidukite ühendite tuledele ja Artiklis 15 sätestatud nõuetele vastavus helkuritele. on mootorsõidukitele tagatud LSi § 40 lõikega 1 ja määrusega nr 42. LSi § 40 lõige 1 sätestab, et sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Määruses nr 42 on toodud nõuded lähi- ja kaugtulelaternate ning ääretulelaternate arvule ja paigutusele, samuti helkurite kasutamisele. 16 Artiklis esitatakse nõuded Vastab. jalgrattaga sõitmisele, teel Artikli 16 sätestatud nõuded on tagatud paiknemisele ning sätestatakse LSi § 31 lõikega 2, mis lubab jalgratta ja jalgratturile erand, et enne vasak- pisimopeediga sõitmist jalgrattarajal või või tagasipööret ei pea jalgrattur jalgrattateel või võimalikult sõidutee paiknema sõidutee keskele, kui parema ääre lähedal ja LSi § 32 lõike 1 riigisisesed õigusaktid teisiti ei punktiga 2, mis keelab vedada jalgratast, sätesta. tasakaaluliikurit, pisimopeedi ja mopeedi looma või teise sõidukiga. Eesti ei kohalda artiklis toodud erandit jalgratturitele, ka jalgrattaga tuleb vastavalt LSi § 48 lõikele 1 suunduda sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde jaoks 6 liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. III PEATÜKK Märgid ja märguanded 17 Artiklis esitatakse nõuded Vastab. liiklusmärkidele, märkide arvu Konventsioonis toodud põhimõtted piiramisele, piisavalt varajasele liikluse korraldamisele, liiklusmärkide liiklejate hoiatamisele kujule ja paigaldamisele on tagatud liiklusmärkidega ning keelatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kasutada tahvleid ja teateid, mida 22. veebruari 2011. aasta määrusega nr võib segamini ajada heakskiidetud 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste märkidega või mis muudavad tähendused ning nõuded fooridele“. märkide lugemise keerulisemaks. Artiklis nimetatud tahvlid ja teated on LSi mõistes liiklusvälised teabevahendid ning § 53 kohaselt ei tohi teabevahend varjata liikluskorraldusvahendit, raskendada liikluskorraldusvahendi eristamist, liiklejat pimestada ega tähelepanu hajutada, piirata nähtavust. Keelatud on paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult värvilt või kujunduselt on selline, et seda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks. IV PEATÜKK Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele ja haagistele kohalduvad sätted 18 Artikkel kohustab lepinguosalisi riike Vastab. või haldusüksusi ette nägema Kohustus mootorsõiduk registreerida on seadustega sõidukite registreerimise tagatud LSi § 76 lõikega 1. korra, pädev asutus peab väljastama kindlaksmääratud andmetega Registreerimistunnistusele kantavate registreerimistunnistuse, nimetatud andmete koosseis on sätestatud tunnistust peavad lepinguosalised majandus- ja kommunikatsiooniministri riigid aktsepteerima. 3. märtsi 2011 aasta määrusega nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“. 19 Artikkel esitab kohustuse, et Vastab. mootorsõidukil peab olema pädeva Registreerimismärgi nõue on tagatud asutuse väljastatud LSi § 76 lõikega 7. registreerimisnumber, registreerimisnumbri ülesehitus ja Riiklikele registreerimismärkidele ja selle näitamise viis on täpsemalt nende valmistamisele esitatavad nõuded määratud lisas 3. on tagatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. aasta määrusega nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 49). 7 20 Lisaks registreerimisnumbrile nõuab Vastab. artikkel, et sõiduki tagaosas peab Tagatud LSi § 76 lõikega 11, mis olema plaadil või sõidukil endal ka sätestab, et riigist väljasõidul peab Eestis sõiduki registreerimiskoha registreeritud mootorsõidukile või tunnusmärk, mis viitab riigile või autorongile olema taha nähtavale kohale territooriumile, mis peab paigaldatud Eesti tunnusmärk, kui see registreerimise seisukohast olema puudub registreerimismärgil. Riiki eraldiseisev üksus. Tunnusmärgi sissesõidul peab välisriigis registreeritud ülesehitus ja selle näitamise viis on mootorsõidukile või autorongile olema täpsemalt määratud lisas 4. taha paigaldatud selle riigi tunnusmärk, kus mootorsõiduk on registreeritud, kui see puudub registreerimismärgil. 21 Artikkel kohustab mootorsõidukile ja Vastab. haagisele kandma lisas 5 määratud Vaata võrdlust lisa 5 juures. tähiseid. 22 Artikkel kohustab hoidma Vastab. mootorsõidukeid ja haagiseid heas Tagatud LSi §-ga 73, mis sätestab töökorras ja mehaaniliselt ohutus tehnonõuded mootorsõidukile ja selle seisukorras, et mitte ohustada juhti ja haagisele ja nõuetele vastavuse teisi sõidukis viibivaid isikuid või kontrollimise alused. teisi teel viibivaid isikuid või kahjustada avalikku või eraomandit. Mootorsõiduk ja haagis vastavad lisa 6 Lisaks peavad mootorsõidukid ja sätetele (vaata ka võrdlust lisa 6 juures). haagised ning nende seadmed vastama lisas 6 sätestatule. 23 Artikkel sätestab, et lepinguosalise Vastab. riigi või selle haldusüksuse teedel Eestis on lubatud sõidukite liigelda lubatavate sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja massid maksimaalsed massid otsustatakse otsustatud määrusega nr 42 ja puuduvad riigisiseste õigusaktidega. konventsiooni artiklile 23 vastavad Piirkondlikes kokkulepetes osalevate määratud teatud teed, millel kehtiksid riikide määratud teedel või nimetatud konventsiooni lisas 7 määratletud kokkulepete puudumisel maksimaalsed lubatud mõõtmed ja lepinguosalise riigi määratud teedel massid. kehtivad lisas 7 määratletud maksimaalsed lubatud mõõtmed ja massid. V PEATÜKK Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite juhid 24 Artikkel kohustab lepinguosalisi riike Vastab. lubama ilma täiendava Artiklis sätestatud nõue on tagatud LSi § eksamineerimiseta oma teedel sõita 99 lõikega 1, mis sätestab, et Eestis sellisel juhil, kes on lubatud riigi kehtib muuhulgas 1949. aasta Genfi territooriumile ja kes vastab lisas 8 teeliikluse konventsiooni osalisriigis toodud tingimustele ja kellele on väljastatud juhiluba. väljastatud kehtiv juhiluba pärast seda, kui ta on tõendanud oma Eesti nõuab rahvusvahelist juhiluba LSi pädevust teise lepinguosalise riigi või § 99 lõigete 11 ja 12 alusel, kui selle haldusüksuse pädevale konventsiooni osalisriigis väljastatud asutusele või nõuetekohaselt juhiloa kanded ei ole tehtud ladina trüki- 8 volitatud seltsile, ning kes juhib või kirjutuskirjas või ladina kirja lisades 9 ja 10 määratletud kategooria translitereeritud. Rahvusvahelist või kategooriate mootorsõidukeid, juhiluba annab Eesti välja määruse nr 50 mille kohta luba on väljastatud. § 25 kohaselt Maanteeamet. Lepinguosalised riigid võivad nõuda, et tema territooriumile lubatud juht Juhtimisõiguse äravõtmist reguleerivad kannab kaasas rahvusvahelist LSi §-d 124–126. Eesti õiguse kohaselt juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud saab juhtimisõiguse peatada, ära võtta näidisele, eriti kui juht pärineb riigist, või kehtetuks tunnistada. Juhtimisõigus kus riigisisest juhiluba ei nõuta või peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on kus talle väljastatud riigisisene möödunud või kui saabub juhiluba ei vasta lisas 9 toodud mootorsõidukijuhi järgmise näidisele. Riigisisese ja ka tervisekontrolli läbimise tähtpäev. rahvusvahelise juhiloa kasutamise õiguse võib ära võtta, kui on Maanteeamet peatab mootorsõiduki ilmselge, et juhiloa väljastamine juhtimisõiguse, kui mootorsõidukijuhi tingimused ei ole enam täidetud. terviseseisund ei vasta LSis toodud Lepinguosaline riik võib juhilt nõuetele. juhiloa ära võtta ainult siis, kui juht on pannud toime liiklusrikkumise, Mootorsõiduki juhtimisõigus mis tooks lepinguosalise riigi tunnistatakse kehtetuks, kui isik on õigusaktide kohaselt kaasa juhiloa juhtimisõiguse saanud pettuse teel või äravõtmise. kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. LSi § 129 lõike 5 kohaselt, kui isikul on peatatud või ära võetud välisriigis antud juhtimisõigus, siis juhtimisõigus taastub pärast peatamise või äravõtmise tähtaja möödumist. 25 Lepinguosalised riigid kohustuvad Vastab. edastama üksteisele informatsiooni, Isikuandmete kaitse seaduse 4. peatüki 7. mille alusel on võimalik tuvastada jagu lubab isikuandmete kolmandale riigisisese või rahvusvahelise juhiloa riigile edastamist süüteo tõkestamiseks, omanikke, kui nende suhtes on avastamiseks või menetlemiseks või alustatud liiklusrikkumise menetlust. karistuse täideviimiseks. Andmete Lisaks kohustuvad nad avaldama edastamisel tuleb lähtuda isikuandmete informatsiooni, mis on vajalik juhiloa kaitse seaduse §-des 46–50 sätestatust. omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on Eesti võtab konventsiooniga registreeritud raskesse ühinemisega kohustuse edastada liiklusõnnetusse sattunud välisriigi informatsiooni, mille alusel on võimalik sõiduk või kes on selle omanik. tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa omanikke, kui nende suhtes on alustatud liiklusrikkumise menetlust. Lisaks võtab Eesti kohustuse avaldada informatsiooni, mis on vajalik juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud tõsisesse liiklusõnnetusse 9 sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik. VI PEATÜKK Rahvusvahelises liikluses osalevatele jalgratastele kohalduvad sätted 26 Artikkel sätestab nõuded jalgratta Vastab. varustusele. Jalgrattal peab olema LSi § 87 lõike 1 kohaselt peab jalgrattal vähemalt üks töökorras pidur, olema töökorras pidur, signaalkell ja ees helisignaalseade ning ees valge või valge ja taga punane ning vähemalt ühe kollane tuli ning taga punane tuli või ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. helkur. Lisaks peab jalgrattal põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli (LSi § 87 lõige 3). VII PEATÜKK Lõppsätted 27–35 Lõppsätetes kirjeldatakse Konventsioon oli allakirjutamiseks konventsiooni ratifitseerimise ja avatud kuni 31. detsembrini 1949. konventsiooniga ühinemise aluseid, võimalust riikidele laiendada Eesti soovib artikli 27 lõike 3 kohaselt konventsiooni reegleid konventsiooniga ühineda. Ühinemine territooriumitele, mille jõustub lõike 4 järgi siis, kui ÜRO rahvusvaheliste suhete eest riik peasekretärile antakse hoiule vastutab, konventsiooni jõustumise ühinemiskiri. tähtaegu, konventsiooni muutmise protseduurireegleid, denonsseerimise Konventsiooni on võimalik võimalust, vaidluste lahendamise denonsseerida üks aasta varem ÜRO aluseid, kohustusi ÜRO peasekretärile saadetava teatega. peasekretärile seoses konventsiooni Lepingosaliste riikide vahelisi vaidlusi muutmisega ja sellega ühinemisega. lahendatakse Rahvusvahelises Kohtus. LISA 1 LISASÄTE MOOTORSÕIDUKI JA JALGRATTA DEFINITSIOONIDE KOHTA Lisa sätestab, et jalgrattaid, millele on Ei vasta. lisatud sisepõlemismootor, mille Konventsiooni lisas 1 kirjeldatud sõiduk silindri maksimaalne töömaht on 50 on LSi § 2 punkti 42 mõistes mopeed. cm3, ei loeta mootorsõidukiteks Sätte kohaselt on mopeed kahe-, kolme- tingimusel, et jalgratta või neljarattaline mootorsõiduk, mille konstruktsioon säilitab kõik tühimass ei ületa 425 kilogrammi ja jalgrattale omased tavapärased mille valmistajakiirus ei ületa 45 tunnused. kilomeetrit tunnis ning mille sisepõlemismootori kasulik võimsus või elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil nelja kilovatti ning neljarattalisel mopeedil kuut kilovatti. Kaherattalise mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ning kolme- ja 10 neljarattalise mopeedi sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit. Ühinemise korralduse punkti 2 alusel tehakse lisa 1 kohaldamist välistav deklaratsioon. LISA 2 SÕIDUEESÕIGUS Lisa sätestab, et kui samal ajal Vastab. lähenevad kaks sõidukit sellisele LSi § 17 lõike 5 punkti 5 kohaselt peab ristmikule, mille kummalgi teel ei ole mitterööbassõidukijuht andma teed juhi teise suhtes sõidueesõigust, siis peab suhtes paremalt lähenevale või paremal parempoolse liiklusega riikides asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite vasakult tulev sõiduk ja vasakpoolse liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord liiklusega riikides paremalt lähenev ei ole seaduses teisiti määratud. sõiduk andma teisele sõidukile sõidueesõiguse. Sõidueesõigust ei Eesti kasutab lõikes 2 nimetatud erisust, pruugita kohaldada teedel sõitvatele mitterööbassõidukijuht peab andma teed trammidele ja rongidele. trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti (LSi § 17 lõike 5 punkt 8). Kohustus on teed anda ka raudteesõidukile (LSi § 19 lõige 1). LISA 3 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE REGISTREERIMISNUMBER Lisa esitab nõuded sõiduki Vastab. registreerimismärgile, selle Nõuded registreerimismärgile on toodud paigutusele, loetavuskaugusele ja LSi § 76 lõike 13 ja § 158 lõike 7 alusel valgustusele. Sõiduki kehtestatud määrusega nr 49. Määruse § registreerimismärk peab koosnema 3 lõike 5 kohaselt peavad numbritest või numbritest ja registreerimismärkidel kasutatavateks tähtedest, numbrid peavad olema sümboliteks olema ladina tähestiku araabia numbrid, tähed peavad olema suurtähed ja araabia numbrid. ladina tähed. Registreerimisnumber peab olema loetav tavapärase Loetavuskauguse, paigalduse ja päevavalguse korral 20 m kauguselt valgustatuse nõuete vastavus on täidetud ja tagumine registreerimisnumber määrusega nr 42. Määruse lisade 1, 2 ja peab olema valgustatud. 3 koodi 101 kohaselt peab registreerimismärk olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses. Registreerimisnumbri vertikaalse asendi nõue on lisaks tagatud 11 nõukogu direktiivi 70/222/EMÜ4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/62/EÜ5 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 44/20146. LISA 4 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TUNNUSMÄRK Lisa sätestab nõuded tunnusmärgile Vastab. ja selle paigutusele, loetleb erinevate Nõuete vastavus on täidetud määrusega riikide tunnusmärgid, kohustab neid nr 42. Määruse lisa 1 koodi 102 kohaselt riike, kes ei ole tunnusmärki veel koosneb Eesti riigi tunnusmärk kolmest ÜRO peasekretärile teatanud, seda tähest: EST. Koodi 102 kohaselt on riigi tegema konventsiooni tunnusmärk ellips, mille telgede ratifitseerimisel või sellega pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 ühinemisel. mm. Mootorratastel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm. Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris on mustad. Märk kinnitatakse sõiduki tagaosale. Eesti teatab konventsiooniga ühinemisel ÜRO peasekretärile riigi tunnusmärgi. LISA 5 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TÄHISED Lisa sätestab nõuded sõidukite Vastab. tähistele, tähised peavad sisaldama Nõuete vastavus on tagatud määrusega sõiduki tootja nime ja kaubamärki, nr 42. šassiil või kerel tootja tähist, mootoril mootorinumbrit ja peavad olema Määruse lisade 1, 2 ja 3 koodi 601 paigaldatud ligipääsetavatesse kohaselt peab valmistajatehase tähis kohtadesse, olema lihtsasti loetavad, (VIN-kood) olema kantud sõiduki kuid nende eemaldamine või šassiile, kerele või muule samalaadsele muutmine peab olema raskendatud. konstruktsioonile ja olema selgelt tuvastatav 30 aasta jooksul. VIN-kood (vehicle identification number) on 17 tähest ja numbrist koosnev tehasetähis, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks ja mis koosneb 4 Nõukogu direktiiv, 20. märts 1970, mootorsõidukite ja nende haagiste tagumise registreerimismärgi paigalduskohta ja kinnitamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 076, 6.04.1970, lk 25–26). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/62/EÜ, 13. juuli 2009, kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite tagumise registreerimismärgi paigalduskoha kohta (ELT L 198, 30.07.2009, lk 20–27). 6 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 44/2014, 21. november 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattaliste ning väikeste neljarattaliste sõidukite konstruktsiooni- ja üldise tüübikinnituse nõuete osas EMPs kohaldatav tekst (ELT L 25/1, 28.01.2014, lk 1–102). 12 kolmest: kolme esimese kohaga määratakse valmistaja rahvusvahelise valmistajate nimistu järgi, järgnevad sõidukit kirjeldavad andmed ja konkreetse sõiduki valmistamise järjenumber. LISA 6 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE JA HAAGISTE VARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED I. I osa sätestab nõuded Vastab. Pidurdamine mootorsõidukite, haagiste ja Nõuete vastavus on tagatud määruse nr liigendsõidukite piduritele. 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 4 toodud nõuetega. II. Tuled II osas on sätestatud nõuded Vastab. mootorsõidukite, mootorrataste ja Nõuete vastavus on tagatud määruse nr haagiste tuledele, nende arvule, 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 2 „Valgustus- värvusele ning valgustugevusele. ja valgussignalisatsiooniseadmed“ Lisaks esitatakse nõuded sõidukite toodud nõuetega. Kaugtulede helkuritele. kasutamise nõuded on sätestatud LSi §-s 41. III. III osa sätestab nõuded Vastab. Muud juhtimisseadisele, tahavaatepeeglile, Juhtimisseadisele esitatud nõuetele tingimused hoiatusseadmetele, klaasipuhastile, vastavus on tagatud määruse nr 42 esiklaasile, tagurdusseadmele, lisades 1, 2, ja 3 grupis 3 summutile, rehvidele, kallakust „Juhtimisseadmed“ sätestatud nõuetega. allaveeremist takistavale seadmele, Tahavaatepeegli nõuete vastavus on lisaseadmetele ja sõidukite selliselt tagatud määruse nr 42 lisa 1 koodiga ehitamisele, et oleks tagatud juhile 611, lisa 2 koodiga 608 ja lisa 3 koodiga vajalik vaateväli. Lisaks sätestatakse 603. erisus, et pidurdamist ja tulesid puudutavaid sätteid ei kohaldata Hoiatusseadmete vastavus on tagatud invasõidukitele, mis vastavad määruse nr 42 lisa 1 koodiga 621, lisa 2 registreerimisriigi kohalikele koodiga 616 ja lisa 3 koodiga 609. õigusaktidele pidurite, tulede ja helkurite osas. Nõuded klaasipuhastile on tagatud määruse nr 42 lisa 1 koodidega 613 ja 614 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/24/EÜ7 , nõukogu direktiivi 78/318/EMÜ8 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 3/2014. Esiklaasile esitatud nõuded on tagatud määruse nr 42 lisa 1 koodiga 612, E- 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/24/EÜ, 17. juuni 1997, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osade ja omaduste kohta (EÜT L 226, 18.08.1997, lk 1–454). 8 Nõukogu direktiiv 78/318/EMÜ, 21. detsember 1977, mis puudutab mootorsõidukite klaasipuhasti- ja -pesurisüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist (EÜT L 81, 28.03.1978, lk 49). 13 reegliga nr 43 ja nõukogu direktiiviga 92/22/EMÜ9. Tagurdamisseade ehk nii-öelda tagurpidikäik on kõigil tänapäeva sõidukitel ja selline nõue tuleneb Euroopa Liidu tüübikinnitusreeglitest ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadest. Summutile esitatud nõuded on tagatud määruse nr 42 lisa 1 koodiga 706, lisa 2 koodiga 705 ja lisa 3 koodiga 701, mürale esitatud nõuded on tagatud määruse nr 42 koodidega 708–711. Rehvidele esitatud nõuded on tagatud määruse nr 42 lisade 1, 2, ja 3 grupis 5 sätestatud nõuetega. Nõuded kallakust allaveeremist takistavale seadmele on tagatud määruse nr 42 lisade 1 ja 2 koodiga 106. Lisaseadmetele esitatud nõuded on tagatud määruse nr 42 § 2 lõikes 3 sätestatuga ja juhi vaatevälja tagamise nõuded on tagatud määruse nr 42 lisa 1 koodiga 612 ja lisa 2 koodiga 609. Invasõidukitele erisust Eestis kehtestatud ei ole. IV. Sõidukite IV osas sätestatakse, millistest Vastab. ühend sõidukitest ja haagistest sõidukite Nõuded on tagatud määruse nr 42 § 3 ühend võib koosneda ning tuuakse punktiga 14 ning LSi § 34 lõikega 2. välja erisused reisijate vedamisel. V. V osas tuuakse välja üleminekusätted Üleminekusätted ei ole tänaseks enam Üleminekusät lisa osade kohaldamise kohta ning asjakohased, kirjeldatud ted kuni kohaldamiseni vahepealsel ajal üleminekuperiood on möödunud. kehtivad sätted. LISA 7 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE MAKSIMAALSED MÕÕTMED JA MASSID Lisas tuuakse välja rahvusvahelisel Eesti ei ole määranud artikli 23 kohaseid liikluses osalevate sõidukite teid. mõõtmed ja massid artikli 23 kohaselt määratud teedele. 9 Nõukogu direktiiv 92/22/EMÜ, 31. märts 1992, mootorsõidukite ja nende haagiste turvaklaaside ja klaasmaterjali kohta (EÜT L 129, 14.05.1992, lk 11–94). 14 LISA 8 TINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE MOOTORSÕIDUKITE JUHID Sätestatakse, et minimaalne vanus Vastab osaliselt. mootorsõiduki juhtimiseks peab LSi § 103 lõige 1 sätestab juhi vanuse olema reeglina 18 aastat, siiski alammäärad ja selle kohaselt peavad jäätakse lepinguosalistele riikidele enamike kategooriate õigus tunnustada teise lepinguosalise mootorsõidukijuhid olema vähemalt 18- riigi väljastatud mootorratta või aastased. Alla 18-aastasel isikul on invasõiduki juhiluba, mis on võimalus omada vaid AM-, A1- ja B1- väljastatud alla 18-aastasele. kategooria juhtimisõigust. Seega 16- ja 17-aastasel A1-kategooria juhtimisõiguse omajal tuleb arvestada, et lepinguosaline riik võib tunnustada tema juhtimisõigust konventsiooni artiklis 24 määratud tingimustel või ka mitte seda teha. Noorem kui 18-aastane AM- ja B1- kategooria juhiloa omanik peab arvestama, et tema juhiluba ei tunnustata lepinguosalise riigi või tema haldusüksuse poolt artiklis 24 määratud tingimustel. Konventsiooni sätted ei piira lepinguosalisel riigil kehtestada madalamat vanusemäära, kuid sellist juhiluba ei pea teine lepinguosaline riik tunnustama. Kui lepinguosaline riik täidab vanuse alammäära, siis peab teine lepinguosaline riik sellist juhiluba tunnustama. LISA 9 JUHILOA NÄIDIS — MÕÕTMED : 74 × 105 mm Lisas esitatakse nõuded juhiloale, selle värvusele, Ei vasta. mõõtmetele, kohustuslikele sissekannetele ja juhiloa Eestis on juhiloa vorm kehtestatud näidis. määrusega nr 50. Juhiloa näidis on järgmine: Juhilubade kujundus ja mõõtmed on ajas muutunud. Viimane, alates 2016. aastast Välimised lehed kasutusel olev juhiloa vorm on alljärgnev: Sisemised lehed 15 Juhiloa mõõtmed erinevad konventsioonis ettenähtust ja on 85,6×53,98×0,76 mm, roosa värvus vastab konventsioonile. Vastavalt konventsioonile on olemas kiri „Juhiluba“ eesti keeles ja sellele järgneb prantsuskeelne tõlge „Permis de conduire“. Sissekanded on tehtud ladina tähtedega, riigi tunnusmärk aga ei ole kantud ovaali sisse. Kattuvad andmed juhiloa vormidel on veel juhiloa omaniku ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev ja -koht, juhiloa omaniku foto, omaniku allkiri, juhiloa väljaandmise kuupäev, välja andnud asutuse nimi, juhiloa kehtivusaeg, omaniku allkiri ja pädeva austuse jaoks lisamärkuste lahter. Konventsiooni kohasel juhiloavormil on lisaks juhiloa omaniku aadressi andmed ja asutuse pitserid. Eesti juhiloa vormil seevastu juhiloa number ja juhiloa kehtivuse algus, kategooria kehtivuse algus ja lõpp. Sõidukite kategooriaid, mille kohta juhiluba kehtib, on ajaga oluliselt lisandunud, konventsiooni juhiloa 16 vormil on viis erinevat kategooriat (A-, B-, C-, D-, ja E-kategooria), Eesti juhiloa vormil 15 (AM-, A1-, A2-, A-, B1-, B-, C1-, C-, D1-, D-, BE-, C1E-, CE-, D1E- ja DE-kategooria). Kui riigisisene juhiluba ei vasta konventsioonis toodud mudelile, võib lepinguosaline riik nõuda, et tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab konventsioonis toodud mudelile. Kuna Eesti riigisisene juhiluba ei vasta konventsioonis toodud mudelile, hakkab Eesti välja andma Genfi konventsiooni kohast rahvusvahelist juhiluba. LISA 10 RAHVUSVAHELISE JUHILOA NÄIDIS Lisas tuuakse välja nõuded rahvusvahelisele Ei vasta. juhiloale ja selle näidis. Eesti on kehtestanud 1968. aasta Viini teeliikluse konventsiooni kohase juhiloa vormi määrusega nr 50. Genfi teeliikluse konventsiooni kohase rahvusvahelise juhiloa kujundus erineb Viini teeliikluse konventsiooni juhiloa vormist. Konventsiooniga ühinemisel on vajalik kehtestada rahvusvahelise juhiloa vorm. Vorm kehtestatakse käesoleva eelnõu kooskõlastamise ja konventsiooniga ühinemiskirja ÜRO peasekretärile hoiule andmise vahepealsel perioodil eraldi eelnõuga. 17 Rahvusvahelise juhiloa näidis: 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on ELi õigusega kooskõlas. 18 4. Korralduse mõjud Korraldusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale, ega regionaalarengule. 4.1 Mõju majandusele Korraldus mõjutab kaudselt Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Konventsiooniga ühinemine võimaldab lepinguosalistes riikides Eesti juhiloaga sõidukit juhtida, ilma, et selleks tuleks sooritada täiendavaid eksameid. See lihtsustab lepinguosalistes riikides ettevõtlusega tegelevate isikute liikumist ja seeläbi aitab kaasa ettevõtete konkurentsivõimele. 4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Maanteeamet peab hakkama konventsiooniga ühinemisel väljastama konventsiooni kohast rahvusvahelist juhiluba. Eesti võtab konventsiooniga ühinemisega kohustuse edastada informatsiooni, mille alusel on võimalik tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa omanikke, kui nende suhtes on alustatud liiklusrikkumise menetlust. Lisaks võtab Eesti kohustuse avaldada informatsiooni, mis on vajalik juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud tõsisesse liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik. 4.3 Mõju juhiloa omanikele Konventsiooniga ühinemine võimaldab juhiloa tunnustamise 40 riigis ja ühel territooriumil, kes on ühinenud 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga, aga ei ole ühinenud 1968. aasta Viini teeliikluse konventsiooniga ja kes ei ole osa Euroopa Majanduspiirkonnast ning kes Eesti juhiluba täna ei tunnusta (näiteks Jaapan, Ameerika Ühendriigid või Uus-Meremaa). Sellistes riikides viibib üha enam Eestis väljastatud juhiluba omavaid isikuid, sealhulgas seal ettevõtlusega tegelevaid isikuid, kelle huvides peaks Eesti Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinema. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, aga pole ühinenud Viini teeliikluse konventsiooniga ja kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmed on: Alžeeria, Ameerika Ühendriigid, Argentiina, Austraalia, Bangladesh, Barbados, Benin, Botswana, Burkina Faso, Dominikaani Vabariik, Egiptus, Fidži, Guatemala, Haiti, India, Jaapan, Jamaica, Jordaania, Kambodža, Kanada, Kongo Vabariik, Laos, Lesotho, Liibanon, Madagaskar, Malaisia, Malawi, Mali, Namiibia, Paapua Uus-Guinea, Paraguay, Rwanda, Sierra Leone, Singapur, Sri Lanka, Süüria, Togo, Trinidad ja Tobago, Uganda ja Uus-Meremaa. Kuivõrd Genfi konventsiooni lepinguosalised riigid on ka Ühendkuningriik ja Portugal ning Hiina esitas pärast Hongkongi ja Macau erihalduspiirkondade liitmist 1997. ja 1999. aastal deklaratsioonid, mille järgi jätkab konventsiooni kohaldamist ka nende suhtes, siis hakkaks Eesti juhiluba kehtima ka Hongkongis ja Macaus. Artikli 24 lõike 2 kohaselt võib lepinguosaline riik nõuda, et tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud näidisele, eriti juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta lisas 9 toodud näidisele. Eesti riigisisene juhiluba ei vasta konventsiooni lisas 9 toodud näidisele ja lepinguosalisse riiki reisides tuleb Maanteeametist taotleda Genfi konventsiooni kohast rahvusvahelist juhiluba. Rahvusvaheline juhiluba kehtib ainult koos Eesti riigisisese juhiloaga ning väljastatakse kehtiva Eesti riigisisese juhiloa alusel kehtivusega üks aasta. Rahvusvahelise juhiloa 19 taotlemiseks tuleb Maanteeameti teenindusbüroole esitada isikut tõendav dokument ja värviline dokumendifoto suurusega vähemalt 35×45 mm ning tasuda riigilõiv 26 eurot. Noorematel, kui 18-aastastel juhiloa omanikel tuleb arvestada, et nende juhtimisõigust ei pruugi lepinguosaline riik tunnustada. Konventsiooni artiklis 24 määratud tingimuste alusel peab minimaalne vanus mootorsõiduki juhtimiseks olema kaheksateist aastat. Sellegipoolest võivad lepinguosalised riigid või nende haldusüksused tunnustada teise lepinguosalise riigi väljastatud mootorratta ja invasõiduki juhiluba, mis on väljastatud alla 18-aastasele. Alla 18-aastasel isikul on Eestis võimalus omada AM-, A1- ja B1-kategooria juhtimisõigust (LSi § 103 lõige 1). 16- ja 17- aastasel A1-kategooria juhtimisõiguse omajal tasub uurida konventsiooniga ühinenud riiki reisimisel, kas konkreetne riik tunnustab tema mootorratta juhtimisõigust või mitte. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Konventsiooniga ühinemisel tuleb Maanteeametile täiendava kuluna trükkida konventsiooni kohaseid rahvusvahelise juhiloa blankette ning teha IT-arendus liiklusregistris. Liiklusregistri arendamise ligikaudne maksumus on 17 000 eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on vajalik kehtestada määruses nr 50 rahvusvahelise juhiloa vorm. Välisministeerium ei anna konventsiooniga ühinemiskirja enne ÜRO peasekretärile hoiule, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud vajalikud määruse muudatused ning kui Maanteeamet on valmis saanud vajalikud arendused ja on valmis rahvusvahelist juhiluba väljastama. Tulude laekumine riigilõivu näol oleneb rahvusvaheliste juhilubade taotlemise arvust, rahvusvahelise juhiloa saamiseks tuleb tasuda riigilõivu 26 eurot. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Konventsioon jõustub sellega ühineva riigi jaoks kolmekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiule andmist ÜRO peasekretärile. Eesti esitab konventsiooniga ühinemisel kaks deklaratsiooni. Esimese deklaratsiooniga teatatakse, et Eesti Vabariik välistab konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel konventsiooni lisa 1 kohaldamise. Teise deklaratsiooniga teatatakse konventsiooni lisa 4 lõike 3 järgi, et Eesti Vabariigi tunnusmärk on EST. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, kes kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 20 TEELIIKLUSE KONVENTSIOON. ALLA KIRJUTATUD 19. SEPTEMBRIL 1949 GENFIS Lepinguosalised riigid, taotledes rahvusvahelise teeliikluse arendamist ja ohutuse tõstmist teatud ühtsete reeglite kehtestamisega, on kokku leppinud järgmises. I PEATÜKK Üldsätted ARTIKKEL 1 1. Lepinguosaline riik nõustub oma teede kasutamisega rahvusvaheliseks liikluseks käesolevas konventsioonis määratud tingimustel, säilitades samal ajal jurisdiktsiooni oma teede kasutamise üle. 2. Üheltki lepinguosaliselt riigilt ei nõuta konventsiooni pakutavate hüvede laiendamist sõidukile, haagisele või juhile, mis või kes on viibinud pidevalt selle riigi territooriumil üle ühe aasta. ARTIKKEL 2 1. Konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatud osad; sellegipoolest võib riik konventsioonile allakirjutamisel, selle ratifitseerimisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda jätta konventsiooni kohaldamisel deklaratsiooniga välja lisad 1 ja 2. 2. Lepinguosaline riik võib mis tahes ajal teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, et peab alates nimetatud teate kuupäevast siduvaks lisasid 1 ja 2, mis jäeti välja selle artikli lõike 1 kohaselt. ARTIKKEL 3 1. Meetmeid, millega on nõustunud kas kõik lepinguosalised riigid või mõned nendest või millega nõustutakse tulevikus eesmärgiga soodustada rahvusvahelist teeliiklust tolli, politsei, tervise ja muude nõuete lihtsustamise teel, loetakse konventsiooni eesmärgiga kokkusobivateks. 2. a) Lepinguosaline riik võib nõuda rahvusvahelisse liiklusesse lubatud mootorsõiduki importimisel võlakirja või muud tagatist, mis tagab impordimaksude tasumise, mida nimetatud tagatise puudumise korral sisse nõutaks. b) Lepinguosaline riik aktsepteerib selle artikli kontekstis tagatist, mille on andnud selle territooriumil asutatud organisatsioon, mis on seotud rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on väljastanud mootorsõidukile kehtiva rahvusvahelise tolliloa (näiteks carnet de passages en douane). 3. Käesolevas konventsioonis toodud nõuete täitmiseks peavad lepinguosalised riigid püüdma hoida samal rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid tolliasutusi ja -punkte avatud samadel lahtiolekuaegadel. ARTIKKEL 4 1. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: rahvusvaheline liikus – liiklus, mis ületab vähemalt ühte piiri; tee – sõidukitele liiklemiseks mis tahes moel avatud trass; sõidutee – tee osa, mida tavaliselt kasutavad liiklemiseks sõidukid; sõidurada – sõidutee osa, mis on piisavalt lai sõidukite liikumiseks ühes reas; juht – isik, kes juhib teel sõidukit, kaasa arvatud jalgratast, või veoloomi või ratsutab või ajab kariloomi või kelle käes on eespool mainitu tegelik füüsiline juhtimine; mootorsõiduk – omal jõul liikuv sõiduk, mida tavaliselt kasutatakse inimeste või kaupade veoks teel, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid ja elektrijuhtidega ühendatud sõidukid. Riigid, kelle jaoks on lisa 1 siduv, ei tohi selle definitsiooniga hõlmata jalgrattaid, mis on varustatud nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga; liigendsõiduk – mootorsõiduk, mille haagisel puudub esitelg ja mis on kinnitatud nii, et osa haagisest paikneb mootorsõiduki peal ning mootorsõiduk kannab märkimisväärse osa sõiduki ja selle veose massist. Seda tüüpi haagist nimetatakse „poolhaagiseks“; haagis – sõiduk, mis on mõeldud mootorsõidukile vedamiseks; jalgratas – jalgratas, mis pole iseliikuv. Riigid, kelle jaoks on lisa 1 siduv, peavad definitsiooniga hõlmama ka jalgrattad, mis on varustatud nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga; sõiduki tegelik mass – sõiduki ja selle veose mass ajal, kui sõiduk seisab paigal ja on valmis sõitmiseks; tegeliku massi hulka kuulub ka juhi ja tol hetkel veetavate mis tahes isikute mass; maksimaalne veose mass – veose mass, mida lubab sõiduki registreerimisriigi pädev asutus; sõiduki täismass – sõiduki ja selle maksimaalse veose mass ajal, mil sõiduk on valmis sõitmiseks. ARTIKKEL 5 Konventsiooni ei käsitleta tasulise autoveo loana või loana vedada muid kaupu peale nende, mis on sõidukis viibivate isikute isiklik pagas; need ja muud konventsioonis mittekäsitletud küsimused reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega, millele kohaldatakse muid asjassepuutuvaid rahvusvahelisi konventsioone või kokkuleppeid. II PEATÜKK Liikluseeskirjad ARTIKKEL 6 Lepinguosaline riik võtab sobivaid meetmeid selles peatükis määratud reeglite järgimise tagamiseks. ARTIKKEL 7 Kõik juhid, jalakäijad ja teised liiklejad tegutsevad viisil, mis ei ohusta ega takista liiklust; nimetatud isikud väldivad käitumist, mis võib põhjustada vigastusi või kahjustada avalikku või eraomandit. ARTIKKEL 8 1. Igal sõidukil või sõidukite ühendil on juht. 2. Veo-, kari- või ratsaloomadel on juht ning kariloomadel on saatja, välja arvatud spetsiaalsetel aladel, mis tuleb iga sisenemiskoha juures tähistada. 3. Sõidukite ja loomade konvoidel on riigisiseste määrustega ettenähtud arv juhte. 4. Vajaduse korral jagatakse konvoid mõõduka pikkusega osadeks ning neile tuleb jätta piisav vahe, et tagada mugav liiklemine. Seda sätet ei kohaldata piirkondadele, kus toimub nomaadide ränne. 5. Juhid peavad igal hetkel suutma kontrollima oma sõidukit või ajama oma loomi. Teistele tee kasutajatele lähenedes võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, mis on vajalikud teiste ohutuse tagamiseks. ARTIKKEL 9 1. Teel ühes suunas toimuv sõidukite liiklus püsib samal teepoolel ning see on riigi kõigil teedel sama teepool. See ei puuduta riigisiseste määrustega kehtestatud ühesuunalist liiklust. 2. Juht üldreeglina ja kui artikli 7 sätted seda nõuavad: a) hoiab kahesuunaliseks liikluseks mõeldud kaherealisel sõiduteel oma sõiduki sõidureas, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks; b) hoiab rohkem kui kaherealistel sõiduteedel oma sõiduki sõidureas, mis on lähim sõidutee servale sellel teepoolel, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks. 3. Loomad hoitakse tee servale nii lähedal kui võimalik riigisiseste määruste kohaselt. ARTIKKEL 10 Sõiduki juht hoiab kiirust kogu aeg kontrolli all ning sõidab mõistlikult ja ettevaatlikult. Kui tingimused seda nõuavad, siis juht aeglustab või jääb seisma, eriti halva nähtavuse korral. ARTIKKEL 11 1. Juhid hoiavad üksteisele lähenedes või kui neist mööda sõidetakse nii palju kui võimalik sõidutee sellesse serva, mis on mõeldud nende liikumissuunas liikumiseks. Möödasõidul möödub juht sõidukist või loomast vasakult või paremalt vastavalt asjakohases riigis kehtivale eeskirjale. Nimetatud eeskirju ei pea ilmtingimata kohaldama trammidele, teel sõitvatele rongidele ja teatud mägiteedele. 2. Sõiduki või saatjaga looma lähenedes juhid: a) jätavad vastu sõitmisel piisavalt ruumi vastassuunast tulevale sõidukile või saatjaga loomale; b) möödasõitmise korral hoiavad nii palju kui võimalik sõidutee sobivasse serva ja ei kiirenda. 3. Möödasõitu sooritada soovivad juhid veenduvad, et eespool on piisavalt ruumi ja piisav nähtavus, et möödasõit oleks ohutu. Pärast möödasõitu naasevad nad vastavalt asjakohases riigis kehtivale eeskirjale sõidukiga vasakule või paremale, kuid alles pärast veendumist, et see ei põhjusta ebamugavusi sõidukile, jalakäijale või loomale, kellest või millest mööda sõidetakse. ARTIKKEL 12 1. Hargnemiskohale, ristumiskohale, ristmikule või raudteeületuskohale lähenev juht võtab õnnetuste vältimiseks ettevaatusabinõusid. 2. Teatud teede või teelõikude ristmikel võib kohaldada sõidueesõigust. Nimetatud eesõigus tähistatakse märkidega ning sellisele teele või teelõigule lähenev juht annab sõiduõiguse juhtidele, kes sellel sõidavad. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 käsitlemata ristmikel kohaldavad lisa 2 sätteid sõidueesõiguse kohta nimetatud lisaga seotud riigid. 4. Juht enne teele pööramist: a) veendub, et pööre on võimalik teisi liiklejaid ohustamata; b) annab piisavalt varakult teada kavatsusest pöörata; c) liigub nii palju kui võimalik sõidutee sellesse serva, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks, kui ta soovib pöörata teelt ära sellesse suunda; d) liigub nii palju kui võimalik sõidutee keskele, kui ta soovib teelt lahkuda ja pöörata teise suunda, välja arvatud artikli 16 lõikes 2 toodud juhtudel; e) veendub, et ei takista mingil juhul vastassuunast tulevat liiklust ARTIKKEL 13 1. Liikumatud sõidukid või loomad hoitakse võimalusel sõiduteelt eemal või kui see ei ole võimalik, siis hoitakse neid nii sõidutee ääres kui võimalik. Juhid ei tule sõidukite või loomade juurest ära enne, kui on võetud kõik ettevaatusabinõud õnnetuste vältimiseks. 2. Sõidukeid ja loomi ei jäeta ootama kohta, kus need tõenäoliselt muutuvad ohtlikuks või takistavad ning eriti ei jäeta neid ristmikule või selle lähedusse, kurvi või mäe otsa. ARTIKKEL 14 Koorma põhjustatud kahjude või ohtude vältimiseks võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud. ARTIKKEL 15 1. Sõiduk või sõidukite ühend on pimedal ajal või kui ilmaolud seda nõuavad teel varustatud ees vähemalt ühe valge tulega ja taga vähemalt ühe punase tulega. Kui sõiduk, välja arvatud jalgratas või külgkorvita mootorratas, on varustatud ees ainult ühe valge tulega, siis paikneb see vastassuunas liikuvate sõidukite poolsel küljel. Riikides, kus kaks esituld on kohustuslikud, paikneb üks nendest tuledest sõiduki paremal ja teine vasakul poolel. Punase valguse võib anda seade, mis on eraldi esiosas valget valgust andvatest tuledest, või sama seade, kui sõiduk on piisavalt lühike ja sobiva ehitusega. 2. Mitte mingil juhul ei ole sõidukil eesosas punast tuld või punast helkurit ning tagaosas valget tuld või valgelt helkurit. Seda sätet ei kohaldata valgele või kollasele tagurdustulele, kui sellised tuled on lubatud sõiduki registreerimisriigi õigusaktidega. 3. Tuled ja helkurid tagavad, et sõiduk on teistele liiklejatele selgelt nähtav. 4. Lepinguosaline riik või selle haldusüksus võib anda vabastuse artikli sätetest tingimusel, et võetakse kõiki meetmeid tavapärase ohutuse tagamiseks: a) eriotstarbelistele sõidukitele või eritingimuste jaoks mõeldud sõidukitele; b) erikujulistele ja eriliigilistele sõidukitele; c) liikumatutele sõidukitele piisavalt valgustatud teedel. ARTIKKEL 16 1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse trollidele. 2. a) Jalgratturid kasutavad jalgrattateid, kui seda näitab vastav märk või kui nimetatud kohustus tuleneb riigisisestest õigusaktidest; b) kui tingimused seda nõuavad, siis liiguvad jalgratturid ühes rivis ja sõiduteel mitte kunagi rohkem kui kahes rivis kõrvuti, välja arvatud riigisiseste õigusaktidega lubatud erijuhtudel; c) sõidukid ei pukseeri jalgrattureid; d) artikli 12 lõike 4 punkti d sätteid ei kohaldata jalgratturitele, kui riigisisesed õigusaktid sätestavad teisiti. III PEATÜKK Märgid ja märguanded ARTIKKEL 17 1. Ühtse süsteemi loomise eesmärgil on lepinguosalise riigi kasutusse võetud liiklusmärgid ja märguanded ainsad selle riigi teedele paigaldatud märgid ja märguanded nii palju, kui see on võimalik. Kui uue märgi kasutuselevõtt on vajalik, siis peavad selle kuju, värv ja sümboli tüüp ühilduma selles riigis kasutatava süsteemiga. 2. Heakskiidetud märkide arvu piiratakse ainult nendega, mis on rangelt vajalikud. Neid paigaldatakse ainult kohtadesse, kus need on hädavajalikud. 3. Hoiatusmärgid asuvad piisaval kaugusel viidatud objektist, et liiklejat hoiatataks piisavalt vara. 4. Keelatud on heakskiidetud märgi külge lisada teadet, mis pole seotud märgi eesmärgiga ning mis võib seda varjata või segada selle mõistmist. 5. Keelatud on kõik tahvlid ja teated, mida võib ajada segamini heakskiidetud märkidega või mis muudavad nende lugemise keerulisemaks. IV PEATÜKK Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele ja haagistele kohaldatavad sätted ARTIKKEL 18 1. Käesoleva konventsiooni hüvedest osasaamiseks on mootorsõiduk registreeritud lepinguosalises riigis või selle haldusüksuses riigi seadustega ettenähtud korras. 2. Pädev asutus või pädeva asutuse nõuetekohaselt volitatud selts väljastab registreerimistunnistuse, mis peab sisaldama vähemalt seerianumbrit (nimetatakse registreerimisnumbriks), sõiduki tootja nime või kaubamärki, tootja tähist või seerianumbrit, esmase registreerimise kuupäeva ning nimetatud tunnistuse taotleja täisnime ja alalist elukohta. 3. Nimetatud tunnistust aktsepteerivad lepinguosalised riigid esmapilgul usutava tõendina selles toodud informatsiooni kohta. ARTIKKEL 19 1. Igal mootorsõidukil on vähemalt taga nähtav pädeva asutuse väljastatud või määratud registreerimisnumber, mis asub spetsiaalsel plaadil või sõidukil endal. Juhul, kui sõiduk veab üht või mitut haagist, on üksikul haagisel või viimasel haagisel nähtav kas vedava sõiduki või haagise enda registreerimisnumber. 2. Registreerimisnumbri ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 3. ARTIKKEL 20 1. Igal mootorsõidukil on lisaks tagaosas olevale registreerimisnumbrile plaadil või sõidukil endal ka sõiduki registreerimiskoha tunnusmärk. See tunnusmärk viitab kas riigile või territooriumile, mis peab registreerimise aspektist olema eraldiseisev üksus. Juhul kui sõiduk veab üht või mitut haagist, siis on tunnusmärk nähtav ka üksiku haagise või viimase haagise tagaosas. 2. Tunnusmärgi ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 4. ARTIKKEL 21 Mootorsõiduk ja haagis kannab lisas 5 määratud tähiseid. ARTIKKEL 22 1. Mootorsõiduk ja haagis on heas töökorras ja mehaaniliselt ohutus seisukorras, et mitte ohustada juhti, teisi sõidukis viibivaid isikuid või teel viibivaid isikuid või kahjustada avalikku või eraomandit. 2. Lisaks vastavad mootorsõiduk ja haagis ning nende seadmed lisa 6 sätetele ning mootorsõiduki juht järgib lisas sätestatud reegleid. 3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse trollidele. ARTIKKEL 23 1. Lepinguosalise riigi või selle haldusüksuse teedel liigelda lubatud sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja massid otsustatakse riigisiseste õigusaktidega. Piirkondlikes kokkulepetes osalevate riikide määratud teatud teedel või nimetatud kokkulepete puudumisel lepinguosalise riigi määratud teatud teedel kehtivad lisas 7 määratletud maksimaalsed lubatud mõõtmed ja massid. 2. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse trollidele. V PEATÜKK Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite juhid ARTIKKEL 24 1. Lepinguosaline riik lubab ilma täiendava eksamineerimiseta oma teedel sõita sellisel juhil, kes on lubatud riigi territooriumile ja kes vastab lisas 8 toodud tingimustele ja kellele on väljastatud kehtiv juhiluba pärast seda, kui ta on tõendanud oma pädevust teise lepinguosalise riigi või selle haldusüksuse pädevale asutusele või nõuetekohaselt volitatud seltsile, ning kes juhib lisades 9 ja 10 määratletud kategooria või kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta luba on väljastatud. 2. Lepinguosaline riik võib nõuda, et tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud näidisele, eriti juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta lisas 9 toodud näidisele. 3. Pärast pädevuse tõendamist annab lepinguosalise riigi või selle haldusüksuse pädev asutus või nõuetekohaselt volitatud selts juhile välja rahvusvahelise juhiloa, mis kannab nimetatud asutuse või seltsi pitserit. Juhiloa omanikul on õigus juhtida ilma täiendava eksamineerimiseta kõigis lepinguosalistes riikides nende kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta juhiluba on väljastatud. 4. Riigisisese ja ka rahvusvahelise juhiloa kasutamise õiguse võib ära võtta, kui on ilmselge, et juhiloa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud. 5. Lepinguosaline riik või selle haldusüksus võib juhilt eespool mainitud lubade kasutamise õiguse ära võtta ainult siis, kui juht on pannud toime liiklusrikkumise, mis tooks lepinguosalise riigi õigusaktide kohaselt kaasa juhiloa äravõtmise. Sellisel juhul võib juhiloa kasutusõigust äravõttev lepinguosaline riik või selle haldusüksus võtta juhiloa hoiule kuni äravõtmise aja lõpuni või kuni juhiloa omanik lahkub lepinguosalise riigi territooriumilt, olenevalt sellest, kumb toimub varem, ning võib jäädvustada juhiloa kasutamise õiguse äravõtmise juhiloal ja edastada juhi nime ja aadressi juhiloa välja andnud asutusele. 6. Viieaastase perioodi jooksul alates konventsiooni jõustumisest loetakse käesoleva artikli nõuded täidetuks juhtidel, kes on lubatud rahvusvahelisse liiklusesse 24. aprillil 1926 Pariisis allakirjutatud rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni või 15. detsembril 1943 Washingtonis allakirjutamiseks avatud Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse korraldamise konventsiooni sätete alusel ja kellel on nimetatud konventsioonidega nõutud dokumendid. ARTIKKEL 25 Lepinguosalised riigid kohustuvad edastama üksteisele informatsiooni, mille alusel on võimalik tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa omanikke, kui nende suhtes on alustatud liiklusrikkumise menetlust. Lisaks kohustuvad nad avaldama informatsiooni, mis on vajalik juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud raskesse liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik. VI PEATÜKK Rahvusvahelises liikluses osalevatele jalgratastele kohaldatavad sätted ARTIKKEL 26 Jalgratas on varustatud: a) vähemalt ühe töökorras piduriga; b) helisignaalseadmega, mis sisaldab kella, mida on võimalik kuulda mõistlikul kaugusel, mitte muid helisignaalseadmeid; c) ees valge või kollase tulega ning taga punase tule või punase helkuriga pimedal ajal või kui ilmaolud seda nõuavad. VII PEATÜKK Lõppsätted ARTIKKEL 27 1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1949 kõikidele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele ja riikidele, kes kutsuti osalema 1949. aastal Genfis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsil. 2. Konventsioon ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. 3. Alates 1. jaanuarist 1950 on konventsioon ühinemiseks avatud kõigile selle artikli lõikes 1 viidatud riikidele, mis ei ole konventsioonile alla kirjutanud, ja kõikidele teistele riikidele, mis on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsiooniga määratud sobilikuks. Konventsioon on avatud ka ühinemiseks hooldusterritooriumitele, mille üle Ühinenud Rahvaste Organisatsioon teostab haldusvõimu. 4. Ühinetakse ühinemiskirja hoiule andmisega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. ARTIKKEL 28 1. Riik võib alla kirjutades, ratifitseerides või ühinedes või mis tahes ajal pärast seda deklareerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile adresseeritud teatega, et konventsiooni kohaldatakse kõigi või osa territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Konventsiooni hakatakse teates nimetatud territooriumide suhtes kohaldama pärast kolmekümne päeva möödumist kuupäevast, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär on teate kätte saanud, või kui konventsioon ei ole selleks ajaks jõustunud, siis jõustumise kuupäevast. 2. Kui tingimused võimaldavad, siis lepinguosaline riik kohustub esimesel võimalusel tegema vajalikke samme, et laiendada konventsiooni kohaldamist territooriumidele, mille rahvusvaheliste suhete eest riik vastutab, ning kui seda nõuab põhiseadus, siis hankima nimetatud territooriumi valitsuse nõusoleku. 3. Riik, kes on teinud lõike 1 kohase deklaratsiooni, millega kohaldati konventsiooni territooriumi suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, võib mis tahes ajal pärast seda teavitada peasekretäri, et konventsiooni teates nimetatud territooriumi suhtes enam ei kohaldata, ning konventsiooni kohaldamine selle territooriumi suhtes lõppeb üks aasta pärast teate kuupäeva. ARTIKKEL 29 Konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui antakse hoiule viies ratifitseerimis- või ühinemiskiri. Pärast seda kuupäeva jõustub konventsioon konventsiooni ratifitseeriva või sellega ühineva riigi jaoks kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teavitab allakirjutanud riike, ühinevaid riike ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsile kutsutud riike kuupäevast, millal konventsioon jõustub. ARTIKKEL 30 Konventsioon lõpetab ja asendab lepinguosaliste riikide vahel sõlmitud 24. aprillil 1926 Pariisis allakirjutatud rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni ja 15. detsembril 1943 Washingtonis allakirjutamiseks avatud Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse korraldamise konventsiooni. ARTIKKEL 31 1. Lepinguosalised riigid võivad teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks. Muudatusettepaneku tekst esitatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab teksti teistele lepinguosalistele riikidele palvega, et riik vastaks nelja kuu jooksul, kas: a) soovitakse kutsuda kokku konverentsi muudatusettepaneku kaalumiseks; b) pooldatakse muudatusettepaneku vastuvõtmist ilma konverentsita; c) pooldatakse muudatusettepaneku tagasilükkamist ilma konverentsita. Peasekretär saadab muudatusettepaneku ka kõikidele riikidele, kes ei ole lepinguosalised riigid, kuid kes kutsuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsile. 2. Peasekretär kutsub kokku lepinguosaliste riikide konverentsi muudatusettepaneku kaalumiseks, kui konverentsi kokkukutsumist taotleb: a) vähemalt üks neljandik lepinguosalistest riikidest, kui muudatusettepanek on tehtud konventsiooni mis tahes osa kohta, välja arvatud lisad; b) vähemalt üks kolmandik lepinguosalistest riikidest, kui muudatusettepanek on tehtud lisade kohta, välja arvatud lisad 1 ja 2; c) lisade 1 ja 2 muudatusettepaneku puhul vähemalt üks kolmandik riikidest, kelle jaoks nimetatud lisa on siduv. Peasekretär kutsub konverentsile peale lepinguosaliste riikide ka teised riigid, kes kutsuti osalema Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsil või kelle osalemine on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arvates soovitav. Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata juhtudele, kui konventsiooni muudatus on vastu võetud vastavalt selle artikli lõikele 5. 3. Konventsiooni muudatusettepanek, mis võetakse konverentsil vastu kahe kolmandiku häälteenamusega, edastatakse lepinguosalistele riikidele heakskiitmiseks. Üheksakümmend päeva pärast seda, kui kaks kolmandikku lepinguosalistest riikidest on konventsiooni muudatuse heaks kiitnud, välja arvatud muudatused lisades 1 ja 2, jõustub see kõigi lepinguosaliste riikide suhtes, välja arvatud need lepinguosalised riigid, kes enne jõustumist esitavad deklaratsiooni, et ei soovi muudatust kohaldada. Lisade 1 ja 2 muudatuste jõustumiseks on nende poolt kaks kolmandikku riikidest, kelle jaoks muudetav lisa on siduv. 4. Konverentsil on lubatud kahe kolmandiku häälteenamusega otsustada konventsiooni muudatuse vastuvõtmise ajal, välja arvatud lisade 1 ja 2 muudatused, et muudatus on sellise iseloomuga, et kui lepinguosaline riik on teinud deklaratsiooni, et ta ei aktsepteeri muudatust ja seejärel ei aktsepteeri muudatust kaheteistkümne kuu jooksul pärast muudatuse jõustumist, siis selle perioodi lõppedes ei loeta teda enam lepinguosaliseks riigiks. 5. Juhul kui kaks kolmandikku lepinguosalistest riikidest teavitavad peasekretäri käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt, et nad pooldavad muudatuse vastuvõtmist ilma konverentsita, siis edastab peasekretär teate nende otsusest kõikidele lepinguosalistele riikidele. Üheksakümne päeva möödumisel nimetatud teatest jõustub muudatus kõikide lepinguosaliste riikide suhtes, välja arvatud need, kes teavitasid peasekretäri antud perioodi jooksul oma vastuseisust. 6. Lisade 1 ja 2 muudatuste puhul ja muude lõikes 4 käsitlemata muudatuste puhul jäävad olemasolevad sätted kehtima lepinguosaliste riikide suhtes, kes on esitanud deklaratsiooni või vastuväite asjakohase muudatuse kohta. 7. Lepinguosaline riik, kes on muudatuse kohta esitanud deklaratsiooni käesoleva artikli lõike 3 kohaselt või vastuväite käesoleva artikli lõike 5 kohaselt, võib nimetatud deklaratsiooni või vastuväite igal ajal tagasi võtta peasekretärile adresseeritud teatega. Muudatus jõustub selle riigi suhtes pärast seda, kui peasekretär on teate kätte saanud. ARTIKKEL 32 Käesoleva konventsiooni võib denonsseerida üks aasta varem Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega; peasekretär teavitab sellest igat allakirjutanud ja konventsiooniga ühinenud riiki. Nimetatud aja möödudes kaotab konventsioon kehtivuse selle lepinguosalise riigi suhtes, kes on selle denonsseerinud. ARTIKKEL 33 Kahe või enama lepinguosalise riigi vahelisi konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise vaidlusi, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimistega või mõne muu lahenduse teel, võib suunata asjassepuutuva lepinguosalise riigi kirjaliku taotlusega Rahvusvahelisse Kohtusse otsuse langetamiseks. ARTIKKEL 34 Mitte midagi käesolevast konventsioonist ei takista lepinguosalisel riigil võtmast meetmeid, mis vastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale ja mis on piiratud olukorras saadavalolevate vahenditega, mida lepinguosaline riik peab vajalikuks välis- ja sisejulgeoleku tagamiseks. ARTIKKEL 35 1. Lisaks artiklis 29, artikli 31 lõigetes 1, 3 ja 5 ning artiklis 32 toodud teavitustele teavitab peasekretär artikli 27 lõikes 1 nimetatud riike järgnevast: a) lepinguosaliste riikide deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 1 kohaselt jäetakse konventsiooni kohaldamisel kohaldamata lisa 1 või lisa 2 või mõlemad; b) lepinguosaliste riikide deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 2 kohaselt loetakse konventsiooni kohaldamisel siduvaks lisa 1, lisa 2 või mõlemad; c) artikli 27 kohased allakirjutamised, ratifitseerimised ja ühinemised; d) artikli 28 kohased teavitused konventsiooni territoriaalse kohaldamise kohta; e) artikli 31 lõike 3 kohased deklaratsioonid, millega riigid on nõus konventsiooni muudatustega; f) artikli 31 lõike 5 kohased vastuväited konventsiooni muudatustele, mille riigid on peasekretärile edastanud; g) artikli 31 lõigete 3 ja 5 kohaste konventsiooni muudatuste jõustumise kuupäevad; h) artikli 31 lõike 4 kohane kuupäev, mil riiki ei loeta enam lepinguosaliseks riigiks; i) artikli 31 lõike 7 kohase muudatuse vastuväite tagasivõtmine; j) nimekiri riikidest, mis on seotud konventsiooni mis tahes muudatusega; k) artikli 32 kohased konventsiooni denonsseerimised; l) artikli 28 lõike 3 kohased deklaratsioonid, et konventsiooni enam ei kohaldata territooriumi suhtes; m) lisa 4 lõike 3 sätete kohased teavitused riikide tunnusmärkide kohta. 2. Konventsiooni originaal antakse hoiule peasekretärile, kes edastab tõendatud koopiad artikli 27 lõikes 1 viidatud riikidele. 3. Peasekretär on volitatud registreerima konventsiooni selle jõustumisel. SELLE KINNITUSEKS on esindajad pärast volituste esitamist ja kontrollimist konventsioonile alla kirjutanud. KOOSTATUD üheksateistkümnendal septembril aastal tuhat üheksasada nelikümmend üheksa Genfis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. AFGANISTAN ALBAANIA AMEERIKA ÜHENDRIIGID Henry H. KELLY Herbert S. FAIRBANK ARGENTINA AUSTRAALIA AUSTRIA Herman DAHLEN BELGIA F. BLONDEEL BIRMA BOLIIVIA BRASIILIA BULGAARIA COLOMBIA COSTA RICA DOMINIKAANI VABARIIK T. F. FRANCO Allakirjutanu deklaratsiooni alusel ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt koos konventsiooniga lisasid 1 ja 2 ning uuendatakse juba plenaaristungil tehtud reservatsiooni konventsiooni artikli 1 lõike 2 kohta. T. F. F. ECUADOR EGIPTUS K. SAFWAT EL SALVADOR ETIOOPIA FILIPIINID Rodolfo MASLOG Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel lisa 1. GUATEMALA HAITI HIINA HONDURAS IIRIMAA IISRAEL M. KAHANY M. LUBARSKY INDIA N. RAGHAVAN PILLAI Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt lisasid 1 ja 2. IRAAK IRAAN ISLAND ITAALIA M. Enrico MELLINI JEEMEN JUGOSLAAVIA Ljub. KOMNENOVIĆ KANADA KREEKA KUUBA LIBEERIA LIIBANON (Kuulub ratifitseerimisele) J. MIKAOUI LUKSEMBURG R. LOGELIN LÕUNA-AAFRIKA LIIT H. BRUNE Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt lisasid 1 ja 2. MADALMAAD J. J. OYEVAAR MEHHIKO NICARAGUA NORRA Axel RONNING Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel lisa 1. A. R NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT PAKISTAN PANAMA PARAGUAY PERUU POOLA PORTUGAL PRANTSUSMAA Lucien HUBERT Viidates lisa 6 IV osa punktile b toob Prantsuse valitsus välja, et sõidukil lubatakse vedada ainult ühte haagist ning liigendsõiduk ei tohi vedada haagist. L. H. ROOTSI Gösta HALL Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel lisa 1. RUMEENIA SAUDI ARAABIA SOOME SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK C. A. BIRTCHNELL Teeliikluse ja autoveo konverentsi lõppakti artikli 26 lõike 7 punkti d reservatsiooni ja konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel ei kohaldata koos konventsiooniga lisasid 1 ja 2. SÜÜRIA ŠVEITS Heinrich ROTHMUND Robert PLUMEZ Paul GOTTRET TAANI K. BANG A. BLOM-ANDERSEN Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel lisa 1. TAI TRANSJORDAANIA TŠEHHOSLOVAKKIA Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt lisa 2. V. OUTRATA 28. detsember 1949. TŠIILI TÜRGI UKRAINA NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK UNGARI URUGUAY UUS-MEREMAA VALGEVENE NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK VENEZUELA LISAD LISA 1 LISASÄTE MOOTORSÕIDUKI JA JALGRATTA DEFINITSIOONI KOHTA Jalgrattaid, millele on lisatud sisepõlemismootor, mille silindri maksimaalne töömaht on 50 cm 3 (3,05 kuuptolli), ei loeta mootorsõidukiteks tingimusel, et jalgratta konstruktsioon säilitab kõik jalgrattale omased tavapärased tunnused. LISA 2 SÕIDUEESÕIGUS 1. Kui samal ajal lähenevad kaks sõidukit sellisele ristmikule, mille kummalgi teel ei ole teise suhtes sõidueesõigust, siis annab parempoolse liiklusega riikides vasakult tulev sõiduk ja vasakpoolse liiklusega riikides paremalt lähenev sõiduk teisele sõidukile sõidueesõiguse. 2. Sõidueesõigust ei pruugita kohaldada teedel sõitvatele trammidele ja rongidele. LISA 3 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE REGISTREERIMISNUMBER 1. Sõiduki registreerimismärk koosneb kas numbritest või numbritest ja tähtedest. Numbrid on araabia numbrid, nagu kasutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni dokumentides, ja tähed on ladina tähed. Kui kasutatakse muid numbreid ja tähti, siis korratakse neid eespool mainitud tüüpi numbrite ja tähtedega. 2. Tavapärase päevavalguse korral on registreerimisnumber loetav 20 m (65 jala) kauguselt. 3. Kui registreerimisnumber asub spetsiaalsel plaadil, siis kinnitatakse see vertikaalsesse või peaaegu vertikaalsesse asendisse ning see asub sõiduki pikiteljega risti oleval tasandil. Kui number kinnitatakse või värvitakse sõiduki enda külge, siis tehakse seda sõiduki tagaosas vertikaalsele või peaaegu vertikaalsele pinnale. 4. Tagumine registreerimisnumber on valgustatud lisa 6 kohaselt. LISA 4 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TUNNUSMÄRK 1. Tunnusmärk koosneb ühest kuni kolmest ladina kirjas suurtähest. Tähe minimaalne kõrgus on 80 mm (3,1 tolli) ja joone paksus 10 mm (0,4 tolli). Tähed on joonistatud mustaga valgele ellipsile, mille peatelg on horisontaalne. 2. Kui tunnusmärk koosneb kolmest tähest, siis on ellips vähemalt 240 mm (9,4 tolli) lai ja 145 mm (5,7 tolli) kõrge. Mõõtmeid võib vähendada kuni 175 millimeetri (6,9 tolli) laiuseks ja 115 millimeetri (4,5 tolli) kõrguseks, kui märk sisaldab vähem kui kolme tähte. Mootorrataste puhul võib ellipsi mõõtmeid vähendada kuni 175 millimeetri (6,9 tolli) laiuseks ja 115 millimeetri (4,5 tolli) kõrguseks, hoolimata sellest, kas märk sisaldab üht, kaht või kolme tähte. 3. Eri riikide ja territooriumite tunnusmärgid on järgnevad: Ameerika Ühendriigid USA Austraalia AUS Austria A Belgia B Belgia Kongo CB Bulgaaria BG Filipiinid PI Iisrael IL India IND Iraan IR Itaalia I Jugoslaavia YU Liibanon RL Luksemburg L Lõuna-Aafrika Liit ZA Madalmaad NL Norra N Poola PL Prantsusmaa F Alžeeria, Tuneesia, Maroko, Prantsuse India F Saarimaa SA Rootsi S Šveits CH Taani DK Tšehhoslovakkia CS Tšiili RCH Türgi TR Ühendkuningriik GB Alderney GBA Guernsey GBG Jersey GBJ Aden ADN Bahama BS Basuutomaa BL Betšuaanamaa BP Briti Honduras BH Gambia WAG Gibraltar GBZ Hongkong HK Jamaica JA Johor JO Kedah KD Keenia EAK Kelantan KL Kullarannik WAC Küpros CY Labuan SS Lõuna-Rodeesia SR Malaia (Negeri Sembilan, Pahang, Perak, Selangor) FM Malta GBY Mauritius MS Melaka SS Nigeeria WAN Njassamaa NP Penang SS Perlis PS Põhja-Rodeesia NR Sansibar EAZ Seišellid SY Sierra Leone WAL Somaalimaa SP Svaasimaa SD Tanganjika EAT Terengganu TU Trinidad TD Tuulepealsed saared Grenada WG Saint Lucia WL Saint Vincent WV Uganda EAU Wellesley provints SS Riigid, kes ei ole tunnusmärki peasekretärile veel teatanud, teevad seda konventsiooni ratifitseerimisel või sellega ühinemisel. 4. Kui tunnusmärk asub spetsiaalsel plaadil, siis kinnitatakse see vertikaalsesse või peaaegu vertikaalsesse asendisse ning see asub sõiduki pikiteljega risti oleval tasandil. Kui tunnusmärk kinnitatakse või värvitakse sõiduki enda külge, siis tehakse seda sõiduki tagaosas vertikaalsele või peaaegu vertikaalsele pinnale. LISA 5 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TÄHISED 1. Tähised sisaldavad: a) mootorsõiduki puhul: i) sõiduki tootja nime või kaubamärki; ii) šassiil või šassii puudumisel sõiduki kerel tootja tähist või seerianumbrit; iii) mootoril tootja mootorinumbrit, kui tootja paigaldab neile numbreid; b) haagise puhul kas eespool alapunktides i ja ii viidatud informatsiooni või tähist, mille on haagise jaoks väljastanud pädev asutus. 2. Eespool mainitud tähised paigaldatakse ligipääsetavatesse kohtadesse ning need on lihtsasti loetavad, kuid nende eemaldamine või muutmine on raskendatud. LISA 6 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE JA HAAGISTE VARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED I. PIDURDAMINE a) Mootorsõidukite pidurdamine, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorrattad Mootorsõiduk on varustatud piduritega, mis suudavad tõhusalt, ohutult ja kiirelt kontrollida sõiduki liikumist ja seismajäämist mis tahes koormaga ja hoolimata sellest, kas sõiduk liigub üles- või allamäge. Pidurite juhtimine toimub kahe seadme abil, mis on ehitatud nii, et ühe pidurdusseadme rikke korral suudab teine sõiduki peatada mõistliku vahemaa jooksul. Selles lisas nimetatakse üht nendest pidurdusseadmetest sõidupiduriks ja teist seisupiduriks. Seisupiduril on otsese mehaanilise fikseerimise võimalus isegi siis, kui juht viibib eemal. Mõlemad pidurdusvõimalused suudavad rakendada pidurdusjõudu sõiduki pikiteljest mõlemal pool asuvatele ratastele sümmeetriliselt. Pidurduspinnad on sõiduki ratastega pidevalt ühendatud nii, et neid ei oleks võimalik lahti ühendada muud moodi kui ainult hetkeks siduri, käigukasti või vabakäigusiduriga. Vähemalt üks pidurdusseadmetest on suuteline avaldama jõudu sõiduki rataste pidurduspindadele otse või on ühendatud läbi detailide, millel pole kalduvust tõrkuda. b) Haagiste pidurdamine Haagised, mille täismass on suurem kui 750 kg (1650 naela), on varustatud vähemalt ühe pidurdusseadmega, mis on paigutatud sõiduki pikiteljest mõlemal pool asuvatele ratastele sümmeetriliselt ja mis mõjub vähemalt pooltele ratastele. Eelmise lõigu sätted on kohustuslikud ka siis, kui haagise täismass ei ületa 750 kg (1650 naela), kuid ületab poole vedava sõiduki tühimassist. Nende haagiste pidurdusseadet, mille täismass ületab 3500 kg (7700 naela), on võimalik rakendada vedava sõiduki sõidupiduri rakendamisel. Kui haagise täismass ei ületa 3500 kg (7700 naela), siis võib pidurdusseadme käivitamiseks kasutada ainult vedavale sõidukile lähenemise pidurit (pealejooksupidur). Haagise pidurdusseade on suuteline takistama haagise rataste pöörlemist siis, kui haagis on lahti ühendatud. Piduriga varustatud haagised on varustatud ka seadmega, mis peatab haagise automaatselt, kui see tuleb lahti liikumise ajal. Seda sätet ei kohaldata kaherattalistele haagissuvilatele või kergetele kaubahaagistele, mille mass on suurem kui 750 kg (1650 naela) tingimusel, et need on lisaks peamisele haakeseadisele varustatud ka teise kinnitusega, mis võib olla kett või tross. c) Liigendsõidukite ning mootorsõidukite ja haagiste ühendite pidurdamine i) Liigendsõidukid Käesoleva osa punkti a sätteid kohaldatakse igale liigendsõidukile. Poolhaagis, mille täismass on suurem kui 750 kg (1650 naela), on varustatud vähemalt ühe pidurdusseadmega, mis rakendub vedava sõiduki sõidupiduri rakendamisel. Lisaks on poolhaagise pidurdusseade suuteline takistama poolhaagise rataste pöörlemist siis, kui poolhaagis on lahti ühendatud. Kui riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, siis on piduriga poolhaagis varustatud seadmega, mis peatab poolhaagise automaatselt, kui see tuleb lahti liikumise ajal. ii) Mootorsõidukite ja haagiste ühendid Mootorsõiduki ja haagise või mitme haagise ühend on varustatud piduritega, mis suudavad tõhusalt, ohutult ja kiirelt kontrollida sõiduki liikumist ja seismajäämist mis tahes koormaga ja hoolimata sellest, kas sõiduk liigub üles- või allamäge. d) Külgkorviga või külgkorvita mootorratta pidurdamine Mootorratas on varustatud kahe pidurdusseadmega, mida võib kasutada kas jala või käe abil ning mis suudavad tõhusalt, ohutult ja kiirelt kontrollida mootorratta liikumist ja seismajäämist. II. TULED a) Mootorsõiduk, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorratas, mis suudab sõita tasasel maal kiiremini kui 20 km/h (12 miili tunnis), on varustatud vähemalt kahe valge või kollase kaugtulega, mis paiknevad eesosas ja mis selge ilmaga öisel ajal suudavad teed valgustada piisavalt hästi sõidukist 100 m (325 jalga) ettepoole. b) Mootorsõiduk, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorratas, mis suudab sõita tasasel maal kiiremini kui 20 km/h (12 miili tunnis), on varustatud kahe valge või kollase lähitulega, mis paiknevad sõiduki eesosas ja mis vajaduse korral selge ilmaga öisel ajal suudavad valgustada teed piisavalt hästi sõidukist 30 m (100 jalga) ettepoole ning mis ei pimesta teisi liiklejaid hoolimata liikluse suunast. Lähitulesid kasutatakse kaugtulede asemel alati siis, kui mittepimestavate tulede kasutamine on vajalik või kohustuslik. c) Külgkorviga või külgkorvita mootorratas on varustatud vähemalt ühe kaugtule ja lähitulega, mis vastab selle osa punktides a ja b sätestatuga. Sellest kohustusest võib vabastada mootorrattad, mille silindri maksimaalne töömaht on alla 50 cm3 (3,05 kuuptolli). d) Kõik mootorsõidukid peale külgkorvita mootorrataste on varustatud ees kahe valge ääretulega (gabariiditulega). Need tuled on selge ilmaga öisel ajal nähtavad vähemalt 150 m (500 jalga) sõidukist eespool, pimestamata seejuures teisi liiklejaid. Tulede valgustavate pindade sõiduki pikiteljest kõige kaugemal asuvad osad paiknevad võimalikult lähedal sõiduki kõige väljaulatuvamale äärele ega ole sellest kaugemal kui 400 mm (16 tolli). Ääretuled (gabariidituled) põlevad öisel ajal kõikides olukordades, kus nende kasutamine on kohustuslik, ning samal ajal koos lähituledega, kui lähitulede ükski valgustava pinna osa ei ole sõiduki kõige väljaulatuvamale äärele lähemal kui 400 mm (16 tolli). e) Mootorsõiduki tagaosas ja sõidukite ühendi iga haagise tagaosas on vähemalt üks punane tuli, mis on selge ilmaga öisel ajal nähtav vähemalt 150 m (500 jalga) sõidukist tagapool. f) Mootorsõiduki või haagise tagaosas olev registreerimisnumber on öisel ajal valgustatud nii, et seda oleks võimalik lugeda selge ilmaga 20 m (65 jalga) sõidukist tagapool. g) Tagumine punane tuli või tuled ja tagumise registreerimisnumbri tuli põlevad samal ajal, kui põlevad ääretuled (gabariidituled), lähituled või kaugtuled. h) Kõik mootorsõidukid peale külgkorvita mootorrataste on varustatud kahe punase helkuriga, mis soovitatavalt pole kolmnurksed ja paiknevad sõiduki taga mõlemal küljel sümmeetriliselt. Helkurite välimised servad peavad paiknema sõiduki välimisele äärele võimalikult lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 mm (16 tolli). Helkurid võivad sisalduda tagumistes punastes tuledes, kui tuled vastavad eespool toodud nõuetele. Helkurid on selge ilmaga öisel ajal nähtavad vähemalt 100 m (325 jala) kaugusel, kui nende peale paistab kahe kaugtule valgus. i) Külgkorvita mootorratas on varustatud punase helkuriga, mis soovitatavalt pole kolmnurkne ja mis paikneb sõiduki tagaosas ja kas on kombineeritud tagumise punase tulega või on eraldi ning mis vastab selle osa punktis h toodud nähtavuse nõuetele. j) Haagis ja liigendsõiduk on varustatud kahe punase helkuriga, mis on soovitavalt kolmnurkse kujuga ja mis paiknevad sõiduki taga mõlemal küljel sümmeetriliselt. Helkurid on selge ilmaga öösel nähtavad vähemalt 100 m (325 jala) kaugusele, kui nende peale paistab kahe kaugtule valgus. Kui helkurid on kolmnurkse kujuga, siis on kolmnurk võrdkülgne, külje pikkus vähemalt 150 mm (6 tolli) ja kolmnurk on püstises asendis. Iga sellise helkuri välimine nurk paikneb sõiduki välimisele äärele võimalikult lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 mm (16 tolli) sellest. k) Kõik mootorsõidukid ja sõidukite ühendite viimased haagised, välja arvatud mootorrattad, on tagaosas varustatud stopptulega, mis kiirgab punast või merevaikkollast valgust. See tuli aktiveerub mootorsõiduki sõidupiduri vajutamisel. Kui stopptuli on punast värvi ja sisaldub tagumises punases tules või on sellega seotud, siis on stopptule intensiivsus suurem kui tagumisel punasel tulel. Stopptuld ei nõuta haagistel ja poolhaagistel, kui nende mõõtmed on sellised, et vedava sõiduki stopptuli jääb tagantpoolt nähtavaks. l) Kui mootorsõiduk on varustatud suunanäituritega, siis on need üks järgnevatest: i) liigutatav tiib, mis ulatub välja sõiduki mõlemalt poolelt ja mis kiirgab merevaikkollast valgust, kui tiib on horisontaalses asendis; ii) ühtlaselt vilkuv merevaikkollane tuli, mis paikneb sõiduki mõlemal küljel; iii) ühtlaselt vilkuv tuli, mis paikneb sõiduki ees ja taga mõlemal küljel. Selliste tulede värv on ees valge või oranž ja taga punane või oranž. m) Ükski tuli peale suunanäiturite ei vilgu. n) Kui sõiduk on varustatud mitme sama liiki tulega, siis on need sama värvi ja, välja arvatud külgkorviga mootorrataste puhul, paiknevad sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes. o) Sama valgustusseade võib sisaldada mitut tuld tingimusel, et igaüks nendest vastab selle osa asjassepuutuvatele sätetele. III. MUUD TINGIMUSED a) Juhtimisseadis Mootorsõiduk on varustatud tugeva juhtimisseadisega, mille abil saab sõidukit lihtsalt, kiirelt ja täpselt pöörata. b) Tahavaatepeegel Mootorsõiduk on varustatud vähemalt ühe sobivas suuruses tahavaatepeegliga, mis paikneb nii, et juht näeb oma istmelt teed sõiduki taga. See säte ei ole kohustuslik külgkorviga või külgkorvita mootorratastele. c) Hoiatusseadmed Mootorsõiduk on varustatud vähemalt ühe kuuldava heliseadmega, mis on piisavalt tugev ja mis ei ole kell, gong, sireen või muu valju heliga seade. d) Klaasipuhasti Igal esiklaasiga varustatud mootorsõidukil on vähemalt üks tõhus klaasipuhasti, mis ei vaja toimimiseks juhi pidevat juhtimist. See säte ei ole kohustuslik külgkorviga või külgkorvita mootorratastele. e) Esiklaasid Esiklaasid on tehtud stabiilsest materjalist; olema läbipaistvad ja need ei tekita purunemise korral peenikesi kilde. Läbi materjali vaadeldavad objektid ei ole moonutatud. f) Tagurdusseade Mootorsõiduk on varustatud tagurdusseadmega, mida on võimalik juhtida juhiistmelt, kui mootorsõiduki tühimass on suurem kui 400 kg (900 naela). g) Summuti Mootorsõiduk on varustatud pidevalt töötava summutiga, et ennetada liigset või ebatavalist müra; juhil ei tohi olla võimalust teel olles summuti tööd katkestada. h) Rehvid Mootorsõidukite ja nende haagiste ratastel on õhkrehvid või muud samaväärse elastsusega rehvid. i) Kallakust allaveeremist takistav seade Liigeldes mägises piirkonnas riigis, kus riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, on üle 3500 kg (7700 naelase) täismassiga mootorsõidukitel kaasas seade, mis takistaks sõiduki liikumist edasi või tagasi, näiteks tõkisking. j) Üldsätted i) Mootorsõiduki masinad ja lisaseadmed on minimaalselt tule- ja plahvatusohtlikud; need ei tohi põhjustada kahjulikke gaase või ebameeldivaid lõhnu ega teha häirivat müra ning need ei ole kokkupõrke korral ohuallikaks. ii) Kõik mootorsõidukid on ehitatud nii, et juht näeks ette, paremale ja vasakule piisavalt selgelt, et ta saaks sõita ohutult. iii) Pidurdamist ja tulesid puudutavad sätteid ei kohaldata invasõidukitele, mis vastavad registreerimisriigi kohalikele õigusaktidele pidurite, tulede ja helkurite osas. Selles punktis tähendab invasõiduk mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 300 kg (700 naela), mille kiirus ei ületa 30 km/h (19 miili tunnis) ning mis on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud (ja mitte ainult kohandatud) kasutamiseks isikutele, kellel on mõni füüsiline puue, ning mida tavaliselt sellised inimesed kasutavad. IV. SÕIDUKITE ÜHEND a) Sõidukite ühend võib koosneda vedavast sõidukist ja ühest või kahest haagisest. Liigendsõiduk võib vedada haagist, kuid kui liigendsõidukit kasutatakse reisijate vedamiseks, siis ei ole haagisel üle ühe telje ja sellega ei veeta reisijaid. b) Lepinguosalistel riikidel on lubatud tuua välja, et sõiduk tohib vedada ainult ühte haagist ja et liigendsõidukil ei ole lubatud vedada haagist. Samuti võib tuua välja, et liigendsõidukil ei ole lubatud vedada reisijaid. V. ÜLEMINEKUSÄTTED Selle lisa I ja II osa ning III osa punkti e kohaldatakse kõikidele mootorsõidukitele, mis registreeritakse esimest korda kahe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist, ning sellise sõidukiga veetavatele haagistele. Nimetatud sätted jõustuvad viis aastat pärast konventsiooni jõustumist mootorsõiduki suhtes, mille esimene registreerimine toimus enne konventsiooni jõustumisele järgnenud kaheaastast perioodi, ning sellise sõidukiga veetavatele haagistele. Vahepealsel ajal kohaldatakse järgnevaid sätteid: a) Mootorsõiduk on varustatud kas kahe üksteisest sõltumatu pidurisüsteemiga või ühe pidurisüsteemiga, millel on kaks iseseisvat rakendamisviisi, millest üks toimib isegi siis, kui teine on rikkis, tingimusel, et kasutatav süsteem on tõhus ja rakendub kiiresti. b) Üksi liiklev mootorsõiduk on öisel ajal alates päikseloojangust varustatud ees vähemalt kahe valge tulega, millest üks paikneb paremal ja teine vasakul, ning taga punase tulega. Ilma külgkorvita mootorrataste puhul võib esimeste tulede arvu vähendada üheni. c) Mootorsõiduk on varustatud kas ühe või mitme seadmega, mis suudab tõhusalt valgustada eesolevat teed piisava kauguseni, välja arvatud juhul, kui eespool kehtestatud kaks valget tuld juba täidavad seda funktsiooni. Kui sõiduk suudab liikuda kiiremini kui 30 km/h (19 miili tunnis), siis ei ole see vahemaa väiksem kui 100 m (325 jalga). d) Tuled, mis võivad pimestada, on varustatud vahendiga, mis kõrvaldab pimestava mõju teiste liiklejatega kohtudes või olukordades, kus pimestava mõju kõrvaldamine on kasulik. Pimestava mõju kõrvaldamine jätab sellegipoolest alles piisavalt valgust, et valgustada ees olevat teed selgelt vähemalt 25 m (80 jalga). e) Haagiseid vedavatele mootorsõidukitele kohaldatakse valgustuse osas samad määrused kui iseseisvatele mootorsõidukitele; tagumine punane tuli paikneb haagise taga. LISA 7 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE MAKSIMAALSED MÕÕTMED JA MASSID 1. Käesolevat lisa kohaldatakse artikli 23 kohaselt määratud teedele. 2. Nendel teedel on nii veoseta kui ka veosega sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja massid järgnevad tingimusel, et ükski sõiduk ei vea suuremat maksimaalset veost kui see, mis on lubatud registreerimisriigi pädeva asutuse poolt: Meetrid Jalad a) Kogulaius ...................................................................... 2,50 8,20 b) Kogukõrgus ................................................................... 3,80 12,50 c) Kogupikkus: Kaheteljelised kaubaautod ........................................................ 10,00 33,00 Kaheteljelised sõiduautod ......................................................... 11,00 36,00 Kolme- või enamateljelised sõidukid .......................................11,00 36,00 Liigendsõidukid ........................................................................14,00 46,00 Ühe haagisega sõidukite ühend1 ..............................................18,00 59,00 Kahe haagisega sõidukite ühend1 ..............................................22,00 72,00 Tonnid Naelad d) Täismass: i) Suurima koormusega telje kohta2 8,00 17 600 ii) Suurima koormusega tandemtelje grupi kohta (grupi kaks telge, mille vahe on vähemalt 1 14,50 32 000 meeter (40 tolli) ja vähem kui 2 meetrit (7 jalga)) iii) Sõiduki, liigendsõiduki või muu ühendi kohta: Sõiduki, liigendsõiduki Sõiduki, liigendsõiduki Sõiduki, liigendsõiduki Sõiduki, liigendsõiduki või muu ühendi või muu ühendi või muu ühendi või muu ühendi äärmiste telgede täismass tonnides äärmiste telgede täismass naeltes vaheline kaugus vaheline kaugus meetrites jalgades Alates 1 kuni 2 14,50 Alates 3 kuni 7 32 000 “ 2“ 3 15,00 “ 7“ 8 32 480 “ 3“ 4 16,25 “ 8“ 9 33 320 “ 4“ 5 17,50 “ 9“ 10 34 160 “ 5“ 6 18,75 “ 10 “ 11 35 000 “ 6“ 7 20,00 “ 11 “ 12 35 840 “ 7“ 8 21,75 “ 12 “ 13 36 680 “ 8“ 9 22,50 “ 13 “ 14 37 520 “ 9 “ 10 23,75 “ 14 “ 15 38 360 “ 10 “ 11 25,00 “ 15 “ 16 39 200 “ 11 “ 12 26,25 “ 16 “ 17 40 040 “ 12 “ 13 27,50 “ 17 “ 18 40 880 “ 13 “ 14 28,75 “ 18 “ 19 41 720 “ 14 “ 15 30,00 “ 19 “ 20 42 560 “ 15 “ 16 31,25 “ 20 “ 21 43 400 “ 16 “ 17 32,50 “ 21 “ 22 44 240 “ 17 “ 18 33,75 “ 22 “ 23 45 080 “ 18 “ 19 35,00 “ 23 “ 24 45 920 “ 19 “ 20 36,25 “ 24 “ 25 46 760 1 Lisa 6 IV osa sätteid sõidukite ühendi kohta kohaldatakse ka selles lisas mainitud sõidukite ühendile. 2 Telje massi defineeritakse kogukaaluna, mida kõik rattad, mille keskosad paiknevad risti kahel paralleelsel tasandil 1 meetri kaugusel üksteisest kogu sõiduki ulatuses, avaldavad teele. “ 25 “ 26 47 600 “ 26 “ 27 48 440 “ 27 “ 28 49 280 “ 28 “ 29 50 120 “ 29 “ 30 50 960 “ 30 “ 31 51 800 “ 31 “ 32 52 640 “ 32 “ 33 53 480 “ 33 “ 34 54 320 “ 34 “ 35 55 160 “ 35 “ 36 56 000 “ 36 “ 37 56 840 “ 37 “ 38 57 680 “ 38 “ 39 58 520 “ 39 “ 40 59 360 “ 40 “ 41 60 200 “ 41 “ 42 61 040 iv) “ 42 “ 43 61 880 Kui “ 43 “ 44 62 720 “ 44 “ 45 63 560 “ 45 “ 46 64 400 “ 46 “ 47 65 240 “ 47 “ 48 66 080 “ 48 “ 49 66 920 “ 49 “ 50 67 760 “ 50 “ 51 68 600 “ 51 “ 52 69 440 “ 52 “ 53 70 280 “ 53 “ 54 71 120 “ 54 “ 55 71 960 “ 55 “ 56 72 800 “ 56 “ 57 73 640 “ 57 “ 58 74 480 “ 58 “ 59 75 320 “ 59 “ 60 76 160 “ 60 “ 61 77 000 “ 61 “ 62 77 840 “ 62 “ 63 78 680 “ 63 “ 64 79 520 “ 64 “ 65 80 360 rahvusvahelisse liiklusesse lubatud sõiduki täismass meetermõõdustikus alapunkti iii kohaselt erineb täismassist naeltes, siis kohaldatakse kahest väärtusest suuremat. 3. Lepinguosalised riigid võivad sõlmida piirkondlikke kokkuleppeid täismasside suurendamiseks nimekirjaga võrreldes. Sellegipoolest on soovituslik, et suurima koormusega ei ületa telje kantav maksimaalne mass 13 tonni (28 660 naela). 4. Kui lepinguosaline riik määrab teed, millele käesolevat lisa kohaldatakse, siis toob see välja maksimaalsed mõõtmed või kaalud, mis on kehtestatud ajutiselt sellisel teel liiklemiseks: a) kui on tegemist praami, tunneli või sillaga, mis piiraks käesoleva lisaga lubatud mõõtmete ja kaaludega sõidukite liiklust; b) kus tee iseloom või seisukord tingib vajaduse piirata sellel liiklevate sõidukite mõõtmeid ja masse. 5. Maksimaalseid mõõtmeid või kaale ületavate sõidukite või sõidukite ühendite spetsiaalseid liiklemislube võivad väljastada lepinguosalised riigid või nende haldusüksused. 6. Lepinguosaline riik või selle haldusüksus võib piirata või keelata mootorsõidukite kasutamise määratud teel, millele käesolevat lisa kohaldatakse, või määrata piirangud sellele teel kasutatavate sõidukite massile teatud perioodiks, kui tavaliselt sellel teel lubatud sõidukite massid kahjustaksid teed tõsiselt lagunemise, tugeva vihma, lume, sulamise või mõne muu ebasoodsa ilmaolu tõttu. LISA 8 TINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE MOOTORSÕIDUKITE JUHID Konventsiooni artiklis 24 määratud tingimuste alusel on minimaalne vanus mootorsõiduki juhtimiseks kaheksateist aastat. Sellegipoolest võivad lepinguosalised riigid või nende haldusüksused tunnustada teise lepinguosalise riigiväljastatud mootorratta ja invasõiduki juhiluba, mis on väljastatud alla 18-aastasele. LISA 9 JUHILOA NÄIDIS – MÕÕTMED : 74 × 105 mm Värv: roosa 1. Juhiluba koostatakse riigi õigusaktidega ettenähtud keeles või keeltes. 2. Dokumendi pealkiri „Juhiluba“ kirjutatakse punktis 1 määratletud keeles või keeltes ning sellele järgneb prantsuskeelne tõlge „Permis de conduire“. 3. Sissekanded tuleb kirjutada (või neid korrata) ladina tähtedega või niinimetatud inglise transliteratsioonis. 4. Väljaandnud riigi pädeva asutuse lisamärkuseid, kui need on olemas, ei kohaldata rahvusvahelisele liiklusele. 5. Lisas 4 ette nähtud tunnusmärk on kirjutatud ovaali sisse. VÄLIMISED LEHED Reserveeritud väljaandva riigi Riigi nimi pädeva asutuse kinnitustele ja uuendamistele. Asutuse pitser JUHILUBA SISEMISED LEHED 1. Perekonnanimi Aadressi muutumine Sõidukid, mille kohta juhiluba 2. Teised nimed* kehtib 3. Sünnikuupäev** ja -koht*** 4. Alaline elukoht Kuupäev Asutuse pitser Foto A Asutuse pitser 35 × 45 Allkiri mm Omaniku allkiri**** Kuupäev Asutuse pitser 5. Väljaandja B Asutuse pitser 6. Väljaandmiskoht ja kuupäev Allkiri 7. Kehtib kuni Kuupäev Asutuse pitser Nr Asutuse pitser C Asutuse pitser Allkiri Asutuse allkiri Vajadusel väljaandva riigi pädevate asutuste lisamärkused D Asutuse pitser E Asutuse pitser Täpsem info pöördel * Lubatud on sisestada ka isa või abikaasa nimi. *** Kui on teada. ** või ligikaudne vanus väljaandmisel **** või omaniku pöidlajälg Sõidukid, mille kohta juhiluba kehtib: A Külgkorviga või külgkorvita mootorrattad, invasõidukid ja kolmerattalised mootorsõidukid, mille tühimass ei ületa 400 kg Asutuse pitser (900 naela). Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele maksimaalselt 8 istet või mida kasutatakse В Asutuse pitser kaupade veoks ja mille täismass ei ületa 3500 kg (7700 naela). Selle kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist. Mootorsõidukid, mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass С ületab 3500 kg (7700 naela). Selle kategooria sõidukid võivad Asutuse pitser vedada kerghaagist. Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja mis sisaldavad D lisaks juhiistmele rohkem kui 8 istet. Selle kategooria sõidukid Asutuse pitser võivad vedada kerghaagist. B-, C- ja D-kategooriate mootorsõidukid, mille jaoks juhil on luba, E Asutuse pitser kasutamiseks koos muu haagisega peale kerghaagise. Sõiduki täismass – sõiduki ja selle maksimaalse veose mass hetkel, mil sõiduk on valmis sõitmiseks. Maksimaalne veose mass – veose mass, mida lubab sõiduki registreerimisriigi pädev asutus. Kerghaagis – haagis, mille täismass ei ületa 750 kg (1650 naela). L I S A 10 RAHVUSVAHELISE JUHILOA NÄIDIS MÕÕTMED : 105 × 148 mm Värvid: kaaned: hall leheküljed: valged Leheküljed 1 ja 2 koostatakse riigikeeles või riigikeeltes. Viimane lehekülg koostatakse täielikult prantsuse keeles. Rahvusvahelise juhiloa lisalehed kordavad teistes keeltes viimase lehekülje I osa teksti. Need koostatakse järgnevates keeltes: a) väljaandva riigi ettenähtud keeles või keeltes; b) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ametlikes keeltes; c) mitte rohkem kui kuues keeles, mille valib väljaandev riik. Valitsused edastavad juhiloa teksti tõendatud tõlke erinevatesse keeltesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, iga riik tema suhtes asjassepuutuva keele kohta. Kirjalikud kommentaarid kirjutakse ladina tähtedega või niinimetatud inglise transliteratsioonis. LEHEKÜLG 1 LEHEKÜLG 2 (Kaas) (Sisekaas) (Riigi nimi) Käesolev juhiluba kehtib ühe aasta alates RAHVUSVAHELINE väljaandmise kuupäevast juhiloa viimasel MOOTORSÕIDUKILIIKLUS leheküljel mainitud kategooria või kategooriate sõidukite juhtimiseks kõikide RAHVUSVAHELINE JUHILUBA lepinguosaliste riikide territooriumitel, välja arvatud väljaandva lepinguosalise Rahvusvahelise teeliikluse konventsioon riigi territooriumil. .............................................................. [Lepinguosaliste riikide nimekirja jaoks Väljaandja ............................................ reserveeritud ruum (valikuline)] Kuupäev ............................................... Käesolev juhiluba ei mõjuta selle omaniku Asutuse pitser1 kohustust järgida rangelt elukohta või ameti pidamist käsitlevaid õigusakte, mis 1 Asutuse pitser või allkiri või asutuse kehtivad igas reisimisel läbitavas riigis. volitatud liidu allkiri või pitser. VIIMANE LEHEKÜLG I osa II osa Juhi andmed: Perekonnanimi 1 1. Teised nimed* 2 2. Sõidukid, mille kohta Sünnikoht** 3 3. juhiluba kehtib: Sünnikuupäev*** 4 4. Alaline elukoht 5 5. Külgkorviga või külgkorvita A A mootorrattad, invasõidukid ja Foto kolmerattalised mootorsõidukid, mille tühimass ei ületa 400 kg (900 naela). Pitser Mootorsõidukid, mida kasutatakse B reisijate veoks ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele maksimaalselt 8 istet või mida B kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass ei ületa 3500 kg (7700 naela). Selle kategooria sõidukid võivad vedada Pitser kerghaagist. Mootorsõidukid, mida kasutatakse C kaupade veoks ja mille täismass ületab C 3500 kg (7700 naela). Selle kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist. Mootorsõidukid, mida kasutatakse D Pitser reisijate veoks ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele rohkem kui 8 istet. Selle Omaniku allkiri**** kategooria sõidukid võivad vedada D kerghaagist. B-, C- ja D-kategooriate mootorsõidukid, E mille jaoks juhil on luba, kasutamiseks Pitser koos muu haagisega peale kerghaagise. Sõiduki täismass – sõiduki ja selle maksimaalse veose mass hetkel, mil sõiduk on valmis sõitmiseks. E Maksimaalne veose mass – veose mass, mida lubab sõiduki registreerimisriigi pädev asutus. Pitser Kerghaagis – haagis, mille täismass ei ületa 750 kg (1650 naela). KEELUD Käesoleva juhiloa omanikul on keelatud sõita (riigis) KEELUD (riigid) järgneval põhjusel Keelud: (riigid, I…………………………… V…………………………. Asutuse pitser I–VIII) II………………………….. VI………………………… III…………………………. VII……………………….. Koht IV…………………………. VIII……………………… Kuupäev Allkiri Kui ülaltoodud ruum on täis, siis kasutage teist keeldude jaoks mõeldud ruumi * Lubatud on sisestada ka isa või abikaasa nimi. ** Kui on teada. *** Või ligikaudne vanus väljaandmisel **** Või omaniku pöidlajälg
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →