EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 18.12.2020
C(2020) 8750 final
COMMISSION RECOMMENDATION
of 18.12.2020
on relevant product and service markets within the electronic communications sector
susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive (EU) 2018/1972 of the
European Parliament and of the Council of 11 December 2018 establishing the
European Electronic Communications Code
(Text with EEA relevance)
{SWD(2020) 337 final}
EN EN
COMMISSION RECOMMENDATION
of 18.12.2020
on relevant product and service markets within the electronic communications sector
susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive (EU) 2018/1972 of the
European Parliament and of the Council of 11 December 2018 establishing the
European Electronic Communications Code
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN COMMISSION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 292 thereof,
Having regard to Directive (EU) 2018/19721 of the European Parliament and of the Council
of 11 December 2018 establishing the European Electronic Communications Code (the
Code), and in particular Article 64(1) thereof,
Whereas:
(1) Directive (EU) 2018/1972 seeks, in addition to the three primary objectives of
promoting competition, the internal market and end-user interests, to promote
connectivity and access to, and take-up of, very high capacity networks, including
fixed, mobile and wireless networks, for the benefit of all citizens and businesses of
the Union.
(2) The appropriate incentives for investment in new, very high capacity networks, which
support innovation in content-rich internet services, will strengthen the international
competitiveness of the Union while delivering benefits to its consumers and
businesses. It is therefore crucial to promote sustainable investment in the
development of very high capacity networks by means of an appropriately adapted and
predictable regulatory framework.
(3) One of the aims of the new regulatory framework is to progressively reduce ex ante
sector-specific rules as competition in the markets develops and, ultimately, to ensure
that electronic communications markets are governed only by competition law. In line
with this objective, the purpose of this Recommendation is to identify those product
and service markets in which ex ante regulation may be justified.
(4) The definition of relevant markets may change over time as the characteristics of
products and services available on such markets evolve and the possibilities for
demand and supply substitution change due to technological, market and regulatory
1
OJ L 321, 17.12.2018, p. 36.
EN 1 EN
developments. For this reason, this Recommendation should therefore replace the
2014 Recommendation2.
(5) Article 64(1) of the Code requires the Commission to identify markets within the
electronic communications sector, the characteristics of which may be such as to
justify the imposition of regulatory obligations in accordance with the principles of
competition law. Competition law principles are therefore used in this
Recommendation to define relevant product markets in the electronic communications
sector.
(6) The ultimate objective of regulatory intervention is to produce benefits for end-users
in terms of price, quality and choice by achieving sustainable competition at retail
level. The starting point for the identification of relevant markets in this
Recommendation should be the definition of retail markets in a forward-looking
perspective over a given time horizon, guided by competition law. Indeed, where retail
markets are effectively competitive in the absence of wholesale regulation, national
regulatory authorities should conclude that regulation is no longer needed on related
wholesale markets.
(7) In accordance with Article 67(1) of the Code, imposition of ex ante regulatory
obligations may be justified only in markets where the three criteria referred to in
Article 67 (1) (a), (b), (c) are cumulatively met. This Recommendation includes
product and service markets, which the Commission, after observing the overall trends
in the Union, found to meet the three criteria. Hence these markets are considered by
the Commission to have characteristics which may justify the imposition of regulatory
obligations at least in some geographic areas and over a foreseeable period. It should
be for the national regulatory authorities to consider in their analyses of these markets
whether the further requirements set in Article 67 (2) are met.
(8) The first criterion relates to the presence of high and non-transitory barriers to entry. It
seeks to establish whether, when, and to what extent market entry is likely to occur,
and to identify the relevant factors for a successful entry into an electronic
communications market. From a static point of view, two types of barriers to entry are
particularly relevant for the purpose of this Recommendation: structural barriers and
legal or regulatory barriers.
(9) Structural barriers to entry derive from different cost or demand conditions that
determine asymmetric conditions between incumbents and new entrants, impeding or
preventing market entry of the latter. High structural barriers may also be found, for
instance, when the market is characterised by absolute cost advantages or substantial
economies of scale and/or network effects, capacity constraints and/or high sunk costs.
Structural barriers can also exist where the provision of service requires a network
component that cannot be technically duplicated or its duplication is not economically
feasible.
(10) Legal or regulatory barriers may have a direct effect on the conditions of entry and/or
the positioning of operators on the relevant market. In regulated sectors, authorisation
procedures, territorial restrictions, safety and security standards, and other legal
requirements may deter or delay entry. However, the relevance of legal and regulatory
2
Commission Recommendation 2014/710/EU of 9 October 2014 on relevant product and service markets within
the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive
2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic
communications networks and services (OJ L 295, 11.10.2014, p. 79)
EN 2 EN
barriers in electronic communications markets is decreasing. Legal or regulatory
barriers that are likely to be removed within the relevant time horizon of 5 years
should not normally constitute a barrier to entry such as to fulfil the first criterion.
(11) In innovation-driven markets characterised by ongoing technological progress, such as
the electronic communications markets, barriers to entry may progressively become
less relevant. In such markets, competitive constraints often come from threats exerted
by potential innovative competitors that are not currently in the market. Therefore, the
possibilities to overcome barriers to entry within the relevant time horizon should also
be taken into consideration when identifying the relevant markets for possible ex ante
regulation. This Recommendation identifies markets where barriers to entry are
expected to persist for the period of the next 5-10 years.
(12) Different barriers to entry should not be considered in isolation but cumulatively.
While an entry barrier when regarded individually may not be considered as high,
together with other barriers might create effects which cumulatively would prevent or
impede entry into the market.
(13) The second criterion addresses whether a market structure tends towards effective
competition within the relevant time horizon, having regard to the state and prospect
of infrastructure-based competition and other sources of competition behind the
barriers to entry. An analysis of effective competition implies that the market will
become effectively competitive absent ex ante regulation within the period of review,
or will do so after that period, provided that clear evidence of positive dynamics in the
market is observable already within the period of review. For instance convergence of
products, delivered via different network technologies, may give rise to competitive
constraints being exercised by operators active in distinct product markets and may
lead to the convergence of markets.
(14) Even when a market is characterised by high barriers to entry, other structural factors
in that market may indicate that the market still tends towards effective competition
within the relevant time horizon. In markets where an increased number of networks
can be expected on a forward-looking basis, the application of this criterion entails
primarily examining the state and likely future development of infrastructure-based
competition.
(15) In assessing the adequacy of competition and the need for regulatory intervention,
national regulatory authorities should also take into account whether wholesale access
is available to any interested undertaking on reasonable commercial terms permitting
sustainable competitive outcomes for end-users on the retail market. Commercial
agreements, including agreements on wholesale access, co-investment agreements and
reciprocal access agreements between operators, which have been entered on a lasting
basis and are sustainable, have the potential to improve competitive dynamics and may
ultimately resolve competition concerns at the related retail market and therefore lead
to deregulation of the wholesale markets. Thus, provided that they comply with
principles of competition law, they should be taken into consideration when assessing
whether a market is expected to become competitive on a forward-looking basis.
(16) Technological developments, or the convergence of products and markets, may give
rise to competitive constraints being exercised between operators active in distinct
product markets. In this respect, over-the-top (OTT) services, which today are
generally not considered as direct substitutes to traditional services provided by
electronic communication service providers, and which in any case do not provide
physical and data connectivity, might nevertheless play a more important role in
EN 3 EN
certain retail markets in the coming years due to further technological developments
and their continuous expansion and subsequently exercise indirect constraint on
wholesale markets.
(17) The decision to define a market as susceptible to ex ante regulation should also depend
on an assessment of the sufficiency of competition law to address adequately the
market failures identified. This third criterion aims to assess the adequacy of
competition law to tackle identified persistent market failure(s), in particular given that
ex ante regulatory obligations may effectively prevent competition law infringements.
Competition law based interventions are likely to be insufficient where frequent and/or
timely intervention is indispensable to redress persistent market failure(s). In such
circumstances, ex ante regulation should be considered an appropriate complement to
competition law. In general, the application of general competition rules in markets
characterised by sustainable and effective infrastructure-based competition should be
sufficient.
(18) The application of these three cumulative criteria should limit the number of regulated
markets within the electronic communications sector and thereby contribute to
reducing ex ante sector-specific regulation progressively as competition in those
markets develops. Failure to meet any of the three criteria would indicate that a market
is not susceptible to ex ante regulation. It is essential that ex ante regulatory
obligations are imposed on a wholesale market in order to ensure sustainable
competition only where there are one or more undertakings with significant market
power and where competition law remedies are not sufficient to address the problem.
(19) Newly emerging markets are considered to comprise products or services where, due
to their novelty, it is difficult to predict demand conditions or market entry and supply
conditions, and consequently difficult to apply the three-criteria test. Such markets
should not be subject to inappropriate ex ante regulatory obligations in order to
promote innovation, while preventing, at the same time, foreclosure by the leading
undertaking.3 Incremental upgrades to existing network infrastructure rarely lead to the
creation of new or emerging market. The lack of substitutability of a product has to be
established from both demand and supply side perspectives before it can be concluded
that it is not part of an already existing market. The emergence of new retail services
may give rise to a new derived wholesale market to the extent that such retail services
cannot be provided using existing wholesale products.
(20) Given the evolution of competition, including infrastructure-based competition, this
Recommendation identifies only relevant markets at the wholesale level, as was the
case in the 2014 Recommendation. Ex ante regulation imposed at the wholesale level
should be considered sufficient to tackle potential competition problems on the related
downstream retail market(s).
(21) In line with Recital 165 of the Code, national regulatory authorities should at least
analyse the markets that are listed in the Recommendation, including those markets
that are listed but no longer regulated in the specific national or local context. With
respect to the markets listed in the Annex to this Recommendation, national regulatory
authorities may still consider it appropriate, based on specific national circumstances,
to conduct the three-criteria test. National regulatory authorities may conclude that the
3
See Recital 23 of the Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market
power under the Community regulatory framework for electronic communications networks and services, OJ C
159/1 of 7.5.2018 and Recital 163 of the EECC.
EN 4 EN
three-criteria test is not met in the specific national circumstances. If the three-criteria
test is not met for a specific market listed in the Recommendation, national regulatory
authorities should not impose regulatory obligations on that market.
(22) National regulatory authorities should also analyse markets that are not contained in
this Recommendation, but that are regulated within the territory of their jurisdiction on
the basis of previous market analyses, or other markets, if they have sufficient grounds
to consider that the three criteria test is met. Hence, the national regulatory authorities
can also define other relevant product and service markets, not listed in this
Recommendation, if they can prove that in their national context, the markets meet the
three criteria test.
(23) When carrying out a market analysis under Article 67 of the Code, both the national
regulatory authorities and the Commission should start the analysis from the retail
markets. The assessment of a market should be done with a forward-looking
perspective in the absence of regulation based on a finding of significant market power
and starting from existing market conditions. The analysis should assess whether the
market is prospectively competitive and whether any lack of competition is durable,
by taking into account expected or foreseeable market developments. The analysis
should take into account the effects of other types of regulation applicable to the
relevant retail and related wholesale market(s) throughout the relevant regulatory
period.
(24) If the retail market concerned is not effectively competitive from a forward-looking
perspective in the absence of ex ante regulation, the corresponding wholesale
market(s) susceptible to ex ante regulation in line with Article 67 of the Code should
be defined and analysed. In addition, when analysing the boundaries and market power
within (a) corresponding relevant wholesale market(s) to determine whether it is/they
are effectively competitive, direct and indirect competitive constraints should be taken
into account, irrespective of whether these constraints result from electronic
communications networks, electronic communications services or other types of
services or applications that are equivalent from the end-users' perspective.
(25) When defining the relevant wholesale markets which may be susceptible to ex ante
regulation, national regulatory authorities should start by analysing the market which
is most upstream of the retail market in which competitive problems have been
identified. National regulatory authorities should conduct an analysis of the markets
that are situated downstream from a regulated upstream input, to determine whether
they would be effectively competitive in the presence of regulation upstream, until it
reaches the retail market.
(26) The most upstream market may, depending on national circumstances, consist of or
include more generic cross-market wholesale products such as physical infrastructure
access (e.g. duct access) or passive access products. In particular, where civil
engineering infrastructure exists and is reusable, effective access to such infrastructure
may significantly facilitate the roll-out of very high capacity networks and encourage
development of infrastructure-based competition to the benefit of end-users.
(27) For these reasons, the Commission has considered the appropriateness of including a
separate market for access to physical infrastructure in this Recommendation.
However, as there are significant differences in network topologies, availability of
ubiquitous ducts and level of demand for access to ducts and poles across the Union,
the Commission concluded that a separate market for access to physical infrastructure
EN 5 EN
cannot, at present, be identified at Union level and should therefore not be included in
the list of markets susceptible to ex ante regulation.
(28) Furthermore, Article 72 of the Code allows national regulatory authorities to impose
access to civil engineering as a stand-alone remedy on any relevant wholesale market.
Such obligation to provide access to civil engineering may be justified irrespective of
whether the physical infrastructure to which access is granted is part of the regulated
relevant market and should be considered by national regulatory authorities before
other access obligations are imposed downstream, if proportionate and sufficient to
promote competition in the benefit of the end-users.
(29) As regards wholesale broadband markets, virtual access products may be designed in a
way that they display similar or equal product features, regardless of the location of
the handover point for access. Therefore, it could be technically possible to provide
wholesale broadband access at central or local level with comparable quality of service
from both the access seeker and the end users’ perspectives. In this context both the
product features and the willingness of access seekers to migrate between access
points or to make use of various handover points within the network architecture need
to be analysed as part of the substitutability analysis.
(30) Many alternative operators climbed the ladder of investments and developed their own
networks to the local access point. Those operators would likely not consider central
access products as a substitute for local access as it would leave the investments into
their own network infrastructure stranded. At the same time, it has to be acknowledged
that the access network is the most difficult part of the network to replicate due to the
high sunk deployment costs in relation to the number of customers that can benefit
from the deployment.
(31) Despite the observed increase of infrastructure-based competition, local access is still
characterised by high entry barriers and regulated in the majority of Member States.
The wholesale local access market still meets the three-criteria test, given that the
access network is the part of the network most difficult to replicate. However, on a
forward-looking basis, the barriers to entry into the central access market can no
longer be regarded as high and non-transitory at Union level as the market tends
towards effective competition due to the presence of alternative platforms, the
widespread commercial availability of trunk capacity and the possibility of locally
interconnected operators to provide central access. Where access products, provided at
various handover points, are identified as being substitutes under specific national
circumstances, the market should be found to encompass all such products. Whether
such a broad market meets the three criteria test needs to be established on a case by
case basis.
(32) The increased capabilities of electronic communications networks providing mass-
market products may satisfy the connectivity needs even of certain business
customers. However, an important segment of the business market, as well as the new
demand emerging from digitization of industry and from socio-economic drivers such
as public services e.g. hospitals and schools, will require also dedicated connections.
Therefore, certain businesses still require products with characteristics that are distinct
from those of mass-market products.
(33) With a view to delineating the boundaries of the market for dedicated capacity and
other business access products national regulatory authorities should, while ensuring
that the relevant wholesale products correspond to the retail market problem identified,
take into account several factors such as different product functionalities and intended
EN 6 EN
use, price evolution over time and cross-price elasticity. The distinguishing product
characteristics of dedicated capacity are their ability to provide dedicated and
uncontended connections and symmetrical speeds and should be assessed, as for
products in other markets, by means of a substitutability analysis.
(34) The deployment of alternative infrastructures providing a dedicated fibre connectivity
for business has increased significantly in particular in more densely populated areas,
commercial centres and business districts. However, there may be areas in which, even
though the deployment of an alternative infrastructure for mass-market connectivity
may be economically viable, it may be less economically viable to duplicate networks
providing isolated dedicated connections due to the size of the addressable market. In
those less densely populated areas, due to lack of infrastructure-based competition,
there is a risk that the demand for dedicated capacity would not be served by
competitive offers in the absence of regulation.
(35) In both the above wholesale access markets, competitive problems are unlikely to
persist uniformly across a given Member State and such markets should be subject to a
thorough geographical analysis. Therefore, when defining relevant markets in
accordance with Article 64(3) of the Code, national regulatory authorities should
identify geographic areas where the conditions of competition are sufficiently
homogeneous and which can be distinguished from neighbouring areas in which the
prevailing conditions of competition are appreciably different, having particular regard
to the question whether the potential operator having significant market power acts
uniformly across its network area or whether it faces appreciably different conditions
of competition to a degree that its activities are constrained in some areas but not in
others.
(36) To date, national regulatory authorities have found most markets to be national
because the incumbent’s copper network had a national coverage. However, as the
deployment of alternative networks progresses, competitive conditions can vary
significantly and sustainably between different areas of the same Member State (for
instance between urban and rural areas), thus making necessary the definition of
separate geographic markets.
(37) For the purpose of the geographic market definition, national regulatory authorities
should define a basic geographic unit as a starting point for assessing competitive
conditions. Such unit might follow the network topology or administrative boundaries,
depending on national circumstances. In all cases, following the Commission’s
practice4, the geographic unit should be (a) of an appropriate size, i.e. small enough to
avoid significant variations of competitive conditions within each unit but big enough
to avoid a resource-intensive and burdensome micro-analysis that could lead to market
fragmentation, (b) able to reflect the network structure of all relevant operators, and (c)
have clear and stable boundaries over time. As regards condition (b), national
regulatory authorities should rely, where relevant, on the geographical survey of
networks conducted in accordance with Article 22 of the Code.
(38) Following the principles of competition law, and based on the analysis of the
geographic units previously described, national regulatory authorities should then
4
In particular, Communication from the Commission C/2018/2374— Guidelines on market analysis and the
assessment of significant market power under the EU regulatory framework for electronic communications
networks and services, , OJ C 159, 7.5.2018, p. 1–15.
EN 7 EN
establish a first definition of the scope of the geographic markets by aggregating
together units that exhibit similar competitive conditions. National regulatory
authorities should assess competitive conditions in a forward-looking manner, by
looking at structural and behavioural indicators, taking into account in particular, in
line with Article 64(3) of the Code, the importance of infrastructure-based
competition. Such indicators can be inter alia the networks footprint, the number of
competing networks, their respective market shares, trends in market shares, localized
or uniform pricing behaviour, characteristics of demands and customer switching and
churn. The resulting definition of geographic markets should be checked against an
analysis of demand and supply side substitutability. Non-adjacent geographic markets
that present similar competitive conditions may be analysed together at this stage.
(39) Significant variations of competitive conditions should be taken into account on a
forward-looking basis at the stage of market definition. Segmentation of remedies may
be used to address less significant or less stable variations in competitive conditions,
including by adjusting remedies periodically or punctually, without thereby
undermining regulatory predictability.
(40) Article 75 of the Code empowers the Commission to adopt a delegated act setting a
single maximum Union-wide mobile voice termination rate and a single maximum
Union-wide fixed voice termination rate (together referred to as ‘the Union-wide voice
termination rates’). The Union-wide voice termination rates will directly apply to any
provider of fixed and mobile termination services in the Union. The Union-wide single
voice termination rates are based on the efficient costs of providing termination
services. The application of the Union-wide voice termination rates will limit the
ability of mobile and fixed operators to set excessive termination rates. Thus, the risk
of excessive termination rates, which has been the most serious threat to competition
on these markets, would disappear. Due to the strict cost orientation applied in setting
the Union-wide voice termination rates, as required by the Code, the termination rates
should be similar to those expected in case of competitive markets. Therefore, the
termination markets would no longer meet the three-criteria test at Union level.
(41) Nevertheless, specific circumstances may justify regulation of selected aspects of the
termination markets in some Member States. Specific national circumstances may
indicate that these markets do not tend towards competition on a forward-looking basis
or that competitive problems continue to exist. This may be the case where operators
were denied interconnection or have experienced problems with terminating calls from
their network in other operators’ networks. National regulatory authorities should
address such problems, either by imposing SMP based obligations other than price
control, if the three-criteria test is fulfilled, or by using other appropriate regulatory
tools, i.e. Article 61(2) of the Code, if the conditions specified there are met.
(42) The markets listed in the Annex to this Recommendation no longer include three
markets that were listed in 2014 Recommendation as they do not fulfil the three-
criteria test, i.e. the markets for wholesale call termination on individual public
telephone networks provided at a fixed location (market 1), wholesale voice call
termination on individual mobile networks (market 2), and wholesale central access
provided at a fixed location for mass-market products (market 3b).
(43) The remaining markets of the 2014 Recommendation, namely markets 3a (local
wholesale access provided at fixed location) and 4 (wholesale high quality access
provided at fixed location), the latter partially redefined, still warrant ex ante
regulation as they meet the three-criteria test at Union level. National regulatory
EN 8 EN
authorities should take into account their national circumstances when delineating
these markets, in particular as regards their geographic dimension.
(44) With a view to ensuring adequate consideration of the impact of regulation imposed
on related markets when determining whether a given market warrants ex ante
regulation, national regulatory authorities should ensure that related markets are
analysed in a consistent manner and, where possible, at the same time or as close as
possible to each other in time.
(45) When considering whether to amend or maintain existing regulatory obligations,
national regulatory authorities should also apply the three-criteria test to those markets
listed in the Annexes to Commission Recommendation 2003/311/EC5,
Recommendation 2007/879/EC and Recommendation 2014/710/EU6 but are no longer
listed in the Annex to this Recommendation.
(46) The Body of European Regulators for Electronic Communications was consulted in
accordance with Article 64(1) of Directive (EU) 2018/1972 and delivered an opinion
on 16 October 2020.
HAS ADOPTED THIS RECOMMENDATION:
1. In defining relevant markets appropriate to national circumstances in accordance with
Article 64(3) of Directive (EU) 2018/1972, national regulatory authorities should analyse the
product and service markets identified in the Annex.
2. When considering that any of the markets listed in the Annex is not susceptible to ex ante
regulation in the specific national circumstances, national regulatory authorities should
perform the three criteria test and demonstrate, and the Commission will verify, that at least
one of the three criteria referred to in Article 67 (1) of Directive (EU) 2018/1972 is not met.
3. When identifying relevant geographic markets within their territory in accordance with
Article 64(3) of the Code, national regulatory authorities should carry out a granular analysis
of demand and supply-side substitutability, starting from an appropriate geographic unit, and
aggregating such units that exhibit similar competitive conditions. The assessment of
competitive conditions should be forward-looking and should be based, inter alia, on the
number and characteristics of competing networks, distribution of and trends in market
shares, prices and behavioural patterns.
4. This Recommendation is without prejudice to market definitions, results of market analyses
and regulatory obligations adopted by national regulatory authorities in accordance with the
regulatory framework in force prior to the date of adoption of this Recommendation.
5
Commission Recommendation 2003/311/EC of 11 February 2003 on relevant product and service markets
within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive
2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic
communication networks and services, OJ L 114, 8.5.2003, p. 45. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32003H0311.
6
Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the
electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of
the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic
communications networks and services, OJ L 344, 28.12.2007, p. 65–69. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=celex:32007H0879.
EN 9 EN
5. This Recommendation is addressed to Member States.
Done at Brussels, 18.12.2020
For the Commission
Thierry Breton
Member of the Commission
EN 10 EN
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 18.12.2020
C(2020) 8750 final
KOMISJONI SOOVITUS,
18.12.2020,
elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivile (EL) 2018/1972
(millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) vajavad eelnevat
reguleerimist
(EMPs kohaldatav tekst)
{SWD(2020) 337 final}
ET ET
KOMISJONI SOOVITUS,
18.12.2020,
elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivile (EL) 2018/1972
(millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) vajavad eelnevat
reguleerimist
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL)
2018/1972,1 millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi
„seadustik“), eriti selle artikli 64 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) Lisaks kolmele peamisele eesmärgile, milleks on konkurentsi, siseturu ja
lõppkasutajate huvide edendamine, on direktiivi (EL) 2018/1972 eesmärk edendada
ühenduvust ning juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele, sealhulgas püsi-
, mobiilside- ja traadita võrkudele, ning nende kasutuselevõttu kõigi liidu kodanike ja
ettevõtjate hüvanguks.
(2) Asjakohased stiimulid investeeringuteks uutesse väga suure läbilaskevõimega
võrkudesse, mis toetavad innovatsiooni sisumahukate internetiteenuste valdkonnas,
tugevdavad liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet ning toovad samal ajal kasu
tarbijatele ja ettevõtjatele. Seepärast on äärmiselt tähtis edendada kestlikke
investeeringuid väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamisse asjakohaselt
kohandatud ja prognoositava reguleeriva raamistiku abil.
(3) Uue reguleeriva raamistiku üks eesmärke on konkurentsi arenedes järk-järgult
eelnevalt vähendada sektoripõhiseid eeskirju ning tagada, et elektroonilise side turud
oleksid reguleeritud üksnes konkurentsiõigusega. Seetõttu on käesoleva soovituse
eesmärk määrata kindlaks need toote- ja teenuseturud, mille puhul võib eelnev
reguleerimine olla õigustatud.
(4) Asjaomase turu määratlus võib aja jooksul muutuda, kui seoses tehnika, toodete ja
turgude arenemisega muutuvad sellisel turul kättesaadavate toodete ja teenuste
omadused ning nõudluse ja pakkumise asendusvõimalused. Sellepärast tuleks 2014.
aasta soovitus2 asendada käesoleva soovitusega.
1
ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.
2
Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta soovitus 2014/710/EÜ elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja
teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) vajavad eelnevat reguleerimist (ELT L 295,
11.10.2014, lk 79).
ET 1 ET
(5) Seadustiku artikli 64 lõike 1 kohaselt peab komisjon elektroonilise side sektoris
kindlaks määrama selliste omadustega turud, mille puhul võib olla põhjendatud
regulatiivsete kohustuste kehtestamine kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega.
Käesolevas soovituses lähtutaksegi elektroonilise side sektori asjaomaste tooteturgude
kindaksmääramisel konkurentsiõiguse põhimõtetest.
(6) Regulatiivse sekkumise lõppeesmärk on tuua lõppkasutajatele kasu hinna, kvaliteedi ja
valiku osas, saavutades jätkusuutliku konkurentsi jaemüügi tasandil. Käesolevas
soovituses tuleks asjaomaste turgude kindlaksmääramisel lähtuda jaeturgude
määratlusest ja nende tulevikuperspektiivist teatava ajavahemiku jooksul ning
juhindudes konkurentsiõigusest. Kui jaeturud on hulgituru reguleerimise puudumisel
tegelikult konkurentsivõimelised, peaksid riikide reguleerivad asutused järeldama, et
asjaomaste hulgiturgude reguleerimine ei ole enam vajalik.
(7) Vastavalt seadustiku artikli 67 lõikele 1 võib eelnevate regulatiivsete kohustuste
kehtestamine olla põhjendatud üksnes turgudel, kus kõik kolm artikli 67 lõike 1
punktides a, b ja c osutatud kriteeriumid on täidetud. Käesolev soovitus hõlmab toote-
ja teenuseturge, mille komisjon on pärast liidu üldiste suundumuste jälgimist lugenud
nendele kolmele kriteeriumile vastavaks. Seega leiab komisjon, et nendel turgudel on
omadusi, mille tõttu on regulatiivsete kohustuste kehtestamine põhjendatud vähemalt
mõnes geograafilises piirkonnas ja teatud eeldatava aja jooksul. Riikide reguleerivate
asutuste ülesanne on nende turgude analüüsimise käigus kaaluda, kas täidetud on ka
artikli 67 lõikes 2 sätestatud täiendavad kriteeriumid.
(8) Esimene kriteerium käsitleb tugevate ja alaliste turutõkete olemasolu. Selle eesmärk
on tuvastada kas, millal ja millises ulatuses on turule sisenemine tõenäoline, ning
määrata kindlaks elektroonilise side turule edukalt sisenemise asjakohased tegurid.
Käesoleva soovituse eesmärgist lähtudes on staatilisest vaatenurgast eriti asjakohased
kaht tüüpi turutõkked: struktuursed tõkked ning õiguslikud ja regulatiivsed tõkked.
(9) Struktuursed turutõkked tulenevad erinevast maksumusest või nõudluse tingimustest,
mis loovad turu valitsejate ja uute turuosaliste vahel asümmeetrilised tingimused, mis
omakorda takistavad viimaste turule sisenemist või välistavad selle. Suuri
struktuurseid turutõkkeid võib täheldada ka näiteks nende turgude puhul, millele on
iseloomulikud absoluutsed kulueelised ja oluline mastaabisääst ja/või turustusvõrgu
mõjud, mahupiirangud ja/või suured pöördumatud kulud. Struktuursed tõkked võivad
esineda ka juhul, kui teenuse pakkumiseks on vaja võrgukomponenti, mille tehniline
dubleerimine pole võimalik või majanduslikult teostatav.
(10) Õiguslikel ja regulatiivsetel tõketel võib olla otsene mõju ettevõtjate turule sisenemise
tingimustele ja/või nende positsioonile asjaomasel turul. Reguleeritud sektorites võib
turule sisenemine takerduda või viibida lubade andmise menetluste, territoriaalsete
piirangute, ohutus- ja turvastandardite ning muude õiguslike nõuete tõttu. Õiguslike ja
regulatiivsete turutõkete olulisus elektroonilise side turgudel on aga vähenemas.
Õiguslikke ja regulatiivseid meetmeid, mis tõenäoliselt järgneva viie aasta jooksul
kaovad, ei tohiks tavapärasel juhul käsitada esimesele kriteeriumile vastavate
turutõketena.
(11) Innovatsioonipõhistel turgudel, mida iseloomustab tehnoloogia pidev areng (nagu
elektroonilise side turud), võivad turutõkked oma olulisuse järk-järgult minetada.
Selliste turgude puhul tulenevad konkurentsipiirangud sageli ohust, mida kujutavad
endast võimalikud turule tulevad uuenduslikud konkurendid. Seega tuleb võimalike
eelnevat reguleerimist vajavate asjaomaste turgude kindlaksmääramisel arvestada ka
võimalusega, et turutõkked teatava aja jooksul ületatakse. Käesolev soovitus hõlmab
ET 2 ET
turge, mille puhul eeldatakse, et turutõkked jäävad järgmise 5–10 aasta jooksul
püsima.
(12) Turutõkkeid ei hinnata eraldiseisvatena, vaid kumulatiivselt. Turutõke, mida
eraldiseisvana väga tugevaks ei loeta, võib teiste tõketega koosmõjus turule sisenemist
takistada või seda pidurdada.
(13) Teine kriteerium keskendub küsimusele, kas turu struktuur kaldub teatava
ajavahemiku jooksul tõhusa konkurentsi poole, võttes arvesse taristupõhise
konkurentsi olukorda ja väljavaateid ning teisi turutõkkeid ajendavaid
konkurentsiallikaid. Konkurentsi toimimist analüüsides eeldatakse, et eelneva
reguleerimiseta turul tekib tõhus konkurents läbivaatamisperioodi jooksul või pärast
seda juhul, kui juba nimetatud perioodil näitab turudünaamika selgeid paranemise
märke. Näiteks võrgutehnoloogiatest tulenev toodete lähenemine võib tekitada
konkurentsisurve eri tooteturgudel tegutsevate ettevõtjate vahel ja viia turgude
lähenemiseni.
(14) Isegi kui turul esineb olulisel määral turutõkkeid, võib muudest struktuursetest
asjaoludest nähtuda, et turg siiski kaldub asjaomase aja jooksul tõhusa konkurentsi
poole. Turgudel, kuhu on tulevikku silmas pidades oodata uute võrkude ilmumist,
rakendatakse seda kriteeriumi eeskätt taristupõhise konkurentsi olukorra ja
väljavaadete uurimiseks.
(15) Riikide reguleerivad asutused peaksid konkurentsi piisavust ja regulatiivse sekkumise
vajalikkust hinnates võtma arvesse ka seda, kas hulgitasandi juurdepääs on
kättesaadav igale huvitatud ettevõtjale sellistel mõistlikel kaubandustingimustel, mis
võimaldavad lõppkasutajatele jaeturul konkurentsi seisukohast kestlikke tulemusi.
Püsivad ja kestlikud kaubanduslepingud, sh hulgitasandi juurdepääsu lepingud,
kaasinvesteerimise lepingud ja ettevõtjate vahelised vastastikuse juurdepääsu
lepingud, võivad konkurentsidünaamikat parandada ning lõppkokkuvõttes asjaomastel
jaeturgudel konkurentsiprobleemid lahendada, mis omakorda viib hulgiturgude
reguleerimise vähendamiseni. Kui sellised lepingud on konkurentsiõigusega
kooskõlas, tuleks neid arvesse võtta, kui hinnatakse seda, kas on tõenäoline, et turg
muutub tulevikus konkurentsivõimeliseks.
(16) Tehnoloogia areng ning toodete ja turgude lähenemine võivad tekitada
konkurentsisurvet eri tooteturgude ettevõtjate vahel. Näiteks sidevõrkude abil
osutatavad OTT-teenused (ingl k over-the-top), mis üldiselt praegu veel otseselt ei
asenda elektroonilise side teenuste pakkujate tavateenuseid, ja mis ühelgi juhul ei paku
füüsilist ühendust ega andmesidet, võivad lähiaastatel siiski hakata tehnoloogia
jätkuva arengu ja nende pideva kasvu tõttu teatud jaeturgudel olulisemat rolli
mängima ning sellest tulenevalt hulgiturgudel kaudset konkurentsisurvet avaldama.
(17) Eelnevat reguleerimist vajavate turgude kindlaksmääramisel tuleb hinnata ka seda, kas
konkurentsiõiguse kohaldamisest piisab, et väljaselgitatud turutõrked tõhusalt
kõrvaldada. Kolmanda kriteeriumi eesmärk on hinnata konkurentsiõiguse piisavust
väljaselgitatud alalis(t)e turutõrke (-tõrgete) kõrvaldamiseks, võttes eelkõige arvesse
seda, et eelnevad regulatiivsed kohustused võivad edukalt ära hoida konkurentsiõiguse
rikkumist. Konkurentsiõiguse alusel sekkumine ei ole tõenäoliselt piisav, kui sage
ja/või kiire sekkumine alalis(t)e turutõrke (-tõrgete) kõrvaldamiseks on
möödapääsmatu. Sellisel juhul tuleks konkurentsiõigusega kokkusobiva täiendusena
kaaluda ka eelneva reguleerimise kehtestamist. Kestliku ja tõhusa taristupõhise
konkurentsiga turgudel peaks piisama üldiste konkurentsieeskirjade kohaldamisest.
ET 3 ET
(18) Nende kolme kumulatiivse kriteeriumi kohaldamine peaks piirama reguleeritud
turgude arvu elektroonilise side sektoris ja aitama seega sektoripõhist eelnevat
reguleerimist areneva konkurentsi tingimustes järk-järgult vähendada. Kui vaadeldav
turg ei vasta kõigile kolmele kriteeriumile, ei ole selle eelnev reguleerimine vajalik.
On äärmiselt oluline, et eelnevaid regulatiivseid kohustusi kehtestataks kestliku
konkurentsi tagamiseks hulgiturul vaid juhul, kui turul on üks või rohkem
märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ja kui konkurentsiõiguse vahenditest probleemi
lahendamiseks ei piisa.
(19) Uute tekkivate turgudena käsitatakse turge, mis hõlmavad tooteid ja teenuseid, mille
puhul on nende uudsuse tõttu keeruline prognoosida nõudluse tingimusi või turule
sisenemise ja pakkumise tingimusi ning mida on seetõttu raske analüüsida kolme
eespool nimetatud kriteeriumi kohaselt. Innovatsiooni edendamiseks ei tohi sellistele
turgudele kehtestada põhjendamatuid eelnevaid regulatiivseid kohustusi, kuid samal
ajal tuleb vältida olukorda, kus juhtiv ettevõtja piirab turule pääsemist3. Olemasoleva
võrgutaristu järkjärguline uuendamine ei vii enamasti uue või tekkiva turu
kujunemiseni. Asendustoote puudumine tuleb kinnitada nii nõudluse kui ka pakkumise
poolel, enne kui saab järeldada, et toode ei kuulu ühegi olemasoleva turu koosseisu.
Uute jaeteenuste tekkimisel võib tekkida ka uus hulgiturg, sest neid jaeteenuseid ei saa
enam osutada olemasolevaid hulgitooteid kasutades.
(20) Konkurentsi, sh taristupõhise konkurentsi pideva arengu tõttu määratakse käesolevas
soovituses, nagu ka 2014. aasta soovituses, kindlaks ainult hulgitasandi asjaomased
turud. Selleks, et lahendada võimalikke konkurentsiprobleeme seotud järgneva(te)l
jaeturul (-turgudel), peaks piisama hulgituru eelnevast reguleerimisest.
(21) Seadustiku põhjenduse 165 kohaselt peaksid riikide reguleerivad asutused analüüsima
vähemalt soovitusega hõlmatud turge, sealhulgas neid, mis on loetletud, kuid mida
konkreetses liikmesriigi või kohalikus kontekstis enam ei reguleerita. Soovituse lisas
loetletud turgude puhul võivad riikide reguleerivad asutused siiski oma riigi olukorrast
lähtudes hinnata nende turgude vastavust eespool nimetatud kolmele kriteeriumile.
Riigi reguleeriv asutus võib langetada otsuse, et tema riigi olukorrast lähtudes ei ole
kõik kriteeriumid täidetud. Kui mõni käesolevas soovituses loetletud turg ei vasta
kõigile kolmele kriteeriumile, ei tohiks riigi reguleeriv asutus selle turu suhtes
regulatiivseid kohustusi kehtestada.
(22) Riikide reguleerivad asutused peaksid analüüsima ka turge, mis ei ole käesoleva
soovitusega hõlmatud, kuid mida reguleeritakse nende jurisdiktsiooni all oleval
territooriumil, tuginedes eelnevatele turuanalüüsidele, ja muid turge, kui neil on
piisavalt põhjust arvata, et kolm kriteeriumi on täidetud. Seega võib riigi reguleeriv
asutus kindlaks määrata ka muid asjaomaseid toote- ja teenuseturge, mis pole
käesoleva soovitusega hõlmatud, kuid mille puhul on riigi kontekstis kolmele
kriteeriumile vastavus tõestatud.
(23) Seadustiku artikli 67 kohaselt turgu analüüsides peaksid nii riikide reguleerivad
asutused kui ka komisjon alustama jaeturgude analüüsist. Turgu tuleks analüüsida
tulevikku vaatavalt ja eeldusel, et puudub olulise turujõu tuvastamisest tingitud turu
reguleerimine, võttes lähtepunktiks olemasolevad turutingimused. Analüüsides tuleks
hinnata, kas tulevikus on turul konkurents või kas konkurentsi puudumine on püsiv,
3
Vt komisjoni suunised turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta vastavalt ELi elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule, ELT C 159/1, 7.5.2018, lk 1, põhjendus 23, ja Euroopa
elektroonilise side seadustik, põhjendus 163.
ET 4 ET
võttes arvesse eeldatavaid ja prognoositavaid muutusi turul. Samuti tuleks arvestada
mõjuga, mida avaldab muud laadi reguleerimine, mida kohaldatakse asjakohas(t)ele
jae- ja hulgiturule (-turgudele) asjaomase reguleerimisperioodi jooksul.
(24) Juhul, kui asjaomasel turul puudub tulevikus turu eelneva reguleerimiseta tõhus
konkurents, tuleks vastav(ad) hulgiturg (-turud), mis seadustiku artikli 67 järgi
eelnevat reguleerimist vajab/vajavad, määratleda ja seda/neid analüüsida. Kui
analüüsitakse vastava(te) asjaomas(t)e hulgituru (-turgude) ulatust ja sellel/neil
esinevat/esinevaid turujõudu (-jõude), et teha kindlaks tõhusa konkurentsi olemasolu,
tuleks arvesse võtta otseseid ja kaudseid konkurentsipiiranguid, sõltumata sellest, kas
need piirangud tulenevad elektroonilistest sidevõrkudest, elektroonilise side teenustest
või muud liiki teenustest või rakendustest, mis on lõppkasutaja seisukohast
samaväärsed.
(25) Eelnevat reguleerimist vajavate asjaomaste hulgiturgude kindlaksmääramisel peaks
riigi reguleeriv asutus esmalt analüüsima turgu, mis asub jaeturust, kus on leitud
konkurentsiprobleeme, tarneahelas kõige kaugemal eespool. Riigi reguleeriv asutus
peaks üksteise järel, kuni jaeturuni välja, analüüsima reguleeritud eelnevale
sisendturule järgnevaid turgusid, et teha kindlaks, kas neil turgudel valitseks tõhus
konkurents juhul, kui eelnevatel turgudel kohaldataks reguleerimist.
(26) Riiklikest oludest sõltuvalt võib tarneahelas kõige kaugemal eespool asuv turg
koosneda või sisaldada mittespetsiifilisemaid turuüleseid hulgitooteid, nagu füüsilisele
taristule (nt kaablikanalisatsioonile) juurdepääs või passiivsed juurdepääsutooted.
Kohtades, kus tsiviilehituse infrastruktuur on olemas ja korduskasutatav, võib tõhus
juurdepääs sellisele taristule tunduvalt lihtsustada väga suure läbilaskevõimega
võrkude rajamist ja edendada taristupõhise konkurentsi arengut, millest saab kasu
lõpptarbija.
(27) Seepärast kaalus komisjon käesolevasse soovitusse eraldi füüsilisele taristule
juurdepääsu turu lisamise asjakohasust. Kuna aga võrkude topoloogiad, üldkasutatava
kaablikanalisatsiooni kättesaadavus ning kaablikanalisatsioonile ja mastidele
juurdepääsu nõudluse tase on kogu liidus väga erinev, järeldas komisjon, et füüsilisele
taristule juurdepääsu turgu pole praegu liidu tasandil võimalik määratleda ja seega ei
tuleks seda eelnevat reguleerimist vajavate turgude nimekirja lisada.
(28) Seadustiku artikli 72 kohaselt võivad riikide reguleerivad asutused kehtestada eraldi
parandusmeetmena tsiviilehitistele juurdepääsu kohustuse mis tahes asjaomasel
hulgiturul. Kui tsiviilehitistele juurdepääsu kohustus on proportsionaalne ja piisav, et
lõppkasutaja hüvanguks konkurentsi edendada, võib see olla õigustatud, olenemata
sellest, kas füüsiline taristu, millele juurdepääs antakse, kuulub reguleeritud asjaomase
turu koosseisu, ja riikide reguleerivad asutused peaksid seda kaaluma enne
järgnevatele turgudele juurdepääsukohustuste kehtestamist.
(29) Lairibateenuste hulgiturgudel võivad virtuaalse juurdepääsu tooted olla kujundatud nii,
et nende tunnused on sarnased või võrdväärsed, olenemata ühenduse üleandmise
kohast. Seega võiks olla tehniliselt võimalik pakkuda nii juurdepääsu taotleja kui ka
lõppkasutaja seisukohast võrreldava teenusekvaliteediga lairibaühendusele
juurdepääsu hulgimüüki kesksel või kohalikul tasandil. Sellega seoses tuleb
asendatavuse analüüsi käigus analüüsida nii toote tunnuseid kui ka juurdepääsu
taotlejate valmisolekut liikuda pääsupunktide vahel või kasutada mitut
üleandmispunkti võrguarhitektuuri sees.
ET 5 ET
(30) Paljud alternatiivsed ettevõtjad on teinud investeeringuid oma kohaliku
juurdepääsuvõrgu väljaehitamisse. Need ettevõtjad tõenäoliselt ei kaaluks kohaliku
juurdepääsu asendamist keskse juurdepääsu toodetega, sest see tähendaks nende oma
võrgutaristusse tehtud investeeringute luhtumist. Samas on selge, et juurdepääsuvõrk
on kõige raskemini dubleeritav võrgu osa, sest pöördumatud kasutuselevõtu kulud on
sellest kasu saavate klientide arvuga suhtestatuna väga kõrged.
(31) Vaatamata taristupõhise konkurentsi märgatavale tihenemisele, on kohaliku
juurdepääsu turule siiani omased tugevad turutõkked ja turgu reguleeritakse enamikus
liikmesriikides. Kohaliku juurdepääsu hulgiturg vastab siiani kõigile kolmele eespool
nimetatud kriteeriumile, sest juurdepääsuvõrk on kõige raskemini dubleeritav võrgu
osa. Tulevikku vaatavalt ei saa aga keskse juurdepääsu turutõkkeid liidu tasemel enam
tugevateks ega alalisteks pidada, sest turg kaldub tõhusa konkurentsi poole tänu
alternatiivsete platvormide tekkimisele, magistraalandmemahu kaubandusliku
kättesaadavuse levikule ja lokaalselt vastastikku seotud operaatorite võimalusele
pakkuda keskset juurdepääsu. Kui mitme üleandmispunkti kaudu pakutavad
juurdepääsutooted määratletakse riiklikke olusid arvesse võttes asendustoodeteks,
tuleks turu koosseisu kuuluvaks lugeda kõik sellised tooted. Sellise laiahaardelise turu
kolmele kriteeriumile vastavus tuleb teha kindlaks igal üksikjuhul eraldi.
(32) Tänu masstooteid pakkuvate elektroonilise side võrkude suurenenud võimekusele
võivad need rahuldada isegi teatud äriklientide ühendusvajadusi. Sellest hoolimata on
eriotstarbelised ühendused vajalikud olulisele osale äriklientidest ning tööstuse
digitaliseerimisest ja sotsiaal-majanduslikest keskustest, nagu avalikud asutused (nt
haiglad ja koolid), tulenevatele uutele tarbijatele. Seega vajavad teatud ärikliendid
jätkuvalt masstoodetest erinevate omadustega tooteid.
(33) Eriotstarbelise edastusmahu ja teiste äriklientidele mõeldud juurdepääsutoodete turu
piiritlemisel peaksid riikide reguleerivad asutused, veendudes asjaomaste hulgitoodete
vastavuses jaeturul tuvastatud probleemiga, arvestama mitme teguriga, nt eri toodete
funktsionaalsus ja kasutusotstarve, hindade muutumine aja jooksul ning hinna
ristelastsus. Eriotstarbelist edastusmahtu iseloomustab selle võime pakkuda
eriotstarbelist, püsivat ja sümmeetriliste kiirustega ühendust ning seda tuleks hinnata
toote asendatavusanalüüsi kaudu, nagu ka teiste turgude tooteid.
(34) Äriklientidele kiudoptilist eriühendust võimaldava alternatiivse taristu kasutamine on
tunduvalt suurenenud, eriti tihedama asustusega aladel, kaubanduskeskustes ja
äripiirkondades. Mõnes piirkonnas võib aga vaatamata sellele, et alternatiivse taristu
kasutuselevõtt massiturule mõeldud juurdepääsutoodete pakkumiseks on
majanduslikult otstarbekas, olla eraldiseisvate eriotstarbeliste ühenduste tarvis võrkude
dubleerimine majanduslikult vähem otstarbekas olemasoleva turu suuruse tõttu.
Sellistel hõredama asustusega aladel on oht, et kui turgu ei reguleerita, teenindatakse
taristupõhise konkurentsi puudumise tõttu eriotstarbelise edastusmahu nõudlust ilma
konkureerivate pakkumisteta.
(35) Tõenäoliselt ei püsi konkurentsiprobleemid kummalgi ülalnimetatud hulgiturul kogu
liikmesriigi piires ühetaoliselt ja sellistele turgudele tuleks teha põhjalik geograafiline
analüüs. Seega peaksid riikide reguleerivad asutused asjaomaste turgude määratlemisel
vastavalt seadustiku artikli 64 lõikele 3 kindlaks tegema geograafilised piirkonnad, kus
konkurentsitingimused on piisavalt ühetaolised ning mis erinevad
naaberpiirkondadest, kus konkurentsitingimused on väga erinevad, võttes eelkõige
arvesse seda, kas võimalik märkimisväärse turujõuga ettevõtja tegutseb ühetaoliselt
ET 6 ET
terves oma võrgupiirkonnas ning kas konkurentsitingimuste suurte erinevuste tõttu on
tema tegevus mõnes piirkonnas piiratud, teistes aga mitte.
(36) Siiani on riikide reguleerivate asutuste määratletud turgude geograafilised piirid
enamasti kattunud riigipiiridega, sest turuvalitseja vaskpaarvõrk oli üleriikliku
ulatusega. Alternatiivsete võrkude kasutuselevõtu suurenedes võivad aga ühe
liikmesriigi eri piirkondade vahel (näiteks linna- ja maapiirkonnad) tekkida
konkurentsitingimustes olulised ja püsivad erinevused, mistõttu on vajalik riigisiseste
geograafiliste turgude määratlemine.
(37) Geograafilise turu kindlaksmääramisel peaksid riikide reguleerivad asutused esmalt
määratlema geograafilise põhiüksuse, mis võetakse konkurentsitingimuste analüüsi
aluseks. Selline üksus võib riiklikest oludest sõltuvalt põhineda kas võrgutopoloogial
või kattuda halduspiiridega. Igal juhul tuleks järgida komisjoni tava,4 mille järgi need
üksused: a) on asjakohase suurusega, st piisavalt väikesed, et ära hoida
konkurentsitingimuste märkimisväärseid erinevusi igas üksuses, ent piisavalt suured,
et vältida ressursimahukat ja koormavat mikroanalüüsi, mis võib kaasa tuua turu
killustatuse, b) suudavad kajastada kõikide asjaomaste ettevõtjate võrgustruktuuri ning
c) omavad aja jooksul selgeid ja stabiilseid piire. Kui see on asjakohane, peaksid
riikide reguleerivad asutused tingimuse b puhul tuginema seadustiku artikli 22
kohaselt tehtud võrkude geograafilisele ülevaatele.
(38) Konkurentsiõiguse põhimõtteid järgides ja eespool kirjeldatud geograafiliste üksuste
analüüsile tuginedes peaksid riikide reguleerivad asutused seejärel kehtestama
geograafiliste turgude ulatuse esmase määratluse, liites kokku sarnaste
konkurentsitingimustega üksused. Riikide reguleerivad asutused peaksid hindama
konkurentsitingimusi tuleviku seisukohalt, jälgides struktuurilisi ja tegevusega seotud
näitajaid ning võttes vastavalt seadustiku artikli 64 lõikele 3 arvesse eelkõige
taristupõhise konkurentsi osakaalu. Sellised näitajad võivad olla muu hulgas
võrgujalajärg, konkureerivate võrkude arv, nende vastavad turuosad, turuosade
arengusuunad, kohalik või üldine hinnakäitumine, nõudluse omadused ning
teenuseosutaja vahetused ja teenuslepingu lõpetamised. Selle tulemusel saadud
geograafiliste turgude määratlust tuleks võrrelda nõudluse ja pakkumise asendatavuse
analüüsiga. Sarnaste konkurentsitingimustega mittekülgnevaid geograafilisi turge võib
selles etapis analüüsida koos.
(39) Turu määratlemise etapis tuleks arvesse võtta, et tulevikus võivad
konkurentsitingimused oluliselt muutuda. Konkurentsitingimuste vähem oluliste ja
vähem püsivate erinevuste puhul võib parandusmeetmed osadeks jaotada, sh
parandusmeetmeid perioodiliselt või täpsustavalt kohandada, sealjuures reguleerimise
prognoositavust kahjustamata.
(40) Seadustiku artikliga 75 on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt,
milles sätestatakse üleliiduline mobiilikõnede lõpetamise ühtne maksimummäär ja
üleliiduline kõne püsivõrgus lõpetamise ühtne maksimummäär (ühiselt „üleliiduline
kõnede lõpetamise määr“). Üleliidulist kõnede lõpetamise määra kohaldatakse vahetult
iga ettevõtja suhtes, kes pakub liidus püsiliini- ja mobiilikõnede lõpetamisteenust.
Üleliiduline ühtne kõnede lõpetamise määr põhineb lõpetamisteenuse pakkumisega
4
Eeskätt komisjoni teatis C/2018/2374 – suunised turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta
vastavalt ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule, ELT C 159, 7.5.2018, lk 1–
15.
ET 7 ET
kaasnevatel tõhusatel kuludel. Üleliidulise kõnede lõpetamise määra kohaldamisega
piiratakse liiga kõrgete kõne lõpetamise hindade kehtestamist mobiilside- ja
püsiliiniettevõtjate poolt. Seega kaob liiga kõrgete kõne lõpetamise hindade oht, mis
on olnud nende turgude kõige suurem konkurentsiprobleemide allikas. Kuna
üleliidulise kõnede lõpetamise määra kehtestamisel järgitakse vastavalt seadustikule
rangelt kuludele orienteerituse põhimõtet, peaksid lõpetamise määrad sarnanema
konkurentsi tingimustes oodatavate määradega. Seega ei vastaks kõne lõpetamise
turud liidu tasemel enam kolmele tingimusele.
(41) Erijuhtudel võib olla mõnes liikmesriigis kõne lõpetamise turgude valitud aspektide
reguleerimine siiski põhjendatud. Konkreetsetest riiklikest asjaoludest võib nähtuda, et
nendel turgudel ei ole tulevikus oodata konkurentsi toimimist või et
konkurentsiprobleemid jäävad püsima. Sellise asjaoluga võib olla tegemist juhul, kui
operaatoritele pole võimaldatud vastastikust sidumist või kui neil on olnud probleeme
nende enda võrgust pärinevate kõnede lõpetamisega teiste operaatorite võrkudes. Kui
turg vastab kolmele kriteeriumile, peaksid riikide reguleerivad asutused kirjeldatud
probleemide korral kehtestama märkimisväärse turujõu suunistel põhinevad
kohustused (v.a hinnakontroll), kui turg aga kolmele kriteeriumile ei vasta, siis
kasutama teisi asjakohaseid regulatiivseid vahendeid, st seadustiku artikli 61 lõikes 2
kirjeldatud meetmed, kui seal esitatud tingimused on täidetud.
(42) Käesoleva soovituse lisast on välja arvatud kolm turgu, mis olid kantud 2014. aasta
soovituse loetellu, sest need ei vasta enam nimetatud kolmele kriteeriumile; need on
kõne lõpetamise hulgiteenus konkreetses üldkasutatavas telefonivõrgus
kindlaksmääratud asukohas (turg 1), kõne lõpetamise hulgiteenus konkreetses
mobiilsidevõrgus (turg 2) ja masstoodete keskse juurdepääsu hulgiteenus
kindlaksmääratud asukohas (turg 3b).
(43) Ülejäänud 2014. aasta soovituse lisas loetletud turgudel, turg 3a (kohalik juurdepääsu
hulgiteenus kindlaksmääratud asukohas) ja osaliselt muudetud määratlusega turg 4
(kvaliteetne juurdepääsu hulgiteenus kindlaksmääratud asukohas), tuleb jätkata
eelnevat reguleerimist, sest liidu tasemel vastavad need jätkuvalt kolmele
kriteeriumile. Nende turgude piiritlemisel peaksid riikide reguleerivad asutused võtma
arvesse oma riigi olukorda, eriti nende geograafilise ulatuse osas.
(44) Selleks et vaadeldava turu eelneva reguleerimise vajalikkuse kindlaksmääramisel
saaks adekvaatselt arvestada mõjuga, mida avaldab seonduvate turgude suhtes
kehtestatud reguleerimine, peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et turge
analüüsitakse ühtsel moel ja võimaluse korral samal ajal või ajaliselt võimalikult
lähestikku.
(45) Olemasolevate regulatiivsete kohustuste muutmise või säilitamise üle otsustades
peaksid riikide reguleerivad asutused kolme kriteeriumi alusel analüüsima ka
komisjoni soovitustes 2003/311/EÜ,5 2007/879/EÜ ja 2014/710/EL6 loetletud
turgusid, mida käesoleva soovituse lisas enam nimetatud pole.
5
Komisjoni 11. veebruar 2003. aasta soovitus 2003/311/EÜ elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja
teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes (ELT L
114, 8.5.2003, lk 45). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32003H0311.
6
Komisjoni 17. detsembri 2007. aasta soovitus elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude
kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -
ET 8 ET
(46) Vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 64 lõikele 1 konsulteeriti elektroonilise side
Euroopa reguleerivate asutuste ametiga, kes avaldas oma arvamuse 16. oktoobril 2020,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:
1. Riigi olukorrale vastavate asjaomaste turgude kindlaksmääramiseks direktiivi (EL)
2018/1972 artikli 64 lõike 3 kohaselt analüüsivad riikide reguleerivad asutused lisas
nimetatud toote- ja teenuseturge.
2. Kui riigi reguleeriv asutus on seisukohal, et riigi konkreetset olukorda arvesse võttes ei ole
mõne lisas osutatud turu suhtes vaja kohaldada eelnevat reguleerimist, peaks riigi reguleeriv
asutus tegema kolmel kriteeriumil põhineva analüüsi ja tõendama, et täitmata on vähemalt üks
direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 67 lõikes 1 nimetatud kolmest kriteeriumist, ja komisjon
seda kinnitama.
3. Vastavalt seadustiku artikli 64 lõikele 3 riigi territooriumil asuvate asjaomaste
geograafiliste turgude kindlaksmääramisel peaks riigi reguleeriv asutus tegema nõudluse ja
pakkumise asendatavuse üksikasjaliku analüüsi, alustades sobivast geograafilisest üksusest ja
liites sellele sarnaste konkurentsitingimustega üksuseid. Konkurentsi olukorda tuleks hinnata
tuleviku seisukohalt ning see peaks põhinema muu hulgas konkureerivate võrkude arvul ja
omadustel, turuosade jagunemisel ja arengusuundadel, hindadel ja käitumuslikel mudelitel.
4. Käesolev soovitus ei piira turumääratlusi, turuanalüüside tulemusi ega regulatiivseid
kohustusi, mille riikide reguleerivad asutused on vastu võtnud enne selle soovituse
vastuvõtmist jõus olnud õigusraamistiku kohaselt.
teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes (ELT L 344,
28.12.2007, lk 65–69). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32007H0879.
ET 9 ET
5. Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 18.12.2020
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Thierry Breton
ET 10 ET
Saatja: Webdesktop <
[email protected]>
Saadetud: 22.12.2020 15:20
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-11/1252: Euroopa Liidu toimimislepingu
artikli 297 kohane teade
TereEdastan Komisjoni soovituseReg. number: 10.2-11/1252Reg. kuupäev:
22.12.2020Sisu: elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja
teenuseturgude kohta, mis vastavalt Komisjoni soovitus Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivile (EL) 2018/1972 (millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) vajavad eelnevat
reguleerimistHeade soovidegaKersti NeemeAEEL sekretär
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, XXX
[…](2020) XXX draft
ANNEX
ANNEX
to the
COMMISSION RECOMMENDATION
on relevant product and service markets within the electronic communications sector
susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive (EU) 2018/1972 of the
European Parliament and of the Council of 11 December 2018 establishing the
European Electronic Communications Code
[…]
EN EN
ANNEX
to the
COMMISSION RECOMMENDATION
on relevant product and service markets within the electronic communications sector
susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive (EU) 2018/1972 of the
European Parliament and of the Council of 11 December 2018 establishing the
European Electronic Communications Code
Market 1: Wholesale local access provided at a fixed location
Market 2: Wholesale dedicated capacity