dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. detsember 2020
Viit
2-8/20-0028/7884
Registreeritud
22. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/20-0028
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. jaanuar 2021

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Mitmekesistamise_maaruse_muut_EN.asice308 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/20-1584 - Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7162e053-cf66-4831-84ce-ad906caf4620 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7162e053-cf66-4831-84ce-ad906caf4620?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main SELETUSKIRI maaelu ministri määruse „Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ muutmine “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ muutmine “ kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel . Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruses nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ (edaspidi m äärus ) tehtavad muudatused on tingitud vajadusest kohandada toetuse andmise tingimusi vastavalt muutunud majandusolukorrale, lihtsustada toetuse taotlemist ja vähendada toetuse kasutamisele seatud piiranguid. Rohkem kui pooled maapiirkonna ettevõtjatest tegutsevad teenindussektoris. Selleks, et maapiirkonnas saaks uusi teenuseid luua ja olemasolevaid teenuseid arendada ning pakkuda neid nüüdis aegsemal ja parimal tehnilisel tasemel, on vaja motiveerida ja toetada ettevõtjaid, kellel on vajadus investeerida nüüdi saegsetesse masinatesse ja seadmetesse ka juhul, kui nad kasutavad neid tootmiseks või teenuse osutamiseks mujal kui taotleja omandisse või valdusesse kuuluvas ehitises või maal . Selleks tehti „Eesti maaelu arengukavas 2014−2020“ (edaspidi MAK ) muudatus meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng“ tegevuse liigi s 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ ning kaotati nõue, et masina või seadme ostmise ja paigaldamise puhul on abikõlblik üksnes hoonesse ja rajatisse paigaldatav a (või nende juurde kuuluv a ) statsionaarse masina või seadme ostmine ja paigaldamine . See tähendab, et edaspidi on masina, seadme või lisaks ka muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine toetatav ka juhul, kui neid ei osteta ja paigutata taotleja omandisse kuuluvasse või taotleja renditavasse e hitisse või maale . Muudatus tehti, sest nõue piiras oluliselt ettevõtjate võimalusi kasutada toetust teenuste osutamiseks, tootmise arendamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Nõue tõi kaasa erinevaid kulude abikõlblikkuse tõlgendusi ja sellest tulenevaid vaideid ning taotluste rahuldamata jätmise otsuseid. Euroopa Komisjon kiitis nimetatud MAKi muudatuse heaks 28. septembril 2020. aastal rakendusotsusega nr C(2020) 6783. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipolii tika büroo peaspetsialist Allar Korjas (625 6162 , [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260 , [email protected] ) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523 , [email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 3 . Kehtiva määruse § 3 lõike 3 sõnastuse kohaselt peab § 4 lõike 1 punktis 2 ( masina või seadme – st nii statsionaarse kui ka mittestatsionaarse – ostmine ja paigaldamine) nimetatud tegevuste puhul i nvesteeringuobjekti alune maa olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus või peab ehitis , kuhu investeeringuobjekt paigutatakse, olema taotleja omandis või on ehitisele seatud taotleja kasuks kasutusvaldus või peab taotleja olema sõlminud ehitise kasutamiseks kirjaliku rendilepingu . Muudatusega asendatakse teksti os a „Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 ja “ tekstiosaga „ Statsionaarse masina, seadme või muu vajalik u sisseseade ostmise ja paigaldamise ning “, mis tähendab seda, et edaspidi kohaldub nimetatud nõue üksnes statsionaarsele masinale, seadmele või muu le vajaliku le sisseseadele . Seega on edaspidi masina , seadme või muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine toetatav ka juhul, kui neid ei paigutata taotleja omandisse kuuluvasse või taotleja renditavasse ehitisse või maale , mis omakorda tähendab, et abikõlblik on ka ehitisse või maale mittepaigutatav a masin a , sead m e või muu vajaliku sisseseade ostmise ja paigaldamise kulud . Statsionaar sus tähendab sisuliselt seda , et masin või seade on ette nähtud töötama kohtkindlalt paigaldatuna konkreetses ehitises või investeeringuobjekti alusel maal . Statsionaarseks seadmeks on n äiteks hoonesse paigutatud tootmisliin, hoones põranda külge ankurdatud metallitööpink, maapinnale paigaldatud päikesepaneelid . Mittestatsionaar sus tähendab sisuliselt seda , et masin või seade ei pea olema kohtkindlalt paigaldatud konkreetsesse ehitisse või investeeringuobjekti alusele maale . Mittestatsionaarsed seadmed on kergesti teisaldatavad ja kasutatavad erinevates asukohtades vastavalt vajadusele. Mittestat sionaarsed seadmed on näiteks arboristide poolt eluspuu seisundi määramiseks kasutatav resistograaf ja tomograaf, teisaldatav puiduhakke m asin, väiketootmises kasutatavad erinevad õmblusmasinad , objektil andmeside kvaliteedi mõõtmiseks kasutatavad testimisseadmed jne. Mittestatsionaarseks saab lugeda ka rehvivahetuspinki, mis on paigutatud kaubikusse, et klientide juures rehvivahetusteenust pakkuda või teisaldatav röntgen seade kabjaliste ja sõraliste jalatraumade tuvastamiseks. O stetava ja paigaldatava statsionaarse masina, seadme või muu vajaliku sisseseade puhul tuleb taotlejal tõendada, et tal on võimalik toetuse abil ostetavat masina t, seadet või muu d vajalik k u sisseseade t plaanitud t egevus kohas kasutada. Näiteks peab taotleja omandisse kuuluma hoone või investeeringuobjekti alune maa , kuhu seadmed statsionaarselt paigaldatakse , või on taotlejal rendileping vajalik u hoone või nimetatud maa kasutamiseks . Traditsioonilise tootmise kõrval on maapiirkonnas tegutsevate ettevõt jate jaoks saanud üha olulisemaks muutuvas majanduskeskkonnas avanevate uute võimaluste ärakasutamine, seda eelkõige teenuste sektoris. Määruse muudatus loob ettevõtjatele võimaluse pakkuda klientidele vajalikke teenuseid seal, kus kliendid seda vajavad. Tüüpiliseks näiteks on ettevõt jad , kes osutavad teenust kliendile kuuluva l kinnisasjal : n äiteks klientide juures seadmeid paigaldavad, hooldavad ja remontivad ettevõt jad , trassil remonditöid te ge vad hooldusmeeskonnad, l iikuvad remonditöökojad ja rehvivahetuspunktid, mobiilsed juuksurisalongid jne. Muudatus aitab toetuse saajatel parandada oma konkurentsivõimet, laiendada t eeninduspiirkonda ja teenida eksporditulu ning luua ettevõtte kasvades maapiirkonda juurde uusi töökohti. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõike 1 punkti 2. Kui varem võis MAK i kohaselt olla toetatavaks tegevuseks ainult ehitisse ostetav ja paigaldatav (või nende juurde kuuluv) statsionaar n e masi n ja seade , siis 2020. aastal eespool nimetatud MAKi muudatuse jõustumisega on toetatavaks tegevuseks masina , seadme või muu vajaliku sisseseade ostm ine ja paigaldamine olene mata sellest, kas need paiknevad statsionaarselt konkreetses ehitises või mitte. Näiteks võib tootmisettevõttel olla majanduslikult otstarbekam viia tootmisseade tooraine juurde kui transportida tooraine t tootmisseadme juurde. Teenuseid osutava tel ettevõt jatel on s uure tõenäosusega vaja kasutada teenuse osutamiseks vajalikke seadmeid kliendi juures temale kuuluval kinnisasjal – n äiteks elektritöid te ge vad ettevõtted, interneti- ja sidevõrke paigaldavad ja hooldavad väikeettevõtted, koduvis i ite tegevad veterinaar arstid . Muudatuse tulemusena on lisatud uus toetatav tegevus, milleks on muu vajalik u sisseseade ostmine ja paigaldamine . Muu vajaliku sisseseade all on mõeldud ettevõtja majandustegevuse seisukohast vajalikke pikaajalise kasutuseaga seadeid , mis ei ole otseselt mehhaaniliselt toimivad masinad või elektriliselt toimivad seadmed. Selliseks sisseseadeks on n äiteks külmlett kohvikus, tootmisliini juures vajalik kindla otstarbega tarind, spetsiaalne abinõu mingi teenuse osutamiseks näiteks nagu hambaarstitool või väikeloomakliiniku operatsioonilaud. M ääruse § 10 lõik e 3 punkt i 2 kohaselt näitab taotleja taotluses ära toet atava tegevuse asukoha. Määruse § 4 kohaselt on toetatava tegevuse all mõeldud millegi ostmist, paigaldamist, ehitamist või renoveerimist, mis on ettevõtja majandustegevuse seisukohast vajalik. Määruse § 16 lõik e 3 punkt i 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus luua tegevuse elluviimise asukohta taotluses esitatud arvul uusi täistööajaga töökohti ja sõlmida töötajatega töölepingud. Tootmisvahendite ostmine ning ehitiste ehitamine ja parendamine on toetatav juhul, kui see on otseselt seotud ettevõtja majandustegevusega maapiirkonnas. Toetatava tegevuse asukoht on vaadeldav kui ettevõtja teg evus koht taotlusega seotud majandustegevuse elluviimiseks ja see peab asuma maapiirkonnas. Ettevõtja teg evu skoht on maksukorraldus e seaduse § 9 lõike 2 kohaselt püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Ettevõtja poolt taotlemisel esitatud teave investeeringuga seotud plaanide ja prognooside kohta peab veenma, et ettevõtja teg evu skoht taotluses näidatud majandustegevusega seoses asub maapiirkonnas ja taotluses kirjas olevad uued loodavad töökohad saavad olema maapiirkonnas. Näide. Äriregistri andmetel l innapiirkonnas registreeritud autoremondiga tegelev ettevõt ja käivitab uue autoremonditöökoja maapiirkonnas ja taotleb toetust seadmete ostmiseks . Palgatavate uute töötajate töökoht saab olema uues käivitatavas töökojas maapiirkonnas . Uus käivitatav töökoda on ettevõtja teg evu skoht selle taotlusega seoses. Üheks ostetavaks seadmeks on töökotta paigaldatav hüdrauliline tõstuk. Teised kaks seadet on rehvimontaažipink ja rataste tasakaalustamise seade, mis paigaldatakse olemasolevasse kaubikusse. Tulemuseks on „töökoda ratastel“, millega saab teenust osutada klientide juures kohapeal. Ettevõtja teg evu skoht ehk püsiva ja kestva majandustegevuse koht selle investeeringuga seoses asub remonditöökoja näol maapiirkonnas. Näide. Füüsilisest isikust ettev õtja, kes tegutseb veterinaararstina , soovib toetuse abil osta mobiilse ultrahelikaamera ja röntgenseadme, millega klientide juures kohapeal teenust osutada. Füüsilisest isikust ettevõtja teg evu skoht , mille ta taotluses näitab toetatava tegevuse asukohana, asub maapiirkonnas. Teenust osutab ettevõtja klientide juures kohapeal. Näi de. Elektritöid te ge v ettevõtja soovib toetuse abil osta mõõteseadmed maandustakistuse mõõtmiseks, elektriühenduste kvaliteedi kontrollimiseks ja nõrkvoolu kaa blivõrgu diagnostikaks. Ettevõtja osutab teenust üle Eesti vastavalt klientidel t saadud tellimustele. Ettevõtja teg evus koht asub maapiirkonnas. Toetatavat e tegevuste asukoht on ettevõtja teg evu skoht . Investeeringu tulemusel loodavate töökohtade asukoht saab olema sama , mis ettevõtja teg evu skoht . Toetuse abil ostetud masin, seade või muu vajalik sisseseade peab olema kooskõlas taotl emisel esitatud teabe ga ettevõtja plaanide ja pr ognooside kohta, olema ettevõtja majandustegevuse seisukohast põhjendatud ja sedavõrd kauakestev, et toimida igapäevases kasutuses vähemalt kolm järgnevat aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) poolt viimase toetusosa maksmisest . Väikevahendid, mille maksumus on madal või mille eeldatav kasulik eluiga on lühike ning mis ettevõttes tavaolukorras aasta jooksul kuluks kantaks, toetatavad ei ole . Näiteks kohviku käivitamisega seotud investeeringu puhul saab toetatavaks pidada külmlett i tortide ja kookide hoidmiseks , professionaalseid köögiseadmeid ja professionaalset kohvimasinat, mille kasulik eluiga aktiivse kasutamise puhul on piisavalt pikk ehk üldjuhul vähemalt kolm aastat . Küll aga ei saa pidada toetatavaks nugade, kahvlite ja taldrikute ostmist. Näiteks autoremonditöökoja puhul ei saa pidada toetatavaks kruvikeerajate, mutrivõtmete ja tõmmitsate ostmist, kuid saab pidada toetatavaks keevitusaparaadi, rehvimontaažipingi või rataste tasakaalustamise seadme ostmist. Muudatus vähendab piiranguid toetuse kasutamisel, lihtsustab nii toetuse taotlemist kui ka taotluste menetlemist ja stimuleerib ettevõtjaid võtma kasutusele uusi innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi oma konkurentsivõime paranda miseks. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 6 punkt is 11 toodud mitteabikõlblike kulude määratlust . Muudatuse eesmärk on viia määruse § 6 punktis 11 kasutatavad mõisted kooskõlla 1. jaanuaril 2021. aastal jõustuva liiklusseaduse ga ( RT I 2010, 44, 261 ) . L ähtutakse lii klusseaduses määratletud terminitest, nagu „ sõiduk “ ja „ mootorsõiduk“ , ning sellest, mida nendeks loetakse . Paragrahvi 6 punkti 11 kohaselt ei ole abikõlblikud sõidu- või veovahendi , mootor - , vee - , õhu - või maastikusõiduki, jalgrat ta , pisimopeedi, kerg - , tasakaalu - või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki, haagis e või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulud, välja arvatud liikurmasina ja rändkauplus e ostmise kulud . Mootorsõiduk on liiklusseaduse § 2 punkti 40 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud näiteks jalgratas, kergliikur , pisimopeed, robotliikur ja maastikusõiduk . Arvestades, et neid mootorsõidukiks ei loeta, on need eraldi välja toodud määruse § 6 punktis 11 . Mootorsõiduki ks loetakse muu hulgas näiteks auto, sõiduauto, veoauto , buss, liikurmasin, traktor, mootorrat as ja mopeed ning see tähendab, et nende ostmise kulud ei ole abikõlblikud . Liiklusseaduse § 2 punkti 9 kohaselt on h aagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk ning selline kulu ei ole samuti abikõlblik. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist. Varasemaga võrreldes on mitteabikõlblike kulude loetelust välja jäetud liikurmasina ostmisega seotud kulu . L iiklusseaduse § 2 punkti 34 kohaselt on l iikurmasin ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis . P raktika s on liikurmasinad paljude ettevõt jate jaoks tootmises ja teenuse osutamisel olulise tähtsusega töövahenditeks, mistõttu on nende ostmise toetamine põhjendatud. Arvestades, et paljude kindla töö tegemise ks ette nähtud mootorsõidukite nagu näiteks tõstukite valmistajapoolne maksimaalne kiirus jääb alla 6 kilomeetrit tunnis , loetakse selle määruse mõistes liikurmasinaks selline ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus jääb vahemikku 0–40 kilomeetrit tunnis ning seega on määruse m õistes abikõlblikud ka sellise liikurmasina ostmise kulud . Muudatus vähendab kitsendusi ja parandab selgust abikõlblike kulude osas. Eelnõu punkt idega 4 ja 5 muudetakse määruse § 6 punk te 6 1 , 14, 17 ja 19 sõnastust ja sätestatakse need juhud, mil lisaks masinale ja seadmele ei ole abikõlblik kulu muu vajalik u sisseseade ostmi se ja paigaldamise kulu . Muudatus ed on otseselt seotud eelnõu punktiga 2, mille kohaselt on toetatav tegevus lisaks masina ale ja seadme le ka muu vajaliku sisseseade ostmi ne ja paigaldamine . Eelnõu punktiga 6 asendatakse määruse § 11 punkti s 4 tekstiosa „ p a ragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 ja “ tekstiosaga „ s tatsionaarse masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmise ja paigaldamise ning “. Muudatus on seotud eelnõu punktidega 1 ja 2. Määruse § 11 sätestab nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele. Kuna eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 3 selliselt, et masina, seadme ja muu sisseseade ostmine ja paigaldamine on toetatav ka juhul, kui neid ei paigaldata statsionaarselt taotlejale kuuluvasse või taotle ja renditavasse ehitisse või maale , siis ei ole taotlejal vaja mittestatsionaarse seadme, masina või muu vajaliku sisseseade puhul enam esitada omandi-, hoonestus- või kas utusõigust tõendavaid dokumente. Küll aga on endiselt vaja nimetatud dokumendid esitada selle ehitise või maa kohta, kus hakatakse kasutama statsionaarset masinat, sead et või muud sisseseadet . Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 13 lõi k e 2 1 sõnastust ning kehtestatakse, et Maksu - ja Tolliamet (edaspidi MTA ) edastab PRIAle sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettevõtjate taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme järjestikuse majandusaasta käibedeklaratsioonide või tuludeklaratsioonide vormi E andmed. Seega edaspidi on PRIAl võimalik kahe aasta asemel saada MTAlt järgmine teave ettevõtjate kolme järjestikuse majandusaasta kohta: käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on käibemaksukohustuslased , ning tuludeklaratsiooni vormi E andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust ega ole käibemaksukohustuslased. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 8 . Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määrus e § 21 rakendussättega . Lõike 15 kohaselt k ui äriühingu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole möödunud või k ui k assapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni vormi E andmed ei ole MTA le esitatud ja nimetatud vormi MTA le esitamise tähtaeg ei ole möödunud , loetakse nende puhul alates 2021. aastast taotluse esitamise tähtajal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud teist majandusaastat ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teiseks majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolmandat majandusaastat. Muudatu s on tehtud seetõttu , et taotlusvooru toimumisel kalendriaasta algul ei ole enam ikul äriühingutel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande esitamine tähtaeg äriregistrile ja k assapõhist raamatupidamise arvestust pidava tel füüsilisest isikust ettevõtja tel tuludeklaratsiooni vormi E esitamise tähtaeg MTAle veel saabunud . Seetõttu võib t aotluse esitamisele vahetult eelneva majandusaasta kohta andmete kasutamine taotluse koostamisel ja menetlemisel osutuda võimatuks . Seega loetakse sellisel juhul nimetatud ettevõtjate puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaks tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud teine majandusaasta ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teiseks majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolmas majandusaasta , mis võimaldab lähtuda nimetatud majandusaastate aruannetest . Sellega seoses on tehtud muudatus ka eelnõu punktis 7 , mis võimaldab PRIAl saada MTAlt teave füüsilisest isikutest ettevõtjate kolme järjestikuse majandusaasta kohta . Muudatus vähendab piiranguid toetuse taotlemisel ja suurendab paindlikkust meetme rakendamisel, võimaldades taotlusvoore läbi viia igal ajal aasta jooksul, sealhulgas ka vahetult aasta algul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487– 548), komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) , ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73). Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud Määruse muutmine loob maapiirkonnas tegutsevatele mikroettevõt jatele võimaluse osta toet use abil lisaks statsionaarse le masinale, seadme le või muule vajalikule sisseseadele ka mittestatsionaars e masina, sead me või muu vajalik sisseseade , mida saab kasutada väljaspool konkreetset ehitist või maad . Muudatus aitab eelkõige just teenuseid pakkuva tel ettevõt jatel parandada oma konkurentsivõimet, laiendada teeninduspiirkonda ja luua ettevõtte kasvades maapiirkonda juurde uusi hästi tasustatud töökohti. Muudatus lihtsustab ka taotlemist ja taotluste menetlemist. Väheneb taotlemise l esitatavate dokumentide hulk, kuna ehitise ja investeeringuobjekti aluse maa omandi- või kasutusõigust tõendavaid dokumen te peab taotleja esita m a ainult juhul, kui taotletakse toetus t statsionaarselt paigaldatava masina , seadme või muu vajaliku sisseseade ostmiseks ja paigaldamiseks . Samal põhjusel väheneb menetlemisel kontrollimist vajavate dokumentide hulk. Lisaks võimaldatakse ettevõtjatel edaspidi paindlikumalt taotlusvooru s osaleda. See tähendab, et ettevõtjad saavad edaspidi osaleda aasta algul toimuvates taotlusvoorudes ka juhul, kui ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelneva majandusaasta aruanne ei ole veel esitatud ning esitamise tähtpäev ei ole veel möödunud ning öeldakse selgelt, milliste majandusaastate aruannetes sisalduvatest andmetest tuleb sel juhul lähtuda taotluste koostamisel ja menetlemisel. M ääruse muudatus ed on positiivsed , vähendavad piiranguid, avardavad taotlejate võimalusi ja loovad ettevõtjatele paremad võimalused oma konkurentsivõimet parandada , müügitulu kasvatada ning maapiirkonda konkurentsivõimelise palgaga töökohti luua. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks PRIAle. 3690454 1189245 EELNÕU 2 2 . 1 2 .2020 0 0 EELNÕU 2 2 . 1 2 .2020 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. 12 .2020 nr ….. Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel. Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrus t nr 25 „ Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 lõike s 3 asendatakse tekstiosa „Para grahvi 4 lõike 1 punktis 2 ja “ tekstiosaga „Statsionaarse masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmise ja paigaldamise ning “; 2 ) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „ 2) masina , seadme või muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine ;“; 3 ) paragrahvi 6 punkt 11 sõnast atakse järgmiselt: „ 11) sõidu- või veovahendi , mootor - , vee - , õhu - või maastikusõiduki, jalgrat ta , pisimopeedi , kerg - , tasakaalu - või robotliikuri, niiduki , rööbassõiduki, haagis e või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulud, välja arvatud liikurmasina ja rändkauplus e ostmise kulud;“ ; 4) paragrahvi 6 punktides 6 1 , 17 ja 19 asendatakse sõnad „ masina või seadme “ tekstiosaga „ masina, seadme või muu vajaliku sisseseade “; 5 ) paragrahvi 6 punkt 14 sõnast atakse järgmiselt : „14) kasutatud masina, seadme ja muu vajaliku sisseseade ostmise kulud ; “; 6 ) paragrahvi 11 punkti s 4 asendatakse tekstiosa „ p ara grahvi 4 lõike 1 punktis 2 ja “ tekstiosaga „ s tatsionaarse masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmise ja paigaldamise ning “; 7 ) paragrahvi 13 lõige 2 1 sõnastatakse järgmise l t : „( 2 1 ) MTA edastab PRIAle lõikes 2 nimetatud ettevõtjate taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme järjestikuse majandusaasta käibedeklaratsioonide või tuludeklaratsioonide vormi E andmed.“ ; 8 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõi kega 15 järgmises sõnastuses: „ ( 15 ) Kui äriühingu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole möödunud või kui kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni vormi E andmed ei ole MTAle esitatud ja nimetatud vormi MTAle esitamise tähtaeg ei ole möödunud , loetakse nimetatud ettevõtjate puhul alates 2021. aastast taotluse esitamise tähtajal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud teist majandusaastat ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teiseks majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolmandat majandusaastat . “. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Meie: 22.12.2020 nr 1.4-3/1240 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Lisad: 1. eelnõu, Mitmekesistamise_maaruse_muut_EN.docx; 2. eelnõu seletuskiri, Mitmekesistamise_maaruse_muut_SK.docx. Allar Korjas 625 6162 [email protected] Helen Palginõmm 625 6260 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel